https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KaeliasICO wiki - User contributions [en]2026-06-23T07:14:19ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HairSaloon&diff=130546HairSaloon2018-05-08T23:56:35Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
*Arvo Paomees<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
HairSaloon on Eesti kõige modernsem ja kasutajasõbralikum barbershop e-teenus. Lehel on võimalik mugavalt broneerida juukselõikust, habemelõikust ja värvimist. Lisaks sellele on lehel olemas keelevalik.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
*Admininstraator<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
===Klient===<br />
<br />
*Broneerida teenust <br />
*Valida teenuse osutamise kellaaja vastava juuksuri alt<br />
*Valida teenuse tüüpi ja valitud tüübile vastava töö<br />
<br />
===Juuksur/tavakasutaja===<br />
<br />
*Võimalik näha töögraafikut<br />
*Võimalik näha broneeringuid<br />
<br />
===Juhataja/administraator===<br />
<br />
*Hallata töögraafikuid<br />
*Hallata juuksureid<br />
*Hallata töökohti<br />
*Hallata teenuseid<br />
*Hallata produkte<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
*Ühe broneeringuga saab valida mitut erinevat teenust -> done<br />
*Juuksurile tagasiside andmine<br />
*Broneeringu kinnituse saatmine juuksuri e-mailile<br />
*Broneeringu meeldetuletus kliendi e-mailile<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
[[File:HairsaloonDBModel.png]]<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<bookings><br />
<booking id="1" totalCost="60" vip="true"><br />
<user id="1"><br />
<userName><![CDATA[Mirk Peek]]></userName><br />
<userMail><![CDATA[mirkpeek@gmail.com]]></userMail><br />
</user><br />
<schedules><br />
<schedule id="1"><br />
<startTime>2018-09-24-06:00</startTime><br />
<endTime>2018-09-24-07:00</endTime><br />
<workstation id="1"><br />
<workstationName><![CDATA[Tool1]]></workstationName><br />
</workstation><br />
<barber id="1"><br />
<barberName><![CDATA[Sven Tüüp]]></barberName><br />
</barber><br />
</schedule><br />
</schedules><br />
<products><br />
<product id ="1" available="true"><br />
<productName><![CDATA[Juukselõikus masinaga]]></productName><br />
<price currency="€">30</price><br />
<productType id="1"><br />
<productTypeName><![CDATA[Juukselõikus]]></productTypeName><br />
</productType><br />
</product><br />
<product id ="2" available="true"><br />
<productName><![CDATA[Värvimine paksu värviga]]></productName><br />
<price currency="€">30</price><br />
<productType id="2"><br />
<productTypeName><![CDATA[Värvimine]]></productTypeName><br />
</productType><br />
</product><br />
</products><br />
</booking><br />
<booking id="3" totalCost="45" vip="false"><br />
<user id="3"><br />
<userName><![CDATA[Siim Vene]]></userName><br />
<userMail><![CDATA[siimvene@gmail.com]]></userMail><br />
</user><br />
<schedules><br />
<schedule id="1"><br />
<startTime>2018-09-24-09:00</startTime><br />
<endTime>2018-09-24-10:00</endTime><br />
<workstation id="2"><br />
<workstationName> <![CDATA[Tool1]]></workstationName><br />
</workstation><br />
<barber id="1"><br />
<barberName><![CDATA[Sven Tüüp]]></barberName><br />
</barber><br />
</schedule><br />
</schedules><br />
<products><br />
<product id ="3" available="true"><br />
<productName><![CDATA[Juukselõikus masinag ja kääridega]]></productName><br />
<price currency="€">40</price><br />
<productType id="1"><br />
<productTypeName><![CDATA[Juukselõikus]]></productTypeName><br />
</productType><br />
</product><br />
</products><br />
</booking><br />
<booking id="2" totalCost="30" vip="false"><br />
<user id="2"><br />
<userName><![CDATA[Kenn Koolak]]></userName><br />
<userMail><![CDATA[kennkoolak@gmail.com]]></userMail><br />
</user><br />
<schedules><br />
<schedule id="1"><br />
<startTime>2018-09-24-07:00</startTime><br />
<endTime>2018-09-24-08:00</endTime><br />
<workstation id="2"><br />
<workstationName> <![CDATA[Tool2]]></workstationName><br />
</workstation><br />
<barber id="3"><br />
<barberName><![CDATA[Merke Kass]]></barberName><br />
</barber><br />
</schedule><br />
</schedules><br />
<products><br />
<product id ="1" available="true"><br />
<productName><![CDATA[Juukselõikus masinaga]]></productName><br />
<price currency="€">30</price><br />
<productType id="1"><br />
<productTypeName><![CDATA[Juukselõikus]]></productTypeName><br />
</productType><br />
</product><br />
</products><br />
</booking><br />
</bookings><br />
</source><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="bookings"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="booking"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="user"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="userName" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="userMail" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="schedules"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="schedule"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="startTime" type="xs:date" /><br />
<xs:element name="endTime" type="xs:date" /><br />
<xs:element name="workstation"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="workstationName" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="barber"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="barberName" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="products"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="product"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="productName" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="price"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:integer"><br />
<xs:attribute name="currency" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="productType"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="productTypeName" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
<xs:attribute name="available" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" /><br />
<xs:attribute name="totalCost" type="xs:decimal" use="required" /><br />
<xs:attribute name="vip" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<br />
<xsl:stylesheet version="1.0"<br />
xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"><br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Broneeringud</title><br />
</head><br />
<body><br />
Broneeringud:<br />
<ol><br />
<xsl:variable name="vip">true</xsl:variable><br />
<xsl:for-each select="bookings/booking"><br />
<br />
<li><br />
Klient: <xsl:if test="@vip = $vip"><br />
<b style="color:red;">VIP</b><br />
</xsl:if><br/><br />
<ul><br />
Nimi: <xsl:value-of select="user/userName"/> <br/><br />
Mail: <xsl:value-of select="user/userMail" /><br />
</ul><br />
Broneeringu ajad:<br/><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="schedules/schedule"><br />
Aeg: <xsl:value-of select="startTime" /> - <xsl:value-of select="endTime" /> <br/><br />
Pink: <xsl:value-of select="workstation/workstationName"/> <br/><br />
Juuksur: <xsl:value-of select="barber/barberName"/><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
Teenused:<br/><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="products/product"><br />
<br />
<xsl:sort select="@id" /><br />
Teenus: <xsl:value-of select="productType/productTypeName"/><br/><br />
Täpsustus: <xsl:value-of select="productName" /> <br/><br />
Hind: <xsl:value-of select="price"/><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<br />
<xsl:stylesheet version="1.0"<br />
xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"><br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Broneeringud</title><br />
</head><br />
<body><br />
Broneeringud:<br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="bookings/booking"><br />
<xsl:sort select="@id" /><br />
<li><br />
Klient:<br/><br />
<ul><br />
Nimi: <xsl:value-of select="user/userName"/> <br/><br />
Mail: <xsl:value-of select="user/userMail" /><br />
</ul><br />
Broneeringu ajad:<br/><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="schedules/schedule"><br />
Aeg: <xsl:value-of select="startTime" /> - <xsl:value-of select="endTime" /> <br/><br />
Pink: <xsl:value-of select="workstation/workstationName"/> <br/><br />
Juuksur: <xsl:value-of select="barber/barberName"/><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
Teenused:<br/><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="products/product"><br />
<br />
<xsl:sort select="@id" /><br />
Teenus: <xsl:value-of select="productType/productTypeName"/><br/><br />
Täpsustus: <xsl:value-of select="productName" /> <br/><br />
<xsl:choose><br />
<xsl:when test="price &lt;= 30"><br />
<div style="color:red;">Hind:<xsl:value-of select="price"/></div><br />
</xsl:when><br />
<xsl:otherwise><br />
Hind: <xsl:value-of select="price"/><br />
</xsl:otherwise><br />
</xsl:choose><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source></div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HairSaloon&diff=130545HairSaloon2018-05-08T21:22:47Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
*Arvo Paomees<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
HairSaloon on Eesti kõige modernsem ja kasutajasõbralikum barbershop e-teenus. Lehel on võimalik mugavalt broneerida juukselõikust, habemelõikust ja värvimist. Lisaks sellele on lehel olemas keelevalik.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
*Admininstraator<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
===Klient===<br />
<br />
*Broneerida teenust <br />
*Valida teenuse osutamise kellaaja vastava juuksuri alt<br />
*Valida teenuse tüüpi ja valitud tüübile vastava töö<br />
<br />
===Juuksur/tavakasutaja===<br />
<br />
*Võimalik näha töögraafikut<br />
*Võimalik näha broneeringuid<br />
<br />
===Juhataja/administraator===<br />
<br />
*Hallata töögraafikuid<br />
*Hallata juuksureid<br />
*Hallata töökohti<br />
*Hallata teenuseid<br />
*Hallata produkte<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
*Ühe broneeringuga saab valida mitut erinevat teenust -> done<br />
*Juuksurile tagasiside andmine<br />
*Broneeringu kinnituse saatmine juuksuri e-mailile<br />
