https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KemihkICO wiki - User contributions [en]2026-06-21T10:25:03ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_eksamiajad&diff=136289E-ITSPEA eksamiajad2021-01-08T11:30:18Z<p>Kemihk: /* 11. jaanuar */</p>
<hr />
<div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
<br />
__NOTOC__<br />
<br />
== Värske info ja eksaminimekiri ==<br />
<br />
'''NB! Kuna aegade eelistused jagunesid kahe kellaaja vahel, toimuvad eksamid kõigil kolmel päeval kahe sessioonina - kell 10 ja kell 13.''' 11. jaanuarile on küll registreerunud vaid kolm inimest kella 10-ks, seega võimaluse korral seal teist sessiooni ei teeks - aga hädakorral on võimalik. <br />
<br />
'''Paraku juhtus ka see, et eksamile jättis registreerumata ca 1/4 seltskonnast ehk ligi 40 inimest (lisaks registreerus tosinajagu veel ainult ÕISi kaudu). Seetõttu ei saa eksami sujuvat kulgemist enam garanteerida, kuna "nurga tagant" võib laekuda veel suur hulk inimesi ja kogu protsessi mõneks ajaks "koomasse tõmmata". Ärge järgmistes ainetes enam nii tehke.'''<br />
<br />
Praegune eksaminimekiri on järgmine:<br />
<br />
=== 4. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Anne-Mai Agukas<br />
* Rasmus Ilmjärv<br />
* Joel Juhanson <br />
* Tregetter Ling<br />
* Marion Claudia Striž<br />
* Raul Vesinurm<br />
<br />
13.00<br />
<br />
* Kristian Alex Laherand<br />
* Indrek Möldre<br />
* Vadim Zolotarenko<br />
* Jegert Uusküla<br />
* Ilja Vasilenko<br />
* Merilin Veeber <br />
<br />
=== 8. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Andre-Andy Bernhardt<br />
* Marek Enn<br />
* Andri Frolov<br />
* Gregor Kaljulaid<br />
* Madis Järve<br />
* Aleks Moppel<br />
* Laada Tereštšenkova<br />
<br />
13.00<br />
<br />
* Kenert Laak<br />
* Marin Lamesoo<br />
* Dan-Andre Leesment<br />
* Ranar Leisson<br />
* Ken Liiv <br />
* Vadim Solovjov<br />
* Vladislav Stepanenko<br />
* Rasmus Vare<br />
* Andreas Jürgenson<br />
<br />
<br />
=== 11. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Aleksandr Gildi<br />
* Artur Semjonov<br />
* Mia Ööbik<br />
* Kevin Mihkelson<br />
<br />
13.00<br />
<br />
* Ekke Kaha<br />
<br />
== Eksami korraldus ==<br />
<br />
e-ITSPEA 2020. aasta sügissemestri eksam toimub koroonapandeemia tõttu ainult e-vormis ehk essee kirjutamisena distantsilt. Üldine protokoll on järgmine:<br />
# Eksam toimub '''4., 8. ja 11. jaanuaril''' kahe sessioonina - algustega vastavalt kell 10.00 ja kell 13.00.<br />
# ca 15 min enne sessiooni algust saadavad selles kirjutada soovijad õppejõule e-kirja, milles teatavad (vabas vormis), et on valmis kirjutama.<br />
# Õppejõud võtab juhuvalikuga 3 esseeteemat ja vastab igale soovijale eraldi, käivitades kella mõni minut hiljem (kui vastus saadetakse 10.05, siis tüüpiliselt käivitub aeg 10.10-st). NB! Kui kirjad kuhjuvad (10 inimest tahavad korraga teemat), siis tuleb veidi oodata - aga aeg ei käivitu enne, kui vastus on saadetud. Kui valmisolekukirjale ei tule õppejõu vastust ca 15 minuti jooksul, tuleks see igaks juhuks uuesti saata (vähetõenäoline; kui aga peaks juhtuma, ei käivitu aeg enne teemade saatmist).<br />
# Eksamiessee kirjutatakse '''ühel''' saadetud teemadest (mitte kõigil kolmel!). Orienteeruv maht on tavapärase 12-punktise kirjastiili korral umbes 2 lehekülge. Eksamiessee tuleb esitada '''PDF-vormingus''' (kõige universaalsem variant eri platvormidel).<br />
# Eksamiessee tuleb saata e-kirjaga õppejõule 2 tundi peale aja käivitumist (jäik ajapiir on 2,5 tundi - peale seda saatmine ei lähe arvesse ja eksam loetakse ebaõnnestunuks, aga eelnevad punktid ja nende pealt saada võidav hinne jäävad kehtima!).<br />
# Essee kättesaamisel vastab õppejõud kirjale, kinnitab kättesaamist ja seiskab essee ajaarvestuse. Sarnaselt algusega: kui õppejõult ei ole vastust 15 minuti jooksul peale essee saatmist, tuleks see uuesti saata.<br />
# Ärge kustutage saadetud esseesid enne lõpphinde teadasaamist (võimalike vaidluste või ka tehniliste probleemide puhuks)!<br />
# Kui õppejõud on kõik esseed läbi lugenud ja hinnanud, avaldab ta uuendatud punktitabeli (tavapärasel aadressil ja parooliga).<br />
# Tulemused lähevad ÕISi hiljemalt järgmisel (vähema osalejate arvu puhul ka samal) päeval.<br />
<br />
Tähelepanuks: need, kes saadavad töö ära tublisti enne tähtaega, võivad saada vastuse juba varem. Kui aga lõpus tuleb taas 55 tööd 5 minutiga, siis tekib selge järjekord, seega vaikimisi lahendus on ikkagi punktitabel.<br />
<br />
== Eksamile registreerumine ==<br />
<br />
Esialgu on igal päeval üks sessioon - kui inimesi tuleb üle 20, lisandub uus sessioon. Üldjuhul on "kes ees, see ****" ehk esimesed registreerujad saavad vaikimisi hommikused ajad. Soovi korral on aga lubatud lisada nimele endale sobivaim kellaaeg - üritan neid võimalusel arvestada (kindlalt lubada ei saa, rahvast on palju).<br />
<br />
(See on algne registreerumisnimekiri - eksaminimekiri on nüüd eespool)<br />
<br />
=== 4. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* NÄIDE: Paul-Peeter Päkapikk (sooviks kirjutada 13.30)<br />
* Kristian Alex Laherand (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Jegert Uusküla (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Merilin Veeber (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Marion Claudia Striž<br />
* Raul Vesinurm (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Tregetter Ling<br />
* Joel Juhanson <br />
* Indrek Möldre (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Anne-Mai Agukas<br />
* Vadim Zolotarenko (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Rasmus Ilmjärv<br />
* Ilja Vasilenko (sooviks kirjutada 13.00)<br />
*...<br />
<br />
=== 8. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Marek Enn (10.00)<br />
* Andre-Andy Bernhardt<br />
* Rasmus Vare (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Vladislav Stepanenko (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Andri Frolov<br />
* Kenert Laak (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Ranar Leisson (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Marin Lamesoo (sooviks kirjutaks 13:00)<br />
* Dan-Andre Leesment (sooviks kirjutada 13:00)<br />
* Aleks Moppel (sooviks kirjutada 16.00)<br />
* Solovjov Vadim (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Gregor Kaljulaid (eelistaks kell 10.00)<br />
* Ken Liiv (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Madis Järve (eelistan kirjutada 10.00)<br />
* Joonas Kaal<br />
* Vladislav Švan (sooviks kirjutada 10.00)<br />
* Martin Borissov (sooviks kirjutada 13.00)<br />
* Andreas Jürgenson (sooviks kirjutada 13.00)<br />
<br />
=== 11. jaanuar ===<br />
<br />
10.00<br />
<br />
* Aleksandr Gildi<br />
* Artur Semjonov<br />
* Mia Ööbik<br />
* Aleksandr Haruzin<br />
* ...<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]</div>Kemihkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internetiprivaatsusega_seotud_p%C3%B5hiprobleemid_%C3%BChiskonnas&diff=136172Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas2020-12-14T19:29:51Z<p>Kemihk: </p>
<hr />
<div><br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet on saanud inimkonna jaoks üsna oluliseks töö-, lõbu- ja suhtlusvahendiks. Sellest tulenevalt on veebis inimeste kohta ka väga palju informatsiooni igale otsijale leidmiseks olemas. Tihti on nii, et inimesed ise ei mõistagi, kui palju informatsiooni ja kui avalikult on nad Internetti enda või teiste kohta üles riputanud ning seetõttu annab see ka pahatahtlikele inimestele palju vahendeid inimeste mõjutamiseks ja nende andmete ära kasutamiseks. Töös ongi kirjeldatud põhilised probleemid, mida sellise andmehulga ja inimeste teadmatuse tõttu on võimalik inimeste vastu korda saata.<br />
<br />
==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud==<br />
Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame sotsiaalmeedia vahendusel pilte oma tegemistest ning postitame avalikult internetis meie endaga seotud infot. Sageli ei olda ohtudega kursis või ei arvestata isikliku teabe jagamisel tekkivate riskidega piisaval määral. Pealtnäha ohutu tegevus võib teatud olukordades viia kahjulike tagajärgedeni ning selle ära hoidmiseks tuleb isikliku info jagamisel olla eriti tähelepanelik.<br />
<br />
Esmalt on vaja ületada internetiprivaatsuse probleemid, mis on seotud inimeste sihiliku ettevaatamatu ning ükskõikse suhtumisega. Nimelt on inimesi, kes ei oska privaatsust adekvaatselt hinnata. Esiteks loobuvad mõned pingutamast, sest arvavad, et privaatsust ei ole nagunii võimalik kaitsta ning ei hakatagi selle tarbeks midagi ette võtma. Teiseks on inimesed, kes arvavad, et nendel ei ole midagi varjata või et kellelgi pole nende info vastu huvi. Tavaliselt ei osata sellistel juhtudel tegelikult arvata, kuidas on võimalik isiklikku informatsiooni sinu vastu ära kasutada.<ref name="viide 1" /><br />
<br />
Peamiseks kohaks, kus enda privaatsus ohtu seatakse, on sotsiaalmeedia. Avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusi võidakse ohvri personaalse informatsiooni kogumiseks. Selleks ei pea isegi olema erilisi „kräkkeri oskuseid“, et avalikust internetiruumist teavet koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Sotsiaalmeediast kogutavad andmed nagu isiku vanus, sünniaeg, elukoht, millega ta tegeleb, kes on ta sõbrad, kus ta on õppinud jms muudavad lihtsamaks salasõnade ära arvamise, lahtimuukimise ning „Millises linnas oled üles kasvanud?“-stiilis turvaküsimustele vastuste leidmise. Põhjalikud teadmised inimese taustast võimaldavad korraldada ka veenvana paistvaid pettuseid, kus pöördutakse personaalselt ohvri poole ja ähvardusi, milles lubatakse tundlikku teavet avalikustada.<ref name="viide 2" /><br />
<br />
Lisaks kaubeldakse andmetega seaduslikult reklaamiettevõtete, turundusagentuuride ja andmevahendajate vahel. Andmete jagamise mehhanismidega kaasnevad ohud, mida ei osata alati ette näha. Kui mõnele süütuna näivale veebilehele sisestatakse andmed, siis alati on võimalus, et neid jagatakse ka kolmandate osapooltega (pikemalt "Andmete väärkasutuse" peatükis). Peamiselt soovitakse kasutajatelt näiteks „küpsisefailidena“ esinevat informatsiooni koguda selleks, et pakkuda inimestele huvipakkuvamat sisu, ostusoovitusi, pakkumisi, reklaame jm, kuid seejuures liigub teave, mille hulka kuuluvad näiteks veebisirvimise ajalugu, hiljutised ostud ja lehtedele (ka nt tellimusvormidele) sisestatud isikuandmed. Üldiselt ei oska inimesed arvatagi, kui palju infot on nende kohta kogutud ning kui palju järeldusi on võimalik nende põhjal teha. Tuleb suhtuda põhimõttega „internetis ei ole miski privaatne“ ning võtta seda arvesse isikliku info jagamisel.<ref name="viide 3" /><br />
<br />
Kodust eemal viibides ei tohiks teha postitusi või jagada pilte, mis avaldavad praeguse asukoha. Esiteks antakse sellega avalikkusele (sh varastele) teada, et kedagi pole kodus. Kurjemate kavatsustega inimesed jälgivad tihti ka sotsiaalmeedias toimuvat ning sellised vihjed loovad nendele soodsad võimalused oma plaanide elluviimiseks. Seega ei tasu puhkusereisil olles pilte kohe avalikult üles panna, vastasel juhul võivad koju jõudes oodata ebameeldivad üllatused.<ref name="viide 4" /><br />
<br />
Teiseks ei tohiks liikvel olles oma hetkeasukohast reaalajas teavet jagada, sest sellega seatakse ka iseennast ohtu. Seda näidet illustreerib hästi juhtum 2016. aastast, kui Pariisis viibinud Kim Kardashiani röövisid kohalikud politseinikuteks maskeerunud kurjategijad. Ülekuulamisel selgus, et Kimi asukoha luksusresidentsis, kus viibides postitati pilt, saidki kurjategijad teada sotsiaalmeediast. Lisaks oli teada, et ohver kandis sel hetkel miljoneid eurosid väärt ehteid ning see oli juba piisav teave relvastatud röövi korraldamiseks.<br />
Kord leidis aset ka selline juhtum, kus üksinda kodus viibinud teismeline otsustas korraldada väikse peo ning mõned tuttavad kohale kutsuda. Facebookis liiga avalikult välja antud teade jõudis aga päris laiale ringkonnale kätte ning selle tulemusel tuli õigeks ajaks kohale oodatust suurem ja kirjum seltskond. Nende hulgas võis tõenäoliselt olla ka pahatahtlike kavatsustega ootamatuid külalisi, kuid olukorra lahendas kohale tulnud politsei, kes oli samuti kutsest teada saanud. (põhineb kirjutaja enda teadmistel)<br />
<br />
Mõnikord satub inimeste aktiivse internetikasutamise tulemusel avalikkuse ette andmeid, mida mujal igapäevaelus pigem varjata üritatakse. Finantsõigusega tegelevas ettevõttes Burford Capital ülemaailmsete kohtuotsustega tegelev asjatundja, kelle põhiülesandeks on varjatud, ebaseaduslike rikkuste avastamine, ütleb et sotsiaalmeediast on saanud tema põhiline tööriist tõestuse kogumisel. Sagedased on olukorrad, kus inimene väidab, et on vaene, kuid poseerib sotsiaalmeedias uhke elamu või luksusauto taustal. Mõnikord on sotsiaalmeedias uhkeldamisega aktiivsem just noorem kontingent, kes paljastavad avalikkusele oma vanemate varjatud varandusi (mida tegelikult võimudele esitleda ei soovita) ning seeläbi pettusekahtlustuse alla satuvad. Sotsiaalmeediast on saanud justkui analoogiline allikas Panama paberitega, kuid tundliku info lekkimise taga on inimesed ise. Muuhulgas võivad sotsiaalmeediapostitused kohtus olla täiesti arvestatavad asitõendid, kuna tegemist on juriidilises mõttes avalike dokumentidega.<ref name="viide 5" /><br />
<br />
Pilte rahast ei tasu aga postitada ka juhul, kui see kõige ausamat päritolu, sest selline tegevus kutsub vaid tüli kaela. Kõigil pole vaja teada, kui palju kellelgi raha on ning selline teadmine on loomulikult suureks ahvatluseks kurjategijatele. Sama kehtib ka igasuguste piletite, ostutšekkide ja kõigi muude isiklikke andmeid sisaldavate dokumentide puhul, mille jagamine annab võimaluse identiteedivarguseks. Ka selliste juhtumite korral saab kõik alguse sellest, kuidas inimene oma andmetega ümber käib. (pikemalt järgmises peatükis "Identiteedivargus")<ref name="viide 6" /><br />
<br />
Eelneva kokkuvõtteks tasub meeles pidada, et internetis isiklikku informatsiooni jagades tuleb olla teadlik võimalikest tagajärgedest ning võimalusest, et keegi saab seda sinu vastu pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Igasuguse olulise teabe jagamisel oleks mõistlik kaalutletult läbi mõelda, kellele, kuidas ja kui palju seda jagatakse. Enda privaatsuse ohtu seadmise taga on aga tavaliselt eelkõige inimesed ise oma läbimõtlematu käitumisega. Selle põhjuseks võib omakorda olla teadmatus võimalikest ohtudest ning vähene huvi privaatsuse kaitsmiseks.<br />
<br />
==Identiteedivargus==<br />
<br />
===Mis on identiteedivargus?===<br />
Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<ref name="viide 10" /><br />
Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<ref name="viide 7" /><br />
<br />
• '''meditsiiniliseks;'''<br />
<br />
• '''kriminaalseks;'''<br />
<br />
• '''finantsiliseks;'''<br />
<br />
• '''lapse identiteedivarguseks.'''<br />
<br />
<br />
'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<ref name="viide 9" /><br />
<br />
'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<ref name="viide 9" /><br />
<br />
'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<ref name="viide 9" /><br />
<br />
'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<ref name="viide 9" /><br />
