'''Captive Portal''' on maakeelde seni veel tõlkimata tehnika, mis suunab võrgus oleva HTTP kliendi Internetti sissepääsu asemel spetsiaalsele veebilehele, mille eesmärgiks on reeglina kasutaja autentimine, kuid seda võib kasutada ka mitmel teisel eesmärgil. Kui tõmmata paralleele tegeliku maailmaga, siis võiks Captive Portal'it (mis otsetõlkes võiks tähendada püünissaiti või -veebilehte) mingi suletud territooriumi (antud juhul WLAN) väravat, mis võib külastaja jaoks tähendada, et tuleb lunastada pilet, kuid võib juhtuda ka, et sisse pääseb tasuta või näiteks oma ID-d lehvitades.

==Kasutamine==

Esimel korral, kui potentsiaalne kasutaja logib Captive Poratal seadistusega võrku, suunatakse kasutaja veebibrauser ühele kindlale veebilehele, kus tuleb teostada ettenähtud toimingud ning alles seejärel on kasutajal võimalik pääseda Internetti.

Lihtne Captive Portal sunnib kasutaja püünisveebilehele, mille eesmärgiks võib olla vaid tähelepanud juhtimine teenuspakkujale või kasutusreeglite ([http://en.wikipedia.org/wiki/Acceptable_use_policy AUP]) kinnitamine. Viimasega loodavad teenusepakkujad suunata vastutust kasutajale, juhuks kui see ei peaks Internetis toimima just kõige paremate kavatsustega, samamoodi võidakse kasutajalt nõuda kasutajatunnuse ning parooli sisestamist, mis peaks teenusepakkujale veelgi kindlamalt tagama selle, et võrguteenuse kasutajad käituvad antud keskkonnas vasutustundlikult. Teised kasutavad püünissaite reklaami levitamiseks, mis on kindlasti kasulik ettevõtmine hotellides, kaubanduskeskustest, kohvikutes ning teistes avalikes kohtades. Enamasti on Captive Portali teenust kasutavad serverid varustatud antiviiruse tarkvara ning tulemüüri programmidega, et tagada kasutajatele turvaline teenus.

===Wippies===

[http://forum.wippies.com/wiki/Avatud_k%C3%BClalisv%C3%B5rk Wippies] on külalisvõrk, mis seal hulga Captive Portal meetodit kasutades on üles ehtianud üsna ambitsioonika äriidee, mille eesmärgiks on kogu maailm [http://www.wippies.com/what.phtml wippie-maailmaga] katta elik eesmärgiks on tagada kogukonna liikmetele igas maailmanurgas tasuta sissepääsuga Internetiga. Ülalviidatud Wippie Wikis on toodud järgmine tehnilise lahenduse kirjeldus:

"Kui ühendad oma arvuti Wippies-võrku, siis annab Wippies-tugijaam IP-aadressi DHCP abil. Kui ühendus on loodud, tekitab tugijaam VPN-tunneli Wippiese serverisse, mis asub Soomes. Kui arvuti soovib avada mõnd veebilehte, siis esmalt suunab server liikluse sisselogimislehele (Wippies Captive Portal). Kui parool on edukalt sisestatud, vahendab server internetiühendust tavapärasel viisil. VPN-tunnel kasutab IPSec-protokolli. Klientarvutitele jagatakse aadressid vahemikus 10.0.0.0/8. Wippies-server muudab aadressid marsruutimise käigus NAT abil."

=== Autentimine ===

Kuna püünissait peab olema kliendile nähtav, siis peab see olema kas lokaalselt salvestatud gateway's (nimetatud maakeeles ka lüüsiks) või veebiserver, mis antud lehekülge omab, peab olema [http://en.wikipedia.org/wiki/Walled_garden_%28media%29 walled gardeni] vahendusel olema kantud "lubatud nimekirja", et oleks võimalik läbi viia autentimise protsess. Sõltuvalt gateway võimalustest võivad nn lubatud nimekirja olla kantud mitmed serverid. Lisaks webi hosti URL-i lubatud nimekirja kandmisele on sõltuvalt lüüsi võimalustustest lubada (avada) ka TCP porte. Samuti võib olla logimise protsess sätitud klientide MAC aadressite põhiseks.

