==LWAPP (Lightweight Access Point Protocol)==

LWAPP on protokoll, mis võimaldab mitut Wi-Fi traadita access pointi korraga kontrollida. See protokoll loodi selleks, et vähendada aega, mis kulub suurte võrkude konfigureerimiseks, monitoorimiseks ning tõrgete otsimiseks. Tänu sellele süsteemile on administraatoril lihtsam võrku ning selles toimuvat analüüsida.
LWAPPi pemiseks kavandajaks on firma Airespace, mis alates aastast 2005 kuulub Ciscole.

LWAPPi abil saab defineerida juhised, mida AP'd (Access Points) ja AC'd (Wireless Lan Controllers) peavad omavahelisel suhtlemisel jälgima.

LWAPP võib töödata nii OSI mudeli teises kui kolmandas kihis.

Kogu LWAPPis toimuva side saab jagada ühte kahest sõnumitüübist:
*LWAPP kontrollkanal
*LWAPP kapseldusandmed

LWAPP suhtluse esimene etapp on avastus. AP saadab "Discovery Request" sõnumi, millele AC, kes päringu kätte sai, vastab "Discovery Response" sõnumiga. Kui AP on vastuse saanud, seob antud AP ennast selle AC-ga kasutades "Join Request" ja "Join Response" päringuid. "Join Request" päringuga tehakse ka kindlaks, kas AP-d ja AC-d võimaldavad omavahel suuremahulisi sõnumeid edastada. Kui suuremahulisi sõnumeid saata ei saa, tuvastab süsteem, kui suur on maksimaalne võimalik sõnumi suurus, ning iga sõnum tükeldatakse vastavalt sellele väärtusele.

Kui AP ja AC on omavahel seotud, vahetavad nad teavet versioonide kohta ning kinnitavad need. Selle andmevahetuse käigus edastatakse ka muid sätteid. Tavaliselt on nendeks nimi (SSID), turvalisuse parameetrid, andmeedastuskiirus ja raadiokanal (ka mitu kanalit, kui AP on võimeline töötama mitme MAC aadressiga samaaegselt). Kui informatsioon on vahetatud, on Access Pointid võimelised oma tavapärast tööd alustama.

Lightweight Access Point Protocol võimaldab Access Controlleritel saada Access Pointidelt erinevat teavet seadmete kohta, millega Access Pointid suhtlevad. See teave võib sisaldada erinevat statistilist informatsioon ning muid kohalikke andmestruktuure, mis antud AP-s on sätestatud. Tänu sellele on väga lihtne koguda teavet mitme erineva Access Pointi töö kohta ning seadmete kohta, kes kogu võrku kasutavad. See võimaldabki kogu võrgus toimuvat lihtsasti jälgida ning hallata.

LWAPP võimaldab ka niinimetatud püsi elus funktsionaalsust. See tähendab, et kui Access Point ei saa teatud aja jooksul millegipärast Wireless Lan Controlleriga ühendust, üritab see Access Point leida uue AC, mille vahendusel süsteemiga edasi suhelda.

[[File:Lwapp1.jpg]]

==Split MAC tehnoloogia==

LWAPPi üheks tähtsaks koostisosaks on split MAC.

Lihtsustatult üteldes jagab split MAC tehnoloogia selle, mida AP teeks, kui ta oleks süsteemis iseseisvalt, kaheks eraldi osaks. Seda tehnoloogiat kasutades haldab AP lihtsaid ajastusest sõltuvaid operatsioone samal ajal kui AC tegeleb ajastusest mitte nii sõltuvate operatsioonidega. Kontroller ja AP suhtlevad teineteisega kasutades LWAPPi. AP külge ühendunnud kasutaja andmed saadetakse kontrollerile läbi AP ja kontrolleri vahelise tunneli ning sealt saadab kontroller andmed edasi juhtmestatud VLANi, kuhu andmed taheti saata.

Järgnevalt on välja toodud operatsioonid, millega split MAC korral tegeleb AP ning millega AC.