*Broneeringu meeldetuletus kliendi e-mailile<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
[[File:HairsaloonDBModel.png]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:HairsaloonDBModel.png&diff=130544File:HairsaloonDBModel.png2018-05-08T21:21:04Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div></div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HairSaloon&diff=130401HairSaloon2018-04-24T07:50:50Z<p>Kaelias: /* Andmemudel */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
*Arvo Paomees<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
HairSaloon on Eesti kõige modernsem ja kasutajasõbralikum barbershop e-teenus. Lehel on võimalik mugavalt broneerida juukselõikust, habemelõikust ja värvimist. Lisaks sellele on lehel olemas keelevalik.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
*Admininstraator<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
===Klient===<br />
<br />
*Broneerida teenust <br />
*Valida teenuse osutamise kellaaja vastava juuksuri alt<br />
*Valida teenuse tüüpi ja valitud tüübile vastava töö<br />
<br />
===Juuksur/tavakasutaja===<br />
<br />
*Võimalik näha töögraafikut<br />
*Võimalik näha broneeringuid<br />
<br />
===Juhataja/administraator===<br />
<br />
*Hallata töögraafikuid<br />
*Hallata juuksureid<br />
*Hallata töökohti<br />
*Hallata teenuseid<br />
*Hallata produkte<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
*Ühe broneeringuga saab valida mitut erinevat teenust<br />
*Juuksurile tagasiside andmine<br />
*Broneeringu kinnituse saatmine juuksuri e-mailile<br />
*Broneeringu meeldetuletus kliendi e-mailile<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
[[File:HairSaloonDB2.png]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:HairSaloonDB2.png&diff=130400File:HairSaloonDB2.png2018-04-24T07:50:34Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div></div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HairSaloon&diff=129759HairSaloon2018-03-25T13:21:53Z<p>Kaelias: /* Andmemudel */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
*Arvo Paomees<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
HairSaloon on Eesti kõige modernsem ja kasutajasõbralikum barbershop e-teenus. Lehel on võimalik mugavalt broneerida juukselõikust, habemelõikust ja värvimist. Lisaks sellele on lehel olemas keelevalik.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
*Admininstraator<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
===Klient===<br />
<br />
*Broneerida teenust <br />
*Valida teenuse osutamise kellaaja vastava juuksuri alt<br />
*Valida teenuse tüüpi ja valitud tüübile vastava töö<br />
<br />
===Juuksur/tavakasutaja===<br />
<br />
*Võimalik näha töögraafikut<br />
*Võimalik näha broneeringuid<br />
<br />
===Juhataja/administraator===<br />
<br />
*Hallata töögraafikuid<br />
*Hallata juuksureid<br />
*Hallata töökohti<br />
*Hallata teenuseid<br />
*Hallata produkte<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
*Ühe broneeringuga saab valida mitut erinevat teenust<br />
*Juuksurile tagasiside andmine<br />
*Broneeringu kinnituse saatmine juuksuri e-mailile<br />
*Broneeringu meeldetuletus kliendi e-mailile<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
[[File:andmemudelHairSaloon.png]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:AndmemudelHairSaloon.png&diff=129758File:AndmemudelHairSaloon.png2018-03-25T13:20:59Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div></div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HairSaloon&diff=129757HairSaloon2018-03-25T13:19:44Z<p>Kaelias: Created page with "=Meeskond= *Kaido Henrik Elias *Arvo Paomees =Analüüs= ==Kirjeldus== HairSaloon on Eesti kõige modernsem ja kasutajasõbralikum barbershop e-teenus. Lehel on võimalik..."</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
*Arvo Paomees<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
HairSaloon on Eesti kõige modernsem ja kasutajasõbralikum barbershop e-teenus. Lehel on võimalik mugavalt broneerida juukselõikust, habemelõikust ja värvimist. Lisaks sellele on lehel olemas keelevalik.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
*Admininstraator<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
===Klient===<br />
<br />
*Broneerida teenust <br />
*Valida teenuse osutamise kellaaja vastava juuksuri alt<br />
*Valida teenuse tüüpi ja valitud tüübile vastava töö<br />
<br />
===Juuksur/tavakasutaja===<br />
<br />
*Võimalik näha töögraafikut<br />
*Võimalik näha broneeringuid<br />
<br />
===Juhataja/administraator===<br />
<br />
*Hallata töögraafikuid<br />
*Hallata juuksureid<br />
*Hallata töökohti<br />
*Hallata teenuseid<br />
*Hallata produkte<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
*Ühe broneeringuga saab valida mitut erinevat teenust<br />
*Juuksurile tagasiside andmine<br />
*Broneeringu kinnituse saatmine juuksuri e-mailile<br />
*Broneeringu meeldetuletus kliendi e-mailile<br />
<br />
==Andmemudel==</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=129751Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20182018-03-25T11:51:18Z<p>Kaelias: /* Päevaõpe */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br />
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br />
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br />
<br />
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
==Kaitsmisele registreerumine==<br />
<br />
=Teemad 2018 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2018=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaido Henrik Elias<br />
* Arvo Paomees<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Abner<br />
* Marju Pütsepp<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Kunnar Kukk<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
<br />
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br />
Liikmed:<br />
* Andrus Seiman<br />
* Marko Belzetski<br />
* Priit Tiganik<br />
* Kristjan Peterson<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Andres Kepler<br />
* Jorma Rebane</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101950DoubleTrouble2016-03-18T17:16:17Z<p>Kaelias: /* XSLT 2 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kaelias/VR2/RKT1.html XSLT1 fail]<br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Eestikeelsed raamatud</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20">Kõik eestikeelsed raamatud:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:variable name="otsitavKeel">est</xsl:variable><br />
<xsl:variable name="pealkiri" select="pealkiri"/><br />
<xsl:variable name="aasta" select="@aasta"/><br />
<xsl:if test="@keel = $otsitavKeel"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/><br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
</li><br />
</xsl:if><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<xsl:variable name="keel" select="@value"/><br />
<xsl:if test="$keel = 'est'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/> <br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
<div style="font-style:italic;color:grey"> (Tõlgitud)</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kaelias/VR2/RKT2.html XSLT2 fail]<br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101949DoubleTrouble2016-03-18T17:15:58Z<p>Kaelias: /* XSLT 1 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kaelias/VR2/RKT1.html XSLT1 fail]<br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Eestikeelsed raamatud</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20">Kõik eestikeelsed raamatud:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:variable name="otsitavKeel">est</xsl:variable><br />
<xsl:variable name="pealkiri" select="pealkiri"/><br />
<xsl:variable name="aasta" select="@aasta"/><br />
<xsl:if test="@keel = $otsitavKeel"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/><br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
</li><br />
</xsl:if><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<xsl:variable name="keel" select="@value"/><br />
<xsl:if test="$keel = 'est'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/> <br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
<div style="font-style:italic;color:grey"> (Tõlgitud)</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kaelias/VR2/RKT2.html HTML fail]<br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101948DoubleTrouble2016-03-18T17:14:52Z<p>Kaelias: /* XSLT 2 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Eestikeelsed raamatud</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20">Kõik eestikeelsed raamatud:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:variable name="otsitavKeel">est</xsl:variable><br />
<xsl:variable name="pealkiri" select="pealkiri"/><br />
<xsl:variable name="aasta" select="@aasta"/><br />
<xsl:if test="@keel = $otsitavKeel"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/><br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
</li><br />
</xsl:if><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<xsl:variable name="keel" select="@value"/><br />
<xsl:if test="$keel = 'est'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/> <br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
<div style="font-style:italic;color:grey"> (Tõlgitud)</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kaelias/VR2/RKT2.html HTML fail]<br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101947DoubleTrouble2016-03-18T17:13:20Z<p>Kaelias: Undo revision 101946 by Kaelias (talk)</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Eestikeelsed raamatud</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20">Kõik eestikeelsed raamatud:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:variable name="otsitavKeel">est</xsl:variable><br />
<xsl:variable name="pealkiri" select="pealkiri"/><br />
<xsl:variable name="aasta" select="@aasta"/><br />
<xsl:if test="@keel = $otsitavKeel"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/><br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
</li><br />
</xsl:if><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<xsl:variable name="keel" select="@value"/><br />
