https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Kairkall 2026-05-07T13:32:40Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=128581 2017-12-17T17:44:53Z

<p>Kairkall: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''<br /> <br /> ==Andmebaasi skeem==<br /> <br /> [[File:baasiskeem.png|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ==Blogi==<br /> <br /> *30.10.17 Meeskonna moodustamine, teema valimine<br /> *04.11.17 Analüüs<br /> *12.11.17 Retsensioon meeskonna TeravMDB analüüsile.<br /> *26.11.17 Projekti loomine<br /> *27.11.17 Andmebaas<br /> *30.11.17 Domeenimudel<br /> *01.12.17 Esimesed vaated, Services<br /> *04.12.17 Vaated<br /> *09.12.17 Koosolek<br /> *17.12.17 Prototüübi esitamine<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> <br /> Link repole: <br /> [https://mmmiki.visualstudio.com/_git/CurrentEur/ CurrentEur]<br /> <br /> '''Liikmed:'''<br /> * Maarija Mikiver<br /> * Kairi Kallas<br /> <br /> '''Töö senine kulg:'''<br /> <br /> Probleemid:<br /> * Tööde jaotus ja versioonihaldusega töötamine.<br /> * Andmebaasi andmete salvestamine ja sealt lugemine (hetkel ei tööta jälle).<br /> <br /> Mis takistab tööga edasi liikumist:<br /> <br /> * Vähesed teadmised<br /> * Probleemid mergimisega<br /> <br /> '''Edasised arendused:'''<br /> * Kasutajate salvestamine<br /> * Dünaamiliselt andmete lisamine ja tabelisse kuvamine<br /> <br /> '''Hinnang prototüübile:'''<br /> * Realiseeritud on mõned olulised funktsionaaluseid<br /> * Oleme püüdnud järgida õigeid arendusmustreid<br /> * Mitmed funktsionaalsused on veel töös</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=128580 2017-12-17T17:44:35Z

<p>Kairkall: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''<br /> <br /> ==Andmebaasi skeem==<br /> <br /> [[File:baasiskeem.png|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ==Blogi==<br /> <br /> *30.10.17 Meeskonna moodustamine, teema valimine<br /> *04.11.17 Analüüs<br /> *12.11.17 Retsensioon meeskonna TeravMDB analüüsile.<br /> *26.11.17 Projekti loomine<br /> *27.11.17 Andmebaas<br /> *30.11.17 Domeenimudel<br /> *01.12.17 Esimesed vaated, Services<br /> *04.12.17 Vaated<br /> *09.12.17 Koosolek<br /> *17.12.17 Prototüübi esitamine<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> <br /> Repo: <br /> [https://mmmiki.visualstudio.com/_git/CurrentEur/ CurrentEur]<br /> <br /> '''Liikmed:'''<br /> * Maarija Mikiver<br /> * Kairi Kallas<br /> <br /> '''Töö senine kulg:'''<br /> <br /> Probleemid:<br /> * Tööde jaotus ja versioonihaldusega töötamine.<br /> * Andmebaasi andmete salvestamine ja sealt lugemine (hetkel ei tööta jälle).<br /> <br /> Mis takistab tööga edasi liikumist:<br /> <br /> * Vähesed teadmised<br /> * Probleemid mergimisega<br /> <br /> '''Edasised arendused:'''<br /> * Kasutajate salvestamine<br /> * Dünaamiliselt andmete lisamine ja tabelisse kuvamine<br /> <br /> '''Hinnang prototüübile:'''<br /> * Realiseeritud on mõned olulised funktsionaaluseid<br /> * Oleme püüdnud järgida õigeid arendusmustreid<br /> * Mitmed funktsionaalsused on veel töös</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=128576 2017-12-17T17:39:39Z

<p>Kairkall: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''<br /> <br /> ==Andmebaasi skeem==<br /> <br /> [[File:baasiskeem.png|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ==Blogi==<br /> <br /> *30.10.17 Meeskonna moodustamine, teema valimine<br /> *04.11.17 Analüüs<br /> *12.11.17 Retsensioon meeskonna TeravMDB analüüsile.<br /> *26.11.17 Projekti loomine<br /> *27.11.17 Andmebaas<br /> *30.11.17 Domeenimudel<br /> *01.12.17 Esimesed vaated, Services<br /> *04.12.17 Vaated<br /> *09.12.17 Koosolek<br /> *17.12.17 Prototüübi esitamine<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> <br /> Repo: https://mmmiki.visualstudio.com/_git/CurrentEur/<br /> <br /> '''Liikmed:'''<br /> * Maarija Mikiver<br /> * Kairi Kallas<br /> <br /> '''Töö senine kulg:'''<br /> <br /> Probleemid:<br /> * Tööde jaotus ja versioonihaldusega töötamine.<br /> * Andmebaasi andmete salvestamine ja sealt lugemine (hetkel ei tööta jälle).<br /> <br /> Mis takistab tööga edasi liikumist:<br /> <br /> * Vähesed teadmised<br /> * Probleemid mergimisega<br /> <br /> '''Edasised arendused:'''<br /> * Kasutajate salvestamine<br /> * Dünaamiliselt andmete lisamine ja tabelisse kuvamine<br /> <br /> '''Hinnang prototüübile:'''<br /> * Realiseeritud on mõned olulised funktsionaaluseid<br /> * Oleme püüdnud järgida õigeid arendusmustreid<br /> * Mitmed funktsionaalsused on veel töös</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=128575 2017-12-17T17:28:56Z

