ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T20:44:40Z

Jrihma: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-04-29T17:35:13Z

Jrihma: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-22T15:46:55Z

Jrihma: /* 1.praktikum */

User:Jrihma

2016-10-25T22:11:04Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Peale nädalast pausi võtsin aja ja vaatasin läbi ka teised neli loengut, mis eelnevalt vaatamata olid jäänud. Nüüd räägingi nendest lähemalt.

Andres Kütti lugu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref> oli üsna huvitav ning motiveeriv kuulata. Tee riigi infosüsteemide peaarhitektini võib olla vägagi kirju. Kolm magistrikraadi, viimane neist MITst ja palju erinevaid töökohti. Igal ühel oma lugu. Arhitekti ametist rääkis ta seda, et tihti läheb süsteem liiga keeruliseks ning kaob võime seda hallata. Siis tõttab appi arhitekt, kes üritab asja parandada. Tihti on juba liiga hilja. Parem on juba varasemalt palgata arhitekt, kes kaose ära hoiab. Hea arhitekt on see, kelle tööd ei märgata, kuna see on hästi tehtud. Kogemus tekkib aga eksides. Loengu lõpus läks huvitavaks rahvuste ja kultuuride võrdluseks. Ikka kiideti omasid. Tüüpilised eestlased - kui hakata sedasi kategoriseerima.

Snakeman alustas loengut süsadminnidest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref> sellega, et rääkis, kuidas tal üldse huvi tekkis tehnika ja arvutite vastu. Põhiline tõuge oli Nõmme noortemaja elektroonikaring. Nooremas eas sai ka muidugi asju lahti võetud ja lõhutud. Lembitu Ling hoiatas ka häkkerite eest. Süsadminnid peavad omavahel alati selgeks tegema, mis on kellegi vastutus. Vastasel juhul võib jääda mõni turvaauk kahe silma vahele. Huvitavaks läks, siis kui räägiti milline on hea süsadmin. Kõrvu jäi, et hea süsadmin on "halb inimene", kes peab julgema arendajaid maha teha ning üks admin suudab kümnest arendajast üle sõita. Lõpetuseks ikkagi mainiti pigem koostööd. Hea süsadmin on partner nii arendajale kui ettevõttele. Loeng iseenesest kinnitas mulle, et süsadminni töö on väga oluline, aga mitte minule.

"Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus]</ref> keskendus andmeanalüüsile ja seda peamiselt avaliku sektori ning maksude aspektist. Kuigi ma ise pole andmeanalüüsi teinud, siis valdkonnad, kus töötanud olen on andmeanalüüs väga tähtsal kohal. See oli igati huvitav kuulamine ning avardas seda maailma minule üsna tublisti. Ivar Laur selgitas põhjalikult oma töö loomust ning erinevaid aspekte, millega tuleb tema osakonnal igapäevaselt kokku puutuda. Andmeanalüüsi osas on väga oluline roll selles, kuidas andmeid edaspidi kasutama hakatakse ning kuidas võimalikult palju kogutuid andmeid efektiivselt ära kasutada. Ivar Laur mainis ka, et on oluline osata muuta andmed masinale loetavaks. Kuigi andmeanalüüs sõltub palju ITst, siis tegelikult tihti andmeanalüüsijad ei ole programmeerimisega palju kokku puutunud. Küsimuste voorust sain ka teada, et aastas registreerib Eestis 18000-19000 ettevõtet, aga ainult 5000 jõuab kolmandaks aastaks mõne näiva tegevuseni.

Hedi Mardisoo rääkis IT-st ja turundusest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Hedi on mõnusa jutu ja suure rahvusvahelise kogemuse turundaja ning loengut oli väga lihtne jälgida. Mõtted ei läinudki lendu. See loeng oli hea järg eelnevale andmeanalüüsi loengule, sest tänapäeval on andmeanalüüs turunduse üks olulisemaid komponente. Google, Facebook ja ka väiksemad ettevõtted koguvad andmeid kasutajate kohta, et neile õigeid asju turundada. Asju, mida kasutajad reaalselt võiksid osta. IT tulebki appi turundusele, et ettevõtted leiaksid oma tootele õige sihtgrupi. Ettevõtte seisukohalt on oluline, et kõik turundusele kulutatud raha läheks õigesse kohta. Meelde jäi veel lause, et ettevõttel pole korralikku ITd ja turundust, siis pole võimalik enam konkurentsis ellu jääda. Vastuse sain ka küsimusele, kuidas tunda ära hea turundaja. Hea turundaja on see, kes oskab küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-25T22:08:46Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Peale nädalast pausi võtsin aja ja vaatasin läbi ka teised neli loengut, mis eelnevalt vaatamata olid jäänud. Nüüd räägingi nendest lähemalt.

