https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KkalmeICO wiki - User contributions [en]2026-05-07T22:05:15ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkalme&diff=33489User:Kkalme2011-06-01T13:26:23Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Bashi kodutöö.<br />
<br />
Skript on mõeldud piltide sorteerimiseks. Otsib pildi exiv-ist üles kuupäeva ja paneb pildid kuupäeva järgi kaustadesse.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
#versioon: 1.1<br />
<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
[ ! -d $j ] && mkdir $j;<br />
mv $k $j;<br />
done <br />
<br />
</source><br />
<br />
Uuendatud versioon:<br />
Selles versioonis ütleb ta ka seda, kas kaust on juba olemas või ei ole. Siis kui kausta polnud siis ta selle ka loob. Ning mainib ka ära mis faili kuhu kausta pani.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
<br />
#!/bin/bash<br />
#versioon: 2.2<br />
<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
if [ -d $j]; then<br />
echo "Kaust on juba olemas."<br />
else<br />
mkdir $j<br />
echo "Kausta ei olnud, loon"<br />
fi<br />
mv $k $j;<br />
echo "Liigutasin faili $k kausta $j";<br />
done<br />
<br />
</source></div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkalme&diff=33488User:Kkalme2011-06-01T13:26:01Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Bashi kodunetöö.<br />
<br />
Skript on mõeldud piltide sorteerimiseks. Otsib pildi exiv-ist üles kuupäeva ja paneb pildid kuupäeva järgi kaustadesse.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
#versioon: 1.1<br />
<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
[ ! -d $j ] && mkdir $j;<br />
mv $k $j;<br />
done <br />
<br />
</source><br />
<br />
Uuendatud versioon:<br />
Selles versioonis ütleb ta ka seda, kas kaust on juba olemas või ei ole. Siis kui kausta polnud siis ta selle ka loob. Ning mainib ka ära mis faili kuhu kausta pani.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
<br />
#!/bin/bash<br />
#versioon: 2.2<br />
<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
if [ -d $j]; then<br />
echo "Kaust on juba olemas."<br />
else<br />
mkdir $j<br />
echo "Kausta ei olnud, loon"<br />
fi<br />
mv $k $j;<br />
echo "Liigutasin faili $k kausta $j";<br />
done<br />
<br />
</source></div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkalme&diff=33487User:Kkalme2011-06-01T13:23:44Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Bashi kodunetöö.<br />
<br />
Skript on mõeldud piltide sorteerimiseks. Otsib pildi exiv-ist üles kuupäeva ja paneb pildid kuupäeva järgi kaustadesse.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
#versioon: 1.1<br />
<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
[ ! -d $j ] && mkdir $j;<br />
mv $k $j;<br />
done <br />
<br />
</source><br />
<br />
<source lang="bash"><br />
<br />
#!/bin/bash<br />
#versioon: 2.2<br />
#Selles versioonis ütleb ta ka seda, kas kaust on juba olemas või ei ole. Siis kui kausta polnud siis ta selle ka loob. Ning mainib ka ära mis faili kuhu kausta pani.<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
if [ -d $j]; then<br />
echo "Kaust on juba olemas."<br />
else<br />
mkdir $j<br />
echo "Kausta ei olnud, loon"<br />
fi<br />
mv $k $j;<br />
echo "Liigutasin faili $k kausta $j";<br />
done<br />
<br />
</source></div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkalme&diff=33486User:Kkalme2011-06-01T13:15:07Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Bashi kodunetöö.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
<br />
#!/bin/bash<br />
for k in *.JPG;<br />
do<br />
j=`exiv2 $k | grep timestamp | awk '{ print $5 }' | tr ":" "-"`;<br />
if [ -d $j]; then<br />
echo "Kaust on juba olemas."<br />
else<br />
mkdir $j<br />
echo "Kausta ei olnud, loon"<br />
fi<br />
mv $k $j;<br />
echo "Liigutasin faili $k kausta $j";<br />
done<br />
<br />
</source></div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkalme&diff=33485User:Kkalme2011-06-01T13:13:23Z<p>Kkalme: Created page with 'Siia tuleb minu bashi kodune töö'</p>
<hr />
<div>Siia tuleb minu bashi kodune töö</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33024Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:44:28Z<p>Kkalme: /* Pikkem varjant */</p>
<hr />
<div><br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
== Pikkem varjant ==<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
<source lang="powershell"><br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Grupid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33023Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:43:44Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div><br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