<p>Kairkall: /* Blogi */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''<br /> <br /> ==Andmebaasi skeem==<br /> <br /> [[File:baasiskeem.png|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ==Blogi==<br /> <br /> *30.10.17 Meeskonna moodustamine, teema valimine<br /> *04.11.17 Analüüs<br /> *12.11.17 Retsensioon meeskonna TeravMDB analüüsile.<br /> *26.11.17 Projekti loomine<br /> *27.11.17 Andmebaas<br /> *30.11.17 Domeenimudel<br /> *01.12.17 Esimesed vaated, Services<br /> *04.12.17 Vaated<br /> *09.12.17 Koosolek<br /> *17.12.17 Prototüübi esitamine<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> <br /> Repo: https://mmmiki.visualstudio.com/_git/CurrentEur/</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=128574 2017-12-17T17:27:45Z

<p>Kairkall: /* Andmebaasi skeem */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''<br /> <br /> ==Andmebaasi skeem==<br /> <br /> [[File:baasiskeem.png|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ==Blogi==<br /> <br /> *30.10.17 Meeskonna moodustamine, teema valimine<br /> *04.11.17 Analüüsi kirjeldamine<br /> *12.11.17 Analüüsi retsensioon meeskonnale TeravMDB.<br /> *26.11.17 Projekti loomine<br /> *27.11.17 Andmebaas<br /> *30.11.17 Domeenimudel<br /> *01.12.17 Esimesed vaated, Services<br /> *04.12.17 Vaated<br /> *09.12.17 Koosolek<br /> *17.12.17 Prototüübi esitamine<br /> <br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> <br /> Repo: https://mmmiki.visualstudio.com/_git/CurrentEur/</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=127177 2017-11-26T08:35:34Z

<p>Kairkall: /* UI vaated */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''<br /> <br /> ==Andmebaasi skeem==<br /> <br /> [[File:baasiskeem.png|frameless|border|caption]]</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Baasiskeem.png&diff=127176 2017-11-26T08:34:26Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div></div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=127096 2017-11-20T14:54:01Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ==UI vaated==<br /> <br /> [[File:esimene.jpg|frameless|border|caption]] [[File:teine.jpg|frameless|border|caption]] [[File:kolmas.jpg|frameless|border|caption]]<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Kolmas.jpg&diff=127095 2017-11-20T14:49:16Z

<p>Kairkall: Kairkall uploaded a new version of File:Kolmas.jpg</p> <hr /> <div></div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Teine.jpg&diff=127094 2017-11-20T14:49:02Z

<p>Kairkall: Kairkall uploaded a new version of File:Teine.jpg</p> <hr /> <div></div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Esimene.jpg&diff=127093 2017-11-20T14:48:43Z

<p>Kairkall: Kairkall uploaded a new version of File:Esimene.jpg</p> <hr /> <div></div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126740 2017-11-13T02:43:49Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad ''nice-to-have'' lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus on suletud?). <br /> <br /> Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist) - kas andmed kirjutatakse üle?<br /> <br /> Hetkel ei ole tehnilise teostuse poolt täpsemalt kirjeldatud, ei ole andmebaasiloogikat ega kasutajalugusid välja toodud, kuid need aitaksid kindlasti selgemini aru saada ja ka projekti valmimisele kaasa. Kirjas on, et andmebaasi haldavad rakenduse loojad ise - kas kavatsetakse tõesti kõik kirjed ise lisada iga sarja kohta?<br /> Sel juhul tundub see meeletult suur töö, sest seriaale on nii palju. Ja kui ei kavatsetagi kõiki tuntumaid seriaale sinna ise lisada, siis muutub rakendus mõttetult ressursimahukaks ja raskestihallatavaks, sest seriaale tuleb koguaeg juurde (või kavatsevad nad kuskilt valmisandmebaasi saada?).<br /> <br /> Iseenesest mõte tundub sellel rakendusel hea ja kui eelnev on paigas, siis ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad saaks ilmselt suurema vaevata lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi, et anda rakendusele rohkem sisu.<br /> <br /> Plussidena veel: analüüs on hästi liigendatud, välja on toodud esialgne kasutajaliidese vaade illustreerimaks rakendust - näitab, et meeskonnaliikmed on projekti struktuuri põhjalikult läbi mõelnud.<br /> <br /> Edu! PS. Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond CurrentEur 12.11.2017.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126739 2017-11-13T02:23:12Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua finantsilise seisu kalkulaator – see arvutab erinevatesse kohtadesse paigutatud ressursside põhjal isiku finantsilise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta ka laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu, aktsiate all olevat raha jne. Rakendus võimaldab kuvada kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab rakendus ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas suures plaanis kulutatakse või säästetakse.<br /> <br /> Kui kasutaja on juba konto loonud ja seda aktiivselt kasutab, saab rakendusse sisenedes valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt mitmeid küsimusi: mis on kontojääk (või kui on mitu pangakontot, siis mis on nende kontojäägid), kas kasutaja on ise kellelegi võlgu, kas talle ollakse võlgu ja mis summas, kui palju on kasutajal sularaha, kui palju on kasutajal raha investeeritud näiteks aktsiatesse, krüptorahasse jne. Küsimused varieeruvad vastavalt kasutajale ehk mis valikud ta on teinud, mis nö veerud tema info põhjal koostatavas tabelis on. Ehk konto loomisel saab valida, milliste andmete sisestamist temalt küsitakse ning vajadusel saab küsitavat infot muuta. Kasutaja sisestatud andmed salvestatakse andmebaasi. Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on sellel konkreetsel hetkel kasutaja finantsiline seis ning kas võrreldes eelmise sisestatud perioodiga on see langenud või on hoopis tõusuteel.<br /> <br /> Üldiselt on rakendust kõige mõistlikum kasutada nii, et andmeid sisestatakse kindla intervalli järgi, näiteks iga kuu 1. päeva või hoopis iga kuu viimase päeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Kasutaja võib andmete sisestamiseks kuupäeva ise valida, aga mõttekam oleks seda teha iga kuu samal kuupäeval, sest siis näitavad arvutused kõige autentsemat seisu. Vastasel juhul pole mõned liikumised selleks ajaks toimunud, näiteks kui teha ühel kuul arvutused nt 3. kuupäevaga ja järgmisel kuul 10. kuupäevaga, aga palk laekub alles 5. kuupäeval, siis ei näita arvutused tegelikult tõeseid tulemusi, ühel juhul jääb laekuva palga summa kuu tulemustest välja ning see võib üldarvutusi päris suurel määral mõjutada. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. Tulemuseks võtab siis kalkulaator arvesse kõiki kasutaja lisatud kontosid, laene, mujale paigutatud finantse jne ning arvutab tema finantsilise seisu konkreetsel ajal ning kannab tulemused üle tabelisse.<br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuvad andmed tabeli kujul, kus kasutaja näeb, kas võrreldes eelmise perioodiga on kulutatud või säästetud ning milline on üldine finantsiline seis.<br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läheb. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte. Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda (hetkel ei kujuta ette, kui keeruline sellise funktsionaalsuse lisamine võib olla), kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida. Juba ülal mainiti ka, et kasutajal võiks olla võimalus ise oma tabelisse veerge jooksvalt juurde lisada, mitte et konto loomisel tehti esialgne valik ning enam muudatusi teha ei saa, sest aja jooksul võib kasutaja oma finantse erinevatesse kohtadesse ümber paigutada. Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsuse tekitamisega probleeme. Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikema perioodi) kokkuvõtteid - kui palju finantsiline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126738 2017-11-13T02:17:54Z