== Eelised ja kasutamise võimalused ==

Püünissaiti kasutamine võib olla vajalik erinevatel põhjustel, mõnikord ei ole traadita võrgu kaitsmine teiste vahenditega mõistlik (WPA, WP2 jms), kuna need ei ole lõppkasutajale lihtsasti konfigureeritavad ning alati ei ole abiväge varnast võtta. Liiati saab nimetatud turvaprotokolle kasutada vaid vastavat funtksionaalsust võimaldava riistvara (access-point-ide ja võrgukaartidega) ning operatsioonisüsteemidega. Teisel juhul tuleb teenusepakkujal ühtviisi kaitsta nii traadita kui traadiga võrku, mistõttu on mõistlik viia ligipääsu kontroll teiselt OSI mudeli kihilt kolmandale, kasutades selleks Captive Portali võimalusi.

Captive Portal paikneb lüüsis, mis on kaitstavate alamvõrkude vaikimisi ruuter. Lüüs blokib IP paketid, mis on väljapoole suunatud ning püüab kinni http ja https päringud 80 ja 443 TCP pordist suunates need ümber kindlaksmääratud autentimisserverisse, mis kuvab kasutajale autentimise saidi elik püünissaidi. Kui autentimine õnnestub, siis autentmisserver kommunikeerib lüüsile (gateway), et host on autoriseeritud, misjärel lüüs avab oma väravad ja suunab väljasaadetavad paketid edasi.

==Captive Portalit võimaldavad tarkvarad==

*[http://en.wikipedia.org/wiki/AirMarshal Air Marshal], tarkvara Linuxi platvormile (tasuline)
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Amazingports Amazingports], Linuxipõhine tarkvara integreeritud billingu ja maksete implementeerimise võimalusega.(tasuta ja tasuline versioon)
*[http://en.wikipedia.org/wiki/ChilliSpot ChilliSpot] - avatud lähtekoodiga Linuxi deamon
*[http://www.wifigator.com/ WiFi Billing Software] WiFiGator: Võimaldab täielikku majasisest kontrolli süsteemi üle.
*[http://pepperspot.sourceforge.net/ PepperSpot] - avatud lähtekoodiga IPv4 / IPv6 captive portal (ChilliSpot-i haru)
*[http://www.coova.org/CoovaChilli CoovaChilli] - avatud lähtekoodiga (GPL): ChilliSpot-i aktiivselt arendatav järglane
*[http://www.antamedia.com/hotspot Antamedia HotSpot] - kommertsiaalne Windowsi põhine Captive Portal, kuumkoha billimise mooduliga
*[http://www.dnsredirector.com/ DNS Redirector] - vaba või tasulise litsentisga Windowsi põhine Captive Portal
*[http://patronsoft.com/firstspot FirstSpot] - kommertslahendus Windows-ile, rikkalike manageerimise võimalustega
*[http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/NoCatSplash NoCatSplash]

===Zeroshell===

Üks paljudest võimalikest Captive Portali implementeerimise vahendiks on kasutada [http://www.zeroshell.net/eng/ Zeroshell] nimelist Linuxi distrot serveritele ja embedded seadmete võrguteenuste halduseks. Zeroshellis on Captive Portal võimekus integreeritud ilma lisatarkvara nagu NoCatAuth, NoCatSplash või Chillispot kasutamata.