<br />
===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===<br />
1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
2. pankade ja firmade kodulehekülgede järele tegemine ja sealt klientide personaalse informatsiooni kogumine, seda viisi nimetatakse phishinguks või ka õngitsusmeetodiks ning eelkõige on nende eesmärgiks saada kätte inimeste personaalsed pangaandmed nagu näiteks salasõnad ja kasutajanimed;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
3. viiruse välja töötamine, mis ohvri tegevusi arvutis ja Internetis salvestama hakkab, nimetatakse keyloggeriks, mis kaaperdab ja salvestab viiruse loomust olenevalt nii klahvivajutusi kui ka palju muud infot; <ref name="viide 11" /><br />
<br />
4. magnetriba kasutamine, mis kaardi andmed kopeerib. Pangakaardi andmete kaaperdamine on tänapäeval muutunud veelgi lihtsamaks tänu NFC-le ja viipemaksele. Vargad suudavad pangakaardiandmed kaaperdada sisuliselt ohvrist piisavalt lähedalt mööda kõndides;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
5. võltsides valesid andmeid kasutades taotlusi, väga palju on juhtumeid, kus on saadud piisavalt isikuandmeid kätte ning ohvri nimele on võetud kiirlaene ja muid rahalisi kohustusi;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
6. sotsiaalmeedias konto kaaperdamine võib tekitada palju probleeme, sest läbi sotsiaalmeeida on väga lihtne kellegi teise nime alt tegusid korda saata.<ref name="viide 11" /><br />
<br />
===Kuidas end kaitsta identiteedivarguste eest?===<br />
Üheks põhiliseks soovituseks oleks mitte avada kahtlaseid linke ega postitusi, et mitte langeda õngitsemise ohvriks. Kunagi ei küsita väga tundlikku informatsiooni sõnumi ega telefonikõne kaudu. Kellelgi ei tohiks raha saata ilma eelneva selgeks tegemiseta, et kas raha läheb õigele isikule ja mille jaoks. Salasõnad peaksid olema üsna keerulised ja soovitatavalt midagi, mida ei suudetaks ära arvata ega lahti murda. Seadmetel peaksid olema ajakohased tulemüürid ning antiviirused installitud. Postkastide lukustamine on samuti soovitatav ning nii üllatav kui see ka poleks, siis prügi, mida ära visatakse võib olla identiteedivaraste “kullaks”, kuna prügis leidub ootamatult palju olulist informatsiooni. Järelikult peaks kõik ära visatavad dokumendid, tšekid ja arved kõigepealt paberihundist läbi laskma. Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et ise ei postitaks veebi tundlikku informatsiooni enda ega teiste kohta.<ref name="viide 8" /><br />
<br />
==Küberkiusamine==<br />
Küberkiusamine on ettekavatsetud süstemaatiline klaperjaht, turvaoht või solvamine internetis. Selle alla kuuluvad Internetis kompromiteerivate piltide ja/või videote jagamine, laimu levitamine, halastamatute kommentaaride kirjutamine, ohvri kasutajakontosse tagamõttega sisse murdmine, et leida kompromaati või teise inimese isiklikke andmeid ja nende kasutamine, et ohvri reputatsiooni kahjustada, internetikeskkondade loomine teise inimese üle naermiseks. Kiusajaks võib olla nii üks inimene, kui ka grupp.<ref name="viide 12" /><br />
<br />
Küberkiusamine on internetiprivaatsusega seotud mitmekülgselt: anonüümsus, mis internet pakub, teeb kiusaja käed vabaks, et ta tunneb ennast absolüütselt karistamatuks, kui ta ei pea oma sõnu või tegevuse eest vastama; ohver oma poolt tunneb, et tema privaatsus oli rikutud.<br />
<br />
Põhjused, miks küberkiusamine on ohtlik ja miks see eksisteerib:<br />
<br />
● Turvalisuse tunne on Maslow’i püramiidis üks baas vajadusest, mis asub teisel astmel, kohe pärast füüsilistest vajadustest, mis tähendab, et see on väga oluline tunne inimese jaoks, et täisjõuliselt elada ja oma potentsiaale täide viima;<br />
<br />
● Kui tava elus kiusamisest inimene võib kodus peita, siis küberkiusaja võib ohvri enesetunne kahjustada ööpäeva jooksul päev-päevalt. Kui see on reaal elus toimuva kiusamise jätk, siis olukord on veel halvemaks;<br />
<br />
● Kiusaja ei näe inimese reaktsiooni sellele, mis ta kirjutas, mis tõttu võivad olla interneti kirjutatud sellised kommentaarid, mis reaal elus inimene kunagi ei ütleks, mis põhjustab ka see, et tihti inimene internetis tajub nagu pilt, millel ei ole tunned. Tihti kiusaja ja ohver ei kohtunud kunagi reaal elus;<br />
<br />
● Kauakestva küberkiusamise puhul ohver võib alustada mõtlema, et see on normaalne suhtumine temale ja võib põhjustada vaimsed probleemid. Tihti inimene, kes oli ohvri rollis pärast alustab ka ise teisi inimesi kiusama.<br />
<br />
● Sõnavabadus on olulisel kohal praeguses maailmas, aga paljud inimesed saavad selle mõte valesti aru. Kiusaja võib ennast õigustada nii, et ka lihtsalt oma arvamust avaldas ja ohver ei ole valmis kriitikat kuulata. Ohver võib mõelda, et kui ta kustutab ebameeldivad kommentaarid ja kellegiga jagab oma murega, siis alustatakse teda kiusama selle eest, et ta on nõrk;<br />
<br />
● See mis oli interneti laaditud, ei saa enam ära kustutada, kui keegi laadis alla kellegi teise provokatiivsed fotod või videod, iga inimene võib endale seda säilitama ja edasi levitama.<ref name="viide 13" /><br />
<br />
UNICEF´i sõnul küberkiusamine mõjutab inimese vaimse heaolu: ohver tunneb kurbust, jõuetust või kurjust, emotsionaalselt inimene võib olla häbi ja ta võib kaotada huvi sellele, millega talle meeldis tegeleda, ohvril võib olla unepuudus, söögiisu võib kaduda, võivad olla pea- või kõhuvalu.<ref name="viide 14" /><br />
<br />
Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on pakutud, kuidas peaks käituma, kui oled küberkiusamise ohvriks sattunud. Esiteks, on vaja blokeerida kiusajaid, kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis halvustava sisuga sõnumeid ja teateid ei pea sa sellega kokku leppida, vaid sul on õigus ja võimalus selle lõpetada. On oluline salvesta kõik tõendid, et küberkiusamine oli, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena. On vaja ka teavitada portaali pidajat kiusaja tegevusest, et kiusaja ei saaks veel kedagi solvata. Eestis on enim levinud sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Sel juhul on vaja kopeerida eraldi dokumendiks libakonto andmed ja pärast materjalide salvestamist teavita konto ebaseaduslikust kasutamisest politseid.<ref name="viide 15" /> Endast tahaks lisada, et kiusatakse selleks, et reaktsiooni saada, ei ole vaja proovida kiusajale tõestada, et sina oled parem, kui ta ütleb, või alustada enda poolt samad sõnad rääkida.<br />
<br />
Tahaks siin tuua statistikat, kui ei leidnud uuringuid, mis Eestis oleks tehtud, aga võtaks kokku Euroopa ja USA tehtud uuringud võib öelda. et kolmandik noortest oli küberkiusamise ohvrid, kaks kolmandikku neid, keda kiusatakse ütlesid, et see mõjutas nende enesetunne ja kooli hinded, neljandik proovis endale rikkuma või alustasid sellest mõtlema. Suurem osa küberkiusajatest solvab inimesi reaal elus ka. Platformideks, kus rohkem kiusatakse sai Instagram Euroopas ja Facebook USA-s. Viimase aastaga statistika algas kasvama, minu arust, põhjuseks võib olla ka karantiin, kui inimesed alustasid rohkem aega internetis veetma ja karantiin oli kõigile stressi olukord.<ref name="viide 16" /> Statistika andmeid on internetis palju, aga paljudel ei ole kirjutatud, mis riigis see oli tehtud, mitu inimesi osales, kui vanad nad olid ja andmed ka erinevasid, oli raske korrektselt kuidagi keskmise olukorda võtta, sellega võtsin juba töödeldut andmed. Ma loodan, et Eestis ka teevad uuringu selle kohta, on huvitav, kuidas meie riigis on olukord selle probleemiga.<br />
<br />
Sel aastal Eesti ühines G7 ja UNESCO haridusministrite kooli- ja küberkiusamise vastase ühisavaldusega. Koos riigid tahavad töödelda ühised sammud, reeglid, mis aitaks seda teemat rohkem avalikuks teha ja tulevikus olukorda parandada.<ref name="viide 17" /><br />
<br />
Kui rääkida sellest, mis Eestis tehakse olukorda parandamiseks, peab mainida ka Telia programmi “Suurim julgus”. See programm kõige rohkem praegu seda teemat valgustab, nad propagandeerivad sõbralik suhtumine sotsiaal meedias, annavad inimestele võimaluse oma lood öelda, et teised teaks, et iga inimene võib ohvriks saada ja ta ei ole süüdi ja et, ei ole häbi sellest rääkida. Rääkivad ka, kuhu võib minna, helistada või kirjutada, kui sa selle olukorraga kokku puutusid. See programm ka pakub koolis teha klassitunnid ja neil on nõuded, kuidas võib käituda, kui sa oled ohver, tema vanem, õpetaja või tunnistaja.<ref name="viide 18" /><br />
<br />
See millega nad tegelevad on “koolitus” ja “reeglid” kaks kolmest "Mitnicki valemi" komponendist. Et noor võiks vähem tundlik teise inimese arvamusele, peab tema pere tema elus osaleda, teda hoida ja temaga rääkida. On hea kodus ka oma reeglid teha, et noor teaks, et ta võib vanematele öelda, kui teda kiusatakse, et see käitumine ei ole normaalne ja kuidas selles olukorras käituda. Reegliteks võib olla ka netikett, et noor ise teisi inimesi ei solvaks. Ka oluline reegel on, et oma isiklikud andmed (telefoni number või aadress) ei ole vaja internetis avalikuks teha. Koolituses peab veel seletada, et oma arvamuse rääkimine ja solvamine on erinevad asjad ja et inimene ei ole süüdi, kui teda kiusatakse. Viimase komponendi “tehnoloogia” kohaselt peavad sotsiaal meedia platformi loojad mõtlema sellest, et kasutajal oleks kontroll oma virtuaalse keskkonda peal, et ta võiks ebameeldivad kommentaarid kustutada, inimesi blokeerida jne ja et oleks eetilised välja kirjutatud, kui inimene neid ei jälgi, siis ta ei saa selle platformi kasutada. Kiusamine virtuaal maailmas mõjub reaal inimese tunned, vaimu, tervist ja käitumist. Anonüümsus ei anna kellegile õigust teisi inimesi solvama. Kui tahad midagi internetis teisele inimesele kirjutada on vaja alguses mõelda, kas sa ise tahaks sellise sõnumi saada ja kuidas sina ennast tunneks, kui on minimaalne kahtlus, ei ole vaja seda saada. Nagu avatud korteri uks ei ole kutse, et seda ära röövima, sama, kui inimene oma elu sotsiaal meedias näitab, ei ole see kutse solvamiseks.<br />
<br />
==Andmete väärkasutus==<br />
<br />
===Mis on andmete väärkasutus?===<br />
Andmete väärkasutamine on teabe kasutamine viisil, milleks see ei olnud mõeldud. Kasutajalepingud, ettevõtte põhimõtted, andmete privaatsuse seadused ja valdkonna eeskirjad seavad kõik tingimused andmete kogumiseks ja kasutamiseks. On oluline eristada juhtumeid, kus andmed on saadud õiguspäraselt, kuid mida on väärkasutatud ja andmeid, mis on kogutud ebaseaduslikult või varastatud. Kui andmed on ebaseaduslikult saadud, siis on tegu andmevargusega, aga kui andmed on legaalsel viisil saadud ja nende andmetega käidakse ringi valesti, siis on tegu andmete väärkasutamisega.<ref name="viide 19" /><br />
<br />
===Miks andmeid üldse kogutakse?===<br />
Isikuandmed on meie digitaalne vara. Nende kasutamisest on huvitatud ettevõtted, kelle äritegevus põhineb isikuandmete töötlemisel. Selliste ettevõtete jaoks on isikuandmetel rahaline väärtus, mis väljendub näiteks selles, kui edukalt neil õnnestub isikuandmete analüüsi tulemusel oma tooteid või teenuseid arendada ja müüa. Väga hea näide on Facebook ning nende reklaamid. Isegi kui teil pole olnud Facebookis või Instagramis kunagi kontot, teab Facebook ikka, kes te olete, haldab teie kohta salajast toimikut teie kohta ja edastab selle toimiku reklaamijatele, aga teie ei pääse sellele teabele juurde ega saa kustutada seda. <ref name="viide 20" /><br />
Digitaalset vara leidub igal pool ja hoomamatus koguses, alates sellest, et 92 protsendil külastatavatest veebisaitidest on sisseehitatud Google trackerid, nii et Google teab kõiki kohti, mida internetis külastame, olenemata sellest, kas meil on Google´i konto või kasutame mõnda Google´i teenust.<ref name="viide 21" /><br />
<br />
===Paar näidet andmete väärkasutusest===<br />
====Facebook====<br />
Mark Zuckerbergi sotsiaalmeediaettevõte pole võõras andmete väärkasutamisega. Nende skandaal koos Cambridge Analyticaga on arvatavasti kõige kuulsam.<br />
Cambridge Analytica kasutas ebaseaduslikult üle 87 miljoni Facebooki kasutajate andmeid peamiselt poliitilise reklaami jaoks. Väidetavalt oli see tol ajal suurim leke Facebooki ajaloos. Tänu Cambridge Analyticale sai ka võimule Donald Trump.<ref name="viide 22" /><br />
====Google====<br />
Google+ oli Google´i omandis ja halduses olev suhtlusvõrgustik. Võrgustik käivitati 28.juunil 2011, püüdes proovile panna teisi sotsiaalvõrgustikke. Google paljastas sadade tuhandete Google+ võrgustiku kasutajate privaatsed andmed. Seda ei otsustatud avalikustada, kartes regulatiivse kontrolli ees. Lisaks sellele toimus veel üks rikkumine Google+ API-s, mis jättis 52,5 miljoni Google+ kasutajanime, e-posti, aadressi, ameti ja vanuse kuueks päevaks avalikuks. Google+ on arvatavasti Google suurim läbikukkumine.<ref name="viide 23" /><br />
<br />
===Mida tehakse andme väärkasutuse vastu?===<br />
Euroopa Liidu andmekaitse eeskirjad tagavad isikuandmete kaitse alati, kui neid kogutakse, näiteks, kui ostate midagi veebis. Tänu nendele eeskirjadele, võib saata taotluse juurdepääsuks enda isikuandmetele, mis ettevõttel või organisatsioonil teie kohta on. Nad peavad vastama kuu jooksul ning peavad andma koopia isikuandmetest ning kogu asjakohase teabe selle kohta, kuidas andmeid kasutatud on või kasutatakse. Need reeglit kehtivad nii Euroopa liidus asuvate ettevõtetele kui ka organisatsioonidele ja väljaspool Euroopa Liitu asuvatele ettevõtetele, kes pakuvad Euroopa Liidus kaupu või teenuseid.<ref name="viide 24" /><br />
<br />
==Allikad==<br />
<references><br />
<ref name="viide 1">Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://www.researchgate.net/publication/4151214_Privacy_personal_information_threats_and_technologies </ref><br />
<ref name="viide 2">Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://penntoday.upenn.edu/news/dangers-sharing-personal-information-social-media </ref><br />
<ref name="viide 3">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.theglobeandmail.com/business/careers/business-education/article-how-data-sharing-era-puts-our-privacy-at-risk/ </ref><br />
<ref name="viide 4">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.mappingmegan.com/dangers-of-posting-travel-updates-live/ </ref><br />
<ref name="viide 5">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.cbc.ca/radio/day6/episode-280-the-panama-papers-american-idol-s-legacy-mexico-s-migrant-crisis-sherpas-on-everest-and-more-1.3525222/the-perils-of-flaunting-your-wealth-on-social-media-1.3525260 </ref><br />
<ref name="viide 6">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.businessinsider.com/photos-you-should-never-ever-post-on-social-media-20185#someone-elses-photos-11 </ref><br />
<ref name="viide 7">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.fapeabody.com/articles_and_videos/personal-finance/four-types-identity-theft/ </ref><br />
<ref name="viide 8">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.scamwatch.gov.au/types-of-scams/attempts-to-gain-your-personal-information/identity-theft </ref><br />
<ref name="viide 9">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.investopedia.com/terms/i/identitytheft.asp#:~:text=Identity%20theft%20is%20the%20crime,making%20unauthorized%20transactions%20or%20purchases. </ref><br />
<ref name="viide 10">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteedivargus </ref><br />