== Pikkem varjant ==<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Grupid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33022Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:43:32Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div><br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
== Pikkem varjant ==<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
== Pikkem varjant ==<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Grupid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33021Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:43:19Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div><br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
== Pikkem varjant ==<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Grupid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33020Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:42:52Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
== Pikkem varjant ==<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Grupid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33019Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:42:14Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>== Pikkem varjant ==<br />
<br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
# Skript väljastab kasutajad ja gruppid kuhu nad kuuluvad.<br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Grupid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_kuvab_kasutajad_ja_grupid&diff=33018Skript, mis kuvab kasutajad ja grupid2011-05-27T08:41:47Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div><br />
== Pikkem varjant ==<br />
<br />
'''Skript kuvab kõik kasutajad ja grupid kuhu kasutajad kuuluvad.'''<br />
<source lang="powershell"><br />
$computer = [ADSI]("WinNT://arvuti nimi,computer")<br />
$Users = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "User"}<br />
$grupid = $computer.psbase.children |where{$_.psbase.schemaclassname -eq "Group"}<br />
<br />
foreach ($member in $Users.psbase.syncroot) <br />
{ <br />
write-host $member.Name<br />
<br />
foreach ($grupp in $grupid) <br />
{ <br />
$olemas = $grupp.psbase.invoke("Members") | foreach {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
if($olemas)<br />
{ <br />
foreach($x in $olemas)<br />
{<br />
if($x -eq $member.Name)<br />
{<br />
Write-Host "-------"$grupp.Name<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
== Lühem varjant ==<br />
<br />
# Skript väljastab kasutajad ja gruppid kuhu nad kuuluvad.<br />
<br />
$computer = [ADSI]"WinNT://$env:COMPUTERNAME"<br />
<br />
$computer.Children | where {$_.SchemaClassName -eq 'user'} | Foreach-Object {<br />
<br />
$groups = $_.Groups() | Foreach-Object {$_.GetType().InvokeMember("Name", 'GetProperty', $null, $_, $null)}<br />
<br />
$_ | Select-Object @{n='Kasutajad';e={$_.Name}},@{n='Gruppid';e={$groups -join ' & '}<br />
}<br />
}<br />
<br />
<br />
</source><br />
<br />
[[Category: Skriptimiskeeled]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32890Fdisk2011-05-25T10:09:08Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ja kustutamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Kerge on aru saada millal mida tegema peab, et jõuda soovitud tulemuseni.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
*http://tldp.org/HOWTO/Partition/fdisk_partitioning.html<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
25.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32889Fdisk2011-05-25T10:08:40Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ja kustutamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Kerge on aru saada millal mida tegema peab, et jõuda soovitud tulemuseni.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
*http://tldp.org/HOWTO/Partition/fdisk_partitioning.html<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=32888Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad2011-05-25T10:07:18Z<p>Kkalme: /* Kadri Kalme A22 */</p>
<hr />
<div>=Kaugõpe=<br />
==Rene Albin AK31==<br />
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Lembit Elmik AK21== <br />
==Aleksei Issaikin AK21==<br />
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Andre Jõgi AK21== <br />
==Pavel Kodotšigov AK22==<br />
<br />
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br />
<br />
Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Ivo Kruusamäe AK21==<br />
<br />
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br />
<br />
==Andres Kõrvemaa AK21==<br />