Andres Kütti lugu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref> oli üsna huvitav ning motiveeriv kuulata. Tee riigi infosüsteemide peaarhitektini võib olla vägagi kirju. Kolm magistrikraadi, viimane neist MITst ja palju erinevaid töökohti. Igal ühel oma lugu. Arhitekti ametist rääkis ta seda, et tihti läheb süsteem liiga keeruliseks ning kaob võime seda hallata. Siis tõttab appi arhitekt, kes üritab asja parandada. Tihti on juba liiga hilja. Parem on juba varasemalt palgata arhitekt, kes kaose ära hoiab. Hea arhitekt on see, kelle tööd ei märgata, kuna see on hästi tehtud. Kogemus tekkib aga eksides. Loengu lõpus läks huvitavaks rahvuste ja kultuuride võrdluseks. Ikka kiideti omasid. Tüüpilised eestlased - kui hakata sedasi kategoriseerima.

Snakeman alustas loengut süsadminnidest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref> sellega, et rääkis, kuidas tal üldse huvi tekkis tehnika ja arvutite vastu. Põhiline tõuge oli Nõmme noortemaja elektroonikaring. Nooremas eas sai ka muidugi asju lahti võetud ja lõhutud. Lembitu Ling hoiatas ka häkkerite eest. Süsadminnid peavad omavahel alati selgeks tegema, mis on kellegi vastutus. Vastasel juhul võib jääda mõni turvaauk kahe silma vahele. Huvitavaks läks, siis kui räägiti milline on hea süsadmin. Kõrvu jäi, et hea süsadmin on "halb inimene", kes peab julgema arendajaid maha teha ning üks admin suudab kümnest arendajast üle sõita. Lõpetuseks ikkagi mainiti pigem koostööd. Hea süsadmin on partner nii arendajale kui ettevõttele. Loeng iseenesest kinnitas mulle, et süsadminni töö on väga oluline, aga mitte minule.

"Andmed ei allu analüüsile" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28. september loengusalvestus]</ref> keskendus andmeanalüüsile ja seda peamiselt avaliku sektori ning maksude aspektist. Kuigi ma ise pole andmeanalüüsi teinud, siis valdkonnad, kus töötanud olen on andmeanalüüs väga tähtsal kohal. See oli igati huvitav kuulamine ning avardas seda maailma minule üsna tublisti. Ivar Laur selgitas põhjalikult oma töö loomust ning erinevaid aspekte, millega tuleb tema osakonnal igapäevaselt kokku puutuda. Andmeanalüüsi osas on väga oluline roll selles, kuidas andmeid edaspidi kasutama hakatakse ning kuidas võimalikult palju kogutuid andmeid efektiivselt ära kasutada. Ivar Laur mainis ka, et on oluline osata muuta andmed masinale loetavaks. Kuigi andmeanalüüs sõltub palju ITst, siis tegelikult tihti andmeanalüüsijad ei ole programmeerimisega palju kokku puutunud. Küsimuste voorust sain ka teada, et aastas registreerib Eestis 18000-19000 ettevõtet, aga ainult 5000 jõuab kolmandaks aastaks mõne näiva tegevuseni.

Hedi Mardisoo rääkis IT-st ja turundusest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Hedi on mõnusa jutu ja suure rahvusvahelise kogemuse turundaja ning see muutis loengu jälgimise väga lihtsaks. Mõtted ei läinudki lendu. See loeng oli hea järg eelnevale andmeanalüüsi loengule, sest tänapäeval on andmeanalüüs turunduse üks olulisemaid komponente. Google, Facebook ja ka väiksemad ettevõtted koguvad andmeid kasutajate kohta, et neile õigeid asju turundada. Asju, mida kasutajad reaalselt võiksid osta. IT tulebki appi turundusele, et ettevõtted leiaksid oma tootele õige sihtgrupi. Ettevõtte seisukohalt on oluline, et kõik turundusele kulutatud raha läheks õigesse kohta. Meelde jäi veel lause, et ettevõttel pole korralikku ITd ja turundust, siis pole võimalik enam konkurentsis ellu jääda. Vastuse sain ka küsimusele, kuidas tunda ära hea turundaja. Hea turundaja on see, kes oskab küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-25T22:07:04Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Peale nädalast pausi võtsin aja ja vaatasin läbi ka teised neli loengut, mis eelnevalt vaatamata olid jäänud. Nüüd räägingi nendest lähemalt.