<ref name="viide 11">Kadi Kase, Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/816/2012_Kase%2CKadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y </ref><br />
<ref name="viide 12">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: http://enesetunne.ee/spetsialist/kiusamine/kuberkiusamine/kuidas-kuberkiusamine-aset-leiab/ (Lk 15) </ref><br />
<ref name="viide 13">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.pacer.org/bullying/resources/cyberbullying/ </ref><br />
<ref name="viide 14">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.unicef.org/end-violence/how-to-stop-cyberbullying#2 </ref><br />
<ref name="viide 15">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www2.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/ </ref><br />
<ref name="viide 16">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://tra-la-la-band.com/cat-blogimine/kuberkiusamise-statistika-faktid-ja-suundumused/ </ref><br />
<ref name="viide 17">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/eesti-uhines-kooli-ja-kuberkiusamise-vastase-rahvusvahelise-uhisavaldusega </ref><br />
<ref name="viide 18">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://suurimjulgus.ee/ </ref><br />
<ref name="viide 19">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.infolaw.co.uk/newsletter/2019/11/what-is-data-misuse/ </ref><br />
<ref name="viide 20">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://gizmodo.com/facebook-is-giving-advertisers-access-to-your-shadow-co-1828476051 </ref><br />
<ref name="viide 21">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://techscience.org/a/2015121502/ </ref><br />
<ref name="viide 22">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wired.com/story/facebook-exposed-87-million-users-to-cambridge-analytica/ </ref><br />
<ref name="viide 23">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wsj.com/articles/google-exposed-user-data-feared-repercussions-of-disclosing-to-public-1539017194 </ref><br />
<ref name="viide 24">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/internet-telecoms/data-protection-online-privacy/index_en.htm </ref><br />
</references></div>Kemihkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internetiprivaatsusega_seotud_p%C3%B5hiprobleemid_%C3%BChiskonnas&diff=136171Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas2020-12-14T19:28:47Z<p>Kemihk: </p>
<hr />
<div><br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet on saanud inimkonna jaoks üsna oluliseks töö-, lõbu- ja suhtlusvahendiks. Sellest tulenevalt on veebis inimeste kohta ka väga palju informatsiooni igale otsijale leidmiseks olemas. Tihti on nii, et inimesed ise ei mõistagi, kui palju informatsiooni ja kui avalikult on nad Internetti enda või teiste kohta üles riputanud ning seetõttu annab see ka pahatahtlikele inimestele palju vahendeid inimeste mõjutamiseks ja nende andmete ära kasutamiseks. Töös ongi kirjeldatud põhilised probleemid, mida sellise andmehulga ja inimeste teadmatuse tõttu on võimalik inimeste vastu korda saata.<br />
<br />
==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud==<br />
Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame sotsiaalmeedia vahendusel pilte oma tegemistest ning postitame avalikult internetis meie endaga seotud infot. Sageli ei olda ohtudega kursis või ei arvestata isikliku teabe jagamisel tekkivate riskidega piisaval määral. Pealtnäha ohutu tegevus võib teatud olukordades viia kahjulike tagajärgedeni ning selle ära hoidmiseks tuleb isikliku info jagamisel olla eriti tähelepanelik.<br />
<br />
Esmalt on vaja ületada internetiprivaatsuse probleemid, mis on seotud inimeste sihiliku ettevaatamatu ning ükskõikse suhtumisega. Nimelt on inimesi, kes ei oska privaatsust adekvaatselt hinnata. Esiteks loobuvad mõned pingutamast, sest arvavad, et privaatsust ei ole nagunii võimalik kaitsta ning ei hakatagi selle tarbeks midagi ette võtma. Teiseks on inimesed, kes arvavad, et nendel ei ole midagi varjata või et kellelgi pole nende info vastu huvi. Tavaliselt ei osata sellistel juhtudel tegelikult arvata, kuidas on võimalik isiklikku informatsiooni sinu vastu ära kasutada.<ref name="viide 1" /><br />
<br />
Peamiseks kohaks, kus enda privaatsus ohtu seatakse, on sotsiaalmeedia. Avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusi võidakse ohvri personaalse informatsiooni kogumiseks. Selleks ei pea isegi olema erilisi „kräkkeri oskuseid“, et avalikust internetiruumist teavet koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Sotsiaalmeediast kogutavad andmed nagu isiku vanus, sünniaeg, elukoht, millega ta tegeleb, kes on ta sõbrad, kus ta on õppinud jms muudavad lihtsamaks salasõnade ära arvamise, lahtimuukimise ning „Millises linnas oled üles kasvanud?“-stiilis turvaküsimustele vastuste leidmise. Põhjalikud teadmised inimese taustast võimaldavad korraldada ka veenvana paistvaid pettuseid, kus pöördutakse personaalselt ohvri poole ja ähvardusi, milles lubatakse tundlikku teavet avalikustada.<ref name="viide 2" /><br />
<br />
Lisaks kaubeldakse andmetega seaduslikult reklaamiettevõtete, turundusagentuuride ja andmevahendajate vahel. Andmete jagamise mehhanismidega kaasnevad ohud, mida ei osata alati ette näha. Kui mõnele süütuna näivale veebilehele sisestatakse andmed, siis alati on võimalus, et neid jagatakse ka kolmandate osapooltega (pikemalt "Andmete väärkasutuse" peatükis). Peamiselt soovitakse kasutajatelt näiteks „küpsisefailidena“ esinevat informatsiooni koguda selleks, et pakkuda inimestele huvipakkuvamat sisu, ostusoovitusi, pakkumisi, reklaame jm, kuid seejuures liigub teave, mille hulka kuuluvad näiteks veebisirvimise ajalugu, hiljutised ostud ja lehtedele (ka nt tellimusvormidele) sisestatud isikuandmed. Üldiselt ei oska inimesed arvatagi, kui palju infot on nende kohta kogutud ning kui palju järeldusi on võimalik nende põhjal teha. Tuleb suhtuda põhimõttega „internetis ei ole miski privaatne“ ning võtta seda arvesse isikliku info jagamisel.<ref name="viide 3" /><br />
<br />
Kodust eemal viibides ei tohiks teha postitusi või jagada pilte, mis avaldavad praeguse asukoha. Esiteks antakse sellega avalikkusele (sh varastele) teada, et kedagi pole kodus. Kurjemate kavatsustega inimesed jälgivad tihti ka sotsiaalmeedias toimuvat ning sellised vihjed loovad nendele soodsad võimalused oma plaanide elluviimiseks. Seega ei tasu puhkusereisil olles pilte kohe avalikult üles panna, vastasel juhul võivad koju jõudes oodata ebameeldivad üllatused.<ref name="viide 4" /><br />
<br />
Teiseks ei tohiks liikvel olles oma hetkeasukohast reaalajas teavet jagada, sest sellega seatakse ka iseennast ohtu. Seda näidet illustreerib hästi juhtum 2016. aastast, kui Pariisis viibinud Kim Kardashiani röövisid kohalikud politseinikuteks maskeerunud kurjategijad. Ülekuulamisel selgus, et Kimi asukoha luksusresidentsis, kus viibides postitati pilt, saidki kurjategijad teada sotsiaalmeediast. Lisaks oli teada, et ohver kandis sel hetkel miljoneid eurosid väärt ehteid ning see oli juba piisav teave relvastatud röövi korraldamiseks.<br />
Kord leidis aset ka selline juhtum, kus üksinda kodus viibinud teismeline otsustas korraldada väikse peo ning mõned tuttavad kohale kutsuda. Facebookis liiga avalikult välja antud teade jõudis aga päris laiale ringkonnale kätte ning selle tulemusel tuli õigeks ajaks kohale oodatust suurem ja kirjum seltskond. Nende hulgas võis tõenäoliselt olla ka pahatahtlike kavatsustega ootamatuid külalisi, kuid olukorra lahendas kohale tulnud politsei, kes oli samuti kutsest teada saanud. (põhineb kirjutaja enda teadmistel)<br />
<br />
Mõnikord satub inimeste aktiivse internetikasutamise tulemusel avalikkuse ette andmeid, mida mujal igapäevaelus pigem varjata üritatakse. Finantsõigusega tegelevas ettevõttes Burford Capital ülemaailmsete kohtuotsustega tegelev asjatundja, kelle põhiülesandeks on varjatud, ebaseaduslike rikkuste avastamine, ütleb et sotsiaalmeediast on saanud tema põhiline tööriist tõestuse kogumisel. Sagedased on olukorrad, kus inimene väidab, et on vaene, kuid poseerib sotsiaalmeedias uhke elamu või luksusauto taustal. Mõnikord on sotsiaalmeedias uhkeldamisega aktiivsem just noorem kontingent, kes paljastavad avalikkusele oma vanemate varjatud varandusi (mida tegelikult võimudele esitleda ei soovita) ning seeläbi pettusekahtlustuse alla satuvad. Sotsiaalmeediast on saanud justkui analoogiline allikas Panama paberitega, kuid tundliku info lekkimise taga on inimesed ise. Muuhulgas võivad sotsiaalmeediapostitused kohtus olla täiesti arvestatavad asitõendid, kuna tegemist on juriidilises mõttes avalike dokumentidega.<ref name="viide 5" /><br />
<br />
Pilte rahast ei tasu aga postitada ka juhul, kui see kõige ausamat päritolu, sest selline tegevus kutsub vaid tüli kaela. Kõigil pole vaja teada, kui palju kellelgi raha on ning selline teadmine on loomulikult suureks ahvatluseks kurjategijatele. Sama kehtib ka igasuguste piletite, ostutšekkide ja kõigi muude isiklikke andmeid sisaldavate dokumentide puhul, mille jagamine annab võimaluse identiteedivarguseks. Ka selliste juhtumite korral saab kõik alguse sellest, kuidas inimene oma andmetega ümber käib. (pikemalt järgmises peatükis "Identiteedivargus")<ref name="viide 6" /><br />
<br />
Eelneva kokkuvõtteks tasub meeles pidada, et internetis isiklikku informatsiooni jagades tuleb olla teadlik võimalikest tagajärgedest ning võimalusest, et keegi saab seda sinu vastu pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Igasuguse olulise teabe jagamisel oleks mõistlik kaalutletult läbi mõelda, kellele, kuidas ja kui palju seda jagatakse. Enda privaatsuse ohtu seadmise taga on aga tavaliselt eelkõige inimesed ise oma läbimõtlematu käitumisega. Selle põhjuseks võib omakorda olla teadmatus võimalikest ohtudest ning vähene huvi privaatsuse kaitsmiseks.<br />
<br />
==Identiteedivargus==<br />
<br />
===Mis on identiteedivargus?===<br />
Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<ref name="viide 10" /><br />
Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<ref name="viide 7" /><br />
<br />
• '''meditsiiniliseks;'''<br />
<br />
• '''kriminaalseks;'''<br />
<br />
• '''finantsiliseks;'''<br />
<br />
• '''lapse identiteedivarguseks.'''<br />
<br />
<br />
'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<ref name="viide 9" /><br />
<br />
'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<ref name="viide 7" /><br />
<br />
'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<ref name="viide 7" /><br />
<br />
'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<ref name="viide 7" /><br />
<br />
===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===<br />
1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
2. pankade ja firmade kodulehekülgede järele tegemine ja sealt klientide personaalse informatsiooni kogumine, seda viisi nimetatakse phishinguks või ka õngitsusmeetodiks ning eelkõige on nende eesmärgiks saada kätte inimeste personaalsed pangaandmed nagu näiteks salasõnad ja kasutajanimed;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
3. viiruse välja töötamine, mis ohvri tegevusi arvutis ja Internetis salvestama hakkab, nimetatakse keyloggeriks, mis kaaperdab ja salvestab viiruse loomust olenevalt nii klahvivajutusi kui ka palju muud infot; <ref name="viide 11" /><br />
<br />
4. magnetriba kasutamine, mis kaardi andmed kopeerib. Pangakaardi andmete kaaperdamine on tänapäeval muutunud veelgi lihtsamaks tänu NFC-le ja viipemaksele. Vargad suudavad pangakaardiandmed kaaperdada sisuliselt ohvrist piisavalt lähedalt mööda kõndides;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
5. võltsides valesid andmeid kasutades taotlusi, väga palju on juhtumeid, kus on saadud piisavalt isikuandmeid kätte ning ohvri nimele on võetud kiirlaene ja muid rahalisi kohustusi;<ref name="viide 11" /><br />
<br />
6. sotsiaalmeedias konto kaaperdamine võib tekitada palju probleeme, sest läbi sotsiaalmeeida on väga lihtne kellegi teise nime alt tegusid korda saata.<ref name="viide 11" /><br />
<br />
===Kuidas end kaitsta identiteedivarguste eest?===<br />
Üheks põhiliseks soovituseks oleks mitte avada kahtlaseid linke ega postitusi, et mitte langeda õngitsemise ohvriks. Kunagi ei küsita väga tundlikku informatsiooni sõnumi ega telefonikõne kaudu. Kellelgi ei tohiks raha saata ilma eelneva selgeks tegemiseta, et kas raha läheb õigele isikule ja mille jaoks. Salasõnad peaksid olema üsna keerulised ja soovitatavalt midagi, mida ei suudetaks ära arvata ega lahti murda. Seadmetel peaksid olema ajakohased tulemüürid ning antiviirused installitud. Postkastide lukustamine on samuti soovitatav ning nii üllatav kui see ka poleks, siis prügi, mida ära visatakse võib olla identiteedivaraste “kullaks”, kuna prügis leidub ootamatult palju olulist informatsiooni. Järelikult peaks kõik ära visatavad dokumendid, tšekid ja arved kõigepealt paberihundist läbi laskma. Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et ise ei postitaks veebi tundlikku informatsiooni enda ega teiste kohta.<ref name="viide 8" /><br />
<br />
==Küberkiusamine==<br />
Küberkiusamine on ettekavatsetud süstemaatiline klaperjaht, turvaoht või solvamine internetis. Selle alla kuuluvad Internetis kompromiteerivate piltide ja/või videote jagamine, laimu levitamine, halastamatute kommentaaride kirjutamine, ohvri kasutajakontosse tagamõttega sisse murdmine, et leida kompromaati või teise inimese isiklikke andmeid ja nende kasutamine, et ohvri reputatsiooni kahjustada, internetikeskkondade loomine teise inimese üle naermiseks. Kiusajaks võib olla nii üks inimene, kui ka grupp.<ref name="viide 12" /><br />
<br />
Küberkiusamine on internetiprivaatsusega seotud mitmekülgselt: anonüümsus, mis internet pakub, teeb kiusaja käed vabaks, et ta tunneb ennast absolüütselt karistamatuks, kui ta ei pea oma sõnu või tegevuse eest vastama; ohver oma poolt tunneb, et tema privaatsus oli rikutud.<br />
<br />
Põhjused, miks küberkiusamine on ohtlik ja miks see eksisteerib:<br />
<br />
● Turvalisuse tunne on Maslow’i püramiidis üks baas vajadusest, mis asub teisel astmel, kohe pärast füüsilistest vajadustest, mis tähendab, et see on väga oluline tunne inimese jaoks, et täisjõuliselt elada ja oma potentsiaale täide viima;<br />
<br />
● Kui tava elus kiusamisest inimene võib kodus peita, siis küberkiusaja võib ohvri enesetunne kahjustada ööpäeva jooksul päev-päevalt. Kui see on reaal elus toimuva kiusamise jätk, siis olukord on veel halvemaks;<br />
<br />
● Kiusaja ei näe inimese reaktsiooni sellele, mis ta kirjutas, mis tõttu võivad olla interneti kirjutatud sellised kommentaarid, mis reaal elus inimene kunagi ei ütleks, mis põhjustab ka see, et tihti inimene internetis tajub nagu pilt, millel ei ole tunned. Tihti kiusaja ja ohver ei kohtunud kunagi reaal elus;<br />
<br />
● Kauakestva küberkiusamise puhul ohver võib alustada mõtlema, et see on normaalne suhtumine temale ja võib põhjustada vaimsed probleemid. Tihti inimene, kes oli ohvri rollis pärast alustab ka ise teisi inimesi kiusama.<br />
<br />
● Sõnavabadus on olulisel kohal praeguses maailmas, aga paljud inimesed saavad selle mõte valesti aru. Kiusaja võib ennast õigustada nii, et ka lihtsalt oma arvamust avaldas ja ohver ei ole valmis kriitikat kuulata. Ohver võib mõelda, et kui ta kustutab ebameeldivad kommentaarid ja kellegiga jagab oma murega, siis alustatakse teda kiusama selle eest, et ta on nõrk;<br />