''Kuna tekst on väga tehniline, siis on see hetkel jäetud tõlkimata''
=====Access Point=====
*The frame exchange handshake between a wireless client and AP
*The transmission of beacon frames every 100MS by default.
*The buffering and transmission of frames for clients in power save mode
*The response to probe request frames from wireless clients. (these are also sent to the WLC for processing)
*Forwarding notification of received probe requests to the controller
*The provision of real-time signal quality information to the switch with every received frame
*The monitoring or each of the radio channels for noise, interference, and other WLANs.
*Monitoring for the presence of other APs
*Encryption and decryption of 802.11 frames
=====Access Controller=====
*802.11 authentication
*802.11 association and reassociation (mobility)
*802.11 frame translation and bridging
*802.1x/EAP/RADIUS processing
*Termination of 802.11 traffic on a wired interface, except for the REAP and H-REAP

Eelolev nimekiri ei ole loomulikult lõplik, kuid see kirjeldab põhilised operatsioonid, mida jagades split MAC tehnoloogia AP-de ja AC-de töö lihtsamaks teeb.

==Allikad==
LWAPP Traffic Study (www.cisco.com) [http://www.cisco.com/en/US/tech/tk722/tk809/technologies_white_paper09186a0080901caa.shtml] 
Light Weight Access Point Protocol (tools.ietf.org) [http://tools.ietf.org/html/draft-ohara-capwap-lwapp-04] 
LWAPP (en.wikipedia.org) [http://en.wikipedia.org/wiki/LWAPP] 
Some words about Lightweight Access Point Protocol or LWAPP (www.ipstuff.net) [http://www.ipstuff.net/?p=67] 
LWAPP's Split Mac Design (www.networkworld.com) [http://www.networkworld.com/community/node/45826] 

[[Category:Traadita side alused]]

LWAPP

2010-06-04T08:15:56Z

Kakont: /* Split MAC tehnoloogia */

LWAPP

2010-06-04T08:09:43Z

== Mis on vim? ==

vim ehk Vi IMproved on tekstiredaktor, millega on võimalik kõikvõimalikke lihttekste redigeerida. Eelkõige on temaga hea erinevaid programme arendada.

== Käivitamine ==

Programmi vim saab käivitada mitmel erineval visil. Lihtsamad nendest on:

<pre>
vim
vim test.txt
vim test.txt test2.txt test3.txt
vim "--" test.txt -test2.txt test3.txt
</pre>
Kui failinime ei kasuta, käivitud redaktor tühja puhvriga 
Faili loomiseks või avamiseks kasutatakse tavaliselt käsku vim fail 
Sisestades mitu failinime, avatakse mitu faili. Vaikimisi tehakse nähtavaks esimene listis olev fail. 
Kui sisestada enne failide loendit "--" võib avatavate failide nimedes esineda ka sidekriips.

== Režiimid ==

vim programmis sees olles on kasutusel 2 erinevat režiimi:
* Niinimetatud ooteloleku režiim
* Teksti muutmise režiim

Programmi käivitamisel sisenetakse esimesse režiimi. Selles režiimis olles saab kasutada erinevaid käsklusi näiteks teksti sees liikumiseks, faili salvestamine ja programmi sulgemine.
Esimesest režiimist saab teise liikuda, vajutades klahvi i. Teises režiimis olekust annab märku "-- INSERT --" tekst akna alumises servas.

[[File:Vim_insert.png]]

Teisest režiimist esimesse saab, kui vajutada Esc klahvi.

== Faili salvestamine, programmi sulgemine ==

salvestamis ja sulgemiskäsud saab programmile anda kas iseseisvalt või korraga. Käskluste ette käib koolon. Käsklus lõpetatakse <Enter> klahvi vajutusega.
<pre>
:w
:q
:wq
:q!
</pre>
w ehk write salvestab faili. 
q ehk quit sulgeb programmi. 
wq ehk write and quit salvestab faili ning seejärel sulgeb programmi. 
kui programm ei taha muidu mingil põhjusel sulguda, võib kasutada q! käsku.

== Lihtsam navigeerimine ==
Täht N tähistab kasutaja poolt valitud naturaalarvu. Vaikimisi on selleks 1.
Kursorit saab failis liigutada kasutades järgmisi klahve:
=== Horisontaalne liigumine ===
<pre>
Järgmise kahe käsu juures: N = mitu tähemärki liikuda

N h - vasakule
N l - paremale

0 - rea algusesse
^ - rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde)
N $ - rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla)

g0 - nähtava rea algusesse (Erineb käsust "0" kui redaktoris on read poolitatud)
g^ - nähtava rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde. Erineb käsust "^" kui redaktoris on read poolitatud)
N g$ - nähtava rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla. Erineb käsust "$" kui redaktoris on read poolitatud)
gm - nähtava rea keskele.