Andres Kütti lugu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref> oli üsna huvitav ning motiveeriv kuulata. Tee riigi infosüsteemide peaarhitektini võib olla vägagi kirju. Kolm magistrikraadi, viimane neist MITst ja palju erinevaid töökohti. Igal ühel oma lugu. Arhitekti ametist rääkis ta seda, et tihti läheb süsteem liiga keeruliseks ning kaob võime seda hallata. Siis tõttab appi arhitekt, kes üritab asja parandada. Tihti on juba liiga hilja. Parem on juba varasemalt palgata arhitekt, kes kaose ära hoiab. Hea arhitekt on see, kelle tööd ei märgata, kuna see on hästi tehtud. Kogemus tekkib aga eksides. Loengu lõpus läks huvitavaks rahvuste ja kultuuride võrdluseks. Ikka kiideti omasid. Tüüpilised eestlased - kui hakata sedasi kategoriseerima.

Snakeman alustas loengut süsadminnidest sellega, et rääkis, kuidas tal üldse huvi tekkis tehnika ja arvutite vastu. Põhiline tõuge oli Nõmme noortemaja elektroonikaring. Nooremas eas sai ka muidugi asju lahti võetud ja lõhutud. Lembitu Ling hoiatas ka häkkerite eest. Süsadminnid peavad omavahel alati selgeks tegema, mis on kellegi vastutus. Vastasel juhul võib jääda mõni turvaauk kahe silma vahele. Huvitavaks läks, siis kui räägiti milline on hea süsadmin. Kõrvu jäi, et hea süsadmin on "halb inimene", kes peab julgema arendajaid maha teha ning üks admin suudab kümnest arendajast üle sõita. Lõpetuseks ikkagi mainiti pigem koostööd. Hea süsadmin on partner nii arendajale kui ettevõttele. Loeng iseenesest kinnitas mulle, et süsadminni töö on väga oluline, aga mitte minule.

"Andmed ei allu analüüsile" keskendus andmeanalüüsile ja seda peamiselt avaliku sektori ning maksude aspektist. Kuigi ma ise pole andmeanalüüsi teinud, siis valdkonnad, kus töötanud olen on andmeanalüüs väga tähtsal kohal. See oli igati huvitav kuulamine ning avardas seda maailma minule üsna tublisti. Ivar Laur selgitas põhjalikult oma töö loomust ning erinevaid aspekte, millega tuleb tema osakonnal igapäevaselt kokku puutuda. Andmeanalüüsi osas on väga oluline roll selles, kuidas andmeid edaspidi kasutama hakatakse ning kuidas võimalikult palju kogutuid andmeid efektiivselt ära kasutada. Ivar Laur mainis ka, et on oluline osata muuta andmed masinale loetavaks. Kuigi andmeanalüüs sõltub palju ITst, siis tegelikult tihti andmeanalüüsijad ei ole programmeerimisega palju kokku puutunud. Küsimuste voorust sain ka teada, et aastas registreerib Eestis 18000-19000 ettevõtet, aga ainult 5000 jõuab kolmandaks aastaks mõne näiva tegevuseni.

Hedi Mardisoo rääkis IT-st ja turundusest. Hedi on mõnusa jutu ja suure rahvusvahelise kogemuse turundaja ning see muutis loengu jälgimise väga lihtsaks. Mõtted ei läinudki lendu. See loeng oli hea järg eelnevale andmeanalüüsi loengule, sest tänapäeval on andmeanalüüs turunduse üks olulisemaid komponente. Google, Facebook ja ka väiksemad ettevõtted koguvad andmeid kasutajate kohta, et neile õigeid asju turundada. Asju, mida kasutajad reaalselt võiksid osta. IT tulebki appi turundusele, et ettevõtted leiaksid oma tootele õige sihtgrupi. Ettevõtte seisukohalt on oluline, et kõik turundusele kulutatud raha läheks õigesse kohta. Meelde jäi veel lause, et ettevõttel pole korralikku ITd ja turundust, siis pole võimalik enam konkurentsis ellu jääda. Vastuse sain ka küsimusele, kuidas tunda ära hea turundaja. Hea turundaja on see, kes oskab küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-25T22:05:45Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Peale nädalast pausi võtsin aja ja vaatasin läbi ka teised neli loengut, mis eelnevalt vaatamata olid jäänud. Nüüd räägingi nendest lähemalt.

