https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Kkapp 2026-06-21T12:42:11Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115799 2016-12-14T18:56:49Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>Autor: Keijo Kapp &lt;br/&gt;<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> Teema: RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> == Ülevaade ==<br /> <br /> [https://rangeforce.com RangeForce] on 2014. aastal loodud Eesti idufirma.<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi<br /> põhjustavad.<br /> <br /> == Komponendid ==<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara<br /> [https://github.com/magavdraakon/i-tee I-Tee]. Tegemist on avatud lähtekoodiga<br /> [http://rubyonrails.org/ Ruby on Rails] platvormil kirjutatud veebirakendus.<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee<br /> [https://www.virtualbox.org/ Oracle VirtualBox] virtualiseerimistarkvara.<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox’i CLI kaudu.<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale<br /> ülevaate missioonist ja täpsemad juhised ning eesmärgid. VirtualTA-s saab kasutaja<br /> näha oma missiooni kulgu ja vihjeid edasiminekuks. VirtualTA kaudu suhtleb kasutaja<br /> ülejäänud süsteemiga, vastates küsimustele ja sisestades valikuid.<br /> <br /> Töölauapildi kasutajale ülekandmise lihtsustamiseks kasutab süšteem Guacamole<br /> nimelist avatud lähtekoodiga tarkvara. See on mitmest alamkomponendist koosnev<br /> veebirakendus, mis RDP kliendina käitudes võimaldab brauseri kaudu teha RDP<br /> sessioone serverisse. Töölaua masina pilt kuvatakse kasutajale kasutades HTML5<br /> tehnoloogiaid, WebSocket’it. Ka suudab Guacamole heli edasi kanda.<br /> Guacamole on väga mugav võimalus kasutajale ligipääsu andmiseks ning lahendab<br /> mõned probleemid otse RDP kasutamisega. Näiteks ei ole võimalik igast võrgust<br /> RDP ühendusi teha, RDP vajab eraldi tarkvara ning üllatavalt on Guacamole-<br /> põhised ühendused kiiremad otse RDP kliendiga tehtud ühendustest.<br /> <br /> Olulisi komponente on muidugi veel, kuid need ei mängi põhiprotsesside juures<br /> nii suurt rolli.<br /> <br /> == Süsteemi kirjeldus ==<br /> <br /> Süsteem on kasutaja seisukohast lihtne: veebiliidese kaudu valib kasutaja labori,<br /> soovitava serveri (näiteks sõltuvalt oma asukohast) ning käivitab selle. Kuni<br /> paarikümne sekundi jooksul luuakse kasutaja jaoks valitud serveris virtuaalmasinad.<br /> Seejärel saab kasutaja labori definitsioonis määratud masina töölauapildi otse<br /> veebibrauserisse.<br /> <br /> Laborid koosnevad üldjuhul vähemalt kolmest masinast. Olulisimaks on enamasti<br /> ''ruuter'', mis lisaks tavalisele võrgulüüsile toimimisele sisaldab endas mängu-<br /> automaatikat. Mänguautomaatika on labori keerulisim osa ning ka selle arendamine<br /> on enamasti suurim väljakutse labori loomisel. Mänguautomaatika on tarkvara või<br /> tarkvarad, mis tegelevad järjepidevalt olukorra hindamise ja sellele<br /> reageerimisega. Näiteks kui kasutajal on ülesanne käivitada SSH kaudu mõni käsk,<br /> siis mänguautomaatika käib perioodililt uurimas, kas vastavas masinas on vastav<br /> käsk käivitatud. Keeruliseks teeb mänguloogika mitu aspekti. Esiteks peab<br /> mänguloogika olema objektiivne ja raskesti petetav. Sealjuures peab see suutma<br /> tuvastada, kui kasutaja on ülesandeks püstitatud probleemi lahendanud kasutades<br /> mõnda omapärast võtet, mida lihtsal viisil kontrollida ei saa. Samas ei saa<br /> kasutada ka ainult nn. funktsioonaalsuse teste, sest automaatika võiks aru saada<br /> ka olukorrast, kus kasutaja on ülesande lahendamisel tupikusse jäänud ning talle<br /> oleks vaja näiteks vihje anda.<br /> <br /> Ülejäänud masinateks on kasutaja töölauaarvuti ja laborispetsiifilised masinad<br /> (enamasti näiteks veebiserver).<br /> <br /> Laborid jagunevad laias laastus kaheks: õpetavad ja kontrollivad laborid. Selget<br /> piiri nende vahel pole ning pole mõeldudki olema, sest eesmärk on mõlemal juhul<br /> sama. Õpetavates laborites püüame anda ülesande lahendajale kõik vajalikud<br /> juhtnöörid ülesande edukaks täitmiseks. Lahendaja peab oma leidlikust ja<br /> baasteadmisi kasutama antud juhtnööride rakendamiseks konkreetses ülesandes.<br /> Hindavates laborites antakse kasutajale vaid pealiskaudne probleemikirjeldus<br /> ning kasutaja peab varasemate oskuste najal eesmärgi täitma.<br /> <br /> == Tulevikuplaanid ==<br /> <br /> Platvormi eesmärk on vältida paljusid seniste koolitusmeetoditega seotud probleeme.<br /> Üheks selliseks probleemiks on efektiivsuse mõõtmise keerukus. Tulevikus võiks<br /> platvorm hakata koguma masintöödeldavaid andmeid kasutaja kohta ning kasutada<br /> neid andmeid kasutaja oskuste analüüsimiseks. Selle tulemusena saab platvorm<br /> mõõta ühe või teise koolituse vajalikkust konkreetse kasutaja jaoks ning seeläbi<br /> hoida kokku nii kasutaja aega kui ka muid ressursse.<br /> <br /> Lisaks on eesmärgiks tõsta kolmandate osapoolte laborite osakaalu. Selle eelduseks<br /> on süsteemi muutmine kogukonna poolt lihtsamini arendatavaks, kogukonnamaterjalide<br /> (avalikud näited, dokumentatsioon jms.) tootmine ja kokukonna innustamine.<br /> Tulevikus võiks laborite arv olla suurusjärgu võrra suurem ning katta pea kõik<br /> olulised IT teemad nii küberturbes kui ka muudel aladel. Sellega võidaksid kõik<br /> IT õpet vajavad inimesed ja asutused.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> RangeForce küberlaborite platvorm on uudne viis IT õpetamiseks. Ehkki platvorm<br /> ise on veel toorevõitu, leiab see tõsist praktilist kausutust ning on positiivsete<br /> arvamuste näol õige lähenemine kaasaegsele õpetamisele. Platvormi peamist komponenti<br /> I-Tee'd kasutatakse ka IT kolledž'is mitmete ülesannete läbiviimiseks. Nii platvorm<br /> kui kas sisu on väga huvitavad ning kindlasti tasuks igal IT huvilisel sellega tutvust<br /> teha.</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115796 2016-12-14T18:09:05Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>Autor: Keijo Kapp &lt;br/&gt;<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> Teema: RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> == Ülevaade ==<br /> <br /> [https://rangeforce.com RangeForce] on 2014. aastal loodud Eesti idufirma.<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi<br /> põhjustavad.<br /> <br /> == Komponendid ==<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara<br /> [https://github.com/magavdraakon/i-tee I-Tee]. Tegemist on avatud lähtekoodiga<br /> [http://rubyonrails.org/ Ruby on Rails] platvormil kirjutatud veebirakendus.<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee<br /> [https://www.virtualbox.org/ Oracle VirtualBox] virtualiseerimistarkvara.<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox’i CLI kaudu.<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale<br /> ülevaate missioonist ja täpsemad juhised ning eesmärgid. VirtualTA-s saab kasutaja<br /> näha oma missiooni kulgu ja vihjeid edasiminekuks. VirtualTA kaudu suhtleb kasutaja<br /> ülejäänud süsteemiga, vastates küsimustele ja sisestades valikuid.<br /> <br /> Töölauapildi kasutajale ülekandmise lihtsustamiseks kasutab süšteem Guacamole<br /> nimelist avatud lähtekoodiga tarkvara. See on mitmest alamkomponendist koosnev<br /> veebirakendus, mis RDP kliendina käitudes võimaldab brauseri kaudu teha RDP<br /> sessioone serverisse. Töölaua masina pilt kuvatakse kasutajale kasutades HTML5<br /> tehnoloogiaid, WebSocket’it. Ka suudab Guacamole heli edasi kanda.<br /> Guacamole on väga mugav võimalus kasutajale ligipääsu andmiseks ning lahendab<br /> mõned probleemid otse RDP kasutamisega. Näiteks ei ole võimalik igast võrgust<br /> RDP ühendusi teha, RDP vajab eraldi tarkvara ning üllatavalt on Guacamole-<br /> põhised ühendused kiiremad otse RDP kliendiga tehtud ühendustest.<br /> <br /> Olulisi komponente on muidugi veel, kuid need ei mängi põhiprotsesside juures<br /> nii suurt rolli.<br /> <br /> == Süsteemi kirjeldus ==<br /> <br /> Süsteem on kasutaja seisukohast lihtne: veebiliidese kaudu valib kasutaja labori,<br /> soovitava serveri (näiteks sõltuvalt oma asukohast) ning käivitab selle. Kuni<br /> paarikümne sekundi jooksul luuakse kasutaja jaoks valitud serveris virtuaalmasinad.<br /> Seejärel saab kasutaja labori definitsioonis määratud masina töölauapildi otse<br /> veebibrauserisse.<br /> <br /> Laborid koosnevad üldjuhul vähemalt kolmest masinast. Olulisimaks on enamasti<br /> ''ruuter'', mis lisaks tavalisele võrgulüüsile toimimisele sisaldab endas mängu-<br /> automaatikat. Mänguautomaatika on labori keerulisim osa ning ka selle arendamine<br /> on enamasti suurim väljakutse labori loomisel. Mänguautomaatika on tarkvara või<br /> tarkvarad, mis tegelevad järjepidevalt olukorra hindamise ja sellele<br /> reageerimisega. Näiteks kui kasutajal on ülesanne käivitada SSH kaudu mõni käsk,<br /> siis mänguautomaatika käib perioodililt uurimas, kas vastavas masinas on vastav<br /> käsk käivitatud. Keeruliseks teeb mänguloogika mitu aspekti. Esiteks peab<br /> mänguloogika olema objektiivne ja raskesti petetav. Sealjuures peab see suutma<br /> tuvastada, kui kasutaja on ülesandeks püstitatud probleemi lahendanud kasutades<br /> mõnda omapärast võtet, mida lihtsal viisil kontrollida ei saa. Samas ei saa<br /> kasutada ka ainult nn. funktsioonaalsuse teste, sest automaatika võiks aru saada<br /> ka olukorrast, kus kasutaja on ülesande lahendamisel tupikusse jäänud ning talle<br /> oleks vaja näiteks vihje anda.<br /> <br /> Ülejäänud masinateks on kasutaja töölauaarvuti ja laborispetsiifilised masinad<br /> (enamasti näiteks veebiserver).<br /> <br /> Laborid jagunevad laias laastus kaheks: õpetavad ja kontrollivad laborid. Selget<br /> piiri nende vahel pole ning pole mõeldudki olema, sest eesmärk on mõlemal juhul<br /> sama. Õpetavates laborites püüame anda ülesande lahendajale kõik vajalikud<br /> juhtnöörid ülesande edukaks täitmiseks. Lahendaja peab oma leidlikust ja<br /> baasteadmisi kasutama antud juhtnööride rakendamiseks konkreetses ülesandes.<br /> Hindavates laborites antakse kasutajale vaid pealiskaudne probleemikirjeldus<br /> ning kasutaja peab varasemate oskuste najal eesmärgi täitma.</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115766 2016-12-14T14:41:34Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>Autor: Keijo Kapp &lt;br/&gt;<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> Teema: RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> == Ülevaade ==<br /> <br /> [https://rangeforce.com RangeForce] on 2014 aastal loodud Eesti idufirma.<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi<br /> põhjustavad.<br /> <br /> == Komponendid ==<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara<br /> [https://github.com/magavdraakon/i-tee I-Tee]. Tegemist on avatud lähtekoodiga<br /> [http://rubyonrails.org/ Ruby on Rails] platvormil kirjutatud veebirakendus.<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee<br /> [https://www.virtualbox.org/ Oracle VirtualBox] virtualiseerimistarkvara.<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox’i CLI kaudu.<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale<br /> ülevaate missioonist ja täpsemad juhised ning eesmärgid. VirtualTA-s saab kasutaja<br /> näha oma missiooni kulgu ja vihjeid edasiminekuks. VirtualTA kaudu suhtleb kasutaja<br /> ülejäänud süsteemiga, vastates küsimustele ja sisestades valikuid.<br /> <br /> Töölauapildi kasutajale ülekandmise lihtsustamiseks kasutab süšteem Guacamole<br /> nimelist avatud lähtekoodiga tarkvara. See on mitmest alamkomponendist koosnev<br /> veebirakendus, mis RDP kliendina käitudes võimaldab brauseri kaudu teha RDP<br /> sessioone serverisse. Töölaua masina pilt kuvatakse kasutajale kasutades HTML5<br /> tehnoloogiaid, WebSocket’it. Ka suudab Guacamole heli edasi kanda.<br /> Guacamole on väga mugav võimalus kasutajale ligipääsu andmiseks ning lahendab<br /> mõned probleemid otse RDP kasutamisega. Näiteks ei ole võimalik igast võrgust<br /> RDP ühendusi teha, RDP vajab eraldi tarkvara ning üllatavalt on Guacamole-<br /> põhised ühendused kiiremad otse RDP kliendiga tehtud ühendustest.<br /> <br /> Olulisi komponente on muidugi veel, kuid need ei mängi põhiprotsesside juures<br /> nii suurt rolli.<br /> <br /> == Süsteemi kirjeldus ==<br /> <br /> Süsteem on kasutaja seisukohast lihtne: veebiliidese kaudu valib kasutaja labori,<br /> soovitava serveri (näiteks sõltuvalt oma asukohast) ning käivitab selle. Kuni<br /> paarikümne sekundi jooksul luuakse kasutaja jaoks valitud serveris virtuaalmasinad.<br /> Seejärel saab kasutaja labori definitsioonis määratud masina töölauapildi otse<br /> veebibrauserisse.<br /> <br /> Laborid koosnevad üldjuhul vähemalt kolmest masinast. Olulisimaks on enamasti<br /> ''ruuter'', mis lisaks tavalisele võrgulüüsile toimimisele sisaldab endas mängu-<br /> automaatikat. Mänguautomaatika on labori keerulisim osa ning ka selle arendamine<br /> on enamasti suurim väljakutse labori loomisel. Mänguautomaatika on tarkvara või<br /> tarkvarad, mis tegelevad järjepidevalt olukorra hindamise ja sellele<br /> reageerimisega. Näiteks kui kasutajal on ülesanne käivitada SSH kaudu mõni käsk,<br /> siis mänguautomaatika käib perioodililt uurimas, kas vastavas masinas on vastav<br /> käsk käivitatud. Keeruliseks teeb mänguloogika mitu aspekti. Esiteks peab<br /> mänguloogika olema objektiivne ja raskesti petetav. Sealjuures peab see suutma<br /> tuvastada, kui kasutaja on ülesandeks püstitatud probleemi lahendanud kasutades<br /> mõnda omapärast võtet, mida lihtsal viisil kontrollida ei saa. Samas ei saa<br /> kasutada ka ainult nn. funktsioonaalsuse teste, sest automaatika võiks aru saada<br /> ka olukorrast, kus kasutaja on ülesande lahendamisel tupikusse jäänud ning talle<br /> oleks vaja näiteks vihje anda.