https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Jpoolak 2026-05-10T03:13:49Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79757 2014-10-22T21:18:19Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine&quot; (Margus Ernits) 11. september videosalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 2. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]&lt;/ref&gt;, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.<br /> <br /> Andres Septer käis seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &quot;IT tööturust&quot; (Andres Septer) 9. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; rääkimas ilustamata IT tööturust. Kõige energilisem loeng antud aines, mida oli huvitav kuulata just tänu mõnusale keelepruugile. Mõned tsitaadid antud loengust, mis tõid muige näole: &quot;Peteri printsiip - Iga inimest edutatakse senikaua, kuni ta jõuab oma ebakompententsuse tasandile&quot;, &quot;töö läheb sinna, kus see ära tehakse&quot;, &quot;riigiettevõttes jõuab molutamine kohe erilisele kunstilisele tasemele&quot;.<br /> <br /> See viimane loeng oli kui kirss tordile ja tõmbas mõnusalt humoorikalt selle aine kokku.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii omafinantseeritud kui ka REV õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;. Riigifintantseeritaval õppekohal kordussoorituse tasu puudub.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79753 2014-10-22T21:14:42Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine&quot; (Margus Ernits) 11. september videosalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 2. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]&lt;/ref&gt;, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.<br /> <br /> Andres Septer käis seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &quot;IT tööturust&quot; (Andres Septer) 9. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; rääkimas ilustamata IT tööturust. Kõige energilisem loeng antud aines, mida oli huvitav kuulata just tänu mõnusale keelepruugile. Mõned tsitaadid antud loengust, mis tõid muige näole: &quot;Peteri printsiip - Iga inimest edutatakse senikaua, kuni ta jõuab oma ebakompententsuse tasandile&quot;, &quot;töö läheb sinna, kus see ära tehakse&quot;, &quot;riigiettevõttes jõuab molutamine kohe erilisele kunstilisele tasemele&quot;.<br /> <br /> See viimane loeng oli kui kirss tordile ja tõmbas mõnusalt humoorikalt selle aine kokku.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii omafinantseeritud kui ka REV õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79733 2014-10-22T21:00:07Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine&quot; (Margus Ernits) 11. september videosalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 2. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]&lt;/ref&gt;, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.<br /> <br /> Andres Septer käis seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &quot;IT tööturust&quot; (Andres Septer) 9. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; rääkimas ilustamata IT tööturust. Kõige energilisem loeng antud aines, mida oli huvitav kuulata just tänu mõnusale keelepruugile. Mõned tsitaadid antud loengust, mis tõid muige näole: &quot;Peteri printsiip - Iga inimest edutatakse senikaua, kuni ta jõuab oma ebakompententsuse tasandile&quot;, &quot;töö läheb sinna, kus see ära tehakse&quot;, &quot;riigiettevõttes jõuab molutamine kohe erilisele kunstilisele tasemele&quot;.<br /> <br /> See viimane loeng oli kui kirss tordile ja tõmbas mõnusalt humoorikalt selle aine kokku.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79731 2014-10-22T20:59:03Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine&quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 2. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]&lt;/ref&gt;, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.<br /> <br /> Andres Septer käis seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu &quot;IT tööturust&quot; (Andres Septer) 9. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; rääkimas ilustamata IT tööturust. Kõige energilisem loeng antud aines, mida oli huvitav kuulata just tänu mõnusale keelepruugile. Mõned tsitaadid antud loengust, mis tõid muige näole: &quot;Peteri printsiip - Iga inimest edutatakse senikaua, kuni ta jõuab oma ebakompententsuse tasandile&quot;, &quot;töö läheb sinna, kus see ära tehakse&quot;, &quot;riigiettevõttes jõuab molutamine kohe erilisele kunstilisele tasemele&quot;.<br /> <br /> See viimane loeng oli kui kirss tordile ja tõmbas mõnusalt humoorikalt selle aine kokku.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79691 2014-10-22T20:30:37Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine&quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 2. oktoobri videosalvestus]&lt;/ref&gt; võttis Kristjan Karmo läbi tarkvara testimise põhitõed: testplaanid, testlood, süsteemi kaetus testidega. Kokkuvõttes võin öelda, et tuleb testida võimalikult palju ja varakult. Muidu lähevad koodivead kalliks maksma nii ajas või ka rahas. Vea parandamise hind sõltub muidugi projekti juhtimise metoodikast: waterfall võrdub suurema raha kaotamisega hilises projekti faasis või TDD&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Test-driven_development wiki: Test-driven development]&lt;/ref&gt;, kus tarkvara/koodi vead tulevad kiiremini esile ja neid on ka sellepärast lihtsam parandada. TDD puhul testimine algab enne koodi kirjutamist programmeerija poolt ja jätkub integratsiooni- ja süsteemitestideni välja. Sealt maalt võtab testimise üle testija, kes testib nt funktsionaalsust või sooritab nn manuaalteste.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79656 2014-10-22T20:06:58Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine&quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79649 2014-10-22T20:00:44Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; (Margus Ernits) 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79648 2014-10-22T19:59:37Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Järgmises loengus rääkis dotsent Margus Ernits robootikast.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79643 2014-10-22T19:56:12Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Täpsemalt õppimisest, õppimise valupunktidest ja enesemotivatsioonist rääkis magister Margus Ernits.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; 4. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Samuti tutvustas antud aine läbimisest. Kuigi mul on teatav IT alane töökogemus otsustasin siiski kirjutada ülevaatlikku essee aine raames toimunud loengutest. Kuigi võiks kirjutada essee kirjutada ka näiteks [http://www.asp.net/signalr/overview/getting-started/introduction-to-signalr Signal R]-st ja [https://en.wikipedia.org/wiki/WebSocket Web Socketitest] aga jätan selle järgmiseks korraks.<br /> <br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79624 2014-10-22T19:35:49Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õppeaine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] loengutes käivad õppejõud, ITK lõpetanud ja personal tutvustamas õppe- ja kooluelu ning ka jagamas kogemus IT alal.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)]&lt;/ref&gt; räägiti põhiliselt õpingukorraldusest ja soovitati tutvuda kooli [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/ eeskirjade ja juhenditega]. Probleemide ja küsimustega julgustati pöörduda kooli personali poole.<br /> <br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79594 2014-10-22T19:08:29Z

<p>Jpoolak: </p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> IT süsteemide administraatori loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; (Carolyn Fischer) 25. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; jäi mulle meelde see, et asju õpib põhjalikult tundma läbi katsetuste. Just probleemide lahendamine õpetab sisemist hingeelu olgu tegu ükskõik millega. Skypis töötedes õppis, et asju tuleb teha õigeaegselt. Nii näeb tööandja, et oled tööse pühendunud. Üle töötada muidugi ei maksa ja väga pikad tööpäevad peavad olema põhjendatud. Taastumiseks kulub muidu lihtsalt rohkem aega ja töö effektiivsus väheneb. Olen prl. Carolyniga nõus, et nii ülemuste kui kolleegide tagasiside on oluline. See parandab suhtlust ja enesekindlust ning ekstreemsetes olukordades on see väga oluline, kuna siis keskendutakse konkreetsele probleemile ega nähta &quot;suurt&quot; pilti. IT maailma ekstreemsete olukordadeta pole õige IT maailm. Isegi automatiseerimine siin ei aita aga sihikindlus viib sihile.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79585 2014-10-22T18:37:29Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; (Janika Liiv) 18. septembri videosalvestus]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79584 2014-10-22T18:36:07Z

