https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KhobemaeICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T00:27:38ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ExFAT_kasutamine_Linux_s%C3%BCsteemides&diff=61014ExFAT kasutamine Linux süsteemides2013-01-14T09:39:30Z<p>Khobemae: /* Kasutamine */</p>
<hr />
<div>== exFAT ==<br />
<br />
Tänapäeva kaasaegsed failisüsteemid on üles ehitatud peamiselt kõvaketastel, mis põhinevad ketravatel ketastel. Üldiselt see kehtib Linux Ext 2/3/4, Windows NTFS ja serverite failiseüsteemidel nagu XFS ja ZFS. FAT oli aga esimesi failisüsteeme, mis oli mõeldud magnetkandjatele.<br />
<br />
FAT failisüsteemil on kindalsti omad piirangud, mistõttu Microsofti laiendatud FAT32 muudab tegelikuks ladustamisele, pakkudes võimalust lahendada kuni 2TB mahtu tavalisel 512 bitiste sektoritega, samas säilitades FAT süsteemi kiirust ja lihtsust.<br />
<br />
exFAT failsüsteem ei ole enam kõige uuem nähtus – tutvustati Microsofti poolt esimest korda koos Windows Vista SP1-ga. See ühildub Windows XP (läbi uuenduse) ja uuemate operatsioonsüsteemidega, OS X 10.6 “Snow Leopard” ning uuemate süsteemidega. Samas failsüsteem ise toetab kuni 16eksabaidist faili (1 eksabait=1024 petabaiti; 1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti), mis on ilmselgelt rohkem kui me lähiajal vajama hakkame, samas nähtavalt rohkem kui FAT32 failsüsteemi “tühised” 4GB. Seega võib eeldada, et kaotab enamus inimeste jaoks piirangud ära.<br />
<br />
Linux süsteemid (näiteks Ubuntu) toetavad üldiselt palju erinevaid failisüsteeme. Linux süsteemid tavaliselt tunnevad failisüsteemid ära ja üldiselt üritavad ühendada USB andmekandjad teie failihalduriga. Linux süsteemid algupäraselt kahjuks exFAT süsteeme ära ei tunne.<br />
<br />
== Miks Linux süsteemid ei toeta algupäraselt exFAT-ti? ==<br />
<br />
Peamine põhjus, miks Linux süsteemid ei toeta exFAT-ti on, sest exFAT on välja töötatud Microsofti poolt ning sellega kaasneb piirav litsents, mis ei võimalda tasuta või avatud lähtekoddiga operatsioonsüsteemidel seda rakenda.<br />
<br />
Kuigi exfat-utils pakett lubab lugeda /kirjutada exFAT failisüsteemi, ei ole veel võimalik formattida oma välist kõvaketast exFAT formaati. Kui on soovi formatida exFAT süsteemis siis lihtsam viis on läbi Windowsi. Seda on ka võimalik teha läbi virtuaalmasinate.<br />
<br />
== Toetatud süsteemid ==<br />
<br />
*ALT Linux<br />
*Arch Linux<br />
*Debian<br />
*Fedora <br />
*FreeBSD<br />
*Gentoo<br />
*Mandriva<br />
*Slackware<br />
*Ubuntu<br />
<br />
Pakette on võimalik alla tõmmata siit:<br />
http://code.google.com/p/exfat/<br />
<br />
== exFAT eelised ==<br />
<br />
*Suurte ketaste mõõtmed: 64 ZiB teoreetiline maksimum, 512 TiB soovitatud maksimum<br />
*Klastri suurus kuni 32 MiB<br />
*Faili suuruse piirang on 16 EIP<br />
*Vaba ruumi jaotus ja kustutamise jõudlus on paranenud<br />
*Pääsuloendite (access control lists) toetus<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
Linux kasutajad peavad eelnevalt exFAT toe lisama arvutile. See käib aga imelihtsalt. Alustuseks tuleb avada Terminal ning sisestada sellised käsud:<br />
<br />
<pre><br />
sudo add-apt-repository ppa:relan/exfat<br />
sudo apt-get update<br />
sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils<br />
</pre><br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kui olete paigaldanud exfat-utils paketid peaks süsteem automaatselt avastama välise ketta, millel on kaasas lugemis/kirjutamis juurdepääs ning saate kopeerida ja kleepida kettalt.<br />
Kui süsteem ei monteeri automaatsel välist ketast , siis saate ühendada selle käsitsi:<br />
<br />
<pre><br />
sudo mkdir /media/exfat<br />
sudo mount -t exfat /dev/sdb1 /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
Asendage “/dev/sdb1″ oma välise kõvaketta täpse teega.<br />
<br />
exFat lahtimonteerimiseks sisestage käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo umount /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
== Lisa artikkel ==<br />
<br />
Artur Kulikov<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/ExFAT<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<br />
http://en.wikipedia.org/wiki/ExFAT<br />
<br />
http://www.microsoft.com/about/legal/en/us/IntellectualProperty/IPLicensing/Programs/exFATFileSystem.aspx<br />
<br />
http://maketecheasier.com/access-exfat-file-system-in-ubuntu/2012/07/23<br />
<br />
http://apcmag.com/how-to-enable-exfat-in-ubuntu.htm<br />
<br />
http://blog.photopoint.ee/valised-kovakettad-vormindamine/<br />
<br />
http://superuser.com/questions/257646/why-should-i-use-exfat-over-ntfs-on-removable-media<br />
<br />
== Autor ==<br />
<br />
Kalju Hõbemäe A32 2013</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ExFAT_kasutamine_Linux_s%C3%BCsteemides&diff=61003ExFAT kasutamine Linux süsteemides2013-01-13T20:14:55Z<p>Khobemae: /* Lisa artikkel */</p>
<hr />
<div>== exFAT ==<br />
<br />
Tänapäeva kaasaegsed failisüsteemid on üles ehitatud peamiselt kõvaketastel, mis põhinevad ketravatel ketastel. Üldiselt see kehtib Linux Ext 2/3/4, Windows NTFS ja serverite failiseüsteemidel nagu XFS ja ZFS. FAT oli aga esimesi failisüsteeme, mis oli mõeldud magnetkandjatele.<br />
<br />
FAT failisüsteemil on kindalsti omad piirangud, mistõttu Microsofti laiendatud FAT32 muudab tegelikuks ladustamisele, pakkudes võimalust lahendada kuni 2TB mahtu tavalisel 512 bitiste sektoritega, samas säilitades FAT süsteemi kiirust ja lihtsust.<br />
<br />
exFAT failsüsteem ei ole enam kõige uuem nähtus – tutvustati Microsofti poolt esimest korda koos Windows Vista SP1-ga. See ühildub Windows XP (läbi uuenduse) ja uuemate operatsioonsüsteemidega, OS X 10.6 “Snow Leopard” ning uuemate süsteemidega. Samas failsüsteem ise toetab kuni 16eksabaidist faili (1 eksabait=1024 petabaiti; 1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti), mis on ilmselgelt rohkem kui me lähiajal vajama hakkame, samas nähtavalt rohkem kui FAT32 failsüsteemi “tühised” 4GB. Seega võib eeldada, et kaotab enamus inimeste jaoks piirangud ära.<br />
<br />
Linux süsteemid (näiteks Ubuntu) toetavad üldiselt palju erinevaid failisüsteeme. Linux süsteemid tavaliselt tunnevad failisüsteemid ära ja üldiselt üritavad ühendada USB andmekandjad teie failihalduriga. Linux süsteemid algupäraselt kahjuks exFAT süsteeme ära ei tunne.<br />
<br />
== Miks Linux süsteemid ei toeta algupäraselt exFAT-ti? ==<br />
<br />
Peamine põhjus, miks Linux süsteemid ei toeta exFAT-ti on, sest exFAT on välja töötatud Microsofti poolt ning sellega kaasneb piirav litsents, mis ei võimalda tasuta või avatud lähtekoddiga operatsioonsüsteemidel seda rakenda.<br />
<br />
Kuigi exfat-utils pakett lubab lugeda /kirjutada exFAT failisüsteemi, ei ole veel võimalik formattida oma välist kõvaketast exFAT formaati. Kui on soovi formatida exFAT süsteemis siis lihtsam viis on läbi Windowsi. Seda on ka võimalik teha läbi virtuaalmasinate.<br />
<br />
== Toetatud süsteemid ==<br />
<br />
*ALT Linux<br />
*Arch Linux<br />
*Debian<br />
*Fedora <br />
*FreeBSD<br />
*Gentoo<br />
*Mandriva<br />
*Slackware<br />
*Ubuntu<br />
<br />
Pakette on võimalik alla tõmmata siit:<br />
http://code.google.com/p/exfat/<br />
<br />
== exFAT eelised ==<br />
<br />
*Suurte ketaste mõõtmed: 64 ZiB teoreetiline maksimum, 512 TiB soovitatud maksimum<br />
*Klastri suurus kuni 32 MiB<br />
*Faili suuruse piirang on 16 EIP<br />
*Vaba ruumi jaotus ja kustutamise jõudlus on paranenud<br />
*Pääsuloendite (access control lists) toetus<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
Linux kasutajad peavad eelnevalt exFAT toe lisama arvutile. See käib aga imelihtsalt. Alustuseks tuleb avada Terminal ning sisestada sellised käsud:<br />
<br />
<pre><br />
sudo add-apt-repository ppa:relan/exfat<br />
sudo apt-get update<br />
sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils<br />
</pre><br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kui olete paigaldanud exfat-utils paketid peaks süsteem automaatselt avastama välise draivi, millel on kaasas lugemis /kirjutamis juurdepääs ning saate kopeerida ja kleepida draivilt.<br />
Kui süsteem ei monteeri automaatsel välist draivi , siis saate ühendada selle käsitsi:<br />
<br />
<pre><br />
sudo mkdir /media/exfat<br />
sudo mount -t exfat /dev/sdb1 /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
Asendage “/dev/sdb1″ oma välise kõvaketta täpse teega.<br />
<br />
exFat lahtimonteerimiseks sisestage käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo umount /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
== Lisa artikkel ==<br />
<br />
Artur Kulikov<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/ExFAT<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<br />
http://en.wikipedia.org/wiki/ExFAT<br />
<br />
http://www.microsoft.com/about/legal/en/us/IntellectualProperty/IPLicensing/Programs/exFATFileSystem.aspx<br />
<br />
http://maketecheasier.com/access-exfat-file-system-in-ubuntu/2012/07/23<br />
<br />
http://apcmag.com/how-to-enable-exfat-in-ubuntu.htm<br />
<br />
http://blog.photopoint.ee/valised-kovakettad-vormindamine/<br />
<br />
http://superuser.com/questions/257646/why-should-i-use-exfat-over-ntfs-on-removable-media<br />
<br />
== Autor ==<br />
<br />
Kalju Hõbemäe A32 2013</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ExFAT_kasutamine_Linux_s%C3%BCsteemides&diff=61002ExFAT kasutamine Linux süsteemides2013-01-13T20:14:37Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>== exFAT ==<br />
<br />
Tänapäeva kaasaegsed failisüsteemid on üles ehitatud peamiselt kõvaketastel, mis põhinevad ketravatel ketastel. Üldiselt see kehtib Linux Ext 2/3/4, Windows NTFS ja serverite failiseüsteemidel nagu XFS ja ZFS. FAT oli aga esimesi failisüsteeme, mis oli mõeldud magnetkandjatele.<br />
<br />
FAT failisüsteemil on kindalsti omad piirangud, mistõttu Microsofti laiendatud FAT32 muudab tegelikuks ladustamisele, pakkudes võimalust lahendada kuni 2TB mahtu tavalisel 512 bitiste sektoritega, samas säilitades FAT süsteemi kiirust ja lihtsust.<br />
<br />
exFAT failsüsteem ei ole enam kõige uuem nähtus – tutvustati Microsofti poolt esimest korda koos Windows Vista SP1-ga. See ühildub Windows XP (läbi uuenduse) ja uuemate operatsioonsüsteemidega, OS X 10.6 “Snow Leopard” ning uuemate süsteemidega. Samas failsüsteem ise toetab kuni 16eksabaidist faili (1 eksabait=1024 petabaiti; 1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti), mis on ilmselgelt rohkem kui me lähiajal vajama hakkame, samas nähtavalt rohkem kui FAT32 failsüsteemi “tühised” 4GB. Seega võib eeldada, et kaotab enamus inimeste jaoks piirangud ära.<br />
<br />
Linux süsteemid (näiteks Ubuntu) toetavad üldiselt palju erinevaid failisüsteeme. Linux süsteemid tavaliselt tunnevad failisüsteemid ära ja üldiselt üritavad ühendada USB andmekandjad teie failihalduriga. Linux süsteemid algupäraselt kahjuks exFAT süsteeme ära ei tunne.<br />
<br />
== Miks Linux süsteemid ei toeta algupäraselt exFAT-ti? ==<br />
<br />
Peamine põhjus, miks Linux süsteemid ei toeta exFAT-ti on, sest exFAT on välja töötatud Microsofti poolt ning sellega kaasneb piirav litsents, mis ei võimalda tasuta või avatud lähtekoddiga operatsioonsüsteemidel seda rakenda.<br />
<br />
Kuigi exfat-utils pakett lubab lugeda /kirjutada exFAT failisüsteemi, ei ole veel võimalik formattida oma välist kõvaketast exFAT formaati. Kui on soovi formatida exFAT süsteemis siis lihtsam viis on läbi Windowsi. Seda on ka võimalik teha läbi virtuaalmasinate.<br />
<br />
== Toetatud süsteemid ==<br />
<br />
*ALT Linux<br />
*Arch Linux<br />
*Debian<br />
*Fedora <br />
*FreeBSD<br />
*Gentoo<br />
*Mandriva<br />
*Slackware<br />
*Ubuntu<br />
<br />
Pakette on võimalik alla tõmmata siit:<br />
http://code.google.com/p/exfat/<br />
<br />
== exFAT eelised ==<br />
<br />
*Suurte ketaste mõõtmed: 64 ZiB teoreetiline maksimum, 512 TiB soovitatud maksimum<br />
*Klastri suurus kuni 32 MiB<br />
*Faili suuruse piirang on 16 EIP<br />
*Vaba ruumi jaotus ja kustutamise jõudlus on paranenud<br />
*Pääsuloendite (access control lists) toetus<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
Linux kasutajad peavad eelnevalt exFAT toe lisama arvutile. See käib aga imelihtsalt. Alustuseks tuleb avada Terminal ning sisestada sellised käsud:<br />
<br />
<pre><br />
sudo add-apt-repository ppa:relan/exfat<br />
sudo apt-get update<br />
sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils<br />
</pre><br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kui olete paigaldanud exfat-utils paketid peaks süsteem automaatselt avastama välise draivi, millel on kaasas lugemis /kirjutamis juurdepääs ning saate kopeerida ja kleepida draivilt.<br />
Kui süsteem ei monteeri automaatsel välist draivi , siis saate ühendada selle käsitsi:<br />
<br />
<pre><br />
sudo mkdir /media/exfat<br />
sudo mount -t exfat /dev/sdb1 /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
Asendage “/dev/sdb1″ oma välise kõvaketta täpse teega.<br />
<br />
exFat lahtimonteerimiseks sisestage käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo umount /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
== Lisa artikkel ==<br />
<br />
Artur Kulikov<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/ExFAT<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<br />
http://en.wikipedia.org/wiki/ExFAT<br />
<br />
http://www.microsoft.com/about/legal/en/us/IntellectualProperty/IPLicensing/Programs/exFATFileSystem.aspx<br />
<br />
http://maketecheasier.com/access-exfat-file-system-in-ubuntu/2012/07/23<br />
<br />
http://apcmag.com/how-to-enable-exfat-in-ubuntu.htm<br />
<br />
http://blog.photopoint.ee/valised-kovakettad-vormindamine/<br />
<br />
http://superuser.com/questions/257646/why-should-i-use-exfat-over-ntfs-on-removable-media<br />
<br />
== Autor ==<br />
<br />
Kalju Hõbemäe A32 2013</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ExFAT_kasutamine_Linux_s%C3%BCsteemides&diff=61001ExFAT kasutamine Linux süsteemides2013-01-13T20:11:17Z<p>Khobemae: Created page with '== exFAT == Tänapäeva kaasaegsed failisüsteemid on üles ehitatud peamiselt kõvaketastel, mis põhinevad ketravatel ketastel. Üldiselt see kehtib Linux Ext 2/3/4, Windows N…'</p>
<hr />
<div>== exFAT ==<br />
<br />
Tänapäeva kaasaegsed failisüsteemid on üles ehitatud peamiselt kõvaketastel, mis põhinevad ketravatel ketastel. Üldiselt see kehtib Linux Ext 2/3/4, Windows NTFS ja serverite failiseüsteemidel nagu XFS ja ZFS. FAT oli aga esimesi failisüsteeme, mis oli mõeldud magnetkandjatele.<br />
<br />
FAT failisüsteemil on kindalsti omad piirangud, mistõttu Microsofti laiendatud FAT32 muudab tegelikuks ladustamisele, pakkudes võimalust lahendada kuni 2TB mahtu tavalisel 512 bitiste sektoritega, samas säilitades FAT süsteemi kiirust ja lihtsust.<br />
<br />
exFAT failsüsteem ei ole enam kõige uuem nähtus – tutvustati Microsofti poolt esimest korda koos Windows Vista SP1-ga. See ühildub Windows XP (läbi uuenduse) ja uuemate operatsioonsüsteemidega, OS X 10.6 “Snow Leopard” ning uuemate süsteemidega. Samas failsüsteem ise toetab kuni 16eksabaidist faili (1 eksabait=1024 petabaiti; 1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti), mis on ilmselgelt rohkem kui me lähiajal vajama hakkame, samas nähtavalt rohkem kui FAT32 failsüsteemi “tühised” 4GB. Seega võib eeldada, et kaotab enamus inimeste jaoks piirangud ära.<br />
