https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KakoppelICO wiki - User contributions [en]2026-05-07T13:46:03ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=120055User:Kakoppel2017-04-13T06:19:06Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kakoppel<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuuenda loengu pidas Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref>, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - võtmesõnadeks andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Ta selgitas, et objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid, kuhu ja palju ressurssi suunata jms. MTA tegeleb MTA valdkonda puudutavate riskide uurimisega. Andmeanalüüsi tulemusena annab MTA erinevad sisendid, mille põhjal juhtkonnad erinevatel tasanditel otsuseid vastu võtavad. Pettusi leitakse läbi käitumismustri, eelneva tegevuse ja isikute-ettevõtete vaheliste seoste analüüsimise ja monitoorimise. MTA andmeanalüütikud mängivad oma peas läbi võimalikud petuskeemid ning üritavad aru saada, kuidas erinevad pettused andmetes välja paistaksid, et seeläbi pettustele jälile saada. <br />
<br />
Seitsmes loeng oli küberkaitsest ja täpsemalt küberkaitsest Eestis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Jaan Piirsalu rääkis küberkaitse ajaloost Eestis, vaikselt hakati andmete kaitsmisele mõtlema juba enne Eesti iseseisvumist. Huvitav fakt, millest kuulsin esimes korda oli see, et küberkuritegevuses on rahvusvaheliseks keeleks vene keel. Rahvusvaheline venekeelne küberkuritegevuse tööstus arenes välja 2003-2004. Kui Eesti pronksiöö ajal toimunud küberrünnak pigem kaasnes sellega, mis tänavatel toimus, siis hiljem Gruusias ja Tuneesias oli küberrünnak pigem esmase tähtsusega, mitte kaasnev nähtus, ning tänapäeval küberrünnak eelneb füüsilisele rünnakule. Peale pronksiööd sai Eesti endale küberturve strateegia, 2009 hakati Küberkaitseliitu tegema. Küberkaitset on tarvis selleks, et säilitada eluviisi kaitset, võimaldada inimestel jätkata oma igapäevaelu tavapärasel viisil. Jaan Piirsalu rõhutas kollektiivse aju ja koostöö olulisust küberkaitse juures. <br />
<br />
Viimane, kaheksas loeng keskendus it ja turunduse koostööle<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo (Starman AS)) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Tutvustati brändingu mõistet, seda võib mõista sellena, mida inimesed sinust räägivad, kui sind toas pole. Samuti selgitati 3 olulisemat võtmeküsimust, millele peaks brändi luues mõtlema ja vastused arendama: Miks (bränd, eesmärk, väärtused), Kuidas (müük, turundus, organisatsioon) ja Mida (toode). Tutvustati ka turunduse 4-P teooriat: product, price, promotion, place. Tegu on siis nö turunduse 4 alussambaga, kõige nelja peale peaks mõtlema ja nendega tegelema, et edukalt toodet/teenust turundada. IT võimaldab läbi andmetöötluse turundusel oma klienti hästi tundma õppida, hulga paremini kui see varem võimalik oli. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=120054User:Kakoppel2017-04-13T06:18:31Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: K Koppelmann<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuuenda loengu pidas Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref>, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - võtmesõnadeks andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Ta selgitas, et objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid, kuhu ja palju ressurssi suunata jms. MTA tegeleb MTA valdkonda puudutavate riskide uurimisega. Andmeanalüüsi tulemusena annab MTA erinevad sisendid, mille põhjal juhtkonnad erinevatel tasanditel otsuseid vastu võtavad. Pettusi leitakse läbi käitumismustri, eelneva tegevuse ja isikute-ettevõtete vaheliste seoste analüüsimise ja monitoorimise. MTA andmeanalüütikud mängivad oma peas läbi võimalikud petuskeemid ning üritavad aru saada, kuidas erinevad pettused andmetes välja paistaksid, et seeläbi pettustele jälile saada. <br />
<br />
Seitsmes loeng oli küberkaitsest ja täpsemalt küberkaitsest Eestis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Jaan Piirsalu rääkis küberkaitse ajaloost Eestis, vaikselt hakati andmete kaitsmisele mõtlema juba enne Eesti iseseisvumist. Huvitav fakt, millest kuulsin esimes korda oli see, et küberkuritegevuses on rahvusvaheliseks keeleks vene keel. Rahvusvaheline venekeelne küberkuritegevuse tööstus arenes välja 2003-2004. Kui Eesti pronksiöö ajal toimunud küberrünnak pigem kaasnes sellega, mis tänavatel toimus, siis hiljem Gruusias ja Tuneesias oli küberrünnak pigem esmase tähtsusega, mitte kaasnev nähtus, ning tänapäeval küberrünnak eelneb füüsilisele rünnakule. Peale pronksiööd sai Eesti endale küberturve strateegia, 2009 hakati Küberkaitseliitu tegema. Küberkaitset on tarvis selleks, et säilitada eluviisi kaitset, võimaldada inimestel jätkata oma igapäevaelu tavapärasel viisil. Jaan Piirsalu rõhutas kollektiivse aju ja koostöö olulisust küberkaitse juures. <br />
<br />