<p>Jpoolak: </p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ühes loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Janika Liiv: Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79571 2014-10-22T18:25:52Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Ühes lengus Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> Programmeerijana töötades ta mõistab, et programmeerimine sarnaneb (filmmi)tsenaariumiga - see peab olema selge, kompaktne ja mõttega. Üldjoontes olen prl. Janikaga väidetega nõus aga ma selgitaksin oma arusaamist. Koodi kirjutamise &quot;mõtteks&quot; oleks mingi probleemi lahendamine. Kood peab olema kompaktne ehk lühike, et see oleks kergesti hoomatav ja lihtsam. Just nimelt lähtekood peab olema mitte vaid lühike vaid ka lihtsam. Teinekord on otstarbekam asjad pikemalt lahti kirjutada, kui et järgmine kord lugedes koodirida pool tundi dešifreerida. Siit tuleb ka kolmas soovitus, et kood peab olema selge. Minu jaoks tähendab see, et kood on lihtsalt loetav - loetav nagu juturaamat. Segane või pikk kood põhjustab mittemõistmist, pendeldamist koodi eri osade vahel, selge loogika puudumist jne. Objektorienteeritud programmeerimist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Objektorienteeritud_programmeerimine OOP]) kasutades on kood üldjuhul spaketikoodist loetavam ja mõistetavam, kuna kasutatakse objekt-andmestruktuure ja teisi võtteid, mis lubavad keskenduda andmetele, mitte protsessidele. OOPS-s on kood justkui juppideks võetud ja siis uuesti kokku tagasi sobitatud. Kusjuures &quot;jupid&quot; on täpselt nii suured, et igaühel neist oleks mingi konkreetne eesmärk ja funktsioon. Samuti peab kord kirjutatud funktsioon olema kasutatav hoopis teisis kohas, et vältida nt koodi dublitseerimist ehk [https://en.wikipedia.org/wiki/SOLID_(object-oriented_design) SOLID].<br /> <br /> Väide, et kasutaja tahab valikuid, mitte piiranguid ei pea minu arvates paikka. Liigseid valikud võivad eksitada kasutajat ja aeglustada tarkvara õppimist ja kasutamist. Käisin kunagi ühes reisibüroos, et broneerida laevakruiis Rootsi. Klienditeenindajal oli monitoril laevapiletite broneerimise programm, mis täitis arvuti terve ekraani. Seal oli palju teksti sisestamise kaste, valikute tegemise komponente jne. Tundus, et kõik võimalikud funktsioonid olid surutud ühele ekraanitäiele. Öeldes, et soovin laevas õhtusööki, hakkas teenindaja seda õiget kohta programmist otsima, kus on õhtusöögi optsioon. Peale 10 minutit otsimist võttis ta laua alt paksu A4 formaadis kiirköitja, milles oli välja prinditud broneerimissüsteemi kasutusjuhend. Peale järjekordse 10 minutilist kasutusjuhendi lappamist andis ta alla ja lubas selle broneeringu hiljem ära teha, kuna ta on seal firmas suhteliselt uus.<br /> <br /> Kokkuvõttes peab tarkvara olema võimalikult lihtne kasutada, kui et omada funktsioone, mida ei osata kasutada. Seega olen ka Janikaga nõus, et programmide kasutamine peab olema intuitiivne ja lihtne. Siis pole kasutusjuhendit vaja lugedagi ja kasutaja ei tunne ennast rumalana.<br /> <br /> Edasi tuli juttu Ruby programmeerimiskeelest jms. aga mulle meeldis, et preili mainis lähtekoodi versioneerimisest, Gitist ja Subversionist ehk SVN-st. Lähtekoodi versioonihaldust ei saa tarkvaraarenduses alatähtsustada. Versioneerimine tähendab, et lähtekoodi hetkeseis jäädvustatakse andmekogusse (ingl. k. repository), kust on hiljem võimalik taastada esialgne olek. Kui seda peaks vaja minema. See on väga oluline, kuna arenduse käigus muudetakse mitmeid faile ja kui juhtub, et midagi läheb katki, on võimalik lähtestada soovimatud muudatused esialgsesse seisu tagasi. See hoiab kokku palju aega, käsitööd ja närvirakke. Samuti on võimalik vaadata, kuidas koodifail läbi aja muutub.<br /> <br /> Loengus tuleb juttu ka stereotüübist, et naised on kehvemad programmeerijad. Mina ei tea millele see väide põhineb aga minul on konkreetne tõestus, et see väide on väär. Kunagi sattusin lugema ühe neiu inglisekeelset blogi, mille autor oli aeroobikatreener ja toittumisspetsialist. Nüüd huvitas teda väga aga programmeerimine ja tal oli sellel teemal ka palju küsimusi. Ta esitas igal päeval ühe küsimuse, millele ta oli otsinud või proovinud otsida vastust ala spetsialistidelt ja tegi selle kohta [http://irisclasson.com/category/not-so-stupid-questions/ &quot;Stupid&quot; question of the day] blogipostituse. Tema suur huvi programmeerimise vastu motiveeris palju inimesi teda aitama ja ta otsustas lausa 365-le küsimusele sel viisil vastused saada. Ta tegi seda kõikke selleks, et saada programmeerijaks. Tema nimi on Iris Classon ja ta elab Rootsis. Alguses tema küsimused olid loomulikult elementaarsemad, siis jälle põhimõttelised ning lõpuks väga spetsiifilised, millele ta oskas juba ise vastata. Ta õppis sisuliselt aastaga .NET arendajaks ja sai sellel alal ka kohe tööd.&lt;ref&gt;[http://irisclasson.com/2012/07/13/my-first-year-of-programming-july-11-2011-july-12-2012/ Iris Classon: My first year of programming July 11 2011- July 12 2012]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks tõstatab prl. Janika küsimuse, et mis on programmeerija elutöö tulemus, millele ta paraku ise vastust ei anna. Mina küsiksin, mis on aga katlakütja elutöö tulemuseks kui ta vaatab kuidas puuhalg puuhalu järel tuhaks põleb?<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79452 2014-10-22T16:19:31Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Ühes lengus Janika Liiv räägib, kuidas temast sai IT Kolledži õpilane ja veebiarendaja. IT süsteemida arendamist sattus ta õppima juhuslikult, mitte huvist tehnika või tehnoloogiate vastu. Ta ise ei teadnud mida infosüsteemi (IS) arendaja erialal õpetatakse. Ta asus kolledžisse õppima sundseisus, kuna ei saanud ühtegi teisi kõrgkooli sisse. Tema tegelik soov oli saada dramaturgiks, kes oleks hakanud kirjutama tsenaariume. Paraku leidis ta ennast kinnise loomuga inimesena selleks sobimatuna aga programmeerijaks... sobilikuna.<br /> <br /> Õpingute ajal töötas IS analüütikuna ja mõistis, et see amet ei ole meeldiv, kuna kliendi ja tööandja ootusi on raske samaaegselt täitta. Seepärast Janika tundis, et ühel pool on klient oma soovidega, teisel pool on tööandja jälle oma eesmärkidega. Olen täiesti nõus, et siia on konflikt juba sisse &quot;programmeeritud&quot;. Kliendiga ei saa olla liiga paindlik või lubada teha rohkem, kui võimalik või mõistlik. Samas ei saa olla liiga jäik, mille tulemuseks on kliendivajadustele (enam) mittesobiv infosüsteem või tarkvaralahendus.<br /> <br /> Prl. Janika jutustab veel kuidas ta kasutas ära majanduslikku buumiaega, et kaubelda endale paremat palka luisates teise firma väljamõeldud parema pakkumise kohta. Kusjuures kandideeris esimest kohrda programmeerija ametikohale ega omanud mingit varasemat kogemust. Soovitaksin talle (veelkorra?) tulla kuulama dotsent Kaido Kikkase [https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=3&amp;subject_id=36&amp;year=2014 &quot;IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid&quot;], kus on muuseas teemaks ka eetika.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79441 2014-10-22T15:51:56Z