<br />
Linux süsteemid (näiteks Ubuntu) toetavad üldiselt palju erinevaid failisüsteeme. Linux süsteemid tavaliselt tunnevad failisüsteemid ära ja üldiselt üritavad ühendada USB andmekandjad teie failihalduriga. Linux süsteemid algupäraselt kahjuks exFAT süsteeme ära ei tunne.<br />
<br />
== Miks Linux süsteemid ei toeta algupäraselt exFAT-ti? ==<br />
<br />
Peamine põhjus, miks Linux süsteemid ei toeta exFAT-ti on, sest exFAT on välja töötatud Microsofti poolt ning sellega kaasneb piirav litsents, mis ei võimalda tasuta või avatud lähtekoddiga operatsioonsüsteemidel seda rakenda.<br />
<br />
Kuigi exfat-utils pakett lubab lugeda /kirjutada exFAT failisüsteemi, ei ole veel võimalik formattida oma välist kõvaketast exFAT formaati. Kui on soovi formatida exFAT süsteemis siis lihtsam viis on läbi Windowsi. Seda on ka võimalik teha läbi virtuaalmasinate.<br />
<br />
== Toetatud süsteemid ==<br />
<br />
*ALT Linux<br />
*Arch Linux<br />
*Debian<br />
*Fedora <br />
*FreeBSD<br />
*Gentoo<br />
*Mandriva<br />
*Slackware<br />
*Ubuntu<br />
<br />
Pakette on võimalik alla tõmmata siit:<br />
http://code.google.com/p/exfat/<br />
<br />
== exFAT eelised ==<br />
<br />
*Suurte ketaste mõõtmed: 64 ZiB teoreetiline maksimum, 512 TiB soovitatud maksimum<br />
*Klastri suurus kuni 32 MiB<br />
*Faili suuruse piirang on 16 EIP<br />
*Vaba ruumi jaotus ja kustutamise jõudlus on paranenud<br />
*Pääsuloendite (access control lists) toetus<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
Linux kasutajad peavad eelnevalt exFAT toe lisama arvutile. See käib aga imelihtsalt. Alustuseks tuleb avada Terminal ning sisestada sellised käsud:<br />
<br />
<pre><br />
sudo add-apt-repository ppa:relan/exfat<br />
sudo apt-get update<br />
sudo apt-get install fuse-exfat exfat-utils<br />
</pre><br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kui olete paigaldanud exfat-utils paketid peaks süsteem automaatselt avastama välise draivi, millel on kaasas lugemis /kirjutamis juurdepääs ning saate kopeerida ja kleepida draivilt.<br />
Kui süsteem ei monteeri automaatsel välist draivi , siis saate ühendada selle käsitsi:<br />
<br />
<pre><br />
sudo mkdir /media/exfat<br />
sudo mount -t exfat /dev/sdb1 /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
Asendage “/dev/sdb1″ oma välise kõvaketta täpse teega.<br />
<br />
exFat lahtimonteerimiseks sisestage käsk:<br />
<br />
<pre><br />
sudo umount /media/exfat<br />
</pre><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<br />
http://en.wikipedia.org/wiki/ExFAT<br />
<br />
http://www.microsoft.com/about/legal/en/us/IntellectualProperty/IPLicensing/Programs/exFATFileSystem.aspx<br />
<br />
http://maketecheasier.com/access-exfat-file-system-in-ubuntu/2012/07/23<br />
<br />
http://apcmag.com/how-to-enable-exfat-in-ubuntu.htm<br />
<br />
http://blog.photopoint.ee/valised-kovakettad-vormindamine/<br />
<br />
http://superuser.com/questions/257646/why-should-i-use-exfat-over-ntfs-on-removable-media<br />
<br />
== Autor ==<br />
<br />
Kalju Hõbemäe A32 2013</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=61000Linuxi administreerimine2013-01-13T20:08:51Z<p>Khobemae: /* Esseede teemad 2012 */</p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
ECTS: 4<br />
Hindamisviis: Eksam<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits<br />
<br />
Katrin Loodus<br />
<br />
=Eeldused ja sihtgrupp=<br />
<br />
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br />
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br />
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
<br />
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br />
<br />
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br />
<br />
=Õpiväljundid=<br />
<br />
<br />
=Loengud=<br />
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Loeng_1_Sissejuhatus.odp Sissejuhatus]<br />
<br />
2. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br />
<br />
=Praktikumid=<br />
<br />
==Esimene praktikum - Ubuntu Server paigaldamine ja kordamistest==<br />
* Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil<br />
**RAM 512MB<br />
**HDD dynamicly allocated 8GB<br />
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br />
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</source><br />
<br />
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)<br />
<br />
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
Eelduste kontrollimise test: http://goo.gl/73xBZ<br />
Kes tunneb, et test on liiga keeruline, peab kaaluma aine deklareerimise asemel Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist.<br />
<br />
==Teine praktikum==<br />
*Desktop linux paigaldamine (Vali mitte deb pakihalduriga linux distro, näiteks fedora http://elab.itcollege.ee:8000/Fedora-17-x86_64-Live-Desktop.iso )<br />
*Võib paigaldada ka Ubuntu Desktopi, kuid siis tuleb lisada rpm baasil server<br />
<br />
*Memory 1024MB<br />
*HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br />
*Network<br />
**NIC1 - eth0 - NAT<br />
**NIC2 - eth1 - Host only - Seate ise aadressi 192.168.56.201<br />
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br />
<br />
<br />
===Praks 2 Ülesanne===<br />
Teha key based autentimisega serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br />
<br />
<br />
===Praks 3 kodutöö===<br />
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br />
<br />
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br />
<br />
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br />
<br />
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br />
<br />
<br />
===Praks 4===<br />
<br />
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br />
<br />
*Mõtle välja domeenimini<br />
*Paigalda nimeserver bind9<br />
*Seadista oma domeen<br />
**www.domeen<br />
**ns.domeen<br />
**sales.domeen<br />
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br />
<br />
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br />
<br />
===Praks 5===<br />
<br />
Veebiserveri apache2 paigaldamine<br />
<br />
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br />
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br />
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br />
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br />
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br />
<br />
===Praks 7===<br />
Samba share-i välja jagamine. <br />
<br />
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br />
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br />
<br />
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br />
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br />
<br />
=Labor 1=<br />
*Veebiserver ja virtualhostid<br />
*DNS<br />
*e-post<br />
*iptables<br />
*samba<br />
<br />
=Labor 2=<br />
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br />
*Puppet või chef<br />
*PAM<br />
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br />
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br />
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli<br />
<br />
=Esseede teemad 2012=<br />
<br />
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br />
<br />
[[zsh]] - pole algajale<br />
<br />
Mida uurida <br />
<br />
Prompt<br />
<br />
http://zshwiki.org/home/config/prompt<br />
<br />
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br />
<br />
.zshrc<br />
<br />
for <br />
<br />
if <br />
<br />
while <br />
<br />
jne<br />
<br />
<br />
[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe<br />
<br />
<br />
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Oracle Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Suse Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br />
<br />
<br />
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br />
<br />
<br />
<br />
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31<br />
<br />
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br />
<br />
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br />
<br />
<br />
<br />
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br />
<br />
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br />
<br />
[[zenoss]] - Kristjan Vaik<br />
<br />
[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br />
<br />
==Eksamist==<br />
<br />
Tee ära labor 2 (oma valitud teemal + selle kohta wiki kirjatöö)<br />
Eksamil ole valmis demoma labor 1 raames kaitstud asju.<br />
<br />
Kirjatööd võib peale eksamit kuni järgmise reedeni parandada, kui hinne ei sobi.<br />
<br />
Eksami käigus saab kaitsta ka labor 1 ja 2 asju.<br />
<br />
Eksami käigus tõmbad loosi, mida labor 1 raames parandada. Õppejõud teeb teenuse katki ja tudeng teeb korda. (soovitatav on eelnevalt teha teenusest varukoopia).<br />
<br />
Punkte saab selgituse eest, mis oli katki ja kuidas tegid korda.<br />
<br />
Katki tegemisel võib arvestada näiteks, et algaja admin (õppejõud:) muutis ära parooli, rikkus võrguseaded ja kustutas täiesti süüdimatult mõne konfifaili.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=60980Linuxi administreerimine2013-01-13T19:27:42Z<p>Khobemae: /* Esseede teemad 2012 */</p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
ECTS: 4<br />
Hindamisviis: Eksam<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits<br />
<br />
Katrin Loodus<br />
<br />
=Eeldused ja sihtgrupp=<br />
<br />
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br />
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br />
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
<br />
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br />
<br />
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br />
<br />
=Õpiväljundid=<br />
<br />
<br />
=Loengud=<br />
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Loeng_1_Sissejuhatus.odp Sissejuhatus]<br />
<br />
2. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br />
<br />
=Praktikumid=<br />
<br />
==Esimene praktikum - Ubuntu Server paigaldamine ja kordamistest==<br />
* Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil<br />
**RAM 512MB<br />
**HDD dynamicly allocated 8GB<br />
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br />
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</source><br />
<br />
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)<br />
<br />
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
Eelduste kontrollimise test: http://goo.gl/73xBZ<br />
Kes tunneb, et test on liiga keeruline, peab kaaluma aine deklareerimise asemel Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist.<br />
<br />
==Teine praktikum==<br />
*Desktop linux paigaldamine (Vali mitte deb pakihalduriga linux distro, näiteks fedora http://elab.itcollege.ee:8000/Fedora-17-x86_64-Live-Desktop.iso )<br />
*Võib paigaldada ka Ubuntu Desktopi, kuid siis tuleb lisada rpm baasil server<br />
<br />
*Memory 1024MB<br />
*HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br />
*Network<br />
**NIC1 - eth0 - NAT<br />
**NIC2 - eth1 - Host only - Seate ise aadressi 192.168.56.201<br />
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br />
<br />
<br />
===Praks 2 Ülesanne===<br />
Teha key based autentimisega serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br />
<br />
<br />
===Praks 3 kodutöö===<br />
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br />
<br />
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br />
<br />
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br />
<br />
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br />
<br />
<br />
===Praks 4===<br />
<br />
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br />
<br />
*Mõtle välja domeenimini<br />
*Paigalda nimeserver bind9<br />
*Seadista oma domeen<br />
**www.domeen<br />
**ns.domeen<br />
**sales.domeen<br />
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br />
<br />
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br />
<br />
===Praks 5===<br />
<br />
Veebiserveri apache2 paigaldamine<br />
<br />
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br />
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br />
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br />
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br />
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br />
<br />
===Praks 7===<br />
Samba share-i välja jagamine. <br />
<br />
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br />
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br />
<br />
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br />
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br />
<br />
=Labor 1=<br />
*Veebiserver ja virtualhostid<br />
*DNS<br />
*e-post<br />
*iptables<br />
*samba<br />
<br />
=Labor 2=<br />
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br />
*Puppet või chef<br />
*PAM<br />
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br />
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br />
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli<br />
<br />
=Esseede teemad 2012=<br />
<br />
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br />
<br />
[[zsh]] - pole algajale<br />
<br />
Mida uurida <br />
<br />
Prompt<br />
<br />
http://zshwiki.org/home/config/prompt<br />
<br />
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br />
<br />
.zshrc<br />
<br />
for <br />
<br />
if <br />
<br />
while <br />
<br />
jne<br />
<br />
<br />
[[exFAT vs Limux]] - Kalju Hõbemäe<br />
<br />
<br />
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Oracle Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Suse Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br />
<br />
<br />
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br />
<br />
<br />
<br />
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31<br />
<br />
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br />
<br />
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br />
<br />
<br />
<br />
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br />
<br />
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br />
<br />
[[zenoss]] - Kristjan Vaik<br />
<br />
[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br />
<br />
==Eksamist==<br />
<br />
Tee ära labor 2 (oma valitud teemal + selle kohta wiki kirjatöö)<br />
Eksamil ole valmis demoma labor 1 raames kaitstud asju.<br />
<br />
Kirjatööd võib peale eksamit kuni järgmise reedeni parandada, kui hinne ei sobi.<br />
<br />
Eksami käigus saab kaitsta ka labor 1 ja 2 asju.<br />
<br />
Eksami käigus tõmbad loosi, mida labor 1 raames parandada. Õppejõud teeb teenuse katki ja tudeng teeb korda. (soovitatav on eelnevalt teha teenusest varukoopia).<br />
<br />
Punkte saab selgituse eest, mis oli katki ja kuidas tegid korda.<br />
<br />
Katki tegemisel võib arvestada näiteks, et algaja admin (õppejõud:) muutis ära parooli, rikkus võrguseaded ja kustutas täiesti süüdimatult mõne konfifaili.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=60979Linuxi administreerimine2013-01-13T19:26:55Z<p>Khobemae: /* Esseede teemad 2012 */</p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