Viimane, kaheksas loeng keskendus it ja turunduse koostööle<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo (Starman AS)) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Tutvustati brändingu mõistet, seda võib mõista sellena, mida inimesed sinust räägivad, kui sind toas pole. Samuti selgitati 3 olulisemat võtmeküsimust, millele peaks brändi luues mõtlema ja vastused arendama: Miks (bränd, eesmärk, väärtused), Kuidas (müük, turundus, organisatsioon) ja Mida (toode). Tutvustati ka turunduse 4-P teooriat: product, price, promotion, place. Tegu on siis nö turunduse 4 alussambaga, kõige nelja peale peaks mõtlema ja nendega tegelema, et edukalt toodet/teenust turundada. IT võimaldab läbi andmetöötluse turundusel oma klienti hästi tundma õppida, hulga paremini kui see varem võimalik oli. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118355I027 iseseisvad tööd2017-03-04T21:28:28Z<p>Kakoppel: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=110872User:Kakoppel2016-10-19T18:45:26Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuuenda loengu pidas Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref>, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - võtmesõnadeks andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Ta selgitas, et objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid, kuhu ja palju ressurssi suunata jms. MTA tegeleb MTA valdkonda puudutavate riskide uurimisega. Andmeanalüüsi tulemusena annab MTA erinevad sisendid, mille põhjal juhtkonnad erinevatel tasanditel otsuseid vastu võtavad. Pettusi leitakse läbi käitumismustri, eelneva tegevuse ja isikute-ettevõtete vaheliste seoste analüüsimise ja monitoorimise. MTA andmeanalüütikud mängivad oma peas läbi võimalikud petuskeemid ning üritavad aru saada, kuidas erinevad pettused andmetes välja paistaksid, et seeläbi pettustele jälile saada. <br />
<br />
Seitsmes loeng oli küberkaitsest ja täpsemalt küberkaitsest Eestis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Jaan Piirsalu rääkis küberkaitse ajaloost Eestis, vaikselt hakati andmete kaitsmisele mõtlema juba enne Eesti iseseisvumist. Huvitav fakt, millest kuulsin esimes korda oli see, et küberkuritegevuses on rahvusvaheliseks keeleks vene keel. Rahvusvaheline venekeelne küberkuritegevuse tööstus arenes välja 2003-2004. Kui Eesti pronksiöö ajal toimunud küberrünnak pigem kaasnes sellega, mis tänavatel toimus, siis hiljem Gruusias ja Tuneesias oli küberrünnak pigem esmase tähtsusega, mitte kaasnev nähtus, ning tänapäeval küberrünnak eelneb füüsilisele rünnakule. Peale pronksiööd sai Eesti endale küberturve strateegia, 2009 hakati Küberkaitseliitu tegema. Küberkaitset on tarvis selleks, et säilitada eluviisi kaitset, võimaldada inimestel jätkata oma igapäevaelu tavapärasel viisil. Jaan Piirsalu rõhutas kollektiivse aju ja koostöö olulisust küberkaitse juures. <br />
<br />
Viimane, kaheksas loeng keskendus it ja turunduse koostööle<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo (Starman AS)) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Tutvustati brändingu mõistet, seda võib mõista sellena, mida inimesed sinust räägivad, kui sind toas pole. Samuti selgitati 3 olulisemat võtmeküsimust, millele peaks brändi luues mõtlema ja vastused arendama: Miks (bränd, eesmärk, väärtused), Kuidas (müük, turundus, organisatsioon) ja Mida (toode). Tutvustati ka turunduse 4-P teooriat: product, price, promotion, place. Tegu on siis nö turunduse 4 alussambaga, kõige nelja peale peaks mõtlema ja nendega tegelema, et edukalt toodet/teenust turundada. IT võimaldab läbi andmetöötluse turundusel oma klienti hästi tundma õppida, hulga paremini kui see varem võimalik oli. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=110866User:Kakoppel2016-10-19T18:43:47Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
Esitatud: 19. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuuenda loengu pidas Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref>, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - võtmesõnadeks andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Ta selgitas, et objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid, kuhu ja palju ressurssi suunata jms. MTA tegeleb MTA valdkonda puudutavate riskide uurimisega. Andmeanalüüsi tulemusena annab MTA erinevad sisendid, mille põhjal juhtkonnad erinevatel tasanditel otsuseid vastu võtavad. Pettusi leitakse läbi käitumismustri, eelneva tegevuse ja isikute-ettevõtete vaheliste seoste analüüsimise ja monitoorimise. MTA andmeanalüütikud mängivad oma peas läbi võimalikud petuskeemid ning üritavad aru saada, kuidas erinevad pettused andmetes välja paistaksid, et seeläbi pettustele jälile saada. <br />
<br />
Seitsmes loeng oli küberkaitsest ja täpsemalt küberkaitsest Eestis<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref>. Jaan Piirsalu rääkis küberkaitse ajaloost Eestis, vaikselt hakati andmete kaitsmisele mõtlema juba enne Eesti iseseisvumist. Huvitav fakt, millest kuulsin esimes korda oli see, et küberkuritegevuses on rahvusvaheliseks keeleks vene keel. Rahvusvaheline venekeelne küberkuritegevuse tööstus arenes välja 2003-2004. Kui Eesti pronksiöö ajal toimunud küberrünnak pigem kaasnes sellega, mis tänavatel toimus, siis hiljem Gruusias ja Tuneesias oli küberrünnak pigem esmase tähtsusega, mitte kaasnev nähtus, ning tänapäeval küberrünnak eelneb füüsilisele rünnakule. Peale pronksiööd sai Eesti endale küberturve strateegia, 2009 hakati Küberkaitseliitu tegema. Küberkaitset on tarvis selleks, et säilitada eluviisi kaitset, võimaldada inimestel jätkata oma igapäevaelu tavapärasel viisil. Jaan Piirsalu rõhutas kollektiivse aju ja koostöö olulisust küberkaitse juures. <br />