<p>Jpoolak: /* Essee */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Robotid on mulle huvi pakkunud juba lapsepõlvest saati. Minu mõistes oli robotitel inimese kuju: pea, kaks kätt ja kaks jalga. Nad pidid olema väga tugevad ja peaaegu hävitamatud. Just nagu tihti filmides näidatakse. Arvasin, et robotid on inimestest targemad, kuna neil on erakordne mälu ja jätavad kõik meelde mida kuulevad ja näevad.<br /> <br /> Robootika jõudis minu teadvusse hiljem, kui kuulsin TTÜ korraldatud minirobotite võistlusest. Muidugi need robotid ei sarnane minu lapsepõlveaegsete kujutlustega suurtest võimsatest masinatest. Siiski need võistlusrobotid olid päris robotid, mis täitsid oma ülesannet, ülesannet milleks nad üleüldse eksisteerivad - pallide kogumine või näiteks õige raja leidmine. Nad tulid oma ülesannetega täiesti ise toime. Populaarne sõna selle kirjeldamiseks on &quot;automaatselt&quot;. Mida kõike sellega ei mõelda.<br /> <br /> Võime muidugi arutleda nende võistlusrobotite praktilise väärtuse üle. Samas olen mõistnud, et need samad peaaegu mängurobotid on automatiseeritud masinate ehk robotite hulgast vaid väike osa.<br /> <br /> Tänapäeval on kasutuses väga palju erinevaid roboteid alustades tarkades mänguasjadest, võistlusrobotitest jätkates tööstus- ja allveerobotitega ning lõpetades inimesi teisel kontingendil opereerivate robotitega.<br /> <br /> Mis neid roboteid ehk seadmeid ühendab? Neid ühendab mehhaanika, elektroonika ja (loogika) tarkvara. Robootika teeb põnevaks just need kolm komponenti, mis peavad sümbioosis töötama, et täita oma eesmärki ja põhjendada oma olemasolu. Robotite välja mõtlemine ja ehitamine on igaühele paras väljakutse, kuna vaevalt igaüks on kõva käsi nii jõuülekande, mikroskeemide koostamises kui ka programmeerimises. Isegi kui eelnevalt on olnud palju kogemusi robotite ehitamisel, leiab alati keerukama projekti, kui oli eelmine ja panna mängu kõik oma teadmised ja oskused. Tuleb vaid tõdeda, et robot on justkui Püha kolmainsus, millest saab õiget aimu vaid sellega reaalselt tegeledes.<br /> <br /> Minu elus pöördus küll uus lehekülg, kui kirjutasin koodi reaalsetele seadmete, et neid juhtide. See on võimas tunne anda käske, mis täidetakse täpselt nii heas kui halvas. Tore asi see robootika ja häkkimine.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu &quot;Robootika ja häkkimine &quot; (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79065 2014-10-21T18:44:07Z

<p>Jpoolak: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP-d ehk 250€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=79025 2014-10-21T18:13:13Z

<p>Jpoolak: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> 2013/14 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr '''27 EAP'''. Ühe EAP hüvitamise määr on 50€. Esimesel semestri eest tuleb hüvitada 1 EAP (50€) ja teise semestril eest 4 EAP-d (200€). Aasta lõpiks tuleb osaliselt hüvitada kevadsemestril täitmata jäänud 4 EAP-d ehk 200€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78976 2014-10-21T17:35:30Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78962 2014-10-21T17:20:29Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel olles saab deklareerida õppeaineid (al. 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritutel) kuni semestri punase joone päevaks ja osaleda õppetöös (sh. teha järele eksameid ja arvestusi), kui on tegemist:<br /> * keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> * alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> * akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78949 2014-10-21T17:01:59Z

<p>Jpoolak: </p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78948 2014-10-21T17:00:45Z

<p>Jpoolak: </p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine P6.1. Akadeemiline puhkus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78947 2014-10-21T16:57:25Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Esimesel õppeaastal saab mitte akadeemilisele puhkusele, kas:<br /> * Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks;<br /> * Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni aastaks;<br /> * Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<br /> Puhkuse lõpetamiseks tuleb kirjutada avaldus enne järgmise semestri punast päeva. Kui üliõpilane pole õigeaegselt esitanud akadeemilise puhkuse lõpetamise või pikendamise avaldus, lõppeb see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78937 2014-10-21T16:34:30Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu nii oma- kui ka riigifinantseeritaval õppekohal on 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ... TODO<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78777 2014-10-21T07:10:36Z

<p>Jpoolak: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri P5.3. Eksamid]&lt;/ref&gt;<br /> Korduseksam tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb aga õppeosakonnale esitada avaldus. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ... TODO<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78756 2014-10-21T06:41:21Z

<p>Jpoolak: Õppekorralduse eeskiri aadress</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Õppekorralduse eeskiri asub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ siin].<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ... TODO<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Jpoolak&diff=78629 2014-10-20T19:16:47Z

<p>Jpoolak: TODO</p> <hr /> <div> [[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Jarmo Poolak<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada, et ... TODO<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ... TODO<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 7 EAPd ja teise semestri lõpuks 4 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> TODO ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=60301 2013-01-05T18:57:03Z

<p>Jpoolak: /* Retsensioonid */</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> Andmebaasi skript testandmetega: [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Data_Schema_Users-20.12.2012.sql].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> ''Projects'' - Projektide vaates on nähtaval kõik ettevõtte projektid. Vajutades projecti reale, ilmub allapoole projekti detail vaade ning antud projektiga seotud ülesanded. Projekti parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Projekti staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New company&quot; võimaldab lisada uue kliendi või firma, kellega on antud projekt seotud. Nupp &quot;New project&quot; võimaldab lisada projektide nimekirja uue projekti.<br /> <br /> ''Active tasks'' - Ülesannete vaates on nähtaval kõik projektidega seotud ülesanded. Vajutades ülesande reale, ilmub allapoole ülesande detailvaade. Ülesande parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Ülesande staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New task&quot; võimaldab lisada ülesannete nimekirja uue ülesande. Nupp &quot;Add inventory&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tooteid või tarvikuid. Nupp &quot;Add tool&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tööriistu. Nupp &quot;Assign to&quot; võimaldab inimesi, kes on seotud antud ülesande täitmisega.<br /> <br /> ''Toolbox'' - Toolbox sisaldab töövahendeid, mida läheb vaja tööülesande (taski) teostamiseks.<br /> Siin saab määrata ka vajaminevate tööriistade koguse ning mis ajast neid vaja läheb ja kui kaua neid tööriistu vaja võib minna.<br /> Tööriistu saab lisada Taski alt vajutades nuppu &quot;Add tool&quot;.<br /> <br /> ''Inventory'' - Tarvikute vaates on näha nimekiri ostetud toodetest tarvikutest, mida võib ülesande täitmisel vaja minna. Nupp &quot;New inventory&quot; võimaldab lisada tarvikute nimekirja uue tarviku.<br /> <br /> ''Users'' - Kasutajate vaates on näha nimekiri kasutajatest, keda on võimalik siduda erinevate ülesannetega. Nupp &quot;New user&quot; võimaldab lisada kasutajate nimekirja uue kasutaja.<br /> <br /> ''Quit'' - Väljub programmist.<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;[[Kahurid]]&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;[[R%26T_Soft|R&amp;T Soft]]&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> * Meeskonna &quot;[[Meeskond_Taksobaas|Taksobaas]]&quot; lõpptoote retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Taksobaas Link]] - 05.01.2013<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)<br /> * 05.12.2012 - Uus funktsionaalsus: ülesannete lisamine, projekti detailvaade, projekti muutmine (Arvi, Jarmo)<br /> * 10.12.2012 - Uus funktsionaalsus: tööriista- ja tarvikute lisamine ja nimekiri. <br /> * 16.12.2012 - Tööriistade ja tarvikute sidumine ülesandega. Pisiparandused ja -muudatused (Arvi, Jarmo)<br /> * 19.12.2012 - Ettekande slaidide koostamine (Arvi)<br /> * 05.01.2013 - Lõpptoote retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Taksobaas Link]]. (Jarmo)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=60300 2013-01-05T18:52:30Z