N | - liigu veeru N juurde.
N f{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist paremale. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
N F{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist vadakule. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
</pre>

=== Vertikaalne liikumine ===
<pre>
Järgmise nelja käsu juures: N = mitu rida liikuda

N k - üles
N j - alla
N - - üles, esimese mittetühja trükimärgi juurde.
N + - alla, esimese mittetühja trükimärgi juurde.

N G - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib viimasele reale.)
N gg - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib esimesele reale.)

N gk - üles N nähtava rea võrra (erineb käsust k, kui redaktoris on read poolitatud)
N gj - alla N nähtava rea võrra (erineb käsust j, kui redaktoris on read poolitatud)
</pre>

=== Tekstielementide suhtes liikumine ===
==== Sõna ====
<pre>
N w - N sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N W - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N e - N sõna võrra edasi (sõna lõppu).
N E - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna lõppu).

N b - N sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N B - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N ge - N sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
N gE - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
</pre>

==== Lause/Lõik ====
<pre>
N ) - N lauset edasi
N ( - N lauset tagasi
N } - N lõiku edasi
N { - N lõiku tagasi
N ]] - N sektsiooni edasi
N [[ - N sektsiooni tagasi
</pre>

== ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

===== Autor: Kaarel Kont-Kontson =====

Redaktor vim kasutamine

2010-05-19T08:54:27Z

Kakont: /* Käivitamine */

== Mis on vim? ==

vim ehk Vi IMproved on tekstiredaktor, millega on võimalik kõikvõimalikke lihttekste redigeerida. Eelkõige on temaga hea erinevaid programme arendada.

== Käivitamine ==

Programmi vim saab käivitada mitmel erineval visil. Lihtsamad nendest on:

<pre>
vim
vim test.txt
vim test.txt test2.txt test3.txt
vim "--" test.txt -test2.txt test3.txt
</pre>
Kui failinime ei kasuta, käivitud redaktor tühja puhvriga 
Faili loomiseks või avamiseks kasutatakse tavaliselt käsku vim fail 
Sisestades mitu failinime, avatakse mitu faili. Vaikimisi tehakse nähtavaks esimene listis olev fail. 
Kui sisestada enne failide loendit "--" võib avatavate failide nimedes esineda ka sidekriips.

== Režiimid ==

vim programmis sees olles on kasutusel 2 erinevat režiimi:
* Niinimetatud ooteloleku režiim
* Teksti muutmise režiim

Programmi käivitamisel sisenetakse esimesse režiimi. Selles režiimis olles saab kasutada erinevaid käsklusi näiteks teksti sees liikumiseks, faili salvestamine ja programmi sulgemine.
Esimesest režiimist saab teise liikuda, vajutades klahvi i. Teises režiimis olekust annab märku "-- INSERT --" tekst akna alumises servas.
Teisest režiimist esimesse saab, kui vajutada Esc klahvi.

== Faili salvestamine, programmi sulgemine ==

salvestamis ja sulgemiskäsud saab programmile anda kas iseseisvalt või korraga. Käskluste ette käib koolon. Käsklus lõpetatakse <Enter> klahvi vajutusega.
<pre>
:w
:q
:wq
:q!
</pre>
w ehk write salvestab faili. 
q ehk quit sulgeb programmi. 
wq ehk write and quit salvestab faili ning seejärel sulgeb programmi. 
kui programm ei taha muidu mingil põhjusel sulguda, võib kasutada q! käsku.

== Lihtsam navigeerimine ==
Täht N tähistab kasutaja poolt valitud naturaalarvu. Vaikimisi on selleks 1.
Kursorit saab failis liigutada kasutades järgmisi klahve:
=== Horisontaalne liigumine ===
<pre>
Järgmise kahe käsu juures: N = mitu tähemärki liikuda

N h - vasakule
N l - paremale

0 - rea algusesse
^ - rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde)
N $ - rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla)

g0 - nähtava rea algusesse (Erineb käsust "0" kui redaktoris on read poolitatud)
g^ - nähtava rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde. Erineb käsust "^" kui redaktoris on read poolitatud)
N g$ - nähtava rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla. Erineb käsust "$" kui redaktoris on read poolitatud)
gm - nähtava rea keskele.

N | - liigu veeru N juurde.
N f{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist paremale. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
N F{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist vadakule. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
</pre>

=== Vertikaalne liikumine ===
<pre>
Järgmise nelja käsu juures: N = mitu rida liikuda

N k - üles
N j - alla
N - - üles, esimese mittetühja trükimärgi juurde.
N + - alla, esimese mittetühja trükimärgi juurde.