<br />
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Lauri Liibert AK21==<br />
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]<br />
<br />
Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011<br />
<br />
==Siim Kullerkupp AK21==<br />
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Märt Lindre AK21==<br />
<br />
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Netcat[Netcat]]<br />
<br />
Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011<br />
<br />
==Rasmus Linnamäe AK22==<br />
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br />
==Priit Lume AK31==<br />
<br />
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br />
<br />
Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br />
<br />
==Tiit Maripuu AK22==<br />
<br />
[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br />
<br />
==Marko Megerild AK21== <br />
==Artur Mölter AK22==<br />
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
==Margus Nairis AK31==<br />
<br />
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
==Karel Niine AK22==<br />
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Ulvar Petmanson AK22==<br />
[[Signaalid ja kill]]<br />
<br />
==Märten Rodes AK22==<br />
[[htop]]<br />
<br />
Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br />
<br />
==Tanel Štaub AK22== <br />
==Alvar Teearu AK31==<br />
KVM https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM<br />
<br><br />
Arvustus https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Wireshark<br />
<br />
==Aleksei Timošenko AK21==<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Rasmus Aav A21==<br />
==Pavel Abin 12==<br />
==Allar Adoberg A22==<br />
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br />
<br />
Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg<br />
<br />
==Arvi Alamaa A21==<br />
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm - valmis hindamiseks<br> <br />
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011<br />
<br />
==Ivar Ambos A22==<br />
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)<br />
<br />
Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]<br />
<br />
==Sergei Gorjunov A21==<br />
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br />
<br />
[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan<br />
<br />
[[Talk:Ps]]<br />
<br />
==Merili Gutmann A31==<br />
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)<br />
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!<br />
<br />
==Rene Haavre A32== <br />
[[Samurai_WTF]] <br />
==Kristjan Kalder A22==<br />
==Kadri Kalme A22==<br />
[[Fdisk]] Valmis hindamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis<br />
<br />
==Alfi Kannus A21==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Valmis, võib hinnata ja retsenseerida.<br />
<br />
==Oliver Kilk A21==<br />
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] - <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Mkdir_-_Linux/Unix_s%C3%BCsteemides esimesena hinnatud] Tarmo trumm<br />
<br />
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br />
<br />
==Nikolai Klõga G11==<br />
==Reio Kokla A31==<br />
[[Mkfs]]<br />
<br />
==Vladimir Kolesnik A22==<br />
<br />
Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis<br />
<br />
==Ivar Krustok A22==<br />
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva<br />
<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis<br />
<br />
==Katrin Kukk A22== <br />
<br />
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)<br />
==Rain Kõrgmaa A22== <br />
==Siim Kängsepp A22==<br />
<br />
[[LVM]] - Valmis<br />
<br />
retsenseerin - [[Talk:kill]]<br />
<br />
Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmo Laaneots A21== <br />
==Karel Laid A31==<br />
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011<br />
<br />
==Henrik Leinola A22==<br />
<br />
[[Manpremo]]<br />
<br />
==Kaspar Leivo A41== <br />
==Juhan Liiva A21==<br />
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05 | Hinne sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:54, 19 May 2011 (EEST)<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon<br />
<br />
==Kaido Loonurm A41==<br />
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br />
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br />
<br />
Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Urmas Luuk A22== <br />
<br />
Retsensioon [[Talk:Packetfence]]<br />
<br />
==Andres Mill A22==<br />
Valmis referaat: [[chmod]]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis<br />
<br />
