ICO wiki - User contributions [en]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:55:12Z

Kkarlson: /* Kasutatud kirjandus */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery Viide: Zabbix Wiki - Network discovery]

= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/items/itemtypes Viide: Zabbix Wiki - Item types]

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/concepts/proxy Viide: Zabbix Wiki - Proxy]

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/triggers/trigger: Zabbix Wiki - Triggers]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/notifications/media/email: Zabbix Wiki - Email]
[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/notifications/action: Zabbix Wiki - Actions]

= Graafikud =

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/visualisation/graphs/custom: Zabbix Wiki - Custom Graphs]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/items/itemtypes

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/concepts/proxy

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/triggers/trigger

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/notifications/action

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/notifications/media/email

https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/visualisation/graphs/custom

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:52:52Z

Kkarlson: /* Graafikud */

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:52:08Z

Kkarlson: /* E-mail teavitused */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery Viide: Zabbix Wiki - Network discovery]

= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/items/itemtypes Viide: Zabbix Wiki - Item types]

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/concepts/proxy Viide: Zabbix Wiki - Proxy]

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/triggers/trigger: Zabbix Wiki - Triggers]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/notifications/media/email: Zabbix Wiki - Email]
[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/notifications/action: Zabbix Wiki - Actions]

= Graafikud =

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:51:02Z

Kkarlson: /* E-mail teavitused */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery Viide: Zabbix Wiki - Network discovery]

= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/items/itemtypes Viide: Zabbix Wiki - Item types]

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/concepts/proxy Viide: Zabbix Wiki - Proxy]

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/triggers/trigger: Zabbix Wiki - Triggers]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud =

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:50:22Z

Kkarlson: /* Triggerid */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery Viide: Zabbix Wiki - Network discovery]

= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/items/itemtypes Viide: Zabbix Wiki - Item types]

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/concepts/proxy Viide: Zabbix Wiki - Proxy]

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/triggers/trigger: Zabbix Wiki - Triggers]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:49:25Z

Kkarlson: /* Andmete kogumise viisid */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery Viide: Zabbix Wiki - Network discovery]

= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/config/items/itemtypes Viide: Zabbix Wiki - Item types]

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/concepts/proxy Viide: Zabbix Wiki - Proxy]

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:46:04Z

Kkarlson: /* Discovery */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/discovery/network_discovery Viide: Zabbix Wiki - Network discovery]

= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:44:35Z

Kkarlson: /* Graafiline kasutajaliides */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]
= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:44:16Z

Kkarlson: /* Zabbix frontend */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]
= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:42:33Z

Kkarlson: /* Paigaldamine */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

[https://www.zabbix.com/documentation/2.4/manual/installation Viide: Zabbixi paigaldus]

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]
= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2015-01-14T08:40:37Z

Kkarlson: /* Funktsionaalsus */

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

[http://www.zabbix.com/functionality.php Viide: Zabbix funktsionaalsus]

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]
= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

Zabbix 2.2

2014-12-04T15:05:17Z

Kkarlson:

Labor 2 protokoll - Zabbix 2.2 paigaldamine

Dineta Mahno

A31

12.01.2014

Täiendanud: Karl-Martin Karlson A31 
Kuupäev: 04.12.2014

= Sissejuhatus =

Zabbix on vaba tarkvaraline monitooringu lahendus.

Zabbix on tarkvara, mis jälgib võrgustiku mitmeid parameetreid ja serverite terviklikkust ja tervist. Zabbix kasutab paindlikku teavitamise mehhanismi, mis võimaldab kasutajatel saada teated e-postiga või sõnumitega, mis võimaldab kiiresti reageerida kui serveris tekkivad probleemid. Ligipääs aruande ja statistika juurde toimub veebilehe kaudu, mis garanteerib, et kasutaja saab jälgida oma süsteemi tervist igas kohas.
Zabbix kirjutatakse ja levitatakse GPL General Public License(versioon 2) all ja on absoluutselt tasuta.[https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about]

= Töö eesmärk =

Uuendada Robin Lõo juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Zabbix osades mis puudutavad paigaldamist ja konfigureerimist. Lühidalt kirjeldada Zabbix andmete kogumise viisid, nagu SNMP,Proxy,Simple checks ja ICMP checks

= Labori ülesanne püstitus =

Paigaldada Zabbix 2.2 versiooni Ubuntu 12.04 serverile ja lühidalt kirjeldada andmete kogumise viisid, mis Zabbix kasutab.

= Funktsionaalsus =

Järgnevalt on loetletud mõned Zabbixi funktsioonid

* Ilma agentideta monitooring (ei ole vaja paigaldada serveritele lisa tarkvara)
* Monitooritavate hostide automaatne avastamine, gruppidesse jagamine
* Palju erinevaid toetatud protokolle (SNMP, SSH, Database monitoring, Telnet jpm. )
* Jooksvalt graafikute genereerimine erinevate parameetrite põhjal
* Sisse ehitatud veebilehtede monitooring ning "Web scenarios"
* VMware monitooring
* Lihtsalt kasutatav veebiliides
* Kiire ja lihtne paigaldus
* Vabavaraline ning pidevalt uuenev
* Suur kasutajate foorum, kus leiab valmis lahendusi väga paljude erinevate serverite, võrguseadmete ja teenuste täielikuks monitooringuks.

= Paigaldamine =

Paigaldamine toimub root õiguste all järgnevalt: [http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E]

Paketti repositooriumi alla laadimine :

wget http://repo.zabbix.com/zabbix/2.2/ubuntu/pool/main/z/zabbix-release/zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Paigaldamine:

dpkg -i zabbix-release_2.2-1+precise_all.deb

Uuendamine:

apt-get update

Zabbix paketti installeerimine:

apt-get install zabbix-server-mysql zabbix-agent zabbix-frontend-php zabbix-get zabbix-sender

1. MySQL root kasutaja parooli loomine

[[File:Zabbix1.jpg]]

2. Andmebaasi loomine.
Vali "Yes" Zabbix andmebaasi loomiseks ja vajuta "Enter".

[[File:Zabbix2.jpg]]

3. Järgmisel pildil, mis ilmub sinu ekraanil kirjuta sama parool nagu punktis 1.

= Zabbix frontend =

1. Apache configuratsiooni faili muutmine Zabbix frontendi jaoks:

nano /etc/apache2/conf.d/zabbix

[[File:Zabbix3.jpg]]

Kustuta ära php komentaari märk viimasel real,kirjuta Tallinn Riga asemel ja salvesta faili.

2. Apache serveri restart:

service apache2 restart

=Graafiline kasutajaliides=

Pärast Zabbixi paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele http://ip-server/zabbix

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix4.jpg]]

Vajuta "Next"

[[File:Zabbix5.jpg]]

Kirjuta oma MySQL root parooli ja vajuta "Test connection".

[[File:Zabbix6.jpg]]

Nimi lahtri võid jäta tühjaks.

[[File:Zabbix7.jpg]]

[[File:Zabbix8.jpg]]

[[File:Zabbix9.jpg]]

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zabbix".

[[File:Zabbix10.jpg]]

Avaneb aken:

[[File:Zabbix11.jpg]]

= Discovery =

Discovery funktsioon võimaldab Zabbixil automaatselt avastada võrgus olevaid seadmeid ning lisada need Hostide nimekirja. 
Selle seadistamiseks on vaja navigeerida menüüsse "Configuration > Discovery" ning defineerida uus reegel. 

'''Name''': Reegli nimetus 
'''IP range''': Võrguaadresside vahemik, kus hakatakse hoste otsima. 
'''Delay''': Käivitamise viide 
'''Checks''': Kontrollib, kas Zabbixi agent on paigaldatud. Lisaks on võimalus veel erinevaid kontrolle lisada. 
'''Device uniqueness criteria''': Mille alusel defineeritakse unikaalne host. 
'''Enabled''': Kas reegel on aktiivne 

[[File:Zabbix_discovery.PNG]]
= Andmete kogumise viisid =

===Simple Checks===

Simple Check kasutamisel pöördub Zabbix server otse monitooritava teenuse poole, seejuures on võimalik arvestada iseloomulike protokollidega (SMTP, HTTP jt). Simple Check puhul ei tule monitooritavas arvutis käivitada Zabbix agenti. [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks]
Seadistamiseks:

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

===ICMP checks===

ICMP kontrollide kasutamiseks peab olema paigaldatud fping [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks],

apt-get install fping

ning serveri seadistusfailis fping asukoht kirjeldatud

nano /etc/zabbix/zabbix_server.conf

# Location of fping. Default is /usr/sbin/fping
# Make sure that fping binary has root permissions and SUID flag set
FpingLocation=/usr/bin/fping

ICMP kontrolli kirjedamiseks tuleb valida

Configuration -> Hosts -> Host name -> Items -> Create Item -> Type

* Description - ICMP ping performance
* Type - Simple check
* Key - icmppingsec
* Type of information - Numeric (float)
* Units - ms
* Custom multiplier - 1000
* Update interval - 60
* Store value - As is

=== SNMP ===

Lihtne, odav ja paindlik võrguhaldusprotokoll. SNMP on mõeldud eelkõige TCP/IP võrkude jaoks, kuid seda on võimalik kasutada ka teiste protokollistikega. Algselt oli SNMP peamiseks eesmärgiks marsruuterite haldamine, kuid nüüdseks on lisandudnud ka teisi seadmeid (nt: pc, serverid, switchid)[http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP on leivnumi võrguhaldusprotokoll, millele on kõige laialdasem toetus. SNMP-st on olemas kolm põhiversiooni: SNMPv1 (RFC 1155-1157), SNMPv2 (RFC 1441, 2578-2580, 3416-3418) ja SNMPv3 (3410-3415, 3584). [http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html]

SNMP poolt hallatav võrk:

* Hallatavad seadmed, mida monitooritakse

* Agendid. Hallatavas masinas asuv tarkvara, mis kogub informatsiooni SNMP protokollile sobival kujul

=== Proxy ===

[[File:Proxy.png]]

Zabbix proxy kasutamiseks tuleb Zabbix serveris proxy kirjeldada valides [https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies]

Administration -> DM -> Proxies -> Create Proxy

* Proxy name
* Proxy mode - Active (st proxy pöördub Zabbix serveri poole)

Zabbix proxy kasutava hosti kirjeldamiseks tuleb Zabbix serveris valida

Configuration -> Hosts

* Host
* DNS name
* IP address
* Monitored by proxy - proxy

= Triggerid =

Triggerid on loogilised võrdlused, mis võimaldavad monitooritava parameetri (näiteks ping) muutumise puhul tekitada teavitusi või häireid. Ei ole mõistlik pidevalt ise jälgida parameetrite seisu - selle jaoks ongi triggerid. Triggereid võib luua väga erinevate parameetrite jaoks ning erinevate raskusastmetega.

=== Näide 1 ===
Name: Triggeri nimetus. Antud näite puhul on kasutatud makrot "{HOST.NAME}", mis triggeri aktiveerimisel asendatakse monitooritava hosti nimega. 
Expression: Kui 3 minuti jooksul on pingid ebaõnnestunud, siis triggeri staatus on "PROBLEM". Siis on võimalik ka kasutada näiteks funktsiooni last(), mis tekitaks probleemi koheselt, kui ping on ebaõnnestunud. 
Description: Triggeri kirjeldus 
Severity: Vabalt valitud tähtsuse aste

[[File:Zabbix_triggers_1.PNG]]

=== Näide 2 ===

Antud näite puhul on kirjeldatud "Expression" lahtris järgnev: Kui antud parameeter EI VÕRDU viimasel kontrollil nulliga, on triggeri staatus probleem.

[[File:Zabbix_triggers_2.PNG]]

= E-mail teavitused =

Emaili teavitusi on võimalik genereerida Triggerite staatusest. Näiteks kindla hosti ükskõik milline triggeri staatus muutub probleemiks, siis saadetakse kasutajale e-mail.
Teavituste saatmiseks on vaja paika panna järgmised sätted:

'''Administration > Media Types''' 
Siit defineeritakse meiliserver, mis hakkab kirju edastama. Lisaks on võimalik ka teavitusi saata GSM modemiga (kui on ühendatud), Jabberiga või hoopis custom shell skriptiga.

[[File:Zabbix_email_teavitused.PNG]]

'''Configuration > Actions''' 
Siit on võimalik paika panna saadetava tevituse parameetrit. Mõistlik on kasutada makrosi, mis teavituse saatmise ajal asendatakse vastava hosti ja monitooritava parameetri andmetega. Nii võib rakendada sama Actionit kõikide hostide jaoks. 
Conditions alamjaotuses pannakse paika tingimused, mille põhjal tevitus saadetakse. Vaikimisi valikus on kõik triggerid, kui staatus on "PROBLEM" ehk on aktiveeritud. 
Operations alamjaotuses defineeritakse tegevused, ehk kellele saadetakse teade ning millist Mediat kasutades. Vaikimisi valikus saadetakse teada kõikidele "Zabbix Administrator" gruppi kuuluvatele kasutajatele kõiki saadaolevaid media tüüpe kasutades. 

[[File:Zabbix_email_teavitused_2.PNG]]

'''Administration > Users > admin > Media > Add''' 

Siia on vaja lisada vähemalt üks emaili aadress ning media tüübiks valida eelnevalt valmis tehtud media type.
 