ECTS: 4<br />
Hindamisviis: Eksam<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits<br />
<br />
Katrin Loodus<br />
<br />
=Eeldused ja sihtgrupp=<br />
<br />
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br />
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br />
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
<br />
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br />
<br />
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br />
<br />
=Õpiväljundid=<br />
<br />
<br />
=Loengud=<br />
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Loeng_1_Sissejuhatus.odp Sissejuhatus]<br />
<br />
2. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br />
<br />
=Praktikumid=<br />
<br />
==Esimene praktikum - Ubuntu Server paigaldamine ja kordamistest==<br />
* Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil<br />
**RAM 512MB<br />
**HDD dynamicly allocated 8GB<br />
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br />
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</source><br />
<br />
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)<br />
<br />
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
Eelduste kontrollimise test: http://goo.gl/73xBZ<br />
Kes tunneb, et test on liiga keeruline, peab kaaluma aine deklareerimise asemel Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist.<br />
<br />
==Teine praktikum==<br />
*Desktop linux paigaldamine (Vali mitte deb pakihalduriga linux distro, näiteks fedora http://elab.itcollege.ee:8000/Fedora-17-x86_64-Live-Desktop.iso )<br />
*Võib paigaldada ka Ubuntu Desktopi, kuid siis tuleb lisada rpm baasil server<br />
<br />
*Memory 1024MB<br />
*HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br />
*Network<br />
**NIC1 - eth0 - NAT<br />
**NIC2 - eth1 - Host only - Seate ise aadressi 192.168.56.201<br />
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br />
<br />
<br />
===Praks 2 Ülesanne===<br />
Teha key based autentimisega serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br />
<br />
<br />
===Praks 3 kodutöö===<br />
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br />
<br />
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br />
<br />
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br />
<br />
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br />
<br />
<br />
===Praks 4===<br />
<br />
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br />
<br />
*Mõtle välja domeenimini<br />
*Paigalda nimeserver bind9<br />
*Seadista oma domeen<br />
**www.domeen<br />
**ns.domeen<br />
**sales.domeen<br />
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br />
<br />
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br />
<br />
===Praks 5===<br />
<br />
Veebiserveri apache2 paigaldamine<br />
<br />
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br />
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br />
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br />
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br />
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br />
<br />
===Praks 7===<br />
Samba share-i välja jagamine. <br />
<br />
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br />
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br />
<br />
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br />
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br />
<br />
=Labor 1=<br />
*Veebiserver ja virtualhostid<br />
*DNS<br />
*e-post<br />
*iptables<br />
*samba<br />
<br />
=Labor 2=<br />
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br />
*Puppet või chef<br />
*PAM<br />
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br />
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br />
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli<br />
<br />
=Esseede teemad 2012=<br />
<br />
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br />
<br />
[[zsh]] - pole algajale<br />
<br />
Mida uurida <br />
<br />
Prompt<br />
<br />
http://zshwiki.org/home/config/prompt<br />
<br />
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br />
<br />
.zshrc<br />
<br />
for <br />
<br />
if <br />
<br />
while <br />
<br />
jne<br />
<br />
<br />
[[exFAT]] - Kalju Hõbemäe<br />
<br />
<br />
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Oracle Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Suse Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br />
<br />
<br />
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br />
<br />
<br />
<br />
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31<br />
<br />
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br />
<br />
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br />
<br />
<br />
<br />
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br />
<br />
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br />
<br />
[[zenoss]] - Kristjan Vaik<br />
<br />
[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br />
<br />
==Eksamist==<br />
<br />
Tee ära labor 2 (oma valitud teemal + selle kohta wiki kirjatöö)<br />
Eksamil ole valmis demoma labor 1 raames kaitstud asju.<br />
<br />
Kirjatööd võib peale eksamit kuni järgmise reedeni parandada, kui hinne ei sobi.<br />
<br />
Eksami käigus saab kaitsta ka labor 1 ja 2 asju.<br />
<br />
Eksami käigus tõmbad loosi, mida labor 1 raames parandada. Õppejõud teeb teenuse katki ja tudeng teeb korda. (soovitatav on eelnevalt teha teenusest varukoopia).<br />
<br />
Punkte saab selgituse eest, mis oli katki ja kuidas tegid korda.<br />
<br />
Katki tegemisel võib arvestada näiteks, et algaja admin (õppejõud:) muutis ära parooli, rikkus võrguseaded ja kustutas täiesti süüdimatult mõne konfifaili.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GreenSQL&diff=48843GreenSQL2012-05-29T13:48:23Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Pooleli<br />
<br />
Autorid<br />
<br />
Priit Lume AK41<br />
<br />
(näite abil ei pruugi tööle saada)<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolev juhend tutvustab GreenSQL andmebaasi tulemüüri paigaldamist ja testimist.<br />
<br />
Andmebaasi tulemüür on lahendus, mis pakub kaitset nn SQL injection rünnete vastu. Sedasorti rünnete korral proovitakse legaalsete päringute varjus anda andmebaasile käske, millega baasist varjatud andmeid pärida või midagi veel hullemat korda saata.<br />
<br />
Juhend tutvustab vabavaralise GreenSQL 1.3.0 paigaldamist, mida saab laadida lehelt http://www.greensql.net/download .<br />
See versioon ühildub MySQL ja PostgreSQL andmebaasidega.<br />
Saadaval on ka uuem versioon GreenSQL Express, mis toetab ka MS SQL andmebaasi, kuid see eeldab registreerimist lehel http://www.greensql.com .<br />
<br />
Juhendi koostamisel on kasutatud Ubuntu 10.10, kuid see peaks sobima ka muude Ubuntu versioonide puhul.<br />
GreenSQL paigaldamiseks ja kasutamiseks võiksid olla vähemalt algteadmised linux käsurea keskkonnast ja andmebaasidest.<br />
<br />
==GreenSQL paigaldamine==<br />
<br />
Paigaldamiseks tuleb alla laadida paigaldusmeedia, mida saab teha käsuga:<br />
<br />
wget -O greensql-fw-1.3.0.tar.gz "http://www.greensql.net/download/get?os=Source_Code&platform=Any&filename=greensql-fw-1.3.0.tar.gz"<br />
<br />
Arhiivi lahti pakkimiseks käsk:<br />
<br />
tar -zxvf greensql-fw-1.3.0.tar.gz <br />
<br />
Kahjuks pole antud arhiivis Debiani/Ubuntu paigaldusfaili, see tuleb ise tekitada.<br />
Kuna GreenSQL vajab paigaldamiseks mitmeid teisi rakendusi, siis peab vajalikud rakendused installeerima. Minul tuli paigaldada järgnevad programmid: flex, bison, devscripts, debhelper, libpcre3-dev, libmysqlclient-dev, libpq-dev. Nõutavaid rakendusi võib olla veel, kuid see sõltub sellest, mis masinasse juba paigaldatud on. Antud juhul olid PostgreSQL ja MySQL juba varasemalt paigaldatud. Kui mõni programm puudu on, annab skript selle kohta veateate. Käsurealt paigaldades saab üles-alla kerida kasutades klahve Shift+Page Up/Page Down. Kuna nõutud rakendusi on üsna palju, võtan kasutusele juurkasutaja õigused käsuga<br />
sudo -i<br />
<br />
Seejärel tuleb paigaldada vajalikud rakendused kasutades järgnevaid käske:<br />
apt-get install flex<br />
apt-get install bison<br />
apt-get install devscripts <br />
apt-get install debhelper <br />
apt-get install libpcre3-dev<br />
apt-get install libmysqlclient-dev<br />
apt-get install libpq-dev<br />
<br />
Nüüd saab tekitada GreenSQL paigaldusfaili. Selleks tuleb lahti pakitud kataloogis käivitada käsk:<br />
./build.sh<br />
<br />
Kui kõik läheb hästi, teatab skript, et tekitas kataloogi võrra ülespoole .deb faili. Kui mitte, siis tuleb veateateteist välja selgitada, milline programm on puudu ja ka see paigaldada.<br />
<br />
Nüüd saab siis lõpuks asuda GreenSQL installeerimise juurde. Selleks tuleb käivitada käsk:<br />
dpkg -i greensql-fw_1.3.0.deb<br />
<br />
GreenSQL Debian/Ubuntu installatsioon küsib paigalduse käigus MySQL või PostgreSQL andmebaasi seadeid, kus hakkab hoidma oma sisemist konfiguratsiooni ja logisid. Seejärel seadistatakse vastav andmebaas automaatselt.<br />
Kui paroolid välja arvata, sobivad ka vaikimisi seaded.<br />
<br />
[[File:IT-Infra-Greensql.png]]<br />
<br />
Kui vaja sisestatud seadeid muuta, siis seda saab teha käsuga:<br />
dpkg-reconfigure greensql-fw<br />
<br />
Programmi saab käivitada käsuga:<br />
<br />
/etc/init.d/grensql-fw start<br />
<br />
Juhuks, kui käivitamine ei õnnestu ja vaja põhjus välja selgitada, siis logifaili leiab /var/log/greensql.log<br />
<br />
== GreenSQL Console seadistamine ==<br />
<br />
GreenSQL haldamiseks saab kasutada ka veebipõhist liidest, kuid eelnevalt tuleb see seadistada. Veebiliidese failide vaikimisi asukoht on /usr/share/greesnql-fw/<br />
Lihtsaim viis selle kasutamisele võtmiseks on kataloogi linkimine veebilehe kataloogi:<br />
cd /var/www<br />
ln -s /usr/share/greensql-fw/ greensql<br />
<br />
Seejärel tuleb anda kõigile kirjutamisõigused kataloogi templates_c, mida kasutatakse lehtede vahemäluna:<br />
cd /var/www/greensql<br />
chmod 0777 templates_c<br />
<br />
Samuti tasuks kontrollida, et config.php failis andmebaasiseaded korras oleks.<br />
Siis võib juba veebilehitsejat kasutada, vaikimisi kasutajanimi on "admin" ja parool "pwd".<br />
Kui sama masin esitab mitut veebilehte, siis näpunäiteid Apache seadistamiseks leiab failist /etc/greensql/greensql-apache.conf<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
http://www.greensql.net/howto<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GreenSQL&diff=48842GreenSQL2012-05-29T13:47:27Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Pooleli<br />
<br />
Autorid<br />
<br />
Priit Lume AK41<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolev juhend tutvustab GreenSQL andmebaasi tulemüüri paigaldamist ja testimist.<br />
<br />
Andmebaasi tulemüür on lahendus, mis pakub kaitset nn SQL injection rünnete vastu. Sedasorti rünnete korral proovitakse legaalsete päringute varjus anda andmebaasile käske, millega baasist varjatud andmeid pärida või midagi veel hullemat korda saata.<br />
<br />
Juhend tutvustab vabavaralise GreenSQL 1.3.0 paigaldamist, mida saab laadida lehelt http://www.greensql.net/download .<br />
See versioon ühildub MySQL ja PostgreSQL andmebaasidega.<br />
Saadaval on ka uuem versioon GreenSQL Express, mis toetab ka MS SQL andmebaasi, kuid see eeldab registreerimist lehel http://www.greensql.com .<br />
<br />
Juhendi koostamisel on kasutatud Ubuntu 10.10, kuid see peaks sobima ka muude Ubuntu versioonide puhul.<br />
GreenSQL paigaldamiseks ja kasutamiseks võiksid olla vähemalt algteadmised linux käsurea keskkonnast ja andmebaasidest.<br />
<br />
==GreenSQL paigaldamine==<br />
<br />
Paigaldamiseks tuleb alla laadida paigaldusmeedia, mida saab teha käsuga:<br />
<br />
wget -O greensql-fw-1.3.0.tar.gz "http://www.greensql.net/download/get?os=Source_Code&platform=Any&filename=greensql-fw-1.3.0.tar.gz"<br />
<br />
Arhiivi lahti pakkimiseks käsk:<br />
<br />
tar -zxvf greensql-fw-1.3.0.tar.gz <br />
<br />
Kahjuks pole antud arhiivis Debiani/Ubuntu paigaldusfaili, see tuleb ise tekitada.<br />
Kuna GreenSQL vajab paigaldamiseks mitmeid teisi rakendusi, siis peab vajalikud rakendused installeerima. Minul tuli paigaldada järgnevad programmid: flex, bison, devscripts, debhelper, libpcre3-dev, libmysqlclient-dev, libpq-dev. Nõutavaid rakendusi võib olla veel, kuid see sõltub sellest, mis masinasse juba paigaldatud on. Antud juhul olid PostgreSQL ja MySQL juba varasemalt paigaldatud. Kui mõni programm puudu on, annab skript selle kohta veateate. Käsurealt paigaldades saab üles-alla kerida kasutades klahve Shift+Page Up/Page Down. Kuna nõutud rakendusi on üsna palju, võtan kasutusele juurkasutaja õigused käsuga<br />
sudo -i<br />
<br />
Seejärel tuleb paigaldada vajalikud rakendused kasutades järgnevaid käske:<br />
apt-get install flex<br />
apt-get install bison<br />
apt-get install devscripts <br />
apt-get install debhelper <br />
apt-get installlibpcre3-dev<br />
apt-get install libmysqlclient-dev<br />
apt-get install libpq-dev<br />
<br />
Nüüd saab tekitada GreenSQL paigaldusfaili. Selleks tuleb lahti pakitud kataloogis käivitada käsk:<br />
./build.sh<br />
<br />
Kui kõik läheb hästi, teatab skript, et tekitas kataloogi võrra ülespoole .deb faili. Kui mitte, siis tuleb veateateteist välja selgitada, milline programm on puudu ja ka see paigaldada.<br />
<br />
Nüüd saab siis lõpuks asuda GreenSQL installeerimise juurde. Selleks tuleb käivitada käsk:<br />
dpkg -i greensql-fw_1.3.0.deb<br />
<br />
GreenSQL Debian/Ubuntu installatsioon küsib paigalduse käigus MySQL või PostgreSQL andmebaasi seadeid, kus hakkab hoidma oma sisemist konfiguratsiooni ja logisid. Seejärel seadistatakse vastav andmebaas automaatselt.<br />
Kui paroolid välja arvata, sobivad ka vaikimisi seaded.<br />
<br />
[[File:IT-Infra-Greensql.png]]<br />
<br />
Kui vaja sisestatud seadeid muuta, siis seda saab teha käsuga:<br />
dpkg-reconfigure greensql-fw<br />
<br />
Programmi saab käivitada käsuga:<br />
<br />
/etc/init.d/grensql-fw start<br />
<br />
Juhuks, kui käivitamine ei õnnestu ja vaja põhjus välja selgitada, siis logifaili leiab /var/log/greensql.log<br />
<br />
== GreenSQL Console seadistamine ==<br />
<br />
GreenSQL haldamiseks saab kasutada ka veebipõhist liidest, kuid eelnevalt tuleb see seadistada. Veebiliidese failide vaikimisi asukoht on /usr/share/greesnql-fw/<br />
Lihtsaim viis selle kasutamisele võtmiseks on kataloogi linkimine veebilehe kataloogi:<br />
cd /var/www<br />
ln -s /usr/share/greensql-fw/ greensql<br />
<br />
Seejärel tuleb anda kõigile kirjutamisõigused kataloogi templates_c, mida kasutatakse lehtede vahemäluna:<br />
cd /var/www/greensql<br />
chmod 0777 templates_c<br />
<br />
Samuti tasuks kontrollida, et config.php failis andmebaasiseaded korras oleks.<br />
Siis võib juba veebilehitsejat kasutada, vaikimisi kasutajanimi on "admin" ja parool "pwd".<br />
Kui sama masin esitab mitut veebilehte, siis näpunäiteid Apache seadistamiseks leiab failist /etc/greensql/greensql-apache.conf<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