Olen hindega rahul [[User:Amill|Amill]] 12:40, 19 May 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]<br />
<br />
==Janar Märjama A22== <br />
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br />
<br />
Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]<br />
<br />
==Kairo Ostapenko A31== <br />
==Kristjan Pajumaa A22== <br />
==Ilja Peters 12==<br />
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus<br />
<br />
==Veiko Pilt A31==<br />
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011<br><br />
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin <br />
==Jagnar Pindmaa A31== <br />
==Priit Pobbul A22==<br />
[[Echo]] - valmis <br />
<br />
Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Inetd <br />
==Arina Püvi A21==<br />
<br />
[[Ps]] - Valmis ettevaatamiseks.<br />
<br />
Hinnatud [[Talk:Ps]] Sergei Gorjunov<br />
<br />
==Karet Rikko A21==<br />
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Tshark]]<br />
<br />
==Toomas Rohumets A21==<br />
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:Wget]]<br />
<br />
==Taavi Salumets A21==<br />
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011<br />
<br />
[[Talk:Iptables]] - Retsensioon<br />
<br />
==Risto Siitan A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks. --> Hinne peaks nüüd OK olema.<br />
<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon<br />
<br />
==Oliver Soom A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] <b>Valmis</b><br />
<br />
==Kaspar Steinberg A32==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.<br />
<br />
Retsenseerib Siim Kängsepp<br />
<br />
==Andres Sumin A22== <br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br><br />
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br><br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil<br />
<br />
==Meelis Suursalu A22==<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]<br />
<br />
==Meelis Tamm A21==<br />
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis hindamiseks<br />
<br />
Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).<br />
<br />
==Ott Telga A31== <br />
==Tavo Toomemägi A41== <br />
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)<br />
<br />
Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] 14:32, 17 May 2011 (EEST)<br />
<br />
Hinnatud [[Talk:Wget]]<br />
<br />
==Tarmo Trumm A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Mkdir_-_Linux/Unix_s%C3%BCsteemides Retsensioon valmis<br />
<br />
==Timo Trummer A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon<br />
<br />
==Olle Tuur A22==<br />
<br />
==Arto Vaas A32==<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br />
<br />
<br />
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)<br />
<br />
==Andres Vaher A22== <br />
==Jaan Vahtre A21==<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks <b>Hinnatud</b> | Sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:57, 19 May 2011 (EEST)<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon. | Sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:57, 19 May 2011 (EEST)<br />
<br />
==Kristjan Vaik A21== <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsensioon : [[echo]]<br />
<br />
==Sten Vaisma A22==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)<br />
<br />
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]<br />
<br />
==Kristjan Vask A21== <br />
[[CUPS]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011 <br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]<br />
<br />
[[Talk:Linux boot protsess]] - retsensioon<br />
<br />
==Vadim Vinogradin A21==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon<br />
<br />
==Heigo Võsujalg A21==<br />
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]<br />
<br />
==Kristjan Väljako A21==<br />
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud | Hindega rahul | Hinne sees [[User:Mernits|Mernits]] 12:45, 19 May 2011 (EEST)<br />
<br />
<br />
Retsentsioon : [[Partimage]]</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32887Fdisk2011-05-25T10:06:19Z<p>Kkalme: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ja kustutamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Kerge on aru saada millal mida tegema peab, et jõuda soovitud tulemuseni.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