<br />
Viimane, kaheksas loeng keskendus it ja turunduse koostööle<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo (Starman AS)) 12. oktoober loengusalvestus]</ref>. Tutvustati brändingu mõistet, seda võib mõista sellena, mida inimesed sinust räägivad, kui sind toas pole. Samuti selgitati 3 olulisemat võtmeküsimust, millele peaks brändi luues mõtlema ja vastused arendama: Miks (bränd, eesmärk, väärtused), Kuidas (müük, turundus, organisatsioon) ja Mida (toode). Tutvustati ka turunduse 4-P teooriat: product, price, promotion, place. Tegu on siis nö turunduse 4 alussambaga, kõige nelja peale peaks mõtlema ja nendega tegelema, et edukalt toodet/teenust turundada. IT võimaldab läbi andmetöötluse turundusel oma klienti hästi tundma õppida, hulga paremini kui see varem võimalik oli. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=110746User:Kakoppel2016-10-19T17:02:41Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuuenda loengu pidas Ivar Laur<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref>, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - võtmesõnadeks andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Ta selgitas, et objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid, kuhu ja palju ressurssi suunata jms. MTA tegeleb MTA valdkonda puudutavate riskide uurimisega. Andmeanalüüsi tulemusena annab MTA erinevad sisendid, mille põhjal juhtkonnad erinevatel tasanditel otsuseid vastu võtavad. Pettusi leitakse läbi käitumismustri, eelneva tegevuse ja isikute-ettevõtete vaheliste seoste analüüsimise ja monitoorimise. MTA andmeanalüütikud mängivad oma peas läbi võimalikud petuskeemid ning üritavad aru saada, kuidas erinevad pettused andmetes välja paistaksid, et seeläbi pettustele jälile saada. <br />
<br />
Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kaheksas loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12. oktoober loengusalvestus]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=110711User:Kakoppel2016-10-19T16:14:55Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuuenda loengu pidas Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis andmeanalüüsist - andmete puudulikkus, andmete masinloetavus, andmete tõlgendamine, andmeanalüüsi tulemusena peaksime saama uusi teadmisi. Objektiivsed otsused saavad põhineda ainult andmeanalüüsil, analüüsi tulemusena saame ülevaate probleemide suurusastmest ning seejärel saame teha kaalutletud otsused - millised on prioriteetsemad, vähem prioriteetsemad probleemid. <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108232User:Kakoppel2016-10-16T12:57:41Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuse tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. See oli kindlasti üks põnevamatest ja stimuleerivamatest loengutest selles sarjas. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi ning loengu sisu jättis pigem laialivalguva mulje. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid tööturu nüansside kohta.<br />
<br />
Kuues...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108231User:Kakoppel2016-10-16T12:54:53Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuses tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid.<br />
<br />
Kuues...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108230User:Kakoppel2016-10-16T12:54:37Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref>tutvustati IT kolledži õppekorralduseeskirja ja põhilisi tõdesid esmaskursuslastele. Selgitati õpingutega kaasneva bürokraatia tagamaid ja rõhutati tähtaegadest kinnipidamise olulisust, eriti just punase joone päeva puhul. Räägiti stipendiumivõimalustest, ÕISist, akadeemilisest kalendrist, tagasiside andmisest, e-õppest, moodlest, loengusalvestustest. Samuti teadmistekontrollidest, eksamitest, arvestustest jms. Anti ka üldisemaid praktilisi nõuandeid ja soovitusi õpingute läbimise tarbeks. Väga palju uut vast sellest loengust ei saanud, kuna olen bakalaureuses tasemes varem õppinud. <br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid.<br />
<br />
Kuues...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108215User:Kakoppel2016-10-16T12:26:55Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid.<br />
<br />
Kuues...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108213User:Kakoppel2016-10-16T12:22:49Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendat loengut alustab Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref>sellega, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid.<br />
<br />