<br /> <br /> Ülejäänud masinateks on kasutaja töölauaarvuti ja laborispetsiifilised masinad<br /> (enamasti näiteks veebiserver).<br /> <br /> Laborid jagunevad laias laastus kaheks: õpetavad ja kontrollivad laborid. Selget<br /> piiri nende vahel pole ning pole mõeldudki olema, sest eesmärk on mõlemal juhul<br /> sama. Õpetavates laborites püüame anda ülesande lahendajale kõik vajalikud<br /> juhtnöörid ülesande edukaks täitmiseks. Lahendaja peab oma leidlikust ja<br /> baasteadmisi kasutama antud juhtnööride rakendamiseks konkreetses ülesandes.<br /> Hindavates laborites antakse kasutajale vaid pealiskaudne probleemikirjeldus<br /> ning kasutaja peab varasemate oskuste najal eesmärgi täitma.</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115765 2016-12-14T14:40:35Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>Keijo Kapp<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> == Ülevaade ==<br /> <br /> [https://rangeforce.com RangeForce] on 2014 aastal loodud Eesti idufirma.<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi<br /> põhjustavad.<br /> <br /> == Komponendid ==<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara<br /> [https://github.com/magavdraakon/i-tee I-Tee]. Tegemist on avatud lähtekoodiga<br /> [http://rubyonrails.org/ Ruby on Rails] platvormil kirjutatud veebirakendus.<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee<br /> [https://www.virtualbox.org/ Oracle VirtualBox] virtualiseerimistarkvara.<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox’i CLI kaudu.<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale<br /> ülevaate missioonist ja täpsemad juhised ning eesmärgid. VirtualTA-s saab kasutaja<br /> näha oma missiooni kulgu ja vihjeid edasiminekuks. VirtualTA kaudu suhtleb kasutaja<br /> ülejäänud süsteemiga, vastates küsimustele ja sisestades valikuid.<br /> <br /> Töölauapildi kasutajale ülekandmise lihtsustamiseks kasutab süšteem Guacamole<br /> nimelist avatud lähtekoodiga tarkvara. See on mitmest alamkomponendist koosnev<br /> veebirakendus, mis RDP kliendina käitudes võimaldab brauseri kaudu teha RDP<br /> sessioone serverisse. Töölaua masina pilt kuvatakse kasutajale kasutades HTML5<br /> tehnoloogiaid, WebSocket’it. Ka suudab Guacamole heli edasi kanda.<br /> Guacamole on väga mugav võimalus kasutajale ligipääsu andmiseks ning lahendab<br /> mõned probleemid otse RDP kasutamisega. Näiteks ei ole võimalik igast võrgust<br /> RDP ühendusi teha, RDP vajab eraldi tarkvara ning üllatavalt on Guacamole-<br /> põhised ühendused kiiremad otse RDP kliendiga tehtud ühendustest.<br /> <br /> Olulisi komponente on muidugi veel, kuid need ei mängi põhiprotsesside juures<br /> nii suurt rolli.<br /> <br /> == Süsteemi kirjeldus ==<br /> <br /> Süsteem on kasutaja seisukohast lihtne: veebiliidese kaudu valib kasutaja labori,<br /> soovitava serveri (näiteks sõltuvalt oma asukohast) ning käivitab selle. Kuni<br /> paarikümne sekundi jooksul luuakse kasutaja jaoks valitud serveris virtuaalmasinad.<br /> Seejärel saab kasutaja labori definitsioonis määratud masina töölauapildi otse<br /> veebibrauserisse.<br /> <br /> Laborid koosnevad üldjuhul vähemalt kolmest masinast. Olulisimaks on enamasti<br /> ''ruuter'', mis lisaks tavalisele võrgulüüsile toimimisele sisaldab endas mängu-<br /> automaatikat. Mänguautomaatika on labori keerulisim osa ning ka selle arendamine<br /> on enamasti suurim väljakutse labori loomisel. Mänguautomaatika on tarkvara või<br /> tarkvarad, mis tegelevad järjepidevalt olukorra hindamise ja sellele<br /> reageerimisega. Näiteks kui kasutajal on ülesanne käivitada SSH kaudu mõni käsk,<br /> siis mänguautomaatika käib perioodililt uurimas, kas vastavas masinas on vastav<br /> käsk käivitatud. Keeruliseks teeb mänguloogika mitu aspekti. Esiteks peab<br /> mänguloogika olema objektiivne ja raskesti petetav. Sealjuures peab see suutma<br /> tuvastada, kui kasutaja on ülesandeks püstitatud probleemi lahendanud kasutades<br /> mõnda omapärast võtet, mida lihtsal viisil kontrollida ei saa. Samas ei saa<br /> kasutada ka ainult nn. funktsioonaalsuse teste, sest automaatika võiks aru saada<br /> ka olukorrast, kus kasutaja on ülesande lahendamisel tupikusse jäänud ning talle<br /> oleks vaja näiteks vihje anda.<br /> <br /> Ülejäänud masinateks on kasutaja töölauaarvuti ja laborispetsiifilised masinad<br /> (enamasti näiteks veebiserver).<br /> <br /> Laborid jagunevad laias laastus kaheks: õpetavad ja kontrollivad laborid. Selget<br /> piiri nende vahel pole ning pole mõeldudki olema, sest eesmärk on mõlemal juhul<br /> sama. Õpetavates laborites püüame anda ülesande lahendajale kõik vajalikud<br /> juhtnöörid ülesande edukaks täitmiseks. Lahendaja peab oma leidlikust ja<br /> baasteadmisi kasutama antud juhtnööride rakendamiseks konkreetses ülesandes.<br /> Hindavates laborites antakse kasutajale vaid pealiskaudne probleemikirjeldus<br /> ning kasutaja peab varasemate oskuste najal eesmärgi täitma.</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115764 2016-12-14T14:38:12Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>Keijo Kapp<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> = Essee =<br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> == Ülevaade ==<br /> <br /> [https://rangeforce.com RangeForce] on 2014 aastal loodud Eesti idufirma.<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi<br /> põhjustavad.<br /> <br /> == Komponendid ==<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara<br /> [https://github.com/magavdraakon/i-tee I-Tee]. Tegemist on avatud lähtekoodiga<br /> [http://rubyonrails.org/ Ruby on Rails] platvormil kirjutatud veebirakendus.<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee<br /> [https://www.virtualbox.org/ Oracle VirtualBox] virtualiseerimistarkvara.<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox’i CLI kaudu.<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale<br /> üle</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115763 2016-12-14T14:37:27Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>Keijo Kapp<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> = Essee =<br /> <br /> ##Sissejuhatus<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> ##Ülevaade<br /> <br /> [RangeForce](https://rangeforce.com) on 2014 aastal loodud Eesti idufirma.<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi<br /> põhjustavad.<br /> <br /> ##Komponendid<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara<br /> [I-Tee](https://github.com/magavdraakon/i-tee). Tegemist on avatud lähtekoodiga<br /> [Ruby on Rails](http://rubyonrails.org/) platvormil kirjutatud veebirakendus.<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee<br /> [Oracle VirtualBox](https://www.virtualbox.org/) virtualiseerimistarkvara.<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox'i CLI kaudu.<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale<br /> ülevaate missioonist ja täpsemad juhised ning eesmärgid. VirtualTA-s saab kasutaja<br /> näha oma missiooni kulgu ja vihjeid edasiminekuks. VirtualTA kaudu suhtleb kasutaja<br /> ülejäänud süsteemiga, vastates küsimustele ja sisestades valikuid.<br /> <br /> Töölauapildi kasutajale ülekandmise lihtsustamiseks kasutab süšteem Guacamole<br /> nimelist avatud lähtekoodiga tarkvara. See on mitmest alamkomponendist koosnev<br /> veebirakendus, mis RDP kliendina käitudes võimaldab brauseri kaudu teha RDP<br /> sessioone serverisse. Töölaua masina pilt kuvatakse kasutajale kasutades HTML5<br /> tehnoloogiaid, WebSocket'it. Ka suudab Guacamole heli edasi kanda.<br /> Guacamole on väga mugav võimalus kasutajale ligipääsu andmiseks ning lahendab<br /> mõned probleemid otse RDP kasutamisega. Näiteks ei ole võimalik igast võrgust<br /> RDP ühendusi teha, RDP vajab eraldi tarkvara ning üllatavalt on Guacamole-<br /> põhised ühendused kiiremad otse RDP kliendiga tehtud ühendustest.<br /> <br /> Olulisi komponente on muidugi veel, kuid need ei mängi põhiprotsesside juures<br /> nii suurt rolli.<br /> <br /> ##Süsteemi kirjeldus<br /> <br /> Süsteem on kasutaja seisukohast lihtne: veebiliidese kaudu valib kasutaja labori,<br /> soovitava serveri (näiteks sõltuvalt oma asukohast) ning käivitab selle. Kuni<br /> paarikümne sekundi jooksul luuakse kasutaja jaoks valitud serveris virtuaalmasinad.<br /> Seejärel saab kasutaja labori definitsioonis määratud masina töölauapildi otse<br /> veebibrauserisse.<br /> <br /> Laborid koosnevad üldjuhul vähemalt kolmest masinast. Olulisimaks on enamasti<br /> *ruuter*, mis lisaks tavalisele võrgulüüsile toimimisele sisaldab endas mängu-<br /> automaatikat. Mänguautomaatika on labori keerulisim osa ning ka selle arendamine<br /> on enamasti suurim väljakutse labori loomisel. Mänguautomaatika on tarkvara või<br /> tarkvarad, mis tegelevad järjepidevalt olukorra hindamise ja sellele<br /> reageerimisega. Näiteks kui kasutajal on ülesanne käivitada SSH kaudu mõni käsk,<br /> siis mänguautomaatika käib perioodililt uurimas, kas vastavas masinas on vastav<br /> käsk käivitatud. Keeruliseks teeb mänguloogika mitu aspekti. Esiteks peab<br /> mänguloogika olema objektiivne ja raskesti petetav. Sealjuures peab see suutma<br /> tuvastada, kui kasutaja on ülesandeks püstitatud probleemi lahendanud kasutades<br /> mõnda omapärast võtet, mida lihtsal viisil kontrollida ei saa. Samas ei saa<br /> kasutada ka ainult nn. funktsioonaalsuse teste, sest automaatika võiks aru saada<br /> ka olukorrast, kus kasutaja on ülesande lahendamisel tupikusse jäänud ning talle<br /> oleks vaja näiteks vihje anda.<br /> <br /> Ülejäänud masinateks on kasutaja töölauaarvuti ja laborispetsiifilised masinad<br /> (enamasti näiteks veebiserver).<br /> <br /> Laborid jagunevad laias laastus kaheks: õpetavad ja kontrollivad laborid. Selget<br /> piiri nende vahel pole ning pole mõeldudki olema, sest eesmärk on mõlemal juhul<br /> sama. Õpetavates laborites püüame anda ülesande lahendajale kõik vajalikud<br /> juhtnöörid ülesande edukaks täitmiseks. Lahendaja peab oma leidlikust ja<br /> baasteadmisi kasutama antud juhtnööride rakendamiseks konkreetses ülesandes.<br /> Hindavates laborites antakse kasutajale vaid pealiskaudne probleemikirjeldus<br /> ning kasutaja peab varasemate oskuste najal eesmärgi täitma.</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp/ITSPEA&diff=115762 2016-12-14T14:36:37Z

<p>Kkapp: Created page with &quot;Keijo Kapp IT süsteemide arendus 2016 RangeForce küberlaborite süsteem = Essee = == Sissejuhatus == See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arenda...&quot;</p> <hr /> <div>Keijo Kapp<br /> IT süsteemide arendus 2016<br /> <br /> RangeForce küberlaborite süsteem<br /> <br /> = Essee =<br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> See wiki leht annab põhimõttelise ülevaate RangeForce poolt arendatavast&lt;br /&gt;<br /> küberlaborite platvormist. Mõistagi ei kirjelda see kõiki ettevõtte ja&lt;br /&gt;<br /> platvormiga seotud aspekte.<br /> <br /> == Ülevaade ==<br /> <br /> [https://rangeforce.com RangeForce] on 2014 aastal loodud Eesti idufirma.&lt;br /&gt;<br /> Ettevõtte peamiseks produktiks on virtuaalsete küberlaborite süsteem, millega IT&lt;br /&gt;<br /> töötajaid ja huvilisi treenida läbi praktilise ja mängulise keskkonna. See on&lt;br /&gt;<br /> uuenduslik alternatiiv klassikalistele koolitustele ning võib potensiaalselt&lt;br /&gt;<br /> muuta IT õpetamise meetodeid.<br /> <br /> Platvormiga proovitakse adresseerida mitmeid probleeme, mis kaasnevad tavaliste&lt;br /&gt;<br /> koolitustega. Ühe näitena tuua suutmatuse täpselt ja/või adekvaatselt mõõta&lt;br /&gt;<br /> koolituse tulemust. RangeForce platvorm suudab hinnata osaleja tegevusi ning&lt;br /&gt;<br /> kulunud aega ja reageerida vastavalt. Teiseks muudab see platvorm koolitused&lt;br /&gt;<br /> tunduvalt huvitavamateks ja seega ilmselt efektiivsemateks. Kuna laborimissiooni&lt;br /&gt;<br /> läbimiseks peavad kasutajad praktilises keskkonnas läbi mängima kogu labori&lt;br /&gt;<br /> materjali (ründed jms.), jääb materjal paremini meelde ning kasutajal on suurem&lt;br /&gt;<br /> potensiaal tulevikus vastavaid olukordi ära tunda ja õigesti käituda.<br /> <br /> Ettevõtte kliendisihtgrupp on suurettevõtted, kus on arvestatav IT&lt;br /&gt;<br /> administreerimisele või arendamisele spetsialiseerunud seltskond. Kohati on&lt;br /&gt;<br /> raske sellistel ettevõtetel kontrollida ja tagada reaalne küberturbealane&lt;br /&gt;<br /> kompetents kõigile oma IT töötajatele. Tavapärasele koolitusele saatmine on&lt;br /&gt;<br /> finantsiliselt koormav ning koolituse tulemust ja kvaliteeti ei saa adekvaatselt&lt;br /&gt;<br /> tegelikult mõõta. Koolitusele saadetavate isikute tase võib olla väga erinev&lt;br /&gt;<br /> ning suurele osale võib koolitus olla liigse keerukuse või lihtsuse tõttu&lt;br /&gt;<br /> väheefektiivne.<br /> <br /> Meie visioon on muuta nii elementaarsed kui ka mitmed keerulisemad&lt;br /&gt;<br /> küberkaitseoskused IT inimestele nii enesestmõistetavaks, et me teeksime&lt;br /&gt;<br /> vähem rumalaid vigu. Veel kaasaegsetest süsteemidestki on leitud jaburaid vigu,&lt;br /&gt;<br /> kusjuures need puudutavad nii tarkvara arenduse kui ka opereerimise poolt.&lt;br /&gt;<br /> Olukorda annaks parandada aidatas muuta nägemust küberturbest. Me soovime, et&lt;br /&gt;<br /> inimesed suudaksid kiiresti märgata vigu enne, kui need ebameeldivaid tagajärgi&lt;br /&gt;<br /> põhjustavad.<br /> <br /> == Komponendid ==<br /> <br /> Süsteemi üks peamisi komponente on laborihaldustarkvara&lt;br /&gt;<br /> [https://github.com/magavdraakon/i-tee I-Tee]. Tegemist on avatud lähtekoodiga&lt;br /&gt;<br /> [http://rubyonrails.org/ Ruby on Rails] platvormil kirjutatud veebirakendus.&lt;br /&gt;<br /> I-Tee tegeleb kogu laborite haldamisega seotud tegevustega alates labori&lt;br /&gt;<br /> defineerimisest kuni virtuaalmasinate haldamise ja kasutajale ligipääsu&lt;br /&gt;<br /> andmiseni. Virtualiseerimiseks kasutab I-Tee&lt;br /&gt;<br /> [https://www.virtualbox.org/ Oracle VirtualBox] virtualiseerimistarkvara.&lt;br /&gt;<br /> Virutaliseerimiskeskkonnaga suhtlemine toimub VirtualBox’i CLI kaudu.&lt;br /&gt;<br /> Ekraanipilti serveeritakse kasutajale RDP kaudu.<br /> <br /> Labori töölauamasinas avaneb kasutajale VirtualTA (teching assistant) aken.&lt;br /&gt;<br /> VirtualTA on Chromiumi kiosk režiimis töötav veebirakendus, mis annab kasutajale&lt;br /&gt;<br /> üle</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:I802_Firewalls_and_VPN_IPSec&diff=114716 2016-11-16T08:28:56Z