*http://tldp.org/HOWTO/Partition/fdisk_partitioning.html<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32886Fdisk2011-05-25T10:04:25Z<p>Kkalme: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ja kustutamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Kerge on aru saada millal mida tegema peab, et jõuda soovitud tulemuseni.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32885Fdisk2011-05-25T10:04:15Z<p>Kkalme: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ja kustutamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Kerge on aru saada millal mida tegema peab, et jõuda soovitud tulemuseni.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32884Fdisk2011-05-25T10:02:39Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32883Fdisk2011-05-25T09:57:25Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
==Vajalikud oskused: ==<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32882Fdisk2011-05-25T09:57:00Z<p>Kkalme: /* Skoop */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
=Vajalikud oskused: =<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada.<br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32881Fdisk2011-05-25T09:55:52Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
=Skoop =<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32880Fdisk2011-05-25T09:55:42Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
=Skoop =<br />
<br />
See fdiski kasutamis õpetus on mõeldud nendele, kes on kokkupuutunud linuxiga ning teavad mis on terminal ja oskavad seda mõningal määral kasutada. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32879Fdisk2011-05-25T09:51:49Z<p>Kkalme: /* Fdiski käivitamine ja käsud: */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
Ketta suuruse vaatamiseks kirjuta:<br />
fdisk -s /dev/sdb<br />
Kui soovid näha kindla partatsiooni suurust kirjuta eelmise lõppu vastav partatsiooni number.<br />
Näiteks:<br />
fdisk -s /dev/sdb1<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32878Fdisk2011-05-25T09:44:04Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
Fdiski partatsioone saab näha ka ilma, et sa peaks fdiski sisenema. Piisab vaid järgnevast:<br />
<br />
fdisk -l /dev/sdb<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32877Fdisk2011-05-25T09:41:02Z<p>Kkalme: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning nendega tegelemiseks.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32870Fdisk2011-05-25T09:21:00Z<p>Kkalme: /* Fdiski käivitamine ja käsud: */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest peamised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32869Fdisk2011-05-25T09:19:20Z<p>Kkalme: /* Fdiski käivitamine ja käsud: */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub fdiskist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32868Fdisk2011-05-25T09:18:31Z<p>Kkalme: /* Fdiski käivitamine ja käsud: */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda, sdc või siis hoopis sdd, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32867Fdisk2011-05-25T09:16:54Z<p>Kkalme: /* Fdiski käivitamine ja käsud: */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdx<br />
<br />
sdx on siis kas sda, sdb või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32866Fdisk2011-05-25T09:16:13Z<p>Kkalme: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Fdisk on väga lihtne ning mugav vahend partatsioonide loomiseks ning<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32864Fdisk2011-05-25T09:12:20Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<br />
fdisk /dev/sdb<br />
<br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<br />
Command (m for help):<br />
<br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32863Fdisk2011-05-25T09:09:36Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32862Fdisk2011-05-25T09:08:28Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32861Fdisk2011-05-25T09:08:15Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32860Fdisk2011-05-25T09:07:42Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
Hex-koodide süsteemi id on unikaalne id failisüsteem tüübile, nii Windows-i, Unix-i kui ka Linux-i failisüsteemile. Allolev tabel näitab kogu hex koodide süsteemi id-d:<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): l<br />
<br />
0 Empty 1e Hidden W95 FAT1 80 Old Minix bf Solaris<br />
1 FAT12 24 NEC DOS 81 Minix / old Lin c1 DRDOS/sec (FAT-<br />
2 XENIX root 39 Plan 9 82 Linux swap c4 DRDOS/sec (FAT-<br />
3 XENIX usr 3c PartitionMagic 83 Linux c6 DRDOS/sec (FAT-<br />
4 FAT16 <32M 40 Venix 80286 84 OS/2 hidden C: c7 Syrinx<br />
5 Extended 41 PPC PReP Boot 85 Linux extended da Non-FS data<br />
6 FAT16 42 SFS 86 NTFS volume set db CP/M / CTOS / .<br />
7 HPFS/NTFS 4d QNX4.x 87 NTFS volume set de Dell Utility<br />
8 AIX 4e QNX4.x 2nd part 88 Linux plaintext df BootIt<br />