<p>Jpoolak: /* Logi */</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> Andmebaasi skript testandmetega: [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Data_Schema_Users-20.12.2012.sql].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> ''Projects'' - Projektide vaates on nähtaval kõik ettevõtte projektid. Vajutades projecti reale, ilmub allapoole projekti detail vaade ning antud projektiga seotud ülesanded. Projekti parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Projekti staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New company&quot; võimaldab lisada uue kliendi või firma, kellega on antud projekt seotud. Nupp &quot;New project&quot; võimaldab lisada projektide nimekirja uue projekti.<br /> <br /> ''Active tasks'' - Ülesannete vaates on nähtaval kõik projektidega seotud ülesanded. Vajutades ülesande reale, ilmub allapoole ülesande detailvaade. Ülesande parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Ülesande staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New task&quot; võimaldab lisada ülesannete nimekirja uue ülesande. Nupp &quot;Add inventory&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tooteid või tarvikuid. Nupp &quot;Add tool&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tööriistu. Nupp &quot;Assign to&quot; võimaldab inimesi, kes on seotud antud ülesande täitmisega.<br /> <br /> ''Toolbox'' - Toolbox sisaldab töövahendeid, mida läheb vaja tööülesande (taski) teostamiseks.<br /> Siin saab määrata ka vajaminevate tööriistade koguse ning mis ajast neid vaja läheb ja kui kaua neid tööriistu vaja võib minna.<br /> Tööriistu saab lisada Taski alt vajutades nuppu &quot;Add tool&quot;.<br /> <br /> ''Inventory'' - Tarvikute vaates on näha nimekiri ostetud toodetest tarvikutest, mida võib ülesande täitmisel vaja minna. Nupp &quot;New inventory&quot; võimaldab lisada tarvikute nimekirja uue tarviku.<br /> <br /> ''Users'' - Kasutajate vaates on näha nimekiri kasutajatest, keda on võimalik siduda erinevate ülesannetega. Nupp &quot;New user&quot; võimaldab lisada kasutajate nimekirja uue kasutaja.<br /> <br /> ''Quit'' - Väljub programmist.<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;R&amp;T Soft&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> * Meeskonna Taksobaas lõpptoote retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Taksobaas Link]] - 05.01.2013<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)<br /> * 05.12.2012 - Uus funktsionaalsus: ülesannete lisamine, projekti detailvaade, projekti muutmine (Arvi, Jarmo)<br /> * 10.12.2012 - Uus funktsionaalsus: tööriista- ja tarvikute lisamine ja nimekiri. <br /> * 16.12.2012 - Tööriistade ja tarvikute sidumine ülesandega. Pisiparandused ja -muudatused (Arvi, Jarmo)<br /> * 19.12.2012 - Ettekande slaidide koostamine (Arvi)<br /> * 05.01.2013 - Lõpptoote retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Taksobaas Link]]. (Jarmo)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=60299 2013-01-05T18:49:41Z

<p>Jpoolak: Taksobaasi retsensioon</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> Andmebaasi skript testandmetega: [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Data_Schema_Users-20.12.2012.sql].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> ''Projects'' - Projektide vaates on nähtaval kõik ettevõtte projektid. Vajutades projecti reale, ilmub allapoole projekti detail vaade ning antud projektiga seotud ülesanded. Projekti parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Projekti staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New company&quot; võimaldab lisada uue kliendi või firma, kellega on antud projekt seotud. Nupp &quot;New project&quot; võimaldab lisada projektide nimekirja uue projekti.<br /> <br /> ''Active tasks'' - Ülesannete vaates on nähtaval kõik projektidega seotud ülesanded. Vajutades ülesande reale, ilmub allapoole ülesande detailvaade. Ülesande parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Ülesande staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New task&quot; võimaldab lisada ülesannete nimekirja uue ülesande. Nupp &quot;Add inventory&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tooteid või tarvikuid. Nupp &quot;Add tool&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tööriistu. Nupp &quot;Assign to&quot; võimaldab inimesi, kes on seotud antud ülesande täitmisega.<br /> <br /> ''Toolbox'' - Toolbox sisaldab töövahendeid, mida läheb vaja tööülesande (taski) teostamiseks.<br /> Siin saab määrata ka vajaminevate tööriistade koguse ning mis ajast neid vaja läheb ja kui kaua neid tööriistu vaja võib minna.<br /> Tööriistu saab lisada Taski alt vajutades nuppu &quot;Add tool&quot;.<br /> <br /> ''Inventory'' - Tarvikute vaates on näha nimekiri ostetud toodetest tarvikutest, mida võib ülesande täitmisel vaja minna. Nupp &quot;New inventory&quot; võimaldab lisada tarvikute nimekirja uue tarviku.<br /> <br /> ''Users'' - Kasutajate vaates on näha nimekiri kasutajatest, keda on võimalik siduda erinevate ülesannetega. Nupp &quot;New user&quot; võimaldab lisada kasutajate nimekirja uue kasutaja.<br /> <br /> ''Quit'' - Väljub programmist.<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;R&amp;T Soft&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> * Meeskonna Taksobaas lõpptoote retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Taksobaas Link]] - 05.01.2013<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)<br /> * 05.12.2012 - Uus funktsionaalsus: ülesannete lisamine, projekti detailvaade, projekti muutmine (Arvi, Jarmo)<br /> * 10.12.2012 - Uus funktsionaalsus: tööriista- ja tarvikute lisamine ja nimekiri. <br /> * 16.12.2012 - Tööriistade ja tarvikute sidumine ülesandega. Pisiparandused ja -muudatused (Arvi, Jarmo)<br /> * 19.12.2012 - Ettekande slaidide koostamine (Arvi)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Taksobaas&diff=60297 2013-01-05T18:33:51Z