http://www.greensql.net/howto<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GreenSQL&diff=48841GreenSQL2012-05-29T13:37:48Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Pooleli<br />
<br />
Autorid<br />
<br />
Priit Lume AK41<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolev juhend tutvustab GreenSQL andmebaasi tulemüüri paigaldamist ja testimist.<br />
<br />
Andmebaasi tulemüür on lahendus, mis pakub kaitset nn SQL injection rünnete vastu. Sedasorti rünnete korral proovitakse legaalsete päringute varjus anda andmebaasile käske, millega baasist varjatud andmeid pärida või midagi veel hullemat korda saata.<br />
<br />
Juhend tutvustab vabavaralise GreenSQL 1.3.0 paigaldamist, mida saab laadida lehelt http://www.greensql.net/download .<br />
See versioon ühildub MySQL ja PostgreSQL andmebaasidega.<br />
Saadaval on ka uuem versioon GreenSQL Express, mis toetab ka MS SQL andmebaasi, kuid see eeldab registreerimist lehel http://www.greensql.com .<br />
<br />
Juhendi koostamisel on kasutatud Ubuntu 10.10, kuid see peaks sobima ka muude Ubuntu versioonide puhul.<br />
GreenSQL paigaldamiseks ja kasutamiseks võiksid olla vähemalt algteadmised linux käsurea keskkonnast ja andmebaasidest.<br />
<br />
==GreenSQL paigaldamine==<br />
<br />
Paigaldamiseks tuleb alla laadida paigaldusmeedia, mida saab teha käsuga:<br />
<br />
wget -O greensql-fw-1.3.0.tar.gz "http://www.greensql.net/download/get?os=Source_Code&platform=Any&filename=greensql-fw-1.3.0.tar.gz"<br />
<br />
Arhiivi lahti pakkimiseks käsk:<br />
<br />
tar -zxvf greensql-fw-1.3.0.tar.gz <br />
<br />
Kahjuks pole antud arhiivis Debiani/Ubuntu paigaldusfaili, see tuleb ise tekitada.<br />
Kuna GreenSQL vajab paigaldamiseks mitmeid teisi rakendusi, siis peab vajalikud rakendused installeerima. Minul tuli paigaldada järgnevad programmid: flex, bison, devscripts, debhelper, libpcre3-dev, libmysqlclient-dev, libpq-dev. Nõutavaid rakendusi võib olla veel, kuid see sõltub sellest, mis masinasse juba paigaldatud on. Antud juhul olid PostgreSQL ja MySQL juba varasemalt paigaldatud. Kui mõni programm puudu on, annab skript selle kohta veateate. Käsurealt paigaldades saab üles-alla kerida kasutades klahve Shift+Page Up/Page Down. Kuna nõutud rakendusi on üsna palju, võtan kasutusele juurkasutaja õigused käsuga<br />
sudo -i<br />
<br />
Seejärel tuleb paigaldada vajalikud rakendused kasutades järgnevaid käske:<br />
apt-get install flex<br />
apt-get install bison<br />
apt-get install devscripts <br />
apt-get install debhelper <br />
apt-get installlibpcre3-dev<br />
apt-get install libmysqlclient-dev<br />
apt-get install libpq-dev<br />
<br />
Nüüd saab tekitada GreenSQL paigaldusfaili. Selleks tuleb lahti pakitud kataloogis käivitada käsk:<br />
./build.sh<br />
<br />
Kui kõik läheb hästi, teatab skript, et tekitas kataloogi võrra ülespoole .deb faili. Kui mitte, siis tuleb veateateteist välja selgitada, milline programm on puudu ja ka see paigaldada.<br />
<br />
Nüüd saab siis lõpuks asuda GreenSQL installeerimise juurde. Selleks tuleb käivitada käsk:<br />
dpkg -i greensql-fw_1.3.0.deb<br />
<br />
GreenSQL Debian/Ubuntu installatsioon küsib paigalduse käigus MySQL või PostgreSQL andmebaasi seadeid, kus hakkab hoidma oma sisemist konfiguratsiooni ja logisid. Seejärel seadistatakse vastav andmebaas automaatselt.<br />
Kui paroolid välja arvata, sobivad ka vaikimisi seaded.<br />
<br />
[[File:IT-Infra-Greensql.png]]<br />
<br />
Kui vaja sisestatud seadeid muuta, siis seda saab teha käsuga:<br />
dpkg-reconfigure greensql-fw<br />
<br />
Programmi saab käivitada käsuga<br />
<br />
/etc/init.d/grensql-fw start<br />
<br />
Juhuks, kui käivitamine ei õnnestu ja vaja põhjus välja selgitada, siis logifaili leiab /var/log/greensql.log<br />
<br />
== GreenSQL Console seadistamine ==<br />
<br />
GreenSQL haldamiseks saab kasutada ka veebipõhist liidest, kuid eelnevalt tuleb see seadistada. Veebiliidese failide vaikimisi asukoht on /usr/share/greesnql-fw/<br />
Lihtsaim viis selle kasutamisule võtmiseks on kataloogi linkimine veebilehe kataloogi<br />
cd /var/www<br />
ln -s /usr/share/greensql-fw/ greensql<br />
<br />
Seejärel tuleb anda kõigile kirjutamisõigused kataloogi templates_c, mida kasutatakse lehtede vahemäluna.<br />
cd /var/www/greensql<br />
chmod 0777 templates_c<br />
<br />
Samuti tasuks kontrollida, et config.php failis andmebaasiseaded korras oleks.<br />
Siis võib juba veebilehitsejat kasutada, vaikimisi kasutajanimi on admin ja parool pwd<br />
Kui sama masin serveerib mitut veebilehte, siis näpunäiteid Apache seadistamiseks leiab failist /etc/greensql/greensql-apache.conf<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
http://www.greensql.net/howto<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GreenSQL&diff=48840GreenSQL2012-05-29T13:03:55Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Pooleli<br />
<br />
Autorid<br />
<br />
Priit Lume AK41<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolev juhend tutvustab GreenSQL andmebaasi tulemüüri paigaldamist ja testimist.<br />
<br />
Andmebaasi tulemüür on lahendus, mis pakub kaitset nn SQL injection rünnete vastu. Sedasorti rünnete korral proovitakse legaalsete päringute varjus anda andmebaasile käske, millega baasist varjatud andmeid pärida või midagi veel hullemat korda saata.<br />
<br />
Juhend tutvustab vabavaralise GreenSQL 1.3.0 paigaldamist, mida saab laadida lehelt http://www.greensql.net/download .<br />
See versioon ühildub MySQL ja PostgreSQL andmebaasidega.<br />
Saadaval on ka uuem versioon GreenSQL Express, mis toetab ka MS SQL andmebaasi, kuid see eeldab registreerimist lehel http://www.greensql.com .<br />
<br />
Juhendi koostamisel on kasutatud Ubuntu 10.10, kuid see peaks sobima ka muude Ubuntu versioonide puhul.<br />
GreenSQL paigaldamiseks ja kasutamiseks võiksid olla vähemalt algteadmised linux käsurea keskkonnast ja andmebaasidest.<br />
<br />
==GreenSQL paigaldamine==<br />
<br />
Paigaldamiseks tuleb alla laadida paigaldusmeedia, mida saab teha käsuga:<br />
<br />
wget -O greensql-fw-1.3.0.tar.gz "http://www.greensql.net/download/get?os=Source_Code&platform=Any&filename=greensql-fw-1.3.0.tar.gz"<br />
<br />
Arhiivi lahti pakkimiseks käsk:<br />
<br />
tar -zxvf greensql-fw-1.3.0.tar.gz <br />
<br />
Kahjuks pole antud arhiivis Debiani/Ubuntu paigaldusfaili, see tuleb ise tekitada.<br />
Kuna GreenSQL vajab paigaldamiseks mitmeid teisi rakendusi, siis peab vajalikud rakendused installeerima. Minul tuli paigaldada järgnevad programmid: flex, bison, devscripts, debhelper, libpcre3-dev, libmysqlclient-dev, libpq-dev. Nõutavaid rakendusi võib olla veel, kuid see sõltub sellest, mis masinasse juba paigaldatud on. Antud juhul olid PostgreSQL ja MySQL juba varasemalt paigaldatud. Kui mõni programm puudu on, annab skript selle kohta veateate. Käsurealt paigaldades saab üles-alla kerida kasutades klahve Shift+Page Up/Page Down. Kuna nõutud rakendusi on üsna palju, võtan kasutusele juurkasutaja õigused käsuga<br />
sudo -i<br />
<br />
Seejärel tuleb paigaldada vajalikud rakendused kasutades järgnevaid käske:<br />
apt-get install flex<br />
apt-get install bison<br />
apt-get install devscripts <br />
apt-get install debhelper <br />
apt-get installlibpcre3-dev<br />
apt-get install libmysqlclient-dev<br />
apt-get install libpq-dev<br />
<br />
Nüüd saab tekitada GreenSQL paigaldusfaili. Selleks tuleb lahti pakitud kataloogis käivitada käsk:<br />
./build.sh<br />
<br />
Kui kõik läheb hästi, teatab skript, et tekitas kataloogi võrra ülespoole .deb faili. Kui mitte, siis tuleb veateateteist välja selgitada, milline programm on puudu ja ka see paigaldada.<br />
<br />
Nüüd saab siis lõpuks asuda GreenSQL installeerimise juurde. Selleks tuleb käivitada käsk<br />
dpkg -i greensql-fw_1.3.0.deb<br />
<br />
GreenSQL Debian/Ubuntu installatsioon küsib paigalduse käigus MySQL või PostgreSQL andmebaasi seadeid, kus hakkab hoidma oma sisemist konfiguratsiooni ja logisid. Seejärel seadistatakse vastav andmebaas automaatselt.<br />
Kui paroolid välja arvata, sobivad ka vaikimisi seaded.<br />
<br />
[[File:IT-Infra-Greensql.png]]<br />
<br />
Kui vaja sisestatud seadeid muuta, siis seda saab teha käsuga<br />
dpkg-reconfigure greensql-fw<br />
<br />
Programmi saab käivitada käsuga<br />
<br />
/etc/init.d/grensql-fw start<br />
<br />
Juhuks, kui käivitamine ei õnnestu ja vaja põhjus välja selgitada, siis logifaili leiab /var/log/greensql.log<br />
<br />
== GreenSQL Console seadistamine ==<br />
<br />
GreenSQL haldamiseks saab kasutada ka veebipõhist liidest, kuid eelnevalt tuleb see seadistada. Veebiliidese failide vaikimisi asukoht on /usr/share/greesnql-fw/<br />
Lihtsaim viis selle kasutamisule võtmiseks on kataloogi linkimine veebilehe kataloogi<br />
cd /var/www<br />
ln -s /usr/share/greensql-fw/ greensql<br />
<br />
Seejärel tuleb anda kõigile kirjutamisõigused kataloogi templates_c, mida kasutatakse lehtede vahemäluna.<br />
cd /var/www/greensql<br />
chmod 0777 templates_c<br />
<br />
Samuti tasuks kontrollida, et config.php failis andmebaasiseaded korras oleks.<br />
Siis võib juba veebilehitsejat kasutada, vaikimisi kasutajanimi on admin ja parool pwd<br />
Kui sama masin serveerib mitut veebilehte, siis näpunäiteid Apache seadistamiseks leiab failist /etc/greensql/greensql-apache.conf<br />
<br />
== Viited ==<br />
<br />
http://www.greensql.net/howto<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Backup_files_and_folders&diff=48764PowerShell: Backup files and folders2012-05-27T17:28:11Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div><Source lang="powershell"><br />
#########################################################<br />
#<br />
# Name: Backup.ps1<br />
# Author: Kalju H6bem2e<br />
# Version: 0.1a<br />
# Date: 26.05.2012<br />
# Comment: Teeb varu koopiad antud folderist<br />
# Main all muuta $strSourceFolder = Kust <br />
# $strDestinationFolder = Kuhu<br />
# Idee tuli sellest, et kasutan PlayStation Portable consooli, ja mul on erinevad m2lukaardid kus on erinevad salvestatud failid (Save Folderid).<br />
# Script, mis v6tab vastavast kaustas ja teeb kuup2evalise koopia m22ratud kausta.<br />
#########################################################<br />
<br />
function DoSubFolders <br />
{ <br />
param([object] $objSrcFolder, [object] $objDstFolder) <br />
<br />
$colSrcSubFolders = $objSrcFolder.SubFolders <br />
<br />
foreach($objSrcSubFolder in $colSrcSubFolders) <br />
{ <br />
$strSrcSubFolder = $objSrcSubFolder.Path <br />
$strDstSubFolder = $strSrcSubFolder.Replace($strSourceFolder, $strDestinationFolder) <br />
if( -not $FSO.FolderExists($strDstSubFolder)) <br />
{ <br />
$FSO.CreateFolder($strDstSubFolder) <br />
Write-Host "L6ime folderi $strDstSubFolder" <br />
} <br />
$objDstSubFolder = $FSO.GetFolder($strDstSubFolder) <br />
BackupFolder $objSrcSubFolder $objDstSubFolder <br />
DoSubFolders $objSrcSubFolder $objDstSubFolder <br />
} <br />
} <br />
<br />
function BackupFolder <br />
{ <br />
param( [object] $objSrcFolder, [object] $objDstFolder) <br />
<br />
$strSrcFolder = $objSrcFolder.Path <br />
$strDstFolder = $objDstFolder.Path <br />
<br />
$colSrcFiles = $objSrcFolder.Files <br />
$colDstFiles = $objDstFolder.Files <br />
<br />
foreach ($objSrcFile in $colSrcFiles) <br />
{ <br />
$strSrcFile = $strSrcFolder + "\" + $objSrcFile.Name <br />
$strDstFile = $strDstFolder + "\" + $objSrcFile.Name <br />
if($FSO.FileExists($strDstFile)) <br />
{ <br />
$objDstFile = $FSO.GetFile($strDstFile) <br />
$dtSrcFile = $objSrcFile.DateLastModified <br />
$dtDstFile = $objDstFile.DateLastModified <br />
$iSec = (New-TimeSpan -Start $dtDstFile -End $dtSrcFile).TotalSeconds <br />
if($iSec -gt 2) # lubab 2 sekundilise vahe kui on CD-lt v6i muult v2liselt kettalt<br />
{ <br />
$FSO.CopyFile($strSrcFile, $strDstFile, $true) <br />
Write-Host "Kopeerisin faili $strSrcFile to $strDstFile" <br />
$script:iCopyCount++ <br />
} <br />
} <br />
else <br />
{ <br />
$FSO.CopyFile($strSrcFile, $strDstFile, $true) <br />
Write-Host "Kopeerisin faili $strSrcFile to $strDstFile" <br />
$script:iCopyCount++ <br />
} <br />
} <br />
#Kui failid olemas siis kututab olemasoleva 2ra ja asendab uuega<br />
foreach($objDstFile In $colDstFiles) <br />
{ <br />
$strDstFile = $objDstFile.Path <br />
$strSrcFile = $strSrcFolder + "\" + $objDstFile.Name <br />
<br />
if( -not $FSO.FileExists($strSrcFile)) <br />
{ <br />
$FSO.DeleteFile($strDstFile) <br />
Write-Host "Kustutasin faili $strDstFile" <br />
$script:iDestDeletedCount++ <br />
} <br />
} <br />
<br />
DoSubFolders $objSrcFolder $objDstFolder <br />
} <br />
<br />
<br />
<br />
function WaitKey <br />
{ <br />
param( [String] $strPrompt = "Vajuta suvalist nuppu ... ") <br />
Write-Host <br />
Write-Host $strPrompt -NoNewline <br />
$key = [Console]::ReadKey($true)<br />
Write-Host <br />
} <br />
<br />
<br />
# main <br />
<br />
$date = Get-Date -Format d.MMMM.yyyy <br />
#Folder kust v6tta<br />
$strSourceFolder = "C:\DOS\" #siia pane oma kaust<br />
#Kuhu kopeerib<br />
$strDestinationFolder = "C:\Backup\$date\" #siia pane oma kaust<br />
<br />
$iCopyCount = 0 <br />
$iDestDeletedCount = 0 <br />
<br />
Write-Host <br />
Write-Host "Backing up " -NoNewline -ForegroundColor "White" <br />
Write-Host $strSourceFolder -ForegroundColor "Cyan" -NoNewline <br />
Write-Host " to " -NoNewline -ForegroundColor "White" <br />
Write-Host $strDestinationFolder -ForegroundColor "Cyan" <br />
Write-Host <br />
<br />
$FSO = New-Object -COM Scripting.FileSystemObject <br />
<br />
#testib kas Folder kus v6tta on olemas, kui ei ole l6petab scripti<br />
if( -not $FSO.FolderExists($strSourceFolder) ) <br />
{ <br />
Write-Host "Viga: l2hte kasuta pole!" -ForegroundColor "Red" <br />
Write-Host <br />
Write-Host "V2ljume skriptist" <br />
WaitKey "Vajuta suvalist nuppu ... " <br />
exit <br />
} <br />
#testib kas kausta kuhu kopeeritakse backup andmed on olemas, kui mitte siis kysib kas võib luua kausta<br />
if( -not $FSO.FolderExists($strDestinationFolder) ) <br />
{ <br />
Write-Host "Hoiatus: Sihtkoha kausta ei ole" <br />
$p = Read-Host "Kas loome selle ja j2tkame? (Y / N) " <br />
Write-Host <br />
if( $p.Substring(0, 1).ToUpper() -eq "Y" ) <br />
{ <br />
$FSO.CreateFolder($strDestinationFolder) <br />
} <br />
else <br />
{ <br />
Write-Host "V2ljume skriptist" <br />
WaitKey "Vajuta suvalist nuppu ... " <br />
exit <br />
} <br />
} <br />
<br />
$objSourceFolder = $FSO.GetFolder($strSourceFolder) <br />
$objDestinationFolder = $FSO.GetFolder($strDestinationFolder) <br />
<br />
BackupFolder $objSourceFolder $objDestinationFolder <br />
<br />
if( ($iCopyCount -eq 0) -and ($iDestDeletedCount -eq 0) ) <br />
{ <br />
Write-Host <br />
Write-Host "Folders are synchronized" -ForegroundColor "magenta" <br />
} <br />
else <br />
{ <br />
Write-Host <br />
Write-Host $iCopyCount "Failid ja kaustad kopeeritud allikast sihtkohta" -ForegroundColor "magenta" <br />
Write-Host $iDestDeletedCount "Yleliigset kustutatud" -ForegroundColor "magenta" <br />
} <br />
<br />