Zeroshell Captive Portal võimaldab:

#multigateway struktuuri
#Captive lüüs võib olla nii ruuditud kui birdge'tud
#Captive Portal võib olla aktiveeritud vaid osaliselt (näitek VLAN-ile)
#kõik kasutaja ning veebriprauseri ja autentimiserveri vahelised interaktsioonid on krüpteeritud https-is, et vältida "pealtkuulamist"
#klient tuvastatakse IP ja MAC-i järgi.
#autenitmisserver on võimelik integreerida Kerberosega.
#võimalik on deklareerida "tasuta" kliente, kelle jaoks autentimine pole vajalik
#võimalik on defineerida nn vabade väliste serverite poolne teenuste list, millele on kasutajal juurdepääs ilma autentimiseta.
#veebi logimise lehekülge on võimalik autentimise ajal administraatori poolt konfigureerida.
#jpm

== Lõpetuseks ==

Püünissaidid on tänapäeval väga laialt levinud tehnika ja seda kasutakse erinevatel eesmärkide üle kogu maailma

==Kasutatud kirjandus ja kasulikud viited==

maakeeles:
#[http://wiki.wifi.ee/index.php/Captive_portal Captive Portal Traadita WIKI-is]
#

Inglise keeles:
#[http://en.wikipedia.org/wiki/Captive_portal Captive Portal wikipedias]
#[http://www.zeroshell.net/eng/captiveportaldetails/ Zeroshell: Captive Portal kuumkoha autentimiseks]
#[http://searchmobilecomputing.techtarget.com/definition/captive-portal Searchmobilecomputing: Mis on Captive Portal?]

Koostanud: '''K.Kool''' AK32
[[Category:Traadita side alused]]

Captive Portal

2010-05-14T02:29:25Z

Kkool:

Captive Portal

2010-05-14T02:28:39Z

Kkool:

2010-04-17T17:17:30Z

Kkool:

[[Image:Top.PNG|thumb|300px|näide töötavast '''Top''' programmist]]

'''Top''' on süsteemi jälgimise [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=524 utiliit], mis pakub kasutajale süsteemiressursside oleku ülevaadet, sealhulgas põhjalikku reaalajalist infot süsteemi [[OSadmin mõisted|tuuma]] poolt käideldavate tegumite ning protsesside kohta. Lihtsamlt öeldes, '''top''' programm ütleb sulle seda, millega su arvuti tegeleb
[http://linux.about.com/b/2009/02/09/the-top-command-tells-you-what-your-computer-is-busy-with.htm vt Juergen's Linux Blog]. Laadi, kuidas ja milline info parasjagu kuvatakse, on võimalik spetsiaalsete võtmete ning käskude abil hõlpsasti kohandada. Programm võimaldab mõningast programmipärist interaktiivset protsesside haldamist, kuid selle võimalused on hoopis avaramad, kasutades programmiväliseid liideseid ja konfiguratsiooni võimalusi. Omasuguste utiliitide seas on '''top''' sõsara [[ps|'''ps-i''']] kõrval (selle suurim erinevus top-iga võrreldes on reaalajalise monitooringu mittetoetamine) üks väärikamaid ja vanimaid olijaid ning on seetõttu paljudes unixilaadsetes süsteemides vaikimisi kasutusel. Tänaseks on programm tootnud lugematul arvul uusi ja iseseisvaid võsukesi, mis ometi ei sega esiisal jäämast süsteemiadministraatorite südamete püsikundeks.

'''Top''' sisaldub tarkvarapeketis [http://procps.sourceforge.net/index.html procps]

NB! Lühidalt on '''top'''ist juttu ka maakeelses pingviini [http://viki.pingviin.org/Top vikis].

'''Autor: Kristjan Kool, AK 32'''

__TOC__

==Käivitamine==
Utiliidi käivitamiseks käsureal kasutatakse samanimelist käsku

<pre>top</pre>

==TOP struktuur ja mõisted==

Programmis navigeerimiseks on oluline meeles pidada esiti kaks kõige olulisemat käsku, need on "h" (või "?"), mis on abiks, kui vajate lisainfot ning "q", mis võimaldab rakendusest väljuda. Sisenemisel '''top''''i kuvatakse monitorile pilt, mis on sarnane ülaltoodud visuaalsele näitele. Sisuliselt jagatakse ekraan neljaks osaks (järjestatuna ülevalt alla):