Peale nende seadistuste tegemist on Zabbix valmis saatma triggerite põhjal e-mail teavitusi.

= Graafikud = 

Üks Zabbixi väga meeldivaid omadusi on võimalus joonistada jooksvalt graafikuid ning mitmeid erinevaid monitooringu parameetreid koondada ühele joonisele.

Graafikute seadistamiseks peab navigeerima '''Configuration > Hosts > *hosti nimi* > Graphs > Create Graph'''

Muuta oma soovile graafiku seadistusi ning viimasena lisada parameetreid.

[[File:Zabbix_graphs_1.PNG]]

Selline võib olla näiteks marsruuteri pordi kasutus, kus on eraldi välja toodud üles / alla / kokku kasutus.

[[File:Zabbix_graphs_2.PNG]]

= Kasutatud kirjandus =

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/distributed_monitoring/proxies

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/config/items/itemtypes/simple_checks

https://www.zabbix.com/documentation/2.2/manual/introduction/about

http://www.manageengine.com/network-monitoring/what-is-snmp.html

http://www.youtube.com/watch?v=eeJonYiMk7E

[[Category:Linuxi administreerimine]]

File:Zabbix discovery.PNG

2014-12-04T14:45:37Z

Kkarlson:

File:Zabbix graphs 2.PNG

2014-12-04T14:44:13Z

Kkarlson:

File:Zabbix graphs 1.PNG

2014-12-04T14:37:41Z

Kkarlson:

File:Zabbix email teavitused 2.PNG

2014-12-04T14:23:43Z

Kkarlson:

File:Zabbix email teavitused.PNG

2014-12-04T14:19:57Z

Kkarlson:

File:Zabbix triggers 2.PNG

2014-12-04T14:10:28Z

Kkarlson:

File:Zabbix triggers 1.PNG

2014-12-04T14:02:18Z

Kkarlson: Zabbix Triggerite loomine

Zabbix Triggerite loomine

TLS termineerimine nginx abil

2014-04-14T09:55:20Z

Kkarlson: /* Konfiguratsioon */

= Ülesehitus =

Lahenduse mõtteks on kasutada nginx veebiserverit proxyna teenindamaks https päringuid pordi 443 pihta. Antud näite puhul ei saa suunata https päringuid otse [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Apache'i_veebiserver Apache veebiserveri] pihta, kuna veebilehtede cachimiseks kasutatakse [[varnish]]it. Nginxi ülesandeks jääb võtta vastu https päringud pordi 443 poole, muuta need http päringuteks ja suunata edasi varnishi pihta.

[[File:Nginx.png]]

==Eeldused==
*Antud näide on tehtud Ubuntu Server 12.04.1 peal
*[[Veebiserveri labor| Konfigureeritud ja töötav apache 2 veebiserver.]]
*[[varnish| Konfigureeritud ja töötav varnish.]]
*Näites kasutatakse saidina www.mesilane.mm

= Nginx seadistamine =

==Paigaldamine==

<pre>sudo -s
nginx=stable # use nginx=development for latest development version
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx
apt-get update
apt-get install nginx</pre>

==Sertifikaat==

Looge sertifikaat, privaatvõti ja eraldi kaust:
<pre>
sudo mkdir /usr/local/nginx
sudo mkdir /usr/local/nginx/conf
cd /usr/local/nginx/conf
openssl req -nodes -new -keyout server.key -newkey rsa:1024 > server.csr
</pre>

Tuleb vastata küsimustele:
<pre>
Country Name (2 letter code) [AU]:EE
State or Province Name (full name) [Some-State]:Tallinn
Locality Name (eg, city) []:Tallinn
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Mesilane
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (eg, YOUR name) []:www.mesilane.mm
Email Address []:
A challenge password []:
An optional company name []:
</pre>

Loome ja allkirjastame sertifikaadi:

<pre>
openssl x509 -req -days 365 -in server.csr -signkey server.key -out server.crt
</pre>

==Konfiguratsioon==

Looge kausta /etc/nginx/sites-enabled/ oma saidi nimeline tekstifail ning muutke seda vastavalt:

<pre>nano /etc/nginx/sites-enabled/www.mesilane.mm</pre>

Näide, mis kasutab saidina www.mesilane.mm:

<pre>
server {

listen 443 default_server;

server_name www.mesilane.mm;

ssl on;

ssl_certificate /usr/local/nginx/conf/server.pem;

ssl_certificate_key /usr/local/nginx/conf/server.key;

ssl_session_cache shared:SSL:10m;

location / {

proxy_pass http://localhost:80; # varnish

proxy_set_header Host $host;

# re-write redirects to http as to https, example: /home

proxy_redirect http:// https://;

}

}

</pre>

= Kasutatud kirjandus =

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nginx

http://chase-seibert.github.com/blog/2011/12/21/nginx-ssl-reverse-proxy-tutorial.html

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserver_labor_2#SSL_keskkonna_loomine

==Autorid==
Sander Arnus

Sander Saveli

Python tunnis tehtud näited

2014-03-25T11:29:21Z

Kkarlson:

<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Johannes Tammekänd - A22, 18.03.2014
# Programm mis võtab käsurea argumendina sisendfaili ning leiab sellest
# sisendfailist kõige pikima sõna ja väljastab selle sõna koos reanumbriga.

import sys

if len(sys.argv) != 2:
print "Argumentide arv on vale!"
print "Kasuta programmi ", sys.argv[0], "sisendfail"
sys.exit(1)

try:
pikim = open(sys.argv[1], 'r')
lookup = max(pikim, key = len)
lookup = max(lookup.split(), key=len)
print lookup
except IOError:
print "Sisendfaili ei saa avada."

with open(sys.argv[1]) as minuFail:
for num, line in enumerate(minuFail, 1):
if lookup in line:
print 'Sõna oli real:', num

print "Programm lõpetas töö"
</source>
 
<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Johannes Tammekänd - A22, 18.03.2014
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle.

import sys

if len(sys.argv) != 2:
print "Argumentide arv on vale!"
print "Kasuta programmi ", sys.argv[0], "sisendfail"
sys.exit(1)

try:
pikim = open(sys.argv[1], 'r')
lookup = max(pikim, key = len)
print lookup
except IOError:
print "Sisendfaili ei saa avada."

print "Programm lõpetas töö"
</source>
 
<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle
# Autor: Karl-Martin Karlson

from __future__ import print_function

import sys

#Kontrollib käsurea argumentide arvu

if len(sys.argv) != 2:
print("Argumentide arv on vale!")
print("Kasuta programmi", sys.argv[0], "sisendfail")
sys.exit(1)

failinimi = sys.argv[1]

try:
ifh = open(sys.argv[1], 'r')
except I0Error:
print("Faili ei saanud avada")
sys.exit(1)

reapikkus = 0
pikimrida = "Tere"

ifh=open(failinimi)
while True:
line = ifh.readline()
if reapikkus < len(line):
reapikkus = len(line)
pikimrida = line
if not line:
break
ifh.close()
print (pikimrida)
</source>
 
<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript kontrollib argumentide arvu, avab argumendina antud faili(kontrollides eelnevalt selle
# olemasolu ning õiguseid sellest lugemiseks) ning seejärel prindib pikima rea välja.
# Autor: Marten Mattisen
import sys
if (len(sys.argv) != 2):
print ("Argumentide arv on vale!")
sys.exit(2)
try:
print "Pikim rida:"+max(open(sys.argv[1], 'r'), key=len)
except IOError:
print 'Sisendfail on puudu või pole sellest lugemiseks õiguseid'
sys.exit(1)
print 'Skript on töö lõpetanud.'

</source>
 

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tere täpiline kommentaar
import sys

print sys.argv[0], sys.argv[1]
print 'Tere maailm!'

muutuja = 5

teine_muutuja = 2.0

print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja
print 'Palun sisesta midagi'
vastus = int(raw_input())

print 'sisestasid', vastus/2.0

if vastus%2 == 0:
print 'vastus on paarisarv'
else:
print 'vastus on paaritu arv'

for i in range(1,9999):
print 'i =',i

while True:
print "sisesta midagi"
a = raw_input()
if a == 'q':
print 'programm lõpetas töö'
sys.exit(0)

</source>

Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

while True:
print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'
#raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi
kasutajaarv = int(raw_input())
if kasutajaarv%10 == 0:
break

print 'Jagus! Programm lõpetab!'
</source>
Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti
#skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)

import sys

print 'argumentide arv:', len(sys.argv)

for i in sys.argv:
print "Argument: ", i
</source>

Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti
#väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)

import sys

for i in sys.argv[1:]:
if int(i)%2 == 0:
pass
else:
print 'Paaritu argument: ', i
</source>

Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

import random
fo = open("fail.txt", 'w')

for x in range(1, 1001):
ran=str(random.randrange(1,1000+1))
fo.write(ran+'\n')

fo.close()

</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab
# uute faili

fo = open("fail.txt", "r" )
fo2 = open("sorteeritud.txt", 'w')

lines = fo.readlines()
results = map(int, lines)

results.sort()

for item in results:
fo2.write("%s\n" % item)

fo.close()
fo2.close()

</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab
# uute faili
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
import sys

f = open(sys.argv[1], 'r')
lines = f.readlines()
lines.sort(key = int)

f = open('uusfail3.txt', 'w')
for number in lines:
f.write(number)
f.close
</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult
# unikaalsed numbrid

fo = open("fail.txt", "r" )
fo2 = open("unikaalsed.txt", 'w')

lines = fo.readlines()
results = map(int, lines)

results2 = list(set(results))
results2.sort()

for item in results2:
fo2.write("%s\n" % item)

fo.close()
fo2.close()

</source>

Skript, mis tagastab käsurealt etteantud kasutaja UID
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

import sys
from pwd import getpwnam
print getpwnam(sys.argv[1]).pw_uid

</source>

Skript, mis väljastan NxN ühikmaatriksi

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Väljastab NxN ühikmaatriksi

import sys
import numpy as np

n = float(sys.argv[1])

print np.identity(n)

</source>

Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
from sys import argv

if len(argv) < 2:
print "Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida"
exit(1)

fh=open(argv[1])
read = fh.readlines()

sonad = 0
tahed = 0
for rida in read:
tahed = tahed + len(rida)
sonad = sonad + len(rida.split())

print "Ridu:" , len(read)
print "Sonu:" , sonad
print "Tähti:" , tahed

fh.close()
</source>

Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tee skript, mis leiab käsurealt etteantud tekstifaili
# ridade arvu, tähtede arvu ja sõnade arvu ja väljastab ekraanile

import sys

f = open(sys.argv[1], "r" )

lines = f.readlines()
count = 0
sonad = 0

for i in range(0,len(lines)):
count = count + len(lines[i])
sonad = sonad + len(lines[i].split(" "))

print "Ridu:", len(lines)
print "Tähemärke:", count
print "Sõnu:", sonad

f.close()
</source>

Skript kirjutab tekstifaili 100 rida rea numbrite ja random sisuga, komadega eraldatult
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tee skript, mis kirjutab komadega eraldatud tekstifaili 100 rida, igas reas järgnev info:
# rea nr, random nr 1..100, random märk pikkusega 0..32

import sys
import random
import string

f = open(sys.argv[1], "w" )

for i in range(1, 101):
ran=str(random.randrange(1,100+1))
f.write(str(i)+',')
f.write(ran+',')
for j in range(1,random.randrange(1,32+1)):
f.write(random.choice(string.ascii_letters))
f.write('\n')

f.close()
</source>

Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud
from sys import argv
from random import randint
import random
letters='abcdefghijklmnopqrstuvwxyzABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ'

if len(argv) < 2:
print "Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida"
exit(1)

fh=open(argv[1], "w")

sonad = 0
tahed = 0
for rida in range(100):
fh.write(str(rida+1) + "," + str(randint(1, 101)) + "," + random.choice(letters) + "\n")

fh.close()
</source>

Skript saadab meili kasutades smtplib teeki ning on praktiliselt identne StackOverflow lehel asuva koodiga, mille leiab sõnumi sisust.
<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Üllar Seerme, A21
# 25.03.14
import smtplib

FROM = ""
TO = [""]

SUBJECT = "Hello World!"
TEXT = "Greetings from http://stackoverflow.com/questions/6270782/sending-email-with-python"

MESSAGE = """\
From: %s
To: %s
Subject: %s

%s
""" % (FROM, ", ".join(TO), SUBJECT, TEXT)

server = smtplib.SMTP("mail.itcollege.ee")
server.sendmail(FROM, TO, MESSAGE)
server.quit()
</source>
skript saadab meili kasutades smtplib teeki. Süntaksi sain tutorialspoint.com dokumentatsioonidest.
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
#A21 Juri Kononov Ilma autentimist meili saatmine
import smtplib

smtplib.SMTP('mail.itcollege.ee').sendmail('kellelt@itcollege.ee', 'kellele@itcollege.ee', "emaili sisu")
</source>

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Autor: Karl-Martin Karlson
# Rühm: A21
# Skript saadab enda sisu valitud meili aadressile

import smtplib

with open(__file__) as f:
msg = f.read()

print "Message length is " + repr(len(msg))

server = smtplib.SMTP("172.16.0.160", 25)
server.sendmail("saatja@itcollege.ee", "saaja@itcollege.ee", msg)
server.quit()