<p>Kairkall: /* Idee */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus – finantsilise seisu kalkulaator, mis aitab kasutajal silma peal hoida oma rahalisel seisul. Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida ning saada aimu, kui edukalt igakuiselt toime tullakse.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. <br /> <br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne ja salvestatakse andmebaasi. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. <br /> <br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. <br /> <br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. <br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126619 2017-11-12T19:38:23Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad ''nice-to-have'' lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus on suletud?). <br /> <br /> Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist) - kas andmed kirjutatakse üle?<br /> <br /> Hetkel ei ole tehnilise teostuse poolt täpsemalt kirjeldatud, samuti ei ole andmebaasiloogikat ega kasutajalugusid välja toodud, kuid need aitaksid kindlasti selgemini aru saada ja projekti valmimisele kaasa. Samas on välja toodud esialgne kasutajaliidese vaade illustreerimaks rakendust - näitab, et meeskonnaliikmed on projekti struktuuri põhjalikult läbi mõelnud.<br /> <br /> ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad soovitaksime kindlasti lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi.<br /> <br /> Edu! PS. Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond CurrentEur 12.11.2017.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126616 2017-11-12T19:36:32Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad ''nice-to-have'' lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus on suletud?). Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist) - kas andmed kirjutatakse üle?<br /> Hetkel ei ole tehnilise teostuse poolt täpsemalt kirjeldatud, samuti ei ole andmebaasiloogikat ega kasutajalugusid välja toodud, kuid need aitaksid kindlasti selgemini aru saada ja projekti valmimisele kaasa. Samas on välja toodud esialgne kasutajaliidese vaade illustreerimaks rakendust - näitab, et meeskonnaliikmed on projekti struktuuri põhjalikult läbi mõelnud.<br /> <br /> ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad soovitaksime kindlasti lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi.<br /> <br /> Edu! PS. Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond CurrentEur 12.11.2017.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126611 2017-11-12T19:27:19Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad ''nice-to-have'' lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus on suletud?). Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist)?<br /> Hetkel ei ole tehnilise teostuse poolt täpsemalt kirjeldatud, samuti ei ole andmebaasiloogikat ega kasutajalugusid välja toodud, kuid need aitaksid kindlasti selgemini aru saada ja projekti valmimisele kaasa.<br /> <br /> ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad soovitaksime kindlasti lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi.<br /> <br /> Edu! PS. Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond CurrentEur 12.11.2017.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126606 2017-11-12T19:20:28Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. <br /> <br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne ja salvestatakse andmebaasi. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. <br /> <br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. <br /> <br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. <br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain<br /> <br /> ''Käesoleval hetkel ei ole täpsem tööjaotus veel paigas. Antud lehte uuendame jooksvalt.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126602 2017-11-12T19:13:49Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad ''nice-to-have'' lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus suletud?). Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist)?<br /> Hetkel ei ole tehnilise teostuse poolt täpsemalt kirjeldatud, samuti ei ole andmebaasiskeeme ega kasutuslugusid, kuid need aitaksid kindlasti selgemini aru saada ja projekti valmimisele kaasa.<br /> <br /> ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad soovitaksime kindlasti lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi.<br /> <br /> Edu! PS. Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond CurrentEur 12.11.2017.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126599 2017-11-12T19:08:39Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad nice-to-have lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus suletud?). Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist)?<br /> <br /> ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad soovitaksime siiski kindlasti lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi.<br /> <br /> Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!<br /> <br /> ''Retsenseeris meeskond CurrentEur 12.11.2017.''</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126593 2017-11-12T19:05:54Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>Meeskonna TeravMDB eesmärgiks on luua vahva rakendus, mis aitaks hõlbustada seriaaligurmaanide elu, aidates leida uut ja meeles pidada olemas olevat.<br /> <br /> Leiame, et idee on hea - projekt on kindlasti huvitav ja kasulik paljudele seriaalisõpradele. <br /> <br /> Põhifunktsionaalsused on analüüsis selgelt välja toodud ja eristatavad nice-to-have lisaasjadest, kattes rakenduse eesmärgi. <br /> Meeskond on kenasti kirjeldanud võimalikke probleemkohti ja tehtud valikuid. Analüüsiosa oli seega üldiselt selge ja arusaadav, kuid ilmselt võiks minna veelgi detailsemaks. <br /> Hetkel jäi veidi arusaamatuks näiteks teavituse tellimise osa, mis peaks olema põhifunktsionaalsus (ehk kuidas see on täpsemalt lahendatud - millisel kujul see ilmub? <br /> Kas see töötab ka siis, kui rakendus suletud?). Lisaks tekkis huvi, kuidas toimub infovahetus - millisest allikast võetakse info, millal on lemmikseriaalil uus hooaeg algamas ning kuidas seda planeeritakse ajakohasena hoida (sest tihtipeale muudetakse aega ka pärast esimese tähtaja väljahõikamist)?<br /> <br /> ''Must have'' asjadega samal põhimõttel töötavad ''nice-to-have'' asjad soovitaksime siiski kindlasti lisada, näiteks seriaali lühikirjeldus andmebaasi.<br /> <br /> Sooviks funktsionaalsust kindlasti proovida!</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126569 2017-11-12T18:27:45Z