<p>Jpoolak: Review, no hard feelings</p> <hr /> <div>Dokumendina: [[https://wiki.itcollege.ee/images/9/98/Taksobaasi_l%C3%B5pptoote_retsensioon-2013.01.05.pdf PDF]]<br /> <br /> ==Taksobaasi lõpptoote retsensioon ehk meenutusi veebiprogrammeerimisest==<br /> <br /> Esimene ettekujutus Taksobaasist oli, et tegu on tarkvaraga, mis on mõeldud taksodele või dispetšeritele. Peale lühikest tutvumist sai selgeks, et tegelikult on tegu üldiselt kõikki taksosid ja -juhtide ning nende litsentse hõlmava andmepangaga. Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kellel täpselt on vajadus selliste andmete järgi. Minuteada taksode järgi teostab Tallinnas kontrolli MUPO ehk siis nemad oleksid potensiaalsed kliendid.&lt;br&gt;<br /> Rakenduse graafiline pool jätab väga hea mulje. Vormid ja tabelid on hästi läbi mõeldud hõlpsasti kasutatavad.<br /> <br /> ===Mõned kasutatavuse puudused (usability)===<br /> * Puuduvad lühendite seletused nagu näiteks VL Omanik, VL Nr. SK Nr. jne;<br /> * Inimese andmeid ei saa taaskasutada vaid tuleb iga kord käsitsi uuesti sisestada;<br /> * Andete taaskasutamise võimaluse puudumine käib ka auto margi, mudeli ja ettevõtte kohta;<br /> * Kuna andmeid sisestamisel ei saa taaskasutada, siis on vormil ka veidi palju välju korraga täitmiseks;<br /> * Kohati &quot;Sulge&quot; nupp sulgeb akna, kord väljub hoopis programmist. Need nupud võiksid olla eraldi tähistatud;<br /> * Põhiaken pole liigutatav ega lohistatav, vaid on naelutatud akna keskele. Õnneks laseb ennast minimiseerida;<br /> * Login ja kasutajate halduse aken on alati pealmine (always-on-top), mis häirib muud tööd;<br /> * Vilkuv otsingunupp hakkab lõpuks häirima.<br /> <br /> ===Mõned programmilised vead (bugs)===<br /> Olulisi vigu programmi käitumises ei leidnud, vaid mõned kosmeetilised.<br /> * Andmete sisestamisel tabulaatoriga liikumine ei tööta alati korrektselt;<br /> * Andmete järjestamine tulpade järgi ei tööta alati eelduste kohaselt. Nt Auto margid järjestab: VW, BMW jne. Eeldaks, et BMW on eespool, kui VW<br /> <br /> ===Mis on läinud hästi (well done)===<br /> * Hea kujundus ja ülesehitus<br /> * Olemas on hädavajalik funktsionaalsus ja veidi rohkemgi<br /> * Põhitegevused lihtsasti mõistetavad ja õpitavad<br /> * Otsing töötab hästi<br /> * Hea kasutajate haldus<br /> * Logi pidamine kasutajate tegevustest<br /> <br /> ===Andmebaas===<br /> Andmebaas koosneb kolmest tabelist: Andmed, Kasutajad ja Logi. <br /> * Tabelid pole omavahel seotud ehk foreign keyd (FKd) puuduvad ehkki vähemalt Logi tabel võiks olla seotud tabeliga Kasutajad. Paraku on see seos loodud vaid lähtekoodis ja kasutades mitte ID-d vaid hoopis kasutaja nime (stringi tüüpi).<br /> * Andmebaasi väljade nimed on veidi krüptilised: j_eesnimi, o_isikukood, VL_nr ja SK_nr. Nimetused võiksid olla pikalt välja kirjutatud, et ei peaks mõistatama millega tegemist. Tähemärgid ei maksa midagi, küll aga arendajate aeg, kes selle rakendusega kokku võivad puutuda.<br /> * Andmebaas võiks olla normaliseeritud ehk ühest suurest „Andmed“ tabelist võiks saada mitu väikest: Autod, Isikud, Litsentsid, Ettevõtted ja võibolla ka Aadressid, kui nende järgi tekib nõudlus.<br /> <br /> ===Lähtekood (code review)===<br /> Veidi tähe- ehk koodinärimist.<br /> * Visual Studio lahenduse (Solution) nimi on Taksobaas1.2, mis tähendab, et ei kasutata versioonihaldustarkava (revision control) nagu nt. GIT, SVN jt. See on väga oluline, kui projektis on mitu inimest, et kõigil oleks pidevalt värske kood. Samuti on see hea viis koodi muutumise jälgimiseks.<br /> * Projekti failid on kenasti organiseeritud kahte kataloogi: Mudel ja Vaatemudel. Ülejäänud (põhiliselt XAML) failid on juurkataloogis.<br /> * Faili- aga ka klassinimedes on kasutatud alakriipsu, nt. Logi_vaatamine.xaml. Targemad mehed soovitavad kirjutada sõnad suur tähega (CamelCase), nt. LogiVaatamine.xaml. <br /> * Mõne faili- ja klassinimes kasutatakse esmapilgul arusaamatut lühendit &quot;VM&quot;: &quot;Kasutaja_haldusVM.cs&quot;. Selgub, et kuna see fail asub &quot;Vaatemudel&quot; kataloogis tähistab too VM, et tegu on vaatemudeliga. Niiviisi peaks ju järjepidevusest tingituna Krüpteerimine klass Mudel kataloogis tähistatama KrüpteerimineMudel.cs. Seega, tüübi või laadi kirjeldus failil ja klassinimes pole vajalik. Selle funktsiooni täitab .NET namespace, nt: &quot;Taksobaas1._2.Vaatemudel.LogVaatamine&quot;.<br /> * Kõik klassifaillid sisaldavad regioone (#region), mis tuleb koodi nägemiseks lahti klõpsutada. Tihti on regiooni sisuks vaid üks field või property rida. Klassi kiire ülevaate saamiseks on soovitatav regioone mitte kasutada.<br /> * Meetodite nimed on tihti väikese tähega.<br /> * Propertied võiks olla kirjutatud kasutades lühikest nn. „Auto property“ viisi:<br /> public string Eesnimi { get; set; }<br /> * Sisselogimise akna (MainWindow.xaml) UI elementide paigutuseks on kasutatud vaid Gridi väga rohkete veergude ridadega:<br /> [[Image:01-MainWindow.png|alt=text|Sisselogimine, enne]]&lt;br&gt;<br /> Sarnandeb veebikujundusele tabeli abil. Lihtsam oleks asju paigutada, kui Gridis oleks vaid kaks veergu ning kuus rida. Tulemus Design views võiks olla selline:&lt;br&gt;<br /> [[Image:02-MainWindow.png|alt=text|Sisselogimine, pärast]]&lt;br&gt;<br /> * XAML koodis pole defineeritud ühtset stiili UI elementide kauppa eraldi failis vaid iga elemendi välimus on defineeritud üha uuesti ja uuesti. See muudab ühtse stiili muutmise võimatuks.<br /> * Globaalmuutujad.cs kasutab sisselogimise viga tähistamiseks krüptilisi numbreid 1 ja 2. Õigem oleks kasutada Enumeid, millega saab defineerida võimalikud ja arusaadavad väärtused.<br /> * Kasutaja andmete olekute meelespidamiseks mõeldud Taksobaas1._2.Mudel.global klassi asemel tuleks need olekud panna oma klassi(de) konteksti. Kasutaja vaheklass võiks olla selline:<br /> [[Image:03-Kasutaja.cs.png|alt=text|Uus klass Kasutaja]]&lt;br&gt;<br /> See klass asendaks klassi KasutajaKuvamine ning seda tuleks kasutada ListBoxides kasutajate kuvamiseks.<br /> * Kasutaja_haldus.xaml.cs võiks toimetada valitud ListView eelpoolmainitud Kasutaja objektiga, mille küljest saaks küsida andmebaasi rea ID:<br /> [[Image:04-KasutajaHaldus.Blokeeri.png|alt=text|Klassi KasutajaHaldus meetod Blokeeri]]&lt;br&gt;<br /> Sellisel viisil Blokeerimine klass saab toimetada omaette kasutaja ID-ga ja ei pea andmeid küsima väljaspoolt nn. globaalmuutujatest nagu PHP veebiprogrammeerimisel.<br /> * Märkuseks, et C# klassidel pole (parameetriteta) konstruktori defineerimine kohustuslik.<br /> <br /> ===Kokkuvõte===<br /> Vaatamata ehk mõnedele probleemsetele kohtadele nagu ebakonventsionaalne lähtekood ja andmebaasi normaliseerituse puudusele, programm ise töötab suuremate tõrgeteta, on hea välimusega ja on mugav kasutada ehk täidab oma ülesannet hästi.&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Jarmo Poolak&lt;br&gt;<br /> Meeskond &quot;[[Leffe]]&quot;</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:04-KasutajaHaldus.Blokeeri.png&diff=60295 2013-01-05T18:21:28Z