<p>Kkapp: /* Remote logging */</p> <hr /> <div>=Firewalls and VPN/IPSec=<br /> <br /> ==General information==<br /> <br /> ECTS: 4<br /> <br /> Lecturer: Lauri Võsandi<br /> <br /> <br /> ==Scenario==<br /> <br /> In this course we will attempt to set up a network similar to a corporate network with multiple offices, eg http://docplayer.it/docs-images/20/596222/images/25-0.png<br /> <br /> We will use VPN software to connect subnets to each other and we will use VPN software to connect our personal computers to the intranet.<br /> <br /> <br /> ==Setting up virtual machine hosts==<br /> <br /> For this course we have 3 Sun servers, each with 16GB of RAM. In each server we should be able to create 3 or more virtual machines. As host operating system we will install Ubuntu 16.04 server. On disks set up ext4 on mdraid set up in RAID1 configuration.<br /> <br /> For virtualization let's use libvirt and virt-manager on your Ubuntu laptops, for Windows and Mac unfortunately there is no decent UI available instead installing web interface such as [https://github.com/kimchi-project/kimchi Kimchi] is recommended.<br /> <br /> To install libvirt on the server:<br /> <br /> apt install libvirt-bin qemu-kvm<br /> <br /> Also add the primary user to the libvirt group:<br /> <br /> sudo gpasswd -a $USER libvirt<br /> <br /> On your laptop first set up SSH keys between the laptop and server with ssh-keygen and ssh-copy-id. And then you can install virt-manager with:<br /> <br /> sudo apt install virt-manager<br /> <br /> Copy CD ISO files into /var/lib/libvirt/images using scp or FileZilla.<br /> <br /> Continue with creating a virtual machine for each service. For Windows 2012 server virtual machines use 2G of RAM and 50G of storage. For Ubuntu 16.04 server installations use 1G of memory and 50G storage. For Ubuntu 16.04 MATE desktop installations use 2G of RAM.<br /> <br /> <br /> In order to set up virtual switch inside the server use Linux's built-in bridges, start with installing bridge-utils:<br /> <br /> apt install bridge-utils<br /> <br /> Reconfigure your server's /etc/network/interfaces, replace X with number relevant to your server. Also replace eth0, eth1 and eth2 with the network interfaces available in your machine:<br /> <br /> # The loopback network interface<br /> auto lo<br /> iface lo inet loopback<br /> <br /> # Wide area network interface<br /> auto br-wan<br /> iface br-wan inet dhcp<br /> # Until we set up router in a VM we will use DHCP so we can have internet access in 417<br /> bridge_ports eth0<br /> <br /> # Local area network interface<br /> auto br-lan<br /> iface br-lan inet static<br /> address 172.16.X.1<br /> netmask 255.255.255.0<br /> bridge_ports eth1<br /> <br /> # Management interface<br /> auto eth2<br /> iface eth2 inet static<br /> address 192.168.12.1X<br /> netmask 255.255.255.0<br /> <br /> When creating virtual machines, configure network as shown in the screenshot below:<br /> <br /> [[File:Virt-manager_bridges.png]]<br /> <br /> This way your VM-s should be able to access the Internet as the physical machine can<br /> <br /> ==Setting up router==<br /> <br /> On Wednesday 14. September we will configure OpenWrt as a router in a virtual machine.<br /> Download the OpenWrt image and uncompress it:<br /> <br /> cd /var/lib/libvirt/images/<br /> wget https://downloads.openwrt.org/chaos_calmer/15.05-rc3/x86/kvm_guest/openwrt-15.05-rc3-x86-kvm_guest-combined-ext4.img.gz<br /> gunzip openwrt-15.05.1-x86-kvm_guest-combined-ext4.img.gz<br /> <br /> Add second network interface to your router's VM.<br /> Configure first NIC as connected to br-wan and second one connected to br-lan.<br /> <br /> After that you should end up with topology similar to this:<br /> <br /> [[File:Topology-inside-server.png]]<br /> <br /> To clarify: 'srv1.office' and 'srv2.office' are the Ubuntu 16.04 servers, you should have configured static IP addresses or set a static lease from the router. The 'router.office' refers to the OpenWrt router you just set up. The router serves IP addresses using DHCP to 'ubuntu-mate.office' Ubuntu MATE 16.04 workstation and 'windows.office' refers to Windows workstation. Your physical server 'host.office' can be accessed as well. The 'office' throughout the diagram refers to your domain name, use abbrevations such as hq, rnd, devops for that.<br /> <br /> <br /> ==Domain names==<br /> <br /> Arti will be your DNS registrar (like Godaddy or Zone.ee). Currently added DNS records:<br /> <br /> * http://www.biz.wut.ee - 193.40.194.160 for Wut Incorporated website<br /> * http://gw.biz.wut.ee - 193.40.194.160 for OpenVPN gateway<br /> * http://wiki.biz.wut.ee - 193.40.194.161 for Wut Inc internal wiki<br /> * http://git.biz.wut.ee - 193.40.194.161 for Wut Inc source code hosting<br /> * http://paste.biz.wut.ee - 193.40.194.161 for Wut Inc code snippets<br /> * http://chat.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for Wut Inc IRC chatroom<br /> * http://pad.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for Wut Inc etherpad<br /> * http://ca.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for Wut Inc certificate authority web endpoint<br /> * http://mail.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for MX entry of biz.wut.ee<br /> <br /> (Re)configure your services to make use of these DNS records.<br /> <br /> ==Monitoring==<br /> <br /> Use this **only** on the physical hosts.<br /> <br /> You can (ab)use Lauri's collectd at http://log.koodur.com/cgp<br /> <br /> Install packages:<br /> <br /> apt install collectd<br /> <br /> Reconfigure service in /etc/collectd/collectd.conf:<br /> <br /> FQDNLookup true<br /> LoadPlugin syslog<br /> LoadPlugin cpu<br /> LoadPlugin df<br /> LoadPlugin disk<br /> LoadPlugin interface<br /> LoadPlugin load<br /> LoadPlugin memory<br /> LoadPlugin network<br /> LoadPlugin processes<br /> LoadPlugin swap<br /> LoadPlugin uptime<br /> LoadPlugin users<br /> LoadPlugin dns<br /> LoadPlugin ping<br /> LoadPlugin sensors<br /> <br /> &lt;Plugin df&gt;<br /> FSType rootfs<br /> FSType sysfs<br /> FSType proc<br /> FSType devtmpfs<br /> FSType devpts<br /> FSType tmpfs<br /> FSType fusectl<br /> FSType cgroup<br /> IgnoreSelected true<br /> &lt;/Plugin&gt;<br /> <br /> &lt;Plugin disk&gt;<br /> Disk &quot;/[sv]d[a-z]/&quot;<br /> &lt;/Plugin&gt;<br /> <br /> &lt;Include &quot;/etc/collectd/collectd.conf.d&quot;&gt;<br /> Filter &quot;*.conf&quot;<br /> &lt;/Include&gt;<br /> <br /> &lt;Plugin network&gt;<br /> Server &quot;185.94.112.74&quot;<br /> &lt;/Plugin&gt;<br /> <br /> ==Teams==<br /> <br /> ===Headquarters===<br /> <br /> Gateway: 193.40.194.220<br /> <br /> DNS: 193.40.0.12, 193.40.56.245<br /> <br /> Public IP address (port no 0 = enp6s4f0): 193.40.194.160/24<br /> <br /> Management network IP address (port no 1 = enp6s4f1), accessible from robotics club: 192.168.12.10<br /> <br /> Internal IP address of the physical server (port no 2 = enp0s9): 172.16.1.1/24<br /> <br /> Services:<br /> <br /> * Hypervisor, access to physical box - (Mohanad)<br /> * BIND9 as public DNS server, also figure out what domain name we should/can use (Arti)<br /> * domain controller, at this point primarily for user accounts (Keijo)<br /> * nginx web server, for company's homepage (Etienne)<br /> * SMB/CIFS fileserver, join to domain (Etienne)<br /> * VPN server for other subnets, presumably OpenVPN (Mohanad Aly)<br /> <br /> ===Research &amp; development===<br /> <br /> Gateway: 193.40.194.220<br /> <br /> DNS: 193.40.0.12, 193.40.56.245<br /> <br /> Public IP address (port no 0 = enp6s4f0): 193.40.194.161/24<br /> <br /> Management network IP address (port no 1 = enp6s4f1), accessible from robotics club: 192.168.12.11<br /> <br /> Internal IP address of the physical server (port no 2 = enp0s9): 172.16.2.1/24<br /> <br /> Team members: Marvin, Madis, Taavi, Berit, Joosep<br /> <br /> Services:<br /> <br /> * Hypervisor, access to physical box - Marvin<br /> * [https://gogs.io/docs Git hosting], for sharing scripts, set up LDAP to authenticate with domain controller (Madis)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Installation_MediaWiki Wiki], for exchanging information, [https://www.mediawiki.org/wiki/Extension:LDAP_Authentication/Kerberos_Configuration_Examples set up LDAP to authenticate with domain controller and later possibly configure web server to authenticate with Kerberos] (Taavi)<br /> * Windows XP workstation, join to domain<br /> * Ubuntu 16.04 MATE workstation, [https://raw.githubusercontent.com/laurivosandi/puppet-butterknife/master/files/etc/butterknife/helpers/join-domain join to domain].<br /> * [http://lauri.vosandi.com/2016/09/xenial-ltsp-ja-id-kaart.html LTSP server] (Joosep)<br /> * OpenVPN connection to headquarters, use shared secret at first, later X509 certificates<br /> * [https://github.com/bpoldoja/pastebin Pastebin], possibly later implement [https://github.com/laurivosandi/certidude/blob/master/certidude/auth.py#L37 Kerberos support] (Berit)<br /> ====Examples====<br /> Port forwarding example, we have 2 linux virtual machines, one forwarding to host local ip.<br /> [[File:vpn-portForwarding.png|900px|]]<br /> <br /> Network interface example file:<br /> <br /> auto lo<br /> iface lo inet loopback<br /> <br /> # Wide area network interface (port 0)<br /> auto br-wan<br /> iface br-wan inet manual<br /> bridge_ports enp6s4f0<br /> <br /> # Local area network interface (port 3)<br /> auto br-lan<br /> iface br-lan inet static<br /> address 172.16.2.1<br /> gateway 172.16.2.254<br /> dns-nameserver 172.16.2.254<br /> netmask 255.255.255.0<br /> bridge_ports enp0s8<br /> <br /> # Management interface (port 1)<br /> auto enp6s4f1<br /> iface enp6s4f1 inet static<br /> address 192.168.12.11<br /> netmask 255.255.255.0<br /> <br /> Openwrt interface file working example /etc/config/network:<br /> <br /> config interface 'lan'<br /> option ifname 'eth0'<br /> option type 'bridge'<br /> option proto 'static'<br /> option netmask '255.255.255.0'<br /> option ip6assign '60'<br /> option ipaddr '172.16.2.254'<br /> <br /> config interface 'wan'<br /> option ifname 'eth1'<br /> option proto 'static'<br /> option ipaddr '193.40.194.161'<br /> option gateway '193.40.194.220'<br /> option netmask '255.255.255.0'<br /> option dns '192.40.0.12 193.40.56.245'<br /> <br /> <br /> To create poor man's vpn. Install on your computer<br /> apt install sshuttle<br /> <br /> and connection.<br /> sshuttle --dns -HNvr username@server:port<br /> no you should be able to connect local network computers and services.<br /> '''NB! ping is not working with sshuttle'''<br /> you can read more here http://teohm.com/blog/using-sshuttle-in-daily-work/<br /> <br /> ====TODO====<br /> <br /> ===Devops===<br /> <br /> Gateway: 193.40.194.220<br /> <br /> DNS: 193.40.0.12, 193.40.56.245<br /> <br /> Public IP address (port no 0 = enp6s4f0): 193.40.194.162/24<br /> <br /> Management network IP address (port no 1 = enp6s4f1), accessible from robotics club: 192.168.12.12<br /> <br /> Internal IP address of the physical server (port no 2 = enp0s9): 172.16.3.1/24<br /> <br /> Services:<br /> <br /> * Hypervisor, access to physical box - Artur O<br /> * IRC, for chatting (Meelis Hass)<br /> * [https://github.com/ether/etherpad-lite Etherpad] for collaborating (Sheela)<br /> * [https://github.com/laurivosandi/certidude#usecases Certificate management] for roadwarriors, usecase number #1 (Artur O)<br /> * Monitoring software of your choice to make sure that services are up and running, possibly use LDAP for authentication (Artur O)<br /> * E-mail for sending notifications from monitoring software at first (Ilja), this needs MX records in DNS (Ilja, Mohanad helps)<br /> * Later, in the beginning just monitor public services: OpenVPN connection to headquarters<br /> <br /> ===Pentest===<br /> <br /> Find security issues in the deployed services, attempt to plant backdoors, malware etc.<br /> <br /> Team members: Kustas, Ender<br /> <br /> <br /> ==Point-to-point tunnels between routers==<br /> <br /> Since routers are the default route for all the internal machines the easiest way to set up routing between internal networks is to set up OpenVPN instances on each router.<br /> <br /> In router install OpenVPN module for OpenWrt:<br /> <br /> opkg update<br /> opkg install luci-app-openvpn openvpn-openssl<br /> <br /> In the OpenWrt web interface there should pop up Services section with OpenVPN underneath it.<br /> <br /> The topology for routers:<br /> <br /> [[File:Point-to-point.png]]<br /> <br /> <br /> For each tunnel configure on one end &quot;Simple server configuration for a routed point-to-point VPN&quot; and on the other end &quot;Simple client configuration for a routed point-to-point VPN&quot; the configuration for connection on hq could look something like this:<br /> <br /> [[File:Openwrt-openvpn-config.png]]<br /> <br /> To upload secret select secret under --Additional fields-- and hit add. To generate secret use following command on your laptop:<br /> <br /> openvpn --genkey --secret static.key<br /> <br /> Under Switch to advanced configuration --&gt; Networking add route field for each subnet you want to make accessible via that tunnel. For each tunnel a new interface pops up under Interfaces section. Assign firewall rules as appropriate. To test I guess you can just insert the interface into LAN zone.