<p>Kairkall: /* Meeskond: CurrentEur */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126568 2017-11-12T18:26:47Z

<p>Kairkall: /* Meeskond: CurrentEur */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> Retsensioon meeskonna TeravMDB [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB analüüsile.]</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TeravMDB&diff=126567 2017-11-12T18:24:53Z

<p>Kairkall: Created page with &quot;Retsensioon&quot;</p> <hr /> <div>Retsensioon</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126561 2017-11-12T16:42:44Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. <br /> <br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. <br /> <br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. <br /> <br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. <br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)<br /> *Ilus disain</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126560 2017-11-12T16:41:43Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. <br /> <br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: '''i)''' kas hakata sisestama uut infot või '''ii)''' soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> <br /> '''i)''' Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. <br /> <br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. <br /> <br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> <br /> '''ii)''' Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. <br /> <br /> Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126559 2017-11-12T16:34:41Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. <br /> &lt;br&gt;<br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: i) kas hakata sisestama uut infot või ii) soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> i) Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. <br /> &lt;br&gt;<br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. <br /> &lt;br&gt;<br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> &lt;br&gt;<br /> ii) Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126556 2017-11-12T16:31:00Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. &lt;br&gt;<br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: kas hakata sisestama uut infot või soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. &lt;br&gt;<br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. &lt;br&gt;<br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. &lt;br&gt;<br /> Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126555 2017-11-12T16:28:47Z

<p>Kairkall: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse. &lt;br&gt;<br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: kas hakata sisestama uut infot või soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuu palk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne. Paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel. &lt;br&gt;<br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võib-olla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne, kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada. &lt;br&gt;<br /> Lihtsustatud näide: Kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€. Ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda, kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Veel võiks olla võimalus teha näiteks aasta (või muu pikem periood) kokkuvõtteid - kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud ehk kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126547 2017-11-12T16:01:43Z

<p>Kairkall: </p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. &lt;br&gt;<br /> Rakendusest on kasu finantsiliselt aktiivsel inimesel, kellel on raha lisaks pangakontol hoitavale summale ka näiteks aktsiates, ühisrahastuses, krüptorahas jne, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu; samuti juhul, kui on olemas mitu aktiivset pangakontot. Rakendus aitaks rahaasjadega paremini kursis olla - ressursse mugavamalt hallata ja planeerida.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teisi võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik saada aimu, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse.<br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: kas hakata sisestama uut infot või soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuupalk, kas on muid potentsiaalseid tulusid; kas on laene, mis on nende laenujääk jne, paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel.<br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu aja kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võibolla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada.<br /> Ehk lihtsustaud näide: kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Näiteks kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€, ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab hetke näites tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda. Kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt liiga hästi ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Samuti võiks olla võimalus teha ka näiteks aasta (või mingi pikema perioodi) kokkuvõtteid, et kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud, et kas raha kaotati või suudeti säästa?<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis peavad olema''' (must have):<br /> *Kasutaja loomine<br /> *Andmete sisestamine<br /> *Andmete muutmine<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (tabeli kujul)<br /> *Kasutaja isiklike kulu- ja tuluartiklite juurdetekitamine<br /> <br /> '''Funktsionaalsused, mis võivad olla''' (nice to have):<br /> *Andmete/tulemuste kuvamine (graafiku kujul)<br /> *Tulevikuprognoosid<br /> *Säästmiseesmärkide seadmise võimalus<br /> *Meeldetuletused eesmärgi saavutamiseks ja selle täitmisel (levelid/badge'd)</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126546 2017-11-12T15:32:05Z

<p>Kairkall: /* Meeskond: CurrentEur */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> Retsensioon analüüsile:</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CurrentEur&diff=126545 2017-11-12T15:30:02Z