WaitKey "Vajuta suvalist nuppu ... "</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Backup_files_and_folders&diff=48763PowerShell: Backup files and folders2012-05-27T17:27:30Z<p>Khobemae: Created page with '######################################################### # # Name: Backup.ps1 # Author: Kalju H6bem2e # Version: 0.1a # Date: 26.05.2012 # Comment: Teeb varu koopiad antud folde…'</p>
<hr />
<div>#########################################################<br />
#<br />
# Name: Backup.ps1<br />
# Author: Kalju H6bem2e<br />
# Version: 0.1a<br />
# Date: 26.05.2012<br />
# Comment: Teeb varu koopiad antud folderist<br />
# Main all muuta $strSourceFolder = Kust <br />
# $strDestinationFolder = Kuhu<br />
# Idee tuli sellest, et kasutan PlayStation Portable consooli, ja mul on erinevad m2lukaardid kus on erinevad salvestatud failid (Save Folderid).<br />
# Script, mis v6tab vastavast kaustas ja teeb kuup2evalise koopia m22ratud kausta.<br />
#########################################################<br />
<br />
function DoSubFolders <br />
{ <br />
param([object] $objSrcFolder, [object] $objDstFolder) <br />
<br />
$colSrcSubFolders = $objSrcFolder.SubFolders <br />
<br />
foreach($objSrcSubFolder in $colSrcSubFolders) <br />
{ <br />
$strSrcSubFolder = $objSrcSubFolder.Path <br />
$strDstSubFolder = $strSrcSubFolder.Replace($strSourceFolder, $strDestinationFolder) <br />
if( -not $FSO.FolderExists($strDstSubFolder)) <br />
{ <br />
$FSO.CreateFolder($strDstSubFolder) <br />
Write-Host "L6ime folderi $strDstSubFolder" <br />
} <br />
$objDstSubFolder = $FSO.GetFolder($strDstSubFolder) <br />
BackupFolder $objSrcSubFolder $objDstSubFolder <br />
DoSubFolders $objSrcSubFolder $objDstSubFolder <br />
} <br />
} <br />
<br />
function BackupFolder <br />
{ <br />
param( [object] $objSrcFolder, [object] $objDstFolder) <br />
<br />
$strSrcFolder = $objSrcFolder.Path <br />
$strDstFolder = $objDstFolder.Path <br />
<br />
$colSrcFiles = $objSrcFolder.Files <br />
$colDstFiles = $objDstFolder.Files <br />
<br />
foreach ($objSrcFile in $colSrcFiles) <br />
{ <br />
$strSrcFile = $strSrcFolder + "\" + $objSrcFile.Name <br />
$strDstFile = $strDstFolder + "\" + $objSrcFile.Name <br />
if($FSO.FileExists($strDstFile)) <br />
{ <br />
$objDstFile = $FSO.GetFile($strDstFile) <br />
$dtSrcFile = $objSrcFile.DateLastModified <br />
$dtDstFile = $objDstFile.DateLastModified <br />
$iSec = (New-TimeSpan -Start $dtDstFile -End $dtSrcFile).TotalSeconds <br />
if($iSec -gt 2) # lubab 2 sekundilise vahe kui on CD-lt v6i muult v2liselt kettalt<br />
{ <br />
$FSO.CopyFile($strSrcFile, $strDstFile, $true) <br />
Write-Host "Kopeerisin faili $strSrcFile to $strDstFile" <br />
$script:iCopyCount++ <br />
} <br />
} <br />
else <br />
{ <br />
$FSO.CopyFile($strSrcFile, $strDstFile, $true) <br />
Write-Host "Kopeerisin faili $strSrcFile to $strDstFile" <br />
$script:iCopyCount++ <br />
} <br />
} <br />
#Kui failid olemas siis kututab olemasoleva 2ra ja asendab uuega<br />
foreach($objDstFile In $colDstFiles) <br />
{ <br />
$strDstFile = $objDstFile.Path <br />
$strSrcFile = $strSrcFolder + "\" + $objDstFile.Name <br />
<br />
if( -not $FSO.FileExists($strSrcFile)) <br />
{ <br />
$FSO.DeleteFile($strDstFile) <br />
Write-Host "Kustutasin faili $strDstFile" <br />
$script:iDestDeletedCount++ <br />
} <br />
} <br />
<br />
DoSubFolders $objSrcFolder $objDstFolder <br />
} <br />
<br />
<br />
<br />
function WaitKey <br />
{ <br />
param( [String] $strPrompt = "Vajuta suvalist nuppu ... ") <br />
Write-Host <br />
Write-Host $strPrompt -NoNewline <br />
$key = [Console]::ReadKey($true)<br />
Write-Host <br />
} <br />
<br />
<br />
# main <br />
<br />
$date = Get-Date -Format d.MMMM.yyyy <br />
#Folder kust v6tta<br />
$strSourceFolder = "C:\DOS\" #siia pane oma kaust<br />
#Kuhu kopeerib<br />
$strDestinationFolder = "C:\Backup\$date\" #siia pane oma kaust<br />
<br />
$iCopyCount = 0 <br />
$iDestDeletedCount = 0 <br />
<br />
Write-Host <br />
Write-Host "Backing up " -NoNewline -ForegroundColor "White" <br />
Write-Host $strSourceFolder -ForegroundColor "Cyan" -NoNewline <br />
Write-Host " to " -NoNewline -ForegroundColor "White" <br />
Write-Host $strDestinationFolder -ForegroundColor "Cyan" <br />
Write-Host <br />
<br />
$FSO = New-Object -COM Scripting.FileSystemObject <br />
<br />
#testib kas Folder kus v6tta on olemas, kui ei ole l6petab scripti<br />
if( -not $FSO.FolderExists($strSourceFolder) ) <br />
{ <br />
Write-Host "Viga: l2hte kasuta pole!" -ForegroundColor "Red" <br />
Write-Host <br />
Write-Host "V2ljume skriptist" <br />
WaitKey "Vajuta suvalist nuppu ... " <br />
exit <br />
} <br />
#testib kas kausta kuhu kopeeritakse backup andmed on olemas, kui mitte siis kysib kas võib luua kausta<br />
if( -not $FSO.FolderExists($strDestinationFolder) ) <br />
{ <br />
Write-Host "Hoiatus: Sihtkoha kausta ei ole" <br />
$p = Read-Host "Kas loome selle ja j2tkame? (Y / N) " <br />
Write-Host <br />
if( $p.Substring(0, 1).ToUpper() -eq "Y" ) <br />
{ <br />
$FSO.CreateFolder($strDestinationFolder) <br />
} <br />
else <br />
{ <br />
Write-Host "V2ljume skriptist" <br />
WaitKey "Vajuta suvalist nuppu ... " <br />
exit <br />
} <br />
} <br />
<br />
$objSourceFolder = $FSO.GetFolder($strSourceFolder) <br />
$objDestinationFolder = $FSO.GetFolder($strDestinationFolder) <br />
<br />
BackupFolder $objSourceFolder $objDestinationFolder <br />
<br />
if( ($iCopyCount -eq 0) -and ($iDestDeletedCount -eq 0) ) <br />
{ <br />
Write-Host <br />
Write-Host "Folders are synchronized" -ForegroundColor "magenta" <br />
} <br />
else <br />
{ <br />
Write-Host <br />
Write-Host $iCopyCount "Failid ja kaustad kopeeritud allikast sihtkohta" -ForegroundColor "magenta" <br />
Write-Host $iDestDeletedCount "Yleliigset kustutatud" -ForegroundColor "magenta" <br />
} <br />
<br />
WaitKey "Vajuta suvalist nuppu ... "</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled:_powershelli_kodut%C3%B6%C3%B6d_2012,_kevad,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=48762Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe2012-05-27T17:27:13Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>==Jaan Igamees==<br />
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla. <br />
<br />
[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]<br />
<br />
==Tambet Liiv==<br />
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.<br />
<br />
[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Sander Arnus==<br />
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.<br />
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.<br />
<br />
[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]<br />
<br />
==Sander Saveli==<br />
Skript kirjutab Microsoft Sql serverisse arvuti nime, loogiliste kõvakettaste nime, loogiliste kõvaketaste suuruse ja vaba ruumi ning kirje tegemise aja.<br />
<br />
[[PowerShell: Microsoft SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Oliver Naaris==<br />
<br />
Loob XML faili, kuhu on lisatud "Masin", "Ketas", "Kokku", "Vaba", "Aeg" elemendid ning küsib masinalt arvutinime, kettanime, ketta suurust, vaba ruumi kettal ning lisab need XML elementidesse.<br />
<br />
[[PowerShell: XML elementidesse kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Robert Pärn==<br />
<br />
Loob faili, kus sees on andmed ketastest kohalikus arvutis kuupäeva järgi. Samuti tutvustab minu artikkel, kuidas panna Task Scheduler'iga tööle skript iga teatud aja järel.<br />
<br />
[[PowerShell: Skriptide käivitamine Task Scheduleriga]]<br />
<br />
==Jevgeni Pogodin==<br />
<br />
Sckipt trükib välja lühikene arvuti info ja kontrollib "Plug and Play" seaded, kas seal on mingeid vead. Kui kõik on OK, siis script teavitab et kõik on korras, aga kui ta leiab mingeid seadme probleemid, siis ta trükib välja infot selle seadmete kohta ja kirjeldab, mis probleem teil on.<br />
<br />
[[PowerShell: Plug and Play seadmete kontrollimise skript]]<br />
<br />
==Inger Romanenko==<br />
<br />
Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
[[PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi]]<br />
<br />
==Lauri Rüütli==<br />
<br />
Skript võtab Active Directory-st kõik kasutajad kellel ei ole meilikontot ja teeb neile Exchange serverisse meilikonto.<br />
<br />
[[PowerShell: Meilikontode loomine]]<br />
<br />
==Priit Voodla==<br />
<br />
Skript saadab soovitud mailiaadressile HTML-faili, milles Exchange 2007 top 15 postkasti info<br />
<br />
[[PowerShell: Exchange 2007 suured postkastid]]<br />
<br />
==Kermo Pajula==<br />
<br />
Skript otsib etteantud kaustast üles logifailid, mille vanus ületab kriteeriumi ja arhiveerib need<br />
<br />
[[PowerShell: Logifailide arhivaar]]<br />
<br />
==Iti Liivik==<br />
Kustutab ära prügikastist kõik failid, mida ei ole 30 päeva jooksul muudetud.<br />
<br />
[[PowerShell: Recycle Bin'i tühjendamise skript]]<br />
<br />
==Kristjan Rõõm==<br />
Loob telnetühenduse mingi seadmega ning annab talle käske ette(hetkel ruuter ja cisco default conf).<br />
<br />
[[PowerShell: Telnetühendaja]]<br />
<br />
==Teet Saar==<br />
Skript mis otsib mitte- või rekursiivselt faile ette antud kaustast ning kopeerib need sihtkausta (Skripti lisa-spetsiifilised omadused on kirjeldatud skripti .DESCRIPTION all).<br />
Skript suhtleb kasutajaga gui's. <br />
<br />
[[PowerShell: Kopeerija]]<br />
<br />
==Mauno Pihelgas==<br />
Monitooringuskript, mis kontrollib Active Directory teenuse toimimist. Skript pärib AD-st käsurealt etteantud kasutajakonto andmeid ja kontrollib, kas päring toimis ning tagastati korrektsed andmed. Skript on loodud monitoorimaks AD teenuse toimimist Nagiose-põhises monitooringusüsteemis NSClient++ monitooringuagendi vahendusel.<br />
<br />
[[PowerShell: ActiveDirectory monitooringuskript]]<br />
<br />
==Priit Lilleleht==<br />
kui arvutis pole java 7 kausta siis tomatakse alla java ja instalitakse see.<br />
ajutine kaust mis lootakse kustutatakse kui instal on õnnestunud.<br />
installib java 32bit win 64bit operatsioonisüsteemile.<br />
<br />
[[PowerShell: Java 7 install]]<br />
<br />
==Rasmus Tetsmann==<br />
script, mis kustutab IISist ära failide logid, mis on vanemad kui 30 päeva.<br />
<br />
[[PowerShell: logifailide kustutaja]]<br />
<br />
==Rauno Lehiste==<br />
script, mis teeb sama mis wintoflash<br />
<br />
[[Skript, mis teeb sama mis WinToFLash]]<br />
<br />
==Tarmo Suurmägi==<br />
Universaalne failide kustutaja, kus saab valida failitüübi või viimase muutmise kuupäeva järgi failid mida soovitakse kindlast asukohast kustutada.<br />
<br />
[[PowerShell: Universaalne kustutamise skript]]<br />
<br />
==Viljar Rooda==<br />
Skript mis kontrollib kas arvutisse on instaleeritud Adobe Reader kui ei ole siis installib selle kaasa antud failist.<br />
<br />
[[Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install]]<br />
<br />
==Taavi Sannik==<br />
Skript käib kataloogis olevad failid läbid ja koostab nende faililaiendite puhul aruande ruumi kasutusest kataloogis.<br />
<br />
[[PowerShell: kataloogi ruumikasutuse aruande skript]]<br />
<br />
==Kristo Kapten==<br />
Skript küsib kasutajalt arvuti nime/ip ja kontrollib kõvaketaste vaba ruumi, annab PopUp hoiatuse, kui arvuti kõvaketastel on vaba ruum otsakorral.<br />
<br />
[[Powershell: Vaba kettaruumi hoiatus]]<br />
<br />
<br />
==Kristjan Karu==<br />
<br />
Skript mis annab nimekirja tarkvarast, mis on arvutisse paigaldatud läbi "Windows Installer" programmi ning saadab antud tulemuse mailile<br />
<br />
[[PowerShell: Paigaldatud tarkvara skript]]<br />
<br />
==Ragnar Plint==<br />
<br />
Skript korjab rekursiivselt kokku failide nimed, asukohad ja laiendid ning arvutab räsid, tulemuse kirjutab CSV-sse. Parameetriks saab kaasa anda kataloogi, mille sisust nimekirja soovitakse, vaikimisi kasutatakse skripti käivitamise asukohta.<br />
<br />
[[PowerShell: Faililist CSV-sse]]<br />
<br />
==Kalju Hõbemäe==<br />
<br />
Script, mis võtab vastavast kaustas ja teeb kuupäevalise koopia määratud kausta.<br />
<br />
[[PowerShell: Backup files and folders]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:SIMD&diff=45591Talk:SIMD2012-01-09T14:40:08Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>*Artikkel on informatiivne ja konkreetne, hea kiireks ülevaateks. <br />
*Sissejuhatuses viidatud 3. link on segane ja ei viita otseselt teemale.<br />
*Teksti on ilusti viidatud vastvalt materjali saamise lehele.<br />
*Artikkel jäi kohati lühikeseks, samas sisuliselt piisavaks.<br />
*Näited on toodud piltidena, võrdlemaks SIMD ja tavalist protsessorit.<br />
*Viidatud materjalid on päris mahukad, teemast huvitatud saavad soovikorral lisalugemist. <br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| On ära seletatud, mis asi on SIMD<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Artikli tutvustus on lühike ja konkreetne, kuid puudub teave millal artikkel loodi ja kui uus/vana informatsioon on.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Sissejuhtaus on informatiivne ning piisav<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Artikkel on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Kasutatud kirjandus on viidatud ning usaldusväärne, kuid on viidatud samadele linkidele.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Näited on toodud piltidena ja on välja toodud eelised ja puudused.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 1<br />
| Lühike.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Korrektne<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Mõned üksikud stiilivead mille üle ei noriks.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 6,5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
<br />
Retsenseeris: Kalju Hõbemäe A22 09.01.2012</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:SIMD&diff=45590Talk:SIMD2012-01-09T14:39:47Z<p>Khobemae: Created page with '*Artikkel on informatiivne ja konkreetne, hea kiireks ülevaateks. *Sissejuhatuses viidatud 3. link on segane ja ei viita otseselt teemale. *Teksti on ilusti viidatud vastvalt m…'</p>
<hr />
<div>*Artikkel on informatiivne ja konkreetne, hea kiireks ülevaateks. <br />
*Sissejuhatuses viidatud 3. link on segane ja ei viita otseselt teemale.<br />
*Teksti on ilusti viidatud vastvalt materjali saamise lehele.<br />
*Artikkel jäi kohati lühikeseks, samas sisuliselt piisavaks.<br />
*Näited on toodud piltidena, võrdlemaks SIMD ja tavalist protsessorit.<br />
*Viidatud materjalid on päris mahukad, teemast huvitatud saavad soovikorral lisalugemist. <br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| On ära seletatud, mis asi on SIMD<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Artikli tutvustus on lühike ja konkreetne, kuid puudub teave millal artikkel loodi ja kui uus/vana informatsioon on.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Sissejuhtaus on informatiivne ning piisav<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Artikkel on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Kasutatud kirjandus on viidatud ning usaldusväärne, kuid on viidatud samadele linkidele.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Näited on toodud piltidena ja on välja toodud eelised ja puudused.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 1<br />