<p>Jpoolak: Taksobaas class KasutajaHaldus method Blokeeri redone</p> <hr /> <div>Taksobaas class KasutajaHaldus method Blokeeri redone</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:03-Kasutaja.cs.png&diff=60294 2013-01-05T18:20:30Z

<p>Jpoolak: Taksobaas Kasutaja class</p> <hr /> <div>Taksobaas Kasutaja class</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:02-MainWindow.png&diff=60293 2013-01-05T18:19:55Z

<p>Jpoolak: Taksobaas Login page, after</p> <hr /> <div>Taksobaas Login page, after</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:01-MainWindow.png&diff=60292 2013-01-05T18:19:12Z

<p>Jpoolak: Taksobaas Login page, before</p> <hr /> <div>Taksobaas Login page, before</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Taksobaasi_l%C3%B5pptoote_retsensioon-2013.01.05.pdf&diff=60289 2013-01-05T18:15:12Z

<p>Jpoolak: Taksobaasi lõpptoote retsensioon</p> <hr /> <div>Taksobaasi lõpptoote retsensioon</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=59725 2012-12-20T09:37:33Z

<p>Jpoolak: /* Lõpptoode */</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> Andmebaasi skript testandmetega: [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Data_Schema_Users-20.12.2012.sql].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> ''Projects'' - Projektide vaates on nähtaval kõik ettevõtte projektid. Vajutades projecti reale, ilmub allapoole projekti detail vaade ning antud projektiga seotud ülesanded. Projekti parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Projekti staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New company&quot; võimaldab lisada uue kliendi või firma, kellega on antud projekt seotud. Nupp &quot;New project&quot; võimaldab lisada projektide nimekirja uue projekti.<br /> <br /> ''Active tasks'' - Ülesannete vaates on nähtaval kõik projektidega seotud ülesanded. Vajutades ülesande reale, ilmub allapoole ülesande detailvaade. Ülesande parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Ülesande staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New task&quot; võimaldab lisada ülesannete nimekirja uue ülesande. Nupp &quot;Add inventory&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tooteid või tarvikuid. Nupp &quot;Add tool&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tööriistu. Nupp &quot;Assign to&quot; võimaldab inimesi, kes on seotud antud ülesande täitmisega.<br /> <br /> ''Toolbox'' - Toolbox sisaldab töövahendeid, mida läheb vaja tööülesande (taski) teostamiseks.<br /> Siin saab määrata ka vajaminevate tööriistade koguse ning mis ajast neid vaja läheb ja kui kaua neid tööriistu vaja võib minna.<br /> Tööriistu saab lisada Taski alt vajutades nuppu &quot;Add tool&quot;.<br /> <br /> ''Inventory'' - Tarvikute vaates on näha nimekiri ostetud toodetest tarvikutest, mida võib ülesande täitmisel vaja minna. Nupp &quot;New inventory&quot; võimaldab lisada tarvikute nimekirja uue tarviku.<br /> <br /> ''Users'' - Kasutajate vaates on näha nimekiri kasutajatest, keda on võimalik siduda erinevate ülesannetega. Nupp &quot;New user&quot; võimaldab lisada kasutajate nimekirja uue kasutaja.<br /> <br /> ''Quit'' - Väljub programmist.<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;R&amp;T Soft&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)<br /> * 05.12.2012 - Uus funktsionaalsus: ülesannete lisamine, projekti detailvaade, projekti muutmine (Arvi, Jarmo)<br /> * 10.12.2012 - Uus funktsionaalsus: tööriista- ja tarvikute lisamine ja nimekiri. <br /> * 16.12.2012 - Tööriistade ja tarvikute sidumine ülesandega. Pisiparandused ja -muudatused (Arvi, Jarmo)<br /> * 19.12.2012 - Ettekande slaidide koostamine (Arvi)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=59720 2012-12-19T20:56:22Z

<p>Jpoolak: /* Logi täiendamine */</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> ''Projects'' - Projektide vaates on nähtaval kõik ettevõtte projektid. Vajutades projecti reale, ilmub allapoole projekti detail vaade ning antud projektiga seotud ülesanded. Projekti parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Projekti staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New company&quot; võimaldab lisada uue kliendi või firma, kellega on antud projekt seotud. Nupp &quot;New project&quot; võimaldab lisada projektide nimekirja uue projekti.<br /> <br /> ''Active tasks'' - Ülesannete vaates on nähtaval kõik projektidega seotud ülesanded. Vajutades ülesande reale, ilmub allapoole ülesande detailvaade. Ülesande parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Ülesande staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New task&quot; võimaldab lisada ülesannete nimekirja uue ülesande. Nupp &quot;Add inventory&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tooteid või tarvikuid. Nupp &quot;Add tool&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tööriistu. Nupp &quot;Assign to&quot; võimaldab inimesi, kes on seotud antud ülesande täitmisega.<br /> <br /> ''Toolbox'' - Toolbox sisaldab töövahendeid, mida läheb vaja tööülesande (taski) teostamiseks.<br /> Siin saab määrata ka vajaminevate tööriistade koguse ning mis ajast neid vaja läheb ja kui kaua neid tööriistu vaja võib minna.<br /> Tööriistu saab lisada Taski alt vajutades nuppu &quot;Add tool&quot;.<br /> <br /> ''Inventory'' - Tarvikute vaates on näha nimekiri ostetud toodetest tarvikutest, mida võib ülesande täitmisel vaja minna. Nupp &quot;New inventory&quot; võimaldab lisada tarvikute nimekirja uue tarviku.<br /> <br /> ''Users'' - Kasutajate vaates on näha nimekiri kasutajatest, keda on võimalik siduda erinevate ülesannetega. Nupp &quot;New user&quot; võimaldab lisada kasutajate nimekirja uue kasutaja.<br /> <br /> ''Quit'' - Väljub programmist.<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;R&amp;T Soft&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)<br /> * 05.12.2012 - Uus funktsionaalsus: ülesannete lisamine, projekti detailvaade, projekti muutmine (Arvi, Jarmo)<br /> * 10.12.2012 - Uus funktsionaalsus: tööriista- ja tarvikute lisamine ja nimekiri. <br /> * 16.12.2012 - Tööriistade ja tarvikute sidumine ülesandega. Pisiparandused ja -muudatused (Arvi, Jarmo)<br /> * 19.12.2012 - Ettekande slaidide koostamine (Arvi)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=59620 2012-12-16T22:00:02Z

