ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T16:59:45Z

Kkello: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-15T10:14:25Z

Kkello: /* 1.praktikum */

User:Kkello

2016-11-09T21:08:09Z

Kkello:

== ITSPEA Kirjatöö, Reklaamid internetis, Grupp 14 ==

Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.

Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. Juba 1990nda aastal saatsid 5% internetikasutajatest 3.5 miljonit emaili. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Prodigy]</ref>

90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 94nda aasta oktoobris tuli meeskond firmas Hotwired (esimene veebikaubamaja) ideele hakata veebilehel müüma reklaamide jaoks pinda, kuna veebilehe kirjutajatele polnud enam raha palka maksmiseks. Pärast Hotwired firma ideed hakati veebilehtedel kuvatavaid reklaame kutsuma banneriteks. USA telefonifirma AT&T oli esimene, kes ostis kohta Hotwired veebilehel. Esimene AT&T poolt tehtud banneril oli ligitõmbav tekst “Have you ever clicked your mouse right here? You will”. Kui kasutaja vajutas selle reklaami peale, viidi nad virtuaalsele ekskursioonile seitsmesse maailma parimasse muuseumisse. Selle reklaamiga tahtis AT&T kasutajatele muljet avaldada, et just nemad aitavad kasutajatel ajas ja suumis internetis edasi liikuda. AT&T maksis firmale Hotwired 30 000 dollarit kolme kuu reklaami näitamise eest. Kolme kuuga tõusis reklaamile vajutamiste arv 44%. 1995 maksis nädal aega reklaami näitamine 110 – 11 000 dollari vahel. Firma Yahoo leidis, et ka nemad saavad reklaamide näitamisega raha teenida, ning ka nemad hakkasid lisaks otsingumootorile reklaame kuvama. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Birth of Banner Ads and CPM]</ref>

1996 loodi reklaamifirma DoubleClick. DoubleClick andis internetis näidatavale reklaamile uue perspektiivi. Netikasutajate käitumist ja nende asukohta hakati jälgima, et soovitada õigeid ja regioonile vastavaid reklaame. Sellel ajal kasvas hüppeliselt reklaamide arvukus veebilehtedel. Samuti DoubleClick aitas turundusjuhtidel oma reklaame korrastada ja andis neile ülevaate, lugedes netikasutajate klõpsamise arvu reklaami peale. Näiteks kui ühel reklaamil ei lähe hästi (inimesi vajutab reklaamile vähe), sai reklaamihaldur sellest teada, ning lihtsalt muudeti halvasti mineva reklaami sisu ära. DoubleClick edulugu on väärikas – tegutsemisajaga suudeti teenida üle 900 miljoni dollari. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Doubleclick]</ref>

90ndate keskel, 2000 alguses pandi paika banner reklaamide suurus, milleks sai 468 x 60. Aastatega tuli juurde veel kolm kindlat suurust, ruut 125 x 125, “pilvelõhkuja” 120 x 600 ja “edetabel” 728 x 90. [https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Banner Ad size become standard]</ref> Kuigi reklaamidele seati kindlad parameetrid, langes reklaamide näitamise hind. Koos hinnaga langes ka reklaamidele vajutamine. Kuna banner reklaamide näitamine tulu enam ei toonud, leidsid turundusjuhid, et kuna kasutajad ise ei vaata reklaame, siis sunnime neid vaatama. Nii loodigi veebilehtedele pop-up reklaamid, mis lehel surfates järsku kasutaja ekraani reklaamiga täidavad. Pop-up reklaamid muutusid kohe efektiivseks, kuna neid oli raske ignoreerida. Väga kiiresti tüütas see kasutajad ära ning programmeerijad hakkasid pop-up reklaamide asemel programmeerima pop-under reklaame. Pop-under reklaam on nagu pop-up reklaam, kuid vahe seisneb selles, et kui pop-up reklaam tuleb sulle peaakna ette, siis pop-under reklaam tuleb peaakna taha. Pop-under reklaam tõi üllatuse kasutajatele kui hakkasid internetiaknaid sulgema.
90ndate keskel, mil loodi Javascript, hakkasid programmeerijad ära kasutama Javascripti iseärasusi. Javascript tõi kasutajatele uue käsu, milleks oli uue akna avamine. 97nda aasta alguses muutus pop-up reklaamide tegijate elu tänu Javascriptile kergemaks. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Pop up and Pop under]</ref>

Aastaks 1999 oli internetireklaamide tööstusharu ületanud 1 miljardi dollari piiri. Sellel ajahetkel hakkasid veebileheomanikud küsima raha reklaamiomanikelt iga vajutuse pealt. 1 vajutus võrdus ühe dollariga. Kuulsust hakkasid koguma otsingumootorid nagu Yahoo, Lycos, AltaVista ning tänu reklaamidele hakkasid hulgaliselt raha teenima. Reklaamid olidki otsingumootorite edu saladuseks. Google oli juba sellel ajahetkel kõige parem ja mugavam otsingumootor ning nemad võtsid kasutusele bännerite asemel asjakohaseid teks-reklaame.
Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Advent of Pay Per Click Advertising Model]</ref>

2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku töörista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Esimesed kaks algusaastat keeldus Facebook reklaamide näitamisest, aga kuna nägi suurt raha teenimise võimalust, hakati lõpuks reklaamiäriga tegelema. Aastal 2009 lisas Facebook regioonipõhised reklaamid, mis näitavad reklaame asukoha põhiselt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Kui maailmapilti tekkis Twitter, ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Samuti on võimsaks reklaaminäitajak kujunenud YouTube. Alustamisaasta lõpus (2005) vaadati 8 miljonit korda videosid. See arv suurenes aastaga 100 miljoni peale. YouTube andis võimaluse firmadele enda promomiseks kasutada videosid. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Eestalsed on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki. <ref>[http://www.wsionline.ee/kuidas-suurendada-brandi-vaartust-sotsiaalmeedia-abil/ Kuidas suurendada brändi väärtust sotsiaalmeedia abil?]</ref> Kuna Facebook on nii maailma kui ka Eesti enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab veebileht mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust. <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>

Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

Novembri alguses avaltas uudisteportaal Postimees artikli “Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse”. <ref>[http://tehnika.postimees.ee/v2/3895443/braendid-votsid-youtuber-itelt-sueuetuse So Facebook allegedly reads your private messages. Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse]</ref>. Artikkel räägib Eestis üha rohkem kuulsust koguvast youtuberite kommuunist, et kuidas brändid ja ettevõtted reklaamivad väga odavalt oma tooteid ja teenuseid. Aastaga on eestlastest youtuberite videote vaatamiste arv mitmekordistunud ning seal kus on inimesi (vaatajaid), seal on ka inimesed, kes tahavad neid vaatamisi ära kasutada. Tihti on need reklaamid hästi peidetud või videosse põimunud, et raske on aru saada, et tegemist on mingi eseme promomisega. Eesti youtuberite kommuuni suurimad fännid on lapsed ja noored ning tänu reklaamidele muutuvad lapsevanemad kurjaks, kuna nemad on need, kelle rahakotid vaikselt tühjenevad. Kuid lapsevanemad pole ainukesed, kes seda reklaamiteemat YouTubes kriitilise pilguga vaatavad. Tarbijakaitseamet vaatab kriitilise pilguga just laps-youtubereid, kelle reklaamitööd nimetatakse lapstööjõu lubamatuks kasutamiseks. Seega, kui lapsed langevad reklaamide ohvriks, naudivad ettevõtjad tasuta reklaamimist. Seaduses on paika pandud, et sponsoreeritud sisuga reklaamklipid ehk olukord, kus vlogger’id ja youtuber’id saavad raha kaubamärkide tutvustamise eest, kuulub kindlasti reklaami valdkonda. Tarbijakaitseamet on tõdenud, et kuna tehnoloogia ja digitaalse meediaturu areng on kiiresti arenenud, on enamus riikide seadustest ette jõudnud. Hea näide firmadest, kes on Eesti youtubereid ära kasutanud on Swedbank. Selle aasta sügisel korraldas Swedbank Eesti, Eesti youtuberite seas videokonkursi, kus oli vaja luua Swedbanki mobiilirakendust reklaamiv video. Tänu sellele konkursile sai Swedbank sotsiaalmeediasse levitama 54 reklaam võistlusvideot. Nendel videotel on kokku üle 465 000 vaatamise. Mobiilirakenduse kasutus peale konkursi ja konkursi ajal tõusis meeledult. Swedbank aga pole ainus firma, kes on sihikule võtnud youtuberid ja nende noore vaatajaskonna. Sama on teinud ka Telia. Telia on kasutanud oma telereklaamides, Eestis tuntud youtubereid, on maksnud neile oma toote reklaamimise eest YouTube videos.

Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.

== '''Essee''' ==

'''Loeng 1:''' Õppekorraldus ja sisekord,õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis, erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus "õppekorraldus ja sisekord"]</ref>

Esimene ehk sissejuhatav loeng oli minu jaoks huvitav ning sain vastuse nii mitmelegi küsimusele, mis kooli astudes tekkis. Oleks tahtnud Lauri Võsandi ettekannet kuulda, kuid pole hullu, informaatika eelkursuses on ta meile nii mõndagi kõrva taha pannud. Sissejuhatav loeng peab olema igal aastal! Peale vastuste saamisele oma küsimustele, sain teada ka uut ja huvitavat, näiteks seda, et on võimalik õppida ekster- või täiendusõppes. Järgnevatel aastatel võiks lähemalt rääkida ka akadeemilistest puhkustest, kuidas ja mis eeldustel võib puhkama minna.

'''Loeng 2:''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref>

Loengu alguses vaatasin, et nonii, slaide ei olegi, peab süvenema juttu ja püüdma asjadest nii palju aru saada, kui võimalik, kuid ilmeka jutu ja tudengitele hea nurga alt lähenemine kaotas peagi selle hirmu. Loengu juures meeldis see, et ta rääkis meile sisutihedalt, kuid lühidalt oma eluloost, mis ei olnudki nii igav kui eeldasin. Loengust panin kõrva taha järgnevad motivatsioonilaused/mõtteterad; "on ainult üks inimene keda huvitab teie haridus, see olete teie ise" ja " aega pole mõtet raisata, seda kuskilt juurde ei saa." Need laused panid mind sügavalt mõtlema oma tuleviku ja selle peale, kuidas aega säästlikult kasutama hakata.

'''Loeng 3:''' Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Loengusalvestus "Testimine ja startupid"]</ref>

Startup loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest. Kaks noort, elurõõmsat ja tegusat vilistlast oskasid teha loengu põnevaks. Loenguslaidid olid huvitavad, "lavanärvi" ei olnud ning nad oskasid läheneda tudengitele, kes pole varem IT-ga eriti kokku puutunud. Kõrva taha panin endale järgmised huvitavad mõtteterad ja motivatsiooni laused:
*"Et olla edukas, peaks tegema endale väiksed eesmärgid ja nendele peale minema";
*"Kui teed startup-i, siis ei tohi alla anda, alati on lahendus olemas, isegi, kui raha pole";
*"Testimine peab olema tiimitöö, mitte konkurents";
*"Kui alguses ei võida, ei tohi morn olla, alati tuleb teine võimalus";
*"Kui projekt töötab on edasijärkamiseks vaja pühendumist, head ja usaldusväärset tiimi".

'''Loeng 4:''' "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus "süsadminnimisest"]</ref>

Kuna ise õpin arendamist, oli administreerimise loeng mulle veidike igav ning slaidide puudumise tõttu raskesti jälgitav ja veidike arusaamatu. Kuigi administreerimisega eriti kokku ei pea puutuma, sain väikese ülevaate nende tööst. Ülevaade oli põnev, kuna sai teada, millega administreerimist õppivad kaastudengid tulevikus tegelema peavad. Huvitav oli teadmine, et laisk admin on hea admin, kuna laisk inimene teeb enda jaoks elu lihtsamaks, otsib lahendusi/meetodeid, millega vaevata edasi liikuda. Samuti sain teada ka seda, et admin peab olema oma süsteemist üle, et midagi üldse korda saata, kuna vastupidises olukorras läheb kogu vaim ja aeg süsteemi õppimisele ja selle kohandamiseks enda meele järgi.

'''Loeng 5:''' "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) ).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref>

Jällegi üks loeng, mis peab järgmisel aastal selles aines olema. Loeng on eriti kasulik neile, kes pole varem on nägu tööturul näidanud, k.a. mina. Kõige hämmastavam fakt/teadmine, mille omandasin selles loengus oli, et head töökohta Eestis saab põhiliselt vaid läbi tutvuste. Samuti meeldis loengu teostuses ka erineva suurusega ettevõtete ja riigiasutuste plussid-miinused. Kuigi mu ema töötab riigiasutuses, isa väikeettevõttes ja õde välismaal, pole kodus kunagi jutuks tulnud nende töökohtade plussid-miinused. Kõige rohkem oleks tahtnud selles loengus kuulda mõtteteri inimeselt, kes töötab või on kunagi oma elus töötanud välismaal. Loengu alguses tuli see küll jutuks, et on raske leida kedagi sellist, kuid ma tooks välja alternatiivi - kutsuda rääkima keegi, kes on välismaalt, töötab Eestis IT' valdkonnas ning kellel on ka kogemust enda riigis töötamisega. Einari etteaste jäi mulle veidi nõrgaks ning loengu lõpus ei saanudki eriti head vastust sellele, kes on SCRUM master.

'''Loeng 6:''' "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja )<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>

Minu ja ka mõne saalisolija jaoks oli loeng raske ja väsitav. Õigesti ei saanudki aru, millest räägitakse ja mis on elu mõte. Teema oli segane ja slaidil olevad pildid veel segasemad. Kuigi see loeng ei meeldinud mulle, sain ise veidikene targemaks. Esiteks, kui keegi on sind petnud, ära usalda teda kunagi, pettur jääb petturiks, petuskeemid muutuvad ainult mahult, kas siis väiksemaks või suuremaks. Teiseks sain teada seda, et alati on olemas keegi, kes arvab et on sinust targem ja uhkem, kuid tema tarkust ei tohiks uskuda, kuna info inimeselt inimesele muudab oma olemust. Infos võib rohkem kindel olla siis, kui sama infot jagab mitu erinevat allikat.