</source>

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript läheb ette antud veebilehele ning kopeerib
# kõik leitud URlid lingid.txt faili

import urllib2
import re
import sys

if len(sys.argv) != 2:
print("Argumentide arv on vale!")
print("Kasuta programmi", sys.argv[0], "sisendfail")
sys.exit(1)

url = sys.argv[1]
f = open('lingid.txt','w')

page = urllib2.urlopen(url)
page = page.read()
links = re.findall(r"<a.*?\s*href=\"(.*?)\".*?>(.*?)</a>", page)

for link in links:
f.write('%s \n' % (link[0]))

f.close()

</source>

Python tunnis tehtud näited

2014-03-25T11:15:25Z

Kkarlson:

Python tunnis tehtud näited

2014-03-18T11:09:49Z

Kkarlson:

<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle
# Autor: Karl-Martin Karlson

from __future__ import print_function

import sys

#Kontrollib käsurea argumentide arvu

if len(sys.argv) != 2:
print("Argumentide arv on vale!")
print("Kasuta programmi", sys.argv[0], "sisendfail")
sys.exit(1)

failinimi = sys.argv[1]

try:
ifh = open(sys.argv[1], 'r')
except I0Error:
print("Faili ei saanud avada")
sys.exit(1)

reapikkus = 0
pikimrida = "Tere"

ifh=open(failinimi)
while True:
line = ifh.readline()
if reapikkus < len(line):
reapikkus = len(line)
pikimrida = line
if not line:
break
ifh.close()
print (pikimrida)
</source>

 

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tere täpiline kommentaar
import sys

print sys.argv[0], sys.argv[1]
print 'Tere maailm!'

muutuja = 5

teine_muutuja = 2.0

print 'jagatis on', muutuja/teine_muutuja
print 'Palun sisesta midagi'
vastus = int(raw_input())

print 'sisestasid', vastus/2.0

if vastus%2 == 0:
print 'vastus on paarisarv'
else:
print 'vastus on paaritu arv'

for i in range(1,9999):
print 'i =',i

while True:
print "sisesta midagi"
a = raw_input()
if a == 'q':
print 'programm lõpetas töö'
sys.exit(0)

</source>

Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

while True:
print 'Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga'
#raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi
kasutajaarv = int(raw_input())
if kasutajaarv%10 == 0:
break

print 'Jagus! Programm lõpetab!'
</source>
Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti
#skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)

import sys

print 'argumentide arv:', len(sys.argv)

for i in sys.argv:
print "Argument: ", i
</source>

Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti
#väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)

import sys

for i in sys.argv[1:]:
if int(i)%2 == 0:
pass
else:
print 'Paaritu argument: ', i
</source>

Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

import random
fo = open("fail.txt", 'w')

for x in range(1, 1001):
ran=str(random.randrange(1,1000+1))
fo.write(ran+'\n')

fo.close()

</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab
# uute faili

fo = open("fail.txt", "r" )
fo2 = open("sorteeritud.txt", 'w')

lines = fo.readlines()
results = map(int, lines)

results.sort()

for item in results:
fo2.write("%s\n" % item)

fo.close()
fo2.close()

</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab
# uute faili
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
import sys

f = open(sys.argv[1], 'r')
lines = f.readlines()
lines.sort(key = int)

f = open('uusfail3.txt', 'w')
for number in lines:
f.write(number)
f.close
</source>

Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid

<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult
# unikaalsed numbrid

fo = open("fail.txt", "r" )
fo2 = open("unikaalsed.txt", 'w')

lines = fo.readlines()
results = map(int, lines)

results2 = list(set(results))
results2.sort()

for item in results2:
fo2.write("%s\n" % item)

fo.close()
fo2.close()

</source>

Skript, mis tagastab käsurealt etteantud kasutaja UID
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-

import sys
from pwd import getpwnam
print getpwnam(sys.argv[1]).pw_uid

</source>

Skript, mis väljastan NxN ühikmaatriksi

<source lang="python">

#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Väljastab NxN ühikmaatriksi

import sys
import numpy as np

n = float(sys.argv[1])

print np.identity(n)

</source>

Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
from sys import argv

if len(argv) < 2:
print "Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida"
exit(1)

fh=open(argv[1])
read = fh.readlines()

sonad = 0
tahed = 0
for rida in read:
tahed = tahed + len(rida)
sonad = sonad + len(rida.split())

print "Ridu:" , len(read)
print "Sonu:" , sonad
print "Tähti:" , tahed

fh.close()
</source>

Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tee skript, mis leiab käsurealt etteantud tekstifaili
# ridade arvu, tähtede arvu ja sõnade arvu ja väljastab ekraanile

import sys

f = open(sys.argv[1], "r" )

lines = f.readlines()
count = 0
sonad = 0

for i in range(0,len(lines)):
count = count + len(lines[i])
sonad = sonad + len(lines[i].split(" "))

print "Ridu:", len(lines)
print "Tähemärke:", count
print "Sõnu:", sonad

f.close()
</source>

Skript kirjutab tekstifaili 100 rida rea numbrite ja random sisuga, komadega eraldatult
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Tee skript, mis kirjutab komadega eraldatud tekstifaili 100 rida, igas reas järgnev info:
# rea nr, random nr 1..100, random märk pikkusega 0..32

import sys
import random
import string

f = open(sys.argv[1], "w" )

for i in range(1, 101):
ran=str(random.randrange(1,100+1))
f.write(str(i)+',')
f.write(ran+',')
for j in range(1,random.randrange(1,32+1)):
f.write(random.choice(string.ascii_letters))
f.write('\n')

f.close()
</source>

Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud
<source lang="python">
#!/usr/bin/python
# -*- coding: utf-8 -*-
# Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud
from sys import argv
from random import randint
import random
letters='abcdefghijklmnopqrstuvwxyzABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ'

if len(argv) < 2:
print "Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida"
exit(1)

fh=open(argv[1], "w")

sonad = 0
tahed = 0
for rida in range(100):
fh.write(str(rida+1) + "," + str(randint(1, 101)) + "," + random.choice(letters) + "\n")

fh.close()
</source>

User:Kkarlson

2014-02-18T14:28:38Z

Kkarlson:

Quest 3 (5p)

Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi
<source lang=bash>
#!/bin/bash
# Autor: Karl-Martin Karlson
# Rühm: A21
# Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

KASUTAJANIMI=$1
FAILINIMI=$2

#parameetrite kontroll
if [ $# -eq 2 ]
then
touch $2
find / -user $KASUTAJANIMI > $2 2> /dev/null
echo "Skript lõpetas edukalt!"
else
echo "Parameetrite arv on vale, käivita programm järgnevalt:"
echo "$0 KASUTAJANIMI FAILINIMI"
exit 1

fi
</source>

Quest 2 (5p)

Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist

<source lang=bash>
#!/bin/bash
# Autor: Karl-Martin Karlson
# Rühm: A21
# Skript kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.

export LC_ALL=C

AADRESS=$1

#parameetrite kontroll
if [ $# -eq 1 ]
then
ntpdc -c monlist $AADRESS 2> /dev/null |grep "remote address" > /dev/null

if [ $? -eq 1 ]
then
echo "Server $1 ON kaitstud!"
exit 0
else
echo "Server $1 EI OLE kaitstud!"
exit 1
fi
else
echo "Parameetrite arv on vale, käivita programm järgnevalt:"
echo "$0 SERVERIAADRESS"
exit 1

fi

</source>

Bash quests 2014

2014-02-18T14:11:54Z

Kkarlson: /* Quest 2 (5p) */

==Quest 0 - Näide (0p)==
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ

Lahendus: [[User:Mernits]]

Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)

==Quest 1 (5p)==
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee

Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka

Quest lukus ja tehtud. Võitja on selgitamisel [[User:Mernits|Mernits]] 14:28, 18 February 2014 (EET)

==Quest 2 (5p)==
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson

==Quest 3 (5p)==
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson

Quest lukus ja tehtud (ootab pisiparandusi) [[User:Mernits|Mernits]] 14:27, 18 February 2014 (EET)

User:Kkarlson

2014-02-18T14:11:25Z

Kkarlson:

User:Kkarlson

2014-02-18T12:53:59Z

Kkarlson:

<code>
Quest 3 (5p)

Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi
<source lang=bash>
#!/bin/bash
# Autor: Karl-Martin Karlson
# Rühm: A21
# Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

KASUTAJANIMI=$1
FAILINIMI=$2

#parameetrite kontroll
if [ $# -eq 2 ]
then
touch $2
find / -user $KASUTAJANIMI > $2 2> /dev/null
echo "Skript lõpetas edukalt!"
else
echo "Parameetrite arv on vale, käivita programm järgnevalt:"
echo "$0 KASUTAJANIMI FAILINIMI"
exit 1

fi
</source>

User:Kkarlson

2014-02-18T12:53:32Z

Kkarlson:

User:Kkarlson

2014-02-18T12:00:35Z

Kkarlson:

<code>
Quest 3 (5p)

Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi
<source lang=bash>
#!/bin/bash
# Autor: Karl-Martin Karlson
# Rühm: A21
# Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

KASUTAJANIMI=$1
FAILINIMI=$2

#parameetrite kontroll
if [ $# -eq 2 ]
then
touch $2
find / -group $KASUTAJANIMI > $2 2> /dev/null
echo "Skript lõpetas edukalt!"
else
echo "Parameetrite arv on vale, käivita programm järgnevalt:"
echo "$0 KASUTAJANIMI FAILINIMI"
exit 1

fi
</code>

Bash quests 2014

2014-02-18T11:58:59Z

Kkarlson: /* Quest 3 (5p) */

==Quest 0 - Näide (0p)==
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ

Lahendus: [[User:Mernits]]

Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)

==Quest 1 (5p)==
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee

Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev

==Quest 2 (5p)==
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist

==Quest 3 (5p)==
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmark

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson

Bash quests 2014

2014-02-18T11:58:52Z

Kkarlson: /* Quest 3 (5p) */

==Quest 0 - Näide (0p)==
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ

Lahendus: [[User:Mernits]]

Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)

==Quest 1 (5p)==
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee

Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev

==Quest 2 (5p)==
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist

==Quest 3 (5p)==
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmark
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson

User:Kkarlson

2014-02-18T11:58:17Z

Kkarlson:

<code>
Quest 3 (5p)

Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi
<source lang=bash>
#!/bin/bash
# Autor: Karl-Martin Karlson
# Rühm: A21
# skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili. N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi

KASUTAJANIMI=$1
FAILINIMI=$2

#parameetrite kontroll
if [ $# -eq 2 ]
then
touch $2
find / -group $KASUTAJANIMI > $2 2> /dev/null
echo "Skript lõpetas edukalt!"
elif [ $# -nq 2 ]
then
echo "Parameetrite arv on vale, käivita programm järgnevalt:"
echo "$0 KASUTAJANIMI FAILINIMI"
exit 1

fi
</code>

NTP Ubuntus

2014-02-06T06:43:39Z

Kkarlson:

[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]

=Praktiline töö NTP seadistamine (3p)=
Antud praktikum annab 3p. Esimese punkti saab, kui NTP server ja klient on vastavalt stsenaariumile seadistaud. Teise punkti saab, kui vastad teooriaküsimustele. Kolmanda punkti saamiseks peab parandama või täiendama NTP juhendit/loengumaterjali või tegema sellel teemal oma juhendi, näiteks sama teenuse seadistamiseks mõne muu GNU/Linux süsteemi tarbeks.

Konfigureerige NTP teenus serveris ja seadistage kliendiarvuti seda teenust kasutama.

Uurige mida teevad järgnevad korraldused juurkasutajana.

<source lang="bash">
date
hwclock -r
TZ=UTC date
date
echo $TZ
hwclock --set --date="9/22/99 12:00:00"
hwclock --systohc
hwclock --hctosys
</source>

Kuna VirtualBox sünkroniseerib "pisikese" aja tagant oma kella sinu operatsioonisüsteemi vastu, siis järgmisteks testideks on see soovituslik ära keelata.

Järgneb õpetus: '''Kuidas keelata VirtualBoxi'l guest OS kellaaja sünkroniseerimine host OS vastu.'''

Selleks on vaja avada

Windowsi operatsioonisüsteemis administraatoriõigustes Command Prompt

Mac OS X operatsioonisüsteemis Terminal

Linuxi mõnes distributsioonis Terminal

'''1) Navigeeri ennast VirtualBox installeerimiskohvrisse'''

Windows:
cd C:\Program Files(x86)\Oracle\VirtualBox\

Linux: Linuxis on see tee juba PATH muutujas olemas, seega - võid käsud käivitada ükskõik kus olles. :)

Mac OS X: Mac OS X all on see tee juba samuti PATH muutujas olemas.

'''2) Sisesta käsk'''

Windows:
VBoxManage.exe setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "1"
Linux:
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "1"
Mac OS X:
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "1"

'''3) Kui soovid ühel hetkel, et siiski sünkroniseeriks, siis toimi samamoodi, aga käsk, mida sisestama pead on'''
Windows:
VBoxManage.exe setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "0"
Linux:
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "0"
Mac OS X:
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "0"

Ajage kliendiarvuti kell väga valeks ja mõelge, kuidas seda õigeks saada.

Muutke kleindiarvuti kell 30 sekundit valeks ja uurige, kas aeg läheb täpsemaks.

Millal saab NTP abil aega seada?