<xsl:if test="$keel = 'est'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/> <br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
<div style="font-style:italic;color:grey"> (Tõlgitud)</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101946DoubleTrouble2016-03-18T17:11:45Z<p>Kaelias: /* XSLT 1 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 === [http://enos.itcollege.ee/~kaelias/VR2/RKT1.html HTML fail]<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Eestikeelsed raamatud</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20">Kõik eestikeelsed raamatud:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:variable name="otsitavKeel">est</xsl:variable><br />
<xsl:variable name="pealkiri" select="pealkiri"/><br />
<xsl:variable name="aasta" select="@aasta"/><br />
<xsl:if test="@keel = $otsitavKeel"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/><br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
</li><br />
</xsl:if><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<xsl:variable name="keel" select="@value"/><br />
<xsl:if test="$keel = 'est'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/> <br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
<div style="font-style:italic;color:grey"> (Tõlgitud)</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101945DoubleTrouble2016-03-18T17:04:04Z<p>Kaelias: /* XSLT 2 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Eestikeelsed raamatud</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20">Kõik eestikeelsed raamatud:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:variable name="otsitavKeel">est</xsl:variable><br />
<xsl:variable name="pealkiri" select="pealkiri"/><br />
<xsl:variable name="aasta" select="@aasta"/><br />
<xsl:if test="@keel = $otsitavKeel"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/><br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
</li><br />
</xsl:if><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<xsl:variable name="keel" select="@value"/><br />
<xsl:if test="$keel = 'est'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="$pealkiri"/> <br />
(<xsl:value-of select="$aasta"/>)<br />
<div style="font-style:italic;color:grey"> (Tõlgitud)</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101944DoubleTrouble2016-03-18T17:03:31Z<p>Kaelias: /* XSLT 1 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101943DoubleTrouble2016-03-18T17:01:09Z<p>Kaelias: /* XSLT 1 */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<head><br />
<style><br />
div {font-size:18px;margin:10;}<br />
</style><br />
<title>Raamatud sorteeritud väljaande aasta järgi</title><br />
</head><br />
<body><br />
<div style="font-size:20px"><br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="/raamatud/raamat"><br />
<xsl:sort select="@aasta" data-type="number" order="ascending"/><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="@aasta"/>)<br />
<br/><br />
<p style="color:grey;font-size:14px" ><br />
<xsl:value-of select="kirjeldus"/><br />
</p><br />
<div>Autorid:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autorid/autor"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div>Raamat on saadaval ka:</div><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="raamatukeeled/raamatukeel"><br />
<div style="font-size:16px;margin:2"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<div><br />
Hind:<br />
<xsl:value-of select="hind"/><br />
<xsl:value-of select="hind/@valuuta"/><br />
</div><br />
</li><br />
<br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</div><br />
</body><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
<br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101942DoubleTrouble2016-03-18T17:00:47Z<p>Kaelias: /* XML Skeemifail */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="raamatud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamat"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="autorid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="kirjeldus" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="hind"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:unsignedByte"><br />
<xs:attribute name="valuuta" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="raamatukeeled"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukeel"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="value" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="aasta" type="xs:unsignedShort" use="required" /><br />
<xs:attribute name="keel" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="zanr" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DoubleTrouble&diff=101941DoubleTrouble2016-03-18T17:00:10Z<p>Kaelias: /* XML Fail */</p>
<hr />
<div>__TOC__<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br />
== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
*'''Kaido Henrik Elias'''<br />
*'''Jekaterina Jakimets'''<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
<br />
'''Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have):'''<br />
<br />
'''Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have):'''<br />
<br />
== XML osa ==<br />
<br />
=== XML Fail ===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<raamatud><br />
<raamat id="1" aasta="1943" keel="eng" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Documents in the Case]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Dorothy L.Sayers]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Robert Eustace]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[The grotesquely grinning corpse in the Devonshire shack was a man who died horribly -- with a dish of mushrooms at his side.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="2" aasta="1953" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Adventures of Ellery Queen ]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Ellery Queen]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Collection of short stories.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">55</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ita">Itaalia keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="est">Eesti keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="3" aasta="1562" keel="eng" zanr="2"><br />
<pealkiri><![CDATA[Killing me softly]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Nicci French]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Alice Loudon has it all: a devoted boyfriend, a marvelous circle of friends, a challenging job as a research scientist.]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">35</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="esp">Hispaania keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="4" aasta="1343" keel="eng" zanr="3"><br />
<pealkiri><![CDATA[The Frozen Deep]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Wilkie Collins]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Charles Dickens]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Based on the doomed 1845 expedition to the Arctic, The Frozen Deep is a dramatic tale of vengeance and self-sacrifice. ]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">45</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="ger">Saksa keeles</raamatukeel><br />
<raamatukeel value="arm">Armeenia keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
<raamat id="5" aasta="1995" keel="est" zanr="1"><br />
<pealkiri><![CDATA[Fred Jussi läks metsa]]></pealkiri><br />
<autorid><br />
<autor><![CDATA[Katariina Jankovskaja]]></autor><br />
<autor><![CDATA[Paul Meri]]></autor><br />
</autorid><br />
<kirjeldus><![CDATA[Ta läks metsa]]></kirjeldus><br />
<hind valuuta="€">20</hind><br />
<raamatukeeled><br />
<raamatukeel value="rus">Vene keeles</raamatukeel><br />
</raamatukeeled><br />
</raamat><br />
</raamatud><br />
</pre><br />
<br />
=== XML Skeemifail ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 1 ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
=== XSLT 2 ===<br />
<br />
<pre><br />
</pre><br />
<br />
== Blogi ==<br />
*17.03 - Tiimi loomine.<br />
*18.03 - Esimene kokkusaamine. Alustasime XML loomist ja Wiki lehe loomist. Seletasime lahti projekti idee ja lisasime vajalikud failid.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87109Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20152015-03-03T10:54:42Z<p>Kaelias: /* Meeskonnad 2015 */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2015=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br />
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br />
<br />
<!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--><br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br />
<br />
<!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--><br />
<br />
<!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br />
** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br />
** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br />
** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--><br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilrakendused <br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* AJAX / Silverlight<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
=Teemad 2015 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
===Nimede pakkumise teenus===<br />
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2015=<br />
==Meeskond Demo==<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Liige 1<br />
*Liige 2<br />
<br />
==Meeskond ROKK==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Kristian Kalm<br />
<br />
==Lupardid VR2==<br />
[[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Timo Triisa<br />
*Madis Männik<br />
*Johannes Vatsfeldt<br />
*Tanel Pääro<br />
<br />
==R0ds==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
==MS-TO==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Margus Roo<br />
*Silja Saar<br />
*Tõnis Luik<br />
*Ott Kingisepp<br />
<br />
== Meeskond XYZ ==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
<br />
* Sulev Pert<br />
<br />
== HMR ==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
<br />
* Harles Luts<br />
* Mattiko Kabanen<br />
* Ranek Runthal<br />
<br />