N G - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib viimasele reale.)
N gg - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib esimesele reale.)

N gk - üles N nähtava rea võrra (erineb käsust k, kui redaktoris on read poolitatud)
N gj - alla N nähtava rea võrra (erineb käsust j, kui redaktoris on read poolitatud)
</pre>

=== Tekstielementide suhtes liikumine ===
==== Sõna ====
<pre>
N w - N sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N W - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N e - N sõna võrra edasi (sõna lõppu).
N E - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna lõppu).

N b - N sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N B - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N ge - N sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
N gE - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
</pre>

==== Lause/Lõik ====
<pre>
N ) - N lauset edasi
N ( - N lauset tagasi
N } - N lõiku edasi
N { - N lõiku tagasi
N ]] - N sektsiooni edasi
N [[ - N sektsiooni tagasi
</pre>

== ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

===== Autor: Kaarel Kont-Kontson =====

Redaktor vim kasutamine

2010-05-19T08:54:10Z

Kakont: /* Käivitamine */

== Mis on vim? ==

vim ehk Vi IMproved on tekstiredaktor, millega on võimalik kõikvõimalikke lihttekste redigeerida. Eelkõige on temaga hea erinevaid programme arendada.

== Käivitamine ==

Programmi vim saab käivitada mitmel erineval visil. Lihtsamad nendest on:

<pre>
vim
vim test.txt
vim test.txt test2.txt test3.txt
vim "--" test.txt -test2.txt test3.txt
</pre>
Kui failinime ei kasuta, käivitud redaktor tühja puhvriga 
Faili loomiseks või avamiseks kasutatakse tavaliselt käsku vim fail 
Sisestades mitu failinime, avatakse mitu faili. Vaikimisi tehakse nähtavaks esimene listis olev fail. 
Kui sisestada enne failide loendit "--" võib avatavate failide nimedes esineda ka sidekriips.

[[File:Vim_insert.png]].

== Režiimid ==

vim programmis sees olles on kasutusel 2 erinevat režiimi:
* Niinimetatud ooteloleku režiim
* Teksti muutmise režiim

Programmi käivitamisel sisenetakse esimesse režiimi. Selles režiimis olles saab kasutada erinevaid käsklusi näiteks teksti sees liikumiseks, faili salvestamine ja programmi sulgemine.
Esimesest režiimist saab teise liikuda, vajutades klahvi i. Teises režiimis olekust annab märku "-- INSERT --" tekst akna alumises servas.
Teisest režiimist esimesse saab, kui vajutada Esc klahvi.

== Faili salvestamine, programmi sulgemine ==

salvestamis ja sulgemiskäsud saab programmile anda kas iseseisvalt või korraga. Käskluste ette käib koolon. Käsklus lõpetatakse <Enter> klahvi vajutusega.
<pre>
:w
:q
:wq
:q!
</pre>
w ehk write salvestab faili. 
q ehk quit sulgeb programmi. 
wq ehk write and quit salvestab faili ning seejärel sulgeb programmi. 
kui programm ei taha muidu mingil põhjusel sulguda, võib kasutada q! käsku.

== Lihtsam navigeerimine ==
Täht N tähistab kasutaja poolt valitud naturaalarvu. Vaikimisi on selleks 1.
Kursorit saab failis liigutada kasutades järgmisi klahve:
=== Horisontaalne liigumine ===
<pre>
Järgmise kahe käsu juures: N = mitu tähemärki liikuda

N h - vasakule
N l - paremale

0 - rea algusesse
^ - rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde)
N $ - rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla)

g0 - nähtava rea algusesse (Erineb käsust "0" kui redaktoris on read poolitatud)
g^ - nähtava rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde. Erineb käsust "^" kui redaktoris on read poolitatud)
N g$ - nähtava rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla. Erineb käsust "$" kui redaktoris on read poolitatud)
gm - nähtava rea keskele.

N | - liigu veeru N juurde.
N f{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist paremale. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
N F{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist vadakule. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
</pre>

=== Vertikaalne liikumine ===
<pre>
Järgmise nelja käsu juures: N = mitu rida liikuda

N k - üles
N j - alla
N - - üles, esimese mittetühja trükimärgi juurde.
N + - alla, esimese mittetühja trükimärgi juurde.

N G - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib viimasele reale.)
N gg - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib esimesele reale.)