'''Loeng 7:''' Eesti Vabariigi küberkaitse ( Jaan Priisalu).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref>

Enesetutvustus oli minu arust liiga pikk, kuid siiski huvitav. Olen korduvalt meedias ja keskkooli geograafia ja ühiskonna tunnis Eestis ilmnevatest probleemidest (vananev elanikkond, väike rahvaarv) kuid sellisest probleemist nagu "kehv ilm" mina isiklikult kuulnud ei ole ning selline teadmine üllatas mind väga. Loengus nimetatud Eesti stereotüüpidega olen nõus, kuid mõni keerulisem sõna nt "agiilne" jäi seletamata. Uueks teadmiseks Eesti kohta on see, et digiretsept on meie riigis enim kasutatud nö. digilahendus/digiprogramm.

'''Loeng 8:''' "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus "IT ja turundus"]</ref>

Hästi teostatud loeng, kergesti loetavad ja nö. lõbusad slaidid. Hedi oskas publikuga hästi suhelda ning rääkis lahti kõik terminid, mida ei kasutada igapäevaelus. Tulevukuks panin endale kõrva taha etapib, mida peab jälgima, et toode läheks läbi/müüks ennast ise. nt originaalne idee, hinna-kvaliteedi suhe, reklaamindus. Veel meeldis Hedi loengu juures vanasõnade kasutus, mis ühendas nii vanad mõtteterad kui ka uued ideed. Poleks eales uskunud, et turundus koos IT-ga mängib nii suurt rolli ettevõtte edukuses.

== '''Küsimused/Ülesanded''' ==

'''Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

*Kordusarvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestrist alates. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref>)

*Kordusarvestuseks peab registreeruma end ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma 2+ tööpäeva. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. ] </ref>)

*Kordusarvestus on OF õppijale tasuline ning tasu suuruse määrab rektor käskkirjaga, RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1] </ref>)

'''Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

*Tudeng peab koostama ja kinnitama ÕISis oma õppekava punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1] </ref>)

* Eksami/arvestuse kordussoorituse peab ära tegema ülejärgmise semestri punase joone päevaks alates kindla aine õppesemestriks. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12] </ref>)

*Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast ning avalduse peab esitama enne punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4] </ref>)

*Akadeemiline liikumine võib toimuda kaks korda õppeaastas (kui on vabu õppekohti) enne semestri punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 7.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 7.1] </ref>)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''

* Positiivse hindega sooritatud eksamit saab parandada üks kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asenub esimese eksami hindega, kui aga korduseksam on tulemuseta, jääb säilima esimene hinne. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10] </ref>)

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=28

Y=22

Vajalik EAP-de hulk aastas = 54

Ühe EAP hind = 50€ ( Kõrgharidusreform. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform] </ref>)

'''Lahendus:'''

X + Y = 28 + 22 = 50EAP-d

54 - 50 = 4 EAP-d jääb puudu

4 * 50 = 200€

Vastus: Hüvitada on vaja 4 EAP-d ehk 200€.

== Viited ==
<references />

User:Kkello

2016-11-09T21:04:01Z

Kkello: /* ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14 */

Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.

Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. Juba 1990nda aastal saatsid 5% internetikasutajatest 3.5 miljonit emaili. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Prodigy]</ref>

90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 94nda aasta oktoobris tuli meeskond firmas Hotwired (esimene veebikaubamaja) ideele hakata veebilehel müüma reklaamide jaoks pinda, kuna veebilehe kirjutajatele polnud enam raha palka maksmiseks. Pärast Hotwired firma ideed hakati veebilehtedel kuvatavaid reklaame kutsuma banneriteks. USA telefonifirma AT&T oli esimene, kes ostis kohta Hotwired veebilehel. Esimene AT&T poolt tehtud banneril oli ligitõmbav tekst “Have you ever clicked your mouse right here? You will”. Kui kasutaja vajutas selle reklaami peale, viidi nad virtuaalsele ekskursioonile seitsmesse maailma parimasse muuseumisse. Selle reklaamiga tahtis AT&T kasutajatele muljet avaldada, et just nemad aitavad kasutajatel ajas ja suumis internetis edasi liikuda. AT&T maksis firmale Hotwired 30 000 dollarit kolme kuu reklaami näitamise eest. Kolme kuuga tõusis reklaamile vajutamiste arv 44%. 1995 maksis nädal aega reklaami näitamine 110 – 11 000 dollari vahel. Firma Yahoo leidis, et ka nemad saavad reklaamide näitamisega raha teenida, ning ka nemad hakkasid lisaks otsingumootorile reklaame kuvama. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Birth of Banner Ads and CPM]</ref>

1996 loodi reklaamifirma DoubleClick. DoubleClick andis internetis näidatavale reklaamile uue perspektiivi. Netikasutajate käitumist ja nende asukohta hakati jälgima, et soovitada õigeid ja regioonile vastavaid reklaame. Sellel ajal kasvas hüppeliselt reklaamide arvukus veebilehtedel. Samuti DoubleClick aitas turundusjuhtidel oma reklaame korrastada ja andis neile ülevaate, lugedes netikasutajate klõpsamise arvu reklaami peale. Näiteks kui ühel reklaamil ei lähe hästi (inimesi vajutab reklaamile vähe), sai reklaamihaldur sellest teada, ning lihtsalt muudeti halvasti mineva reklaami sisu ära. DoubleClick edulugu on väärikas – tegutsemisajaga suudeti teenida üle 900 miljoni dollari. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Doubleclick]</ref>

90ndate keskel, 2000 alguses pandi paika banner reklaamide suurus, milleks sai 468 x 60. Aastatega tuli juurde veel kolm kindlat suurust, ruut 125 x 125, “pilvelõhkuja” 120 x 600 ja “edetabel” 728 x 90. [https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Banner Ad size become standard]</ref> Kuigi reklaamidele seati kindlad parameetrid, langes reklaamide näitamise hind. Koos hinnaga langes ka reklaamidele vajutamine. Kuna banner reklaamide näitamine tulu enam ei toonud, leidsid turundusjuhid, et kuna kasutajad ise ei vaata reklaame, siis sunnime neid vaatama. Nii loodigi veebilehtedele pop-up reklaamid, mis lehel surfates järsku kasutaja ekraani reklaamiga täidavad. Pop-up reklaamid muutusid kohe efektiivseks, kuna neid oli raske ignoreerida. Väga kiiresti tüütas see kasutajad ära ning programmeerijad hakkasid pop-up reklaamide asemel programmeerima pop-under reklaame. Pop-under reklaam on nagu pop-up reklaam, kuid vahe seisneb selles, et kui pop-up reklaam tuleb sulle peaakna ette, siis pop-under reklaam tuleb peaakna taha. Pop-under reklaam tõi üllatuse kasutajatele kui hakkasid internetiaknaid sulgema.
90ndate keskel, mil loodi Javascript, hakkasid programmeerijad ära kasutama Javascripti iseärasusi. Javascript tõi kasutajatele uue käsu, milleks oli uue akna avamine. 97nda aasta alguses muutus pop-up reklaamide tegijate elu tänu Javascriptile kergemaks. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Pop up and Pop under]</ref>

Aastaks 1999 oli internetireklaamide tööstusharu ületanud 1 miljardi dollari piiri. Sellel ajahetkel hakkasid veebileheomanikud küsima raha reklaamiomanikelt iga vajutuse pealt. 1 vajutus võrdus ühe dollariga. Kuulsust hakkasid koguma otsingumootorid nagu Yahoo, Lycos, AltaVista ning tänu reklaamidele hakkasid hulgaliselt raha teenima. Reklaamid olidki otsingumootorite edu saladuseks. Google oli juba sellel ajahetkel kõige parem ja mugavam otsingumootor ning nemad võtsid kasutusele bännerite asemel asjakohaseid teks-reklaame.
Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Advent of Pay Per Click Advertising Model]</ref>