== /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Madis Uudam<br />
*Kristjan Kebja<br />
*Olle Mikk<br />
<br />
== Meeskond Flauto ==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liige:<br />
<br />
* Lelet Hollo<br />
<br />
==Meeskond Taandarendajad==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
*Meelis Talvis<br />
<br />
= Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br />
<br />
== BACKBONE ==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Mikk Visnap<br />
*Silver Lumi<br />
<br />
== Savi ==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Tõnu Sein<br />
*Arvi Kangas<br />
*Andres Sööt<br />
*Marek Öövel<br />
*Marju Niinemaa</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Taandarendajad_VR2&diff=87108Meeskond:Taandarendajad VR22015-03-03T10:49:59Z<p>Kaelias: Created page with "=Meeskond= *Priit Üksküla (projektijuht) *Meelis Talvis *Kaido Hendrik Elias"</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
*Priit Üksküla (projektijuht)<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Hendrik Elias</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=81818Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-11-06T22:08:04Z<p>Kaelias: /* Meeskond Taandarendajad */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Daniil Slobodin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]<br />
<br />
===Meeskond SuperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]<br />
<br />
Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond "Aida alla"===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br />
<br />
'''[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| Retsensioonid asuvad siin]]'''<br><br />
:# Retsenseerija: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Luxus===<br />
Liikmed:<br />
*Anni Klammer<br />
*Tõnis Suurkaev<br />
*Sten Luhtoja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Hubris===<br />
Liikmed:<br />
*Sander Maasikamäe<br />
*Allan Paalo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Vertigo===<br />
Liikmed:<br />
*Meri-Kris Jaama<br />
*Liisi Kitsapea<br />
*Teele Liblik (projektijuht)<br />
*Tanel Peet <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Pizzafy===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Mändel <br />
*Mikk Pürg <br />
*Argo Ind <br />
*Arvo Paomees <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
===Meeskond Gateway===<br />
Liikmed:<br />
*Ilja Andrejev<br />
*Silvia Bärlin<br />
*Kaisa Järvpõld<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond VariableMoods===<br />
Liikmed:<br />
*Mihkel Künnapas<br />
*Krister Kamla<br />
*Berit Veidemann<br />
<br />
Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond LustjaLillepidu===<br />
Liikmed:<br />
*Madis Männik<br />
*Jekaterina Jakimets<br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Viable===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Lillepea<br />
*Kert Siiner<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond MinuRaamat===<br />
Liikmed:<br />
*Erkko Kebbinau<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
'''Logi'''<br />
<br />
Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/><br />
[[Retsensioonid]]<br />
<br />
===Meeskond EasyRent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool (projektijuht)<br />
*Kalmer Kallas<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DamageReport===<br />
Liikmed:<br />
*Tiina Pukk<br />
*Lea Tuberik (projektijuht)<br />
*Ülari Kalamees<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond LifePlanner===<br />
Liikmed:<br />
*Kaire Toom<br />
*Alina Loitšenko<br />
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DustBusters===<br />
Liikmed:<br />
*Indrek Maask (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Pizzafy&diff=81810Talk:Meeskond:Pizzafy2014-11-06T22:00:17Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>==Meeskond BoxMania valis retsenseerimiseks meeskonna Pizzafy.==<br />
<br />
Pizzafy eesmärk on luua äpp, mille abil lihtsustada pizza ja karastusjookide koju tellimist. Pizzafy poolne analüüs selle kohta, mis äpp tuleb, on põhjalik. <br />
Meie poolse soovitusena võiks äppi lisada:<br />
• Võimalus näha kaugel on tellitud pizza, või kui kaugel on kuller. <br />
• Valik ise järgi minna tellimusele, ka kindla aja peale tellida.<br />
• Tellida kuller kindlaks kellaajaks. <br />
• Koostisosade juures mõelda võimalusele otsida koostisosa järgi pizzasi. <br />
• Võimalusel ka koostisosade järgi ise pizza kokku panna (olenevalt pizza kohtast, kui võimalus). <br />
• Võimalus tellimisel koheselt ära maksta (näiteks läbi mobiilse panga).<br />
• Kuna on kontol aadress, eeldavasti kodune, võiks tellimisel olla võimalus valida ühe nupu vajutusega ka koheselt kodune aadress, või siis muu<br />
<br />
Soovitusena meiepoolt oleks ära jätta eraldi kasutajanimi, vaid selleasemel kasutada e-maili aadresse.<br />
<br />
Analüüsi osas oleks tahtnud näha esialgset kavandit, milline saab olema kujundus, mida klient näeb.<br />
<br />
Üldiselt võib öelda, et idee on hea, ning leiaks kindlalt kasutust. Analüüs on piisavalt põhjalik esimeseks etapiks, ning olemas on ka must have/nice to have osad. <br />
Meeskond BoxMania ootab, millal saaksime pizzat koju tellida.<br />
<br />
==Meeskond Taandarendajad valisid ka kogemata kombel retsenseerimiseks meeskonna Pizzafy==<br />
<br />
Analüüsis on hästi välja kirjutatud funktsionaalus. Väga hästi on üles ehitatud ka front endi kavand ning erinevate menüüde valik, milles liikuda saab. Kuid siiski põhiliselt oli räägitud ainult üldiselt. Rohkem oleks huvitanud see, millisest kohast projektiga pihta hakatakse ning detailsemalt milliseid lahendusi kasutatakse. Kas siis Windows Phone 8-t või hoopiski Windows 8 Store App-i.<br />
<br />
Tõin veel paar asja välja, mis pakuvad huvi:<br />
*Asjaolu, kas pitsat on võimalik ka ise kokku panna app-i sees. <br />
*Vähe oli infot selle nn. algelise softi kohta, mis suhtleb andmebaasiga. Täiendavalt oleks võinud välja kirjutada kuidas see on üles ehitatud ja mida see täpsemalt tegema peaks.<br />
*Väga oleks tahtnud ka teada kuidas on ära jagatud tööd tiimiliikmete vahel. Kes mis kohta uurib ja kes millegi eest vastutab või tehakse üldse kõike koos. <br />
*Kasutajasõbralikumaks teeks programmi ka see kui lemmiku pitsakulleri ja baari valimise võimalus oleks must have.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=81309Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-11-04T09:04:56Z<p>Kaelias: /* Meeskond Taandarendajad */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Daniil Slobodin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SuperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond "Aida alla"===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br><br />
(Soon)<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Luxus===<br />
Liikmed:<br />
*Anni Klammer<br />
*Tõnis Suurkaev<br />
*Sten Luhtoja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Hubris===<br />
Liikmed:<br />
*Sander Maasikamäe<br />
*Allan Paalo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Vertigo===<br />
Liikmed:<br />
*Meri-Kris Jaama<br />
*Liisi Kitsapea<br />
*Teele Liblik (projektijuht)<br />
*Tanel Peet <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Pizzafy===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Mändel <br />
*Mikk Pürg <br />
*Argo Ind <br />
*Arvo Paomees <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
===Meeskond Gateway===<br />
Liikmed:<br />
*Ilja Andrejev<br />
*Silvia Bärlin<br />
*Kaisa Järvpõld<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond VariableMoods===<br />
Liikmed:<br />
*Mihkel Künnapas<br />
*Krister Kamla<br />
*Berit Veidemann<br />
<br />
Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond LustjaLillepidu===<br />
Liikmed:<br />
*Madis Männik<br />
*Jekaterina Jakimets<br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Viable===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Lillepea<br />
*Kert Siiner<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond MinuRaamat===<br />
Liikmed:<br />
*Erkko Kebbinau<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
'''Logi'''<br />
<br />
Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/><br />
[[Retsensioonid]]<br />
<br />
===Meeskond EasyRent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool (projektijuht)<br />
*Kalmer Kallas<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DamageReport===<br />
Liikmed:<br />
*Tiina Pukk<br />
*Lea Tuberik (projektijuht)<br />
*Ülari Kalamees<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond LifePlanner===<br />
Liikmed:<br />
*Kaire Toom<br />
*Alina Loitšenko<br />
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DustBusters===<br />
Liikmed:<br />
*Indrek Maask (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Taandarendajad&diff=81028Meeskond:Taandarendajad2014-11-01T21:31:36Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
*Priit Üksküla (projektijuht)<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Hendrik Elias<br />
<br />
=Idee=<br />
Luua koduse raamatukogu WPF rakendus. Kindlasti peab rakendus vastama juba ülesandepüstituses olevale baasfunktsionaalsusele:<br />
<br />
*Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
*Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
*Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
*Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
Lisaks põhinõuetele tuleb funktsionaalsust juurde mõelda : <br />
<br />
*Analüüsida ülesande püstituses välja pakutud lisafunktsionaalsusi - ehk on midagi huvitavat, mida valida?<br />
*Mõelda ise, millist huvitavat/väärtuslikku lisafunktsionaalsust võiks rakendusele juurde lisada<br />
<br />
Kui rakenduse arendamise kõrvalt aega jääb, siis võimalusel luua rakendusele lihtsamat sorti veebiliides<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
<br />
=== Mida rakendus endas sisaldab? ===<br />
<br />