<p>Kairkall: Created page with &quot;==Meeskond== *Maarija Mikiver *Kairi Kallas ==Idee== Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. Rakendusest on kas...&quot;</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua töölauarakendus (rahaliste vahendite kalkulaator), mis aitab silma peal hoida rahalisel seisul. Rakendusest on kasu inimesel, kellel on raha lisaks pangale veel ka näiteks aktsiates, krüptorahas jne, või kellele on mitu pangakontot, kes on ise võlgu või kellele ollakse võlgu, kellel on sularaha jne. Ehk kasu on inimesel, kellel lisaks ühele ainsale pangakontole liigub raha ka mujal ning kes sooviks hallata, et mis seis tal parasjagu rahaliselt tegelikult on.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *WPF<br /> *SQL<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Ideeks on luua rahakalkulaator – see arvutab kulude ja tulude põhjal isiku rahalise seisu, sest pangakonto seis ei anna sellest tõelist ülevaadet – arvesse tuleb võtta veel tulusid ja kulusid, laene, teiste võlgnevusi, sularaha seisu jne. Kuvab kogu ajalugu ehk on võimalik aimu saada, kas igakuiselt on kulud tuludest suuremad või vastupidi. Seega annab ülevaate, kas käitutakse majanduslikult mõistlikult või mitte ehk kas kulutatakse või säästetakse.<br /> Rakendusse sisenedes saab valida kahe valiku vahel: kas hakata sisestama uut infot või soovitakse kuvada eelnevat seisu.<br /> Uue info sisestamisel küsitakse kasutajalt kümmekond küsimust: mis on kontojääk, mis oli selle kuupalk, kas on muid potentsiaalseid tulusid, kas on laene, mis on nende laenujääk jne, paljude nende jaoks annab rakendus juba ette mingi väärtuse eelmise kuu põhjal (nt kui kuupalk on iga kord 1200€, siis seda ei peaks iga kord uuesti sisestama, küll aga oleks võimalik seda vajadusel muuta). Andmete põhjal tehakse arvutused ning kuvatakse kasutajale tulemus, mis on selle kuu potentsiaalne rahaline seis ning kas võrreldes eelmise kuuga on see languses või tõusuteel.<br /> Üldiselt on mõttes teha rakendus nii, et andmeid sisestatakse näiteks iga kuu 1. kuupäeva kohta (ehk iga kuu kohta sisestatakse andmeid vaid 1 kord), siis annab see kõige parema ülevaate, mis muutused kuu ajaga on toimunud. Mõistlikum on analüüse teha kuu aja kaupa ja alati samal kuupäeval, sest kui teha igal kuul erineval kuupäeval, siis nt mõned liikumised pole selleks ajaks võibolla toimunud: pole palk saabunud või pole selle kuu laenumakse veel toimunud jne. Kuid eks iga kasutaja saab ise otsustada, kuidas rakendust kasutada.<br /> Ehk lihtsustaud näide: kui on teada, et kuu sees tuleb veel kindlaid laekumisi või kulusid, siis kalkulaator arvutab need juurde või maha. Näiteks kasutajal on 1. oktoobril kontol 10000€, ta teab, et 5. kuupäeval saab ta palka 1200€ ja 10. läheb maha õppelaen 95€, siis oktoobrikuu seisuks arvutab kalkulaator vastavad summad maha/juurde ja annab hetke näites tulemuseks 11105€ ehk see summa on kasutaja potentsiaalselt oktoobris kasutada. Kui 1. novembril on kasutajal kontol 9933€, siis pärast arvutusi saab kalkulaator tulemuseks 11038€ ehk see raha on kasutajal potentsiaalselt novembrikuu jooksul kasutada, mida on 67€ eurot vähem, kui oli eelmisel kuul, seega eelmisel kuul kulutas kasutaja 67€ rohkem, kui oli tal tulusid. <br /> Teise valiku ehk eelneva seisu kuvamisel ilmuksid andmed tabeli kujul. Kirjeid peaks olema ka võimalik muuta, kui kogemata sisestamisel midagi valesti läks. Tabelis võiks saada ka veerge valida, et mida parasjagu on tahtmist kuvada ning mida mitte.<br /> Kuu tulemused võiks suuta välja kuvada ka mingisuguse graafiku näol, selle kuvamine võib ilmselt ka veidi probleemseks kujuneda. Kuid oleks jällegi silmale ilusam ja visuaali on ka lihtsam jälgida.<br /> Lisaks võiks kasutajal olla võimalus ka ise oma tabelisse veerge juurde lisada, kui on tema jaoks mingeid tähtsaid rahalisi liikumisi (nt äkki on tal osa raha aktsiates jne ning see ei liigitu otseselt liiga hästi ühessegi vaikimisi olevasse veergu). Võibolla tuleb ka selle funktsionaalsusega probleemkohti.<br /> Samuti võiks olla võimalus teha ka näiteks aasta (või mingi pikema perioodi) kokkuvõtteid, et kui palju rahaline seis on aasta kokkuvõttes muutunud, et kas raha kaotati või suudeti säästa?</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126544 2017-11-12T15:11:42Z

<p>Kairkall: /* Kaugõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: &lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> Retsensioon analüüsile:</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97192 2015-11-07T13:07:29Z

<p>Kairkall: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks olid valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmaseks orienteerumiseks Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et ta tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühest koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lausa kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnast, turvatestimisest, väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Järgmine esineja Taavi Tuisk viis meid oma loenguga hoopis administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. <br /> Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida. Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas see vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis loengut see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas - kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur - ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolevat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää, aga ta rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail. Seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et ettevõtmine nii õnnelikult lõppes.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid näiteks meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, samas jäi just meelde tema üks soovitus: leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud. Seal loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud tehtud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga igaljuhul kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97191 2015-11-07T12:53:52Z