<p>Jpoolak: /* Kasutusjuhend */</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> ''Projects'' - Projektide vaates on nähtaval kõik ettevõtte projektid. Vajutades projecti reale, ilmub allapoole projekti detail vaade ning antud projektiga seotud ülesanded. Projekti parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Projekti staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New company&quot; võimaldab lisada uue kliendi või firma, kellega on antud projekt seotud. Nupp &quot;New project&quot; võimaldab lisada projektide nimekirja uue projekti.<br /> <br /> ''Active tasks'' - Ülesannete vaates on nähtaval kõik projektidega seotud ülesanded. Vajutades ülesande reale, ilmub allapoole ülesande detailvaade. Ülesande parameetreid saab muuta vajutades nuppu &quot;Modify&quot;. Ülesande staatust on võimalik muuta ka detail vaates olevad staatuse välja rippmenüüst. Nupp &quot;New task&quot; võimaldab lisada ülesannete nimekirja uue ülesande. Nupp &quot;Add inventory&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tooteid või tarvikuid. Nupp &quot;Add tool&quot; võimaldab lisada ülesande täitmisel vajaminevaid tööriistu. Nupp &quot;Assign to&quot; võimaldab inimesi, kes on seotud antud ülesande täitmisega.<br /> <br /> ''Toolbox'' - Toolbox sisaldab töövahendeid, mida läheb vaja tööülesande (taski) teostamiseks.<br /> Siin saab määrata ka vajaminevate tööriistade koguse ning mis ajast neid vaja läheb ja kui kaua neid tööriistu vaja võib minna.<br /> Tööriistu saab lisada Taski alt vajutades nuppu &quot;Add tool&quot;.<br /> <br /> ''Inventory'' - Tarvikute vaates on näha nimekiri ostetud toodetest tarvikutest, mida võib ülesande täitmisel vaja minna. Nupp &quot;New inventory&quot; võimaldab lisada tarvikute nimekirja uue tarviku.<br /> <br /> ''Quit'' - Väljub programmist.<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;R&amp;T Soft&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=59611 2012-12-16T21:54:23Z

<p>Jpoolak: /* Lõpptoode */ URL</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Lõpptoode =<br /> Lõpptootega saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.12.16.rar].<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> Programm annab selge ülevaate ettevõttes olevate projektide ja ülesannete kohta. Näiteks on võimalik kiirelt näha ülevaadet, kes erinevate ülesannetega on hõivatud ning missugused tööriistad antud ülesannetes on kasutusel. Samuti võimaldab ülesannetesse lisada ka erinevaid tooteid või tarvikuid, mida võib ülesande täitmiseks vaja minna. Antud programm võimaldab kasutajal lihtsa vaevaga hallata erinevaid projektide ja nendega seotud ülesandeid!<br /> <br /> == Kasutusjuhend ==<br /> <br /> = Retsensioonid =<br /> <br /> * Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]] - 11.11.2012<br /> * Meeskonna &quot;R&amp;T Soft&quot; prototüübi retsensioon [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]] - 02.12.2012<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.<br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 02.12.2012 - Prototüübi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft Link]]. (Arvi)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=58073 2012-11-28T20:03:49Z

<p>Jpoolak: Formatting</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Lihtsad ettevalmistused enne rakenduse käivitamist:<br /> # Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> # Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> # Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> # Käivita programm.<br /> # Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=58072 2012-11-28T20:01:00Z

<p>Jpoolak: Release of the prototype</p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Prototüüp =<br /> <br /> Prototüübiga saab tutvuda siit [http://enos.itcollege.ee/~JPoolak/Leffe.Management-2012.11.28.rar].<br /> Vajab SQL andmebaasi. Testitud SQL 2008 R2 versiooniga.<br /> <br /> Juhend:<br /> 1. Loo &quot;Leffe&quot; SQL andmebaas;<br /> 2. Käivita selles baasis SQL skript, mille leiab failist &quot;EfModel.edmx.sql&quot;;<br /> 3. Muuda connectionStringis kasutajanime ja parooli failis Leffe.Management.exe.config;<br /> 4. Käivita programm.<br /> 5. Programm peaks looma mõned näidis sissekanded andmebaasi, kui see on tühi.<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 28.11.2012 - Prototüübi release (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 11.11.2012 - Meeskonna &quot;Kahurid&quot; analüüsi retsensiooni koostamine [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid Link]]. (Rene)<br /> * 12.11.2012 - Meeskonnaga kokkusaamine.</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=55728 2012-11-04T22:41:40Z

<p>Jpoolak: </p> <hr /> <div>[[File:Leffe_Logo.png|alt=text|Leffe logo]]<br /> <br /> <br /> = Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Leffe_Logo.png&diff=55727 2012-11-04T22:41:16Z

<p>Jpoolak: uploaded a new version of &quot;File:Leffe Logo.png&quot;:&amp;#32;Smaller</p> <hr /> <div>Team logo for Leffe</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Leffe_Logo.png&diff=55725 2012-11-04T22:39:17Z

<p>Jpoolak: Team logo for Leffe</p> <hr /> <div>Team logo for Leffe</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=55720 2012-11-04T22:32:58Z

<p>Jpoolak: /* Üksused (Entities) */</p> <hr /> <div>= Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Leffe&diff=55719 2012-11-04T22:32:30Z