<br />
● See mis oli interneti laaditud, ei saa enam ära kustutada, kui keegi laadis alla kellegi teise provokatiivsed fotod või videod, iga inimene võib endale seda säilitama ja edasi levitama.<ref name="viide 13" /><br />
<br />
UNICEF´i sõnul küberkiusamine mõjutab inimese vaimse heaolu: ohver tunneb kurbust, jõuetust või kurjust, emotsionaalselt inimene võib olla häbi ja ta võib kaotada huvi sellele, millega talle meeldis tegeleda, ohvril võib olla unepuudus, söögiisu võib kaduda, võivad olla pea- või kõhuvalu.<ref name="viide 14" /><br />
<br />
Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on pakutud, kuidas peaks käituma, kui oled küberkiusamise ohvriks sattunud. Esiteks, on vaja blokeerida kiusajaid, kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis halvustava sisuga sõnumeid ja teateid ei pea sa sellega kokku leppida, vaid sul on õigus ja võimalus selle lõpetada. On oluline salvesta kõik tõendid, et küberkiusamine oli, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena. On vaja ka teavitada portaali pidajat kiusaja tegevusest, et kiusaja ei saaks veel kedagi solvata. Eestis on enim levinud sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Sel juhul on vaja kopeerida eraldi dokumendiks libakonto andmed ja pärast materjalide salvestamist teavita konto ebaseaduslikust kasutamisest politseid.<ref name="viide 15" /> Endast tahaks lisada, et kiusatakse selleks, et reaktsiooni saada, ei ole vaja proovida kiusajale tõestada, et sina oled parem, kui ta ütleb, või alustada enda poolt samad sõnad rääkida.<br />
<br />
Tahaks siin tuua statistikat, kui ei leidnud uuringuid, mis Eestis oleks tehtud, aga võtaks kokku Euroopa ja USA tehtud uuringud võib öelda. et kolmandik noortest oli küberkiusamise ohvrid, kaks kolmandikku neid, keda kiusatakse ütlesid, et see mõjutas nende enesetunne ja kooli hinded, neljandik proovis endale rikkuma või alustasid sellest mõtlema. Suurem osa küberkiusajatest solvab inimesi reaal elus ka. Platformideks, kus rohkem kiusatakse sai Instagram Euroopas ja Facebook USA-s. Viimase aastaga statistika algas kasvama, minu arust, põhjuseks võib olla ka karantiin, kui inimesed alustasid rohkem aega internetis veetma ja karantiin oli kõigile stressi olukord.<ref name="viide 16" /> Statistika andmeid on internetis palju, aga paljudel ei ole kirjutatud, mis riigis see oli tehtud, mitu inimesi osales, kui vanad nad olid ja andmed ka erinevasid, oli raske korrektselt kuidagi keskmise olukorda võtta, sellega võtsin juba töödeldut andmed. Ma loodan, et Eestis ka teevad uuringu selle kohta, on huvitav, kuidas meie riigis on olukord selle probleemiga.<br />
<br />
Sel aastal Eesti ühines G7 ja UNESCO haridusministrite kooli- ja küberkiusamise vastase ühisavaldusega. Koos riigid tahavad töödelda ühised sammud, reeglid, mis aitaks seda teemat rohkem avalikuks teha ja tulevikus olukorda parandada.<ref name="viide 17" /><br />
<br />
Kui rääkida sellest, mis Eestis tehakse olukorda parandamiseks, peab mainida ka Telia programmi “Suurim julgus”. See programm kõige rohkem praegu seda teemat valgustab, nad propagandeerivad sõbralik suhtumine sotsiaal meedias, annavad inimestele võimaluse oma lood öelda, et teised teaks, et iga inimene võib ohvriks saada ja ta ei ole süüdi ja et, ei ole häbi sellest rääkida. Rääkivad ka, kuhu võib minna, helistada või kirjutada, kui sa selle olukorraga kokku puutusid. See programm ka pakub koolis teha klassitunnid ja neil on nõuded, kuidas võib käituda, kui sa oled ohver, tema vanem, õpetaja või tunnistaja.<ref name="viide 18" /><br />
<br />
See millega nad tegelevad on “koolitus” ja “reeglid” kaks kolmest "Mitnicki valemi" komponendist. Et noor võiks vähem tundlik teise inimese arvamusele, peab tema pere tema elus osaleda, teda hoida ja temaga rääkida. On hea kodus ka oma reeglid teha, et noor teaks, et ta võib vanematele öelda, kui teda kiusatakse, et see käitumine ei ole normaalne ja kuidas selles olukorras käituda. Reegliteks võib olla ka netikett, et noor ise teisi inimesi ei solvaks. Ka oluline reegel on, et oma isiklikud andmed (telefoni number või aadress) ei ole vaja internetis avalikuks teha. Koolituses peab veel seletada, et oma arvamuse rääkimine ja solvamine on erinevad asjad ja et inimene ei ole süüdi, kui teda kiusatakse. Viimase komponendi “tehnoloogia” kohaselt peavad sotsiaal meedia platformi loojad mõtlema sellest, et kasutajal oleks kontroll oma virtuaalse keskkonda peal, et ta võiks ebameeldivad kommentaarid kustutada, inimesi blokeerida jne ja et oleks eetilised välja kirjutatud, kui inimene neid ei jälgi, siis ta ei saa selle platformi kasutada. Kiusamine virtuaal maailmas mõjub reaal inimese tunned, vaimu, tervist ja käitumist. Anonüümsus ei anna kellegile õigust teisi inimesi solvama. Kui tahad midagi internetis teisele inimesele kirjutada on vaja alguses mõelda, kas sa ise tahaks sellise sõnumi saada ja kuidas sina ennast tunneks, kui on minimaalne kahtlus, ei ole vaja seda saada. Nagu avatud korteri uks ei ole kutse, et seda ära röövima, sama, kui inimene oma elu sotsiaal meedias näitab, ei ole see kutse solvamiseks.<br />
<br />
==Andmete väärkasutus==<br />
<br />
===Mis on andmete väärkasutus?===<br />
Andmete väärkasutamine on teabe kasutamine viisil, milleks see ei olnud mõeldud. Kasutajalepingud, ettevõtte põhimõtted, andmete privaatsuse seadused ja valdkonna eeskirjad seavad kõik tingimused andmete kogumiseks ja kasutamiseks. On oluline eristada juhtumeid, kus andmed on saadud õiguspäraselt, kuid mida on väärkasutatud ja andmeid, mis on kogutud ebaseaduslikult või varastatud. Kui andmed on ebaseaduslikult saadud, siis on tegu andmevargusega, aga kui andmed on legaalsel viisil saadud ja nende andmetega käidakse ringi valesti, siis on tegu andmete väärkasutamisega.<ref name="viide 19" /><br />
<br />
===Miks andmeid üldse kogutakse?===<br />
Isikuandmed on meie digitaalne vara. Nende kasutamisest on huvitatud ettevõtted, kelle äritegevus põhineb isikuandmete töötlemisel. Selliste ettevõtete jaoks on isikuandmetel rahaline väärtus, mis väljendub näiteks selles, kui edukalt neil õnnestub isikuandmete analüüsi tulemusel oma tooteid või teenuseid arendada ja müüa. Väga hea näide on Facebook ning nende reklaamid. Isegi kui teil pole olnud Facebookis või Instagramis kunagi kontot, teab Facebook ikka, kes te olete, haldab teie kohta salajast toimikut teie kohta ja edastab selle toimiku reklaamijatele, aga teie ei pääse sellele teabele juurde ega saa kustutada seda. <ref name="viide 20" /><br />
Digitaalset vara leidub igal pool ja hoomamatus koguses, alates sellest, et 92 protsendil külastatavatest veebisaitidest on sisseehitatud Google trackerid, nii et Google teab kõiki kohti, mida internetis külastame, olenemata sellest, kas meil on Google´i konto või kasutame mõnda Google´i teenust.<ref name="viide 21" /><br />
<br />
===Paar näidet andmete väärkasutusest===<br />
====Facebook====<br />
Mark Zuckerbergi sotsiaalmeediaettevõte pole võõras andmete väärkasutamisega. Nende skandaal koos Cambridge Analyticaga on arvatavasti kõige kuulsam.<br />
Cambridge Analytica kasutas ebaseaduslikult üle 87 miljoni Facebooki kasutajate andmeid peamiselt poliitilise reklaami jaoks. Väidetavalt oli see tol ajal suurim leke Facebooki ajaloos. Tänu Cambridge Analyticale sai ka võimule Donald Trump.<ref name="viide 22" /><br />
====Google====<br />
Google+ oli Google´i omandis ja halduses olev suhtlusvõrgustik. Võrgustik käivitati 28.juunil 2011, püüdes proovile panna teisi sotsiaalvõrgustikke. Google paljastas sadade tuhandete Google+ võrgustiku kasutajate privaatsed andmed. Seda ei otsustatud avalikustada, kartes regulatiivse kontrolli ees. Lisaks sellele toimus veel üks rikkumine Google+ API-s, mis jättis 52,5 miljoni Google+ kasutajanime, e-posti, aadressi, ameti ja vanuse kuueks päevaks avalikuks. Google+ on arvatavasti Google suurim läbikukkumine.<ref name="viide 23" /><br />
<br />
===Mida tehakse andme väärkasutuse vastu?===<br />
Euroopa Liidu andmekaitse eeskirjad tagavad isikuandmete kaitse alati, kui neid kogutakse, näiteks, kui ostate midagi veebis. Tänu nendele eeskirjadele, võib saata taotluse juurdepääsuks enda isikuandmetele, mis ettevõttel või organisatsioonil teie kohta on. Nad peavad vastama kuu jooksul ning peavad andma koopia isikuandmetest ning kogu asjakohase teabe selle kohta, kuidas andmeid kasutatud on või kasutatakse. Need reeglit kehtivad nii Euroopa liidus asuvate ettevõtetele kui ka organisatsioonidele ja väljaspool Euroopa Liitu asuvatele ettevõtetele, kes pakuvad Euroopa Liidus kaupu või teenuseid.<ref name="viide 24" /><br />
<br />
==Allikad==<br />
<references><br />
<ref name="viide 1">Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://www.researchgate.net/publication/4151214_Privacy_personal_information_threats_and_technologies </ref><br />
<ref name="viide 2">Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://penntoday.upenn.edu/news/dangers-sharing-personal-information-social-media </ref><br />
<ref name="viide 3">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.theglobeandmail.com/business/careers/business-education/article-how-data-sharing-era-puts-our-privacy-at-risk/ </ref><br />
<ref name="viide 4">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.mappingmegan.com/dangers-of-posting-travel-updates-live/ </ref><br />
<ref name="viide 5">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.cbc.ca/radio/day6/episode-280-the-panama-papers-american-idol-s-legacy-mexico-s-migrant-crisis-sherpas-on-everest-and-more-1.3525222/the-perils-of-flaunting-your-wealth-on-social-media-1.3525260 </ref><br />
<ref name="viide 6">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.businessinsider.com/photos-you-should-never-ever-post-on-social-media-20185#someone-elses-photos-11 </ref><br />
<ref name="viide 7">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.fapeabody.com/articles_and_videos/personal-finance/four-types-identity-theft/ </ref><br />
<ref name="viide 8">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.scamwatch.gov.au/types-of-scams/attempts-to-gain-your-personal-information/identity-theft </ref><br />
<ref name="viide 9">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.investopedia.com/terms/i/identitytheft.asp#:~:text=Identity%20theft%20is%20the%20crime,making%20unauthorized%20transactions%20or%20purchases. </ref><br />
<ref name="viide 10">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteedivargus </ref><br />
<ref name="viide 11">Kadi Kase, Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/816/2012_Kase%2CKadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y </ref><br />
<ref name="viide 12">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: http://enesetunne.ee/spetsialist/kiusamine/kuberkiusamine/kuidas-kuberkiusamine-aset-leiab/ (Lk 15) </ref><br />
<ref name="viide 13">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.pacer.org/bullying/resources/cyberbullying/ </ref><br />
<ref name="viide 14">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.unicef.org/end-violence/how-to-stop-cyberbullying#2 </ref><br />
<ref name="viide 15">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www2.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/ </ref><br />
<ref name="viide 16">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://tra-la-la-band.com/cat-blogimine/kuberkiusamise-statistika-faktid-ja-suundumused/ </ref><br />
<ref name="viide 17">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/eesti-uhines-kooli-ja-kuberkiusamise-vastase-rahvusvahelise-uhisavaldusega </ref><br />
<ref name="viide 18">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://suurimjulgus.ee/ </ref><br />
<ref name="viide 19">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.infolaw.co.uk/newsletter/2019/11/what-is-data-misuse/ </ref><br />
<ref name="viide 20">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://gizmodo.com/facebook-is-giving-advertisers-access-to-your-shadow-co-1828476051 </ref><br />
<ref name="viide 21">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://techscience.org/a/2015121502/ </ref><br />
<ref name="viide 22">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wired.com/story/facebook-exposed-87-million-users-to-cambridge-analytica/ </ref><br />
<ref name="viide 23">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wsj.com/articles/google-exposed-user-data-feared-repercussions-of-disclosing-to-public-1539017194 </ref><br />
<ref name="viide 24">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/internet-telecoms/data-protection-online-privacy/index_en.htm </ref><br />
</references></div>Kemihkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internetiprivaatsusega_seotud_p%C3%B5hiprobleemid_%C3%BChiskonnas&diff=136170Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas2020-12-14T17:54:22Z<p>Kemihk: </p>
<hr />
<div><br />
==Sissejuhatus==<br />
Internet on saanud inimkonna jaoks üsna oluliseks töö-, lõbu- ja suhtlusvahendiks. Sellest tulenevalt on veebis inimeste kohta ka väga palju informatsiooni igale otsijale leidmiseks olemas. Tihti on nii, et inimesed ise ei mõistagi, kui palju informatsiooni ja kui avalikult on nad Internetti enda või teiste kohta üles riputanud ning seetõttu annab see ka pahatahtlikele inimestele palju vahendeid inimeste mõjutamiseks ja nende andmete ära kasutamiseks. Töös ongi kirjeldatud põhilised probleemid, mida sellise andmehulga ja inimeste teadmatuse tõttu on võimalik inimeste vastu korda saata.<br />
<br />
==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud==<br />
Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame sotsiaalmeedia vahendusel pilte oma tegemistest ning postitame avalikult internetis meie endaga seotud infot. Sageli ei olda ohtudega kursis või ei arvestata isikliku teabe jagamisel tekkivate riskidega piisaval määral. Pealtnäha ohutu tegevus võib teatud olukordades viia kahjulike tagajärgedeni ning selle ära hoidmiseks tuleb isikliku info jagamisel olla eriti tähelepanelik.<br />
<br />
Esmalt on vaja ületada internetiprivaatsuse probleemid, mis on seotud inimeste sihiliku ettevaatamatu ning ükskõikse suhtumisega. Nimelt on inimesi, kes ei oska privaatsust adekvaatselt hinnata. Esiteks loobuvad mõned pingutamast, sest arvavad, et privaatsust ei ole nagunii võimalik kaitsta ning ei hakatagi selle tarbeks midagi ette võtma. Teiseks on inimesed, kes arvavad, et nendel ei ole midagi varjata või et kellelgi pole nende info vastu huvi. Tavaliselt ei osata sellistel juhtudel tegelikult arvata, kuidas on võimalik isiklikku informatsiooni sinu vastu ära kasutada.<ref name="viide 1" /><br />
<br />
Peamiseks kohaks, kus enda privaatsus ohtu seatakse, on sotsiaalmeedia. Avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusi võidakse ohvri personaalse informatsiooni kogumiseks. Selleks ei pea isegi olema erilisi „kräkkeri oskuseid“, et avalikust internetiruumist teavet koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Sotsiaalmeediast kogutavad andmed nagu isiku vanus, sünniaeg, elukoht, millega ta tegeleb, kes on ta sõbrad, kus ta on õppinud jms muudavad lihtsamaks salasõnade ära arvamise, lahtimuukimise ning „Millises linnas oled üles kasvanud?“-stiilis turvaküsimustele vastuste leidmise. Põhjalikud teadmised inimese taustast võimaldavad korraldada ka veenvana paistvaid pettuseid, kus pöördutakse personaalselt ohvri poole ja ähvardusi, milles lubatakse tundlikku teavet avalikustada.<ref name="viide 2" /><br />