===Üldandmete sektsioon (summary area)===
[[Image:top_summary.png|frame|none|Terminaliakna ülemised read,kus kuvatakse programmi nimi, kella- ning töötamise aeg, kasutajad, CPU(de) ja mälu olekud jms süsteemi põhiandmed]]

===Sõnumi ja käsuviip (message/prompt Line)===
[[Image:top_command_line.png|frame|none|Kokkuvõtte osale järgnev "tühi" - kasutaja korraldusi ootav - rida, kus kuvatakse muuhulgas ka veateated]]
===Veerupäised (columns header)===
[[Image:top_column_header.png|frame|none|Protsesside parameetrite nimekiri. Täna pakub '''Top''' ca 26 nimetust, mille abil on võimalik protsesse analüüsida]]

Monitooritavad protsessi parameetrid ehk - nagu ma neid ülalpool nimetan - "veerupäised" moodustavad '''top''' utiliidi selgroo, kuna nende abil on erinevaid protsesse võimalik üksteisega võrrelda, neid sorteerida, tuvastada anomaaliaid jne. Vaikimisi on protsessid ülevalt alla sorteeritud protsessori koormatuse (CPU usage) järgi. Aktiivsemad protsessid on nimekirjas nimekirjas üleval pool.

Tervikliku loendi olemasolevatest parameetritest saab ekraanile kuvada kasutades interaktiivset käsku "o" (order fields). Lisaks nimekirjale võib sellelt leheküljelt leida informatsiooni parameetrite järjekorra ning prioriteetide kohta. Sama informatsioon saab kätte ka käsuga "field select" (mõlemast käsust pikemalt edaspidi), tulemuseks kuvatakse lehe terminaliakna ülemisele reale parasjagu kehtiva parameetritekonfiguratsiooni järgi sõne (current fields string), mis võib välja näha näiteks selline:

[[Image:Current_Fields.PNG|frame|none|Punases kastis on näha hetke monitooringu seadistustest moodustunud 26 täheline sõne (current field string)]]

Antud 26st tähestiku tähest on igaüks seotud ühe kindla monitooritava parameetriga (nimetatud ka väljaks ja veeruks). Suured tähed tähistavad seda, et antud parameeter on parasjagu fookuses ning selle väärtusi kuvatakse tegumitabeli graafilises liideses (vastavalt akna laiusele nimetamise järjekorras alustades vasakult).

====Monitooritavate parameetrite lühikirjeldused (descriptions of fileds)====
Siinkohal nimetan ja kirjeldan lühidalt '''top''' programmi poolt pakutavate protsesside parameetreid (välju), võttes aluseks nende parameetrite kokkuleppelise tähistuse (täehestiku tähe).