9 AIX bootable 4f QNX4.x 3rd part 8e Linux LVM e1 DOS access<br />
a OS/2 Boot Manag 50 OnTrack DM 93 Amoeba e3 DOS R/O<br />
b W95 FAT32 51 OnTrack DM6 Aux 94 Amoeba BBT e4 SpeedStor<br />
c W95 FAT32 (LBA) 52 CP/M 9f BSD/OS eb BeOS fs<br />
e W95 FAT16 (LBA) 53 OnTrack DM6 Aux a0 IBM Thinkpad hi ee GPT<br />
f W95 Ext'd (LBA) 54 OnTrackDM6 a5 FreeBSD ef EFI (FAT-12/16/<br />
10 OPUS 55 EZ-Drive a6 OpenBSD f0 Linux/PA-RISC b<br />
11 Hidden FAT12 56 Golden Bow a7 NeXTSTEP f1 SpeedStor<br />
12 Compaq diagnost 5c Priam Edisk a8 Darwin UFS f4 SpeedStor<br />
14 Hidden FAT16 <3 61 SpeedStor a9 NetBSD f2 DOS secondary<br />
16 Hidden FAT16 63 GNU HURD or Sys ab Darwin boot fb VMware VMFS<br />
17 Hidden HPFS/NTF 64 Novell Netware b7 BSDI fs fc VMware VMKCORE<br />
18 AST SmartSleep 65 Novell Netware b8 BSDI swap fd Linux raid auto<br />
1b Hidden W95 FAT3 70 DiskSecure Mult bb Boot Wizard hid fe LANstep<br />
1c Hidden W95 FAT3 75 PC/IX be Solaris boot ff BBT<br />
Hex code (type L to list codes): <br />
<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32857Fdisk2011-05-25T09:01:44Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
Kui luua primaarsed partatsioonid, siis sa näed partatsioonide tabelist, et nende süsteemiks on Linux. Selle muutmiseks on vaja muuta partatsiooni id-d. Seda saab teha järgmiselt:<br />
Valida käsk t ning seejärel valida partatsiooni number, mille id-d te soovite muuta. Järgnevalt käitudes, saate näha tabelit id koodidest, kust te näete milline süsteem vastab millisele id koodile.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
<br />
We already create a swap space in the first primary partition. However that is still a Linux system partition not a swap partition. We need to change the system id to make it the Linux swap partition type.<br />
<br />
Press t to change the system id.<br />
<br />
Command (m for help): t<br />
<br />
Choose partition number 1.<br />
<br />
Partition number (1-4): 1<br />
<br />
Enter L to list hex codes.<br />
<br />
Hex code (type L to list codes): L<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32853Fdisk2011-05-25T08:52:58Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Partatsiooni süsteemi id muutmine: ==<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32851Fdisk2011-05-25T08:52:01Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
* t - Muudab partatsiooni süsteemi id-d.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32849Fdisk2011-05-25T08:48:21Z<p>Kkalme: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32848Fdisk2011-05-25T08:46:50Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32847Fdisk2011-05-25T08:46:21Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
*en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
*http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32846Fdisk2011-05-25T08:46:08Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32844Fdisk2011-05-25T08:45:35Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
== Uue partatsiooni loomine: ==<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
== Partatsioonide kustutamine: ==<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
== Fdiskist väljumine: ==<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus <br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32843Fdisk2011-05-25T08:44:56Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
= Uue partatsiooni loomine: =<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
= Partatsioonide kustutamine: =<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
= Fdiskist väljumine: =<br />
<br />
Väljumiseks on kaks võimalust, kas siis w või q. Kui on soov salvestada tehtud partatsioonid, siis kindlasti vali w, sest siis jäävad kõik alles. Kui valid q, siis väljud ilma salvestamata ja jääb nii nagu oli ennem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus <br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32842Fdisk2011-05-25T08:36:02Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
= Uue partatsiooni loomine: =<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
Alati soovitan pärast partatsiooni loomist kontrollida üle kas tuli kõik nii nagu soovisite, et pärast ei oleks üllatusi.<br />
<br />
Näite põhjal peaks suutma teha ka teised partatsioonid mis vaja.<br />
<br />
= Partatsioonide kustutamine: =<br />
<br />
Kustutamiseks peab vajutama d tähte ja enterit, mille peale ta küsib järgmist:<br />
<br />
Partition number (1-5):<br />