Andres Kütti lugu oli üsna huvitav ning motiveeriv kuulata. Tee riigi infosüsteemide peaarhitektini võib olla vägagi kirju. Kolm magistrikraadi, viimane neist MITst ja palju erinevaid töökohti. Igal ühel oma lugu. Arhitekti ametist rääkis ta seda, et tihti läheb süsteem liiga keeruliseks ning kaob võime seda hallata. Siis tõttab appi arhitekt, kes üritab asja parandada. Tihti on juba liiga hilja. Parem on juba varasemalt palgata arhitekt, kes kaose ära hoiab. Hea arhitekt on see, kelle tööd ei märgata, kuna see on hästi tehtud. Kogemus tekkib aga eksides. Loengu lõpus läks huvitavaks rahvuste ja kultuuride võrdluseks. Ikka kiideti omasid. Tüüpilised eestlased - kui hakata sedasi kategoriseerima.

Snakeman alustas loengut süsadminnidest sellega, et rääkis, kuidas tal üldse huvi tekkis tehnika ja arvutite vastu. Põhiline tõuge oli Nõmme noortemaja elektroonikaring. Nooremas eas sai ka muidugi asju lahti võetud ja lõhutud. Lembitu Ling hoiatas ka häkkerite eest. Süsadminnid peavad omavahel alati selgeks tegema, mis on kellegi vastutus. Vastasel juhul võib jääda mõni turvaauk kahe silma vahele. Huvitavaks läks, siis kui räägiti milline on hea süsadmin. Kõrvu jäi, et hea süsadmin on "halb inimene", kes peab julgema arendajaid maha teha ning üks admin suudab kümnest arendajast üle sõita. Lõpetuseks ikkagi mainiti pigem koostööd. Hea süsadmin on partner nii arendajale kui ettevõttele. Loeng iseenesest kinnitas mulle, et süsadminni töö on väga oluline, aga mitte minule.

"Andmed ei allu analüüsile" keskendus andmeanalüüsile ja seda peamiselt avaliku sektori ning maksude aspektist. Kuigi ma ise pole andmeanalüüsi teinud, siis valdkonnad, kus töötanud olen on andmeanalüüs väga tähtsal kohal. See oli igati huvitav kuulamine ning avardas seda maailma minule üsna tublisti. Ivar Laur selgitas põhjalikult oma töö loomust ning erinevaid aspekte, millega tuleb tema osakonnal igapäevaselt kokku puutuda. Andmeanalüüsi osas on väga oluline roll selles, kuidas andmeid edaspidi kasutama hakatakse ning kuidas võimalikult palju kogutuid andmeid efektiivselt ära kasutada. Ivar Laur mainis ka, et on oluline osata muuta andmed masinale loetavaks. Kuigi andmeanalüüs sõltub palju ITst, siis tegelikult tihti andmeanalüüsijad ei ole programmeerimisega palju kokku puutunud. Küsimuste voorust sain ka teada, et aastas registreerib Eestis 18000-19000 ettevõtet, aga ainult 5000 jõuab kolmandaks aastaks mõne näiva tegevuseni.