<br />
Lisaks kaubeldakse andmetega seaduslikult reklaamiettevõtete, turundusagentuuride ja andmevahendajate vahel. Andmete jagamise mehhanismidega kaasnevad ohud, mida ei osata alati ette näha. Kui mõnele süütuna näivale veebilehele sisestatakse andmed, siis alati on võimalus, et neid jagatakse ka kolmandate osapooltega (pikemalt "Andmete väärkasutuse" peatükis). Peamiselt soovitakse kasutajatelt näiteks „küpsisefailidena“ esinevat informatsiooni koguda selleks, et pakkuda inimestele huvipakkuvamat sisu, ostusoovitusi, pakkumisi, reklaame jm, kuid seejuures liigub teave, mille hulka kuuluvad näiteks veebisirvimise ajalugu, hiljutised ostud ja lehtedele (ka nt tellimusvormidele) sisestatud isikuandmed. Üldiselt ei oska inimesed arvatagi, kui palju infot on nende kohta kogutud ning kui palju järeldusi on võimalik nende põhjal teha. Tuleb suhtuda põhimõttega „internetis ei ole miski privaatne“ ning võtta seda arvesse isikliku info jagamisel.<ref name="viide 3" /><br />
<br />
Kodust eemal viibides ei tohiks teha postitusi või jagada pilte, mis avaldavad praeguse asukoha. Esiteks antakse sellega avalikkusele (sh varastele) teada, et kedagi pole kodus. Kurjemate kavatsustega inimesed jälgivad tihti ka sotsiaalmeedias toimuvat ning sellised vihjed loovad nendele soodsad võimalused oma plaanide elluviimiseks. Seega ei tasu puhkusereisil olles pilte kohe avalikult üles panna, vastasel juhul võivad koju jõudes oodata ebameeldivad üllatused.<ref name="viide 4" /><br />
<br />
Teiseks ei tohiks liikvel olles oma hetkeasukohast reaalajas teavet jagada, sest sellega seatakse ka iseennast ohtu. Seda näidet illustreerib hästi juhtum 2016. aastast, kui Pariisis viibinud Kim Kardashiani röövisid kohalikud politseinikuteks maskeerunud kurjategijad. Ülekuulamisel selgus, et Kimi asukoha luksusresidentsis, kus viibides postitati pilt, saidki kurjategijad teada sotsiaalmeediast. Lisaks oli teada, et ohver kandis sel hetkel miljoneid eurosid väärt ehteid ning see oli juba piisav teave relvastatud röövi korraldamiseks.<br />
Kord leidis aset ka selline juhtum, kus üksinda kodus viibinud teismeline otsustas korraldada väikse peo ning mõned tuttavad kohale kutsuda. Facebookis liiga avalikult välja antud teade jõudis aga päris laiale ringkonnale kätte ning selle tulemusel tuli õigeks ajaks kohale oodatust suurem ja kirjum seltskond. Nende hulgas võis tõenäoliselt olla ka pahatahtlike kavatsustega ootamatuid külalisi, kuid olukorra lahendas kohale tulnud politsei, kes oli samuti kutsest teada saanud. (põhineb kirjutaja enda teadmistel)<br />
<br />
Mõnikord satub inimeste aktiivse internetikasutamise tulemusel avalikkuse ette andmeid, mida mujal igapäevaelus pigem varjata üritatakse. Finantsõigusega tegelevas ettevõttes Burford Capital ülemaailmsete kohtuotsustega tegelev asjatundja, kelle põhiülesandeks on varjatud, ebaseaduslike rikkuste avastamine, ütleb et sotsiaalmeediast on saanud tema põhiline tööriist tõestuse kogumisel. Sagedased on olukorrad, kus inimene väidab, et on vaene, kuid poseerib sotsiaalmeedias uhke elamu või luksusauto taustal. Mõnikord on sotsiaalmeedias uhkeldamisega aktiivsem just noorem kontingent, kes paljastavad avalikkusele oma vanemate varjatud varandusi (mida tegelikult võimudele esitleda ei soovita) ning seeläbi pettusekahtlustuse alla satuvad. Sotsiaalmeediast on saanud justkui analoogiline allikas Panama paberitega, kuid tundliku info lekkimise taga on inimesed ise. Muuhulgas võivad sotsiaalmeediapostitused kohtus olla täiesti arvestatavad asitõendid, kuna tegemist on juriidilises mõttes avalike dokumentidega.<ref name="viide 5" /><br />
<br />
Pilte rahast ei tasu aga postitada ka juhul, kui see kõige ausamat päritolu, sest selline tegevus kutsub vaid tüli kaela. Kõigil pole vaja teada, kui palju kellelgi raha on ning selline teadmine on loomulikult suureks ahvatluseks kurjategijatele. Sama kehtib ka igasuguste piletite, ostutšekkide ja kõigi muude isiklikke andmeid sisaldavate dokumentide puhul, mille jagamine annab võimaluse identiteedivarguseks. Ka selliste juhtumite korral saab kõik alguse sellest, kuidas inimene oma andmetega ümber käib. (pikemalt järgmises peatükis "Identiteedivargus")<ref name="viide 6" /><br />
<br />
Eelneva kokkuvõtteks tasub meeles pidada, et internetis isiklikku informatsiooni jagades tuleb olla teadlik võimalikest tagajärgedest ning võimalusest, et keegi saab seda sinu vastu pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Igasuguse olulise teabe jagamisel oleks mõistlik kaalutletult läbi mõelda, kellele, kuidas ja kui palju seda jagatakse. Enda privaatsuse ohtu seadmise taga on aga tavaliselt eelkõige inimesed ise oma läbimõtlematu käitumisega. Selle põhjuseks võib omakorda olla teadmatus võimalikest ohtudest ning vähene huvi privaatsuse kaitsmiseks.<br />
<br />
==Identiteedivargus==<br />
<br />
===Mis on identiteedivargus?===<br />
Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<br />
Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<br />
<br />
• '''meditsiiniliseks;'''<br />
<br />
• '''kriminaalseks;'''<br />
<br />
• '''finantsiliseks;'''<br />
<br />
• '''lapse identiteedivarguseks.'''<br />
<br />
'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<br />
<br />
'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<br />
<br />
'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<br />
<br />
'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<br />
<br />
===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===<br />
1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;<br />
<br />
2. pankade ja firmade kodulehekülgede järele tegemine ja sealt klientide personaalse informatsiooni kogumine, seda viisi nimetatakse phishinguks või ka õngitsusmeetodiks ning eelkõige on nende eesmärgiks saada kätte inimeste personaalsed pangaandmed nagu näiteks salasõnad ja kasutajanimed;<br />
<br />
3. viiruse välja töötamine, mis ohvri tegevusi arvutis ja Internetis salvestama hakkab, nimetatakse keyloggeriks, mis kaaperdab ja salvestab viiruse loomust olenevalt nii klahvivajutusi kui ka palju muud infot; <br />
<br />
4. magnetriba kasutamine, mis kaardi andmed kopeerib. Pangakaardi andmete kaaperdamine on tänapäeval muutunud veelgi lihtsamaks tänu NFC-le ja viipemaksele. Vargad suudavad pangakaardiandmed kaaperdada sisuliselt ohvrist piisavalt lähedalt mööda kõndides;<br />
<br />
5. võltsides valesid andmeid kasutades taotlusi, väga palju on juhtumeid, kus on saadud piisavalt isikuandmeid kätte ning ohvri nimele on võetud kiirlaene ja muid rahalisi kohustusi;<br />
<br />
6. sotsiaalmeedias konto kaaperdamine võib tekitada palju probleeme, sest läbi sotsiaalmeeida on väga lihtne kellegi teise nime alt tegusid korda saata.<br />
<br />
===Kuidas end kaitsta identiteedivarguste eest?===<br />
Üheks põhiliseks soovituseks oleks mitte avada kahtlaseid linke ega postitusi, et mitte langeda õngitsemise ohvriks. Kunagi ei küsita väga tundlikku informatsiooni sõnumi ega telefonikõne kaudu. Kellelgi ei tohiks raha saata ilma eelneva selgeks tegemiseta, et kas raha läheb õigele isikule ja mille jaoks. Salasõnad peaksid olema üsna keerulised ja soovitatavalt midagi, mida ei suudetaks ära arvata ega lahti murda. Seadmetel peaksid olema ajakohased tulemüürid ning antiviirused installitud. Postkastide lukustamine on samuti soovitatav ning nii üllatav kui see ka poleks, siis prügi, mida ära visatakse võib olla identiteedivaraste “kullaks”, kuna prügis leidub ootamatult palju olulist informatsiooni. Järelikult peaks kõik ära visatavad dokumendid, tšekid ja arved kõigepealt paberihundist läbi laskma. Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et ise ei postitaks veebi tundlikku informatsiooni enda ega teiste kohta.<br />
<br />
==Küberkiusamine==<br />
Küberkiusamine on ettekavatsetud süstemaatiline klaperjaht, turvaoht või solvamine internetis. Selle alla kuuluvad Internetis kompromiteerivate piltide ja/või videote jagamine, laimu levitamine, halastamatute kommentaaride kirjutamine, ohvri kasutajakontosse tagamõttega sisse murdmine, et leida kompromaati või teise inimese isiklikke andmeid ja nende kasutamine, et ohvri reputatsiooni kahjustada, internetikeskkondade loomine teise inimese üle naermiseks. Kiusajaks võib olla nii üks inimene, kui ka grupp.<ref name="viide 12" /><br />
<br />
Küberkiusamine on internetiprivaatsusega seotud mitmekülgselt: anonüümsus, mis internet pakub, teeb kiusaja käed vabaks, et ta tunneb ennast absolüütselt karistamatuks, kui ta ei pea oma sõnu või tegevuse eest vastama; ohver oma poolt tunneb, et tema privaatsus oli rikutud.<br />
<br />
Põhjused, miks küberkiusamine on ohtlik ja miks see eksisteerib:<br />
<br />
● Turvalisuse tunne on Maslow’i püramiidis üks baas vajadusest, mis asub teisel astmel, kohe pärast füüsilistest vajadustest, mis tähendab, et see on väga oluline tunne inimese jaoks, et täisjõuliselt elada ja oma potentsiaale täide viima;<br />
<br />
● Kui tava elus kiusamisest inimene võib kodus peita, siis küberkiusaja võib ohvri enesetunne kahjustada ööpäeva jooksul päev-päevalt. Kui see on reaal elus toimuva kiusamise jätk, siis olukord on veel halvemaks;<br />
<br />
● Kiusaja ei näe inimese reaktsiooni sellele, mis ta kirjutas, mis tõttu võivad olla interneti kirjutatud sellised kommentaarid, mis reaal elus inimene kunagi ei ütleks, mis põhjustab ka see, et tihti inimene internetis tajub nagu pilt, millel ei ole tunned. Tihti kiusaja ja ohver ei kohtunud kunagi reaal elus;<br />
<br />
● Kauakestva küberkiusamise puhul ohver võib alustada mõtlema, et see on normaalne suhtumine temale ja võib põhjustada vaimsed probleemid. Tihti inimene, kes oli ohvri rollis pärast alustab ka ise teisi inimesi kiusama.<br />
<br />
● Sõnavabadus on olulisel kohal praeguses maailmas, aga paljud inimesed saavad selle mõte valesti aru. Kiusaja võib ennast õigustada nii, et ka lihtsalt oma arvamust avaldas ja ohver ei ole valmis kriitikat kuulata. Ohver võib mõelda, et kui ta kustutab ebameeldivad kommentaarid ja kellegiga jagab oma murega, siis alustatakse teda kiusama selle eest, et ta on nõrk;<br />
<br />
● See mis oli interneti laaditud, ei saa enam ära kustutada, kui keegi laadis alla kellegi teise provokatiivsed fotod või videod, iga inimene võib endale seda säilitama ja edasi levitama.<ref name="viide 13" /><br />
<br />
UNICEF´i sõnul küberkiusamine mõjutab inimese vaimse heaolu: ohver tunneb kurbust, jõuetust või kurjust, emotsionaalselt inimene võib olla häbi ja ta võib kaotada huvi sellele, millega talle meeldis tegeleda, ohvril võib olla unepuudus, söögiisu võib kaduda, võivad olla pea- või kõhuvalu.<ref name="viide 14" /><br />
<br />
Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on pakutud, kuidas peaks käituma, kui oled küberkiusamise ohvriks sattunud. Esiteks, on vaja blokeerida kiusajaid, kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis halvustava sisuga sõnumeid ja teateid ei pea sa sellega kokku leppida, vaid sul on õigus ja võimalus selle lõpetada. On oluline salvesta kõik tõendid, et küberkiusamine oli, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena. On vaja ka teavitada portaali pidajat kiusaja tegevusest, et kiusaja ei saaks veel kedagi solvata. Eestis on enim levinud sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Sel juhul on vaja kopeerida eraldi dokumendiks libakonto andmed ja pärast materjalide salvestamist teavita konto ebaseaduslikust kasutamisest politseid.<ref name="viide 15" /> Endast tahaks lisada, et kiusatakse selleks, et reaktsiooni saada, ei ole vaja proovida kiusajale tõestada, et sina oled parem, kui ta ütleb, või alustada enda poolt samad sõnad rääkida.<br />
<br />
Tahaks siin tuua statistikat, kui ei leidnud uuringuid, mis Eestis oleks tehtud, aga võtaks kokku Euroopa ja USA tehtud uuringud võib öelda. et kolmandik noortest oli küberkiusamise ohvrid, kaks kolmandikku neid, keda kiusatakse ütlesid, et see mõjutas nende enesetunne ja kooli hinded, neljandik proovis endale rikkuma või alustasid sellest mõtlema. Suurem osa küberkiusajatest solvab inimesi reaal elus ka. Platformideks, kus rohkem kiusatakse sai Instagram Euroopas ja Facebook USA-s. Viimase aastaga statistika algas kasvama, minu arust, põhjuseks võib olla ka karantiin, kui inimesed alustasid rohkem aega internetis veetma ja karantiin oli kõigile stressi olukord.<ref name="viide 16" /> Statistika andmeid on internetis palju, aga paljudel ei ole kirjutatud, mis riigis see oli tehtud, mitu inimesi osales, kui vanad nad olid ja andmed ka erinevasid, oli raske korrektselt kuidagi keskmise olukorda võtta, sellega võtsin juba töödeldut andmed. Ma loodan, et Eestis ka teevad uuringu selle kohta, on huvitav, kuidas meie riigis on olukord selle probleemiga.<br />
<br />
Sel aastal Eesti ühines G7 ja UNESCO haridusministrite kooli- ja küberkiusamise vastase ühisavaldusega. Koos riigid tahavad töödelda ühised sammud, reeglid, mis aitaks seda teemat rohkem avalikuks teha ja tulevikus olukorda parandada.<ref name="viide 17" /><br />
<br />
Kui rääkida sellest, mis Eestis tehakse olukorda parandamiseks, peab mainida ka Telia programmi “Suurim julgus”. See programm kõige rohkem praegu seda teemat valgustab, nad propagandeerivad sõbralik suhtumine sotsiaal meedias, annavad inimestele võimaluse oma lood öelda, et teised teaks, et iga inimene võib ohvriks saada ja ta ei ole süüdi ja et, ei ole häbi sellest rääkida. Rääkivad ka, kuhu võib minna, helistada või kirjutada, kui sa selle olukorraga kokku puutusid. See programm ka pakub koolis teha klassitunnid ja neil on nõuded, kuidas võib käituda, kui sa oled ohver, tema vanem, õpetaja või tunnistaja.<ref name="viide 18" /><br />
<br />
See millega nad tegelevad on “koolitus” ja “reeglid” kaks kolmest "Mitnicki valemi" komponendist. Et noor võiks vähem tundlik teise inimese arvamusele, peab tema pere tema elus osaleda, teda hoida ja temaga rääkida. On hea kodus ka oma reeglid teha, et noor teaks, et ta võib vanematele öelda, kui teda kiusatakse, et see käitumine ei ole normaalne ja kuidas selles olukorras käituda. Reegliteks võib olla ka netikett, et noor ise teisi inimesi ei solvaks. Ka oluline reegel on, et oma isiklikud andmed (telefoni number või aadress) ei ole vaja internetis avalikuks teha. Koolituses peab veel seletada, et oma arvamuse rääkimine ja solvamine on erinevad asjad ja et inimene ei ole süüdi, kui teda kiusatakse. Viimase komponendi “tehnoloogia” kohaselt peavad sotsiaal meedia platformi loojad mõtlema sellest, et kasutajal oleks kontroll oma virtuaalse keskkonda peal, et ta võiks ebameeldivad kommentaarid kustutada, inimesi blokeerida jne ja et oleks eetilised välja kirjutatud, kui inimene neid ei jälgi, siis ta ei saa selle platformi kasutada. Kiusamine virtuaal maailmas mõjub reaal inimese tunned, vaimu, tervist ja käitumist. Anonüümsus ei anna kellegile õigust teisi inimesi solvama. Kui tahad midagi internetis teisele inimesele kirjutada on vaja alguses mõelda, kas sa ise tahaks sellise sõnumi saada ja kuidas sina ennast tunneks, kui on minimaalne kahtlus, ei ole vaja seda saada. Nagu avatud korteri uks ei ole kutse, et seda ära röövima, sama, kui inimene oma elu sotsiaal meedias näitab, ei ole see kutse solvamiseks.<br />