| Lühike.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Korrektne<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Mõned üksikud stiilivead mille üle ei noriks.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 6,5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
<br />
Retsenseeris: Kalju Hõbemäe A22 22.12.11</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=45288Httperf2012-01-03T08:32:03Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
==HTTPERF ehitamine==<br />
Httperf algkasutas võib sisestada järgmised käsud, et tööriist üles ehitada<br />
<pre><br />
$ mkdir build<br />
$ cd build<br />
$ SRCDIR/configure<br />
$ make<br />
$ make install<br />
</pre><br />
Selles näites SRCDIR viitab Httperf allikas kataloogi. Viimase sammuna täidetakse kui "root".<br />
<br />
==Httperf autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*kordab taotlused üle nimekirja URI aadressid (nt replay server log)<br />
*parameeter F on tee fail ASCII NUL '\ 0' URI aadressite eraldatud nimekiri<br />
*Kui parameeter B = n, httperf peatub eksperimendis nimekirja lõppu või pärast N kõned (vt - num-Ühendusi = N), olenevalt sellest, kumb on lühem<br />
*Kui parameeter B = y, httperf see murtakse algusega faili, kui ulatudes nimekirja lõppu (nii URI nimekiri on külastatud korduvalt)<br />
<br />
<pre><br />
--wsess=N1,N2,X<br />
</pre><br />
*mõõdab sessioone mitte üksikuid taotlusi.<br />
*Puhangud on järgmised:<br />
**1. Üks kõne on välja antud.<br />
**2. Pärast saadud vastuse, kõik ülejäänud kõne puhangud antakse välja samaaegselt.<br />
*Parameeter N1 on kogu sessioonide arv genereerida.<br />
*Parameeter N2 on kõnede arv sessiooni kohta.<br />
*Parameeter X on kasutaja think-time (sekundites) kutsumis puhangute vahel.<br />
*Kaaluge näiteks võimalust - wsess = 100,50,10 - purune-length = 5:<br />
**Test sisaldab 100 seanssi kokku iga seanss 50 kõnet.<br />
**Iga puhangu pikkus on 5 kõnet, seega 10 kõne puhangut sessioonis.<br />
**Kasutaja Think-time kõnede puhangute vahel on 10 sekundit<br />
*Eksperiment lõpeb pärast N1 sessiooni kui on kas ebaõnnestunud või lõpetanud.<br />
<br />
<pre><br />
--wsesslog=N,X,F<br />
</pre><br />
*Määrab sessioonil sarnase töökoormus generaatori nagu --wsess<br />
*Parameeter N on kogu sessioonide arv, mida genereerida<br />
*Parameeter X on puhangust puhanguni kasutaja think-time<br />
*Sisendfail F määrab järgnevalt:<br />
**URI-de arv ja järjekord<br />
**päringu meetodit<br />
**think-time (enne puhangut)<br />
**puhangu pikkus<br />
<br />
<pre><br />
--wset=N,X<br />
</pre><br />
*Käib läbi URI nimekirja määratud kiirusel, kasutatakse, et luua prognoositav koormus I / O serveri allsüsteemile, failid peaks olema suuremad kui server puhveri vahemälu suurus.<br />
*Parameeter N täpsustatakse mitut erinevat URI, mis peaksid olema loodud.<br />
*Parameeter X määrab kiirust, millega uued URI on külastatakse.<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/<br />
Ametlik kodulehekülg<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalju Hõbemäe A22 2011</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:PAM&diff=45154Talk:PAM2011-12-22T11:45:33Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>*Artikkel annab hea ülevaate PAM ehk Pluggable authentication modules on mehhanism audentimis süsteemist.<br />
*Sissejuhatus on piisav ning annab lugejale arusaama, mis programmi ja süsteemiga tegu on.<br />
*Sissejuhatuses oli välja toodud mis operatsioonsüsteemidel PAM töötab, kuid mitte mis versioonidel.<br />
*Artiklis pole mainitud kuidas kuidas tööriista paigaldada, kuid on välja toodud viide artikli lõpus välisele saidile kuidas seda teha.<br />
*Ülesehitus ja vormistus on korralik ja hea.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Põhiline osa PAM-st on põhjalikult ära seletatud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Artikli kirjeldus ja mis operatsioonsüsteeme toetab on mainitud aga <br />
<br />
programmi versiooni ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Sissejuhtaus on piisav ja informatiivne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Artikkel on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kasutatud kirjandus on korrektne ja usaldusväärne.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0,75<br />
| Näited on välja toodud kuid ei pruugi piisavad olla.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 4<br />
| Piisav.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Hea<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Mõned üksikud stiilivead mille üle ei noriks.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 9,5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
<br />
Retsenseeris: Kalju Hõbemäe A22 22.12.11</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45153Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2011-12-22T11:43:25Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httperf]]<br />
<br />
[[Talk:PAM]] - Arvustus <br />
<br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
[[Talk:Ab]] - Arvustus<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21==<br />
[[Vmstat]] <br />
==Kersti Lang A21== <br />
==Rauno Lehiste A22==<br />
[[Nmap]]<br />
<br />
[[Talk:Vmstat]] - arvustus<br />
<br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[Talk:logger]] - arvustus<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
[[Talk:Nmap]] - arvustus<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 == <br />
==Inger Romanenko A31== <br />
[[SystemRescueCd]]<br><br />
[[Md5sum]]<br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Retsensioon:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21==<br />
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br />
<br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br />
<br />
==Heiki Saaver A31==<br />
<br />
[[ Zip ]]<br />
<br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
<br />
[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br />
<br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45152Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2011-12-22T11:42:45Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httperf]]<br />
<br />
[[Talk:PAM]] <br />
<br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
[[Talk:Ab]] - Arvustus<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21==<br />
[[Vmstat]] <br />
==Kersti Lang A21== <br />
==Rauno Lehiste A22==<br />
[[Nmap]]<br />
<br />
[[Talk:Vmstat]] - arvustus<br />
<br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[Talk:logger]] - arvustus<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
[[Talk:Nmap]] - arvustus<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 == <br />
==Inger Romanenko A31== <br />
[[SystemRescueCd]]<br><br />
[[Md5sum]]<br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Retsensioon:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21==<br />
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br />
<br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br />
<br />
==Heiki Saaver A31==<br />
<br />
[[ Zip ]]<br />
<br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
<br />
[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br />
<br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45151Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2011-12-22T11:41:43Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httperf]]<br />
[[Talk:PAM]] <br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
[[Talk:Ab]] - Arvustus<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21==<br />
[[Vmstat]] <br />
==Kersti Lang A21== <br />
==Rauno Lehiste A22==<br />
[[Nmap]]<br />
<br />
[[Talk:Vmstat]] - arvustus<br />
<br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[Talk:logger]] - arvustus<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
[[Talk:Nmap]] - arvustus<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 == <br />
==Inger Romanenko A31== <br />
[[SystemRescueCd]]<br><br />
[[Md5sum]]<br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Retsensioon:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21==<br />
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br />
<br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br />
<br />
==Heiki Saaver A31==<br />
<br />
[[ Zip ]]<br />
<br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
<br />
[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br />
<br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:PAM&diff=45147Talk:PAM2011-12-22T11:34:44Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>*Artikkel annab hea ülevaate PAM ehk Pluggable authentication modules on mehhanism audentimis süsteemist.<br />
*Sissejuhatus on piisav ning annab lugejale arusaama, mis programmi ja süsteemiga tegu on.<br />
*Sissejuhatuses oli välja toodud mis operatsioonsüsteemidel PAM töötab, kuid mitte mis versioonidel.<br />
*Artiklis pole mainitud kuidas kuidas tööriista paigaldada, kuid on välja toodud viide artikli lõpus välisele saidile kuidas seda teha.<br />
*Ülesehitus ja vormistus on korralik ja hea.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Põhiline osa PAM-st on põhjalikult ära seletatud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Artikli kirjeldus ja mis operatsioonsüsteeme toetab on mainitud aga <br />
<br />
programmi versiooni ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Sissejuhtaus on piisav ja informatiivne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Artikkel on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kasutatud kirjandus on korrektne ja usaldusväärne.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0.75<br />
| Näited on välja toodud kuid ei pruugi piisavad olla.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 4<br />
| Piisav.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Hea<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Mõned üksikud stiilivead mille üle ei noriks.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 9,5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
<br />
Retsenseeris: Kalju Hõbemäe A22 22.12.11</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:PAM&diff=45146Talk:PAM2011-12-22T11:33:57Z<p>Khobemae: Created page with '*Artikkel annab hea ülevaate PAM ehk Pluggable authentication modules on mehhanism audentimis süsteemist. *Sissejuhatus on piisav ning annab lugejale arusaama, mis programmi ja…'</p>
<hr />
<div>*Artikkel annab hea ülevaate PAM ehk Pluggable authentication modules on mehhanism audentimis süsteemist.<br />
*Sissejuhatus on piisav ning annab lugejale arusaama, mis programmi ja süsteemiga tegu on.<br />
*Sissejuhatuses oli välja toodud mis operatsioonsüsteemidel PAM töötab, kuid mitte mis versioonidel.<br />
*Artiklis pole mainitud kuidas kuidas tööriista paigaldada, kuid on välja toodud viide artikli lõpus välisele saidile kuidas seda teha.<br />
*Ülesehitus ja vormistus on korralik ja hea.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Põhiline osa PAM-st on põhjalikult ära seletatud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Artikli kirjeldus ja mis operatsioonsüsteeme toetab on mainitud aga <br />
<br />
programmi versiooni ei ole välja toodud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Sissejuhtaus on piisav ja informatiivne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Artikkel on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kasutatud kirjandus on korrektne ja usaldusväärne.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0.75<br />
| Näited on välja toodud kuid ei pruugi piisavad olla.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 4<br />
| Piisav.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Hea<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Mõned üksikud stiilivead mille üle ei noriks.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 9,5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
<br />
Retsenseeris: Kalju Hõbemäe A22 2011</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43143Httperf2011-11-25T20:02:30Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
==HTTPERF ehitamine==<br />
Httperf algkasutas võib sisestada järgmised käsud, et tööriist üles ehitada<br />
<pre><br />
$ mkdir build<br />
$ cd build<br />
$ SRCDIR/configure<br />
$ make<br />
$ make install<br />
</pre><br />
Selles näites SRCDIR viitab Httperf allikas kataloogi. Viimase sammuna täidetakse kui "root".<br />
<br />
==Httperf autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*kordab taotlused üle nimekirja URI aadressid (nt replay server log)<br />
*parameeter F on tee fail ASCII NUL '\ 0' URI aadressite eraldatud nimekiri<br />
*Kui parameeter B = n, httperf peatub eksperimendis nimekirja lõppu või pärast N kõned (vt - num-Ühendusi = N), olenevalt sellest, kumb on lühem<br />
*Kui parameeter B = y, httperf see murtakse algusega faili, kui ulatudes nimekirja lõppu (nii URI nimekiri on külastatud korduvalt)<br />
<br />
<pre><br />
--wsess=N1,N2,X<br />
</pre><br />
*mõõdab sessioone mitte üksikuid taotlusi.<br />
*Puhangud on järgmised:<br />
**1. Üks kõne on välja antud.<br />
**2. Pärast saadud vastuse, kõik ülejäänud kõne puhangud antakse välja samaaegselt.<br />
*Parameeter N1 on kogu sessioonide arv genereerida.<br />
*Parameeter N2 on kõnede arv sessiooni kohta.<br />
*Parameeter X on kasutaja think-time (sekundites) kutsumis puhangute vahel.<br />
*Kaaluge näiteks võimalust - wsess = 100,50,10 - purune-length = 5:<br />
**Test sisaldab 100 seanssi kokku iga seanss 50 kõnet.<br />
**Iga puhangu pikkus on 5 kõnet, seega 10 kõne puhangut sessioonis.<br />
**Kasutaja Think-time kõnede puhangute vahel on 10 sekundit<br />
*Eksperiment lõpeb pärast N1 sessiooni kui on kas ebaõnnestunud või lõpetanud.<br />
<br />
<pre><br />
--wsesslog=N,X,F<br />
</pre><br />
*Määrab sessioonil sarnase töökoormus generaatori nagu --wsess<br />
*Parameeter N on kogu sessioonide arv, mida genereerida<br />
*Parameeter X on puhangust puhanguni kasutaja think-time<br />
*Sisendfail F määrab järgnevalt:<br />
**URI-de arv ja järjekord<br />
**päringu meetodit<br />
**think-time (enne puhangut)<br />
**puhangu pikkus<br />
<br />
<pre><br />
--wset=N,X<br />
</pre><br />
*Käib läbi URI nimekirja määratud kiirusel, kasutatakse, et luua prognoositav koormus I / O serveri allsüsteemile, failid peaks olema suuremad kui server puhveri vahemälu suurus.<br />
*Parameeter N täpsustatakse mitut erinevat URI, mis peaksid olema loodud.<br />
*Parameeter X määrab kiirust, millega uued URI on külastatakse.<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/<br />
Ametlik kodu lehekülg<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.<br />
<br />
==Autor==<br />
Kalju Hõbemäe A22 2011</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43142Httperf2011-11-25T20:01:11Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
==HTTPERF ehitamine==<br />
Httperf algkasutas võib sisestada järgmised käsud, et tööriist üles ehitada<br />
<pre><br />
$ mkdir build<br />
$ cd build<br />
$ SRCDIR/configure<br />
$ make<br />
$ make install<br />
</pre><br />
Selles näites SRCDIR viitab Httperf allikas kataloogi. Viimase sammuna täidetakse kui "root".<br />
<br />