Hedi Mardisoo rääkis IT-st ja turundusest. Hedi on mõnusa jutu ja suure rahvusvahelise kogemuse turundaja ning see muutis loengu jälgimise väga lihtsaks. Mõtted ei läinudki lendu. See loeng oli hea järg eelnevale andmeanalüüsi loengule, sest tänapäeval on andmeanalüüs turunduse üks olulisemaid komponente. Google, Facebook ja ka väiksemad ettevõtted koguvad andmeid kasutajate kohta, et neile õigeid asju turundada. Asju, mida kasutajad reaalselt võiksid osta. IT tulebki appi turundusele, et ettevõtted leiaksid oma tootele õige sihtgrupi. Ettevõtte seisukohalt on oluline, et kõik turundusele kulutatud raha läheks õigesse kohta. Meelde jäi veel lause, et ettevõttel pole korralikku ITd ja turundust, siis pole võimalik enam konkurentsis ellu jääda. Vastuse sain ka küsimusele, kuidas tunda ära hea turundaja. Hea turundaja on see, kes oskab küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T22:00:19Z

Jrihma: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega peale esimest semestrit ei tule maksta, kuna teed 1 EAP rohkem kui 27. Peale teist semestrit tuleb maksta 54-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:20:23Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:19:52Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõdeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud jne. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:17:38Z

Jrihma: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud jne. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

'''Tähelepanek'''

Juhiksin tähelepanu ülesande sõnastusele. Sõnastusest jääb mulje, et teise semestri lõpuks on vähem ainepunkte kui esimese semestri lõpus. Vastavalt 25 ja 28 EAP-d. Kui X ja Y väärtused oleksid vastupidised jääks mulje, et teisel semestril tehti ainult 3 EAP.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:13:52Z

Jrihma: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud jne. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 1*50€ = 50€.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:13:17Z

Jrihma: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud jne. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:13:02Z

Jrihma: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud jne. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:12:14Z

Jrihma: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Vaatasin põgusalt läbi "Õppekorraldus ja sisekorra"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> loengu. Sealt otseselt uut infot ei saanud, vaid pigem mõned vastused said kinnituse. Õppekorralduse kohta olin varesemalt juba kuulanud loenguid spetsiaalselt kaugõppe üliõpilaste jaoks IT Kolledžis ruumis 314. Lisaks olin läbi vaadanud Youtube’i vahendusel salvestuse „Kaugõppe infotund 06.09.2013“ <ref>[https://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 IT Kolledži kaugõppe infotund 06.09.2013 loengusalvestus]</ref> Viimane aitas hästi kaasa käesoleva aine arvestuse küsimustele vastamisele.

Kuulasin ja vaatasin veel järgmisi salvestusi: „Testimine ja startupid“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref>, "IT tööturg ja karjäärikäänakud" <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> ning „Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Etteruttavalt võin öelda, et mul on hea meel, et võtsin aega nende loengutega tutvumiseks ning sain uusi mõtteid. Samuti sain teadmise, et tasub ehk vahel silma peal hoida taolistel külalisloengutel, mis IT kolledžisse tulevad.

Jätkan „IT tööturg ja karjäärikäänakud“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref> loenguga. See tundus mulle rohkem olevat äsja keskkooli lõpetanud tudengitele, kellel puudub kogemus, mis toimub töömaastikul. Mulle isiklikult tundus, et see loeng mulle palju juurde ei andnud ning ei hakka siin pikemalt peatuma. Pean tunnistama, et kuulasin loengut ka natukene kiirustades ning kahe kordse kiiruse juures jättes vahele loengu mõningad osad. Seega võtan omaks pealiskaudse lähenemise. Kuna aeg on piiratud, siis on oluline ära tunda, kuhu oma aega panustada. Eriti kaugõppes õppides ning täiskohaga tööl käies. Loodan, et ei kõlanud siin üleolevalt. Kui see juhtus, siis palun vabandust.

Kõige huvitavam, tänapäevasem ja moodsam oli kindlasti Kristeli ja Marko loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> nende elust, start-up maailmast ning idufirmast Testlio. Ma ütleks, et start-up maalimas on nende lugu üsna klassikaline. Sul tekib kirg ja näed palju vaeva. On hulga tagasilööke, aga ei anna alla olenemata võib-olla teiste inimeste skeptitsismist. On ka õnnelikke juhuseid ning lõpptulemust kõik juba teavad. Rääkides juhuslikkusest, siis mulle isiklikult meeldibki elus selline teatav salapära ja juhuslikkus, mis kipub kaasnema, kui millegi nimel vaeva näed. Marko rääkis, et nad jäid UK-s ühel hackatonil napilt San Francisco piletitest ilma. Järgmisel päeval ühes kohvikus põrkas Marko juhuslikult kokku San Francisco hackatoni ürituse peakorraldajaga, kes talle seal ikkagi võimalus andis. Hea lugu ja hea on tõeda, et edukate start-up’ide taga ei pea olema alati ärihaid, kes iga hinna eest üritavad teistest üle sõita, et oma edu tagada. Vaid selle taga on ka täiesti tavalised head töökad inimesed, kes on pühendunud, järjekindlad, motiveeritud jne. Boonusena andsid Marko ja Kristel oma loengus korraliku ülevaate eesti start-up maastikust. Hea edulugu algusest lõpuni.