N gk - üles N nähtava rea võrra (erineb käsust k, kui redaktoris on read poolitatud)
N gj - alla N nähtava rea võrra (erineb käsust j, kui redaktoris on read poolitatud)
</pre>

=== Tekstielementide suhtes liikumine ===
==== Sõna ====
<pre>
N w - N sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N W - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N e - N sõna võrra edasi (sõna lõppu).
N E - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna lõppu).

N b - N sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N B - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N ge - N sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
N gE - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
</pre>

==== Lause/Lõik ====
<pre>
N ) - N lauset edasi
N ( - N lauset tagasi
N } - N lõiku edasi
N { - N lõiku tagasi
N ]] - N sektsiooni edasi
N [[ - N sektsiooni tagasi
</pre>

== ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

===== Autor: Kaarel Kont-Kontson =====

File:Vim insert.png

2010-05-19T08:50:01Z

Kakont:

Redaktor vim kasutamine

2010-05-19T08:48:48Z

2010-05-18T11:56:14Z

Kakont:

==LWAPP (Lightweight Access Point Protocol)==

2010-05-11T14:22:30Z

Kakont:

Antud artikkel on väga kasulik.

Proovisin ise mysql-i jõudlust tõsta ning lõppkokkuvõttes õnnestus.
Ilusti oli viidatud erinevatele muutujanimedele ja sellele, mida nad teevad.
Hea, et oli ka konfiguratsioonifaili asukoht välja toodud.

Probleem konfi. muutmisel oli see, et seaded ei hakanud kohe peale faili salvestamist kehtima.
Ei aidanud ka lihtsalt reload, vaid mysql tuli uuesti käivitada käsuga:
<pre>
sudo /etc/init.d/mysql restart
</pre>
Selle võiks ka antud artiklis välja tuua.

Lisaks tekitasin andmebaasi tabeli, kuid vaikimisi ei olnud tema "Storage Engine" InnoDB. See tuli käsitsi ära muuta.

[[User:Kakont|Kakont]] 17:22, 11 May 2010 (EEST)

Talk:MySQL andmebaasi jõudluse parandamine

2010-05-11T14:20:52Z

Kakont: Created page with 'Antud artikkel on väga kasulik. Proovisin ise mysql-i jõudlust tõsta ning lõppkokkuvõttes õnnestus. Ilusti oli viidatud erinevatele muutujanimedele ja sellele, mida nad te…'

Redaktor vim kasutamine

2010-04-28T11:42:45Z

Kakont: /* Sõna */

== Mis on vim? ==

vim ehk Vi IMproved on tekstiredaktor, millega on võimalik kõikvõimalikke lihttekste redigeerida. Eelkõige on temaga hea erinevaid programme arendada.

== Käivitamine ==

Programmi vim saab käivitada mitmel erineval visil. Lihtsamad nendest on:

<pre>
vim - kui failinime ei kasuta, käivitud redaktor tühja puhvriga
vim test.txt - faili loomiseks või avamiseks kasutatakse tavaliselt käsku vim fail
vim test.txt test2.txt test3.txt - avatakse mitu faili. Vaikimisi tehakse nähtavaks esimene listis olev fail.
vim "--" test.txt -test2.txt test3.txt - "--" kohe pärast vim käsku näitab, et mõne faili nime alguses võib esineda sidekriips.
</pre>

== Lihtsam navigeerimine ==
Täht N tähistab kasutaja poolt valitud naturaalarvu. Vaikimisi on selleks 1.
Kursorit saab failis liigutada kasutades järgmisi klahve:
=== Horisontaalne liigumine ===
<pre>
Järgmise kahe käsu juures: N = mitu tähemärki liikuda

N h - vasakule
N l - paremale

0 - rea algusesse
^ - rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde)
N $ - rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla)

g0 - nähtava rea algusesse (Erineb käsust "0" kui redaktoris on read poolitatud)
g^ - nähtava rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde. Erineb käsust "^" kui redaktoris on read poolitatud)
N g$ - nähtava rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla. Erineb käsust "$" kui redaktoris on read poolitatud)
gm - nähtava rea keskele.

N | - liigu veeru N juurde.
N f{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist paremale. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
N F{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist vadakule. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
</pre>

=== Vertikaalne liikumine ===
<pre>
Järgmise nelja käsu juures: N = mitu rida liikuda

N k - üles
N j - alla
N - - üles, esimese mittetühja trükimärgi juurde.
N + - alla, esimese mittetühja trükimärgi juurde.