<br />
==Andmete väärkasutus==<br />
<br />
===Mis on andmete väärkasutus?===<br />
Andmete väärkasutamine on teabe kasutamine viisil, milleks see ei olnud mõeldud. Kasutajalepingud, ettevõtte põhimõtted, andmete privaatsuse seadused ja valdkonna eeskirjad seavad kõik tingimused andmete kogumiseks ja kasutamiseks. On oluline eristada juhtumeid, kus andmed on saadud õiguspäraselt, kuid mida on väärkasutatud ja andmeid, mis on kogutud ebaseaduslikult või varastatud. Kui andmed on ebaseaduslikult saadud, siis on tegu andmevargusega, aga kui andmed on legaalsel viisil saadud ja nende andmetega käidakse ringi valesti, siis on tegu andmete väärkasutamisega.<ref name="viide 19" /><br />
<br />
===Miks andmeid üldse kogutakse?===<br />
Isikuandmed on meie digitaalne vara. Nende kasutamisest on huvitatud ettevõtted, kelle äritegevus põhineb isikuandmete töötlemisel. Selliste ettevõtete jaoks on isikuandmetel rahaline väärtus, mis väljendub näiteks selles, kui edukalt neil õnnestub isikuandmete analüüsi tulemusel oma tooteid või teenuseid arendada ja müüa. Väga hea näide on Facebook ning nende reklaamid. Isegi kui teil pole olnud Facebookis või Instagramis kunagi kontot, teab Facebook ikka, kes te olete, haldab teie kohta salajast toimikut teie kohta ja edastab selle toimiku reklaamijatele, aga teie ei pääse sellele teabele juurde ega saa kustutada seda. <ref name="viide 20" /><br />
Digitaalset vara leidub igal pool ja hoomamatus koguses, alates sellest, et 92 protsendil külastatavatest veebisaitidest on sisseehitatud Google trackerid, nii et Google teab kõiki kohti, mida internetis külastame, olenemata sellest, kas meil on Google´i konto või kasutame mõnda Google´i teenust.<ref name="viide 21" /><br />
<br />
===Paar näidet andmete väärkasutusest===<br />
====Facebook====<br />
Mark Zuckerbergi sotsiaalmeediaettevõte pole võõras andmete väärkasutamisega. Nende skandaal koos Cambridge Analyticaga on arvatavasti kõige kuulsam.<br />
Cambridge Analytica kasutas ebaseaduslikult üle 87 miljoni Facebooki kasutajate andmeid peamiselt poliitilise reklaami jaoks. Väidetavalt oli see tol ajal suurim leke Facebooki ajaloos. Tänu Cambridge Analyticale sai ka võimule Donald Trump.<ref name="viide 22" /><br />
====Google====<br />
Google+ oli Google´i omandis ja halduses olev suhtlusvõrgustik. Võrgustik käivitati 28.juunil 2011, püüdes proovile panna teisi sotsiaalvõrgustikke. Google paljastas sadade tuhandete Google+ võrgustiku kasutajate privaatsed andmed. Seda ei otsustatud avalikustada, kartes regulatiivse kontrolli ees. Lisaks sellele toimus veel üks rikkumine Google+ API-s, mis jättis 52,5 miljoni Google+ kasutajanime, e-posti, aadressi, ameti ja vanuse kuueks päevaks avalikuks. Google+ on arvatavasti Google suurim läbikukkumine.<ref name="viide 23" /><br />
<br />
===Mida tehakse andme väärkasutuse vastu?===<br />
Euroopa Liidu andmekaitse eeskirjad tagavad isikuandmete kaitse alati, kui neid kogutakse, näiteks, kui ostate midagi veebis. Tänu nendele eeskirjadele, võib saata taotluse juurdepääsuks enda isikuandmetele, mis ettevõttel või organisatsioonil teie kohta on. Nad peavad vastama kuu jooksul ning peavad andma koopia isikuandmetest ning kogu asjakohase teabe selle kohta, kuidas andmeid kasutatud on või kasutatakse. Need reeglit kehtivad nii Euroopa liidus asuvate ettevõtetele kui ka organisatsioonidele ja väljaspool Euroopa Liitu asuvatele ettevõtetele, kes pakuvad Euroopa Liidus kaupu või teenuseid.<ref name="viide 24" /><br />
<br />
==Allikad==<br />
<references><br />
<ref name="viide 1">Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://www.researchgate.net/publication/4151214_Privacy_personal_information_threats_and_technologies </ref><br />
<ref name="viide 2">Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://penntoday.upenn.edu/news/dangers-sharing-personal-information-social-media </ref><br />
<ref name="viide 3">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.theglobeandmail.com/business/careers/business-education/article-how-data-sharing-era-puts-our-privacy-at-risk/ </ref><br />
<ref name="viide 4">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.mappingmegan.com/dangers-of-posting-travel-updates-live/ </ref><br />
<ref name="viide 5">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.cbc.ca/radio/day6/episode-280-the-panama-papers-american-idol-s-legacy-mexico-s-migrant-crisis-sherpas-on-everest-and-more-1.3525222/the-perils-of-flaunting-your-wealth-on-social-media-1.3525260 </ref><br />
<ref name="viide 6">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.businessinsider.com/photos-you-should-never-ever-post-on-social-media-20185#someone-elses-photos-11 </ref><br />
<ref name="viide 7">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.fapeabody.com/articles_and_videos/personal-finance/four-types-identity-theft/ </ref><br />
<ref name="viide 8">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.scamwatch.gov.au/types-of-scams/attempts-to-gain-your-personal-information/identity-theft </ref><br />
<ref name="viide 9">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.investopedia.com/terms/i/identitytheft.asp#:~:text=Identity%20theft%20is%20the%20crime,making%20unauthorized%20transactions%20or%20purchases. </ref><br />
<ref name="viide 10">Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteedivargus </ref><br />
<ref name="viide 11">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/816/2012_Kase%2CKadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y </ref><br />
<ref name="viide 12">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: http://enesetunne.ee/spetsialist/kiusamine/kuberkiusamine/kuidas-kuberkiusamine-aset-leiab/ </ref><br />
<ref name="viide 13">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.pacer.org/bullying/resources/cyberbullying/ </ref><br />
<ref name="viide 14">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.unicef.org/end-violence/how-to-stop-cyberbullying#2 </ref><br />
<ref name="viide 15">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www2.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/ </ref><br />
<ref name="viide 16">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://tra-la-la-band.com/cat-blogimine/kuberkiusamise-statistika-faktid-ja-suundumused/ </ref><br />
<ref name="viide 17">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/eesti-uhines-kooli-ja-kuberkiusamise-vastase-rahvusvahelise-uhisavaldusega </ref><br />
<ref name="viide 18">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://suurimjulgus.ee/ </ref><br />
<ref name="viide 19">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.infolaw.co.uk/newsletter/2019/11/what-is-data-misuse/ </ref><br />
<ref name="viide 20">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://gizmodo.com/facebook-is-giving-advertisers-access-to-your-shadow-co-1828476051 </ref><br />
<ref name="viide 21">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://techscience.org/a/2015121502/ </ref><br />
<ref name="viide 22">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wired.com/story/facebook-exposed-87-million-users-to-cambridge-analytica/ </ref><br />
<ref name="viide 23">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wsj.com/articles/google-exposed-user-data-feared-repercussions-of-disclosing-to-public-1539017194 </ref><br />
<ref name="viide 24">Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/internet-telecoms/data-protection-online-privacy/index_en.htm </ref><br />
</references></div>Kemihkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internetiprivaatsusega_seotud_p%C3%B5hiprobleemid_%C3%BChiskonnas&diff=136160Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas2020-12-14T13:17:19Z<p>Kemihk: Created page with "==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud== Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame..."</p>
<hr />
<div>==Isikliku teabe jagamisest põhjustatud ohud==<br />
Üheks internetiprivaatsust ohustavaks teguriks on inimeste enda mõtlematu käitumine. Tänapäeval tundub loomulik, et jagame sotsiaalmeedia vahendusel pilte oma tegemistest ning postitame avalikult internetis meie endaga seotud infot. Sageli ei olda ohtudega kursis või ei arvestata isikliku teabe jagamisel tekkivate riskidega piisaval määral. Pealtnäha ohutu tegevus võib teatud olukordades viia kahjulike tagajärgedeni ning selle ära hoidmiseks tuleb isikliku info jagamisel olla eriti tähelepanelik.<br />
<br />
Esmalt on aga vaja üle saada internetprivaatsuse probleemidest, mis on seotud inimeste sihiliku ettevaatamatu ning ükskõikse suhtumisega. Nimelt on inimesi, kes ei oska privaatsust adekvaatselt hinnata. Esiteks loobuvad mõned pingutamast, sest arvavad, et privaatsust ei ole nagunii võimalik kaitsta ning ei hakatagi selle tarbeks midagi ette võtma. Teiseks on inimesed, kes arvavad, et nendel ei ole midagi varjata või et kellelgi pole nende info vastu huvi. Tavaliselt ei osata sellistel juhtudel tegelikult arvata, kuidas on võimalik isiklikku informatsiooni sinu vastu ära kasutada.<br />
<br />
Peamiseks kohaks, kus enda privaatsus ohtu seatakse, on sotsiaalmeedia. Avalikus sotsiaalmeedias tehtud postitusi võidakse ohvri personaalse informatsiooni kogumiseks. Selleks ei pea isegi olema erilisi „kräkkeri oskuseid“, et avalikust internetiruumist teavet koguda ning selle põhjal järeldusi teha. Sotsiaalmeediast kogutavad andmed nagu isiku vanus, sünniaeg, elukoht, millega ta tegeleb, kes on ta sõbrad, kus ta on õppinud jms muudavad lihtsamaks salasõnade ära arvamise, lahtimuukimise ning „Millises linnas oled üles kasvanud?“-stiilis turvaküsimustele vastuste leidmise. Põhjalikud teadmised inimese taustast võimaldavad korraldada ka veenvana paistvaid pettuseid, kus pöördutakse personaalselt ohvri poole ja ähvardusi, milles lubatakse tundlikku teavet avalikustada. <br />
<br />
Lisaks kaubeldakse andmetega seaduslikult reklaamiettevõtete, turundusagentuuride ja andmevahendajate vahel. Andmete jagamise mehhanismidega kaasnevad ohud, mida ei osata alati ette näha. Kui mõnele süütuna näivale veebilehele sisestatakse andmed, siis alati on võimalus, et neid jagatakse ka kolmandate osapooltega. Peamiselt soovitakse kasutajatelt näiteks „küpsisefailidena“ esinevat informatsiooni koguda selleks, et pakkuda inimestele huvipakkuvamat sisu, ostusoovitusi, pakkumisi, reklaame jm, kuid seejuures liigub teave, mille hulka kuuluvad näiteks veebisirvimise ajalugu, hiljutised ostud ja lehtedele (ka nt tellimusvormidele) sisestatud isikuandmed. Üldiselt ei oska inimesed arvatagi, kui palju infot on nende kohta kogutud ning kui palju järeldusi on võimalik nende põhjal teha. Tuleb suhtuda põhimõttega „internetis ei ole miski privaatne“ ning võtta seda arvesse isikliku info jagamisel.<br />
Kodust eemal viibides ei tohiks teha postitusi või jagada pilte, mis avaldavad praeguse asukoha. Esiteks antakse sellega avalikkusele (sh varastele) teada, et kedagi pole kodus. Kurjemate kavatsustega inimesed jälgivad tihti ka sotsiaalmeedias toimuvat ning sellised vihjed loovad nendele soodsad võimalused oma plaanide elluviimiseks. Seega ei tasu puhkusereisil olles pilte kohe avalikult üles panna, vastasel juhul võivad koju jõudes oodata ebameeldivad üllatused.<br />
<br />
Teiseks ei tohiks liikvel olles oma hetkeasukohast reaalajas teavet jagada, sest sellega seatakse ka iseennast ohtu. Seda näidet illustreerib hästi juhtum 2016. aastast, kui Pariisis viibinud Kim Kardashiani röövisid kohalikud politseinikuteks maskeerunud kurjategijad. Ülekuulamisel selgus, et Kimi asukoha luksusresidentsis, kus viibides postitati pilt, saidki kurjategijad teada sotsiaalmeediast. Lisaks oli teada, et ohver kandis sel hetkel miljoneid eurosid väärt ehteid ning see oli juba piisav teave relvastatud röövi korraldamiseks.<br />
Kord leidis aset ka selline juhtum, kus üksinda kodus viibinud teismeline otsustas korraldada väikse peo ning mõned tuttavad kohale kutsuda. Facebookis liiga avalikult välja antud teade jõudis aga päris laiale ringkonnale kätte ning selle tulemusel tuli õigeks ajaks kohale oodatust suurem ja kirjum seltskond. Nende hulgas võis tõenäoliselt olla ka pahatahtlike kavatsustega ootamatuid külalisi, kuid olukorra lahendas kohale tulnud politsei, kes oli samuti kutsest teada saanud. (põhineb kirjutaja enda teadmistel)<br />
<br />
Mõnikord satub inimeste aktiivse internetikasutamise tulemusel avalikkuse ette andmeid, mida mujal igapäevaelus pigem varjata üritatakse. Finantsõigusega tegelevas ettevõttes Burford Capital ülemaailmsete kohtuotsustega tegelev asjatundja, kelle põhiülesandeks on varjatud, ebaseaduslike rikkuste avastamine, ütleb et sotsiaalmeediast on saanud tema põhiline tööriist tõestuse kogumisel. Sagedased on olukorrad, kus inimene väidab, et on vaene, kuid poseerib sotsiaalmeedias uhke elamu või luksusauto taustal. Mõnikord on sotsiaalmeedias uhkeldamisega aktiivsem just noorem kontingent, kes paljastavad avalikkusele oma vanemate varjatud varandusi (mida tegelikult võimudele esitleda ei soovita) ning seeläbi pettusekahtlustuse alla satuvad. Sotsiaalmeediast on saanud justkui analoogiline allikas Panama paberitega, kuid tundliku info lekkimise taga on inimesed ise. Muuhulgas võivad sotsiaalmeediapostitused kohtus olla täiesti arvestatavad asitõendid, kuna tegemist on juriidilises mõttes avalike dokumentidega.<br />
Pilte rahast ei tasu aga postitada ka juhul, kui see kõige ausamat päritolu, sest selline tegevus kutsub vaid tüli kaela. Kõigil pole vaja teada, kui palju kellelgi raha on ning selline teadmine on loomulikult suureks ahvatluseks kurjategijatele. Sama kehtib ka igasuguste piletite, ostutšekkide ja kõigi muude isiklikke andmeid sisaldavate dokumentide puhul, mille jagamine annab võimaluse identiteedivarguseks. Ka selliste juhtumite korral saab kõik alguse sellest, kuidas inimene oma andmetega ümber käib. (Tagajärgedest identiteedivarguse peatükis)<br />
<br />
Eelneva kokkuvõtteks tasub meeles pidada, et internetis isiklikku informatsiooni jagades tuleb olla teadlik võimalikest tagajärgedest ning võimalusest, et keegi saab seda sinu vastu pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Igasuguse olulise teabe jagamisel oleks mõistlik kaalutletult läbi mõelda, kellele, kuidas ja kui palju seda jagatakse. Enda privaatsuse ohtu seadmise taga on aga tavaliselt eelkõige inimesed ise oma läbimõtlematu käitumisega. Selle põhjuseks võib omakorda olla teadmatus võimalikest ohtudest ning vähene huvi privaatsuse kaitsmiseks.<br />
<br />
==Identiteedivargus==<br />
<br />
===Identiteedivargus===<br />
Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Üldiselt on identiteedivargused omakasu saamise eesmärgil ning selleks esitletakse end kellegi teisena varasemalt kaaperdatud informatsiooni abil. Tänapäevasel Interneti ajastul on muutunud identiteedivargused lihtsamaks kui kunagi varem nii inimeste teadmatuse tõttu kui ka veebis avalikustatud andmete pärast.<br />
Identiteedivarguseid on mitmeid, kuid peamiselt saab need liigitada neljaks:<br />
<br />
• '''meditsiiniliseks;'''<br />
<br />
• '''kriminaalseks;'''<br />
<br />
• '''finantsiliseks;'''<br />
<br />
• '''lapse identiteedivarguseks.'''<br />