a: PID -- Protsessi ID
Tegumi unikaalne protsessi ID (tuvastuskood), mis perioodiliselt küll kordub, ent kunagi ei alga uuesti nullist.
b: PPID -- Vanemprotsessi ID (parent process Is)
Tegumi vanemprotsessi ID. Vanemprotsessi on mõnel pool nimetatud ka [http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk1.htm emaprotsessiks]
c: RUSER -- Tegelik kasutajanimi (real user name)
Tegumi omaniku tegelik kasutajanimi
d: UID -- Kasutaj ID (user Id)
Tegumi omaniku efektiivne kasutaja ID
e: USER -- Kasjutajanimi (user name)
Tegumi omaniku efektiivne kasutajanimi
f: GROUP -- Grupi nimi (group name)
Tegumi omaniku efektiivne grupinimi
g: TTY -- Juhtterminal (controlling tty)
Juhtterminali nimi. Selleks on tavaliselt seade (serial port, pty), kust protsess alguse saab ja mida ta kasutab sisendiks või väljundiks. Kuigi, tegum ei pruugi olla seotud terminaliga, sellisel juhul kuvatakse "?"
h: PR -- Prioriteet (priority)
Tegumi prioriteet
i: NI -- [http://l10n.gnome.org/POT/gnome-system-monitor.gnome-2-14/po.gnome-2-14.et.po tähtsuse väärtus](nice value)'''NB! tõlge on kahtlane, ootan parandusettepanekuid!'''
Tegumi tähtsuse väärtus. Negatiivne tähtsuse väärtus tähendab kõrgemat prioriteeti ja vastupidi. Null väärtus tähendab antud juhul, et prioriteetsust tegumi täideviimise (töötluse) juures ei ole määratud.
j: P -- Viimati kasutatud protsessor (last used CPU) (SMP)
Number tähistab viimati kasutatud protsessorit. Tõelises SMP keskkonnas muutub see üsna tihti, kuna tuum kasutab sihilikult nõrka afiinsust (vastavust, ühendust). Juba top-i jooksutamine võib murda afiinsuse ning põhjustada rohkem protsesside protsessorite vahetust (lisa portsessoriaja nõude tõttu).
k: %CPU -- Protsessori kasutatus (koormatus) (CPU usage)
Tegumile kuuluv [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=524 protsessoriaeg] alates viimasest värskendusest (update) väljendatuna protsentides kogu protsessoriaja suhtes.
Tõelise SMP keskkonna puhul, kui "Irix režiim" on välja lülitatud (off), siis top jätkab opereerimist "Solarise režiimis" , kus tegumi protsessori kasutatus jagatakse protsessorite koguarvuga. Ümberlülitus toimub interaktiivse käsu I abil.
l: TIME -- Protsessoriaeg (CPU Time)
Tegumi protsessoriaeg kokku alates selle algusest. Kumulatiivne režiimi (Cumulative mode) aktiiveerimise lisatakse iga protsessoriajale ka kõikide lõpetatud tütarprotsesside kasutatud protsessoriaeg. Ümbrlülitamine kahe režiimi vahel toimub interaktiivse käsuga "S"
m: TIME+ -- Protsessoriaeg sajandikes (CPU Time, hundredths)
Sama, mis 'TIME', kuid selle reaktsiooniaeg on oluliselt väiksem.
n: %MEM -- Mälu kasutus (memory usage (RES))
Tegumid, mis kasutvad parasjagu vaba jagatud füüsilist mälu
o: VIRT -- Virtual Image (kb)
Tegumi poolt kasutatud virtaalmälu maht. See sisaldab endas kogu koodi, andmeid ning jagatud teeke. (NB: kui defineerida keskkonnamuutuja STATSIZE=1, siis VIRT arvutatakse /proc/#/state "VmSize" parameetri (välja) abil)

'''VIRT = SWAP + RES'''
p: SWAP -- Saalemälu maht (nimetatud ka virtuaalmäluks)(swapped size) (kb)
Tegumite saalealalt lisaks võetud virtuaalmälu kogu virtuaalmälu hulgast (VIRT)
q: RES -- Residendi maht (resident size)(kb)
Tegumi poolt kasutatud mitte-saaletud füüsiline mälu.

'''RES = CODE + DATA'''
r: CODE -- koodi maht (code size) (kb)
'text resident set' maht elik TRS.
s: DATA -- andmete+hoidla maht (data+stack size) (kb)
'data resident set' maht elik DRS.
t: SHR -- jagatud mälu maht (shared Mem size) (kb)
Tegumi poolt kasutatud jagatud mälu maht
u: nFLT -- Lehtede vigade arv (Page Fault count)
Oluliste lehtede vigade arv, mis on tegumil esinenud. See tekib, kui protsess püüab lugeda või kirjutada virtuaalset lehte, mis ei ole sel hetkel tema aadressruumis.
v: nDRT -- Räpaste lehtede arv (dirty Pages count)
Lehtede arv, mis on muudetud peale seda, kui need on viimaskord kettale salvestatud. Räpased lehed tuleb kirjutada kettale enne, kui vastav füüsiline mälu asukoht võetakse kasutusele mõne teise virtuaalse lehe tarbeks.
w: S -- Protsessi staatus (process Status9
Tegumi staatus võib olla: '''D''' = katkematult uinunud '''R''' = töös '''S''' = uinunud '''T''' = katkestatud või lõpetatud '''Z''' = zombi