<p>Kairkall: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks olid valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmaseks orienteerumiseks Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et ta tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühest koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lausa kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnast, turvatestimisest, väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Järgmine esineja Taavi Tuisk viis meid oma loenguga hoopis administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. <br /> Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida. Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas see vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis loengut see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas - kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur - ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolevat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää, aga ta rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail. Seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et ettevõtmine nii õnnelikult lõppes.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid näiteks meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, samas jäi just meelde tema üks soovitus: leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud. Seal loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud tehtud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga igaljuhul kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97188 2015-11-07T12:50:06Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks olid valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmaseks orienteerumiseks Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et ta tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühest koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lausa kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnast, turvatestimisest, väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Järgmine esineja Taavi Tuisk viis meid oma loenguga hoopis administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. <br /> Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida. Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas see vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis loengut see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas - kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur - ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolevat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää, aga ta rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail. Seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et ettevõtmine nii õnnelikult lõppes.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid näiteks meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, samas jäi just meelde tema üks soovitus: leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud. Seal loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud tehtud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga igaljuhul kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97186 2015-11-07T12:44:28Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks olid valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmaseks orienteerumiseks Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et ta tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühest koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lausa kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnast, turvatestimisest, väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. <br /> Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida. Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas see vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis loengut see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas - kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur - ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolevat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää, aga ta rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail. Seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et ettevõtmine nii õnnelikult lõppes.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid näiteks meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, samas jäi just meelde tema üks soovitus: leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud. Seal loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud tehtud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga igaljuhul kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97171 2015-11-07T12:20:28Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks olid valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna. Samas jäi just meelde tema soovitus leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97165 2015-11-07T12:19:10Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna. Samas jäi just meelde tema soovitus leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97164 2015-11-07T12:17:42Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud. Analüütikavaldkonnast jäid meelde elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. Samuti sai kinnitust soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine.<br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisaks oleks tahtnud kuulda rohkem ka teise esineja, O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna. Samas jäi meelde tema soovitus leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97159 2015-11-07T12:12:05Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Loengus rõhtati, et testima peaksidki tegelikult kõik, analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis ja võtab aega - ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõttel ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid, mis võiks olemata olla kui kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97158 2015-11-07T12:06:55Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsad ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97157 2015-11-07T12:04:12Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada. <br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97155 2015-11-07T12:02:23Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest ja enamik asju on automatiseeritud, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada.<br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97153 2015-11-07T12:00:43Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, eriti töövahendite poolest, samas on valdkond palju muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada.<br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud. Samuti peatuti ametieetikal. <br /> Kokkuvõttes, väga kasulik loeng eriti administeerimise eriala õppivatele tudengitele, kuid kindlasti hea põhjalik ülevaade ka kõikidele teistele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97151 2015-11-07T11:57:35Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, kuid jällegi valdkond on muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada.<br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97150 2015-11-07T11:57:15Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> <br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam, kuid jällegi valdkond on muutunud - ilma programmeerimisoskuseta on väga raske hakkama saada.<br /> Loengus toodi välja ka omadused, mis edukal süsteemiadministraatoril olema peavad - stressitaluvus, leidlikkus ja meelde jäi huvitav väljend „tervislik paranoia“ - peab olema piisavalt huvi ja nokitsemisvajadus ning lohakus on välistatud.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97147 2015-11-07T11:54:38Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> <br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli antud loengut eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele. Ta rääkis sellest, kui kehvad olid töövahendid (nt konfiguratsioonivahendid olid puudulikud, kasutati omaenda skripte, teste polnud jne) ja kuidas kõik võttis tohutult aega ning seetõttu oli pinge pidevalt õhus. Tänapäeval olevat kõik palju mugavam.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97141 2015-11-07T11:51:24Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> <br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> <br /> <br /> Taavi Tuisk viis meid oma loenguga administreerimise maailma &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;. Pean tunnistama, et mul puudus administreerimisest praktiliselt igasugune ülevaade. Seepärast oli seda eriti kasulik kuulata. Põnev oli tema pilguheit minevikku, kus administreerimine oli pigem käsitöö. Puudus praktiliselt dokumenteerimine ja levis nn suuline folkloor, kus informatsioon, kuidas miski toimib liikus ühelt süsteemiadministraatorilt teisele.<br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kairkall&diff=97134 2015-11-07T11:44:48Z