Mida teevad korraldused

<source lang="bash">
ntpdate
ntptrace -n
ntpsweep --host localhost
ntpq -pn
service ntp stop
ntpdate ntp.ubuntu.com
service ntp start
</source>

'''ntpq käsu näidisväljund'''

[[File:Ntpq_väljund.png]]

Ridade alguses olevate märkide tähendused:

'''*''' Sellest serverist sünkroonitakse hetkel aega

'''+''' Sobiv server, millest aega võib sünkroniseerida

'''-''' Pole sobiv server aja sünkroniseerimiseks

Leia meie võrgule sobivam(ad) ntp serverid, mille abil oma võrgu ntp serveri kella sünkroniseerida.

Kuidas toimib NTP turvamudel?

'''Küsimused, mida õppejõud võib küsida NTP kaitsmisel:'''

*Miks on ntp konfis vaja sellist ip-d nagu 127.0.0.1 seoses ntp ja Internetiga?
*Mida näitab fudge ja stratum 10?
*Mida kirjeldavad ntp.conf failis restrict read?
*Mida tähendavad tärn, pluss ja miinus remote serverite ees?

'''Soovitused:'''

*Kindlasti osata seletada ntpq -p käsu parameetrite tähendusi (refid, st, jitter jne).
*Suur osa küsitavast infost on olemas ntp esitluses ning ülejäänud asjad tuleb leida Google'i abiga.

====NTP sünkroniseerimise kiirendamine====
Kui NTP server käima tõmmata, võib minna tüütult palju aega, et meie server sünkroniseeriks end mõne konfis oleva referents-serveri vastu.

NTP deemoni konfifail <tt>/etc/ntp.conf</tt> toetab võtmesõna <tt>iburst</tt>, mis lisatakse vajadusel <tt>server</tt> ridade lõppu, näiteks:

<pre>
server 0.pool.ntp.org iburst
</pre>

Võtmesõna <tt>iburst</tt> ütleb, et kui antud server on kättesaamatu, siis saadetakse välja 8 paketist koosnev pakettide "purse", vaikimisi 2-sekundiliste vahedega. Mõte selles, et näiteks ebastabiilse võrgu korral, kui esimesele paketile vastust ei saada, üritataks väikese vahega uuesti, mitte ei oodataks, kuni pollimise intervall täis tiksub. Vaikimisi minimaalne pollimise intervall nimelt on 64 sekundit.

Kui kombineerida võtmesõnu <tt>burst</tt>, <tt>iburst</tt>, <tt>minpoll</tt> ja <tt>maxpoll</tt>, saab sünkroniseerimise sagedust märkimisväärselt tõsta, kuid neid võtmesõnu tuleb eriti avalike serverite vastu sünkroniseerides kasutada ettevaatlikult, sest need tekitavad tavapärasest palju tihedamat NTP liiklust. Samas <tt>iburst</tt> üksinda peaks mõjuma ainult siis, kui võrk parasjagu kättesaamatu on.

Loe lisa:
* [http://doc.ntp.org/4.1.2/confopt.htm NTP konfiparameetrid]
* [http://voltdb.com/docs/PerfGuide/ntpSvcIntro.php Veel üks juhend kellade sünkimisega seotud probleemide teemal]

File:Ntpq väljund.png

2014-02-06T06:30:34Z

Kkarlson:

NetworkManager

2013-12-28T16:44:16Z

Kkarlson: /* Veateadete peitmine */

== Sissejuhatus ==
[[File:Network_Manager_0.9.5.png|250px|thumb|right|NetworkManager graafiline liides. ''Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Network_Manager_0.9.5.png'']]

NetworkManager on kõigil unixi laadsetel operatsioonisüsteemidel töötav programm, mis on mõeldud erinevate võrguühenduste haldamise ja ühendamise kergendamiseks. Seda võib kasutada nii traadiga kui ka traadita võrkude jaoks. NetworkManager toetab lisaks erinevatele modemi ühendustele ka VPN ühendust.

NetworkManager eelistab traadiga võrke (näiteks ethernet) traadita võrkudele(näiteks wifi) ning samuti parema leviga / kiiremaid traadita võrke aeglasemate ees. Selle tulemusena proovib programm alati kasutajale valida kiiremat ja kvaliteetsemat saadaolevat võrguühendust.

Programm on välja arendatud Red Hati poolt ja hetkel haldab seda [https://wiki.archlinux.org/index.php/GNOME GNOME] projekt.

[https://projects.gnome.org/NetworkManager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 2]
== Paigaldamine ==
Antud programmi paigaldades peaksid olema baasteadmised linuxi keskkonnas pakkide paigaldamisest ning töötav unixi laadne operatsioonisüsteem '''töölaua versioon'''. NetoworkManager ei ole (veel) mõeldud kasutamiseks serveri versioonidel.

NetworkManager on saadaval avalikus repositooriumis ning seda on võimalik paigalda ainult '''juurkasutaja õigustes''' järgneva käsuga

<source lang="bash">
apt-get install networkmanager
</source>

NetworkManager koosneb kahest osast:
# a '''Deemon''', mis seadistab ühendusi ja raporteerib võrgu muudatuste kohta
# a '''Graafiline kasutajaliides''' töölaual, mille kaudu saab kasutaja võrguseadistusi muuta. '''nmcli''' pakub samu võimalusi käsurealt.

Kergeks seadistamiseks ja juurdepääsuks NetworkManagerile soovivad kindlasti suuremosa kasutajatest graafilist kasutajaliidest. Neid on mitmed erinevaid olenevalt töölaua tüübist ning siin on mõned võimalused välja toodud. Käsurea liides on juba paki paigaldamisel kaasas.

[http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 1]
=== GNOME ===

GNOME's [http://www.archlinux.org/packages/?name=network-manager-applet network-manager-applet] on piisavalt pisike ja nõub väheseid resursse, et töötada erinevates keskkondades.

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install network-manager-applet
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== KDE ===

Plasma-nm kasutajaliides on saadaval ametlikes repositooriumites pakina [https://www.archlinux.org/packages/?name=kdeplasma-applets-plasma-nm kdeplasma-applets-plasma-nm].

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install kdeplasma-applets-plasma-nm
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Sõltuvused ===
NetworkManager sõltub (vajab töötamiseks) järgnevaid pakke

<pre>
dbus-glib
dhcp-client (dhcpcd, dhclient)
iproute2
libnl
libsoup
modemmanager
nss
polkit
systemd
udev (systemd)
wpa_supplicant
bluez (optional) - Bluetooth tugi
dhclient (optional) - DHCPv6 tugi
dnsmasq (optional) - Ühenduse jagamine
openresolv (optional) - resolvconf tugi
ppp (optional) - Dialup ühenduste tugi
dhclient (make)
dhcpcd (make)
git (make)
gobject-introspection (make)
gtk-doc (make)
intltool (make)
iptables (make)
</pre>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
== Seadistamine ==

Enne NetworkManageri kasutusele võtmist vajab see enne natuke seadistamist.
Tee kindlaks, kas '''/etc/hosts''' asuv fail on korrektne enne jätkamist. Korrektne fail peaks välja nägema selline:

<source lang="bash">
127.0.0.1 localhost
::1 localhost
</source>

Kindlasti peab veenduma ka selles, et ei oleks kasutusel teisi programme, mis seadistavad võrguühendusi, sest vastasel juhul läheksid need NetworkManageriga konflikti.

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Käivitamine ===
Kohe kui NetworkManageri deemon on käivitatud, ühendab see ennast kõikidesse "süsteemi ühendustesse" mis on juba eelnevalt seadistatud.
NetworkManageri saab käima panna süsteemi käivitamisel käsuga

<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager
</source>

NetworkManageri deemoni saab koheselt käivitada käsuga
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Veateadete peitmine ===
NetworkManager võib väljastada erinevaid mitte-olulisi veateateid kui ei ole käivitatud '''NetworkManager-dispatcher.service''' ja '''ModemManager.service'''
Neid saab käivitada, isegi kui Teie süsteemil neid vaja ei ole, järgnevate käskudega
<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager-dispatcher.service && systemctl enable ModemManager.service
</source>
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager-dispatcher.service && systemctl start ModemManager.service
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]

== Kokkuvõte ==

NetworkManager on hea programm millega hallata võrguühendusi. Kasutaja jaoks on suureks plussiks alati automaatselt kiireima saadaval oleva ühenduse valimine. Lihtne paigaldus ning saadavus avalikes repositooriumites teeb paigaldamise lihtsaks ning erinevad kasutajaliidesed kasutamise mugavaks. Lisaks on ka mitmeid erinevaid seadistusvõimalusi, näiteks VPNi kasutamine.

Referaadi eesmärk oli anda ülevaade programmi NetworkManager paigaldamisest, seadistamisest ja kasutusvõimalustest.

== Kasulikke viiteid ==

*NetworkManageri koduleht - https://projects.gnome.org/NetworkManager/

*Palju infot kasutamise kohta - https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager

== Kasutatud kirjandus ==

1. [http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Autorite koduleht RedHatis]

2. [https://projects.gnome.org/NetworkManager/ NetworkManageri koduleht]

3. [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NetworkManageri käsurea käsud]

4. [https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Archlinux kasutusjuhend]

== Autor ==

'''Karl-Martin Karlson''' A21

'''29.11.2013'''

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

NetworkManager

2013-12-28T14:46:24Z

Kkarlson:

== Sissejuhatus ==
[[File:Network_Manager_0.9.5.png|250px|thumb|right|NetworkManager graafiline liides. ''Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Network_Manager_0.9.5.png'']]

NetworkManager on kõigil unixi laadsetel operatsioonisüsteemidel töötav programm, mis on mõeldud erinevate võrguühenduste haldamise ja ühendamise kergendamiseks. Seda võib kasutada nii traadiga kui ka traadita võrkude jaoks. NetworkManager toetab lisaks erinevatele modemi ühendustele ka VPN ühendust.

NetworkManager eelistab traadiga võrke (näiteks ethernet) traadita võrkudele(näiteks wifi) ning samuti parema leviga / kiiremaid traadita võrke aeglasemate ees. Selle tulemusena proovib programm alati kasutajale valida kiiremat ja kvaliteetsemat saadaolevat võrguühendust.

Programm on välja arendatud Red Hati poolt ja hetkel haldab seda [https://wiki.archlinux.org/index.php/GNOME GNOME] projekt.

[https://projects.gnome.org/NetworkManager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 2]
== Paigaldamine ==
Antud programmi paigaldades peaksid olema baasteadmised linuxi keskkonnas pakkide paigaldamisest ning töötav unixi laadne operatsioonisüsteem '''töölaua versioon'''. NetoworkManager ei ole (veel) mõeldud kasutamiseks serveri versioonidel.

NetworkManager on saadaval avalikus repositooriumis ning seda on võimalik paigalda ainult '''juurkasutaja õigustes''' järgneva käsuga

<source lang="bash">
apt-get install networkmanager
</source>

NetworkManager koosneb kahest osast:
# a '''Deemon''', mis seadistab ühendusi ja raporteerib võrgu muudatuste kohta
# a '''Graafiline kasutajaliides''' töölaual, mille kaudu saab kasutaja võrguseadistusi muuta. '''nmcli''' pakub samu võimalusi käsurealt.

Kergeks seadistamiseks ja juurdepääsuks NetworkManagerile soovivad kindlasti suuremosa kasutajatest graafilist kasutajaliidest. Neid on mitmed erinevaid olenevalt töölaua tüübist ning siin on mõned võimalused välja toodud. Käsurea liides on juba paki paigaldamisel kaasas.

[http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 1]
=== GNOME ===

GNOME's [http://www.archlinux.org/packages/?name=network-manager-applet network-manager-applet] on piisavalt pisike ja nõub väheseid resursse, et töötada erinevates keskkondades.

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install network-manager-applet
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== KDE ===

Plasma-nm kasutajaliides on saadaval ametlikes repositooriumites pakina [https://www.archlinux.org/packages/?name=kdeplasma-applets-plasma-nm kdeplasma-applets-plasma-nm].

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install kdeplasma-applets-plasma-nm
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Sõltuvused ===
NetworkManager sõltub (vajab töötamiseks) järgnevaid pakke

<pre>
dbus-glib
dhcp-client (dhcpcd, dhclient)
iproute2
libnl
libsoup
modemmanager
nss
polkit
systemd
udev (systemd)
wpa_supplicant
bluez (optional) - Bluetooth tugi
dhclient (optional) - DHCPv6 tugi
dnsmasq (optional) - Ühenduse jagamine
openresolv (optional) - resolvconf tugi
ppp (optional) - Dialup ühenduste tugi
dhclient (make)
dhcpcd (make)
git (make)
gobject-introspection (make)
gtk-doc (make)
intltool (make)
iptables (make)
</pre>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
== Seadistamine ==

Enne NetworkManageri kasutusele võtmist vajab see enne natuke seadistamist.
Tee kindlaks, kas '''/etc/hosts''' asuv fail on korrektne enne jätkamist. Korrektne fail peaks välja nägema selline:

<source lang="bash">
127.0.0.1 localhost
::1 localhost
</source>

Kindlasti peab veenduma ka selles, et ei oleks kasutusel teisi programme, mis seadistavad võrguühendusi, sest vastasel juhul läheksid need NetworkManageriga konflikti.