2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku töörista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Esimesed kaks algusaastat keeldus Facebook reklaamide näitamisest, aga kuna nägi suurt raha teenimise võimalust, hakati lõpuks reklaamiäriga tegelema. Aastal 2009 lisas Facebook regioonipõhised reklaamid, mis näitavad reklaame asukoha põhiselt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Kui maailmapilti tekkis Twitter, ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Samuti on võimsaks reklaaminäitajak kujunenud YouTube. Alustamisaasta lõpus (2005) vaadati 8 miljonit korda videosid. See arv suurenes aastaga 100 miljoni peale. YouTube andis võimaluse firmadele enda promomiseks kasutada videosid. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Eestalsed on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki. <ref>[http://www.wsionline.ee/kuidas-suurendada-brandi-vaartust-sotsiaalmeedia-abil/ Kuidas suurendada brändi väärtust sotsiaalmeedia abil?]</ref> Kuna Facebook on nii maailma kui ka Eesti enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab veebileht mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust. <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>

Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

Novembri alguses avaltas uudisteportaal Postimees artikli “Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse”. <ref>[http://tehnika.postimees.ee/v2/3895443/braendid-votsid-youtuber-itelt-sueuetuse So Facebook allegedly reads your private messages. Brändid võtsid youtuber’itelt süütuse]</ref>. Artikkel räägib Eestis üha rohkem kuulsust koguvast youtuberite kommuunist, et kuidas brändid ja ettevõtted reklaamivad väga odavalt oma tooteid ja teenuseid. Aastaga on eestlastest youtuberite videote vaatamiste arv mitmekordistunud ning seal kus on inimesi (vaatajaid), seal on ka inimesed, kes tahavad neid vaatamisi ära kasutada. Tihti on need reklaamid hästi peidetud või videosse põimunud, et raske on aru saada, et tegemist on mingi eseme promomisega. Eesti youtuberite kommuuni suurimad fännid on lapsed ja noored ning tänu reklaamidele muutuvad lapsevanemad kurjaks, kuna nemad on need, kelle rahakotid vaikselt tühjenevad. Kuid lapsevanemad pole ainukesed, kes seda reklaamiteemat YouTubes kriitilise pilguga vaatavad. Tarbijakaitseamet vaatab kriitilise pilguga just laps-youtubereid, kelle reklaamitööd nimetatakse lapstööjõu lubamatuks kasutamiseks. Seega, kui lapsed langevad reklaamide ohvriks, naudivad ettevõtjad tasuta reklaamimist. Seaduses on paika pandud, et sponsoreeritud sisuga reklaamklipid ehk olukord, kus vlogger’id ja youtuber’id saavad raha kaubamärkide tutvustamise eest, kuulub kindlasti reklaami valdkonda. Tarbijakaitseamet on tõdenud, et kuna tehnoloogia ja digitaalse meediaturu areng on kiiresti arenenud, on enamus riikide seadustest ette jõudnud. Hea näide firmadest, kes on Eesti youtubereid ära kasutanud on Swedbank. Selle aasta sügisel korraldas Swedbank Eesti, Eesti youtuberite seas videokonkursi, kus oli vaja luua Swedbanki mobiilirakendust reklaamiv video. Tänu sellele konkursile sai Swedbank sotsiaalmeediasse levitama 54 reklaam võistlusvideot. Nendel videotel on kokku üle 465 000 vaatamise. Mobiilirakenduse kasutus peale konkursi ja konkursi ajal tõusis meeledult. Swedbank aga pole ainus firma, kes on sihikule võtnud youtuberid ja nende noore vaatajaskonna. Sama on teinud ka Telia. Telia on kasutanud oma telereklaamides, Eestis tuntud youtubereid, on maksnud neile oma toote reklaamimise eest YouTube videos.

Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.

== '''Essee''' ==

'''Loeng 1:''' Õppekorraldus ja sisekord,õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis, erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus "õppekorraldus ja sisekord"]</ref>

Esimene ehk sissejuhatav loeng oli minu jaoks huvitav ning sain vastuse nii mitmelegi küsimusele, mis kooli astudes tekkis. Oleks tahtnud Lauri Võsandi ettekannet kuulda, kuid pole hullu, informaatika eelkursuses on ta meile nii mõndagi kõrva taha pannud. Sissejuhatav loeng peab olema igal aastal! Peale vastuste saamisele oma küsimustele, sain teada ka uut ja huvitavat, näiteks seda, et on võimalik õppida ekster- või täiendusõppes. Järgnevatel aastatel võiks lähemalt rääkida ka akadeemilistest puhkustest, kuidas ja mis eeldustel võib puhkama minna.

'''Loeng 2:''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref>

Loengu alguses vaatasin, et nonii, slaide ei olegi, peab süvenema juttu ja püüdma asjadest nii palju aru saada, kui võimalik, kuid ilmeka jutu ja tudengitele hea nurga alt lähenemine kaotas peagi selle hirmu. Loengu juures meeldis see, et ta rääkis meile sisutihedalt, kuid lühidalt oma eluloost, mis ei olnudki nii igav kui eeldasin. Loengust panin kõrva taha järgnevad motivatsioonilaused/mõtteterad; "on ainult üks inimene keda huvitab teie haridus, see olete teie ise" ja " aega pole mõtet raisata, seda kuskilt juurde ei saa." Need laused panid mind sügavalt mõtlema oma tuleviku ja selle peale, kuidas aega säästlikult kasutama hakata.

'''Loeng 3:''' Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Loengusalvestus "Testimine ja startupid"]</ref>

Startup loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest. Kaks noort, elurõõmsat ja tegusat vilistlast oskasid teha loengu põnevaks. Loenguslaidid olid huvitavad, "lavanärvi" ei olnud ning nad oskasid läheneda tudengitele, kes pole varem IT-ga eriti kokku puutunud. Kõrva taha panin endale järgmised huvitavad mõtteterad ja motivatsiooni laused:
*"Et olla edukas, peaks tegema endale väiksed eesmärgid ja nendele peale minema";
*"Kui teed startup-i, siis ei tohi alla anda, alati on lahendus olemas, isegi, kui raha pole";
*"Testimine peab olema tiimitöö, mitte konkurents";
*"Kui alguses ei võida, ei tohi morn olla, alati tuleb teine võimalus";
*"Kui projekt töötab on edasijärkamiseks vaja pühendumist, head ja usaldusväärset tiimi".

'''Loeng 4:''' "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus "süsadminnimisest"]</ref>

Kuna ise õpin arendamist, oli administreerimise loeng mulle veidike igav ning slaidide puudumise tõttu raskesti jälgitav ja veidike arusaamatu. Kuigi administreerimisega eriti kokku ei pea puutuma, sain väikese ülevaate nende tööst. Ülevaade oli põnev, kuna sai teada, millega administreerimist õppivad kaastudengid tulevikus tegelema peavad. Huvitav oli teadmine, et laisk admin on hea admin, kuna laisk inimene teeb enda jaoks elu lihtsamaks, otsib lahendusi/meetodeid, millega vaevata edasi liikuda. Samuti sain teada ka seda, et admin peab olema oma süsteemist üle, et midagi üldse korda saata, kuna vastupidises olukorras läheb kogu vaim ja aeg süsteemi õppimisele ja selle kohandamiseks enda meele järgi.