NB! Tegumid, mis on kirjeldatud töös, peaksid tegelikult tähendama "valmisolekut tööks" (põhjendused on minu jaoks ebaselge, vabandan).
x: Command -- Käsurea käsu või programmi nimi (Command line or Program name)
Kuvab käsu nime, millega tegum on käivitatud või seotud programmi nime. Interaktiivne käsk kahe väljundi vaheliseks ümberlülitamiseks on "c".

Kui valitud on käsurea kuva, siis käsureata protsesside puhul näidatakse (nagu kerneli lõimed) samas kohas sulgudesse paigutatud seotud programmi nime, näiteks (mdrecoveryd)

y: WCHAN -- uinunud kus funktsioon (Sleeping in function)
Sõltuvalt kerneli 'System.map'-ist , see väli (parameeter) näitab kerneli funktsiooni nime või aadressit, kus antud tegum parasjagu pikutab. field will show the name or the address of the kernel function in which the task is currently sleeping. Töös olevatel tegumitel on antud veerus kriips "-"

NB! antud välja kuvamine võib tõsta oluliselt top-i koormust!

z: Flags -- Tegumi märgistus (Task Flags)
Antud veerg näitab tegumite reaalajalist kuuteistkümnendüsteemis märgistatust. Antud märgistus on dokumneteeritud asukohas <linux/sched.h>. Vähem formaalsemat infot võib leida märgistuste kohta 'Fields select' või 'Order fields' käskude rakendamisel.

===tegumitabel (task area)===
[[Image:top_task_area.png|frame|none|Antud jaos kuvatakse protsessid ridade kaupa, reastatuna ühe kindla tulba väärtuste (parameetrite) alusel]]

==TOP kasutusjuhised ==

===Toimetamine käsureal===

Käsurea süntaks (struktuur) näeb välja selline:

<pre>top -hv | -bcHisS -d viivitus(delay) -n kordused (iterations) -p protsessi number (pid) [,pid...]</pre>

Käsurea võtmete (nimetatud ka suvanditeks [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=524 suvanditeks]) selgitused [http://et.wikipedia.org/wiki/Maakeel maakeeles]:

<pre>
-b : pakktöötluse režiimi käivitamine</pre>

Käivitab top-i pakktöötluse režiimis, mis võib olla mõistlik, kui programmi väljund on tarvis saata teise rakendusse või faili.
NB! pakktöötlusele omaselt ei tunnista antud režiim hilisemaid käske ning jätkab tööd seni, kuni korduste arv, mis '-n' võtme abil on määratud, on ümber või protsess on 'kill' käsuga peatatud.

<pre>-c : Käsu (Command) parameetri sisu ümberlülitamine (toggle)</pre>

Kui varem näidati Käsu parameetri all käsu nime, siis pärast "-c" rakendamist näidatakse seal samas programmi nime ning vastupidi.

<pre>-d : Viivituse ajaline intervall. Süntaks: -d ss.tt (s nagu sekundid.t nagu (tenths) kümnendikud)</pre>

Selle võtme abil määratakse värskendamise (refresh) välde, esilagne väärtus on määratud, kas spetsiaalses konfiguratsiooni failis või kohaldatakse vaikeseade väärtust (näiteks 3 sekundit). Töötavas programmis saab antud parameetreid muuta interaktiivsete käskude abil "d" või "s".

<pre>-h : Abiinfo kuvamine</pre>

Sisestades käsureale "top -h", kuvatakse teile vastuseks top paketi (või teegi) versioon ning selle top programmi käivitamiseks vajalik süntaks (viidatud üleval).