<p>Jpoolak: /* UML kasutusmallid (Use Cases), diagrams */</p> <hr /> <div>= Kirjeldus =<br /> <br /> Oletame, et ühel ettevõttel on käsil üks või mitu projekti, milles omakorda on üks või mitu ülesannet. Ettevõte peab haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk ja vastava projekti ülesanded õnnestuksid õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate, erinevate projektide ülesannete üle. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning tuua kaasa ülesande ja\või terve projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.&lt;br&gt;<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavate projektide ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> = Analüüs =<br /> Tarkvaralahenduse analüüs: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tarkvaralahenduse_anal%C3%BC%C3%BCs_-_Meeskond_Leffe-2012.04.11.pdf PDF]]<br /> <br /> == Tutvustus ==<br /> Ettevõttel on erinevate klientidega käsil üks või mitu projekti. Projekti tüübiks võiks olla IT-infrastruktuuri loomine aga võib olla ka midagi analoogset. Kliendiga on kokku lepitud projekti eesmärk ja tähtajad. Projektiks võib näiteks olla ka igakuine hooldusleping, mis koosneb erinevat laadi ülesannetest. Ettevõte peab aga ise haldama vahendeid ja tegevusi, kuidas projekti eesmärk õnnestuks õigeks ajaks. Eriti keeruline on saada selge ülevaade mitme, samal ajal tehtavate projektide ja ülesannete üle. Keeruliseks teeb siinkohal asjaolu, et näiteks mingit pooleliolevat ülesannet peab asjaolude sunnil jätkama teine inimene. Hea oleks näha kes, kus, millal ja kui palju jõudis teha ning milliseid lisaressursse oleks edasiste ülesannete sooritamiseks vaja. Alati on mingi detail, mis võib jääda märkamatuks ning põhjustada ülesande ja/või projekti valmimise venimise ja seega tuua firmale majandluslikku kahju.<br /> Siinkohal tulekski appi tarkvara, mis võimaldaks hallata vastavaid projekte ja nende ülesannetele kulunud ressursse ja nendega seonduvat informatsiooni (materjalid, aeg, koht, tööjõud jne).<br /> <br /> == Rakenduse eesmärk ==<br /> Tarkvara eesmärgiks on edukas projekti haldus meeskonnaliikmete vahel. Rakendus peaks lihtsustama erinevate ülesannete täitmist, erinevates projektides, erinevate inimeste poolt. Lisaks peaks see võimaldama planeerida erinevate ressursside kasutamist erinevate projektide vahel. Projekt jagatakse ülesanneteks, nii et iga töö oleks selle tegijale arusaadav ja hoomatav, mis vahendeid tal selle täitmiseks vaja läheb. Samuti on tähtis näha ajalugu eelnevalt sooritatud projektidest ja ülesannetest, et saadud informatsiooni põhjal oleks hetkel käesolevaid või ka tulevaid projekte parem planeerida. Kõik projekti kaasatud isikud peaksid nägema projektide hetkeseisu antud ajamomendil. Kui on tekkinud mingeid takistusi ülesannete täitmisel, et siis saaks neile operatiivselt lahendus leida ja lisaks jääks tulevikuks märk maha, mis ja miks ei õnnestunud. See saavutatakse projekti tööülesannete lisamise ja vajadusel muutmisega,tähtaegade määramisega igale meeskonnaliikmele, loetelu vajalikest vahenditest iga tehtava töö jaoks ning raportid projekti hetkeseisust projektijuhile.<br /> <br /> == Funktsionaalsus ==<br /> Tarkvara saab jagada järgnevateks loogilisteks mooduliteks:<br /> * Projektid<br /> * Projektis osalejad<br /> * Projekti tööülesanded<br /> * Vahendid tööülesande täitmiseks<br /> * Inventari loend<br /> * Raportid<br /> <br /> === Must have ===<br /> ==== Vaated ====<br /> * Projektide nimekiri annab ülevaate kasutajale nii jooksvatest kui ka eesolevatest projektidest. Lisaks on seal olemas lühidalt oluline info iga projekti staatuse kohta. Kasutajal (sõltub rollist) on võimalus projekte kustutada või juurde lisada. Samuti on võimalus valida olemasolevaid projekte, et neid täiendada või muuta, selleks on vajalik avada konkreetse projekti detailvaade.<br /> * Projekti detailvaade annab kasutajale informatsiooni sellest, mida see konkreetne projekt endast kujutab. Samuti on sealt kättesaadav nimekiri ülesannetest, mis selle projekti on seotud.<br /> * Ülesannete nimekiri hõlmab endast tegevusi, mis on vajalikud vaadeldava projekti jaoks. Nimekirjast on võimalik näha ka ülesannete staatusi (ülesanne on täitmisel, lõpetatud, edasi lükatud jne). Projekti haldaval inimesel on võimalus lisada nimekirja vajalikke ülesandeid, muuta nende staatust või hoopiski see tegevus eemalda. Samuti on võimalus avada ülesannete nimekirjast konkreetse ülesande jaoks detailvaade.<br /> * Ülesande detailvaade annab kasutajale võimaluse saada informatsiooni konkreetse ülesande kohta. Projektihalduril on võimalik määrata ülesande seisu, lisada või redigeerida ülesande kirjeldust. Lisaks on võimalus kuvada ülesande detailvaatest selle konkreetse ülesandega seotud inimeste nimekirja.<br /> * Ülesandes osalejate nimekiri kuvab kõik inimesed, kes on seotud konkreetse ülesandega. Projektihalduril on võimalus määrata ülesandega seotud inimesi.<br /> * Kasutajate nimekiri annab ülevaate inimestest, kes on infosüsteemi lisatud ning keda on võimalik määrata mingisse rolli (nt. kas tavakasutaja või administraator). Kasutajate nimekirjast on võimalik valida konkreetne isik tema profiili vaatamiseks.<br /> * Kasutaja profiil näitab isiku andmeid. Lisaks on võimalik saada ülevaade projektidest, kus isik on osalenud ning mis ülesanded tal projektisiseselt on olnud.<br /> * Kasutajate tegevuste logi/nimekiri annab ülevaate, mida kasutajad on teinud. Nt kes on määratud mingeid ülesandeid täitma, kes on projektijuhiks määratud. Logi on kättesaadav kasutajale, kellel on vastavad õigused.<br /> * Veateated on nimekiri, kuhu on salvestatud infosüsteemis tekkinud tõrked ja hoiatused, mis aitavad analüüsida süsteemi toimimist. Vea põhjuse kiireks väljaselgitamiseks salvestatakse muu seas ka tõrke tekkimise asukoht.<br /> <br /> ==== Tegevused ====<br /> * Lisada ja muuta projekte<br /> * Lisada, muuta või kustutada kasutajaid<br /> * Lisada, kustutada projektis osalejaid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projekti tööülesandeid<br /> * Lisada, muuta või kustutada projektis kasutatavat inventari (nt tööriistu)<br /> * Määrata igale tööülesandele täitja(d)<br /> * Lisada ülesande täitmiseks kulunud aega<br /> * Muuta ülesande olekut: „Tegemisel“, „Valmis“, „Alustamata“<br /> * Muuta graafilise kasutajaliidese keelt<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele lisada manus<br /> * Ühilduvus Active Directory’ga<br /> * Projekti raport(id)<br /> * Erinevad diagrammid<br /> <br /> == Laiendused ==<br /> * Veebiliides<br /> * Mobiililiides<br /> <br /> == UML kasutusmallid (Use Cases) ==<br /> === Kasutaja projekti detailvaade ===<br /> <br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Project]]<br /> <br /> === Administraatori projektivaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Project-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Project]]<br /> <br /> === Kasutaja ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: User -&gt; Task]]<br /> <br /> === Adminstraatori ülesande detailvaade ===<br /> [[File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: Admin -&gt; Task]]<br /> <br /> === Tegevuste nimekiri ===<br /> [[File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png|alt=text|Project Management Use case: System -&gt; Event log]]<br /> <br /> == Üksused (Entities) ==<br /> Andmebaasiüksuste eskiis.<br /> <br /> <br /> [[File:UML_Entities-2012.11.04.png|frame|center|alt=text|UML Entities]]<br /> <br /> == Kasutatavad tehnoloogiad ==<br /> Programm tuleb WPF-s (Windows Presentation Foundation) ja andmeid hoitakse Microsoft SQL Server andmebaasis. Rakendus suhtleb andmebaasiga läbi Entity Frameworki. Kasutatav .NET Frameworki versioon võiks olla 4.5, kuna seal on mugav kirjutada asünkroonset funktsionaalsust.<br /> <br /> = Tööjaotus =<br /> <br /> * Arvi Alamaa - Projektijuht<br /> &lt;i&gt;Skype: arvi_alamaa&lt;/i&gt;<br /> * Jarmo Poolak<br /> &lt;i&gt;Skype: jarmo.poolak&lt;/i&gt;<br /> * Rene Ott<br /> <br /> = Logi =<br /> <br /> * 13.10.2012 - Esimene kokkusaamine, projekti idee ja kirjelduse loomine ning esmane dokumenteerimine (Arvi Alamaa, Jarmo Poolak)<br /> * 22.10.2012 - Analüüsidokumendi esmane versioon (Jarmo)<br /> * 25.10.2012 - Meeskonna ja wikilehe loomine (Arvi Alamaa)<br /> * 30.10.2012 - Meeskonnaga liitus kolmas liige Rene Ott<br /> * 01.11.2012 - Kokkusaamine, programmi analüüsi arutlemine. (Arvi, Jarmo, Rene)<br /> * 04.11.2012 - Analüüsi koostamine (Arvi, Jarmo, Rene)</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Use_Case_-_System_-_Event_log-2012.11.04.png&diff=55718 2012-11-04T22:31:29Z

<p>Jpoolak: Leffe: Project Management Use case: System -&gt; Event log</p> <hr /> <div>Leffe: Project Management Use case: System -&gt; Event log</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Use_Case_-_Admin_-_Task-2012.11.04.png&diff=55716 2012-11-04T22:29:03Z

<p>Jpoolak: Leffe: Project Management Use case: Admin -&gt; Task</p> <hr /> <div>Leffe: Project Management Use case: Admin -&gt; Task</div>

Jpoolak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Use_Case_-_User_-_Task-2012.11.04.png&diff=55715 2012-11-04T22:27:32Z

<p>Jpoolak: Leffe: Project Management Use case: User -&gt; Task</p> <hr /> <div>Leffe: Project Management Use case: User -&gt; Task</div>

Jpoolak