Kuues...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108212User:Kakoppel2016-10-16T12:21:43Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viiendas loengus toob Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)]</ref>välja, et kodutöö potentsiaalse tööandja kohta jäetakse tegemata. See, mis pealtnäha paistab ja mis tegelikult toimub võivad olla erinevad ning on oluline uurida kelleltki, kes seal firmas töötab. Samuti rõhutab ta võrgustiku loomise tähtsust - parimad tööpakkumised liiguvad suust-suhu. Eesti tööturule on omane, et ametikõrgenduse/palgatõusu saamiseks peab enamasti edasi liikuma ja uue tööandja leidma. Seejärel antakse ülevaade erinevat tüüpi, suuruses ettevõtete jaoks töötamise plussidest ja miinustest. On protsessid paigas, milline on töövoog, kas tähtajad on realistlikud ja kuidas neid paika pannakse jms. Oluline on leida kuldne kesktee – koht, kus töökorraldus, protsessid ei oleks kaootilised ega teisalt ka väga jäigalt paigas. Einar Koltšanov, oma taustalt mitte IT-inimene, rääkis oma teekonnast meditsiinist IT valdkonda. Ta rõhutab, et alati võib ühest valdkonnast teise liikuda, liikuda IT-sse, IT-st välja, IT sees. Jätkab IT ja äriinimeste omavahelise suhtluse komistuskivide väljatoomisega. Lahenduseks on mõlemapoolne panustamine vastaspoole spetsiifika õppimisesse. Kokkuvõttes oli tegu väga hea ja praktilise loenguga, kust sai palju kasulikku informatsiooni ja nõuandeid.<br />
<br />
Kuues...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108177User:Kakoppel2016-10-16T11:24:31Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viies....<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108176User:Kakoppel2016-10-16T11:23:22Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscos, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. Isiklikult mind see loeng väga ei kõnetanud, kuna ettevõtlus, start-upid jms ei paku suurt huvi. <br />
<br />
Neljanda loengu pidaja Lembitu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman]</ref>on 21 aastat töötanud IT vallas, erinevalt eelnevatest loengupidajatest on tegu puhtalt praktikuga. Rääkis sellest, kuidas ta jõudis IT valdkonda, oma töökogemusest arvutite kokkupanijana 90ndate Eesti it-ettevõtetes, sealt edasi süsteemiadministraatorina. Tol ajal pidi süsteemiadministraator teadma midagi kõigest, ei eksisteerinud kitsamat spetsialiseerumist. Lembitu jagas sysadminni nö „kolme reeglit“: hea sysadminn üle 3 korra ei tee üht asja käsitsi, vaid skriptib asja ära. Hea sysadminn on samuti piisavalt laisk, et kõik ära skriptida. Hea sysadminn on ka nähtamatu - hea sysadminni töö tulemus ongi see, et kõik töötab sujuvalt, see aga võib ettevõtte juhtkonnale luua arusaama, et sysadminni justkui polekski vaja, sest kõik toimib probleemideta ning sysadminni töö käegakatsutavaid tulemusi pole näha. <br />
<br />
Viies....<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=108065User:Kakoppel2016-10-16T09:14:27Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
Andres Kütt rääkis teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> akadeemilisest bürokraatiast, olulisusest selles orienteeruda. Samuti pööras ta tähelepanu sellele, et ülikoolist peab ise kõik võtma, kedagi teist ei huvita minu haridus sama palju kui mind ning igaüks peab ise välja mõtlema, miks üht või teist ainet õpetatakse. On oluline aru saada, mida aine x õpetamisega üritatakse tudengile edasi anda, mida kasulikku on sellest ainest võimalik saada. Tema kogemused erinevates ülikoolides õppimise kohta ning jõudmine arusaamale, et akadeemiline maailm on midagi temale, kuigi esimesest kõrgharidusest jäi erinev mulje, olid motiveerivad. <br />
<br />
Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük <ref>[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel & Marko Kruustük (Testlio)]</ref> oma erinevatest eluetappidest Tallinnas, Londonis, San Franciscco, oma tööalasest arengust ja sellest, kuidas nad jõudsid Testlio loomiseni. Nad rõhutasid, et ettevõtluse alustamise juures on oluline teha uurimustööd ja leida idee, teenus, mida inimesed tõesti vajavad, mida inimesed reaalselt on valmis kasutama, tegema. Sul on idee, pakud seda kliendile ja vb tuleb välja, et klient ei soovi seda sellisel kujul, ei soovi üldse, või ei soovi selle eest maksta ning sellepärast muudavadki suur osa start-upidest oma esialgset ideed, kohandavad seda kliendilt saadud tagasiside järgi. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107938User:Kakoppel2016-10-15T20:15:43Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107937User:Kakoppel2016-10-15T20:14:21Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž, KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž, Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž, Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107936User:Kakoppel2016-10-15T20:08:29Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine Õppekorralduse eeskiri]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? KKK Vastused korduma kippuvatele küsimustele]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107934User:Kakoppel2016-10-15T20:03:57Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? ]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107933User:Kakoppel2016-10-15T19:58:01Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga, õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107931User:Kakoppel2016-10-15T19:42:29Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<ref>[]</ref><br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha?]