<p>Kairkall: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Kairi Kallas<br /> <br /> Rühm: DK-13<br /> <br /> Kood: ******54<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 7. november 2015<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengutsükkel sisaldas 8 erinevat loengut erinevate esinejate poolt, kelleks oli valitud oma ala spetsialistid. Järgnevalt põgusalt temaatikatest, mida käsitleti ja minu nägemus sellest, mida esile tõsta.<br /> <br /> Esimest loengut said kaugõppurid kuulata tegelikkuses lausa kaks korda - nii live's kui videost. Kaugõppele oli esimene pärisloeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 25. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; päris pidulik sündmus - aktuse eest, mida kaugõppele ametlikult ei olnud ette nähtud ja kus muuhulgas pidas väikese tervituskõne ka prorektor Toomas Lepikult. Esimest loengut &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; võiks pidada ka sisukamat sorti infotunniks, kus pooleteist tunniga kaeti enamik õppekorraldust ja sisekorda puudutavad teemad, anti ülevaade sellest, kuidas IT Kolledžis edukalt õppida ning mida on võimalik lisaks pingsale õppetööle veel põnevat teha. Iga valdkonna esindaja andis ülevaate enda pädevuses olevates küsimustest. Esmasel orienteerumisel Kolledžis kindlasti väga vajalik loeng.<br /> <br /> Teises loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis Tiina Seeman projektijuhtimisest - miks see on vajalik ja kuidas see edukalt toimima saada. Nii IT projektide kui ka ärijuhtimises pikka kogemust omava inimesena suutis väga hästi anda edasi üldise pildi. Ettekannet oli mõnus jälgida, sest kasutati palju isiklikke näiteid, mis olid lihtsaid ja arusaadavad. Isikliku kogemuse ja emotsioonide väljatoomine muutis loengu inspireerivaks ja julgustavaks arvatavasti paljudele, eriti neile, kes on IT-õpinguid alustanud teise erialana, enne pikalt hoogu kogudes. Seetõttu tekkis minulgi selline hea äratundmine, et olen õiges kohas.<br /> <br /> <br /> Elar Langi loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang) 10. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; meeldis mulle tervikuna vast kõige enam. Loengu võtmeküsimus oli kuidas õppida õppima ehk isegi parimate kavatsuste juures paljude jaoks keeruline teema. Kooli peamine eesmärk on õpetada õppima, ülikool annab sisukorra, kuid sisu tuleb endal üles otsida, nn raamat läbi lugeda oli E. Langil vahva mõte, mis päriselus paraku just alati nii ei lähe, kuid andis motivatsiooni tegutsemiseks.<br /> Eriti seetõttu, et tõi välja enda kogemuse, kus ükshetk oli ta olnud ühes koolist praktiliselt välja langemas, kuid võttis end kokku ja lähenes teisiti ning on olnud väga edukas. Jätsin meelde soovituse läheneda õppimisele kui tööle ja vaadata kursusi projektidena, mis tuleb lihtsalt ära teha, vahel nö läbi närida ja talletada essents. Pärast loengut tekkis küll missioonitunne ja tahe samamoodi asjale läheneda - härjal sarvist haarata. Esialgne Exceli tabel tähtaegade kohta valmis samas tuhinas järgmisel nädala. Pean tunnistama, et kohati on süsteemne õppimine ikkagi üks keerulisemaid oskusi, eriti kaugõppes ajaplaneerimise osa töö ja kõikide teiste toredate tegevuste kõrvalt.<br /> Samuti andis mõtteainet tema näide, et kursusetööst võib vahel areneda suuri asju, lause kogu tulevik. Seega tasub lõputöö teemat hoolikalt kaaluda, mitte teha seda lihtsalt tegemise pärast. Ettekanne ise oli hästi süsteemne - täpsus, organiseeritus märksõnadeks, kuid selle tagas põhjalik ettevalmistus, millel peatuti ka pikelt. See on kindlasti heaks eeskujuks tüüpilisele tudengile, kes vaevleb tudengisündroomi käes.<br /> <br /> Oma valdkonnas, turvatestimisest endast väga palju rääkida ta ei jõudnud, oleks tahtnud kuulda rohkem ka selle kohta, sest tundub väga põnev temaatika, valdkond, millega oleks huvi end tulevikus siduda.<br /> Neljandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17. september]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Viiendast loengus rääkis Kert Suvi &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; testimisest ja tarkvara kvaliteedist.<br /> Loeng andis päris hea arusaama, kes need testijad on ja miks neid vaja peaks olema. Sain teada, et testija amet ei ole just eriti populaarne ja neid, kes võtaksid seda eraldi spetsialisti tööna, on liiga vähe. Levinud on näiteks arvamus, et testijad ei teeni eriti, kuid Kert veenis, et korralike oskustega testija nälga kindlasti ei jää, pigem on võimalik teenida päris korralikku sissetulekut. Samuti peetakse testimist igavaks ja Kert suutis veenda seda välja uurima. Ja ega sellest ei pääsekski, sest ta tõi välja, et tänapäeval peavad kõik oskama enda loodut mingilgi tasemel testida.<br /> Testima peaksidki tegelikult kõik, arendajast analüütikust tellijani, kuid reaalsuses testitakse liiga vähe, sest testimine on kallis j võtab aega ja sealt probleemid tekivadki. Kõik põhineb deadline driven development põhimõtte ja tähtaegade saabumise kärbitakse lõpus tihtilugu kiirustades testimine ära. See aga tekitab hiljem enamasti rohkem probleeme ja bugisid selleasemel, et kohe alguses asja õigesti teha.<br /> <br /> Targo Tennisbergi efektne loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ei lähe kindlasti meelest. Algas vahva stiilivõttega, mida on kasutanud nii mõnedki kuulsad esinejad (nt Alexei Filippenko ja tema musta augu kostüüm). Näha oli, et esinejale oli oluline publiku heaolu: ta püüdis seda see poolteisttund igati kaasahaaravana hoida, mis tal ka õnnestus. Meeldis see, kuidas ta oma ettekandes kõike piltlikult kujutas ja läbi tegevuse asjade olemust selgitada üritas (viktoriin). Loengu kandvaks teemaks olid (enamjaolt omandatavad) oskused, mis aitaksid tarkvaraarenduse maailmas, kus kõik on üks rist ja viletsus, enamik tarkvarast püsib ausõna peal ja konkurents on suur , oleks võimalik ellu jääda. Loeng kinnitas juba olemasolvat veendumust, et edu aluseks on etteplaneerimine ja taiplikkus. Edukas on see, kes suudab probleeme ette näha ja oskab neid efektiivselt lahendada. Üllatuse ja märgutulena tuli mulle vast fakt, et suurem osa IT-projektidest ebaõnnestub, seega kulub selline ellujäämiskursus kindlasti marjaks ära. <br /> <br /> Tanel Unt rääkis IT-maailmast ettevõtja pilgu