Siis tuleb valida partatsiooni number mida kustutada soovite. Kui ainult üks partatsioon ongi, siis ta ei küsi numbrit vaid kustutab kohe selle ainukese ära. Juhul kui on laiendatud partatsioon ja selle alla on tehtud loogilised partatsioonid, siis ei pea ükshaaval kustutama neid, vaid võib kohe kustutada laiendatud ära ja siis kaovad ära ka loogilised.<br />
<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus <br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32831Fdisk2011-05-25T08:11:29Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
= Uue partatsiooni loomine: =<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. Sellepärast, et silindrid on fikseeritud suurusega, ei tule partatsiooni täpselt nii suur kui soovisite, vaid võib tulla natukene suurem.<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus <br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32830Fdisk2011-05-25T08:10:13Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
= Uue partatsiooni loomine: =<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
Pildil on siis näha, et laiendatud partatsiooni loomiseks peab valima e tähe ja siis enterit vajutama, järgmisena peab valima partatsiooni numbri. Valisin esimese, sest algusest on alati kõige parem alustada. Järgmisena soovib fdisk teada millisest silindrist ta peab alustama. Sulgudes olev vahemik näitab mille vahel valida saad. Lihtsalt enterit vajutades võtab ta kõige esimese vaba silindri. Siis tahab ta teada viimast silindrit, aga mugavam on kirjutada kohe ära, kui suurt partatsiooni vajate ja kirjutate siis kas vastavalt +100K või +500M või hoopis 1G. Siis arvutab ta ise ära mitu silindrit see tulema peaks. <br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus <br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Kkalmefdisk2.png&diff=32829File:Kkalmefdisk2.png2011-05-25T07:55:48Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div></div>Kkalmehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fdisk&diff=32828Fdisk2011-05-25T07:55:38Z<p>Kkalme: </p>
<hr />
<div>Kadri Kalme A22<br />
<br />
Pooleli!!!<br />
<br />
<pre><br />
<br />
</pre><br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
Fdiski kasutamiseks on vaja UNIX-i laadseid süsteeme. Varasemalt oli see olemas ka Windows-i peal, kuni see asendati DiskPart-iga. <br />
Fdisk ehk fixed disk on käsurea utiliid, mis võimaldab teha kettaste jagamise funktsioone operatsioonisüsteemides. <br />
<br />
= Fdiski kasutamine =<br />
<br />
== Fdiski käivitamine ja käsud: ==<br />
<br />
Pärast terminali käivitamist tuleb siseneda root kasutajana. Edasi on vaja siseneda fdiski. Selleks tuleb käsureale kirjutada:<br />
<pre><br />
fdisk /dev/sdb<br />
</pre><br />
sdb asemel võib olla ka sda või siis hoopis sdc, oleneb mitu ketast sul on.<br />
Järgmisena ilmub sulle ette:<br />
<pre><br />
Command (m for help):<br />
</pre><br />
Kui vajutada m tähte ja enterit, siis tuleb ette tabel erinevate käskudega, mida võib fdiskis kasutada.<br />
::[[File:kkalmefdisk1.png]]<br />
<br />
Nendest põhilised mida on vaja partatsioonidega tegelemiseks on järgmised:<br />
* d - Kustutab partatsiooni.<br />
* n - Lisab uue partatsiooni.<br />
* p - Kuvab partatsiooni tabeli.<br />
* q - Väljub partatsioonist ilma salvestamata.<br />
* w - Kirjutab tabeli kettale ja väljub.<br />
<br />
= Uue partatsiooni loomine: =<br />
<br />
Esiteks tuleb vajutada n tähte ja enterit, siis hakkab fdisk sinult küsimusi küsima.<br />
Esiteks soovib ta teada kas tahate luua laiendatud või primaarset partatsiooni.<br />
Command action<br />
e extended<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Kui sul on olemas juba üks laiendatud partatsioon, siis enam teist juurde teha ei saa. Siis ta küsib järgnevalt:<br />
Command action<br />
l logical (5 or over)<br />
p primar partition (1-4)<br />
<br />
Loogilist saab teha ainult laiendatud partatsiooni sisse. Neid võib teha nii palju kui soovi on, kuni ruum saam otsa. Mida väiksemad loogilised partatsioonid teed, seda rohkem neid teha saad. Laiendatud partatsioone ei saa teha üle ühe. Primaarseid saab teha aga kuni 4. Kui teed ühe laiendatud partatsiooni siis enam ei saa 4-ja primaarset partatsiooni juurde teha, vaid ainult 3. Loogiliste partatsioonide numbrid hakkavad 5est pihta, sest 1-4 koht on mõeldud primaarsetele ja laiendatud partatsioonidele.<br />
<br />
Kui sinu kettas on tühi ja sa soovid teha esiteks extended partatsiooni siis teen näitena läbi kuda seda luua:<br />
::[[File:kkalmefdisk2.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus <br />
en.wikipedia.org/wiki/Fdisk<br />
http://www.basicconfig.com/fdisk_command_action_help_menu<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
Kadri Kalme A22 <br />
16.05.2011</div>Kkalme