N G - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib viimasele reale.)
N gg - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib esimesele reale.)

N gk - üles N nähtava rea võrra (erineb käsust k, kui redaktoris on read poolitatud)
N gj - alla N nähtava rea võrra (erineb käsust j, kui redaktoris on read poolitatud)
</pre>

=== Tekstielementide suhtes liikumine ===
==== Sõna ====
<pre>
N w - N sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N W - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N e - N sõna võrra edasi (sõna lõppu).
N E - N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna lõppu).

N b - N sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N B - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N ge - N sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
N gE - N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
</pre>

==== Lause/Lõik ====
<pre>
N ) - N lauset edasi
N ( - N lauset tagasi
N } - N lõiku edasi
N { - N lõiku tagasi
N ]] - N sektsiooni edasi
N [[ - N sektsiooni tagasi
</pre>

== ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

===== Autor: Kaarel Kont-Kontson =====

Redaktor vim kasutamine

2010-04-28T11:36:01Z

Kakont: /* Lause */

== Mis on vim? ==

vim ehk Vi IMproved on tekstiredaktor, millega on võimalik kõikvõimalikke lihttekste redigeerida. Eelkõige on temaga hea erinevaid programme arendada.

== Käivitamine ==

Programmi vim saab käivitada mitmel erineval visil. Lihtsamad nendest on:

<pre>
vim - kui failinime ei kasuta, käivitud redaktor tühja puhvriga
vim test.txt - faili loomiseks või avamiseks kasutatakse tavaliselt käsku vim fail
vim test.txt test2.txt test3.txt - avatakse mitu faili. Vaikimisi tehakse nähtavaks esimene listis olev fail.
vim "--" test.txt -test2.txt test3.txt - "--" kohe pärast vim käsku näitab, et mõne faili nime alguses võib esineda sidekriips.
</pre>

== Lihtsam navigeerimine ==
Täht N tähistab kasutaja poolt valitud naturaalarvu. Vaikimisi on selleks 1.
Kursorit saab failis liigutada kasutades järgmisi klahve:
=== Horisontaalne liigumine ===
<pre>
Järgmise kahe käsu juures: N = mitu tähemärki liikuda

N h - vasakule
N l - paremale

0 - rea algusesse
^ - rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde)
N $ - rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla)

g0 - nähtava rea algusesse (Erineb käsust "0" kui redaktoris on read poolitatud)
g^ - nähtava rea algusesse (Liigub esimese mittetühja trükimärgi juurde. Erineb käsust "^" kui redaktoris on read poolitatud)
N g$ - nähtava rea lõppu (N-1 rida praegusest kursori asukohast alla. Erineb käsust "$" kui redaktoris on read poolitatud)
gm - nähtava rea keskele.

N | - liigu veeru N juurde.
N f{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist paremale. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
N F{tähemärk} - Otsib N'inda tähemärgi kursorist vadakule. (käsu sisestamisel loogelisi sulge ei trükita)
</pre>

=== Vertikaalne liikumine ===
<pre>
Järgmise nelja käsu juures: N = mitu rida liikuda

N k - üles
N j - alla
N - - üles, esimese mittetühja trükimärgi juurde.
N + - alla, esimese mittetühja trükimärgi juurde.

N G - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib viimasele reale.)
N gg - Mine rea N esimese mittetühja trükimärgi juurde. (Vaikimisi viib esimesele reale.)

N gk - üles N nähtava rea võrra (erineb käsust k, kui redaktoris on read poolitatud)
N gj - alla N nähtava rea võrra (erineb käsust j, kui redaktoris on read poolitatud)
</pre>

=== Tekstielementide suhtes liikumine ===
==== Sõna ====
<pre>
N w - Liigub N sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N W - Liigub N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna algusesse).
N e - Liigub N sõna võrra edasi (sõna lõppu).
N E - Liigub N tühikuga eraldatud sõna võrra edasi (sõna lõppu).

N b - Liigub N sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N B - Liigub N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna algusesse).
N ge - Liigub N sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
N gE - Liigub N tühikuga eraldatud sõna võrra tagasi (sõna lõppu).
</pre>

==== Lause/Lõik ====
<pre>
N ) - N lauset edasi
N ( - N lauset tagasi
N } - N lõiku edasi
N { - N lõiku tagasi
N ]] - N sektsiooni edasi
N [[ - N sektsiooni tagasi
</pre>

== ==
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

===== Autor: Kaarel Kont-Kontson =====