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Käivitamine ===
Kohe kui NetworkManageri deemon on käivitatud, ühendab see ennast kõikidesse "süsteemi ühendustesse" mis on juba eelnevalt seadistatud.
NetworkManageri saab käima panna süsteemi käivitamisel käsuga

<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager
</source>

NetworkManageri deemoni saab koheselt käivitada käsuga
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Veateadete peitmine ===
NetworkManager võib väljastada erinevaid mitte-olulisi veateateid kui ei ole käivitatud '''NetworkManager-dispatcher.service''' ja '''ModemManager.service'''
Neid saab käivitada, isegi kui Teie süsteemil neid vaja ei ole, järgnevate käskudega
<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager-dispatcher.service && systemctl enable ModemManager.service
</source>
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager-dispatcher.service && systemctl start ModemManager.service
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4] ja [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NR2]

== Kokkuvõte ==

NetworkManager on hea programm millega hallata võrguühendusi. Kasutaja jaoks on suureks plussiks alati automaatselt kiireima saadaval oleva ühenduse valimine. Lihtne paigaldus ning saadavus avalikes repositooriumites teeb paigaldamise lihtsaks ning erinevad kasutajaliidesed kasutamise mugavaks. Lisaks on ka mitmeid erinevaid seadistusvõimalusi, näiteks VPNi kasutamine.

Referaadi eesmärk oli anda ülevaade programmi NetworkManager paigaldamisest, seadistamisest ja kasutusvõimalustest.

== Kasulikke viiteid ==

*NetworkManageri koduleht - https://projects.gnome.org/NetworkManager/

*Palju infot kasutamise kohta - https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager

== Kasutatud kirjandus ==

1. [http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Autorite koduleht RedHatis]

2. [https://projects.gnome.org/NetworkManager/ NetworkManageri koduleht]

3. [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NetworkManageri käsurea käsud]

4. [https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Archlinux kasutusjuhend]

== Autor ==

'''Karl-Martin Karlson''' A21

'''29.11.2013'''

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

NetworkManager

2013-12-28T14:38:20Z

Kkarlson:

== Sissejuhatus ==
[[File:Network_Manager_0.9.5.png|250px|thumb|right|NetworkManager graafiline liides. ''Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Network_Manager_0.9.5.png'']]

NetworkManager on kõigil unixi laadsetel operatsioonisüsteemidel töötav programm, mis on mõeldud erinevate võrguühenduste haldamise ja ühendamise kergendamiseks. Seda võib kasutada nii traadiga kui ka traadita võrkude jaoks. NetworkManager toetab lisaks erinevatele modemi ühendustele ka VPN ühendust.

NetworkManager eelistab traadiga võrke (näiteks ethernet) traadita võrkudele(näiteks wifi) ning samuti parema leviga / kiiremaid traadita võrke aeglasemate ees. Selle tulemusena proovib programm alati kasutajale valida kiiremat ja kvaliteetsemat saadaolevat võrguühendust.

Programm on välja arendatud Red Hati poolt ja hetkel haldab seda [https://wiki.archlinux.org/index.php/GNOME GNOME] projekt.

[https://projects.gnome.org/NetworkManager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 2]
== Paigaldamine ==
Antud programmi paigaldades peaksid olema baasteadmised linuxi keskkonnas pakkide paigaldamisest ning töötav unixi laadne operatsioonisüsteem '''töölaua versioon'''. NetoworkManager ei ole (veel) mõeldud kasutamiseks serveri versioonidel.

NetworkManager on saadaval avalikus repositooriumis ning seda on võimalik paigalda ainult '''juurkasutaja õigustes''' järgneva käsuga

<source lang="bash">
apt-get install networkmanager
</source>

NetworkManager koosneb kahest osast:
# a '''Deemon''', mis seadistab ühendusi ja raporteerib võrgu muudatuste kohta
# a '''Graafiline kasutajaliides''' töölaual, mille kaudu saab kasutaja võrguseadistusi muuta. '''nmcli''' pakub samu võimalusi käsurealt.

Kergeks seadistamiseks ja juurdepääsuks NetworkManagerile soovivad kindlasti suuremosa kasutajatest graafilist kasutajaliidest. Neid on mitmed erinevaid olenevalt töölaua tüübist ning siin on mõned võimalused välja toodud. Käsurea liides on juba paki paigaldamisel kaasas.

[http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 1]
=== GNOME ===

GNOME's [http://www.archlinux.org/packages/?name=network-manager-applet network-manager-applet] on piisavalt pisike ja nõub väheseid resursse, et töötada erinevates keskkondades.

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install network-manager-applet
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== KDE ===

Plasma-nm kasutajaliides on saadaval ametlikes repositooriumites pakina [https://www.archlinux.org/packages/?name=kdeplasma-applets-plasma-nm kdeplasma-applets-plasma-nm].

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install kdeplasma-applets-plasma-nm
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Sõltuvused ===
NetworkManager sõltub (vajab töötamiseks) järgnevaid pakke

<pre>
dbus-glib
dhcp-client (dhcpcd, dhclient)
iproute2
libnl
libsoup
modemmanager
nss
polkit
systemd
udev (systemd)
wpa_supplicant
bluez (optional) - Bluetooth tugi
dhclient (optional) - DHCPv6 tugi
dnsmasq (optional) - Ühenduse jagamine
openresolv (optional) - resolvconf tugi
ppp (optional) - Dialup ühenduste tugi
dhclient (make)
dhcpcd (make)
git (make)
gobject-introspection (make)
gtk-doc (make)
intltool (make)
iptables (make)
</pre>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
== Seadistamine ==

Enne NetworkManageri kasutusele võtmist vajab see enne natuke seadistamist.
Tee kindlaks, kas '''/etc/hosts''' asuv fail on korrektne enne jätkamist. Korrektne fail peaks välja nägema selline:

<source lang="bash">
127.0.0.1 localhost
::1 localhost
</source>

Kindlasti peab veenduma ka selles, et ei oleks kasutusel teisi programme, mis seadistavad võrguühendusi, sest vastasel juhul läheksid need NetworkManageriga konflikti.

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Käivitamine ===
Kohe kui NetworkManageri deemon on käivitatud, ühendab see ennast kõikidesse "süsteemi ühendustesse" mis on juba eelnevalt seadistatud.
NetworkManageri saab käima panna süsteemi käivitamisel käsuga

<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager
</source>

NetworkManageri deemoni saab koheselt käivitada käsuga
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Veateadete peitmine ===
NetworkManager võib väljastada erinevaid mitte-olulisi veateateid kui ei ole käivitatud '''NetworkManager-dispatcher.service''' ja '''ModemManager.service'''
Neid saab käivitada, isegi kui Teie süsteemil neid vaja ei ole, järgnevate käskudega
<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager-dispatcher.service && systemctl enable ModemManager.service
</source>
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager-dispatcher.service && systemctl start ModemManager.service
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4] ja [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NR2]
== Kasulikke viiteid ==

*NetworkManageri koduleht - https://projects.gnome.org/NetworkManager/

*Palju infot kasutamise kohta - https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager

== Kasutatud kirjandus ==

1. [http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Autorite koduleht RedHatis]

2. [https://projects.gnome.org/NetworkManager/ NetworkManageri koduleht]

3. [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NetworkManageri käsurea käsud]

4. [https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Archlinux kasutusjuhend]

== Autor ==

'''Karl-Martin Karlson''' A21

'''29.11.2013'''

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

NetworkManager

2013-12-28T14:32:57Z

Kkarlson:

== Sissejuhatus ==
[[File:Network_Manager_0.9.5.png|250px|thumb|right|NetworkManager graafiline liides]]

NetworkManager on kõigil unixi laadsetel operatsioonisüsteemidel töötav programm, mis on mõeldud erinevate võrguühenduste haldamise ja ühendamise kergendamiseks. Seda võib kasutada nii traadiga kui ka traadita võrkude jaoks. NetworkManager toetab lisaks erinevatele modemi ühendustele ka VPN ühendust.

NetworkManager eelistab traadiga võrke (näiteks ethernet) traadita võrkudele(näiteks wifi) ning samuti parema leviga / kiiremaid traadita võrke aeglasemate ees. Selle tulemusena proovib programm alati kasutajale valida kiiremat ja kvaliteetsemat saadaolevat võrguühendust.

Programm on välja arendatud Red Hati poolt ja hetkel haldab seda [https://wiki.archlinux.org/index.php/GNOME GNOME] projekt.

[https://projects.gnome.org/NetworkManager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 2]
== Paigaldamine ==
Antud programmi paigaldades peaksid olema baasteadmised linuxi keskkonnas pakkide paigaldamisest ning töötav unixi laadne operatsioonisüsteem '''töölaua versioon'''. NetoworkManager ei ole (veel) mõeldud kasutamiseks serveri versioonidel.

NetworkManager on saadaval avalikus repositooriumis ning seda on võimalik paigalda ainult '''juurkasutaja õigustes''' järgneva käsuga

<source lang="bash">
apt-get install networkmanager
</source>

NetworkManager koosneb kahest osast:
# a '''Deemon''', mis seadistab ühendusi ja raporteerib võrgu muudatuste kohta
# a '''Graafiline kasutajaliides''' töölaual, mille kaudu saab kasutaja võrguseadistusi muuta. '''nmcli''' pakub samu võimalusi käsurealt.

Kergeks seadistamiseks ja juurdepääsuks NetworkManagerile soovivad kindlasti suuremosa kasutajatest graafilist kasutajaliidest. Neid on mitmed erinevaid olenevalt töölaua tüübist ning siin on mõned võimalused välja toodud. Käsurea liides on juba paki paigaldamisel kaasas.

[http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Viide: Kasutatud materjal NR: 1]
=== GNOME ===

GNOME's [http://www.archlinux.org/packages/?name=network-manager-applet network-manager-applet] on piisavalt pisike ja nõub väheseid resursse, et töötada erinevates keskkondades.

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install network-manager-applet
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== KDE ===

Plasma-nm kasutajaliides on saadaval ametlikes repositooriumites pakina [https://www.archlinux.org/packages/?name=kdeplasma-applets-plasma-nm kdeplasma-applets-plasma-nm].

Paigaldada saab seda käsuga
<source lang="bash">
apt-get install kdeplasma-applets-plasma-nm
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Sõltuvused ===
NetworkManager sõltub (vajab töötamiseks) järgnevaid pakke

<pre>
dbus-glib
dhcp-client (dhcpcd, dhclient)
iproute2
libnl
libsoup
modemmanager
nss
polkit
systemd
udev (systemd)
wpa_supplicant
bluez (optional) - Bluetooth tugi
dhclient (optional) - DHCPv6 tugi
dnsmasq (optional) - Ühenduse jagamine
openresolv (optional) - resolvconf tugi
ppp (optional) - Dialup ühenduste tugi
dhclient (make)
dhcpcd (make)
git (make)
gobject-introspection (make)
gtk-doc (make)
intltool (make)
iptables (make)
</pre>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
== Seadistamine ==

Enne NetworkManageri kasutusele võtmist vajab see enne natuke seadistamist.
Tee kindlaks, kas '''/etc/hosts''' asuv fail on korrektne enne jätkamist. Korrektne fail peaks välja nägema selline:

<source lang="bash">
127.0.0.1 localhost
::1 localhost
</source>

Kindlasti peab veenduma ka selles, et ei oleks kasutusel teisi programme, mis seadistavad võrguühendusi, sest vastasel juhul läheksid need NetworkManageriga konflikti.

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Käivitamine ===
Kohe kui NetworkManageri deemon on käivitatud, ühendab see ennast kõikidesse "süsteemi ühendustesse" mis on juba eelnevalt seadistatud.
NetworkManageri saab käima panna süsteemi käivitamisel käsuga

<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager
</source>

NetworkManageri deemoni saab koheselt käivitada käsuga
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4]
=== Veateadete peitmine ===
NetworkManager võib väljastada erinevaid mitte-olulisi veateateid kui ei ole käivitatud '''NetworkManager-dispatcher.service''' ja '''ModemManager.service'''
Neid saab käivitada, isegi kui Teie süsteemil neid vaja ei ole, järgnevate käskudega
<source lang="bash">
systemctl enable NetworkManager-dispatcher.service && systemctl enable ModemManager.service
</source>
<source lang="bash">
systemctl start NetworkManager-dispatcher.service && systemctl start ModemManager.service
</source>

[https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Viide: Kasutatud materjal NR: 4] ja [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NR2]
== Kasulikke viiteid ==

*NetworkManageri koduleht - https://projects.gnome.org/NetworkManager/

*Palju infot kasutamise kohta - https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager

== Kasutatud kirjandus ==

1. [http://www.redhat.com/magazine/003jan05/features/networkmanager/ Autorite koduleht RedHatis]

2. [https://projects.gnome.org/NetworkManager/ NetworkManageri koduleht]

3. [http://vidner.net/martin/software/cnetworkmanager/ NetworkManageri käsurea käsud]

4. [https://wiki.archlinux.org/index.php/NetworkManager Archlinux kasutusjuhend]

== Autor ==

'''Karl-Martin Karlson''' A21

'''29.11.2013'''

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:ReFS

2013-12-21T14:34:45Z

Kkarlson:

== Ivo Suur ==

'''Sisu''' : Põgus ülevaade ReFS-i olemusest. Kirjeldatud on ka ReFS-i tehnilisi andmeid. Kuna ReFS pole veel nii levinud, siis on toodud asjakohaseid võrdluseid NTFS-iga. Lisaks on toodud ka selgesti loetavad käsud kuidas failisüsteemi kohta infot saada ja vajadusel seda ka muuta.