<br />
'''Meditsiinilise''' identiteedivarguse puhul üritatakse lunastada ravimeid või saada tasuta arstiabi kellegi teise nimel, kellele on need tegelikult määratud. Sellist sorti identiteedivargust esineb vähem riikides, kus arstiabi on saadaval üldiselt kõigile tasuta (paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti), kuid on sagedasem riikides, kus tervishoid on väga kallis (parimaks näiteks kindlasti USA).<br />
<br />
'''Kriminaalse''' identiteedivarguse puhul esitletakse end kellegi teisena näiteks arreteerimise puhul. Eesmärgiks on trahvid ja süüdistused nö enda kaelast kellegi teise kaela veeretada ja ise puhtalt pääseda.<br />
<br />
'''Finantsilist''' identiteedivargust esineb arvatavasti kõige rohkem ning nagu ka nimetusest võib välja lugeda, siis on eesmärgiks eelkõige teiste inimeste rahalistele vahenditele ligipääs saada.<br />
<br />
'''Lapse''' identiteedivargus on üks lihtsamaid liike, sest lastel on kordades keerulisem märgata, et nende andmeid kasutab keegi teine omakasu eesmärgil ning tihti on see ka lihtne, sest teatakse mõne tuttava lapse andmetest üsna palju.<br />
<br />
<br />
===Finantsilise identiteedivarguse peamised meetodid===<br />
1. kasutades Internetis e-mailide saatmist, saadetakse inimestele justkui tuttava inimese e-maili kaudu kiri, mis sisaldab juba omakorda mingit sorti pahavara ning tihti võimaldab identiteedivargusi järjest rohkem teostada informatsiooni kogumise tõttu;<br />
<br />
2. pankade ja firmade kodulehekülgede järele tegemine ja sealt klientide personaalse informatsiooni kogumine, seda viisi nimetatakse phishinguks või ka õngitsusmeetodiks ning eelkõige on nende eesmärgiks saada kätte inimeste personaalsed pangaandmed nagu näiteks salasõnad ja kasutajanimed;<br />
<br />
3. viiruse välja töötamine, mis ohvri tegevusi arvutis ja Internetis salvestama hakkab, nimetatakse keyloggeriks, mis kaaperdab ja salvestab viiruse loomust olenevalt nii klahvivajutusi kui ka palju muud infot; <br />
<br />
4. magnetriba kasutamine, mis kaardi andmed kopeerib. Pangakaardi andmete kaaperdamine on tänapäeval muutunud veelgi lihtsamaks tänu NFC-le ja viipemaksele. Vargad suudavad pangakaardiandmed kaaperdada sisuliselt ohvrist piisavalt lähedalt mööda kõndides;<br />
<br />
5. võltsides valesid andmeid kasutades taotlusi, väga palju on juhtumeid, kus on saadud piisavalt isikuandmeid kätte ning ohvri nimele on võetud kiirlaene ja muid rahalisi kohustusi;<br />
<br />
6. sotsiaalmeedias konto kaaperdamine võib tekitada palju probleeme, sest läbi sotsiaalmeeida on väga lihtne kellegi teise nime alt tegusid korda saata.<br />
<br />
===Kuidas end kaitsta identiteedivarguste eest?===<br />
Üheks põhiliseks soovituseks oleks mitte avada kahtlaseid linke ega postitusi, et mitte langeda õngitsemise ohvriks. Kunagi ei küsita väga tundlikku informatsiooni sõnumi ega telefonikõne kaudu. Kellelgi ei tohiks raha saata ilma eelneva selgeks tegemiseta, et kas raha läheb õigele isikule ja mille jaoks. Salasõnad peaksid olema üsna keerulised ja soovitatavalt midagi, mida ei suudetaks ära arvata ega lahti murda. Seadmetel peaksid olema ajakohased tulemüürid ning antiviirused installitud. Postkastide lukustamine on samuti soovitatav ning nii üllatav kui see ka poleks, siis prügi, mida ära visatakse võib olla identiteedivaraste “kullaks”, kuna prügis leidub ootamatult palju olulist informatsiooni. Järelikult peaks kõik ära visatavad dokumendid, tšekid ja arved kõigepealt paberihundist läbi laskma. Kõige tähtsam on muidugi jälgida, et ise ei postitaks veebi tundlikku informatsiooni enda ega teiste kohta.<br />
<br />
==Küberkiusamine==<br />
Küberkiusamine on ettekavatsetud süstemaatiline klaperjaht, turvaoht või solvamine internetis. Selle alla kuuluvad Internetis kompromiteerivate piltide ja/või videote jagamine, laimu levitamine, halastamatute kommentaaride kirjutamine, ohvri kasutajakontosse tagamõttega sisse murdmine, et leida kompromaati või teise inimese isiklikke andmeid ja nende kasutamine, et ohvri reputatsiooni kahjustada, internetikeskkondade loomine teise inimese üle naermiseks. Kiusajaks võib olla nii üks inimene, kui ka grupp.<br />
<br />
Küberkiusamine on internetiprivaatsusega seotud mitmekülgselt: anonüümsus, mis internet pakub, teeb kiusaja käed vabaks, et ta tunneb ennast absolüütselt karistamatuks, kui ta ei pea oma sõnu või tegevuse eest vastama; ohver oma poolt tunneb, et tema privaatsus oli rikutud.<br />
<br />
Põhjused, miks küberkiusamine on ohtlik ja miks see eksisteerib:<br />
<br />
● Turvalisuse tunne on Maslow’i püramiidis üks baas vajadusest, mis asub teisel astmel, kohe pärast füüsilistest vajadustest, mis tähendab, et see on väga oluline tunne inimese jaoks, et täisjõuliselt elada ja oma potentsiaale täide viima;<br />
<br />
● Kui tava elus kiusamisest inimene võib kodus peita, siis küberkiusaja võib ohvri enesetunne kahjustada ööpäeva jooksul päev-päevalt. Kui see on reaal elus toimuva kiusamise jätk, siis olukord on veel halvemaks;<br />
<br />
● Kiusaja ei näe inimese reaktsiooni sellele, mis ta kirjutas, mis tõttu võivad olla interneti kirjutatud sellised kommentaarid, mis reaal elus inimene kunagi ei ütleks, mis põhjustab ka see, et tihti inimene internetis tajub nagu pilt, millel ei ole tunned. Tihti kiusaja ja ohver ei kohtunud kunagi reaal elus;<br />
<br />
● Kauakestva küberkiusamise puhul ohver võib alustada mõtlema, et see on normaalne suhtumine temale ja võib põhjustada vaimsed probleemid. Tihti inimene, kes oli ohvri rollis pärast alustab ka ise teisi inimesi kiusama.<br />
<br />
● Sõnavabadus on olulisel kohal praeguses maailmas, aga paljud inimesed saavad selle mõte valesti aru. Kiusaja võib ennast õigustada nii, et ka lihtsalt oma arvamust avaldas ja ohver ei ole valmis kriitikat kuulata. Ohver võib mõelda, et kui ta kustutab ebameeldivad kommentaarid ja kellegiga jagab oma murega, siis alustatakse teda kiusama selle eest, et ta on nõrk;<br />
<br />
● See mis oli interneti laaditud, ei saa enam ära kustutada, kui keegi laadis alla kellegi teise provokatiivsed fotod või videod, iga inimene võib endale seda säilitama ja edasi levitama.<br />
<br />
UNICEF´i sõnul küberkiusamine mõjutab inimese vaimse heaolu: ohver tunneb kurbust, jõuetust või kurjust, emotsionaalselt inimene võib olla häbi ja ta võib kaotada huvi sellele, millega talle meeldis tegeleda, ohvril võib olla unepuudus, söögiisu võib kaduda, võivad olla pea- või kõhuvalu.<br />
<br />
Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on pakutud, kuidas peaks käituma, kui oled küberkiusamise ohvriks sattunud. Esiteks, on vaja blokeerida kiusajaid, kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis halvustava sisuga sõnumeid ja teateid ei pea sa sellega kokku leppida, vaid sul on õigus ja võimalus selle lõpetada. On oluline salvesta kõik tõendid, et küberkiusamine oli, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena. On vaja ka teavitada portaali pidajat kiusaja tegevusest, et kiusaja ei saaks veel kedagi solvata. Eestis on enim levinud sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Sel juhul on vaja kopeerida eraldi dokumendiks libakonto andmed ja pärast materjalide salvestamist teavita konto ebaseaduslikust kasutamisest politseid. Endast tahaks lisada, et kiusatakse selleks, et reaktsiooni saada, ei ole vaja proovida kiusajale tõestada, et sina oled parem, kui ta ütleb, või alustada enda poolt samad sõnad rääkida.<br />
<br />
Tahaks siin tuua statistikat, kui ei leidnud uuringuid, mis Eestis oleks tehtud, aga võtaks kokku Euroopa ja USA tehtud uuringud võib öelda. et kolmandik noortest oli küberkiusamise ohvrid, kaks kolmandikku neid, keda kiusatakse ütlesid, et see mõjutas nende enesetunne ja kooli hinded, neljandik proovis endale rikkuma või alustasid sellest mõtlema. Suurem osa küberkiusajatest solvab inimesi reaal elus ka. Platformideks, kus rohkem kiusatakse sai Instagram Euroopas ja Facebook USA-s. Viimase aastaga statistika algas kasvama, minu arust, põhjuseks võib olla ka karantiin, kui inimesed alustasid rohkem aega internetis veetma ja karantiin oli kõigile stressi olukord. Statistika andmeid on internetis palju, aga paljudel ei ole kirjutatud, mis riigis see oli tehtud, mitu inimesi osales, kui vanad nad olid ja andmed ka erinevasid, oli raske korrektselt kuidagi keskmise olukorda võtta, sellega võtsin juba töödeldut andmed. Ma loodan, et Eestis ka teevad uuringu selle kohta, on huvitav, kuidas meie riigis on olukord selle probleemiga.<br />
<br />
Sel aastal Eesti ühines G7 ja UNESCO haridusministrite kooli- ja küberkiusamise vastase ühisavaldusega. Koos riigid tahavad töödelda ühised sammud, reeglid, mis aitaks seda teemat rohkem avalikuks teha ja tulevikus olukorda parandada.<br />
<br />
Kui rääkida sellest, mis Eestis tehakse olukorda parandamiseks, peab mainida ka Telia programmi “Suurim julgus”. See programm kõige rohkem praegu seda teemat valgustab, nad propagandeerivad sõbralik suhtumine sotsiaal meedias, annavad inimestele võimaluse oma lood öelda, et teised teaks, et iga inimene võib ohvriks saada ja ta ei ole süüdi ja et, ei ole häbi sellest rääkida. Rääkivad ka, kuhu võib minna, helistada või kirjutada, kui sa selle olukorraga kokku puutusid. See programm ka pakub koolis teha klassitunnid ja neil on nõuded, kuidas võib käituda, kui sa oled ohver, tema vanem, õpetaja või tunnistaja.<br />
<br />
See millega nad tegelevad on “koolitus” ja “reeglid” kaks kolmest "Mitnicki valemi" komponendist. Et noor võiks vähem tundlik teise inimese arvamusele, peab tema pere tema elus osaleda, teda hoida ja temaga rääkida. On hea kodus ka oma reeglid teha, et noor teaks, et ta võib vanematele öelda, kui teda kiusatakse, et see käitumine ei ole normaalne ja kuidas selles olukorras käituda. Reegliteks võib olla ka netikett, et noor ise teisi inimesi ei solvaks. Ka oluline reegel on , et oma isiklikud andmed (telefoni number või aadress) ei ole vaja internetis avalikuks teha. Koolituses peab veel seletada, et oma arvamuse rääkimine ja solvamine on erinevad asjad ja et inimene ei ole süüdi, kui teda kiusatakse. Viimase komponendi “tehnoloogia” kohaselt peavad sotsiaal meedia platformi loojad mõtlema sellest, et kasutajal oleks kontroll oma virtuaalse keskkonda peal, et ta võiks ebameeldivad kommentaarid kustutada, inimesi blokeerida jne ja et oleks eetilised välja kirjutatud, kui inimene neid ei jälgi, siis ta ei saa selle platformi kasutada. Kiusamine virtuaal maailmas mõjub reaal inimese tunned, vaimu, tervist ja käitumist. Anonüümsus ei anna kellegile õigust teisi inimesi solvama. Kui tahad midagi internetis teisele inimesele kirjutada on vaja alguses mõelda, kas sa ise tahaks sellise sõnumi saada ja kuidas sina ennast tunneks, kui on minimaalne kahtlus, ei ole vaja seda saada. Nagu avatud korteri uks ei ole kutse, et seda ära röövima, sama, kui inimene oma elu sotsiaal meedias näitab, ei ole see kutse solvamiseks.<br />
<br />
==Andmete väärkasutus==<br />
<br />
===Mis on andmete väärkasutus?===<br />
Andmete väärkasutamine on teabe kasutamine viisil, milleks see ei olnud mõeldud. Kasutajalepingud, ettevõtte põhimõtted, andmete privaatsuse seadused ja valdkonna eeskirjad seavad kõik tingimused andmete kogumiseks ja kasutamiseks. On oluline eristada juhtumeid, kus andmed on saadud õiguspäraselt, kuid mida on väärkasutatud ja andmeid, mis on kogutud ebaseaduslikult või varastatud. Kui andmed on ebaseaduslikult saadud, siis on tegu andmevargusega, aga kui andmed on legaalsel viisil saadud ja nende andmetega käidakse ringi valesti, siis on tegu andmete väärkasutamisega.<br />
<br />
===Miks andmeid üldse kogutakse?===<br />
Isikuandmed on meie digitaalne vara. Nende kasutamisest on huvitatud ettevõtted, kelle äritegevus põhineb isikuandmete töötlemisel. Selliste ettevõtete jaoks on isikuandmetel rahaline väärtus, mis väljendub näiteks selles, kui edukalt neil õnnestub isikuandmete analüüsi tulemusel oma tooteid või teenuseid arendada ja müüa. Väga hea näide on Facebook ning nende reklaamid. Isegi kui teil pole olnud Facebookis või Instagramis kunagi kontot, teab Facebook ikka, kes te olete, haldab teie kohta salajast toimikut teie kohta ja edastab selle toimiku reklaamijatele, aga teie ei pääse sellele teabele juurde ega saa kustutada seda. <br />
Digitaalset vara leidub igal pool ja hoomamatus koguses, alates sellest, et 92 protsendil külastatavatest veebisaitidest on sisseehitatud Google trackerid, nii et Google teab kõiki kohti, mida internetis külastame, olenemata sellest, kas meil on Google´i konto või kasutame mõnda Google´i teenust.<br />
<br />
===Paar näidet andmete väärkasutusest===<br />
====Facebook====<br />
Mark Zuckerbergi sotsiaalmeediaettevõte pole võõras andmete väärkasutamisega. Nende skandaal koos Cambridge Analyticaga on arvatavasti kõige kuulsam.<br />
Cambridge Analytica kasutas ebaseaduslikult üle 87 miljoni Facebooki kasutajate andmeid peamiselt poliitilise reklaami jaoks. Väidetavalt oli see tol ajal suurim leke Facebooki ajaloos. Tänu Cambridge Analyticale sai ka võimule Donald Trump.<br />
====Google====<br />
Google+ oli Google´i omandis ja halduses olev suhtlusvõrgustik. Võrgustik käivitati 28.juunil 2011, püüdes proovile panna teisi sotsiaalvõrgustikke. Google paljastas sadade tuhandete Google+ võrgustiku kasutajate privaatsed andmed. Seda ei otsustatud avalikustada, kartes regulatiivse kontrolli ees. Lisaks sellele toimus veel üks rikkumine Google+ API-s, mis jättis 52,5 miljoni Google+ kasutajanime, e-posti, aadressi, ameti ja vanuse kuueks päevaks avalikuks. Google+ on arvatavasti Google suurim läbikukkumine.<br />
<br />
===Mida tehakse andme väärkasutuse vastu?===<br />
Euroopa Liidu andmekaitse eeskirjad tagavad isikuandmete kaitse alati, kui neid kogutakse, näiteks, kui ostate midagi veebis. Tänu nendele eeskirjadele, võib saata taotluse juurdepääsuks enda isikuandmetele, mis ettevõttel või organisatsioonil teie kohta on. Nad peavad vastama kuu jooksul ning peavad andma koopia isikuandmetest ning kogu asjakohase teabe selle kohta, kuidas andmeid kasutatud on või kasutatakse. Need reeglit kehtivad nii Euroopa liidus asuvate ettevõtetele kui ka organisatsioonidele ja väljaspool Euroopa Liitu asuvatele ettevõtetele, kes pakuvad Euroopa Liidus kaupu või teenuseid.<br />
<br />
==Allikad==<br />
1. Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://www.researchgate.net/publication/4151214_Privacy_personal_information_threats_and_technologies<br />
<br />
2. Kasutamise kuupäev: 12.12.2020. a., Allikas: https://penntoday.upenn.edu/news/dangers-sharing-personal-information-social-media<br />
<br />
3. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.theglobeandmail.com/business/careers/business-education/article-how-data-sharing-era-puts-our-privacy-at-risk/<br />
<br />
4. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.mappingmegan.com/dangers-of-posting-travel-updates-live/<br />
<br />
5. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.cbc.ca/radio/day6/episode-280-the-panama-papers-american-idol-s-legacy-mexico-s-migrant-crisis-sherpas-on-everest-and-more-1.3525222/the-perils-of-flaunting-your-wealth-on-social-media-1.3525260<br />
<br />
6. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.businessinsider.com/photos-you-should-never-ever-post-on-social-media-20185#someone-elses-photos-11<br />