<br /> <br /> ==Generating certificates==<br /> <br /> To generate key, use your computer hostname as filename.<br /> <br /> openssl genrsa -out lauri-acer-c720p.key 4096<br /> <br /> To generate signing request, again use computer hostname as filename.<br /> <br /> openssl req -new -key lauri-acer-c720p.key -out lauri-acer-c720p.csr<br /> <br /> The command expects interactive input, set common name to your computer hostname again:<br /> <br /> lauri@lauri-c720p ~ $ openssl req -new -key lauri-acer-c720p.key -out lauri-acer-c720p.csr<br /> You are about to be asked to enter information that will be incorporated<br /> into your certificate request.<br /> What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.<br /> There are quite a few fields but you can leave some blank<br /> For some fields there will be a default value,<br /> If you enter '.', the field will be left blank.<br /> -----<br /> Country Name (2 letter code) [AU]:EE<br /> State or Province Name (full name) [Some-State]:Harjumaa<br /> Locality Name (eg, city) []:Tallinn<br /> Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Wut Incorporated<br /> Organizational Unit Name (eg, section) []:Headquarters<br /> Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:lauri-acer-c720p<br /> Email Address []:lauri@biz.wut.ee<br /> <br /> Please enter the following 'extra' attributes<br /> to be sent with your certificate request<br /> A challenge password []:<br /> An optional company name []:<br /> <br /> <br /> Send lauri-acer-c720p.csr to Artur. Artur has to send you back three things: OpenVPN configuration file, signed certificate lauri-acer-c720p.crt and just in case: server.crt, ca.crt, ta.key<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> To sign the request:<br /> <br /> openssl ca -config /etc/openvpn/easy-rsa/openssl-1.0.cnf -in lauri-acer-c720p.csr -extensions client_cert -out lauri-acer-c720p.crt<br /> <br /> To dump certificate contents in human-readable format:<br /> <br /> openssl x509 -in lauri-acer-c720p.crt -noout -text<br /> <br /> To test web server's TLS configuration:<br /> <br /> openssl s_client -connect www.koodur.com:443<br /> <br /> To make a HTTP request as well:<br /> <br /> (echo -en &quot;GET / HTTP/1.0\n\n&quot;; sleep 1) | openssl s_client -connect www.koodur.com:443<br /> <br /> See here for more about Estonian ID-card certificates: https://www.sk.ee/en/repository/ldap/ldap-kataloogi-kasutamine/<br /> <br /> ==Remote logging==<br /> <br /> In order to send logs to Graylog server, put those lines into new file: /etc/rsyslog.d/client.conf<br /> <br /> $ActionQueueType LinkedList<br /> $ActionQueueFileName srvrfwd<br /> $ActionResumeRetryCount -1<br /> $ActionQueueSaveOnShutdown on<br /> *.* @@logging.office:1514<br /> <br /> and then restart the service:<br /> <br /> sudo service rsyslog restart<br /> <br /> ==Internal DNS==<br /> <br /> All machines should have hostnames in accordance to this page, Keijo uses it to insert DNS entries for the DNS server that is accessible via VPN.<br /> <br /> When you reconfigure hostname on your Linux box: set /etc/hostname to the (short) hostname eg. 'monitoring' and set /etc/hosts line 127.0.1.1 to fully qualified hostname and (short) hostname '127.0.1.1 monitoring.office monitoring'<br /> <br /> Service:<br /> <br /> * dc01.office - 172.16.1.128 domain services<br /> * http://intranet.office - 172.16.x.x intranet website<br /> * http://wiki.office - 172.16.2.30 internal wiki<br /> * http://git.office - 172.16.2.171 source code hosting<br /> * http://paste.office - 172.16.2.20 code snippets<br /> * http://chat.office - 172.16.3.149 IRC server<br /> * http://pad.office - 172.16.3.247 etherpad<br /> * http://ca.office - 172.16.x.x certificate authority web endpoint<br /> * http://mail.office - 172.16.3.235 webmail<br /> * http://logging.office - 172.16.3.228 Artur's graylog<br /> * http://monitoring.office - 172.16.x.x Mohanad's nagios<br /> <br /> Other boxes:<br /> <br /> * http://router-hq.office - 172.16.1.254 hq router<br /> * http://router-rnd.office - 172.16.2.254 rnd router<br /> * http://router-devops.office - 172.16.3.254 devops router<br /> * host-hq.office - 172.16.1.1 hq host<br /> * host-rnd.office - 172.16.2.1 rnd host<br /> * host-devops.office - 172.16.3.1 devops host<br /> <br /> =Boring stuff=<br /> <br /> ==Report template==<br /> <br /> Send report as a plaintext e-mail to Lauri, in the title include: Report #number - your name - your team<br /> <br /> In the content make sure you specify the timespan you're talking about (September of 2016, first half of October 2016 etc)<br /> <br /> The content, no need for formal speech:<br /> <br /> * What have been done so far by the team (eg. server hardware setup, virtual machine setup, service setup)<br /> * What was your role for this timespan, note that we will shuffle the teams now and then<br /> * What was your contribution, or in other words what did you do during this timespan<br /> * What (security) incidents happened - red team found messing around with the servers, passwords changed, backdoor found etc.<br /> <br /> ==September wrapup &amp; iptables lecture==<br /> <br /> [https://docs.google.com/presentation/d/1mt0g_BN-l_Jz6HQ1D52WJIdMjPtkTt95CPYFejjiikE/ Lecture slides] [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/0fa18d0e-f1b2-44b7-878b-5e4c66e6040e video recording]<br /> <br /> ==October wrapup &amp; X.509/TLS lecture==<br /> <br /> [https://docs.google.com/presentation/d/1kqTyhhUu5CfwODmOTIC7odhlYfeEeJALTd4RX7XhPLE/edit?usp=sharing Lecture slides]<br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3baf5fa7-71d7-40b7-8081-2dfb42b378a5?ec=true video recording]</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:I802_Firewalls_and_VPN_IPSec&diff=114300 2016-11-09T08:49:57Z

<p>Kkapp: /* Internal DNS */</p> <hr /> <div>=Firewalls and VPN/IPSec=<br /> <br /> ==General information==<br /> <br /> ECTS: 4<br /> <br /> Lecturer: Lauri Võsandi<br /> <br /> <br /> ==Scenario==<br /> <br /> In this course we will attempt to set up a network similar to a corporate network with multiple offices, eg http://docplayer.it/docs-images/20/596222/images/25-0.png<br /> <br /> We will use VPN software to connect subnets to each other and we will use VPN software to connect our personal computers to the intranet.<br /> <br /> <br /> ==Setting up virtual machine hosts==<br /> <br /> For this course we have 3 Sun servers, each with 16GB of RAM. In each server we should be able to create 3 or more virtual machines. As host operating system we will install Ubuntu 16.04 server. On disks set up ext4 on mdraid set up in RAID1 configuration.<br /> <br /> For virtualization let's use libvirt and virt-manager on your Ubuntu laptops, for Windows and Mac unfortunately there is no decent UI available instead installing web interface such as [https://github.com/kimchi-project/kimchi Kimchi] is recommended.<br /> <br /> To install libvirt on the server:<br /> <br /> apt install libvirt-bin qemu-kvm<br /> <br /> Also add the primary user to the libvirt group:<br /> <br /> sudo gpasswd -a $USER libvirt<br /> <br /> On your laptop first set up SSH keys between the laptop and server with ssh-keygen and ssh-copy-id. And then you can install virt-manager with:<br /> <br /> sudo apt install virt-manager<br /> <br /> Copy CD ISO files into /var/lib/libvirt/images using scp or FileZilla.<br /> <br /> Continue with creating a virtual machine for each service. For Windows 2012 server virtual machines use 2G of RAM and 50G of storage. For Ubuntu 16.04 server installations use 1G of memory and 50G storage. For Ubuntu 16.04 MATE desktop installations use 2G of RAM.<br /> <br /> <br /> In order to set up virtual switch inside the server use Linux's built-in bridges, start with installing bridge-utils:<br /> <br /> apt install bridge-utils<br /> <br /> Reconfigure your server's /etc/network/interfaces, replace X with number relevant to your server. Also replace eth0, eth1 and eth2 with the network interfaces available in your machine:<br /> <br /> # The loopback network interface<br /> auto lo<br /> iface lo inet loopback<br /> <br /> # Wide area network interface<br /> auto br-wan<br /> iface br-wan inet dhcp<br /> # Until we set up router in a VM we will use DHCP so we can have internet access in 417<br /> bridge_ports eth0<br /> <br /> # Local area network interface<br /> auto br-lan<br /> iface br-lan inet static<br /> address 172.16.X.1<br /> netmask 255.255.255.0<br /> bridge_ports eth1<br /> <br /> # Management interface<br /> auto eth2<br /> iface eth2 inet static<br /> address 192.168.12.1X<br /> netmask 255.255.255.0<br /> <br /> When creating virtual machines, configure network as shown in the screenshot below:<br /> <br /> [[File:Virt-manager_bridges.png]]<br /> <br /> This way your VM-s should be able to access the Internet as the physical machine can<br /> <br /> ==Setting up router==<br /> <br /> On Wednesday 14. September we will configure OpenWrt as a router in a virtual machine.<br /> Download the OpenWrt image and uncompress it:<br /> <br /> cd /var/lib/libvirt/images/<br /> wget https://downloads.openwrt.org/chaos_calmer/15.05-rc3/x86/kvm_guest/openwrt-15.05-rc3-x86-kvm_guest-combined-ext4.img.gz<br /> gunzip openwrt-15.05.1-x86-kvm_guest-combined-ext4.img.gz<br /> <br /> Add second network interface to your router's VM.<br /> Configure first NIC as connected to br-wan and second one connected to br-lan.<br /> <br /> After that you should end up with topology similar to this:<br /> <br /> [[File:Topology-inside-server.png]]<br /> <br /> To clarify: 'srv1.office' and 'srv2.office' are the Ubuntu 16.04 servers, you should have configured static IP addresses or set a static lease from the router. The 'router.office' refers to the OpenWrt router you just set up. The router serves IP addresses using DHCP to 'ubuntu-mate.office' Ubuntu MATE 16.04 workstation and 'windows.office' refers to Windows workstation. Your physical server 'host.office' can be accessed as well. The 'office' throughout the diagram refers to your domain name, use abbrevations such as hq, rnd, devops for that.<br /> <br /> <br /> ==Domain names==<br /> <br /> Arti will be your DNS registrar (like Godaddy or Zone.ee). Currently added DNS records:<br /> <br /> * http://www.biz.wut.ee - 193.40.194.160 for Wut Incorporated website<br /> * http://gw.biz.wut.ee - 193.40.194.160 for OpenVPN gateway<br /> * http://wiki.biz.wut.ee - 193.40.194.161 for Wut Inc internal wiki<br /> * http://git.biz.wut.ee - 193.40.194.161 for Wut Inc source code hosting<br /> * http://paste.biz.wut.ee - 193.40.194.161 for Wut Inc code snippets<br /> * http://chat.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for Wut Inc IRC chatroom<br /> * http://pad.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for Wut Inc etherpad<br /> * http://ca.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for Wut Inc certificate authority web endpoint<br /> * http://mail.biz.wut.ee - 193.40.194.162 for MX entry of biz.wut.ee<br /> <br /> (Re)configure your services to make use of these DNS records.<br /> <br /> ==Monitoring==<br /> <br /> Use this **only** on the physical hosts.<br /> <br /> You can (ab)use Lauri's collectd at http://log.koodur.com/cgp<br /> <br /> Install packages:<br /> <br /> apt install collectd<br /> <br /> Reconfigure service in /etc/collectd/collectd.conf:<br /> <br /> FQDNLookup true<br /> LoadPlugin syslog<br /> LoadPlugin cpu<br /> LoadPlugin df<br /> LoadPlugin disk<br /> LoadPlugin interface<br /> LoadPlugin load<br /> LoadPlugin memory<br /> LoadPlugin network<br /> LoadPlugin processes<br /> LoadPlugin swap<br /> LoadPlugin uptime<br /> LoadPlugin users<br /> LoadPlugin dns<br /> LoadPlugin ping<br /> LoadPlugin sensors<br /> <br /> &lt;Plugin df&gt;<br /> FSType rootfs<br /> FSType sysfs<br /> FSType proc<br /> FSType devtmpfs<br /> FSType devpts<br /> FSType tmpfs<br /> FSType fusectl<br /> FSType cgroup<br /> IgnoreSelected true<br /> &lt;/Plugin&gt;<br /> <br /> &lt;Plugin disk&gt;<br /> Disk &quot;/[sv]d[a-z]/&quot;<br /> &lt;/Plugin&gt;<br /> <br /> &lt;Include &quot;/etc/collectd/collectd.conf.d&quot;&gt;<br /> Filter &quot;*.conf&quot;<br /> &lt;/Include&gt;<br /> <br /> &lt;Plugin network&gt;<br /> Server &quot;185.94.112.74&quot;<br /> &lt;/Plugin&gt;<br /> <br /> ==Teams==<br /> <br /> ===Headquarters===<br /> <br /> Gateway: 193.40.194.220<br /> <br /> DNS: 193.40.0.12, 193.40.56.245<br /> <br /> Public IP address (port no 0 = enp6s4f0): 193.40.194.160/24<br /> <br /> Management network IP address (port no 1 = enp6s4f1), accessible from robotics club: 192.168.12.10<br /> <br /> Internal IP address of the physical server (port no 2 = enp0s9): 172.16.1.1/24<br /> <br /> Services:<br /> <br /> * Hypervisor, access to physical box - (Mohanad)<br /> * BIND9 as public DNS server, also figure out what domain name we should/can use (Arti)<br /> * domain controller, at this point primarily for user accounts (Keijo)<br /> * nginx web server, for company's homepage (Etienne)<br /> * SMB/CIFS fileserver, join to domain (Etienne)<br /> * VPN server for other subnets, presumably OpenVPN (Mohanad Aly)<br /> <br /> ===Research &amp; development===<br /> <br /> Gateway: 193.40.194.220<br /> <br /> DNS: 193.40.0.12, 193.40.56.245<br /> <br /> Public IP address (port no 0 = enp6s4f0): 193.40.194.161/24<br /> <br /> Management network IP address (port no 1 = enp6s4f1), accessible from robotics club: 192.168.12.11<br /> <br /> Internal IP address of the physical server (port no 2 = enp0s9): 172.16.2.1/24<br /> <br /> Team members: Marvin, Madis, Taavi, Berit, Joosep<br /> <br /> Services:<br /> <br /> * Hypervisor, access to physical box - Marvin<br /> * [https://gogs.io/docs Git hosting], for sharing scripts, set up LDAP to authenticate with domain controller (Madis)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Installation_MediaWiki Wiki], for exchanging information, [https://www.mediawiki.org/wiki/Extension:LDAP_Authentication/Kerberos_Configuration_Examples set up LDAP to authenticate with domain controller and later possibly configure web server to authenticate with Kerberos] (Taavi)<br /> * Windows XP workstation, join to domain<br /> * Ubuntu 16.04 MATE workstation, [https://raw.githubusercontent.com/laurivosandi/puppet-butterknife/master/files/etc/butterknife/helpers/join-domain join to domain].