</ref>.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga<ref>[]</ref>.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal olev õppur ei pea kordussoorituse eest tasuma<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva<ref>[]</ref>.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks<ref>[]</ref>. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta<ref>[]</ref>. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107929User:Kakoppel2016-10-15T19:33:35Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine]</ref>. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107926User:Kakoppel2016-10-15T19:30:18Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Seega (2*27)-24-20 = 10 EAP. Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 10 EAP eest. <br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>, seega arve tuleks 10*50€ = 500€. <br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107925User:Kakoppel2016-10-15T19:23:10Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?==== <br />
'''Vastus'''<br />
<br />
====Kui suur on teile esitatav arve?==== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107923User:Kakoppel2016-10-15T19:20:17Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
====Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107922User:Kakoppel2016-10-15T19:19:30Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
====Mis on tähtajad?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
====Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
===Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
===Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107921User:Kakoppel2016-10-15T19:18:02Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
===Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
===Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
===Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?=== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
===Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
===Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
===Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107920User:Kakoppel2016-10-15T19:16:40Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
===Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
===Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
===Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?=== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
===Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
<br />
===Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
<br />
===Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107917User:Kakoppel2016-10-15T19:13:46Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
<br />
===Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga.<br />
<br />
===Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <br />
<br />
===Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?=== <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. <br />
<br />
===Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?===<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107915User:Kakoppel2016-10-15T19:09:59Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga. Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.<br />
Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama selleks, et kolledžit lõpetada. Selle asemel võib valida sooritamiseks mõne muu sobiva valikaine, oluline on, et valikainete maht kokku tuleks. <br />
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu peab arvestama, et õppekava nominaalmahtu ületavate ainepunktide eest tuleb tasuda. Kui võtta valikained suuremas mahus kui on õppekavas ette nähtud, tuleb vahe kinni maksta. <br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107909User:Kakoppel2016-10-15T18:56:02Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastavat ainet andva õppejõuga. Kordussooritusele peab registreeruma ÕISis, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal oleval õppuril on õigus 3-le sooritusele, mille eest tasuma ei pea. OF õppekohal õppides tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.<br />
<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107907User:Kakoppel2016-10-15T18:36:17Z<p>Kakoppel: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Küsimus 1=== <br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
X = 24<br />
Y = 20<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppelhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kakoppel&diff=107898User:Kakoppel2016-10-15T18:28:36Z<p>Kakoppel: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe Autor: Kadi Koppelmann ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5..."</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
Autor: Kadi Koppelmann<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kakoppel