<br />
7. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.fapeabody.com/articles_and_videos/personal-finance/four-types-identity-theft/<br />
<br />
8. Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.scamwatch.gov.au/types-of-scams/attempts-to-gain-your-personal-information/identity-theft<br />
<br />
9. Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://www.investopedia.com/terms/i/identitytheft.asp#:~:text=Identity%20theft%20is%20the%20crime,making%20unauthorized%20transactions%20or%20purchases.<br />
<br />
10. Kasutamise kuupäev: 14.12.2020. a., Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Identiteedivargus<br />
<br />
11. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/816/2012_Kase%2CKadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y<br />
<br />
12. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: http://enesetunne.ee/spetsialist/kiusamine/kuberkiusamine/kuidas-kuberkiusamine-aset-leiab/<br />
<br />
13. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.pacer.org/bullying/resources/cyberbullying/<br />
<br />
14. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.unicef.org/end-violence/how-to-stop-cyberbullying#2<br />
<br />
15. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www2.politsei.ee/et/nouanded/noorele/kuberkiusamine/<br />
<br />
16. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://tra-la-la-band.com/cat-blogimine/kuberkiusamise-statistika-faktid-ja-suundumused/<br />
<br />
17. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.hm.ee/et/uudised/eesti-uhines-kooli-ja-kuberkiusamise-vastase-rahvusvahelise-uhisavaldusega<br />
<br />
18. Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://suurimjulgus.ee/<br />
<br />
19. Alex Heshmaty (Nov. 2019). Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.infolaw.co.uk/newsletter/2019/11/what-is-data-misuse/<br />
<br />
20. Kashmir Hill (Sept. 26, 2018). Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://gizmodo.com/facebook-is-giving-advertisers-access-to-your-shadow-co-1828476051<br />
<br />
21. Ibrahim Altaweel (Dec. 15, 2015). Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://techscience.org/a/2015121502/<br />
<br />
22. Issie Lapowsky (Apr. 04, 2018). Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wired.com/story/facebook-exposed-87-million-users-to-cambridge-analytica/<br />
<br />
23. Douglas MacMillan, Robert McMillan (Oct. 08, 2018). Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://www.wsj.com/articles/google-exposed-user-data-feared-repercussions-of-disclosing-to-public-1539017194<br />
<br />
24. Euroopa Liit, Kasutamise kuupäev: 13.12.2020. a., Allikas: https://europa.eu/youreurope/citizens/consumers/internet-telecoms/data-protection-online-privacy/index_en.htm</div>Kemihkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=136155ITSPEA wiki-kirjatööde leht2020-12-14T12:51:36Z<p>Kemihk: </p>
<hr />
<div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]<br />
<br />
See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== Individuaalsed kirjatööd ==<br />
<br />
=== sügis 2012 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
=== sügis 2013 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
=== sügis 2015 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== Rühmatööd ==<br />
<br />
=== kevad 2017 ===<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br />
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br />
<br />
=== sügis 2017 ===<br />
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br />
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br />
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br />
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br />
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br />
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br />
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br />
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br />
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br />
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br />
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br />
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br />
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br />
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br />
<br />
=== Kevad 2019 ===<br />
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br />
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br />
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br />
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br />
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br />
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br />
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br />
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br />
<br />
=== Kevad 2020 ===<br />
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br />
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br />
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br />
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br />
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br />
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br />
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br />
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br />
<br />
=== Sügis 2020 ===<br />
<br />
* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br />
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br />
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br />
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br />
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br />
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br />
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br />
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br />
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br />
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br />
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br />
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br />
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br />
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br />
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar<br />
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber<br />
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart<br />
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas<br />
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br />
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br />
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson<br />
<br />
[[Category:ITSPEA]]<br />
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]]</div>Kemihkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&diff=134436E-ITSPEA osalejad2020-09-20T13:06:17Z<p>Kemihk: </p>
<hr />
<div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
<br />
Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.<br />
<br />
NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(<br />
<br />
<br />
Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net<br />
<br />
Tudengid:<br />
* Aleksandr Gildi https://www.ehitusandmebaas.ee/category/itspea/<br />
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/<br />
* Kristiina Melissa Jõeäär https://itblogi924580776.wordpress.com/<br />
* Paul Siht https://itimeespaul.blogspot.com/2020/09/suured-investeeringud-ja-veel-suuremad.html<br />
* Carina Ruut https://ca-itspea.blogspot.com/<br />
* Andre-Andy Bernhardt https://bernhardt2310.wordpress.com/<br />
* Tanel Saar http://suur.varvas.net/<br />
* Roman Malõsev https://wordpress.com/home/romanmal405897434.wordpress.com<br />
* Siim Lukas Simmo https://siimls-it-eet-sots-ja-prof.blogspot.com/<br />
* Anna Borissova<br />
* Kaari Kargu https://it-kaarik.blogspot.com/<br />
* Dan-Andre Leesment https://danandreleesment.blogspot.com/<br />
* Rainer Aas https://raineraas-itespa.blogspot.com/<br />
* Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/ [https://rillo.ee/category/programmeerimine/feed/ RSS]<br />
* Marko Lindeberg https://itspea2020.wordpress.com/blogipostitused/ [https://itspea2020.wordpress.com/feed/ RSS]<br />
* Edvin Põiklik https://edpoik.blogspot.com<br />
* Hanna-Kristella Lehtsaar https://haleht.blogspot.com<br />
* Karl-Kevin Köörna https://karlkoorna.wordpress.com [https://karlkoorna.wordpress.com/feed RSS]<br />
* Martin Vool https://icy0004mvool.wordpress.com/blog/ [https://icy0004mvool.wordpress.com/feed RSS]<br />
* Kuldar Vakker https://arendaja.blogspot.com/<br />
* Kristi Rikma https://itespaspektid.blogspot.com/<br />
* Kenert Laak https://kelaak.blogspot.com/<br />
* Hans Kristian Laur https://itlaur.blogspot.com/<br />
* Kristjan Mänd https://kriman-it.blogspot.com/<br />
* Karl Kivisild https://karlkblogi.wordpress.com/<br />
* Margus Laanem https://mlaane.blogspot.com/<br />
* Anne-Mai Agukas https://aagukas.wordpress.com/<br />
* Ergas-Ever Kask https://erkask.wordpress.com/<br />
* Eric Rodionov https://errodi-itspea.blogspot.com/<br />
* Aleksander Ozerov https://it-aozero.blogspot.com/ [https://it-aozero.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Marek Enn https://printhelloblog.blogspot.com/ [https://printhelloblog.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Rupert Pirson https://rupertpirson.blogspot.com/<br />
* Aleksandr Jefimov https://altispeajefi.blogspot.com/<br />
* Artjom Strelkov https://arstre-itspea.blogspot.com<br />
* Jan Solovjov https://jasolo-itspea.blogspot.com/<br />
* Cer-Lyn Luhasaar https://cerlynluhasaar.blogspot.com/ <br />
* Jan Ulrich Sütt https://itspea-jsutt.blogspot.com/<br />
* Ivo Veimen https://papsonkoolis.blogspot.com/<br />
* Kelly Roosilill https://kellyroos467482262.wordpress.com/<br />
* Ragnar Leon Sonny Kaarneem https://rkaarn-itspea.blogspot.com/<br />
* Marko Paumere https://mapaum.blogspot.com/<br />
* Saara Denisov https://saarait.blogspot.com/<br />
* Artjom Burašnikov https://arburas.blogspot.com/<br />
* Mähämmäd Ibrahimov https://maxammad2000.blogspot.com/?m=1<br />
* Karl-Steven Valdmaa https://kvaldm.wordpress.com/<br />
* Vladislav Stepanenko https://ttuvstepa.blogspot.com/ [https://ttuvstepa.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Kristiina Heinloo https://kheinl-itspea.blogspot.com/<br />
* Sigrid Pihel https://ittudeng.blogspot.com/<br />
* Ekaterina Afanasjeva https://ekafan-e-itspea-blog.blogspot.com/<br />
* Tarvo Mets https://wordpress.com/home/myblog618090614.wordpress.com<br />
* Martin Siitam https://martinsiitam.wordpress.com/<br />
* Jörgen Jõgiste https://jjogisteit.blogspot.com<br />
* Kerli Raudsepp https://keraudttu.blogspot.com/<br />
* Sebastian Mikael Magagni https://magannii.blogspot.com/ [https://magannii.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Grete-Liis Paavo https://glpaavo.blogspot.com/<br />
* Helerin Heinsalu https://handsonlearningit.wordpress.com<br />
* Indrek Möldre https://imoldre.blogspot.com/<br />
* Konstantin Donets https://flip-flop-blogg.blogspot.com/<br />
* Mihkel Koks https://mikoks.wordpress.com<br />
* Maria Kaasik-Aaslav https://makaam981882991.wordpress.com [https://makaam981882991.wordpress.com/feed/ RSS]<br />
* Artur Semjonov https://artursemjonov.blogspot.com/ [https://artursemjonov.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Madis Järve https://madisjarve-itspea.blogspot.com/<br />
* Marko Karpats https://taltechmkarpa.blogspot.com/<br />
* Rodion Lehmus https://rodionl-itspea.blogspot.com/<br />
* Ekke Kaha http://www.pacbook.xyz//<br />
* Jegert Uusküla https://jeuusk.blogspot.com/<br />
* Artjom Ljuboženko https://arljub.blogspot.com/<br />
* Julia Ruzu https://juruzu.blogspot.com/<br />
* Vadim Zolotarenko https://vazolo.blogspot.com/<br />
* Mihkel Väli https://mihkelvali.blogspot.com/<br />
* Oleg Žukov https://olzuko.blogspot.com/<br />
* Regina Novikova https://itrenovi.blogspot.com/<br />
* Saskia Rohtla https://it-spea-k.blogspot.com/<br />
* Gleb Engalychev https://glenga1.blogspot.com/<br />
* Adeele Tuuleveski https://itvaade.wordpress.com/<br />
* Mia Ööbik https://miaoblogi.wordpress.com/<br />
* Tregetter Ling https://treling-it.blogspot.com/<br />
* Ragnar Kramm https://rakram79784094.wordpress.com<br />
* Annette Kits https://annettekas.wordpress.com/<br />
* Raul Vesinurm https://itspea-raulves.blogspot.com/<br />
* Mikael Tüür https://e-itspeamikaelt.blogspot.com/<br />
* Joonas Kaal https://jokaal.blogspot.com/<br />
* Kristjan Paloots https://kpaloots.blogspot.com/<br />
* Ivan Vidjajev https://ivan-vidjajev.blogspot.com/<br />
* Marion Claudia Striž https://strizleit.wordpress.com<br />
* Alisa Tarassova https://alisatarassova.blogspot.com/<br />
* Joel Juhanson https://joelitspea.blogspot.com/<br />
* Andreas Jürgenson https://jurgensonandreas.blogspot.com<br />
* Taavi Rannu https://icy0004trannu.blogspot.com/<br />
* Laada Tereštšenkova https://laadat.wordpress.com<br />
* Anastasia Gavrilova https://gavrilovaanastasia.blogspot.com<br />
* Ilja Vasilenko https://ilvasi.wordpress.com<br />
* Tim Tammer https://tammer-itspea.blogspot.com/<br />
* Rasmus Vare https://it-minister.blogspot.com<br />
* Kristian Alex Laherand https://krlahe.blogspot.com/<br />
* Tormi Puri https://baxublogi.wordpress.com/<br />
* Merilin Veeber https://it-merilin.blogspot.com/<br />
* Mait Uusmäe https://itblogimu.wordpress.com/<br />
* Jan Erik Alliksaar https://anonyymseditartiklid.wordpress.com/<br />
* Talis Petersell https://talispeter.blogspot.com<br />
* Maria Harkina https://mariaharkina.blogspot.com<br />
* Rasmus Ilmjärv https://railmjitspea.blogspot.com<br />
* Aleksandr Haruzin https://aharuz.blogspot.com/<br />
* Gregor Kaljulaid [https://gkaljulaid.blogspot.com Blogger] [https://gkaljulaid.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Paavel Makarenko https://paavelmakarenko.blogspot.com/<br />
* Oliver Loorits https://206329.blogspot.com<br />
* Alina Kablutško https://alinakablutsko.blogspot.com/ <br />
* Carmen Unt https://carmenitspea.blogspot.com/<br />
* Susanna Abner https://suabner.blogspot.com<br />
* Renee Balent https://reneebalentrebale.wordpress.com/<br />
* Martin Borissov https://mabori806935749.wordpress.com/blog/<br />
* Rasmus Vahelaan https://vahelaan.eu/<br />
* Aimar Tuul https://feedmeone.blogspot.com/<br />
* Magnar Markvart https://magnarmarkvart.blogspot.com/<br />
* Ranar Leisson https://rale2k.blogspot.com/ [https://rale2k.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss RSS]<br />
* Karl Markus Kõivastik https://karlapesa.eu/ [https://karlapesa.eu/feed/ RSS]<br />
* Nikita Postushenko https://nipost.blogspot.com/<br />
* Ken Liiv https://kenitspea.wordpress.com/blog/ [https://kenitspea.wordpress.com/feed RSS]<br />
* Marin Lamesoo https://lameswamp.wordpress.com/<br />
* Anna Mihhailova https://annmihttu.blogspot.com/<br />
* Andri Suga https: https://andsugitspea.blogspot.com/ [<br />
* Kevin Mihkelson https://kevinmihkelsonitspea.blogspot.com/<br />
<br />
<br />
Kõigi blogide impordifaili (14.09 õhtu seisuga) leiab [https://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA/ITSPEA2020S.opml siit].<br />
<br />
<br />
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br />
[[Category:ITSPEA]]</div>Kemihk