<br /> * [http://lauri.vosandi.com/2016/09/xenial-ltsp-ja-id-kaart.html LTSP server] (Joosep)<br /> * OpenVPN connection to headquarters, use shared secret at first, later X509 certificates<br /> * [https://github.com/bpoldoja/pastebin Pastebin], possibly later implement [https://github.com/laurivosandi/certidude/blob/master/certidude/auth.py#L37 Kerberos support] (Berit)<br /> ====Examples====<br /> Port forwarding example, we have 2 linux virtual machines, one forwarding to host local ip.<br /> [[File:vpn-portForwarding.png|900px|]]<br /> <br /> Network interface example file:<br /> <br /> auto lo<br /> iface lo inet loopback<br /> <br /> # Wide area network interface (port 0)<br /> auto br-wan<br /> iface br-wan inet manual<br /> bridge_ports enp6s4f0<br /> <br /> # Local area network interface (port 3)<br /> auto br-lan<br /> iface br-lan inet static<br /> address 172.16.2.1<br /> gateway 172.16.2.254<br /> dns-nameserver 172.16.2.254<br /> netmask 255.255.255.0<br /> bridge_ports enp0s8<br /> <br /> # Management interface (port 1)<br /> auto enp6s4f1<br /> iface enp6s4f1 inet static<br /> address 192.168.12.11<br /> netmask 255.255.255.0<br /> <br /> Openwrt interface file working example /etc/config/network:<br /> <br /> config interface 'lan'<br /> option ifname 'eth0'<br /> option type 'bridge'<br /> option proto 'static'<br /> option netmask '255.255.255.0'<br /> option ip6assign '60'<br /> option ipaddr '172.16.2.254'<br /> <br /> config interface 'wan'<br /> option ifname 'eth1'<br /> option proto 'static'<br /> option ipaddr '193.40.194.161'<br /> option gateway '193.40.194.220'<br /> option netmask '255.255.255.0'<br /> option dns '192.40.0.12 193.40.56.245'<br /> <br /> <br /> To create poor man's vpn. Install on your computer<br /> apt install sshuttle<br /> <br /> and connection.<br /> sshuttle --dns -HNvr username@server:port<br /> no you should be able to connect local network computers and services.<br /> '''NB! ping is not working with sshuttle'''<br /> you can read more here http://teohm.com/blog/using-sshuttle-in-daily-work/<br /> <br /> ====TODO====<br /> <br /> ===Devops===<br /> <br /> Gateway: 193.40.194.220<br /> <br /> DNS: 193.40.0.12, 193.40.56.245<br /> <br /> Public IP address (port no 0 = enp6s4f0): 193.40.194.162/24<br /> <br /> Management network IP address (port no 1 = enp6s4f1), accessible from robotics club: 192.168.12.12<br /> <br /> Internal IP address of the physical server (port no 2 = enp0s9): 172.16.3.1/24<br /> <br /> Services:<br /> <br /> * Hypervisor, access to physical box - Artur O<br /> * IRC, for chatting (Meelis Hass)<br /> * [https://github.com/ether/etherpad-lite Etherpad] for collaborating (Sheela)<br /> * [https://github.com/laurivosandi/certidude#usecases Certificate management] for roadwarriors, usecase number #1 (Artur O)<br /> * Monitoring software of your choice to make sure that services are up and running, possibly use LDAP for authentication (Artur O)<br /> * E-mail for sending notifications from monitoring software at first (Ilja), this needs MX records in DNS (Ilja, Mohanad helps)<br /> * Later, in the beginning just monitor public services: OpenVPN connection to headquarters<br /> <br /> ===Pentest===<br /> <br /> Find security issues in the deployed services, attempt to plant backdoors, malware etc.<br /> <br /> Team members: Kustas, Ender<br /> <br /> <br /> ==Point-to-point tunnels between routers==<br /> <br /> Since routers are the default route for all the internal machines the easiest way to set up routing between internal networks is to set up OpenVPN instances on each router.<br /> <br /> In router install OpenVPN module for OpenWrt:<br /> <br /> opkg update<br /> opkg install luci-app-openvpn openvpn-openssl<br /> <br /> In the OpenWrt web interface there should pop up Services section with OpenVPN underneath it.<br /> <br /> The topology for routers:<br /> <br /> [[File:Point-to-point.png]]<br /> <br /> <br /> For each tunnel configure on one end &quot;Simple server configuration for a routed point-to-point VPN&quot; and on the other end &quot;Simple client configuration for a routed point-to-point VPN&quot; the configuration for connection on hq could look something like this:<br /> <br /> [[File:Openwrt-openvpn-config.png]]<br /> <br /> To upload secret select secret under --Additional fields-- and hit add. To generate secret use following command on your laptop:<br /> <br /> openvpn --genkey --secret static.key<br /> <br /> Under Switch to advanced configuration --&gt; Networking add route field for each subnet you want to make accessible via that tunnel. For each tunnel a new interface pops up under Interfaces section. Assign firewall rules as appropriate. To test I guess you can just insert the interface into LAN zone.<br /> <br /> ==Generating certificates==<br /> <br /> To generate key:<br /> <br /> openssl genrsa -out lauri-acer-c720p.key 4096<br /> <br /> To generate signing request:<br /> <br /> openssl req -new -key lauri-acer-c720p.key -out lauri-acer-c720p.csr<br /> <br /> The command expects interactive input:<br /> <br /> lauri@lauri-c720p ~ $ openssl req -new -key lauri-acer-c720p.key -out lauri-acer-c720p.csr<br /> You are about to be asked to enter information that will be incorporated<br /> into your certificate request.<br /> What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.<br /> There are quite a few fields but you can leave some blank<br /> For some fields there will be a default value,<br /> If you enter '.', the field will be left blank.<br /> -----<br /> Country Name (2 letter code) [AU]:EE<br /> State or Province Name (full name) [Some-State]:Harjumaa<br /> Locality Name (eg, city) []:Tallinn<br /> Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Wut Incorporated<br /> Organizational Unit Name (eg, section) []:Headquarters<br /> Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:lauri-acer-c720p<br /> Email Address []:lauri@biz.wut.ee<br /> <br /> Please enter the following 'extra' attributes<br /> to be sent with your certificate request<br /> A challenge password []:<br /> An optional company name []:<br /> <br /> <br /> Send lauri-acer-c720p.csr to Artur. Artur has to send you back three things: OpenVPN configuration file, signed certificate lauri-acer-c720p.crt and just in case: server.crt and ca.crt<br /> <br /> <br /> To sign the request:<br /> <br /> openssl ca -config ca.cnf -in lauri-acer-c720p.csr -extensions client_cert -out lauri-acer-c720p.crt<br /> <br /> To dump certificate contents in human-readable format:<br /> <br /> openssl x509 -in lauri-acer-c720p.crt -noout -text<br /> <br /> To test web server's TLS configuration:<br /> <br /> openssl s_client -connect www.koodur.com:443<br /> <br /> To make a HTTP request as well:<br /> <br /> (echo -en &quot;GET / HTTP/1.0\n\n&quot;; sleep 1) | openssl s_client -connect www.koodur.com:443<br /> <br /> See here for more about Estonian ID-card certificates: https://www.sk.ee/en/repository/ldap/ldap-kataloogi-kasutamine/<br /> <br /> ==Remote logging==<br /> <br /> In order to send logs to Graylog server, put those lines into new file: /etc/rsyslog.d/client.conf<br /> <br /> $ActionQueueType LinkedList<br /> $ActionQueueFileName srvrfwd<br /> $ActionResumeRetryCount -1<br /> $ActionQueueSaveOnShutdown on<br /> *.* @@172.16.3.228:1514<br /> <br /> and then restart the service:<br /> <br /> sudo service rsyslog restart<br /> <br /> ==Internal DNS==<br /> <br /> All machines should have hostnames in accordance to this page, Keijo uses it to insert DNS entries for the DNS server that is accessible via VPN.<br /> <br /> When you reconfigure hostname on your Linux box: set /etc/hostname to the (short) hostname eg. 'monitoring' and set /etc/hosts line 127.0.1.1 to fully qualified hostname and (short) hostname '127.0.1.1 monitoring.office monitoring'<br /> <br /> Service:<br /> <br /> * dc01.office - 172.16.1.128 domain services<br /> * http://intranet.office - 172.16.x.x intranet website<br /> * http://wiki.office - 172.16.2.30 internal wiki<br /> * http://git.office - 172.16.2.171 source code hosting<br /> * http://paste.office - 172.16.2.20 code snippets<br /> * http://chat.office - 172.16.3.149 IRC server<br /> * http://pad.office - 172.16.3.247 etherpad<br /> * http://ca.office - 172.16.x.x certificate authority web endpoint<br /> * http://mail.office - 172.16.3.235 webmail<br /> * http://logging.office - 172.16.3.228 Artur's graylog<br /> * http://monitoring.office - 172.16.x.x Mohanad's nagios<br /> <br /> Other boxes:<br /> <br /> * http://router-hq.office - 172.16.1.254 hq router<br /> * http://router-rnd.office - 172.16.2.254 rnd router<br /> * http://router-devops.office - 172.16.3.254 devops router<br /> * host-hq.office - 172.16.1.1 hq host<br /> * host-rnd.office - 172.16.2.1 rnd host<br /> * host-devops.office - 172.16.3.1 devops host<br /> <br /> =Boring stuff=<br /> <br /> ==Report template==<br /> <br /> Send report as a plaintext e-mail to Lauri, in the title include: Report #number - your name - your team<br /> <br /> In the content make sure you specify the timespan you're talking about (September of 2016, first half of October 2016 etc)<br /> <br /> The content, no need for formal speech:<br /> <br /> * What have been done so far by the team (eg. server hardware setup, virtual machine setup, service setup)<br /> * What was your role for this timespan, note that we will shuffle the teams now and then<br /> * What was your contribution, or in other words what did you do during this timespan<br /> * What (security) incidents happened - red team found messing around with the servers, passwords changed, backdoor found etc.<br /> <br /> ==September wrapup &amp; iptables lecture==<br /> <br /> [https://docs.google.com/presentation/d/1mt0g_BN-l_Jz6HQ1D52WJIdMjPtkTt95CPYFejjiikE/ Lecture slides] [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/0fa18d0e-f1b2-44b7-878b-5e4c66e6040e video recording]</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp&diff=110732 2016-10-19T16:42:17Z

<p>Kkapp: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> '''Autor:''' Keijo Kapp<br /> <br /> '''Kuupäev:''' 19.10.2016<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursuslased<br /> sisse nende valitud erialale ning anti juhtnööre õpingute läbimiseks IT Kolledžis.<br /> See on ilmselt üks olulisemaid aineid IT erialal alustavatele esmakursuslastele,<br /> eriti neile, kellel ei ole reaalseid kogemusi IT-s. Aine annab piiratud, kuid üsna<br /> selge ettekujutuse erinevates IT valdkondades toimuvast.<br /> Peamise osa ainest moodustasid ettekanded erinevates ettevõtetes erinevaid ülesandeid täitvad IT valdkonna<br /> spetsialistid, kes on oma alal jõudnud arvestatavale tasemele.<br /> <br /> See on üks nendest ainetest, kus oleks soovinud igas loengus kohal olla, sest igast loengust sai õppida midagi unikaalset. Kahjuks ei olnud mul võimalik kõikides loengutes osaleda. See-eest proovisin võtta viimast loengute salvestusi vaadates<br /> <br /> Esimese loengus rääkisid ja selgitasid mitmeid kooli ja õppekorraldusega seotud<br /> aspekte erinevad kooli töötajad. Räägiti nii kõnealusest ainest, kooli õppekorralduseeskirjadest kui<br /> ka üldse meid puudutavatest Eesti haridussüsteemi osadest. Ehkki kogu selle info<br /> oleks saanud ammutada erinevaid internetipõhiseid infoallikaid kasutades, oli see<br /> mõnemõrra efektiivsem variant olulisemate teemate selgitamiseks. Lisaks räägiti<br /> õppimisega vähem otseselt seotud teemadest nagu näiteks huvitegevus.<br /> <br /> Esimese külalisettekande tegi riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Minu jaoks<br /> oli tegemist ühe kõige olulisema, huvitavama ja meeldejäävama ettekandega<br /> Jaan Priisalu oma kõrval. Ta rääkis oma elukäigust, karjäärist, enda kui arhitekti<br /> igapäevatööst ning oma nägemusest ja arvamusest erinevate oma ala aspektide suhtes.<br /> Meeldejääv oli see ettekanne mitmel põhjusel. Esiteks leidsin tema jutust mitmeid analooge<br /> enda mõttelaadi, seisukohtade ja ka senise elukäiguga.<br /> Teiseks olen ma varasemalt korduvalt tema nimega kokku puutunud ühes avaliku sektori asutuses<br /> töötades ning mul on olnud ka võimalus temaga Skype vahendusel mõnel koosolekul<br /> osaleda. Ta on jätnud väga professionaalse mulje ning ka tema haritus on mitmel<br /> moel väljapaistev. Ta on kindlasti isik, kellest tasub kõigil rohkemal või<br /> vähemal määral eeskuju võtta.<br /> <br /> Teise ettekande tegid kaks Testlio-nimelise startupi asutajat - Kristel ja Marko Kruustük.<br /> Ettekanne käsitles peamiselt startupi alustamist Testlio näitel ning ka laiemat olukorda<br /> startupi maastikul. Esinejad rääkisid üsna detailselt oma startupi alustamisest idee<br /> tekkimisest kuni suhteliselt eduka ettevõtteni jõudmiseni. Ehkki olen ise startupi<br /> maailmaga üsna tihedalt seotud, ei olnud teema minu jaoks eriti huvitav. Seda põhjusel,<br /> et nähtavasti on igal inimesel ja ettevõttel oma unikaalne lugu ning<br /> igaühe loo ärakuulamine on küll silmaringi laiendav, kuid ei tundu ratsionaalne.<br /> Siiski sai mõningaid näpunäiteid startupide kohta, mida saaks praegu või tulevikus kasutada.<br /> Igatahes soovin neile edu oma eesmärkide saavutamisel.