'''Loeng 5:''' "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) ).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref>

Jällegi üks loeng, mis peab järgmisel aastal selles aines olema. Loeng on eriti kasulik neile, kes pole varem on nägu tööturul näidanud, k.a. mina. Kõige hämmastavam fakt/teadmine, mille omandasin selles loengus oli, et head töökohta Eestis saab põhiliselt vaid läbi tutvuste. Samuti meeldis loengu teostuses ka erineva suurusega ettevõtete ja riigiasutuste plussid-miinused. Kuigi mu ema töötab riigiasutuses, isa väikeettevõttes ja õde välismaal, pole kodus kunagi jutuks tulnud nende töökohtade plussid-miinused. Kõige rohkem oleks tahtnud selles loengus kuulda mõtteteri inimeselt, kes töötab või on kunagi oma elus töötanud välismaal. Loengu alguses tuli see küll jutuks, et on raske leida kedagi sellist, kuid ma tooks välja alternatiivi - kutsuda rääkima keegi, kes on välismaalt, töötab Eestis IT' valdkonnas ning kellel on ka kogemust enda riigis töötamisega. Einari etteaste jäi mulle veidi nõrgaks ning loengu lõpus ei saanudki eriti head vastust sellele, kes on SCRUM master.

'''Loeng 6:''' "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja )<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>

Minu ja ka mõne saalisolija jaoks oli loeng raske ja väsitav. Õigesti ei saanudki aru, millest räägitakse ja mis on elu mõte. Teema oli segane ja slaidil olevad pildid veel segasemad. Kuigi see loeng ei meeldinud mulle, sain ise veidikene targemaks. Esiteks, kui keegi on sind petnud, ära usalda teda kunagi, pettur jääb petturiks, petuskeemid muutuvad ainult mahult, kas siis väiksemaks või suuremaks. Teiseks sain teada seda, et alati on olemas keegi, kes arvab et on sinust targem ja uhkem, kuid tema tarkust ei tohiks uskuda, kuna info inimeselt inimesele muudab oma olemust. Infos võib rohkem kindel olla siis, kui sama infot jagab mitu erinevat allikat.

'''Loeng 7:''' Eesti Vabariigi küberkaitse ( Jaan Priisalu).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref>

Enesetutvustus oli minu arust liiga pikk, kuid siiski huvitav. Olen korduvalt meedias ja keskkooli geograafia ja ühiskonna tunnis Eestis ilmnevatest probleemidest (vananev elanikkond, väike rahvaarv) kuid sellisest probleemist nagu "kehv ilm" mina isiklikult kuulnud ei ole ning selline teadmine üllatas mind väga. Loengus nimetatud Eesti stereotüüpidega olen nõus, kuid mõni keerulisem sõna nt "agiilne" jäi seletamata. Uueks teadmiseks Eesti kohta on see, et digiretsept on meie riigis enim kasutatud nö. digilahendus/digiprogramm.

'''Loeng 8:''' "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus "IT ja turundus"]</ref>

Hästi teostatud loeng, kergesti loetavad ja nö. lõbusad slaidid. Hedi oskas publikuga hästi suhelda ning rääkis lahti kõik terminid, mida ei kasutada igapäevaelus. Tulevukuks panin endale kõrva taha etapib, mida peab jälgima, et toode läheks läbi/müüks ennast ise. nt originaalne idee, hinna-kvaliteedi suhe, reklaamindus. Veel meeldis Hedi loengu juures vanasõnade kasutus, mis ühendas nii vanad mõtteterad kui ka uued ideed. Poleks eales uskunud, et turundus koos IT-ga mängib nii suurt rolli ettevõtte edukuses.

== '''Küsimused/Ülesanded''' ==

'''Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

*Kordusarvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestrist alates. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref>)

*Kordusarvestuseks peab registreeruma end ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma 2+ tööpäeva. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. ] </ref>)

*Kordusarvestus on OF õppijale tasuline ning tasu suuruse määrab rektor käskkirjaga, RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1] </ref>)

'''Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

*Tudeng peab koostama ja kinnitama ÕISis oma õppekava punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1] </ref>)

* Eksami/arvestuse kordussoorituse peab ära tegema ülejärgmise semestri punase joone päevaks alates kindla aine õppesemestriks. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12] </ref>)

*Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast ning avalduse peab esitama enne punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4] </ref>)

*Akadeemiline liikumine võib toimuda kaks korda õppeaastas (kui on vabu õppekohti) enne semestri punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 7.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 7.1] </ref>)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''

* Positiivse hindega sooritatud eksamit saab parandada üks kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asenub esimese eksami hindega, kui aga korduseksam on tulemuseta, jääb säilima esimene hinne. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10] </ref>)

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=28

Y=22

Vajalik EAP-de hulk aastas = 54

Ühe EAP hind = 50€ ( Kõrgharidusreform. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform] </ref>)

'''Lahendus:'''

X + Y = 28 + 22 = 50EAP-d

54 - 50 = 4 EAP-d jääb puudu

4 * 50 = 200€

Vastus: Hüvitada on vaja 4 EAP-d ehk 200€.

== Viited ==
<references />

User:Kkello

2016-11-02T12:08:57Z

Kkello:

== '''ITSPEA Kirjatöö: Reklaamid internetis, Katrin Kello, Grupp 14''' ==

Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistraspordis. Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast. Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga. Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Selles kirjatöös tutvutakse lähemalt reklaamide ajalugu ja meediakanalite, täpsemalt sotsiaalmeediate, reklaame.

Interneti tulekuga on enamus paberkandjatel olevatest reklaamidest kolinud üle netiavarustesse ning sellest on saanud multi-miljoni dollariline tööstus. 1978 saadeti esimene elektrooniline inimesi tüütav reklaam maailmas. See saadeti umbes neljasajale Lääne-Ameerika tehnoloogiahuvilistele. Emaili teel saadetava reklaami nimeks pandi “spämm” ning selle loojaks oli Gary Thuerk. Maailma esimeses spämm emailis kutsuti inimesi Ameerika osariiki Californiasse, Los Angelese ja San Mateo linna, tutvuma uue arvutiga Decsystem-2020. <ref>[http://www.templetons.com/brad/spam/spam25.html Reflections on the 25th Anniversary of Spam]</ref> Enamus inimestest, kes said emaili, olid kurjad, kuna 1978nda aasta arvutid ei olnud just kõige kiiremad ja võimsamad ning suuremahulise emaili tõttu jooksid arvutid kokku. See tõi kaasa palju pahandust emaili saatja suhtes ning peaaegu ülejäänud sajandi jooksul ei saadetud ühtegi spam emaili. 1980ndal aastal, kui USENET lõi veebikasutajatele foorumi, hakkasid inimesed emaili asemel foorumi kaudu teistele kasutajatele hulgaliselt spämmi saatma.