Loodav rakendus peab võimaldama kasutajatel luua oma privaatset kodust raamatukogu. Kasutajatel peavad olema oma profiilid, võimalus välja laenutada tähtajaliselt oma raamatuid ja ise laenata teiste kasutajate raamatuid, vahendid oma raamatute sisestamiseks ja võimalus erinevate andmete kuvamiseks (näiteks kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne). <br />
<br />
===Mis on selle eesmärk?===<br />
<br />
Rakenduse eesmärgiks on anda inimestele võimalus oma kodusele raamatukogule uue elu andmiseks – aastaid kasutuna raamaturiiulis tolmu kogumise asemel võiksid inimesed neid teistele soovijatele välja laenutada. Teisalt pakub rakendus inimestele võimaluse leida laenutamiseks raamatuid, mida nad lähedalasuvatest tavaraamatukogudest ei leiaks. Paljude jaoks võib teiste inimeste käest raamatute laenutamine ka lihtsalt võrreldes raamatukogu külastamisega mugavam tunduda. <br />
Alternatiivina saaks rakendust kasutada ka erinevate õppematerjalide jagamiseks (keskkooli eksamivihikud jms) kasutajate vahel nii täidetud kui ka täitmata kujul.<br />
<br />
===Mida tavakasutaja sellega teha saaks?===<br />
<br />
Tavakasutajatel on ühelt poolt võimalik sisestada rakendusse oma kodus leiduvaid raamatuid ning pakkuda nende laenutamise võimalust teistele kasutajatele. Teisalt saab rakenduse abil leida teiste inimeste poolt laenutamiseks pakutavaid raamatuid. <br />
<br />
===Must have===<br />
<br />
*Kasutajate profiilid – Kasutajal peab olema võimalik rakenduses endale isiklik profiil luua. Soovi korral peab kasutaja saama ka profiilis muudatusi sisseviia. Profiilis võiks sisalduda :<br />
**Kasutajanimi<br />
**Eesnimi<br />
**Perenimi<br />
**Vanus (Kuvatakse vastavalt sünniajale, mis jääb privaatseks)<br />
**Telefoninumber<br />
**E-posti aadress<br />
**Raamatukogu suurus (raamatute hulk, mida kasutaja on profiili lisanud)<br />
*Raamatute sisestamine – Kõik kasutajad peavad saama sisestada ja eemaldada rakendusest oma raamatuid. Sisestada peaks saama järgmiseid andmeid (* kohustuslik) :<br />
**Raamatu nimi *<br />
**Raamatu autor *<br />
**Konkreetse raamatu väljatrüki aasta (kasutajaid võib huvitada konkreetne trükk)<br />
**Lehekülgede arv (aitab samuti välja selgitada konkreetset trükki)<br />
**Raamatu seisukord *<br />
**Kasutajal peab olema võimalik raamatuid mitteaktiivseks teha (eemaldada raamat laenutatavate raamatute nimekirjast ilma, et selle peaks täielikult süsteemist kustutama)<br />
*Raamatute laenutamine – Kasutajad peavad saama omavahel välja laenata raamatuid teatud tähtajaks. Tähtaja määrab raamatu omanik ning laenamise toimumisega aktsepteerib laenaja etteantud tähtaega. Asjaolu, et raamatu laenamise tehing kahe kasutaja vahel on toimunud, peab olema rakenduses sisestatav ning kontrollitav. <br />
*Tähtaegade määramine – Kasutajad peavad saama süsteemi sisestada raamatute tagastamise tähtaegu. Raamatute tagastamistähtajad võivad omavahel erineda - mõnda raamatut võib välja laenutada pikemaks ajaks, mõnda aga lühemaks.<br />
*Aruannete koostamine – Kasutaja peaks saama teha andmebaasi päringuid, mis tagastaks soovitud infot selle kohta :<br />
**Mis raamatud on kasutaja väljalaenutamiseks oma kodusesse raamatukokku sisestanud<br />
**Mis raamatud ja milliste tähtaegadega on kasutaja väljalaenutanud<br />
**Mis raamatuid ja milliste tähtaegadega on kasutaja ise laenutanud<br />
**Milliste laenatud ja väljalaenatud raamatute tähtaeg on ületatud<br />
*Ilus, meeldiv ja mugav kasutajaliides – loodav rakendus peaks võimaluste ja oskuste piires hea välja nägema ning mugav kasutada olema. Kindlasti muutuks keeruliseks professionaalse väljanägemisega rakenduse loomine, kuid sellegi poolest tuleb lisaks funktsionaalsuse tagamisele rõhku panna ka disainile ja kasutajakogemusele. See tagab tervikliku rakenduse loomise. <br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
*Teavitused – Näiteks, kui kasutaja on oma E-posti aadressi sisestanud meie andmebaasi, siis on võimalik saata teavitus laenutähtaja ületamisel automaatselt E-posti aadressile. Samuti võiks ka rakenduse käivitamisel ja sisselogimisel kuvada kasutajale teavitusi selle kohta, kui mõni väljalaenutatud või laenatud raamat hakkab tähtaega ületama või on seda juba teinud.<br />
*Tagasiside süsteem – Kui kaks kasutajat on omavahel raamatuid laenutanud, siis võiks olla võimalik teise kasutaja profiili tagasisidet jätta. See võiks olla kas hinnang positiivne / neutraalne / negatiivne või lühike kirjalik tagasiside profiili (miks mitte ka mõlemad korraga). Hinnanguid peaks olema võimalik anda ka korduvalt, sest kaks kasutajat võivad tehingut sooritada mitmeid kordi ja iga kogemus on väärt järjekordset tagasisidet. Antud tagasiside peab olema nähtav kõigile teistele kasutajatele. See võimaldab hõlpsasti tuvastada kasutajate usaldusväärsust. <br />
*Tähtaegade pikendamine – Kasutajatel võiks olla võimalik väljalaenatud raamatute tagastamistähtaega edasi lükata. Kui kaks kasutajat on omavahel kokku leppinud, et raamat tagastatakse hiljem, siis oleks mõlemapoolselt ebameeldiv jääda edasi saama teateid selle kohta, et tähtaeg on ületatud.<br />
*Raamatute piltide lisamine – Kasutajatel võiks olla võimalik lisada enda raamatute juurde ka pildid. See eeldab aga suuremamahulise andmebaasi loomist. <br />
*Veebiliides – veebileht, kus on osa rakenduse funktsionaalsusest realiseeritud. Näiteks kasutajate olemasolevate raamatute kuvamine, endale kasutaja loomine või rakenduse allalaadimine. <br />
<br />
===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br />
<br />
Üheks probleemi allikaks on kindlasti rakendust kasutavate kasutajate turvalisus. Keskkond peab olema piisavalt turvaline, et kasutajate andmed oleks kaitstud teiste eest. Selle jaoks tuleb kõik kasutajate andmed krüpteerida. <br />
<br />
Teiseks probleemiks on laenutuskohtade määramine. Võib olla ei taha kõik kasutajad oma koduaadressilt raamatuid laenutada teistele vaid soovivad näiteks postiga saata või kasutada kolmandat osapoolt vahendamiseks. Kas on mõtet luua kohale toimetamise meetodite ja asukohapõhist funktsionaalsust või piisab rakenduse mõttes ka lihtsalt teadmisest, et raamat on välja laenutaud (kasutajad saavad suhelda näiteks telefoni teel väljaspool rakendust)?<br />
<br />
Probleemiks võib saada ka raamatute tagastamise tähtaegade määramine. Tuleb otsustada, kas tähtaegasid peab saama lisada kalendripõhiselt kuupäeva järgi (vastavalt tagastamise tähtaja kuupäevale pannakse paika ka laenutusperioodi pikkus) või tuleks vastupidiselt kasutada laenutusperioodi pikkuse põhist lähenemist (määratakse, kui kauaks raamatut laenatakse ja vastavalt sellele tekib ka raamatu tagastamise tähtaja kuupäev).<br />
<br />
Samuti võib probleemseks kujuneda raamatute tagastamise kindlustamine. Kasutajatele peab jääma mingit sorti turvavõrk olukordadeks, kus laenutatud raamatut ei tagastata õigeaegselt või siis üldse mitte. Antud probleemi likvideerimiseks peaks looma kasutajate vahel mingit sorti laenutuslepingu, mis on kirjeldatud rakenduse kasutamistingimustes (terms of service). <br />
<br />
Kuna tegemist on esmakordselt meeskondlikus vormis rakenduse loomisega, siis võib probleemiks osutuda ka tööjaotus. Välja tuleb töötada viis, kuidas jagada koodi erinevate osade kirjutamist meeskonna liikmete vahel. Samuti ei saa grupitööna valmiva rakenduse puhul koodi nö. puusalt tulistades arendada. Sellest tuleneb ka järgnev probleem, millest üle tuleb saada: <br />
<br />
Rakenduse arhitektuur tuleb üritada enne arendamise juurde asumist võimalikult täpselt läbi mõelda ja paika panna (klassid - objektid, klassimuutujad, meetodid, back-end ja front-end omavaheline sidusus, andmebaasi tabelid jne.). Selline ettemõtlemine loob aluse selleks, et meeskonna siseselt tööd üldse jaotada saaks. <br />
<br />
<br />
=Logi=<br />
'''23.10.14'''<br />
*Meeskonnale wiki lehe tegemine<br />
*Esmase idee valik ja kirjeldus<br />
*Visual Studio Online loomine ja kasutajate lisamine (sh. õppejõud)<br />
<br />
'''01.11.14'''<br />
*Wikisse analüüsi lisamine</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Taandarendajad&diff=81027Meeskond:Taandarendajad2014-11-01T21:24:26Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
*Priit Üksküla (projektijuht)<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Hendrik Elias<br />
<br />
=Idee=<br />
Luua koduse raamatukogu WPF rakendus. Kindlasti peab rakendus vastama juba ülesandepüstituses olevale baasfunktsionaalsusele:<br />
<br />
*Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
*Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
*Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
*Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
Lisaks põhinõuetele tuleb funktsionaalsust juurde mõelda : <br />
<br />
*Analüüsida ülesande püstituses välja pakutud lisafunktsionaalsusi - ehk on midagi huvitavat, mida valida?<br />
*Mõelda ise, millist huvitavat/väärtuslikku lisafunktsionaalsust võiks rakendusele juurde lisada<br />
<br />
Kui rakenduse arendamise kõrvalt aega jääb, siis võimalusel luua rakendusele lihtsamat sorti veebiliides<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
<br />
=== Mida rakendus endas sisaldab? ===<br />
<br />
Loodav rakendus peab võimaldama kasutajatel luua oma privaatset kodust raamatukogu. Kasutajatel peavad olema oma profiilid, võimalus välja laenutada tähtajaliselt oma raamatuid ja ise laenata teiste kasutajate raamatuid, vahendid oma raamatute sisestamiseks ja võimalus erinevate andmete kuvamiseks (näiteks kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne). <br />
<br />
===Mis on selle eesmärk?===<br />
<br />
Rakenduse eesmärgiks on anda inimestele võimalus oma kodusele raamatukogule uue elu andmiseks – aastaid kasutuna raamaturiiulis tolmu kogumise asemel võiksid inimesed neid teistele soovijatele välja laenutada. Teisalt pakub rakendus inimestele võimaluse leida laenutamiseks raamatuid, mida nad lähedalasuvatest tavaraamatukogudest ei leiaks. Paljude jaoks võib teiste inimeste käest raamatute laenutamine ka lihtsalt võrreldes raamatukogu külastamisega mugavam tunduda. <br />
Alternatiivina saaks rakendust kasutada ka erinevate õppematerjalide jagamiseks (keskkooli eksamivihikud jms) kasutajate vahel nii täidetud kui ka täitmata kujul.<br />
<br />
===Mida tavakasutaja sellega teha saaks?===<br />
<br />