<br /> <br /> Kolmanda ettekande tegi Lembitu Ling, kes pidavat olema nn. vanakooli süsteemiadministraator.<br /> Ka see oli üsnagi meeldejääv esitus, kuid pigem seetõttu, et tema esituses<br /> kõlas mitmeid seisukohti, mis tekitavad tugevaid eriarvamusi. Need on seotud<br /> tööeetika ning professionaalsusega. Nimelt oli üks läbivaid teemasid<br /> tarkvaraarendajate ja süsteemiadministraatorite vastuolu. Olen seni arvanud, et<br /> jutud selliste konfliktide suhtes on vaid naljaga pooleks müüt või eelmisse<br /> aastatuhandesse jäänud arusaam erinevate osapoolte olulisusest iga süsteemi<br /> elutsüklis. Esineja käsitles teemat väga ebaobjektiivselt, tuues välja mitmeid<br /> jaburaid, põhjendamatuid ja potensiaalselt solvavaid väiteid. Kuigi minu arusaam<br /> erinevate asja IT valdkonna ametitest ja ametialasest professionaalsusest on teistsugune,<br /> oli ettekanne siiski huvitav ja informatiivne.<br /> <br /> Neljandat loengut alustas Andres Septer Eesti tööturu olukorra teemal. Ta rääkis<br /> erinevatest võimalustest tööturule jõuda ja seal tegutseda. Kuigi mina olen juba<br /> mõnda aega IT tööturul olnud, oli ka minu jaoks kogu jutt huvitav ja ka hariv.<br /> Tema jutust leidsin kinnitust ka endal erinevate allikate toel kujunenud arvamustele.<br /> Ta andis olulisi soovitusi tööturl heade valikute tegemiseks ning tõi välja<br /> potensiaalseid probleeme, mis võivad tekkida.<br /> Teise osa loengust pidas Einar Koltšanov, kes on nn scrum master. Ta rääkis oma omalaadsest<br /> teekonnast IT-sse, selgitas scrum masteri olemust ja vajalikkust. Selle käigus tõigi ta välja<br /> probleemid, mille lahendamisega taga tegeleb - probleemid äripoole ja IT poole arusaamatustega.<br /> Ettekandes oli mitmeid detaile, mida tasub kõrva taha panna, et olla tööalaselt efektiivne. Ettekande lõppedes jagati kogemusi ja teadmisi välismaal töötamise kohta.<br /> <br /> Viies ettekanne käsitles analüütikat IT-s. Esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tollametist.<br /> Teema oli väga huvitav ning selgitas, kuidas ja miks üldse andmeid analüüsitakse.<br /> Eriti just mulle oli teema huvitav ja oluline ning muutis mõningal määral<br /> minu arusaama analüütikast. Loengu peateema raames selgitati ilmselt suurimat<br /> probleemi analüütikas - analüüsitavad andmed ei kajastada tihtipeale tegelikkust.<br /> Pean teemat oluliseks, sest arvan, et võimekus andmeid õigesti analüüsida võib<br /> mängida olulist rolli mitmete probleemide lahendamisel nii ühiskondlikul kui ka<br /> üksikisiku tasandil. Lisaks üldisele analüütikale rääkis esineja ka oma tööst<br /> EMTA-s ning sellest kuidas analüütika seal reaalselt töötab.<br /> <br /> Kuues ettekanne oli Eesti küberturbe teemal. Esinejaks oli Jaan Priisalu.<br /> See oli nii teema kui sisu poolest vast kõige huvitavam ettekanne, kuhu ma kahjuks<br /> kohale ei saanud tulla. Ettekandes räägiti mõnevõrra Eesti küberi ajaloost,<br /> ehk miks ja kuidas vastavad institutsuiinid on tekkinud. Räägiti näiteks ID kaardi<br /> ajaloost ja olemusest nende inimeste silme läbi, kes sellele aluse panid. Esineja<br /> ettekande jooksul palju huvitavaid näiteid erinevate alamteemade kohta. Mulle<br /> väga meeldis kuidas ta üldse kogu seda teemat käsitles - vähe oli juttu häkkerlusest,<br /> küberkuritegevusest ning rohkem tavainimesi huvitavatel teemadel. Ta tõi välja<br /> kogu IT alal väga olulise printsiibi, mida vahel kiputakse unustama - kogu arvutite<br /> mõte on automatiseerida reaalse elu protsesse. Me ei kirjuta ju koodi või ei<br /> tegele küberturbega vaid seepärast, et see on lõbus. Meil on ikka mingi eesmärk<br /> panna arvuti tegema seda, mida me soovime. Ka küberturbe mõte pole otseselt<br /> süsteeme kaitsta, vaid kaitsta protsesse, mida nende süsteemide mittetöötamine<br /> võb kahjustada.<br /> <br /> Viimase ettekande tegi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Ta rääkis turundusest, erinevatest<br /> turundusega seotud mõistetest ja kontseptsioonidest. Ausalt öeldes olen mina ja<br /> ilmselt paljud teised turunduse kui eraldi tegevusala suhtes skeptiline, mistõttue<br /> ei teki huvi nii turundusspetsiifilise teema suhtes. See ei tähenda, et ma ei<br /> pea turundust oluliseks. Nendest teemadest rääkimine on siiski vajalik ja kasulik.<br /> Loeng oli sisukas ning tuleb kindlasti tulevikus kasuks, arvestades, et ilmselt<br /> on ka minul tulevikus turundamise ja ärijuhtmisega tegemist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks oli tegemist ühe kõige huvipakkuma ainega esimesel semestril, mi<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Arvestuse läbikukkumisel===<br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri - punkt 5.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri -punkt 5.2.11]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. OF õppekohal õppides maksab kordussooritus 20€. RF õppekoal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - punkt 10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).===<br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord - punkt 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Täpsemaid juhiseid vajalik eelduste ja tegevuste kohta leiab lehelt [https://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord].<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord - punkt 3.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris. Õppekoormust arvestatakse kord aastas, mistõttu on peab kumulatiivselt täitma aasta jooksul 54 EAP-d. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Antud juhul täidetakse aastas õppekoorust mahus 47 EAP-d. Ülejäänud 7 EAP-d tuleb hüvitada. Ühe EAP hüvitamise hind on 50€ EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Seega tuleb tasuda 350€.<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp&diff=110730 2016-10-19T16:40:15Z

<p>Kkapp: /* Arvestuse läbikukkumisel */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> '''Autor:''' Keijo Kapp<br /> <br /> '''Kuupäev:''' 19.10.2016<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursuslased<br /> sisse nende valitud erialale ning anti juhtnööre õpingute läbimiseks IT Kolledžis.<br /> See on ilmselt üks olulisemaid aineid IT erialal alustavatele esmakursuslastele,<br /> eriti neile, kellel ei ole reaalseid kogemusi IT-s. Aine annab piiratud, kuid üsna<br /> selge ettekujutuse erinevates IT valdkondades toimuvast.<br /> Peamise osa ainest moodustasid ettekanded erinevates ettevõtetes erinevaid ülesandeid täitvad IT valdkonna<br /> spetsialistid, kes on oma alal jõudnud arvestatavale tasemele.<br /> <br /> See on üks nendest ainetest, kus oleks soovinud igas loengus kohal olla, sest igast loengust sai õppida midagi unikaalset. Kahjuks ei olnud mul võimalik kõikides loengutes osaleda. See-eest proovisin võtta viimast loengute salvestusi vaadates<br /> <br /> Esimese loengus rääkisid ja selgitasid mitmeid kooli ja õppekorraldusega seotud<br /> aspekte erinevad kooli töötajad. Räägiti nii kõnealusest ainest, kooli õppekorralduseeskirjadest kui<br /> ka üldse meid puudutavatest Eesti haridussüsteemi osadest. Ehkki kogu selle info<br /> oleks saanud ammutada erinevaid internetipõhiseid infoallikaid kasutades, oli see<br /> mõnemõrra efektiivsem variant olulisemate teemate selgitamiseks. Lisaks räägiti<br /> õppimisega vähem otseselt seotud teemadest nagu näiteks huvitegevus.<br /> <br /> Esimese külalisettekande tegi riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Minu jaoks<br /> oli tegemist ühe kõige olulisema, huvitavama ja meeldejäävama ettekandega<br /> Jaan Priisalu oma kõrval. Ta rääkis oma elukäigust, karjäärist, enda kui arhitekti<br /> igapäevatööst ning oma nägemusest ja arvamusest erinevate oma ala aspektide suhtes.<br /> Meeldejääv oli see ettekanne mitmel põhjusel. Esiteks leidsin tema jutust mitmeid analooge<br /> enda mõttelaadi, seisukohtade ja ka senise elukäiguga.<br /> Teiseks olen ma varasemalt korduvalt tema nimega kokku puutunud ühes avaliku sektori asutuses<br /> töötades ning mul on olnud ka võimalus temaga Skype vahendusel mõnel koosolekul<br /> osaleda. Ta on jätnud väga professionaalse mulje ning ka tema haritus on mitmel<br /> moel väljapaistev. Ta on kindlasti isik, kellest tasub kõigil rohkemal või<br /> vähemal määral eeskuju võtta.<br /> <br /> Teise ettekande tegid kaks Testlio-nimelise startupi asutajat - Kristel ja Marko Kruustük.<br /> Ettekanne käsitles peamiselt startupi alustamist Testlio näitel ning ka laiemat olukorda<br /> startupi maastikul. Esinejad rääkisid üsna detailselt oma startupi alustamisest idee<br /> tekkimisest kuni suhteliselt eduka ettevõtteni jõudmiseni. Ehkki olen ise startupi<br /> maailmaga üsna tihedalt seotud, ei olnud teema minu jaoks eriti huvitav. Seda põhjusel,<br /> et nähtavasti on igal inimesel ja ettevõttel oma unikaalne lugu ning<br /> igaühe loo ärakuulamine on küll silmaringi laiendav, kuid ei tundu ratsionaalne.<br /> Siiski sai mõningaid näpunäiteid startupide kohta, mida saaks praegu või tulevikus kasutada.<br /> Igatahes soovin neile edu oma eesmärkide saavutamisel.<br /> <br /> Kolmanda ettekande tegi Lembitu Ling, kes pidavat olema nn. vanakooli süsteemiadministraator.<br /> Ka see oli üsnagi meeldejääv esitus, kuid pigem seetõttu, et tema esituses<br /> kõlas mitmeid seisukohti, mis tekitavad tugevaid eriarvamusi. Need on seotud<br /> tööeetika ning professionaalsusega. Nimelt oli üks läbivaid teemasid<br /> tarkvaraarendajate ja süsteemiadministraatorite vastuolu. Olen seni arvanud, et<br /> jutud selliste konfliktide suhtes on vaid naljaga pooleks müüt või eelmisse<br /> aastatuhandesse jäänud arusaam erinevate osapoolte olulisusest iga süsteemi<br /> elutsüklis. Esineja käsitles teemat väga ebaobjektiivselt, tuues välja mitmeid<br /> jaburaid, põhjendamatuid ja potensiaalselt solvavaid väiteid. Kuigi minu arusaam<br /> erinevate asja IT valdkonna ametitest ja ametialasest professionaalsusest on teistsugune,<br /> oli ettekanne siiski huvitav ja informatiivne.<br /> <br /> Neljandat loengut alustas Andres Septer Eesti tööturu olukorra teemal. Ta rääkis<br /> erinevatest võimalustest tööturule jõuda ja seal tegutseda. Kuigi mina olen juba<br /> mõnda aega IT tööturul olnud, oli ka minu jaoks kogu jutt huvitav ja ka hariv.<br /> Tema jutust leidsin kinnitust ka endal erinevate allikate toel kujunenud arvamustele.<br /> Ta andis olulisi soovitusi tööturl heade valikute tegemiseks ning tõi välja<br /> potensiaalseid probleeme, mis võivad tekkida.<br /> Teise osa loengust pidas Einar Koltšanov, kes on nn scrum master. Ta rääkis oma omalaadsest<br /> teekonnast IT-sse, selgitas scrum masteri olemust ja vajalikkust. Selle käigus tõigi ta välja<br /> probleemid, mille lahendamisega taga tegeleb - probleemid äripoole ja IT poole arusaamatustega.<br /> Ettekandes oli mitmeid detaile, mida tasub kõrva taha panna, et olla tööalaselt efektiivne. Ettekande lõppedes jagati kogemusi ja teadmisi välismaal töötamise kohta.<br /> <br /> Viies ettekanne käsitles analüütikat IT-s. Esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tollametist.<br /> Teema oli väga huvitav ning selgitas, kuidas ja miks üldse andmeid analüüsitakse.<br /> Eriti just mulle oli teema huvitav ja oluline ning muutis mõningal määral<br /> minu arusaama analüütikast. Loengu peateema raames selgitati ilmselt suurimat<br /> probleemi analüütikas - analüüsitavad andmed ei kajastada tihtipeale tegelikkust.<br /> Pean teemat oluliseks, sest arvan, et võimekus andmeid õigesti analüüsida võib<br /> mängida olulist rolli mitmete probleemide lahendamisel nii ühiskondlikul kui ka<br /> üksikisiku tasandil. Lisaks üldisele analüütikale rääkis esineja ka oma tööst<br /> EMTA-s ning sellest kuidas analüütika seal reaalselt töötab.<br /> <br /> Kuues ettekanne oli Eesti küberturbe teemal. Esinejaks oli Jaan Priisalu.<br /> See oli nii teema kui sisu poolest vast kõige huvitavam ettekanne, kuhu ma kahjuks<br /> kohale ei saanud tulla. Ettekandes räägiti mõnevõrra Eesti küberi ajaloost,<br /> ehk miks ja kuidas vastavad institutsuiinid on tekkinud. Räägiti näiteks ID kaardi<br /> ajaloost ja olemusest nende inimeste silme läbi, kes sellele aluse panid. Esineja<br /> ettekande jooksul palju huvitavaid näiteid erinevate alamteemade kohta. Mulle<br /> väga meeldis kuidas ta üldse kogu seda teemat käsitles - vähe oli juttu häkkerlusest,<br /> küberkuritegevusest ning rohkem tavainimesi huvitavatel teemadel. Ta tõi välja<br /> kogu IT alal väga olulise printsiibi, mida vahel kiputakse unustama - kogu arvutite<br /> mõte on automatiseerida reaalse elu protsesse. Me ei kirjuta ju koodi või ei<br /> tegele küberturbega vaid seepärast, et see on lõbus. Meil on ikka mingi eesmärk<br /> panna arvuti tegema seda, mida me soovime. Ka küberturbe mõte pole otseselt<br /> süsteeme kaitsta, vaid kaitsta protsesse, mida nende süsteemide mittetöötamine<br /> võb kahjustada.<br /> <br /> Viimase ettekande tegi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Ta rääkis turundusest, erinevatest<br /> turundusega seotud mõistetest ja kontseptsioonidest. Ausalt öeldes olen mina ja<br /> ilmselt paljud teised turunduse kui eraldi tegevusala suhtes skeptiline, mistõttue<br /> ei teki huvi nii turundusspetsiifilise teema suhtes. See ei tähenda, et ma ei<br /> pea turundust oluliseks. Nendest teemadest rääkimine on siiski vajalik ja kasulik.<br /> Loeng oli sisukas ning tuleb kindlasti tulevikus kasuks, arvestades, et ilmselt<br /> on ka minul tulevikus turundamise ja ärijuhtmisega tegemist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks oli tegemist ühe kõige huvipakkuma ainega esimesel semestril, mi<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Arvestuse läbikukkumisel===<br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri - punkt 5.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri -punkt 5.2.11]&lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. OF õppekohal õppides maksab kordussooritus 20€. RF õppekoal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK - punkt 10]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).===<br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord - punkt 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Täpsemaid juhiseid vajalik eelduste ja tegevuste kohta leiab lehelt [https://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord].<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord - punkt 3.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris. Õppekoormust arvestatakse kord aastas, mistõttu on peab kumulatiivselt täitma aasta jooksul 54 EAP-d. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Antud juhul täidetakse aastas õppekoorust mahus 47 EAP-d. Ülejäänud 7 EAP-d tuleb hüvitada. Ühe EAP hüvitamise hind on 50€ EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Seega tuleb tasuda 350€.<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp&diff=110723 2016-10-19T16:26:20Z