==Httperf autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*kordab taotlused üle nimekirja URI aadressid (nt replay server log)<br />
*parameeter F on tee fail ASCII NUL '\ 0' URI aadressite eraldatud nimekiri<br />
*Kui parameeter B = n, httperf peatub eksperimendis nimekirja lõppu või pärast N kõned (vt - num-Ühendusi = N), olenevalt sellest, kumb on lühem<br />
*Kui parameeter B = y, httperf see murtakse algusega faili, kui ulatudes nimekirja lõppu (nii URI nimekiri on külastatud korduvalt)<br />
<br />
<pre><br />
--wsess=N1,N2,X<br />
</pre><br />
*mõõdab sessioone mitte üksikuid taotlusi.<br />
*Puhangud on järgmised:<br />
**1. Üks kõne on välja antud.<br />
**2. Pärast saadud vastuse, kõik ülejäänud kõne puhangud antakse välja samaaegselt.<br />
*Parameeter N1 on kogu sessioonide arv genereerida.<br />
*Parameeter N2 on kõnede arv sessiooni kohta.<br />
*Parameeter X on kasutaja think-time (sekundites) kutsumis puhangute vahel.<br />
*Kaaluge näiteks võimalust - wsess = 100,50,10 - purune-length = 5:<br />
**Test sisaldab 100 seanssi kokku iga seanss 50 kõnet.<br />
**Iga puhangu pikkus on 5 kõnet, seega 10 kõne puhangut sessioonis.<br />
**Kasutaja Think-time kõnede puhangute vahel on 10 sekundit<br />
*Eksperiment lõpeb pärast N1 sessiooni kui on kas ebaõnnestunud või lõpetanud.<br />
<br />
<pre><br />
--wsesslog=N,X,F<br />
</pre><br />
*Määrab sessioonil sarnase töökoormus generaatori nagu --wsess<br />
*Parameeter N on kogu sessioonide arv, mida genereerida<br />
*Parameeter X on puhangust puhanguni kasutaja think-time<br />
*Sisendfail F määrab järgnevalt:<br />
**URI-de arv ja järjekord<br />
**päringu meetodit<br />
**think-time (enne puhangut)<br />
**puhangu pikkus<br />
<br />
<pre><br />
--wset=N,X<br />
</pre><br />
*Käib läbi URI nimekirja määratud kiirusel, kasutatakse, et luua prognoositav koormus I / O serveri allsüsteemile, failid peaks olema suuremad kui server puhveri vahemälu suurus.<br />
*Parameeter N täpsustatakse mitut erinevat URI, mis peaksid olema loodud.<br />
*Parameeter X määrab kiirust, millega uued URI on külastatakse.<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/<br />
Ametlik kodu lehekülg<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43141Httperf2011-11-25T19:52:40Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
==Httperf autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*kordab taotlused üle nimekirja URI aadressid (nt replay server log)<br />
*parameeter F on tee fail ASCII NUL '\ 0' URI aadressite eraldatud nimekiri<br />
*Kui parameeter B = n, httperf peatub eksperimendis nimekirja lõppu või pärast N kõned (vt - num-Ühendusi = N), olenevalt sellest, kumb on lühem<br />
*Kui parameeter B = y, httperf see murtakse algusega faili, kui ulatudes nimekirja lõppu (nii URI nimekiri on külastatud korduvalt)<br />
<br />
<pre><br />
--wsess=N1,N2,X<br />
</pre><br />
*mõõdab sessioone mitte üksikuid taotlusi.<br />
*Puhangud on järgmised:<br />
**1. Üks kõne on välja antud.<br />
**2. Pärast saadud vastuse, kõik ülejäänud kõne puhangud antakse välja samaaegselt.<br />
*Parameeter N1 on kogu sessioonide arv genereerida.<br />
*Parameeter N2 on kõnede arv sessiooni kohta.<br />
*Parameeter X on kasutaja think-time (sekundites) kutsumis puhangute vahel.<br />
*Kaaluge näiteks võimalust - wsess = 100,50,10 - purune-length = 5:<br />
**Test sisaldab 100 seanssi kokku iga seanss 50 kõnet.<br />
**Iga puhangu pikkus on 5 kõnet, seega 10 kõne puhangut sessioonis.<br />
**Kasutaja Think-time kõnede puhangute vahel on 10 sekundit<br />
*Eksperiment lõpeb pärast N1 sessiooni kui on kas ebaõnnestunud või lõpetanud.<br />
<br />
<pre><br />
--wsesslog=N,X,F<br />
</pre><br />
*Määrab sessioonil sarnase töökoormus generaatori nagu --wsess<br />
*Parameeter N on kogu sessioonide arv, mida genereerida<br />
*Parameeter X on puhangust puhanguni kasutaja think-time<br />
*Sisendfail F määrab järgnevalt:<br />
**URI-de arv ja järjekord<br />
**päringu meetodit<br />
**think-time (enne puhangut)<br />
**puhangu pikkus<br />
<br />
<pre><br />
--wset=N,X<br />
</pre><br />
*Käib läbi URI nimekirja määratud kiirusel, kasutatakse, et luua prognoositav koormus I / O serveri allsüsteemile, failid peaks olema suuremad kui server puhveri vahemälu suurus.<br />
*Parameeter N täpsustatakse mitut erinevat URI, mis peaksid olema loodud.<br />
*Parameeter X määrab kiirust, millega uued URI on külastatakse.<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/<br />
Ametlik kodu lehekülg<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43138Httperf2011-11-25T19:45:58Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
==Httperf autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*kordab taotlused üle nimekirja URI aadressid (nt replay server log)<br />
*parameeter F on tee fail ASCII NUL '\ 0' URI aadressite eraldatud nimekiri<br />
*Kui parameeter B = n, httperf peatub eksperimendis nimekirja lõppu või pärast N kõned (vt - num-Ühendusi = N), olenevalt sellest, kumb on lühem<br />
*Kui parameeter B = y, httperf see murtakse algusega faili, kui ulatudes nimekirja lõppu (nii URI nimekiri on külastatud korduvalt)<br />
<br />
<pre><br />
--wsess=N1,N2,X<br />
</pre><br />
*mõõdab sessioone mitte üksikuid taotlusi.<br />
*Puhangud on järgmised:<br />
**1. Üks kõne on välja antud.<br />
**2. Pärast saadud vastuse, kõik ülejäänud kõne puhangud antakse välja samaaegselt.<br />
*Parameeter N1 on kogu sessioonide arv genereerida.<br />
*Parameeter N2 on kõnede arv sessiooni kohta.<br />
*Parameeter X on kasutaja think-time (sekundites) kutsumis puhangute vahel.<br />
*Kaaluge näiteks võimalust - wsess = 100,50,10 - purune-length = 5:<br />
**Test sisaldab 100 seanssi kokku iga seanss 50 kõnet.<br />
**Iga puhangu pikkus on 5 kõnet, seega 10 kõne puhangut sessioonis.<br />
**Kasutaja Think-time kõnede puhangute vahel on 10 sekundit<br />
*Eksperiment lõpeb pärast N1 sessiooni kui on kas ebaõnnestunud või lõpetanud.<br />
<br />
<pre><br />
--wsesslog=N,X,F<br />
</pre><br />
*Määrab sessioonil sarnase töökoormus generaatori nagu --wsess<br />
*Parameeter N on kogu sessioonide arv, mida genereerida<br />
*Parameeter X on puhangust puhanguni kasutaja think-time<br />
*Sisendfail F määrab järgnevalt:<br />
**URI-de arv ja järjekord<br />
**päringu meetodit<br />
**think-time (enne puhangut)<br />
**puhangu pikkus<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/<br />
Ametlik kodu lehekülg<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43133Httperf2011-11-25T19:20:28Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*kordab taotlused üle nimekirja URI aadressid (nt replay server log)<br />
*parameeter F on tee fail ASCII NUL '\ 0' URI aadressite eraldatud nimekiri<br />
*Kui parameeter B = n, httperf peatub eksperimendis nimekirja lõppu või pärast N kõned (vt - num-Ühendusi = N), olenevalt sellest, kumb on lühem<br />
*Kui parameeter B = y, httperf see murtakse algusega faili, kui ulatudes nimekirja lõppu (nii URI nimekiri on külastatud korduvalt)<br />
<br />
<pre><br />
--wsess=N1,N2,X<br />
</pre><br />
<br />
<br />
<pre><br />
--wsesslog=N,X,F<br />
</pre><br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/<br />
Ametlik kodu lehekülg<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43132Httperf2011-11-25T19:11:28Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*Kordab taotlused üle URI aadressi nimekirja (nt replay server log)<br />
*<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
Httperf ametlik info fail<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43131Httperf2011-11-25T19:09:35Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*Kordab taotlused üle URI aadressi nimekirja (nt replay server log)<br />
*<br />
<br />
==Kasutatud materjalid==<br />
<br />
Httperf ametlik info fail<br />
http://www.hpl.hp.com/research/linux/httperf/httperf-man-0.9.txt<br />
<br />
http://www.comlore.com/redist_files/httperf-quickstart-guide.pdf<br />
Dokument mis kirjutati WWW 2007 Konverents Banff (mai 8-12, 2007) ettevalmistamiseks. Põhineb peamiselt ametliku info faili alusel.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43127Httperf2011-11-25T18:59:06Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
==Toetatud platvormid==<br />
httperf 0.9.0 on edukalt katsetatud järgmistel platvormidel:<br />
*HP-UX 11i (64-bit PA-RISC ja IA-64)<br />
*Red Hat Enterprise Linux AS (AMD64 ja IA-64)<br />
*SUSE Linux 10.1 / openSUSE 10.2 (i386)<br />
*OpenBSD 4.0 (i386)<br />
*FreeBSD 6.0 (AMD64)<br />
*Solaris 8 (UltraSPARC 64-bit)<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Lihtsamad näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.<br />
<br />
==Generaatorid==<br />
<br />
<pre><br />
Default<br />
</pre> <br />
Tekitab kindla arvu HTTP GET taotlused ja meetmete määra ja mitmeid vastuseid<br />
<br />
<pre><br />
--wlog=B,F<br />
</pre> <br />
*Kordab taotlused üle URI aadressi nimekirja (nt replay server log)<br />
*</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43123Httperf2011-11-25T18:38:01Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl --ssl-ciphers=EXP-RC4-MD5:EXP-RC2-CBC-MD5 --ssl-no-reuse --http-version=1.0<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, ainult et Httperf teavitab serverile, et ta saab valida ainult kahe šiffer sviiti vahel (EXP-RC4-MD5 või EXP-RC2-CBC-MD5). Lisaks kasutab Httperf versiooni 1.0, mis vajab iga uue TCP ühenduse jaoks eraldi taotlust. Samuti SSL tunnuseid ei kasutata uuesti ning seansi alustamise protsess (nö SSL handshake) esineb iga uue ühenduse puhul.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43122Httperf2011-11-25T18:17:36Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate=1 --timeout=5 --ssl<br />
</pre><br />
Nagu ülemine, aga httperf ühendab www serverisse läbi SSLi pordt 443 (433 on vaikimisi SSL ühenduse port).</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43120Httperf2011-11-25T18:10:10Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server=www --wsess=10,5,2 --rate 1 --timeout 5<br />
</pre><br />
Httperf tekitab kokku 10 sessiooni, mille määr on 1 sessioon sekundis. Iga seanss koosneb 5 kõnest, mille vahe on 2 sekundit</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43118Httperf2011-11-25T18:04:49Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www --num-conn 100 --ra 10 --timeout 5<br />
</pre><br />
Nagu ülemine , aga kokku on ühendusi loodud 100 ühendust ja fikseeritud määr on 10 sekundis.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43115Httperf2011-11-25T17:58:10Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.<br />
<br />
==Näited==<br />
<br />
<pre><br />
httperf --hog --server www<br />
</pre><br />
See käsk käsib Httperf luua ühendus host www-ga, saata taotlus root dokumendile, saada vastus, katkestada ühendus, ning printida mõned statistilised tulemused.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43113Httperf2011-11-25T17:44:29Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011<br />
Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=43112Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2011-11-25T17:44:06Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httperf]] <br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21== <br />
==Kersti Lang A21== <br />
==Rauno Lehiste A22== <br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 == <br />
==Inger Romanenko A31== <br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21== <br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
==Heiki Saaver A31== <br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httpref&diff=43111Httpref2011-11-25T17:43:28Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Koostamisel...<br />
== Mis on Httperf? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. Httperf eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httperfist. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=43110Osadmin referaadi teemad2011-11-25T17:39:58Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=<br />
<br />
Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.<br />
<br />
<br />
Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist<br />
<br />
Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)<br />
<br />
<br />
[[razor]] - keskmine teema - sobib ka infra ainesse<br />
<br />
[[nmap]]<br />
<br />
[[aptitude]]<br />
<br />
[[iptables]] <br />
<br />
[[dmidecode]] - lihtne teema<br />
<br />
[[lspci]] - lihtne teema<br />
<br />
[[lshw]] - lihtne teema<br />
<br />
[[FreeBSD installeerimine]] - pole jälgitav, õpetatakse ainult virtuaalmasinasse paigaldama<br />
<br />
[[Wireshark]] - vajab täiendamist: miks hea kasutada? mida sellega teha saab? näiteid kasutamisest<br />
<br />
[[IP aliase loomine Ubuntus]] - vajab täiendamist: mis ubuntul kehtib, mis selle tegevuse eesmärk on<br />
<br />
[[Wine]] - seda võib laiendada<br />
<br />
[[Httperf]]<br />
<br />
[[AppArmor]] - seda teemat saab täiendada - Pane oma nimi algusesse kirja.<br />
<br />
[[rsyslog]]<br />
<br />
[[Zip]]<br />
<br />
[[ab]]<br />
<br />
[[sshguard]] SSH turvamine<br />
<br />
[[Wapiti]]<br />
<br />
[[SystemRescueCd]]<br />
<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]<br />
<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Zed Attack Proxy]]<br />
<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
[[UCK]] - edasijõudnule - https://help.ubuntu.com/community/LiveCDCustomization http://ubuntu.pingviin.org/natty_et.html http://www.webupd8.org/2010/01/easily-create-custom-ubuntu-live-cd.html<br />
<br />
<br />
[[apt-key]]<br />
<br />
[[apt pinning]] - edasijõudnutele - https://help.ubuntu.com/community/PinningHowto<br />
<br />
<br />
[[wget]] - algajatele<br />
<br />
[[curl]] - algajatele<br />
<br />
[[/etc/passwd]]<br />
<br />
[[kill]] <br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Linux/Unix failiõigused]]<br />
<br />
[[mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br />
<br />
[[grub2]] - Vajab täiendamist<br />
<br />
[[regulaaravaldised]]<br />
<br />
[[S4A]] - lühitutvustus - mis on ja milleks tehti<br />
<br />
[[Snort]] - lühitutvustus<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] - http://www.linuxjournal.com/article/10678<br />
<br />
[[Iozone]] - failisüsteemi jõudluse testimise programm<br />
<br />
[[Load average]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/hack-and-linux-troubleshooting-part-i-high-load<br />
<br />
[[Partimage]]<br />
<br />
[[KVM]]<br />
<br />
[[Zsh]]<br />
<br />
<br />
[[dig]]<br />
<br />
[[CUPS]]<br />
<br />
[[Port knocking]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/implement-port-knocking-security-knockd?page=0,1<br />
<br />
Vabad teemad on punased, veel loomata artikklid.<br />
<br />
[[Signaalid ja kill]] - http://www.linuxjournal.com/article/10815?page=0,1<br />
<br />
[[netcat]]<br />
<br />
[[logrotate]]<br />
<br />
[[samurai WTF]]<br />
<br />
[[wireshark]] - http://www.wireshark.org/<br />
<br />
[[tshark]] - http://ubuntu-for-humans.blogspot.com/2009/12/dump-and-analyze-network-traffic-with.html ja http://www.wireshark.org/docs/man-pages/tshark.html<br />
<br />
[[manpremo]] - https://www.manpremo.org/redmine/projects/manpremo/wiki<br />
<br />