Tavakasutajatel on ühelt poolt võimalik sisestada rakendusse oma kodus leiduvaid raamatuid ning pakkuda nende laenutamise võimalust teistele kasutajatele. Teisalt saab rakenduse abil leida teiste inimeste poolt laenutamiseks pakutavaid raamatuid. <br />
<br />
===Must have===<br />
<br />
*Kasutajate profiilid – Kasutajal peab olema võimalik rakenduses endale isiklik profiil luua. Soovi korral peab kasutaja saama ka profiilis muudatusi sisseviia. Profiilis võiks sisalduda :<br />
**Kasutajanimi<br />
**Eesnimi<br />
**Perenimi<br />
**Vanus (Kuvatakse vastavalt sünniajale, mis jääb privaatseks)<br />
**Telefoninumber<br />
**E – Maili aadress<br />
**Raamatukogu suurus (raamatute hulk, mida kasutaja on profiili lisanud)<br />
*Raamatute sisestamine – Kõik kasutajad peavad saama sisestada ja eemaldada rakendusest oma raamatuid. Sisestada peaks saama järgmiseid andmeid (* kohustuslik) :<br />
**Raamatu nimi *<br />
**Raamatu autor *<br />
**Konkreetse raamatu väljatrüki aasta (kasutajaid võib huvitada konkreetne trükk)<br />
**Lehekülgede arv (aitab samuti välja selgitada konkreetset trükki)<br />
**Raamatu seisukord *<br />
**Kasutajal peab olema võimalik raamatuid mitteaktiivseks teha (eemaldada raamat laenutatavate raamatute nimekirjas ilma, et selle peaks täielikult süsteemist kustutama)<br />
*Raamatute laenutamine – Kasutajad peavad saama omavahel välja laenata raamatuid teatud tähtajaks. Tähtaja määrab raamatu omanik ning laenamise toimumisega aktsepteerib laenaja etteantud tähtaega. Asjaolu, et raamatu laenamise tehing kahe kasutaja vahel on toimunud, peab olema rakenduses sisestatav ning kontrollitav. <br />
*Tähtaegade määramine – Kasutajad peavad saama süsteemi sisestada raamatute tagastamise tähtaegu. Raamatute tagastamistähtajad võivad omavahel erineda - mõnda raamatut võib välja laenutada pikemaks ajaks, mõnda aga lühemaks.<br />
*Aruannete koostamine – Kasutaja peaks saama teha andmebaasi päringuid, mis tagastaks soovitud infot selle kohta :<br />
**Mis raamatud on kasutaja väljalaenutamiseks oma kodusesse raamatukokku sisestanud<br />
**Mis raamatud ja milliste tähtaegadega on kasutaja väljalaenutanud<br />
**Mis raamatuid ja milliste tähtaegadega on kasutaja ise laenutanud<br />
**Milliste laenatud ja väljalaenatud raamatute tähtaeg on ületatud<br />
*Ilus, meeldiv ja mugav kasutajaliides – loodav rakendus peaks võimaluste ja oskuste piires hea välja nägema ning mugav kasutada olema. Kindlasti muutuks keeruliseks professionaalse väljanägemisega rakenduse loomine, kuid sellegi poolest tuleb lisaks funktsionaalsuse tagamisele rõhku panna ka disainile ja kasutajakogemusele. See tagab tervikliku rakenduse loomise. <br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
*Teavitused – Näiteks, kui kasutaja on oma e - maili sisestanud meie andmebaasi, siis on võimalik saata teavitus laenutähtaja ületamisel automaatselt e – mailile. Samuti võiks ka rakenduse töölepanekul ja sisselogimisel kuvada kasutajale teavitusi selle kohta, kui mõni väljalaenutatud või laenatud raamat hakkab tähtaega ületama või on seda juba teinud.<br />
*Tagasiside süsteem – Kui kaks kasutajat on omavahel raamatuid laenutanud, siis võiks olla võimalik teise kasutaja profiili tagasisidet jätta. See võiks olla kas hinnang positiivne / neutraalne / negatiivne või lühike kirjalik tagasiside profiili (miks mitte ka mõlemad korraga). Hinnanguid peaks olema võimalik anda ka korduvalt, sest kaks kasutajat võivad tehingut sooritada mitmeid kordi ja iga kogemus on väärt järjekordset tagasisidet. Antud tagasiside peab olema nähtav kõigile teistele kasutajatele. See võimaldab hõlpsasti tuvastada kasutajate usaldusväärsust. <br />
*Tähtaegade pikendamine – Kasutajatel võiks olla võimalik väljalaenatud raamatute tagastamistähtaega edasi lükata. Kui kaks kasutajat on omavahel kokku leppinud, et raamat tagastatakse hiljem, siis oleks mõlemapoolselt ebameeldiv jääda edasi saama teateid selle kohta, et tähtaeg on ületatud.<br />
*Raamatute piltide lisamine – Kasutajatel võiks olla võimalik lisada enda raamatute juurde ka pildid. See eeldab aga suuremamahulise andmebaasi loomist. <br />
*Veebiliides – veebileht, kus on osa rakenduse funktsionaalsusest realiseeritud. Näiteks kasutajate olemasolevate raamatute kuvamine, endale kasutaja loomine või rakenduse allalaadimine. <br />
<br />
===Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?===<br />
<br />
Üheks probleemi allikaks on kindlasti rakendust kasutavate kasutajate turvalisus. Keskkond peab olema piisavalt turvaline, et kasutajate andmed oleks kaitstud teiste eest. Selle jaoks tuleb kõik kasutajate andmed krüpteerida. <br />
<br />
Teiseks probleemiks on laenutuskohtade määramine. Võib olla ei taha kõik kasutajad oma koduaadressilt raamatuid laenutada teistele vaid soovivad näiteks postiga saata või kasutada kolmandat osapoolt vahendamiseks. Kas on mõtet luua kohale toimetamise meetodite ja asukohapõhist funktsionaalsust või piisab rakenduse mõttes ka lihtsalt teadmisest, et raamat on välja laenutaud (kasutajad saavad suhelda näiteks telefoni teel väljaspool rakendust)?<br />
<br />
Probleemiks võib saada ka raamatute tagastamise tähtaegade määramine. Tuleb otsustada, kas tähtaegasid peab saama lisada kalendripõhiselt kuupäeva järgi (vastavalt tagastamise tähtaja kuupäevale pannakse paika ka laenutusperioodi pikkus) või tuleks vastupidiselt kasutada laenutusperioodi pikkuse põhist lähenemist (määratakse, kui kauaks raamatut laenatakse ja vastavalt sellele tekib ka raamatu tagastamise tähtaja kuupäev).<br />
<br />
Samuti võib probleemseks kujuneda raamatute tagastamise kindlustamine. Kasutajatele peab jääma mingit sorti turvavõrk olukordadeks, kus laenutatud raamatut ei tagastata õigeaegselt või siis üldse mitte. Antud probleemi likvideerimiseks peaks looma kasutajate vahel mingit sorti laenutuslepingu, mis on kirjeldatud rakenduse kasutamistingimustes (terms of service). <br />
<br />
Kuna tegemist on esmakordselt meeskondlikus vormis rakenduse loomisega, siis võib probleemiks osutuda ka tööjaotus. Välja tuleb töötada viis, kuidas jagada koodi erinevate osade kirjutamist meeskonna liikmete vahel. Samuti ei saa grupitööna valmiva rakenduse puhul koodi nö. puusalt tulistades arendada. Sellest tuleneb ka järgnev probleem, millest üle tuleb saada: <br />
<br />
Rakenduse arhitektuur tuleb üritada enne arendamise juurde asumist võimalikult täpselt läbi mõelda ja paika panna (klassid - objektid, klassimuutujad, meetodid, back-end ja front-end omavaheline sidusus, andmebaasi tabelid jne.). Selline ettemõtlemine loob aluse selleks, et meeskonna siseselt tööd üldse jaotada saaks. <br />
<br />
<br />
=Logi=<br />
'''23.10.14'''<br />
*Meeskonnale wiki lehe tegemine<br />
*Esmase idee valik ja kirjeldus<br />
*Visual Studio Online loomine ja kasutajate lisamine (sh. õppejõud)<br />
<br />
'''01.11.14'''<br />
*Wikisse analüüsi lisamine</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Taandarendajad&diff=81026Meeskond:Taandarendajad2014-11-01T21:19:15Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
*Priit Üksküla (projektijuht)<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Hendrik Elias<br />
<br />
=Idee=<br />
Luua koduse raamatukogu WPF rakendus. Kindlasti peab rakendus vastama juba ülesandepüstituses olevale baasfunktsionaalsusele:<br />
<br />
*Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
*Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
*Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
*Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
Lisaks põhinõuetele tuleb funktsionaalsust juurde mõelda : <br />
<br />
*Analüüsida ülesande püstituses välja pakutud lisafunktsionaalsusi - ehk on midagi huvitavat, mida valida?<br />
*Mõelda ise, millist huvitavat/väärtuslikku lisafunktsionaalsust võiks rakendusele juurde lisada<br />
<br />
Kui rakenduse arendamise kõrvalt aega jääb, siis võimalusel luua rakendusele lihtsamat sorti veebiliides<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
<br />
== Mida rakendus endas sisaldab? ==<br />
<br />
Loodav rakendus peab võimaldama kasutajatel luua oma privaatset kodust raamatukogu. Kasutajatel peavad olema oma profiilid, võimalus välja laenutada tähtajaliselt oma raamatuid ja ise laenata teiste kasutajate raamatuid, vahendid oma raamatute sisestamiseks ja võimalus erinevate andmete kuvamiseks (näiteks kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne). <br />
<br />
==Mis on selle eesmärk?==<br />
<br />
Rakenduse eesmärgiks on anda inimestele võimalus oma kodusele raamatukogule uue elu andmiseks – aastaid kasutuna raamaturiiulis tolmu kogumise asemel võiksid inimesed neid teistele soovijatele välja laenutada. Teisalt pakub rakendus inimestele võimaluse leida laenutamiseks raamatuid, mida nad lähedalasuvatest tavaraamatukogudest ei leiaks. Paljude jaoks võib teiste inimeste käest raamatute laenutamine ka lihtsalt võrreldes raamatukogu külastamisega mugavam tunduda. <br />
Alternatiivina saaks rakendust kasutada ka erinevate õppematerjalide jagamiseks (keskkooli eksamivihikud jms) kasutajate vahel nii täidetud kui ka täitmata kujul.<br />
<br />
==Mida tavakasutaja sellega teha saaks?==<br />
<br />
Tavakasutajatel on ühelt poolt võimalik sisestada rakendusse oma kodus leiduvaid raamatuid ning pakkuda nende laenutamise võimalust teistele kasutajatele. Teisalt saab rakenduse abil leida teiste inimeste poolt laenutamiseks pakutavaid raamatuid. <br />
<br />
==Must have==<br />
<br />
*Kasutajate profiilid – Kasutajal peab olema võimalik rakenduses endale isiklik profiil luua. Soovi korral peab kasutaja saama ka profiilis muudatusi sisseviia. Profiilis võiks sisalduda :<br />
**Kasutajanimi<br />
**Eesnimi<br />
**Perenimi<br />
**Vanus (Kuvatakse vastavalt sünniajale, mis jääb privaatseks)<br />
**Telefoninumber<br />
**E – Maili aadress<br />
**Raamatukogu suurus (raamatute hulk, mida kasutaja on profiili lisanud)<br />
*Raamatute sisestamine – Kõik kasutajad peavad saama sisestada ja eemaldada rakendusest oma raamatuid. Sisestada peaks saama järgmiseid andmeid (* kohustuslik) :<br />