<p>Kkapp: /* Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> '''Autor:''' Keijo Kapp<br /> <br /> '''Kuupäev:''' 19.10.2016<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursuslased<br /> sisse nende valitud erialale ning anti juhtnööre õpingute läbimiseks IT Kolledžis.<br /> See on ilmselt üks olulisemaid aineid IT erialal alustavatele esmakursuslastele,<br /> eriti neile, kellel ei ole reaalseid kogemusi IT-s. Aine annab piiratud, kuid üsna<br /> selge ettekujutuse erinevates IT valdkondades toimuvast.<br /> Peamise osa ainest moodustasid ettekanded erinevates ettevõtetes erinevaid ülesandeid täitvad IT valdkonna<br /> spetsialistid, kes on oma alal jõudnud arvestatavale tasemele.<br /> <br /> See on üks nendest ainetest, kus oleks soovinud igas loengus kohal olla, sest igast loengust sai õppida midagi unikaalset. Kahjuks ei olnud mul võimalik kõikides loengutes osaleda. See-eest proovisin võtta viimast loengute salvestusi vaadates<br /> <br /> Esimese loengus rääkisid ja selgitasid mitmeid kooli ja õppekorraldusega seotud<br /> aspekte erinevad kooli töötajad. Räägiti nii kõnealusest ainest, kooli õppekorralduseeskirjadest kui<br /> ka üldse meid puudutavatest Eesti haridussüsteemi osadest. Ehkki kogu selle info<br /> oleks saanud ammutada erinevaid internetipõhiseid infoallikaid kasutades, oli see<br /> mõnemõrra efektiivsem variant olulisemate teemate selgitamiseks. Lisaks räägiti<br /> õppimisega vähem otseselt seotud teemadest nagu näiteks huvitegevus.<br /> <br /> Esimese külalisettekande tegi riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Minu jaoks<br /> oli tegemist ühe kõige olulisema, huvitavama ja meeldejäävama ettekandega<br /> Jaan Priisalu oma kõrval. Ta rääkis oma elukäigust, karjäärist, enda kui arhitekti<br /> igapäevatööst ning oma nägemusest ja arvamusest erinevate oma ala aspektide suhtes.<br /> Meeldejääv oli see ettekanne mitmel põhjusel. Esiteks leidsin tema jutust mitmeid analooge<br /> enda mõttelaadi, seisukohtade ja ka senise elukäiguga.<br /> Teiseks olen ma varasemalt korduvalt tema nimega kokku puutunud ühes avaliku sektori asutuses<br /> töötades ning mul on olnud ka võimalus temaga Skype vahendusel mõnel koosolekul<br /> osaleda. Ta on jätnud väga professionaalse mulje ning ka tema haritus on mitmel<br /> moel väljapaistev. Ta on kindlasti isik, kellest tasub kõigil rohkemal või<br /> vähemal määral eeskuju võtta.<br /> <br /> Teise ettekande tegid kaks Testlio-nimelise startupi asutajat - Kristel ja Marko Kruustük.<br /> Ettekanne käsitles peamiselt startupi alustamist Testlio näitel ning ka laiemat olukorda<br /> startupi maastikul. Esinejad rääkisid üsna detailselt oma startupi alustamisest idee<br /> tekkimisest kuni suhteliselt eduka ettevõtteni jõudmiseni. Ehkki olen ise startupi<br /> maailmaga üsna tihedalt seotud, ei olnud teema minu jaoks eriti huvitav. Seda põhjusel,<br /> et nähtavasti on igal inimesel ja ettevõttel oma unikaalne lugu ning<br /> igaühe loo ärakuulamine on küll silmaringi laiendav, kuid ei tundu ratsionaalne.<br /> Siiski sai mõningaid näpunäiteid startupide kohta, mida saaks praegu või tulevikus kasutada.<br /> Igatahes soovin neile edu oma eesmärkide saavutamisel.<br /> <br /> Kolmanda ettekande tegi Lembitu Ling, kes pidavat olema nn. vanakooli süsteemiadministraator.<br /> Ka see oli üsnagi meeldejääv esitus, kuid pigem seetõttu, et tema esituses<br /> kõlas mitmeid seisukohti, mis tekitavad tugevaid eriarvamusi. Need on seotud<br /> tööeetika ning professionaalsusega. Nimelt oli üks läbivaid teemasid<br /> tarkvaraarendajate ja süsteemiadministraatorite vastuolu. Olen seni arvanud, et<br /> jutud selliste konfliktide suhtes on vaid naljaga pooleks müüt või eelmisse<br /> aastatuhandesse jäänud arusaam erinevate osapoolte olulisusest iga süsteemi<br /> elutsüklis. Esineja käsitles teemat väga ebaobjektiivselt, tuues välja mitmeid<br /> jaburaid, põhjendamatuid ja potensiaalselt solvavaid väiteid. Kuigi minu arusaam<br /> erinevate asja IT valdkonna ametitest ja ametialasest professionaalsusest on teistsugune,<br /> oli ettekanne siiski huvitav ja informatiivne.<br /> <br /> Neljandat loengut alustas Andres Septer Eesti tööturu olukorra teemal. Ta rääkis<br /> erinevatest võimalustest tööturule jõuda ja seal tegutseda. Kuigi mina olen juba<br /> mõnda aega IT tööturul olnud, oli ka minu jaoks kogu jutt huvitav ja ka hariv.<br /> Tema jutust leidsin kinnitust ka endal erinevate allikate toel kujunenud arvamustele.<br /> Ta andis olulisi soovitusi tööturl heade valikute tegemiseks ning tõi välja<br /> potensiaalseid probleeme, mis võivad tekkida.<br /> Teise osa loengust pidas Einar Koltšanov, kes on nn scrum master. Ta rääkis oma omalaadsest<br /> teekonnast IT-sse, selgitas scrum masteri olemust ja vajalikkust. Selle käigus tõigi ta välja<br /> probleemid, mille lahendamisega taga tegeleb - probleemid äripoole ja IT poole arusaamatustega.<br /> Ettekandes oli mitmeid detaile, mida tasub kõrva taha panna, et olla tööalaselt efektiivne. Ettekande lõppedes jagati kogemusi ja teadmisi välismaal töötamise kohta.<br /> <br /> Viies ettekanne käsitles analüütikat IT-s. Esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tollametist.<br /> Teema oli väga huvitav ning selgitas, kuidas ja miks üldse andmeid analüüsitakse.<br /> Eriti just mulle oli teema huvitav ja oluline ning muutis mõningal määral<br /> minu arusaama analüütikast. Loengu peateema raames selgitati ilmselt suurimat<br /> probleemi analüütikas - analüüsitavad andmed ei kajastada tihtipeale tegelikkust.<br /> Pean teemat oluliseks, sest arvan, et võimekus andmeid õigesti analüüsida võib<br /> mängida olulist rolli mitmete probleemide lahendamisel nii ühiskondlikul kui ka<br /> üksikisiku tasandil. Lisaks üldisele analüütikale rääkis esineja ka oma tööst<br /> EMTA-s ning sellest kuidas analüütika seal reaalselt töötab.<br /> <br /> Kuues ettekanne oli Eesti küberturbe teemal. Esinejaks oli Jaan Priisalu.<br /> See oli nii teema kui sisu poolest vast kõige huvitavam ettekanne, kuhu ma kahjuks<br /> kohale ei saanud tulla. Ettekandes räägiti mõnevõrra Eesti küberi ajaloost,<br /> ehk miks ja kuidas vastavad institutsuiinid on tekkinud. Räägiti näiteks ID kaardi<br /> ajaloost ja olemusest nende inimeste silme läbi, kes sellele aluse panid. Esineja<br /> ettekande jooksul palju huvitavaid näiteid erinevate alamteemade kohta. Mulle<br /> väga meeldis kuidas ta üldse kogu seda teemat käsitles - vähe oli juttu häkkerlusest,<br /> küberkuritegevusest ning rohkem tavainimesi huvitavatel teemadel. Ta tõi välja<br /> kogu IT alal väga olulise printsiibi, mida vahel kiputakse unustama - kogu arvutite<br /> mõte on automatiseerida reaalse elu protsesse. Me ei kirjuta ju koodi või ei<br /> tegele küberturbega vaid seepärast, et see on lõbus. Meil on ikka mingi eesmärk<br /> panna arvuti tegema seda, mida me soovime. Ka küberturbe mõte pole otseselt<br /> süsteeme kaitsta, vaid kaitsta protsesse, mida nende süsteemide mittetöötamine<br /> võb kahjustada.<br /> <br /> Viimase ettekande tegi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Ta rääkis turundusest, erinevatest<br /> turundusega seotud mõistetest ja kontseptsioonidest. Ausalt öeldes olen mina ja<br /> ilmselt paljud teised turunduse kui eraldi tegevusala suhtes skeptiline, mistõttue<br /> ei teki huvi nii turundusspetsiifilise teema suhtes. See ei tähenda, et ma ei<br /> pea turundust oluliseks. Nendest teemadest rääkimine on siiski vajalik ja kasulik.<br /> Loeng oli sisukas ning tuleb kindlasti tulevikus kasuks, arvestades, et ilmselt<br /> on ka minul tulevikus turundamise ja ärijuhtmisega tegemist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks oli tegemist ühe kõige huvipakkuma ainega esimesel semestril, mi<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Arvestuse läbikukkumisel===<br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri - punkt 5.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri -punkt 5.2.11]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> ===Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).===<br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord - punkt 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Täpsemaid juhiseid vajalik eelduste ja tegevuste kohta leiab lehelt [https://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord].<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord - punkt 3.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris. Õppekoormust arvestatakse kord aastas, mistõttu on peab kumulatiivselt täitma aasta jooksul 54 EAP-d. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Antud juhul täidetakse aastas õppekoorust mahus 47 EAP-d. Ülejäänud 7 EAP-d tuleb hüvitada. Ühe EAP hüvitamise hind on 50€ EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Seega tuleb tasuda 350€.<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp&diff=110720 2016-10-19T16:25:22Z

<p>Kkapp: /* Arvestuse läbikukkumisel */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> '''Autor:''' Keijo Kapp<br /> <br /> '''Kuupäev:''' 19.10.2016<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursuslased<br /> sisse nende valitud erialale ning anti juhtnööre õpingute läbimiseks IT Kolledžis.<br /> See on ilmselt üks olulisemaid aineid IT erialal alustavatele esmakursuslastele,<br /> eriti neile, kellel ei ole reaalseid kogemusi IT-s. Aine annab piiratud, kuid üsna<br /> selge ettekujutuse erinevates IT valdkondades toimuvast.<br /> Peamise osa ainest moodustasid ettekanded erinevates ettevõtetes erinevaid ülesandeid täitvad IT valdkonna<br /> spetsialistid, kes on oma alal jõudnud arvestatavale tasemele.<br /> <br /> See on üks nendest ainetest, kus oleks soovinud igas loengus kohal olla, sest igast loengust sai õppida midagi unikaalset. Kahjuks ei olnud mul võimalik kõikides loengutes osaleda. See-eest proovisin võtta viimast loengute salvestusi vaadates<br /> <br /> Esimese loengus rääkisid ja selgitasid mitmeid kooli ja õppekorraldusega seotud<br /> aspekte erinevad kooli töötajad. Räägiti nii kõnealusest ainest, kooli õppekorralduseeskirjadest kui<br /> ka üldse meid puudutavatest Eesti haridussüsteemi osadest. Ehkki kogu selle info<br /> oleks saanud ammutada erinevaid internetipõhiseid infoallikaid kasutades, oli see<br /> mõnemõrra efektiivsem variant olulisemate teemate selgitamiseks. Lisaks räägiti<br /> õppimisega vähem otseselt seotud teemadest nagu näiteks huvitegevus.<br /> <br /> Esimese külalisettekande tegi riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Minu jaoks<br /> oli tegemist ühe kõige olulisema, huvitavama ja meeldejäävama ettekandega<br /> Jaan Priisalu oma kõrval. Ta rääkis oma elukäigust, karjäärist, enda kui arhitekti<br /> igapäevatööst ning oma nägemusest ja arvamusest erinevate oma ala aspektide suhtes.<br /> Meeldejääv oli see ettekanne mitmel põhjusel. Esiteks leidsin tema jutust mitmeid analooge<br /> enda mõttelaadi, seisukohtade ja ka senise elukäiguga.<br /> Teiseks olen ma varasemalt korduvalt tema nimega kokku puutunud ühes avaliku sektori asutuses<br /> töötades ning mul on olnud ka võimalus temaga Skype vahendusel mõnel koosolekul<br /> osaleda. Ta on jätnud väga professionaalse mulje ning ka tema haritus on mitmel<br /> moel väljapaistev. Ta on kindlasti isik, kellest tasub kõigil rohkemal või<br /> vähemal määral eeskuju võtta.<br /> <br /> Teise ettekande tegid kaks Testlio-nimelise startupi asutajat - Kristel ja Marko Kruustük.<br /> Ettekanne käsitles peamiselt startupi alustamist Testlio näitel ning ka laiemat olukorda<br /> startupi maastikul. Esinejad rääkisid üsna detailselt oma startupi alustamisest idee<br /> tekkimisest kuni suhteliselt eduka ettevõtteni jõudmiseni. Ehkki olen ise startupi<br /> maailmaga üsna tihedalt seotud, ei olnud teema minu jaoks eriti huvitav. Seda põhjusel,<br /> et nähtavasti on igal inimesel ja ettevõttel oma unikaalne lugu ning<br /> igaühe loo ärakuulamine on küll silmaringi laiendav, kuid ei tundu ratsionaalne.<br /> Siiski sai mõningaid näpunäiteid startupide kohta, mida saaks praegu või tulevikus kasutada.<br /> Igatahes soovin neile edu oma eesmärkide saavutamisel.<br /> <br /> Kolmanda ettekande tegi Lembitu Ling, kes pidavat olema nn. vanakooli süsteemiadministraator.<br /> Ka see oli üsnagi meeldejääv esitus, kuid pigem seetõttu, et tema esituses<br /> kõlas mitmeid seisukohti, mis tekitavad tugevaid eriarvamusi. Need on seotud<br /> tööeetika ning professionaalsusega. Nimelt oli üks läbivaid teemasid<br /> tarkvaraarendajate ja süsteemiadministraatorite vastuolu. Olen seni arvanud, et<br /> jutud selliste konfliktide suhtes on vaid naljaga pooleks müüt või eelmisse<br /> aastatuhandesse jäänud arusaam erinevate osapoolte olulisusest iga süsteemi<br /> elutsüklis. Esineja käsitles teemat väga ebaobjektiivselt, tuues välja mitmeid<br /> jaburaid, põhjendamatuid ja potensiaalselt solvavaid väiteid. Kuigi minu arusaam<br /> erinevate asja IT valdkonna ametitest ja ametialasest professionaalsusest on teistsugune,<br /> oli ettekanne siiski huvitav ja informatiivne.