„Eesti Vabariigi küberkaitse“ <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu „Eesti Vabariigi küberkaitse“ (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> loengust ootasin ma päris palju. Loeng on märgitud kui eelmise õppeaasta parim loeng ning kuulub sildi "Kullafond" alla. Kuigi oli tegemist väga hea loenguga, pean aga siinkohal tunnistama, et ootasin veidi rohkem. Ootasin midagi põnevamat. Räägin täpsemalt. Nagu lindistusest selgus on Jaan Priisalu väga haritud, suure kogemusega ning üks olulisemaid isikuid Eesti küberkaitse loos. Ometi jäi mulje, et see mida ta teeb ei olegi nii huvitav. Ehk oleksin oodanud mahlakamaid näiteid probleemidest, millega peab iga päevaselt silmitsi seisma. Samas tuleb jällegi tema ees müts maha võtta, kuna Eesti positsioon, maailma mastaabis küberkaitset arvestades, on väga kõrgel. Mulle meeldisid Jaan Priisalu näited Eesti geograafilisest ja demograafilisest positsioonist. Ja vastused küsimustele: miks on koostöö teiste riikide oluline, millised on ohud ja kust kandist, millised on väljakutsed 1.3 miljonilise elanikonnaga riigile, miks ei tohi meie riiki teistest isoleerida jne. Tore on ka teada, et Eesti Vabariigi küberkaitse üks missioonidest on see, et meie inimestel oleks palju aega.

Kokkuvõttes võib öelda, et õpingukorralduse aineta ei oleks ma teadnud nende loengute olemasolust rääkimata nende kuulamistest. Tasub aeg-ajalt neid lindistusi kuulata või võimaluse korral isegi loengusaali külastada, et esinejatega isiklikum kontakt saada. Lisaksin veel ühe olulise punkti, mis näitab, et Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole niisama mingi suvaline aine, vaid tõesti õpetlik. Nimelt wiki keskkonnas töö esitamine. Ma arvan, et meid on palju, kes pole kunagi varem seda keskkonda kasutanud ning leidsid, et see on päris tore. Sain siit palju praktilisi teadmisi. Olen tänulik.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž, Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus IT Kolledž, VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK nr.6]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?

'''Vastus'''
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-28-25 = 1 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 1 EAP eest.

Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-19T12:09:42Z

Jrihma: /* Ülesanne */

User:Jrihma

2016-10-19T12:07:40Z

Jrihma: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Jrihma

2016-10-19T12:05:37Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T12:01:46Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T11:56:24Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T11:51:22Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T11:50:10Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T11:23:18Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T11:21:37Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T10:54:34Z

Jrihma: /* Küsimus 4 */

User:Jrihma

2016-10-19T10:53:44Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-19T10:50:15Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T10:47:57Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T10:47:03Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-19T10:34:26Z

Jrihma: /* Essee */

User:Jrihma

2016-10-18T20:31:19Z

Jrihma: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK nr.6]</ref>

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:28:43Z

Jrihma:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK nr.6]</ref>

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:22:06Z

Jrihma: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:21:16Z

Jrihma: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:19:57Z

Jrihma: /* Küsimus A */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:17:00Z

Jrihma: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:15:47Z

Jrihma: /* Küsimus 4 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Joonas Rihma

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki><references /></nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref>

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kokkuleppida tuleb õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref>

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.]</ref>

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õpilastele on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Millised on tegevused? Millised on tähtajad? <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord]</ref>

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

=Viited=
<references />

User:Jrihma

2016-10-18T20:01:58Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:55:56Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:51:03Z

Jrihma: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Jrihma

2016-10-18T19:50:44Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:43:35Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:43:02Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:42:31Z

Jrihma:

User:Jrihma

2016-10-18T19:42:13Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:41:26Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:24:58Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:23:13Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:17:43Z

Jrihma: /* Küsimus A */

User:Jrihma

2016-10-18T19:12:56Z

Jrihma: /* Küsimus A */