**Raamatu nimi *<br />
**Raamatu autor *<br />
**Konkreetse raamatu väljatrüki aasta (kasutajaid võib huvitada konkreetne trükk)<br />
**Lehekülgede arv (aitab samuti välja selgitada konkreetset trükki)<br />
**Raamatu seisukord *<br />
**Kasutajal peab olema võimalik raamatuid mitteaktiivseks teha (eemaldada raamat laenutatavate raamatute nimekirjas ilma, et selle peaks täielikult süsteemist kustutama)<br />
*Raamatute laenutamine – Kasutajad peavad saama omavahel välja laenata raamatuid teatud tähtajaks. Tähtaja määrab raamatu omanik ning laenamise toimumisega aktsepteerib laenaja etteantud tähtaega. Asjaolu, et raamatu laenamise tehing kahe kasutaja vahel on toimunud, peab olema rakenduses sisestatav ning kontrollitav. <br />
*Tähtaegade määramine – Kasutajad peavad saama süsteemi sisestada raamatute tagastamise tähtaegu. Raamatute tagastamistähtajad võivad omavahel erineda - mõnda raamatut võib välja laenutada pikemaks ajaks, mõnda aga lühemaks.<br />
*Aruannete koostamine – Kasutaja peaks saama teha andmebaasi päringuid, mis tagastaks soovitud infot selle kohta :<br />
**Mis raamatud on kasutaja väljalaenutamiseks oma kodusesse raamatukokku sisestanud<br />
**Mis raamatud ja milliste tähtaegadega on kasutaja väljalaenutanud<br />
**Mis raamatuid ja milliste tähtaegadega on kasutaja ise laenutanud<br />
**Milliste laenatud ja väljalaenatud raamatute tähtaeg on ületatud<br />
*Ilus, meeldiv ja mugav kasutajaliides – loodav rakendus peaks võimaluste ja oskuste piires hea välja nägema ning mugav kasutada olema. Kindlasti muutuks keeruliseks professionaalse väljanägemisega rakenduse loomine, kuid sellegi poolest tuleb lisaks funktsionaalsuse tagamisele rõhku panna ka disainile ja kasutajakogemusele. See tagab tervikliku rakenduse loomise. <br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
*Teavitused – Näiteks, kui kasutaja on oma e - maili sisestanud meie andmebaasi, siis on võimalik saata teavitus laenutähtaja ületamisel automaatselt e – mailile. Samuti võiks ka rakenduse töölepanekul ja sisselogimisel kuvada kasutajale teavitusi selle kohta, kui mõni väljalaenutatud või laenatud raamat hakkab tähtaega ületama või on seda juba teinud.<br />
*Tagasiside süsteem – Kui kaks kasutajat on omavahel raamatuid laenutanud, siis võiks olla võimalik teise kasutaja profiili tagasisidet jätta. See võiks olla kas hinnang positiivne / neutraalne / negatiivne või lühike kirjalik tagasiside profiili (miks mitte ka mõlemad korraga). Hinnanguid peaks olema võimalik anda ka korduvalt, sest kaks kasutajat võivad tehingut sooritada mitmeid kordi ja iga kogemus on väärt järjekordset tagasisidet. Antud tagasiside peab olema nähtav kõigile teistele kasutajatele. See võimaldab hõlpsasti tuvastada kasutajate usaldusväärsust. <br />
*Tähtaegade pikendamine – Kasutajatel võiks olla võimalik väljalaenatud raamatute tagastamistähtaega edasi lükata. Kui kaks kasutajat on omavahel kokku leppinud, et raamat tagastatakse hiljem, siis oleks mõlemapoolselt ebameeldiv jääda edasi saama teateid selle kohta, et tähtaeg on ületatud.<br />
*Raamatute piltide lisamine – Kasutajatel võiks olla võimalik lisada enda raamatute juurde ka pildid. See eeldab aga suuremamahulise andmebaasi loomist. <br />
*Veebiliides – veebileht, kus on osa rakenduse funktsionaalsusest realiseeritud. Näiteks kasutajate olemasolevate raamatute kuvamine, endale kasutaja loomine või rakenduse allalaadimine. <br />
<br />
==Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?==<br />
<br />
Üheks probleemi allikaks on kindlasti rakendust kasutavate kasutajate turvalisus. Keskkond peab olema piisavalt turvaline, et kasutajate andmed oleks kaitstud teiste eest. Selle jaoks tuleb kõik kasutajate andmed krüpteerida. <br />
<br />
Teiseks probleemiks on laenutuskohtade määramine. Võib olla ei taha kõik kasutajad oma koduaadressilt raamatuid laenutada teistele vaid soovivad näiteks postiga saata või kasutada kolmandat osapoolt vahendamiseks. Kas on mõtet luua kohale toimetamise meetodite ja asukohapõhist funktsionaalsust või piisab rakenduse mõttes ka lihtsalt teadmisest, et raamat on välja laenutaud (kasutajad saavad suhelda näiteks telefoni teel väljaspool rakendust)?<br />
<br />
Probleemiks võib saada ka raamatute tagastamise tähtaegade määramine. Tuleb otsustada, kas tähtaegasid peab saama lisada kalendripõhiselt kuupäeva järgi (vastavalt tagastamise tähtaja kuupäevale pannakse paika ka laenutusperioodi pikkus) või tuleks vastupidiselt kasutada laenutusperioodi pikkuse põhist lähenemist (määratakse, kui kauaks raamatut laenatakse ja vastavalt sellele tekib ka raamatu tagastamise tähtaja kuupäev).<br />
<br />
Samuti võib probleemseks kujuneda raamatute tagastamise kindlustamine. Kasutajatele peab jääma mingit sorti turvavõrk olukordadeks, kus laenutatud raamatut ei tagastata õigeaegselt või siis üldse mitte. Antud probleemi likvideerimiseks peaks looma kasutajate vahel mingit sorti laenutuslepingu, mis on kirjeldatud rakenduse kasutamistingimustes (terms of service). <br />
<br />
Kuna tegemist on esmakordselt meeskondlikus vormis rakenduse loomisega, siis võib probleemiks osutuda ka tööjaotus. Välja tuleb töötada viis, kuidas jagada koodi erinevate osade kirjutamist meeskonna liikmete vahel. Samuti ei saa grupitööna valmiva rakenduse puhul koodi nö. puusalt tulistades arendada. Sellest tuleneb ka järgnev probleem, millest üle tuleb saada: <br />
<br />
Rakenduse arhitektuur tuleb üritada enne arendamise juurde asumist võimalikult täpselt läbi mõelda ja paika panna (klassid - objektid, klassimuutujad, meetodid, back-end ja front-end omavaheline sidusus, andmebaasi tabelid jne.). Selline ettemõtlemine loob aluse selleks, et meeskonna siseselt tööd üldse jaotada saaks. <br />
<br />
<br />
=Logi=<br />
'''23.10.14'''<br />
*Meeskonnale wiki lehe tegemine<br />
*Esmase idee valik ja kirjeldus<br />
*Visual Studio Online loomine ja kasutajate lisamine (sh. õppejõud)<br />
<br />
'''01.10.14'''<br />
*Wikisse analüüsi lisamine</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66532User:Kaelias2013-10-24T10:20:15Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal Punkt 2.2] järgi saab vajaduspõhist toetust tudeng kes vastab järgmistele tingimustele:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt. 1.2.19.]) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66528User:Kaelias2013-10-24T10:18:52Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal Punkt 2.2] järgi saab vajaduspõhist toetust tudeng kes vastab järgmistele tingimustele:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/Õppekorralduse eeskirja p. 1.2.19.]) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66525User:Kaelias2013-10-24T10:18:16Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal Punkt 2.2] järgi saab vajaduspõhist toetust tudeng kes vastab järgmistele tingimustele:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ p. 1.2.19.]) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66522User:Kaelias2013-10-24T10:16:22Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal Punkt 2.2] järgi saab vajaduspõhist toetust tudeng kes vastab järgmistele tingimustele:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66520User:Kaelias2013-10-24T10:15:20Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE Õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal Punkt 2.2] järgi saab vajaduspõhist toetust tudeng kes vastab järgmistele tingimustele:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66517User:Kaelias2013-10-24T10:12:46Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. See oli teistest loengutes väga erinev. Loengupidajaks oli väga rõõmsameelne naine nimega Merle, kes pani saalis olejad kuulama. Algatuseks käskis Merle valida kõigil endale paariline, kellega rääkida tulevikuplaanidest. Naise enda ellusuhtumine oli nii positiivne, et sellega süstis ta varasel hommikul ka meisse positiivsust. Loeng oli väga hea kokkuvõte ainele.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66508User:Kaelias2013-10-24T10:04:25Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
2) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
3) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66506User:Kaelias2013-10-24T10:02:48Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66503User:Kaelias2013-10-24T10:02:27Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punktist 5.4.4.]ütleb, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66494User:Kaelias2013-10-24T10:00:17Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punktist 5.4.4.]võib lugeda, et õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.1.] järgi on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkti 5.2.8.] järgi peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.7.] näitab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] ütleb, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66490User:Kaelias2013-10-24T09:53:56Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.]<br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66484User:Kaelias2013-10-24T09:50:56Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [4]<br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66464User:Kaelias2013-10-24T09:34:37Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.] ütleb et, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Sama punkt ütleb ka, et korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleks järeleksamit puudutav kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkti 5.2.8.1.] järgi on korduseksami puhul registreerimine nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.1.] järgi peavad ka eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.] järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel (OF, autori märkus) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal punkt 5.] järgi on REV/OF tudengile kordussoorituse tasu 20 Eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 5 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 250 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66458User:Kaelias2013-10-24T09:31:34Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.] ütleb et, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Sama punkt ütleb ka, et korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleks järeleksamit puudutav kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkti 5.2.8.1.] järgi on korduseksami puhul registreerimine nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.1.] järgi peavad ka eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.] järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel (OF, autori märkus) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal punkt 5.] järgi on REV/OF tudengile kordussoorituse tasu 20 Eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 2 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 100 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66454User:Kaelias2013-10-24T09:29:40Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6.] ütleb et, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Sama punkt ütleb ka, et korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleks järeleksamit puudutav kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkti 5.2.8.1.] järgi on korduseksami puhul registreerimine nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.1.] järgi peavad ka eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7.] järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel (OF, autori märkus) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal punkt 5.] järgi on REV/OF tudengile kordussoorituse tasu 20 Eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5===<br />