läbi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Üks huvitavamaid ja kasulikumaid loenguid, kindlasti eriti neile, kellel plaanis tulevikus luua oma ettevõte. Tanelil on aukartust äratavalt palju kogemusi ja ta rääkis nii värvikalt oma ettevõtmistest (eriti ettevõtmiste algusaegadest), et nii mõnigi võis saada sellest ka ettevõtlusepisiku külge. Juttu oli ka läbikukkumistest, mis enamasti tulemata ei jää ja rõhutas jällegi seda, et meeskond on kõige alus ehk selleks, et suuri tegusid teha, tuleb esmalt ümbritseda end õigete inimestega. Mõttekäik, et arendus ei saa kunagi valmis: alati on midagi mida parandada, täiendada ning rakendus võib lugeda valminuks siis, kui ta on maha kantud nõuab sellega tegelevalt inimeselt ka vastavaid isikuomadusi. Peamine on soov ise pidevalt juurde õppida ja areneda, kool iseenesest ei ole määrav. <br /> Meenub ka värvikas jutustus kogemusest välispartneritega - Kosovo projekt. Olles hiljuti seda riiki külastanud, tekkis ere nägemus sellest päris ohtlikust ettevõtmistest sealmail - seal riigis tundus, et nalja väga ei mõisteta, seega hea, et nii hästi läks.<br /> <br /> <br /> Viimases loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkisid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov andmekaevandamisest ja analüütikast, põhiliselt rääkis Oliver. Teemasid oli palju ja kõik meelde kahjuks jäänud, kuid kõlas läbi jällegi soovitus, mida on erinevad IT-valdkonna inimesed soovitanud - leida oma nišš, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas ootab meid odava töö pealetung, mis lihtsalt võtab töö eest ära, sest võidab parim pakkumine<br /> Analüütikavaldkonnast jäid meelde ka elulised näited, kus ettevõtted kasutavad andmebaaside valimeid enda toodete ja teenuste parendamisel. Pani imestama, et seda nii põhjalikult tehakse ja pean tunnistama, et vaatan limonaadipudeleid riiulitel küll nüüd hoopis teise pilguga. <br /> Loengu puhul mind pisut häiris selle stiil, mis oli natuke ülepingutatud. Lisak oleks tahtnud kuulda rohkem ka teine esineja ka O. Bogdanovi kogemustest, kuid ta ei võtnud paraku eriti sõna, kuid näiteks jätsin meelde tema soovituse leida infotehnoloogias huvitavaimat just selle äärealadest. <br /> <br /> <br /> Mida võiks öelda selle aine kokkuvõtteks?<br /> <br /> Loengusari andis ülevaate IT-maailmas toimuvast eri valdkondade esindajate pilgu läbi, kes kõik vürtsitasid seda enda kogemuste ja läbielamistega. Loengusari püüdis anda ideid ja soovitusi, mida ja kuidas IT haridusega on võimalik peale hakata. <br /> Olen eelnevalt ühes teises kõrgkoolis juba kraadi omandanud, kus loeti küll igasugu sissejuhatavaid aineid, kuid sellist eraldi loengusarja eriala tutvustamiseks ja õppekorralduse selgitamiseks ei olnud (seda üritas katta infotund) ja ei ole seda ka teistes kõrgkoolides kuulnud olevat. Sellest on kahju, sest taolise kursuse olemasolu on sisseastujatele vajalik, eriti neile, kes on otse keskkoolist tulnud ja võib-olla veel päris täpselt ei ole kursis, mida ülikoolis õppimine tähendab või ei ole aru saanud eriala olemusest, mida õppima on asutud. Kasulik kuulamine on see aga kõigile. Sain teadlikumaks ja õppisin nii mõndagi uut, kuid vast olulisim on, et sain veendumuse, et olen õiges kohas. <br /> <br /> Esinejateks oli valitud tõelised spetsialistid, loengud olid üldiselt sisukad ja üsnagi kaasahaaravad. Kiidaks ka kursuse koordinaatorite oskust esitada suunavaid ja huvitavaid küsimusi sellal, kui saalis oli vaikus. Mõne esineja puhul sai tänu sellele pilt palju selgemaks. Samuti lipsas seetõttu sisse ka humoorikaid kommentaare ja kõrvalepõikeid, mis tegid loengud loomulikumaks, lihtsamini jälgitavaks. Lisaks veel muidugi hiilgav idee, kuidas inimesed Õppekorralduse eeskirja lugema saada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus A=== <br /> <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestuse, eksami puhul) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&lt;/ref&gt;, erandina esimese õppeaasta ainete kordussooritused, mis planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul on eksamile/ arvestusele registreerumine nõutav ja seda saab teha ÕISis. Samas üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb kordussoorituseks esitada avaldus õppeosakonda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]&lt;/ref&gt;. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on tasulised üksnes tasulisel õppekohal õppijatele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;, riigifinantseeritaval õppekohal õppijatelt seega kordussoorituse eest tasu ei võeta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;. Kordussoorituse tasu 2015/2016 õppeaastal on 20 €&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;<br /> , aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks – kuni lapse 3-aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks peab akadeemilisel puhkusel olnud üliõpilane esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, vastasel korral lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on õppekava täitmise õigus: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal; akadeemilisel puhkusel viibijal seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastel võimalik sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK 13.]&lt;/ref&gt;, välja arvatud ÕKE punktis 6.1.5. nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel, kellel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.6.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Erandina enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel õigus akadeemilisel puhkusel viibides sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.7.]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustus tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus.<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.2.19]&lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Esimesel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 3 EAP-d, seega nende eest väljastatakse arve summas 150 eurot; teisel semestril jääb õppekava täies mahus täitmisest puudu 4 EAP-d, mille eest väljastatakse 200 euro suurune arve. Kokku tuleb tuleb aasta lõpuks õppekulud hüvitada 7 EAP ulatuses ehk tasuda arve summas 350 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kairkall