'''Kujundus''' : Kõik on korrektselt üles ehitatud, loogiliselt järjestatud ja sätitud. Vormistus on ladus ja korrektne.

'''Viitamine''' : On kasutatud piisavalt palju erinevaid allikaid ja kõigile on ka eeskujulikult viidatud.

'''Kokkuvõte''' : Kõik referaadi komponendid on olemas (sissejuhatus, sisu, kokkuvõte). Töö sisu oli selgesti mõistetav ning loetav. Kuna ise tegin referaadi NTFS-ist ja selle käigus lugesin ka natuke ReFS kohta, siis oligi huvitav sellest natukene põhjalikumalt teada saada.

'''Punktisumma''' : 90 /100. Alati saab paremini ja mahukamalt

== Karl-Martin Karlson ==

'''Sisu''' : Töö on koostatud väga korrektselt ning autor on jälginud eesti keele nõudeid. Kasutajale, kes pole ReFS-iga eelnevalt kokku puutunud annab antud töö väga hea ülevaate nii tehnilistest aspektidest kui ka kasutamist. Väga hästi on koostatud võrdlus NTFS-iga. Peale referaadi lugemist ei ole vaja minna lisainfot kuskilt otsima - kõik käsud ja selgitused on selgelt välja toodud.

'''Kujundus''' : Loogiliselt ülesehitatud ja korrektselt vormistatud.

'''Viitamine''' : Mitmeid erinevaid allikaid ja korrektselt viidatud

'''Kokkuvõte''' : Kõik tavaliselt nõutud osad on olemas. Töö on hästi loetav ning teksti lugedes ei teki lisaküsimusi. Minu arvates väga põhjalikult ja hästi koostatud töö.

'''Punktisumma''' : Hindaksin antud tööd 95 punktiga.

Talk:Simple mail transfer protocol

2013-12-21T14:23:32Z

Kkarlson:

==Marten Mattisen==

Sisu : Väga põhjalik ning asjalik referaat+juhend. Lausekonstruktsioon oli lihtne ja arusaadav ning kogu referaadi ülesehitus loogiline. Asjatundjatele on võib-olla isegi liiga lihtsalt selgitatud SMTP teenuse paigaldamine, kuid liigne lihtsus ei tee ka liiga.

Kujundus : Meeldivalt oli pildimaterjali, mis tegi juhendi järgimise nauditavaks, samuti oli peatükkide liigitus loogiline.

Punktisumma : 95 punkti - kohati oli päris häirivaid keelelisi ebatäpsusi-kirjavigu, kuid üldiselt väga muljetavaldav.

== Karl-Martin Karlson ==

'''Sisu''' : Tegemist on kindlasti väga põhjalikult kirjutatud referaadi / juhendiga. Palju on pildimaterjali, kõik oli arusaadavalt ning lihtsalt kirja pandud. Lisaks pakutud ka erinevaid tarkvarasid SMTP kasutamiseks, mis on väga positiivne.

'''Kujundus''' : Loogiliselt üles ehitatud, palju pildimaterjali ning meeldiv kujundus.

'''Viitamine''' : Viidatud on korrektselt.

'''Kokkuvõte''' : Tööga on vaeva nähtud, ning autor on kogu paigaldusprotsessi ise läbi täinud ja seadistanud. Üks väga korralik referaat / juhend.

'''Punktisumma''' : Hindaksin tööd 95 punktiga

Talk:ReFS

2013-12-18T15:12:28Z

Kkarlson:

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-18T15:11:55Z

Kkarlson: /* Karl-Martin Karlson */

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhani==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1:
**Arvustus2:

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T14:36:32Z

Kkarlson: /* Karl-Martin Karlson */

Talk:Simple mail transfer protocol

2013-12-17T14:36:22Z

Kkarlson:

==Marten Mattisen==

Siin saab arvustus olema.

== Karl-Martin Karlson ==

Siia tuleb minu hinnang

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T11:07:48Z

Kkarlson:

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-17T11:07:10Z

Kkarlson:

NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis

2013-12-11T09:48:25Z

Kkarlson: /* NTFSi lugemine ja kirjutamine */

= Sissejuhatus =
Selle artikli eesmärk on luua kasutajatele samm-sammuline juhend '''NTFS failisüsteemi''' kasutamiseks Unixi laadsetes ja OS X operatsioonisüsteemides.

Nii Unixi laadsete kui ka OS X-i puhul on NTFSi '''lugemise''' saavutamine mõne sammu küsimus, kuid '''lugemis JA kirjutamis''' võimaluse loomine veidike keerukam ja nõuab lisatarkvara paigaldamist.

= NTFS Ülevaade =
[[File:Microsoft_linux_windows_tux.jpg‎|250px|thumb|right|Linux ja Windows]]

NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara [http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G ntfs-3g], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada.
NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB).

== Versioonid ==
NTFSil on viis versiooni:
*'''v1.0''' koos NT 3.1, avaldatud 1993
*'''v1.1''' koos NT 3.5, avaldatud 1994
*'''v1.2''' koos NT 3.51 (mid-1995) ja NT 4 (mid-1996) (tihti viitatud kui "NTFS 4.0", sest OS versioon oli 4.0)
*'''v3.0''' alates Windows 2000 ("NTFS V5.0")
*'''v3.1''' alates Windows XP (sügis 2001; "NTFS V5.1"), Windows Server 2003 (kevad 2003;harva ka "NTFS V5.2"),Windows Vista (mid-2005) (harva ka "NTFS V6.0"), Windows Server 2008, Windows 7. 
V1.0 ja V1.1 (ja uuemad) ei ole ühilduvad: see tähendab, et kettajaod kirjutatud NT3.5x poolt ei ole loetavad NT 3.1 niikaua, kuni pole 3.1 uuendatud versiooniga 3.5, mis lisab FAT pikkade failinimede toe. V1.2 toetab pakitud faile, nimede striime, ACL-põhiseid failiõiguseid jne. V3.0 lisas kettakvoodid, krüpteeringud jne. V3.1 laiendas "Master File Table (MFT)".
Windows Vista tutvustas "Transactional NTFS-i", NTFS sümboolseid linke, partitsioonide kahandamist ja ise-paranemise funktsionaalsust, kuigi mitmed neist toetuvad pigem operatsioonisüsteemile kui failisüsteemile.

== NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is ==
NTFS failisüsteemi kasutamisel linuxis või OS X-is saavad vasatava kettajao külge ühendanud kasutaja (ja ka tema vastav grupp) täisõigused (Read / Write / Execute) NTFSis asuvate failide ja kaustade üle. Lisaks saab ka õigusi anda kindlale kasutajale UID või/ja PID abil koos '''unmask''' või '''fmask''' ja '''dmask''' käskusi. 
 
Lisaks on võimalik defineerida '''Windows -> Linux''' failiõigusi vastavas seadete failis '''.NTFS-3G/UserMapping''' ja korrektsel seadistamisel kehtivad õigused ka '''Windows <- Linux''' suunal.

== Ohud ==
Kuna NTFSi standard ei ole Microsofti poolt avaldatud, siis kõikides operatsioonisüsteemides peale Windowsi võib NTFSi kasutamisel tekkida '''ebastabiilsusi''' või isegi '''ootamatuid vigu'''. Kõik loodud tarkvarad ja moodulid on pigem '''"sillad"''' NTFSi ja teiste operatsioonisüsteemide vahel.

= NTFSi kasutamine linuxis =
== NTFSi "ainult lugemine" ==
Suuremosa linuxite distributsioonidele on juba eelpaigaldatud NTFSi kasutamiseks vajalikud moodulid, kuid selles veendumiseks kasutame käsku

<pre> ls /lib/modules/2.6.18-5-686/kernel/fs/ | grep ntfs </pre>

Järgmiseks teeme kindlaks NTFS kettajao
<pre>
fdisk -l | grep NTFS
</pre>
Väljund võiks olla midagi sellist:
<pre> ..
/dev/sdb1 * 1 216 2096451 7 HPFS/NTFS
..</pre>

Nüüd oleme NTFSi kettajao üles leidnud. Järgmiseks loome kausta, kuhu kettajao külge ühendatakse

<pre>
mkdir /mnt/ntfs
</pre>

ja nüüd ühendame eelnevalt leitud kettajao loodud kausta

<pre>
mount -t ntfs /dev/sdb1 /mnt/ntfs
</pre>

Nüüd ongi NTFS kettajagu ühendatud süsteemi "lugemise" reziimis. Lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks peab järgima samme järgmises peatükis

== NTFSi lugemine ja kirjutamine ==
NTFSi lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks on vajalik paigaldada kaks lisapakki, fuse ja ntfs-3g. Mõlemad on saadaval avalikes repositooriumides. Vastavate pakkide paigaldamiseks võib kasutada järgnevaid käske

<pre>
apt-get install fuse
</pre>
[[File:490px-FUSE_structure.svg.png‎|250px|thumb|right|Fuse tööpõhimõte lahtiseletatuna]]
"'''Filesystem in Userpace (FUSE)'''" on Unixi-laadsetele operatsioonisüsteemide mehhanism, mis võimaldab ilma privileegideta kasutajatel luua oma failisüsteeme ilma Kernelit muutmata. FUSE töötab ainult '''sillana''' kasutajamälu ja kernelimälu vahel.
NTFSi kasutamiseks Unixi-laadsetes operatsioonisüsteemides on see hädavajalik mehhanism. Fuse tehnoloogiat kasutavad ka mitmed teised programmid, nagu näiteks [https://code.google.com/p/exfat/ exFat], [http://en.wikipedia.org/wiki/SSHFS SSHFS] ja [http://www.example.com Wuala]

Järgmiseks paigaldame NTFS-3g, mis suhtleb otseselt NTFS kettajaoga ja lihtsustab kasutamiseks tavakasutaja jaoks.
<pre>
apt-get install ntfs-3g
</pre>

Ning järgmiseks kasutame eelmises peatükis kasutatud näidet ja ühendame kettajao /dev/sdb1 järgneva käsuga

<pre>
mount -t ntfs-3g /dev/sdb1 /mnt/ntfs/
</pre>

.. ning nüüd peaks olema töötav NTFSi partitsioon kasutatav nii "Read and Write" reziimides!

= NTFSi kasutamine OS X-is =
== Ilma lisatarkvarata ==
[[File:Mac_ntfs_fstab.JPG|300px|thumb|right|Mac OS X fstab failisisu]]
OS X toetab NTFS kettajagude lugemist juba pikka aega, kuid mitte nendele kirjutamist. Tegelikult on selline võimalus olemas, kuid on lihtsalt peidetud ja vajab lihtsalt ühe faili muutmist.

Alustuseks avage terminal ning sistage käsklus:

<pre>sudo nano /etc/fstab</pre>

Nüüd peaks olema avanenud aken, kus saab '''fstab''' failisisu muuta. Sinna peab lisama ühe rea kettajao kirjeldusega, mis peaks välja nägema selline:

<pre>LABEL=NIMI none ntfs rw,auto,nobrowse</pre>

kus "NIMI" on ühendatava kettajao nimetus. '''NB!! Nimi on tõusutundlik!'''
Salvestage fail kombinatsiooniga '''Control + O''' ja väljuge failist '''Control + X.'''
Järgmiseks ühendage NTFSi sisaldav ketas lahti ja uuesti külge. Ketas ei pruugi kohe uuesti ilmuda, kuid võite minna tagasi terminali ning sisestada käskluse

<pre>open /Volumes</pre>

NTFSi kasutamisel OS X operatsioonisüsteemis pidage meeles, et see pole põhjalikult testitud ning võib esineda ootamatuid vigu ja tõrkeid!
== Lisatarkvaraga ==

Eelnevalt kasutasime OS X-i sisseehitatud moodulit NTFSi lugemiseks ja kirjutamiseks, kuid stabiilseks ja veavabaks kasutamiseks on loodud ka mitmeid tasuta ja tasulisi programme.

*[http://sourceforge.net/projects/ntfsfree/ NTFS Free] - Tasuta programm, mis võimaldab kasutada NTFS kettaid ka läbi USB. Tavakasutaja jaoks üpris keeruline programm.
*[http://www.tuxera.com/products/tuxera-ntfs-for-mac/ Tuxera NTFS] - 15 päevane tasuta prooviperiood, samalt arendajalt, kes on loonud NTFS-3G unixile
*[http://www.paragon-software.com/home/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac] - Tasuline programm NTFSi kasutamiseks, hind seisuga 11.12.2013 '''19.95$'''

= Kasulikke viiteid =
*'''NTFS olemus ja sisu''' - https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks linuxi keskkonnas''' - http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks OS X keskkonnas''' - http://forums.macrumors.com/showthread.php?t=785376

= Kasutatud kirjandus =
*http://www.tuxera.com/community/ntfs-3g-manual/

*http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem

*http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G

*http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*http://reviews.cnet.com/8301-13727_7-57588773-263/how-to-manually-enable-ntfs-read-and-write-in-os-x/

= Autor =
'''Karl-Martin Karlson''' 
'''A21 - 2013'''

[[Category: Windows Server administreerimine]]

NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis

2013-12-11T09:47:41Z

Kkarlson:

= Sissejuhatus =
Selle artikli eesmärk on luua kasutajatele samm-sammuline juhend '''NTFS failisüsteemi''' kasutamiseks Unixi laadsetes ja OS X operatsioonisüsteemides.