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br />
<br />
===Vastus===<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:<br />
<br />
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise<br />
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;<br />
<br />
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel<br />
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega<br />
esimesel semestril;<br />
<br />
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek<br />
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse<br />
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punkti 2.6.] järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ Punktist 2.2.] johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsiinfo, 2013]). Seega tuleb hüvitada 2 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 100 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66452User:Kaelias2013-10-24T09:28:50Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>=I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö=<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br><br />
Rühm: 15<br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br><br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.<br />
<br />
Esimene loeng oli esimene kokkupuude sellega kuidas ülikoolis õppimine käib. Esimest korda puutusin kokku auditooriumiga kus oli väga palju uusi inimesi ja kõik kuulasid tähelepanelikult loengupidajat. Selles loengus anti väga hea ülevaade sellest mida järgmised aastad toovad ja millised on reeglid IT kolledžis. Ette astusid mitmed õppejõud ja koolitegelased ning nende juttu oli väga huvitav kuulata, sest kõik tundus nii uus. Hea oli see, et välja toodi need punktid, mis algselt olid segased jäänud ning need selgitati väga täpselt ning põhjalikult läbi, et ühelgi inimesel ei jääks pärast seda enam ühtki küsimust seoses esmaste õpingukorraldustega.<br />
<br />
Teises loengus tuli meie ette esmakordselt õppejõud, kes juhib IT kolledžis arenduse õppekava. Ta rääkis väga huvitavalt sellest kuidas loengupidaja ja kuulaja vahel on side, mis paneb kuulajat loengut kuulama. Iseenesest oli ta jutt väga kaasakiskuv arvestades sellega, et olid varased hommikutunnid suutsin ma terve loengu korralikult ära kuulata. Ta selgitas ka seda, kuidas ennast motiveerida kuulama ja õppima, et aine huvitavamaks muuta. Sain targemaks, et aine tuleb endale huvitavaks teha, lugedes lisa ja mõtelda selle üle. Väga lähedalt ta rääkis ka meile akadeemilisest petturlusest ning sellega kaasnevatest halbadest aspektidest. See pani mind mõtlema selle peale, mis juhtub tulevikus kui sa oled proovinud koolis liiga lihtsalt läbi saada. Väga rõhutas ta viitamist, mis on kirjatöödes väga oluline ja isegi ülitähtis. Õppejõud andis õppimiseks paremaid nippe ja soovitusi kuidas häid konspekte teha. Tänu sellele, et õppejõud rõhutas Linuxi tähtsust, laadisin ka endale arvuti peale selle OP süsteemi, mille tõttu olen Linuxiga palju rohkem sinapeale saanud.<br />
<br />
Kolmandat loengut oli mul väga raske kuulata, kuna see oli kuidagi igav. Esinejaks oli Linnar Viik ja ta rääkis põhiliselt innovatsioonist, mis see on ja sellest kuidas see on seotud tuleviku ja samas ka igapäevaeluga. Uut infot väga ei omandanud. Üks huvitav teadmine oli see, mida ta rääkis häälsünteesist ja kuidas selle välja töötamiseks kasutati avatud lähtekoodi vabatahtlikke. <br />
<br />
Neljas loeng oli huvitav ning andis väga hea ülevaate küberkuritegevusest ja kuidas selle vastu võideldakse. Üllatav oli see, et küberkuritegevus on nii lai ning on nii palju erinevaid küberkuritegevuse valdkondi. Mehe jutust võib järeldada, et küberkuritegevus on nii lihtne ja nii levinud. Tavainimesele see nii hullusti välja ei paista. Loengupidaja tõi välja huvitavaid näiteid päriselust, kuidas tehakse, kes teeb ja kuidas paljastatakse. Suureks paljastamise lihtsustajaks on rahavoolu jälgimine kuid targad küberkurjategijad on sellestki võitu saanud. Väga huvitav oli teada saada millised on täpselt need laialtlevinumad küberkuritegevuse liigid ja kui raske on neid tegelikult jälgida. Väga üllatav oli info, et küberkuritegevuses saadus tulu on ületanud selle rahasumma, mis teenitakse narkoturul. Loengupidaja andis ka head nõu kuidas välistada enda arvuti ära kasutamist.<br />
<br />
Andres Käveri elufilosoofia loeng oli väga kaasahaarav. Antud loeng pani mõtlema omaenda firma rajamise peale ning kuidas üldse selleni jõuda. Mul endal on väga suur austus selle mehe vastu. Eriti selle kohta kui palju ta korraga teha jõuab ning mida ta saavutanud on. Huvitav oli kuulata kui raske on tegelikult firmajuhi töö ning see mida ta peab igapäevaselt tegema, et edukas olla. Üllatav on see, kui hästi ta sai hakkama kooliga ja samal ajal õpetamise ning firmajuhtimisega. Ta näitas meile enda päevaplaani ning see pani kohe mõtlema tema eraelu peale. Eelkõige sellele, kas tal see üldse eksisteerib. Tänu temale sain aru sellest miks peaksid firmadel olema firmaautod ja miks nad on selle välja teeninud. <br />
<br />
Kuues loeng andis põgusa ülevaate Skype-st ja sellest mida antud loengupidajad seal teevad. Loeng oli suunatud pigem administeerijatele ning selle tõttu oli see minu jaoks natuke ebahuvitav. Samas andis see ülevaate sellest kuidas hoitakse üleval ühte väga suurt teenust. Huvitav oli ka see millised on erinevad probleemid ja kuidas neile lahendused leitakse.<br />
Seitsmes loeng oli jällegi väga kaasahaarav kuna loengupidajad olid noored ning nad ei ole meie olukorrast väga kaugel. Tänu nendele sain teada millised on minu tulevased võimalused ning väljavaated. Palju huvi pakkus suveülikooli võimalus ning see, kuidas sellega võivad noored arendajad ja administreerijad endale jalad alla saada. Palju räägiti sellest kui tähtsad on tiimid ning koostöö. Rõhutati veel seda, et arendajana ei saa sotsiaalsusest ja suhtlemisest eemale hoiduda ning, et suhtlemine on ühe hea projekti alustala.<br />
<br />
Viimane loeng rääkis iseenda leidmisest ja sellest kes ma ise olen. Palju ei oska sellest kirjutada, sest loeng oli väga üldine ning rääkis sellest kuidas elu käib.<br />
<br />
Üldised olid õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud väga huvitavad ja kaasahaaravad. Nendest sai palju infot üleüldiselt eriala kohta ning palju andsid loengud ka iseenda jaoks. Väga suure ülevaate sai IT valdkonna kui ellu suhtumise kohta. Kõik loengud olid omavahel seotud ning iga järgmine täiendas eelmist. Loengutes oli väga palju sellist infot mille kohta mul endal ei olnud aimugi, kuid samas ka seda, mis mind väga ei huvitanud ning oli elementaarne. Kokkuvõtvalt võin väita, et need tunnid ei läinud raisku vaid läksid täielikult asja ette inimesele keda huvitav IT.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66451User:Kaelias2013-10-24T09:27:11Z<p>Kaelias: /* I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br />
Rühm: 15<br />
Esitamise kuupäev: 24.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66450User:Kaelias2013-10-24T09:26:52Z<p>Kaelias: /* I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br />
-<br />
Rühm: 15<br />
Esitamise kuupäev: 24.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66449User:Kaelias2013-10-24T09:26:34Z<p>Kaelias: /* I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br />
----<br />
<br />
Rühm: 15<br />
Esitamise kuupäev: 24.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66448User:Kaelias2013-10-24T09:26:01Z<p>Kaelias: </p>
<hr />
<div>== I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br />
Rühm: 15<br />
Esitamise kuupäev: 24.10.2013<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.</div>Kaeliashttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kaelias&diff=66447User:Kaelias2013-10-24T09:25:31Z<p>Kaelias: Created page with " == I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö == Autor: Kaido Henrik Elias Rühm: 15 Esitamise kuupäev: 24.10.2013 == Essee == Mulle iseenesest väga meeldis k…"</p>
<hr />
<div><br />
== I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Kaido Henrik Elias<br />
Rühm: 15<br />
Esitamise kuupäev: 24.10.2013<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Mulle iseenesest väga meeldis käesolev aine sest see oli väga hea sissejuhatus esmakursuslasele, kes on alles tulnud keskkoolist ja ei tea veel täpselt miks ta just IT valis. Mina isiklikult teadsin juba ammu, et tahan IT-d õppima tulla aga ei teadnud täpselt mida see endast kujutab. Tänu sellele sain palju uusi teadmisi seoses tulevaste võimalustega ja millega ma täpselt arvestama pean kui ma tahan kunagi IT valdkonnas tõeliselt läbi lüüa. Hea ülevaate andis ka aine seoses sellega kuidas IT kolledžis asi käib ja mida teha, et hästi koolis hakkama saada.</div>Kaelias