Kuna maailmas oli internet järjest rohkem kättesaadavam, leidsid turunduseksperdid, et emaili teel saadetavad reklaamid on tulukamad kui paberkandjal või telekas olev reklaam. Samuti on interneti teel levitatav reklaam odavam firmadele, kes tahavad midagi promoda. Tulukamad on ja olid need ka seetõttu, et reklaam jõudis kiiresti ja suurele hulgale inimkonnale korraga. Juba 1990nda aastal saatsid 5% internetikasutajatest 3.5 miljonit emaili. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Prodigy]</ref>

90ndate alguses, kui tekkisid veebilehed, mida suur hulk inimesi külastas, hakati asjade, teenuste reklaamimiseks kasutama banner ehk loosung reklaamimist. <ref>[http://www.vantagelocal.com/history-of-online-display-advertising-2/ Online Display Advertising – Then and Now… ]</ref> Loosungreklaam tähendab seda, et veebilehtede äärtesse, nurkadesse, tekkisid kastikesed reklaamiga. Algselt olid need mitte interaktiivsed, kuid 93ndal aastal tehti esimene reklaam, mida klikates avanes uus veebiaken reklaamil oleva toote veebilehega. 94nda aasta oktoobris tuli meeskond firmas Hotwired (esimene veebikaubamaja) ideele hakata veebilehel müüma reklaamide jaoks pinda, kuna veebilehe kirjutajatele polnud enam raha palka maksmiseks. Pärast Hotwired firma ideed hakati veebilehtedel kuvatavaid reklaame kutsuma banneriteks. USA telefonifirma AT&T oli esimene, kes ostis kohta Hotwired veebilehel. Esimene AT&T poolt tehtud banneril oli ligitõmbav tekst “Have you ever clicked your mouse right here? You will”. Kui kasutaja vajutas selle reklaami peale, viidi nad virtuaalsele ekskursioonile seitsmesse maailma parimasse muuseumisse. Selle reklaamiga tahtis AT&T kasutajatele muljet avaldada, et just nemad aitavad kasutajatel ajas ja suumis internetis edasi liikuda. AT&T maksis firmale Hotwired 30 000 dollarit kolme kuu reklaami näitamise eest. Kolme kuuga tõusis reklaamile vajutamiste arv 44%. 1995 maksis nädal aega reklaami näitamine 110 – 11 000 dollari vahel. Firma Yahoo leidis, et ka nemad saavad reklaamide näitamisega raha teenida, ning ka nemad hakkasid lisaks otsingumootorile reklaame kuvama. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Birth of Banner Ads and CPM]</ref>

1996 loodi reklaamifirma DoubleClick. DoubleClick andis internetis näidatavale reklaamile uue perspektiivi. Netikasutajate käitumist ja nende asukohta hakati jälgima, et soovitada õigeid ja regioonile vastavaid reklaame. Sellel ajal kasvas hüppeliselt reklaamide arvukus veebilehtedel. Samuti DoubleClick aitas turundusjuhtidel oma reklaame korrastada ja andis neile ülevaate, lugedes netikasutajate klõpsamise arvu reklaami peale. Näiteks kui ühel reklaamil ei lähe hästi (inimesi vajutab reklaamile vähe), sai reklaamihaldur sellest teada, ning lihtsalt muudeti halvasti mineva reklaami sisu ära. DoubleClick edulugu on väärikas – tegutsemisajaga suudeti teenida üle 900 miljoni dollari. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Doubleclick]</ref>

90ndate keskel, 2000 alguses pandi paika banner reklaamide suurus, milleks sai 468 x 60. Aastatega tuli juurde veel kolm kindlat suurust, ruut 125 x 125, “pilvelõhkuja” 120 x 600 ja “edetabel” 728 x 90. [https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Banner Ad size become standard]</ref> Kuigi reklaamidele seati kindlad parameetrid, langes reklaamide näitamise hind. Koos hinnaga langes ka reklaamidele vajutamine. Kuna banner reklaamide näitamine tulu enam ei toonud, leidsid turundusjuhid, et kuna kasutajad ise ei vaata reklaame, siis sunnime neid vaatama. Nii loodigi veebilehtedele pop-up reklaamid, mis lehel surfates järsku kasutaja ekraani reklaamiga täidavad. Pop-up reklaamid muutusid kohe efektiivseks, kuna neid oli raske ignoreerida. Väga kiiresti tüütas see kasutajad ära ning programmeerijad hakkasid pop-up reklaamide asemel programmeerima pop-under reklaame. Pop-under reklaam on nagu pop-up reklaam, kuid vahe seisneb selles, et kui pop-up reklaam tuleb sulle peaakna ette, siis pop-under reklaam tuleb peaakna taha. Pop-under reklaam tõi üllatuse kasutajatele kui hakkasid internetiaknaid sulgema.
90ndate keskel, mil loodi Javascript, hakkasid programmeerijad ära kasutama Javascripti iseärasusi. Javascript tõi kasutajatele uue käsu, milleks oli uue akna avamine. 97nda aasta alguses muutus pop-up reklaamide tegijate elu tänu Javascriptile kergemaks. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ Pop up and Pop under]</ref>

Aastaks 1999 oli internetireklaamide tööstusharu ületanud 1 miljardi dollari piiri. Sellel ajahetkel hakkasid veebileheomanikud küsima raha reklaamiomanikelt iga vajutuse pealt. 1 vajutus võrdus ühe dollariga. Kuulsust hakkasid koguma otsingumootorid nagu Yahoo, Lycos, AltaVista ning tänu reklaamidele hakkasid hulgaliselt raha teenima. Reklaamid olidki otsingumootorite edu saladuseks. Google oli juba sellel ajahetkel kõige parem ja mugavam otsingumootor ning nemad võtsid kasutusele bännerite asemel asjakohaseid teks-reklaame.
Aastal 2001 oli Google teeninud ainuüksi reklaamidega 85 miljonit dollarit kasumit. Tänapäeval tuleb 96% Google kasumist reklaamide pealt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Advent of Pay Per Click Advertising Model]</ref>

2000ndeta aastate alguses, mil pildile tekkisid esimesed sotsiaalmeediakanalid muutus totaalselt reklaamide tööstus. Reklaamide osakaal ja võimsus on tänu sotsiaalmeediale drastiliselt kasvanud. Kuna 7.3% maailma populatsioonist kasutab Facebooki, kasutasid turundusjuhid selle rahvahulga ära ja tegid sotsiaalmeediakanalist turundusliku töörista. Uuringud on näidanud, et Facebookis reklaamide näitamiseks on kulutatud rohkem kui 4 miljardit dollarit. Esimesed kaks algusaastat keeldus Facebook reklaamide näitamisest, aga kuna nägi suurt raha teenimise võimalust, hakati lõpuks reklaamiäriga tegelema. Aastal 2009 lisas Facebook regioonipõhised reklaamid, mis näitavad reklaame asukoha põhiselt. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Kui maailmapilti tekkis Twitter, ei näidatud ka sellel leheküljel reklaame. Kuna reklaamid on väga suur osa internetist, pidi ka Twitter ajaga kaasas käima ja reklaame näitama. 2009ndal aastal maksti väidetavalt Kim Kardashianile ühe sponsoreerimis tweedi pealt 10 000 dollarit. See tähendas, et Kim Kardashianile maksti 10 000 dollarit tweedi eest, kui ta kiitis ehk promos mingit teatud eset või teenust. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Samuti on võimsaks reklaaminäitajak kujunenud YouTube. Alustamisaasta lõpus (2005) vaadati 8 miljonit korda videosid. See arv suurenes aastaga 100 miljoni peale. YouTube andis võimaluse firmadele enda promomiseks kasutada videosid. <ref>[https://www.adpushup.com/blog/the-history-of-online-advertising/ The Era of Social Media Advertising]</ref>