Nii Unixi laadsete kui ka OS X-i puhul on NTFSi '''lugemise''' saavutamine mõne sammu küsimus, kuid '''lugemis JA kirjutamis''' võimaluse loomine veidike keerukam ja nõuab lisatarkvara paigaldamist.

= NTFS Ülevaade =
[[File:Microsoft_linux_windows_tux.jpg‎|250px|thumb|right|Linux ja Windows]]

NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara [http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G ntfs-3g], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada.
NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB).

== Versioonid ==
NTFSil on viis versiooni:
*'''v1.0''' koos NT 3.1, avaldatud 1993
*'''v1.1''' koos NT 3.5, avaldatud 1994
*'''v1.2''' koos NT 3.51 (mid-1995) ja NT 4 (mid-1996) (tihti viitatud kui "NTFS 4.0", sest OS versioon oli 4.0)
*'''v3.0''' alates Windows 2000 ("NTFS V5.0")
*'''v3.1''' alates Windows XP (sügis 2001; "NTFS V5.1"), Windows Server 2003 (kevad 2003;harva ka "NTFS V5.2"),Windows Vista (mid-2005) (harva ka "NTFS V6.0"), Windows Server 2008, Windows 7. 
V1.0 ja V1.1 (ja uuemad) ei ole ühilduvad: see tähendab, et kettajaod kirjutatud NT3.5x poolt ei ole loetavad NT 3.1 niikaua, kuni pole 3.1 uuendatud versiooniga 3.5, mis lisab FAT pikkade failinimede toe. V1.2 toetab pakitud faile, nimede striime, ACL-põhiseid failiõiguseid jne. V3.0 lisas kettakvoodid, krüpteeringud jne. V3.1 laiendas "Master File Table (MFT)".
Windows Vista tutvustas "Transactional NTFS-i", NTFS sümboolseid linke, partitsioonide kahandamist ja ise-paranemise funktsionaalsust, kuigi mitmed neist toetuvad pigem operatsioonisüsteemile kui failisüsteemile.

== NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is ==
NTFS failisüsteemi kasutamisel linuxis või OS X-is saavad vasatava kettajao külge ühendanud kasutaja (ja ka tema vastav grupp) täisõigused (Read / Write / Execute) NTFSis asuvate failide ja kaustade üle. Lisaks saab ka õigusi anda kindlale kasutajale UID või/ja PID abil koos '''unmask''' või '''fmask''' ja '''dmask''' käskusi. 
 
Lisaks on võimalik defineerida '''Windows -> Linux''' failiõigusi vastavas seadete failis '''.NTFS-3G/UserMapping''' ja korrektsel seadistamisel kehtivad õigused ka '''Windows <- Linux''' suunal.

== Ohud ==
Kuna NTFSi standard ei ole Microsofti poolt avaldatud, siis kõikides operatsioonisüsteemides peale Windowsi võib NTFSi kasutamisel tekkida '''ebastabiilsusi''' või isegi '''ootamatuid vigu'''. Kõik loodud tarkvarad ja moodulid on pigem '''"sillad"''' NTFSi ja teiste operatsioonisüsteemide vahel.

= NTFSi kasutamine linuxis =
== NTFSi "ainult lugemine" ==
Suuremosa linuxite distributsioonidele on juba eelpaigaldatud NTFSi kasutamiseks vajalikud moodulid, kuid selles veendumiseks kasutame käsku

<pre> ls /lib/modules/2.6.18-5-686/kernel/fs/ | grep ntfs </pre>

Järgmiseks teeme kindlaks NTFS kettajao
<pre>
fdisk -l | grep NTFS
</pre>
Väljund võiks olla midagi sellist:
<pre> ..
/dev/sdb1 * 1 216 2096451 7 HPFS/NTFS
..</pre>

Nüüd oleme NTFSi kettajao üles leidnud. Järgmiseks loome kausta, kuhu kettajao külge ühendatakse

<pre>
mkdir /mnt/ntfs
</pre>

ja nüüd ühendame eelnevalt leitud kettajao loodud kausta

<pre>
mount -t ntfs /dev/sdb1 /mnt/ntfs
</pre>

Nüüd ongi NTFS kettajagu ühendatud süsteemi "lugemise" reziimis. Lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks peab järgima samme järgmises peatükis

== NTFSi lugemine ja kirjutamine ==
NTFSi lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks on vajalik paigaldada kaks lisapakki, fuse ja ntfs-3g. Mõlemad on saadaval avalikes repositooriumides. Vastavate pakkide paigaldamiseks võib kasutada järgnevaid käske

<pre>
apt-get install fuse
</pre>
[[File:490px-FUSE_structure.svg.png‎|250px|thumb|right|Fuse tööpõhimõte lahtiseletatuna]]
"'''Filesystem in Userpace (FUSE)'''" on Unixi-laadsetele operatsioonisüsteemide mehhanism, mis võimaldab ilma privileegideta kasutajatel luua oma failisüsteeme ilma Kernelit muutmata. FUSE töötab ainult '''sillana''' kasutajamälu ja kernelimälu vahel.
NTFSi kasutamiseks Unixi-laadsetes operatsioonisüsteemides on see hädavajalik mehhanism. Fuse tehnoloogiat kasutavad ka mitmed teised programmid, nagu näiteks [https://code.google.com/p/exfat/ exFat], [http://en.wikipedia.org/wiki/SSHFS SSHFS] ja [http://www.example.com link title Wuala]

Järgmiseks paigaldame NTFS-3g, mis suhtleb otseselt NTFS kettajaoga ja lihtsustab kasutamiseks tavakasutaja jaoks.
<pre>
apt-get install ntfs-3g
</pre>

Ning järgmiseks kasutame eelmises peatükis kasutatud näidet ja ühendame kettajao /dev/sdb1 järgneva käsuga

<pre>
mount -t ntfs-3g /dev/sdb1 /mnt/ntfs/
</pre>

.. ning nüüd peaks olema töötav NTFSi partitsioon kasutatav nii "Read and Write" reziimides!

= NTFSi kasutamine OS X-is =
== Ilma lisatarkvarata ==
[[File:Mac_ntfs_fstab.JPG|300px|thumb|right|Mac OS X fstab failisisu]]
OS X toetab NTFS kettajagude lugemist juba pikka aega, kuid mitte nendele kirjutamist. Tegelikult on selline võimalus olemas, kuid on lihtsalt peidetud ja vajab lihtsalt ühe faili muutmist.

Alustuseks avage terminal ning sistage käsklus:

<pre>sudo nano /etc/fstab</pre>

Nüüd peaks olema avanenud aken, kus saab '''fstab''' failisisu muuta. Sinna peab lisama ühe rea kettajao kirjeldusega, mis peaks välja nägema selline:

<pre>LABEL=NIMI none ntfs rw,auto,nobrowse</pre>

kus "NIMI" on ühendatava kettajao nimetus. '''NB!! Nimi on tõusutundlik!'''
Salvestage fail kombinatsiooniga '''Control + O''' ja väljuge failist '''Control + X.'''
Järgmiseks ühendage NTFSi sisaldav ketas lahti ja uuesti külge. Ketas ei pruugi kohe uuesti ilmuda, kuid võite minna tagasi terminali ning sisestada käskluse

<pre>open /Volumes</pre>

NTFSi kasutamisel OS X operatsioonisüsteemis pidage meeles, et see pole põhjalikult testitud ning võib esineda ootamatuid vigu ja tõrkeid!
== Lisatarkvaraga ==

Eelnevalt kasutasime OS X-i sisseehitatud moodulit NTFSi lugemiseks ja kirjutamiseks, kuid stabiilseks ja veavabaks kasutamiseks on loodud ka mitmeid tasuta ja tasulisi programme.

*[http://sourceforge.net/projects/ntfsfree/ NTFS Free] - Tasuta programm, mis võimaldab kasutada NTFS kettaid ka läbi USB. Tavakasutaja jaoks üpris keeruline programm.
*[http://www.tuxera.com/products/tuxera-ntfs-for-mac/ Tuxera NTFS] - 15 päevane tasuta prooviperiood, samalt arendajalt, kes on loonud NTFS-3G unixile
*[http://www.paragon-software.com/home/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac] - Tasuline programm NTFSi kasutamiseks, hind seisuga 11.12.2013 '''19.95$'''

= Kasulikke viiteid =
*'''NTFS olemus ja sisu''' - https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks linuxi keskkonnas''' - http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks OS X keskkonnas''' - http://forums.macrumors.com/showthread.php?t=785376

= Kasutatud kirjandus =
*http://www.tuxera.com/community/ntfs-3g-manual/

*http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem

*http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G

*http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*http://reviews.cnet.com/8301-13727_7-57588773-263/how-to-manually-enable-ntfs-read-and-write-in-os-x/

= Autor =
'''Karl-Martin Karlson''' 
'''A21 - 2013'''

[[Category: Windows Server administreerimine]]

NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis

2013-12-11T09:41:32Z

Kkarlson:

= Sissejuhatus =
Selle artikli eesmärk on luua kasutajatele samm-sammuline juhend '''NTFS failisüsteemi''' kasutamiseks Unixi laadsetes ja OS X operatsioonisüsteemides.

Nii Unixi laadsete kui ka OS X-i puhul on NTFSi '''lugemise''' saavutamine mõne sammu küsimus, kuid '''lugemis JA kirjutamis''' võimaluse loomine veidike keerukam ja nõuab lisatarkvara paigaldamist.

= NTFS Ülevaade =
[[File:Microsoft_linux_windows_tux.jpg‎|250px|thumb|right|Linux ja Windows]]

NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara [http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G ntfs-3g], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada.
NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB).

== Versioonid ==
NTFSil on viis versiooni:
*'''v1.0''' koos NT 3.1, avaldatud 1993
*'''v1.1''' koos NT 3.5, avaldatud 1994
*'''v1.2''' koos NT 3.51 (mid-1995) ja NT 4 (mid-1996) (tihti viitatud kui "NTFS 4.0", sest OS versioon oli 4.0)
*'''v3.0''' alates Windows 2000 ("NTFS V5.0")
*'''v3.1''' alates Windows XP (sügis 2001; "NTFS V5.1"), Windows Server 2003 (kevad 2003;harva ka "NTFS V5.2"),Windows Vista (mid-2005) (harva ka "NTFS V6.0"), Windows Server 2008, Windows 7. 
V1.0 ja V1.1 (ja uuemad) ei ole ühilduvad: see tähendab, et kettajaod kirjutatud NT3.5x poolt ei ole loetavad NT 3.1 niikaua, kuni pole 3.1 uuendatud versiooniga 3.5, mis lisab FAT pikkade failinimede toe. V1.2 toetab pakitud faile, nimede striime, ACL-põhiseid failiõiguseid jne. V3.0 lisas kettakvoodid, krüpteeringud jne. V3.1 laiendas "Master File Table (MFT)".
Windows Vista tutvustas "Transactional NTFS-i", NTFS sümboolseid linke, partitsioonide kahandamist ja ise-paranemise funktsionaalsust, kuigi mitmed neist toetuvad pigem operatsioonisüsteemile kui failisüsteemile.

== NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is ==
NTFS failisüsteemi kasutamisel linuxis või OS X-is saavad vasatava kettajao külge ühendanud kasutaja (ja ka tema vastav grupp) täisõigused (Read / Write / Execute) NTFSis asuvate failide ja kaustade üle. Lisaks saab ka õigusi anda kindlale kasutajale UID või/ja PID abil koos '''unmask''' või '''fmask''' ja '''dmask''' käskusi. 
 
Lisaks on võimalik defineerida '''Windows -> Linux''' failiõigusi vastavas seadete failis '''.NTFS-3G/UserMapping''' ja korrektsel seadistamisel kehtivad õigused ka '''Windows <- Linux''' suunal.

== Ohud ==
Kuna NTFSi standard ei ole Microsofti poolt avaldatud, siis kõikides operatsioonisüsteemides peale Windowsi võib NTFSi kasutamisel tekkida '''ebastabiilsusi''' või isegi '''ootamatuid vigu'''. Kõik loodud tarkvarad ja moodulid on pigem '''"sillad"''' NTFSi ja teiste operatsioonisüsteemide vahel.