[[PS1]] - bash prompt http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-unix-bash-shell-setup-prompt.html ja http://www.cyberciti.biz/faq/bash-shell-change-the-color-of-my-shell-prompt-under-linux-or-unix/<br />
<br />
[[packetfence]] - http://www.darknet.org.uk/2011/03/packetfence-free-open-source-network-access-control-nac-system/<br />
<br />
[[apticron]] - saadame administraatorile e-posti paigaldamata uuenduste nimekirjaga - http://www.cyberciti.biz/faq/apt-get-apticron-send-email-upgrades-available/<br />
<br />
[[zentyal]] - http://www.zentyal.org/<br />
<br />
[[date]] - Unix date korralduse kasutamisest - paras algajale<br />
<br />
[[hwclock]] - Linux korraldus - paras algajale<br />
<br />
[[bonnie++]]<br />
<br />
[[puppet]] - NB see teema pole algajale sobilik<br />
<br />
[[kettajaod]]<br />
<br />
[[dpkg]] <br />
<br />
[[chmod]] <br />
<br />
[[OpenNode]]<br />
<br />
[[munin]]<br />
<br />
[[RPM Package Manager]] - Paketihaldussüsteem<br />
<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[sertifikaadid]] - mis asi see on? Kuidas teha? Mis vahenditega sisse vaadata<br />
<br />
[[Synaptic Package Manager]]<br />
<br />
[[enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - võtmesõnad on connect to server (GNOME) ja fish (KDE). Teema on kasutlik teistele tudengitele, et kodust saaks koduketastel olevaid faile kergelt muuta.<br />
<br />
<br />
[[BURG]] - alglaadur<br />
<br />
[[LVM]]<br />
<br />
<br />
[[tcpdump]]<br />
<br />
[[ksh]] - KornShell<br />
<br />
[[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.<br />
<br />
[[adduser & useradd]]<br />
<br />
[[E-posti_serveri_paigaldus]] - väike juhend, kuidas installeerida ja seadistada mailiserver Ubuntu näitel<br />
<br />
[[Linux boot protsess]]<br />
<br />
[[Debiani paki loomine]]- väike tutvustus, kuidas luua Debiani pakki.<br />
<br />
[[VMware Server]]<br />
<br />
<br />
<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] <br />
<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.<br />
<br />
Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43109Httperf2011-11-25T17:39:14Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Kalju Hõbemäe A22 2011</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httpref&diff=43108Httpref2011-11-25T17:38:31Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>Koostamisel...<br />
== Mis on Httpref? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. HTTPREF eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httpref. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=43107Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2011-11-25T17:37:42Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httpref]] <br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21== <br />
==Kersti Lang A21== <br />
==Rauno Lehiste A22== <br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 == <br />
==Inger Romanenko A31== <br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21== <br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
==Heiki Saaver A31== <br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httpref&diff=43106Httpref2011-11-25T17:35:55Z<p>Khobemae: Created page with '== Mis on Httpref? == Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormus…'</p>
<hr />
<div>== Mis on Httpref? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. HTTPREF eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httpref. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43105Httperf2011-11-25T17:35:47Z<p>Khobemae: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43103Httperf2011-11-25T17:32:32Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>== Mis on Httpref? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. HTTPREF eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.<br />
<br />
== Autorid ==<br />
<br />
*David Mosberger kes töötas suurema osa Httpref. <br />
*Stephane Eranian panustas URI generaatoril põhineva logifaili. <br />
*Dick Carter panustas –wsesslog tööjõudluse generaatori –period valiku toetuse ja vigade parandused.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43096Httperf2011-11-25T17:06:59Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>== Mis on Httpref? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. HTTPREF eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahendit, mis hõlbustab nii mikro-ja makrotasandi raamide ehitamisel. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Httperf&diff=43095Httperf2011-11-25T17:06:15Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>== Mis on Httpref? ==<br />
<br />
Httperf on vahend mõõtmiseks veebiserveri jõudlust. See annab paindlikku võimaluse mõõta serveri jõudlust ja genereerida erinevaid HTTP töökoormusi. HTTPREF eesmärk pole rakendamisel kasutada ühte konkreetset direktiivi vaid pakkuda suure jõudlusega vahend, mis hõlbustab ehitamisel nii mikro-ja makrotasandi raamid. Kolm iseloomulikku joont HTTPRFil on tema töökindlus, mis hõlmab oskust luua ja säilitada serveri ülekoormus toetust HTTP/1.1 ja SSL protokolli ja selle laiendatavus uute töökoormus generaatori ja talitlusvõime mõõtmiseks.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:MDT&diff=38786Talk:MDT2011-10-17T19:55:29Z<p>Khobemae: /* Retsenseerija: Kalju Hõbemäe 17.10.11 */</p>
<hr />
<div>== Sander Sülla ==<br />
<br />
<br />
'''Sisu:''' Juhendi sisu on piisav toote kasutamiseks. Välja on toodud ka Windows xp-le vaja minevad lisad töötamiseks. Ära on seletatud toote terminid (mis mingi asi teeb). Juhend annab hea ülevaate MDT-st ja miks üldse peaks seda kasutama.<br />
<br />
'''Kujundus:''' Juhend on jagatud hästi peatükkideks, kuid pilte võiks rohkem olla.<br />
<br />
'''Kavaliteet:''' Kvaliteet on piisav, mõni termin on jäänud eesti keelde tõlkimata/selgeks tegemata.<br />
<br />
'''Viitamine:''' Viitamine allalaadimis asukohtadele on hea. Viide "AppDeploy" on üldine link, ning ei viita otseselt artiklile. Viidatud on tervele juhendile, windows 7 paigaldamise kohta.<br />
<br />
'''Hea:''' Programmis võimalikud valikud on ära seletatud eesti keeles.<br />
<br />
'''Halb:''' Üks viide millel ei ole otstarvet. Pildil "Üldine tööjuhend" ei ole otsest viidet (ei usu et ise joonistanud selle).<br />
<br />
==Retsenseerija: Kalju Hõbemäe 17.10.11 ==<br />
<br />
* '''Sisu: '''Artikkel on piisavas mahus kirjutatud. Sätted ja rakendused on lahti seletatud ning näiteid tublisti lisatud.<br />
* '''Kujundus: '''Kujundus on rahuldav kui graafilisi näiteid oleks rohkem vaja.<br />
* '''Juhendi kvaliteet: '''Juhendi kvaliteed jääb normaalsele tasemele. Päris algeline kasutaja jääks natuke hätta. Vajaks rohkem pildi materjali. <br />
* '''Viitamine: '''Viidatud materjalid on head ning leiab veel juurde lugemis koos näidetega<br />
* '''Märkused: '''Kokkuvõtvalt hea juhend mis annab üldise ülevaate Microsoft Deployment Toolkit-st.</div>Khobemaehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=38732Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe2011-10-17T18:23:01Z<p>Khobemae: </p>
<hr />
<div>=Jaan Igamees=<br />
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2:<br />
=Silver Kullarand=<br />
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br />
<br />
=Tambet Liiv=<br />
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Assistance<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_uuendusi_kujutisfaili_DISM_t%C3%B6%C3%B6riista_abil<br />
<br />
= Kristjan Rõõm =<br />
* Referaat: [[Security zones]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br />
<br />
= Viljar Rooda =<br />
* Referaat: [[Dynamic disk]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br />
<br />
= Virgo Krüger =<br />
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br />
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br />
*Arvutus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br />
<br />
=Tarmo Suurmägi=<br />
* Referaat: [[System Configuration Tool]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br />
<br />
=Sander Saveli=<br />
* Referaat: [[Skydrive]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br />
<br />
=Oliver Naaris=<br />
* Referaat: [[Offline files]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br />
<br />
=Sander Arnus=<br />
* Referaat: [[Sysprep]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager<br />
<br />
=Sander Pikhoff=<br />
* Referaat: [[GPT]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Reliability_Monitor<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br />
<br />
=Henry Ilves=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br />
<br />
=Teet Saar=<br />
* Referaat: [[WAIK]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Urmo Lihten=<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_Configuration_Tool<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Rauno Lehiste=<br />
* Referaat: [[MDT]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kristo Kapten=<br />
* Referaat: [[VHD Boot]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender<br />
<br />
= Kullo-Kalev Aru =<br />
* Referaat: [[TeamViewer]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Kalmer Tart=<br />
* Referaat: [[Reliability Monitor]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_User_State_Migration_Tool_%28USMT%29<br />
<br />
=Priit Lilleleht=<br />
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br />
* Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br />
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br />
<br />
=Sander Sülla=<br />
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MDT<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br />
<br />
=Kertu Tampõld=<br />
* Referaat: [[Resource Monitor]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Assistance<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Application_Compatibility_Toolkit<br />
<br />
=Nele Kiigemägi=<br />
*Referaat: [[Remote Assistance]]<br />
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br />
*Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br />
<br />
=Kermo Pajula=<br />
*Referaat: [[DirectAccess]]<br />
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Robert Vane=<br />
*Referaat: [[CHKDSK]]<br />
*Arvustus1:<br />
*Arvustus2:<br />
<br />
=Alar Hansar=<br />
* Referaat: [[GPO]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br />
* Arvustus2: <br />
<br />
=Kaarel Väinaste=<br />
* Referaat: [[Snipping Tool]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Ragnar Plint=<br />
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br />
* Arvustus1: [[Talk:AppLocker]]<br />
* Arvustus2: [[Talk:DirectAccess]]<br />
<br />
=Taavi Sannik=<br />
* Referaat: [[DISKPART]]<br />
* Arvustus 1: [[Talk:Windows_8_NIC_Teaming#Taavi_Sannik|Windows 8 NIC teaming]]<br />
* Arvustus 2: [[Talk:CHKDSK#Taavi_Sannik|CHKDSK]]<br />
<br />
=Priit Reidak=<br />
* Referaat: [[Disk2vhd]]<br />
* Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender Windows Defender]<br />
* Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data BCD]<br />
<br />
= Raigo Trei =<br />
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
= Robert Pärn =<br />
* Referaat: [[Special identity]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
= Kristjan Karu =<br />
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus1:<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Iti Liivik=<br />
* Referaat: [[Effective permissions]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br />
<br />
=Dmitri Keler=<br />
* Referaat: [[System restore point]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
=Jevgeni Pogodin=<br />
* Referaat: [[FAT32]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Andres Pihlak=<br />
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Deniss Ruzanov=<br />
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br />
* Arvustus1: <br />
* Arvustus2:<br />
<br />
=Martin Aarne=<br />
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AppLocker#Martin_Aarne_D22<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK#Martin_Aarne_D22<br />
<br />
=Matis Alliksoo=<br />
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br />
<br />
= Richard Teppart =<br />
* Referaat: [[Volume shadow copies]]<br />
* Arvestus 1: <br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Igor Pavlov =<br />
* Referaat: [[Windows Defender]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2: <br />
<br />
= Taavi Podzuks =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Virtual_PC&action=edit&section=2<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go<br />
<br />
=Kersti Lang=<br />
* Referaat: [[Windows 7]]<br />
* Arvestus 1:<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Gert Häusler =<br />
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br />
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br />
<br />
= Erki Miilberg =<br />
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Rasmus Tetsmann=<br />
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br />
<br />
= Lauri Rüütli =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br />
<br />
= Taavi Zeiger =<br />
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br />
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br />
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br />
<br />
= Kimmo Lillipuu =<br />
* Referaat: [[Windows Remote Management]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br />
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus<br />
<br />
= Heigo Punapart =<br />
* Referaat: [[Incremental backup]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br />
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_PE<br />
<br />
= Velmar Piibeleht =<br />
* Referaat: [[BitLocker To Go]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br />
<br />
= Alo Konno =<br />
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Andre- Marcel Peri =<br />
* Referaat: [[AppLocker]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
<br />
*[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br />
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe<br />
<br />
= Gertti-Vena Rätsep =<br />
* Referaat: [[VPN & SVPN]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
= Kalju Hõbemäe =<br />
* Referaat: [[Math Input Panel]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br />
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MDT<br />
<br />
<br />
= Karl Krasilnikov =<br />
* Referaat: [[PnPUtil]]<br />
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br />
* Arvestus 2:<br />
<br />
<br />
= Sander Saarm =<br />
<br />
* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br />
<br />
= Carolys Kallas =<br />
<br />
* Referaat: [[Powercfg.exe]]<br />
* Arvustus 1: <br />
* Arvustus 2:<br />
<br />
= Kairo Koik =<br />
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT<br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br />
<br />
= Marek Lepla =<br />
* Referaat: [[Windows PE]]<br />
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_uuendusi_kujutisfaili_DISM_t%C3%B6%C3%B6riista_abil&action=edit&redlink=1 <br />
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Incremental_backup&action=edit&redlink=1</div>Khobemae