Eestalsed on nutirahvas ja pea pool miljonit kodanikest on leidnud tee Facebooki. Arvestades Eesti rahvaarvu on ~500 000 inimest päris hea tulemus. Tänu nutirahvusele on enamus ettevõtteid oma tegemistega kolinud sotsiaalmeediasse ning oma firma ja toodete promomiseks kasutataksegi Facebooki. <ref>[http://www.wsionline.ee/kuidas-suurendada-brandi-vaartust-sotsiaalmeedia-abil/ Kuidas suurendada brändi väärtust sotsiaalmeedia abil?]</ref> Kuna Facebook on nii maailma kui ka Eesti enimkasutatud sotsiaalmeediakanal, kasutab veebileht mitmeid meetodeid just sulle “õigete” reklaamide otsimist. Esideks teab Facebook väga hästi mida oma kasutajaga likeid ja shareid. See viis on Facebookis kõige kasutatum spetsiifiliste reklaamide otsimiseks. Teiseks meetodiks on kasutaja vanuse ja elukoha järgi reklaamide otsimine, aga kui eelnimetatud meetodeid kasutada ei saa, vaatab Facebook su sõpru ning sõprade informatsiooni järgi üritab soovitada võimalikult täpseid reklaame. <ref>[http://lifehacker.com/5994380/how-facebook-uses-your-data-to-target-ads-even-offline How Facebook Uses Your Data to Target Ads, Even Offline ]</ref>Internetis levivad ka kuulujutud, et Facebook loeb privaatsõnumeid ning teeb koostööd teiste suurfirmadega (nt Amazon ja WhatsApp), mis jagab kasutaja informatsiooni. Nt: kirjutate WhatsApp’i vahendusel sõbraga kaameratest, see info saadetakse edasi Facebooki (ainult juhul, kui kasutaja on WhatsApp’i ühildanud Facebookiga või kui Facebook leiab seose teie andmete vahel) ning Facebooki minnes avastate, et paremas nurgas pakutakse teile kaameraid. Eespool mainitud kuulujuttudel ei ole 100% kinnitust. <ref>[https://www.quora.com/How-does-Facebook-know-what-I-looked-at-on-Amazon How does Facebook know what I looked at on Amazon? ]</ref>

Google, maailma suurim otsingumootor, kasutab reklaamide leidmiseks kasutaja poolt otsitud märksõnu. Nt: Google kaudu on otsitud reisipileteid ning varsti kuvataksegi teksti kõrval, kasti sees, reisipakkumisi. Nagu ka Facebooki, levib ka Google kohta kuulujutt, et firma loeb läbi Gmaili kaudu saadetud kirjad, Google+ kaudu saadetud privaatsõnumid ja Google Drives olevad dokumendid. <ref>[http://www.yoursecurityresource.com/tech_tips/feature/kids/why_google_ads_follow_you/index.html Why Google Ads Follow You Everywhere? ]</ref> Viisin läbi katse, mis kinnistaks kuulujutu, et Google loeb läbi kõik kirjad mis Gmailist välja saadetakse, kuid katse ei toonud soovitut tulemust ning kuulujutud jäävad kuulujuttudeks. Tüüpiliselt nii Facebooki kui ka Google kasutajad kasutajat tehes ei loe läbi tingimusi, kus on kirjas, et teatud veebileht võib kasutada kõike informatsiooni, mida kasutaja enda kohta lisab või mida leheküljel kas otsib või mis meeldib. <ref>[http://www.zdnet.com/article/so-facebook-allegedly-reads-your-private-messages-but-what-about-google/ So Facebook allegedly reads your private messages. But what about Google? ]</ref>

Reklaam on turunduslikul eesmärgil mingi eseme või teenuse pakkumine inimestele. Tänu Interneti suureulatuslikule levikule on suurem hulk reklaame kolinud üle digitaalmaailma ning moodustanud omaette internetikultuuri. Interneti reklaamindus sai alguse 78ndal aastal saadetud esimesest reklaam-emailist. Kõige tihedamini kohtab reklaame sotsiaalmeediakanalites, mis on personaalsed. Reklaamid personaliseeritakse veebilehtedel erinevalt. Facebook uurib, mis kasutajale meeldib ja mida jagab, Google eraldab märksõnu otsingumootorist otsitust.

== '''Essee''' ==

'''Loeng 1:''' Õppekorraldus ja sisekord,õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis, erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus "õppekorraldus ja sisekord"]</ref>

Esimene ehk sissejuhatav loeng oli minu jaoks huvitav ning sain vastuse nii mitmelegi küsimusele, mis kooli astudes tekkis. Oleks tahtnud Lauri Võsandi ettekannet kuulda, kuid pole hullu, informaatika eelkursuses on ta meile nii mõndagi kõrva taha pannud. Sissejuhatav loeng peab olema igal aastal! Peale vastuste saamisele oma küsimustele, sain teada ka uut ja huvitavat, näiteks seda, et on võimalik õppida ekster- või täiendusõppes. Järgnevatel aastatel võiks lähemalt rääkida ka akadeemilistest puhkustest, kuidas ja mis eeldustel võib puhkama minna.

'''Loeng 2:''' Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"]</ref>

Loengu alguses vaatasin, et nonii, slaide ei olegi, peab süvenema juttu ja püüdma asjadest nii palju aru saada, kui võimalik, kuid ilmeka jutu ja tudengitele hea nurga alt lähenemine kaotas peagi selle hirmu. Loengu juures meeldis see, et ta rääkis meile sisutihedalt, kuid lühidalt oma eluloost, mis ei olnudki nii igav kui eeldasin. Loengust panin kõrva taha järgnevad motivatsioonilaused/mõtteterad; "on ainult üks inimene keda huvitab teie haridus, see olete teie ise" ja " aega pole mõtet raisata, seda kuskilt juurde ei saa." Need laused panid mind sügavalt mõtlema oma tuleviku ja selle peale, kuidas aega säästlikult kasutama hakata.

'''Loeng 3:''' Testimine ja startupid (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec Loengusalvestus "Testimine ja startupid"]</ref>

Startup loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest. Kaks noort, elurõõmsat ja tegusat vilistlast oskasid teha loengu põnevaks. Loenguslaidid olid huvitavad, "lavanärvi" ei olnud ning nad oskasid läheneda tudengitele, kes pole varem IT-ga eriti kokku puutunud. Kõrva taha panin endale järgmised huvitavad mõtteterad ja motivatsiooni laused:
*"Et olla edukas, peaks tegema endale väiksed eesmärgid ja nendele peale minema";
*"Kui teed startup-i, siis ei tohi alla anda, alati on lahendus olemas, isegi, kui raha pole";
*"Testimine peab olema tiimitöö, mitte konkurents";
*"Kui alguses ei võida, ei tohi morn olla, alati tuleb teine võimalus";
*"Kui projekt töötab on edasijärkamiseks vaja pühendumist, head ja usaldusväärset tiimi".