= NTFSi kasutamine linuxis =
== NTFSi "ainult lugemine" ==
Suuremosa linuxite distributsioonidele on juba eelpaigaldatud NTFSi kasutamiseks vajalikud moodulid, kuid selles veendumiseks kasutame käsku

<pre> ls /lib/modules/2.6.18-5-686/kernel/fs/ | grep ntfs </pre>

Järgmiseks teeme kindlaks NTFS kettajao
<pre>
fdisk -l | grep NTFS
</pre>
Väljund võiks olla midagi sellist:
<pre> ..
/dev/sdb1 * 1 216 2096451 7 HPFS/NTFS
..</pre>

Nüüd oleme NTFSi kettajao üles leidnud. Järgmiseks loome kausta, kuhu kettajao külge ühendatakse

<pre>
mkdir /mnt/ntfs
</pre>

ja nüüd ühendame eelnevalt leitud kettajao loodud kausta

<pre>
mount -t ntfs /dev/sdb1 /mnt/ntfs
</pre>

Nüüd ongi NTFS kettajagu ühendatud süsteemi "lugemise" reziimis. Lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks peab järgima samme järgmises peatükis

== NTFSi lugemine ja kirjutamine ==
NTFSi lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks on vajalik paigaldada kaks lisapakki, fuse ja ntfs-3g. Mõlemad on saadaval avalikes repositooriumides. Vastavate pakkide paigaldamiseks võib kasutada järgnevaid käske

<pre>
apt-get install fuse
</pre>
[[File:490px-FUSE_structure.svg.png‎|250px|thumb|right|Fuse tööpõhimõte lahtiseletatuna]]
"'''Filesystem in Userpace (FUSE)'''" on Unixi-laadsetele operatsioonisüsteemide mehhanism, mis võimaldab ilma privileegideta kasutajatel luua oma failisüsteeme ilma Kernelit muutmata. FUSE töötab ainult '''sillana''' kasutajamälu ja kernelimälu vahel.
NTFSi kasutamiseks Unixi-laadsetes operatsioonisüsteemides on see hädavajalik mehhanism.

Järgmiseks paigaldame NTFS-3g, mis suhtleb otseselt NTFS kettajaoga ja lihtsustab kasutamiseks tavakasutaja jaoks.
<pre>
apt-get install ntfs-3g
</pre>

Ning järgmiseks kasutame eelmises peatükis kasutatud näidet ja ühendame kettajao /dev/sdb1 järgneva käsuga

<pre>
mount -t ntfs-3g /dev/sdb1 /mnt/ntfs/
</pre>

.. ning nüüd peaks olema töötav NTFSi partitsioon kasutatav nii "Read and Write" reziimides!

= NTFSi kasutamine OS X-is =
== Ilma lisatarkvarata ==
[[File:Mac_ntfs_fstab.JPG|300px|thumb|right|Mac OS X fstab failisisu]]
OS X toetab NTFS kettajagude lugemist juba pikka aega, kuid mitte nendele kirjutamist. Tegelikult on selline võimalus olemas, kuid on lihtsalt peidetud ja vajab lihtsalt ühe faili muutmist.

Alustuseks avage terminal ning sistage käsklus:

<pre>sudo nano /etc/fstab</pre>

Nüüd peaks olema avanenud aken, kus saab '''fstab''' failisisu muuta. Sinna peab lisama ühe rea kettajao kirjeldusega, mis peaks välja nägema selline:

<pre>LABEL=NIMI none ntfs rw,auto,nobrowse</pre>

kus "NIMI" on ühendatava kettajao nimetus. '''NB!! Nimi on tõusutundlik!'''
Salvestage fail kombinatsiooniga '''Control + O''' ja väljuge failist '''Control + X.'''
Järgmiseks ühendage NTFSi sisaldav ketas lahti ja uuesti külge. Ketas ei pruugi kohe uuesti ilmuda, kuid võite minna tagasi terminali ning sisestada käskluse

<pre>open /Volumes</pre>

NTFSi kasutamisel OS X operatsioonisüsteemis pidage meeles, et see pole põhjalikult testitud ning võib esineda ootamatuid vigu ja tõrkeid!
== Lisatarkvaraga ==

Eelnevalt kasutasime OS X-i sisseehitatud moodulit NTFSi lugemiseks ja kirjutamiseks, kuid stabiilseks ja veavabaks kasutamiseks on loodud ka mitmeid tasuta ja tasulisi programme.

*[http://sourceforge.net/projects/ntfsfree/ NTFS Free] - Tasuta programm, mis võimaldab kasutada NTFS kettaid ka läbi USB. Tavakasutaja jaoks üpris keeruline programm.
*[http://www.tuxera.com/products/tuxera-ntfs-for-mac/ Tuxera NTFS] - 15 päevane tasuta prooviperiood, samalt arendajalt, kes on loonud NTFS-3G unixile
*[http://www.paragon-software.com/home/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac] - Tasuline programm NTFSi kasutamiseks, hind seisuga 11.12.2013 '''19.95$'''

= Kasulikke viiteid =
*'''NTFS olemus ja sisu''' - https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks linuxi keskkonnas''' - http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks OS X keskkonnas''' - http://forums.macrumors.com/showthread.php?t=785376

= Kasutatud kirjandus =
*http://www.tuxera.com/community/ntfs-3g-manual/

*http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem

*http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G

*http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*http://reviews.cnet.com/8301-13727_7-57588773-263/how-to-manually-enable-ntfs-read-and-write-in-os-x/

= Autor =
'''Karl-Martin Karlson''' 
'''A21 - 2013'''

[[Category: Windows Server administreerimine]]

NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis

2013-12-11T09:37:01Z

Kkarlson:

= Sissejuhatus =
Selle artikli eesmärk on luua kasutajatele samm-sammuline juhend '''NTFS failisüsteemi''' kasutamiseks Unixi laadsetes ja OS X operatsioonisüsteemides.

Nii Unixi laadsete kui ka OS X-i puhul on NTFSi '''lugemise''' saavutamine mõne sammu küsimus, kuid '''lugemis JA kirjutamis''' võimaluse loomine veidike keerukam ja nõuab lisatarkvara paigaldamist.

= NTFS Ülevaade =
[[File:Microsoft_linux_windows_tux.jpg‎|250px|thumb|right|Linux ja Windows]]

NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara [http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G ntfs-3g], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada.
NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB).

== Versioonid ==
NTFSil on viis versiooni:
*'''v1.0''' koos NT 3.1, avaldatud 1993
*'''v1.1''' koos NT 3.5, avaldatud 1994
*'''v1.2''' koos NT 3.51 (mid-1995) ja NT 4 (mid-1996) (tihti viitatud kui "NTFS 4.0", sest OS versioon oli 4.0)
*'''v3.0''' alates Windows 2000 ("NTFS V5.0")
*'''v3.1''' alates Windows XP (sügis 2001; "NTFS V5.1"), Windows Server 2003 (kevad 2003;harva ka "NTFS V5.2"),Windows Vista (mid-2005) (harva ka "NTFS V6.0"), Windows Server 2008, Windows 7. 
V1.0 ja V1.1 (ja uuemad) ei ole ühilduvad: see tähendab, et kettajaod kirjutatud NT3.5x poolt ei ole loetavad NT 3.1 niikaua, kuni pole 3.1 uuendatud versiooniga 3.5, mis lisab FAT pikkade failinimede toe. V1.2 toetab pakitud faile, nimede striime, ACL-põhiseid failiõiguseid jne. V3.0 lisas kettakvoodid, krüpteeringud jne. V3.1 laiendas "Master File Table (MFT)".
Windows Vista tutvustas "Transactional NTFS-i", NTFS sümboolseid linke, partitsioonide kahandamist ja ise-paranemise funktsionaalsust, kuigi mitmed neist toetuvad pigem operatsioonisüsteemile kui failisüsteemile.

== NTFS Failiõigused linuxis ja OS X-is ==
NTFS failisüsteemi kasutamisel linuxis või OS X-is saavad vasatava kettajao külge ühendanud kasutaja (ja ka tema vastav grupp) täisõigused (Read / Write / Execute) NTFSis asuvate failide ja kaustade üle. Lisaks saab ka õigusi anda kindlale kasutajale UID või/ja PID abil koos '''unmask''' või '''fmask''' ja '''dmask''' käskusi. 
 
Lisaks on võimalik defineerida '''Windows -> Linux''' failiõigusi vastavas seadete failis '''.NTFS-3G/UserMapping''' ja korrektsel seadistamisel kehtivad õigused ka '''Windows <- Linux''' suunal.

= NTFSi kasutamine linuxis =
== NTFSi "ainult lugemine" ==
Suuremosa linuxite distributsioonidele on juba eelpaigaldatud NTFSi kasutamiseks vajalikud moodulid, kuid selles veendumiseks kasutame käsku

<pre> ls /lib/modules/2.6.18-5-686/kernel/fs/ | grep ntfs </pre>

Järgmiseks teeme kindlaks NTFS kettajao
<pre>
fdisk -l | grep NTFS
</pre>
Väljund võiks olla midagi sellist:
<pre> ..
/dev/sdb1 * 1 216 2096451 7 HPFS/NTFS
..</pre>

Nüüd oleme NTFSi kettajao üles leidnud. Järgmiseks loome kausta, kuhu kettajao külge ühendatakse

<pre>
mkdir /mnt/ntfs
</pre>

ja nüüd ühendame eelnevalt leitud kettajao loodud kausta

<pre>
mount -t ntfs /dev/sdb1 /mnt/ntfs
</pre>

Nüüd ongi NTFS kettajagu ühendatud süsteemi "lugemise" reziimis. Lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks peab järgima samme järgmises peatükis

== NTFSi lugemine ja kirjutamine ==
NTFSi lugemise ja kirjutamise reziimi saavutamiseks on vajalik paigaldada kaks lisapakki, fuse ja ntfs-3g. Mõlemad on saadaval avalikes repositooriumides. Vastavate pakkide paigaldamiseks võib kasutada järgnevaid käske

<pre>
apt-get install fuse
</pre>
[[File:490px-FUSE_structure.svg.png‎|250px|thumb|right|Fuse tööpõhimõte lahtiseletatuna]]
"'''Filesystem in Userpace (FUSE)'''" on Unixi-laadsetele operatsioonisüsteemide mehhanism, mis võimaldab ilma privileegideta kasutajatel luua oma failisüsteeme ilma Kernelit muutmata. FUSE töötab ainult '''sillana''' kasutajamälu ja kernelimälu vahel.
NTFSi kasutamiseks Unixi-laadsetes operatsioonisüsteemides on see hädavajalik mehhanism.

Järgmiseks paigaldame NTFS-3g, mis suhtleb otseselt NTFS kettajaoga ja lihtsustab kasutamiseks tavakasutaja jaoks.
<pre>
apt-get install ntfs-3g
</pre>

Ning järgmiseks kasutame eelmises peatükis kasutatud näidet ja ühendame kettajao /dev/sdb1 järgneva käsuga

<pre>
mount -t ntfs-3g /dev/sdb1 /mnt/ntfs/
</pre>

.. ning nüüd peaks olema töötav NTFSi partitsioon kasutatav nii "Read and Write" reziimides!

= NTFSi kasutamine OS X-is =
== Ilma lisatarkvarata ==
[[File:Mac_ntfs_fstab.JPG|300px|thumb|right|Mac OS X fstab failisisu]]
OS X toetab NTFS kettajagude lugemist juba pikka aega, kuid mitte nendele kirjutamist. Tegelikult on selline võimalus olemas, kuid on lihtsalt peidetud ja vajab lihtsalt ühe faili muutmist.

Alustuseks avage terminal ning sistage käsklus:

<pre>sudo nano /etc/fstab</pre>

Nüüd peaks olema avanenud aken, kus saab '''fstab''' failisisu muuta. Sinna peab lisama ühe rea kettajao kirjeldusega, mis peaks välja nägema selline:

<pre>LABEL=NIMI none ntfs rw,auto,nobrowse</pre>

kus "NIMI" on ühendatava kettajao nimetus. '''NB!! Nimi on tõusutundlik!'''
Salvestage fail kombinatsiooniga '''Control + O''' ja väljuge failist '''Control + X.'''
Järgmiseks ühendage NTFSi sisaldav ketas lahti ja uuesti külge. Ketas ei pruugi kohe uuesti ilmuda, kuid võite minna tagasi terminali ning sisestada käskluse

<pre>open /Volumes</pre>

NTFSi kasutamisel OS X operatsioonisüsteemis pidage meeles, et see pole põhjalikult testitud ning võib esineda ootamatuid vigu ja tõrkeid!
== Lisatarkvaraga ==

Eelnevalt kasutasime OS X-i sisseehitatud moodulit NTFSi lugemiseks ja kirjutamiseks, kuid stabiilseks ja veavabaks kasutamiseks on loodud ka mitmeid tasuta ja tasulisi programme.

*[http://sourceforge.net/projects/ntfsfree/ NTFS Free] - Tasuta programm, mis võimaldab kasutada NTFS kettaid ka läbi USB. Tavakasutaja jaoks üpris keeruline programm.
*[http://www.tuxera.com/products/tuxera-ntfs-for-mac/ Tuxera NTFS] - 15 päevane tasuta prooviperiood, samalt arendajalt, kes on loonud NTFS-3G unixile
*[http://www.paragon-software.com/home/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac] - Tasuline programm NTFSi kasutamiseks, hind seisuga 11.12.2013 '''19.95$'''

= Kasulikke viiteid =
*'''NTFS olemus ja sisu''' - https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks linuxi keskkonnas''' - http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*'''Inglise keelne õpetus NTFSi kasutamiseks OS X keskkonnas''' - http://forums.macrumors.com/showthread.php?t=785376

= Kasutatud kirjandus =
*http://www.tuxera.com/community/ntfs-3g-manual/

*http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem

*http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS-3G

*http://linuxconfig.org/how-to-mount-partition-with-ntfs-file-system-and-read-write-access

*http://reviews.cnet.com/8301-13727_7-57588773-263/how-to-manually-enable-ntfs-read-and-write-in-os-x/

= Autor =
'''Karl-Martin Karlson''' 
'''A21 - 2013'''

[[Category: Windows Server administreerimine]]