<br /> <br /> Neljandat loengut alustas Andres Septer Eesti tööturu olukorra teemal. Ta rääkis<br /> erinevatest võimalustest tööturule jõuda ja seal tegutseda. Kuigi mina olen juba<br /> mõnda aega IT tööturul olnud, oli ka minu jaoks kogu jutt huvitav ja ka hariv.<br /> Tema jutust leidsin kinnitust ka endal erinevate allikate toel kujunenud arvamustele.<br /> Ta andis olulisi soovitusi tööturl heade valikute tegemiseks ning tõi välja<br /> potensiaalseid probleeme, mis võivad tekkida.<br /> Teise osa loengust pidas Einar Koltšanov, kes on nn scrum master. Ta rääkis oma omalaadsest<br /> teekonnast IT-sse, selgitas scrum masteri olemust ja vajalikkust. Selle käigus tõigi ta välja<br /> probleemid, mille lahendamisega taga tegeleb - probleemid äripoole ja IT poole arusaamatustega.<br /> Ettekandes oli mitmeid detaile, mida tasub kõrva taha panna, et olla tööalaselt efektiivne. Ettekande lõppedes jagati kogemusi ja teadmisi välismaal töötamise kohta.<br /> <br /> Viies ettekanne käsitles analüütikat IT-s. Esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tollametist.<br /> Teema oli väga huvitav ning selgitas, kuidas ja miks üldse andmeid analüüsitakse.<br /> Eriti just mulle oli teema huvitav ja oluline ning muutis mõningal määral<br /> minu arusaama analüütikast. Loengu peateema raames selgitati ilmselt suurimat<br /> probleemi analüütikas - analüüsitavad andmed ei kajastada tihtipeale tegelikkust.<br /> Pean teemat oluliseks, sest arvan, et võimekus andmeid õigesti analüüsida võib<br /> mängida olulist rolli mitmete probleemide lahendamisel nii ühiskondlikul kui ka<br /> üksikisiku tasandil. Lisaks üldisele analüütikale rääkis esineja ka oma tööst<br /> EMTA-s ning sellest kuidas analüütika seal reaalselt töötab.<br /> <br /> Kuues ettekanne oli Eesti küberturbe teemal. Esinejaks oli Jaan Priisalu.<br /> See oli nii teema kui sisu poolest vast kõige huvitavam ettekanne, kuhu ma kahjuks<br /> kohale ei saanud tulla. Ettekandes räägiti mõnevõrra Eesti küberi ajaloost,<br /> ehk miks ja kuidas vastavad institutsuiinid on tekkinud. Räägiti näiteks ID kaardi<br /> ajaloost ja olemusest nende inimeste silme läbi, kes sellele aluse panid. Esineja<br /> ettekande jooksul palju huvitavaid näiteid erinevate alamteemade kohta. Mulle<br /> väga meeldis kuidas ta üldse kogu seda teemat käsitles - vähe oli juttu häkkerlusest,<br /> küberkuritegevusest ning rohkem tavainimesi huvitavatel teemadel. Ta tõi välja<br /> kogu IT alal väga olulise printsiibi, mida vahel kiputakse unustama - kogu arvutite<br /> mõte on automatiseerida reaalse elu protsesse. Me ei kirjuta ju koodi või ei<br /> tegele küberturbega vaid seepärast, et see on lõbus. Meil on ikka mingi eesmärk<br /> panna arvuti tegema seda, mida me soovime. Ka küberturbe mõte pole otseselt<br /> süsteeme kaitsta, vaid kaitsta protsesse, mida nende süsteemide mittetöötamine<br /> võb kahjustada.<br /> <br /> Viimase ettekande tegi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Ta rääkis turundusest, erinevatest<br /> turundusega seotud mõistetest ja kontseptsioonidest. Ausalt öeldes olen mina ja<br /> ilmselt paljud teised turunduse kui eraldi tegevusala suhtes skeptiline, mistõttue<br /> ei teki huvi nii turundusspetsiifilise teema suhtes. See ei tähenda, et ma ei<br /> pea turundust oluliseks. Nendest teemadest rääkimine on siiski vajalik ja kasulik.<br /> Loeng oli sisukas ning tuleb kindlasti tulevikus kasuks, arvestades, et ilmselt<br /> on ka minul tulevikus turundamise ja ärijuhtmisega tegemist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks oli tegemist ühe kõige huvipakkuma ainega esimesel semestril, mi<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Arvestuse läbikukkumisel===<br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri - punkt 5.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri -punkt 5.2.11]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> ===Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).===<br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Täpsemaid juhiseid vajalik eelduste ja tegevuste kohta leiab lehelt [https://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord].<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine punkt 3.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris. Õppekoormust arvestatakse kord aastas, mistõttu on peab kumulatiivselt täitma aasta jooksul 54 EAP-d. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Antud juhul täidetakse aastas õppekoorust mahus 47 EAP-d. Ülejäänud 7 EAP-d tuleb hüvitada. Ühe EAP hüvitamise hind on 50€ EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Seega tuleb tasuda 350€.<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Kkapp https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kkapp&diff=110716 2016-10-19T16:21:45Z

<p>Kkapp: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= &#039;&#039;&#039;Autor:&#039;&#039;&#039; Keijo Kapp &#039;&#039;&#039;Kuupäev:&#039;&#039;&#039; 19.10.2016 ==Essee== Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursu...&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> '''Autor:''' Keijo Kapp<br /> <br /> '''Kuupäev:''' 19.10.2016<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames juhatati esmakursuslased<br /> sisse nende valitud erialale ning anti juhtnööre õpingute läbimiseks IT Kolledžis.<br /> See on ilmselt üks olulisemaid aineid IT erialal alustavatele esmakursuslastele,<br /> eriti neile, kellel ei ole reaalseid kogemusi IT-s. Aine annab piiratud, kuid üsna<br /> selge ettekujutuse erinevates IT valdkondades toimuvast.<br /> Peamise osa ainest moodustasid ettekanded erinevates ettevõtetes erinevaid ülesandeid täitvad IT valdkonna<br /> spetsialistid, kes on oma alal jõudnud arvestatavale tasemele.<br /> <br /> See on üks nendest ainetest, kus oleks soovinud igas loengus kohal olla, sest igast loengust sai õppida midagi unikaalset. Kahjuks ei olnud mul võimalik kõikides loengutes osaleda. See-eest proovisin võtta viimast loengute salvestusi vaadates<br /> <br /> Esimese loengus rääkisid ja selgitasid mitmeid kooli ja õppekorraldusega seotud<br /> aspekte erinevad kooli töötajad. Räägiti nii kõnealusest ainest, kooli õppekorralduseeskirjadest kui<br /> ka üldse meid puudutavatest Eesti haridussüsteemi osadest. Ehkki kogu selle info<br /> oleks saanud ammutada erinevaid internetipõhiseid infoallikaid kasutades, oli see<br /> mõnemõrra efektiivsem variant olulisemate teemate selgitamiseks. Lisaks räägiti<br /> õppimisega vähem otseselt seotud teemadest nagu näiteks huvitegevus.<br /> <br /> Esimese külalisettekande tegi riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt. Minu jaoks<br /> oli tegemist ühe kõige olulisema, huvitavama ja meeldejäävama ettekandega<br /> Jaan Priisalu oma kõrval. Ta rääkis oma elukäigust, karjäärist, enda kui arhitekti<br /> igapäevatööst ning oma nägemusest ja arvamusest erinevate oma ala aspektide suhtes.<br /> Meeldejääv oli see ettekanne mitmel põhjusel. Esiteks leidsin tema jutust mitmeid analooge<br /> enda mõttelaadi, seisukohtade ja ka senise elukäiguga.<br /> Teiseks olen ma varasemalt korduvalt tema nimega kokku puutunud ühes avaliku sektori asutuses<br /> töötades ning mul on olnud ka võimalus temaga Skype vahendusel mõnel koosolekul<br /> osaleda. Ta on jätnud väga professionaalse mulje ning ka tema haritus on mitmel<br /> moel väljapaistev. Ta on kindlasti isik, kellest tasub kõigil rohkemal või<br /> vähemal määral eeskuju võtta.<br /> <br /> Teise ettekande tegid kaks Testlio-nimelise startupi asutajat - Kristel ja Marko Kruustük.<br /> Ettekanne käsitles peamiselt startupi alustamist Testlio näitel ning ka laiemat olukorda<br /> startupi maastikul. Esinejad rääkisid üsna detailselt oma startupi alustamisest idee<br /> tekkimisest kuni suhteliselt eduka ettevõtteni jõudmiseni. Ehkki olen ise startupi<br /> maailmaga üsna tihedalt seotud, ei olnud teema minu jaoks eriti huvitav. Seda põhjusel,<br /> et nähtavasti on igal inimesel ja ettevõttel oma unikaalne lugu ning<br /> igaühe loo ärakuulamine on küll silmaringi laiendav, kuid ei tundu ratsionaalne.<br /> Siiski sai mõningaid näpunäiteid startupide kohta, mida saaks praegu või tulevikus kasutada.<br /> Igatahes soovin neile edu oma eesmärkide saavutamisel.<br /> <br /> Kolmanda ettekande tegi Lembitu Ling, kes pidavat olema nn. vanakooli süsteemiadministraator.<br /> Ka see oli üsnagi meeldejääv esitus, kuid pigem seetõttu, et tema esituses<br /> kõlas mitmeid seisukohti, mis tekitavad tugevaid eriarvamusi. Need on seotud<br /> tööeetika ning professionaalsusega. Nimelt oli üks läbivaid teemasid<br /> tarkvaraarendajate ja süsteemiadministraatorite vastuolu. Olen seni arvanud, et<br /> jutud selliste konfliktide suhtes on vaid naljaga pooleks müüt või eelmisse<br /> aastatuhandesse jäänud arusaam erinevate osapoolte olulisusest iga süsteemi<br /> elutsüklis. Esineja käsitles teemat väga ebaobjektiivselt, tuues välja mitmeid<br /> jaburaid, põhjendamatuid ja potensiaalselt solvavaid väiteid. Kuigi minu arusaam<br /> erinevate asja IT valdkonna ametitest ja ametialasest professionaalsusest on teistsugune,<br /> oli ettekanne siiski huvitav ja informatiivne.<br /> <br /> Neljandat loengut alustas Andres Septer Eesti tööturu olukorra teemal. Ta rääkis<br /> erinevatest võimalustest tööturule jõuda ja seal tegutseda. Kuigi mina olen juba<br /> mõnda aega IT tööturul olnud, oli ka minu jaoks kogu jutt huvitav ja ka hariv.<br /> Tema jutust leidsin kinnitust ka endal erinevate allikate toel kujunenud arvamustele.<br /> Ta andis olulisi soovitusi tööturl heade valikute tegemiseks ning tõi välja<br /> potensiaalseid probleeme, mis võivad tekkida.<br /> Teise osa loengust pidas Einar Koltšanov, kes on nn scrum master. Ta rääkis oma omalaadsest<br /> teekonnast IT-sse, selgitas scrum masteri olemust ja vajalikkust. Selle käigus tõigi ta välja<br /> probleemid, mille lahendamisega taga tegeleb - probleemid äripoole ja IT poole arusaamatustega.<br /> Ettekandes oli mitmeid detaile, mida tasub kõrva taha panna, et olla tööalaselt efektiivne. Ettekande lõppedes jagati kogemusi ja teadmisi välismaal töötamise kohta.<br /> <br /> Viies ettekanne käsitles analüütikat IT-s. Esinejaks oli Ivar Laur Maksu- ja Tollametist.<br /> Teema oli väga huvitav ning selgitas, kuidas ja miks üldse andmeid analüüsitakse.<br /> Eriti just mulle oli teema huvitav ja oluline ning muutis mõningal määral<br /> minu arusaama analüütikast. Loengu peateema raames selgitati ilmselt suurimat<br /> probleemi analüütikas - analüüsitavad andmed ei kajastada tihtipeale tegelikkust.<br /> Pean teemat oluliseks, sest arvan, et võimekus andmeid õigesti analüüsida võib<br /> mängida olulist rolli mitmete probleemide lahendamisel nii ühiskondlikul kui ka<br /> üksikisiku tasandil. Lisaks üldisele analüütikale rääkis esineja ka oma tööst<br /> EMTA-s ning sellest kuidas analüütika seal reaalselt töötab.<br /> <br /> Kuues ettekanne oli Eesti küberturbe teemal. Esinejaks oli Jaan Priisalu.<br /> See oli nii teema kui sisu poolest vast kõige huvitavam ettekanne, kuhu ma kahjuks<br /> kohale ei saanud tulla. Ettekandes räägiti mõnevõrra Eesti küberi ajaloost,<br /> ehk miks ja kuidas vastavad institutsuiinid on tekkinud. Räägiti näiteks ID kaardi<br /> ajaloost ja olemusest nende inimeste silme läbi, kes sellele aluse panid. Esineja<br /> ettekande jooksul palju huvitavaid näiteid erinevate alamteemade kohta. Mulle<br /> väga meeldis kuidas ta üldse kogu seda teemat käsitles - vähe oli juttu häkkerlusest,<br /> küberkuritegevusest ning rohkem tavainimesi huvitavatel teemadel. Ta tõi välja<br /> kogu IT alal väga olulise printsiibi, mida vahel kiputakse unustama - kogu arvutite<br /> mõte on automatiseerida reaalse elu protsesse. Me ei kirjuta ju koodi või ei<br /> tegele küberturbega vaid seepärast, et see on lõbus. Meil on ikka mingi eesmärk<br /> panna arvuti tegema seda, mida me soovime. Ka küberturbe mõte pole otseselt<br /> süsteeme kaitsta, vaid kaitsta protsesse, mida nende süsteemide mittetöötamine<br /> võb kahjustada.<br /> <br /> Viimase ettekande tegi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Ta rääkis turundusest, erinevatest<br /> turundusega seotud mõistetest ja kontseptsioonidest. Ausalt öeldes olen mina ja<br /> ilmselt paljud teised turunduse kui eraldi tegevusala suhtes skeptiline, mistõttue<br /> ei teki huvi nii turundusspetsiifilise teema suhtes. See ei tähenda, et ma ei<br /> pea turundust oluliseks. Nendest teemadest rääkimine on siiski vajalik ja kasulik.<br /> Loeng oli sisukas ning tuleb kindlasti tulevikus kasuks, arvestades, et ilmselt<br /> on ka minul tulevikus turundamise ja ärijuhtmisega tegemist.<br /> <br /> Kokkuvõtteks oli tegemist ühe kõige huvipakkuma ainega esimesel semestril, mi<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Arvestuse läbikukkumisel===<br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.11]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> ===Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).===<br /> <br /> '''Millised on tegevused?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Täpsemaid juhiseid vajalik eelduste ja tegevuste kohta leiab lehelt [https://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord].<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine punkt 3.2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris. Õppekoormust arvestatakse kord aastas, mistõttu on peab kumulatiivselt täitma aasta jooksul 54 EAP-d. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Antud juhul täidetakse aastas õppekoorust mahus 47 EAP-d. Ülejäänud 7 EAP-d tuleb hüvitada. Ühe EAP hüvitamise hind on 50€ EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Merle Varendi, slaid 12]&lt;/ref&gt;<br /> Seega tuleb tasuda 350€.<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references /&gt;</div>

Kkapp