'''Loeng 4:''' "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus "süsadminnimisest"]</ref>

Kuna ise õpin arendamist, oli administreerimise loeng mulle veidike igav ning slaidide puudumise tõttu raskesti jälgitav ja veidike arusaamatu. Kuigi administreerimisega eriti kokku ei pea puutuma, sain väikese ülevaate nende tööst. Ülevaade oli põnev, kuna sai teada, millega administreerimist õppivad kaastudengid tulevikus tegelema peavad. Huvitav oli teadmine, et laisk admin on hea admin, kuna laisk inimene teeb enda jaoks elu lihtsamaks, otsib lahendusi/meetodeid, millega vaevata edasi liikuda. Samuti sain teada ka seda, et admin peab olema oma süsteemist üle, et midagi üldse korda saata, kuna vastupidises olukorras läheb kogu vaim ja aeg süsteemi õppimisele ja selle kohandamiseks enda meele järgi.

'''Loeng 5:''' "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) ).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref>

Jällegi üks loeng, mis peab järgmisel aastal selles aines olema. Loeng on eriti kasulik neile, kes pole varem on nägu tööturul näidanud, k.a. mina. Kõige hämmastavam fakt/teadmine, mille omandasin selles loengus oli, et head töökohta Eestis saab põhiliselt vaid läbi tutvuste. Samuti meeldis loengu teostuses ka erineva suurusega ettevõtete ja riigiasutuste plussid-miinused. Kuigi mu ema töötab riigiasutuses, isa väikeettevõttes ja õde välismaal, pole kodus kunagi jutuks tulnud nende töökohtade plussid-miinused. Kõige rohkem oleks tahtnud selles loengus kuulda mõtteteri inimeselt, kes töötab või on kunagi oma elus töötanud välismaal. Loengu alguses tuli see küll jutuks, et on raske leida kedagi sellist, kuid ma tooks välja alternatiivi - kutsuda rääkima keegi, kes on välismaalt, töötab Eestis IT' valdkonnas ning kellel on ka kogemust enda riigis töötamisega. Einari etteaste jäi mulle veidi nõrgaks ning loengu lõpus ei saanudki eriti head vastust sellele, kes on SCRUM master.

'''Loeng 6:''' "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja )<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>

Minu ja ka mõne saalisolija jaoks oli loeng raske ja väsitav. Õigesti ei saanudki aru, millest räägitakse ja mis on elu mõte. Teema oli segane ja slaidil olevad pildid veel segasemad. Kuigi see loeng ei meeldinud mulle, sain ise veidikene targemaks. Esiteks, kui keegi on sind petnud, ära usalda teda kunagi, pettur jääb petturiks, petuskeemid muutuvad ainult mahult, kas siis väiksemaks või suuremaks. Teiseks sain teada seda, et alati on olemas keegi, kes arvab et on sinust targem ja uhkem, kuid tema tarkust ei tohiks uskuda, kuna info inimeselt inimesele muudab oma olemust. Infos võib rohkem kindel olla siis, kui sama infot jagab mitu erinevat allikat.

'''Loeng 7:''' Eesti Vabariigi küberkaitse ( Jaan Priisalu).<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref>

Enesetutvustus oli minu arust liiga pikk, kuid siiski huvitav. Olen korduvalt meedias ja keskkooli geograafia ja ühiskonna tunnis Eestis ilmnevatest probleemidest (vananev elanikkond, väike rahvaarv) kuid sellisest probleemist nagu "kehv ilm" mina isiklikult kuulnud ei ole ning selline teadmine üllatas mind väga. Loengus nimetatud Eesti stereotüüpidega olen nõus, kuid mõni keerulisem sõna nt "agiilne" jäi seletamata. Uueks teadmiseks Eesti kohta on see, et digiretsept on meie riigis enim kasutatud nö. digilahendus/digiprogramm.

'''Loeng 8:''' "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo, Starman AS). <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus "IT ja turundus"]</ref>

Hästi teostatud loeng, kergesti loetavad ja nö. lõbusad slaidid. Hedi oskas publikuga hästi suhelda ning rääkis lahti kõik terminid, mida ei kasutada igapäevaelus. Tulevukuks panin endale kõrva taha etapib, mida peab jälgima, et toode läheks läbi/müüks ennast ise. nt originaalne idee, hinna-kvaliteedi suhe, reklaamindus. Veel meeldis Hedi loengu juures vanasõnade kasutus, mis ühendas nii vanad mõtteterad kui ka uued ideed. Poleks eales uskunud, et turundus koos IT-ga mängib nii suurt rolli ettevõtte edukuses.

== '''Küsimused/Ülesanded''' ==

'''Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

*Kordusarvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestrist alates. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref>)

*Kordusarvestuseks peab registreeruma end ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma 2+ tööpäeva. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. ] </ref>)

*Kordusarvestus on OF õppijale tasuline ning tasu suuruse määrab rektor käskkirjaga, RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1] </ref>)

'''Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

*Tudeng peab koostama ja kinnitama ÕISis oma õppekava punase joone päevaks. (õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1] </ref>)

* Eksami/arvestuse kordussoorituse peab ära tegema ülejärgmise semestri punase joone päevaks alates kindla aine õppesemestriks. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12] </ref>)

*Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast ning avalduse peab esitama enne punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4] </ref>)

*Akadeemiline liikumine võib toimuda kaks korda õppeaastas (kui on vabu õppekohti) enne semestri punase joone päeva. ( õppekorralduse eeskiri punkt 7.1. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 7.1] </ref>)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''

* Positiivse hindega sooritatud eksamit saab parandada üks kord. Korduseksamil saadud kõrgem hinne asenub esimese eksami hindega, kui aga korduseksam on tulemuseta, jääb säilima esimene hinne. (õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.10] </ref>)

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=28

Y=22

Vajalik EAP-de hulk aastas = 54

Ühe EAP hind = 50€ ( Kõrgharidusreform. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform] </ref>)

'''Lahendus:'''

X + Y = 28 + 22 = 50EAP-d

54 - 50 = 4 EAP-d jääb puudu

4 * 50 = 200€

Vastus: Hüvitada on vaja 4 EAP-d ehk 200€.

== Viited ==
<references />

2016-10-15T08:52:23Z

Kkello: Created page with "Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine..."

Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. [9]).
Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. [10]).
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [11]).
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [12]).
Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. [13]).
Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad [14]).

Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/

. Kuidas saan valida õppeaineid algavaks semestriks?
Algavaks semestriks saad õppeaineid valida (deklareerida) õppeinfosüsteemi (ÕIS) kaudu. Valitud õppeainetest koosneb Sinu semestri õpingukava (deklaratsioon), mis tuleb ÕIS-is kinnitada hiljemalt semestri punase joone päeval. Deklareerides võtad endale kohustuse õppeaine läbida; deklareerimine on ühtlasi esmane registreerimine vastava õppeaine põhieksamile või -arvestusele

6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?
Vt. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kord. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, esita VÕTA taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva. VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga. Juhiseid taotlemiseks:

8. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?
Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Loe täpsemalt…

12. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?
Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Taotlemiseks esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel, esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.). Loe akadeemilise puhkuse kohta lähemalt…

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=28
Y=22
Vajalik EAP-de hulk aastas = 54
Ühe EAP hind = 50€ (kõrgraridusreform http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine)

Lahendus:
X + Y = 28 + 22 = 50EAP-d
54 - 50 = 4 EAP-d jääb puudu
4 * 50 = 200€

Vastus: Hüvitada on vaja 4 EAP-d ehk 200€.