<pre>-H : Üksikute lõimude (Threats) näitamise ja mittenäitamise ümberlülitamine </pre>

Käivitab top'i viimasena meelde jäetud 'H' vastandi. Kui lüliti on aktiivne (On), siis kuvatakse kõik protsessi üksikud lõimud eraldi. Kui mitteaktiivne (Off), siis kuvatakse ühe protsessi lõimud koos. Töörežiimis toimib sama lülituskäsuna "H"

<pre>-i : Mittetöötavate (Idle) protsesside näitamise ja mittenäitamise ümberlülitamine </pre>

Töörežiimis võib samade tulemuste saavutamiseks pruukida käsku "i"

<pre>-n : Kordusteliimiit. Süntaks: -n number</pre>

Sätestab maksimaalse kordustearvu (nimetatud ka kaadriteks), mis top peab sooritama, et oma töö lõpetada

<pre>-u : Süsteemimonitoorimine kasutajate (user) kaupa. Süntaks: -u kasutaja nimi (või kasutaja ID)</pre>

kasutamiseks efektiivse UID ja olemasoleva kasutaja protsesside monitoorimiseks

<pre>-U : Sama, mis -u, ainult, et see oskab opereerida ka päris -, efektiivse -, salvestatud - ja failisüsteemi- UID-ga </pre>

NB! autorile ei ole see teema päris selge, mistõttu selgitavad märkused on teretulnud!

<pre>-p : Kindlate protsesside monitoorimine. Süntaks: -pN1 -pN2 ... or -pN1, N2 [,...]</pre>

Antud võtme abil võib monitoorida korraga kuni 20 protsessi. Antud käsku saab kasutada ainult käsureal, tavalisse režiimis naasmiseks võib kasutada interaktiivset käsku "="

<pre>-s : Turvarežiimi sisenemine</pre>

Käivitab top turvarežiimis, isegi root'i jaoks. Antud režiim on oluliselt paremini süsteemi konfiguratsiooni faili poolt kontrollitud.

<pre>-S : Kumulatiivse ajarežiimi ümberlülitamine (sisse ja välja)</pre>

Kui kumulatiivne režiim on aktiivne (On), siis iga protsessi juures kuvatakse tema ning tema "surnud" laste poolt kasutatud protsessiaeg. Vastav interaktiivne käsk on samuti "S".

<pre>-v : Versioon ja käsurea süntaksi kuvamine</pre>

Sisuliselt sama, mis -h, ehk näitab paketi versiooni ning kuvab programmi käitlemise ABC

===Interaktiivsed trikid===

Nagu ülalpool juba mainitud, siis võimaldab '''top''' teostada mitmeid olulisi operatsioone interaktiivselt. Õppimiseks on selline võimalus väga hea, kuid suuremate uuringute tarbeks tasuks kaaluda '''top''' sisenemist turvarežiimis (top -s). Interaktiivsed käsud jaotuvad suures plaanis kahte rühme, neist esimesi nimetatakse globaalseteks ning teisi - vastavalt ülalpool viidatud sisusektsioonidele - lokaalseteks käskudeks.

====Globaalsed käsud====

<pre>
<Enter> või <Tühik> :värskendus
"?" or "h" :Abi
"=" :Väljumine tegumi piirangutest
"A" :Multi-ekraani režiimi lüliti
"B" :Taustavärvi sisse ja väljalülitamine
"d" or "s" :Viite intervali sisestamine -> nõutav on sisestada aeg
"G" :Teise akna valik/välja (paramateeri) valik
"I" :Irix/Solaris režiimi lüliti
"u" :kasutaja valik
"U" :kasutaja valik
"k" :Tapa tegum -> nõutav taski nimi või ID
"q" :Väljumine
"r" :taas-tähtsusta (renice) tegum // nõutav PID ja (nice) tähtsuse väärtus
"W" :Kirjuta konfiguratsiooni fail
"Z" :Muuda värviskeemi
</pre>

====Lokaalsed käsud: üldandmete sektsioon====

<pre>
"l" :Lüliti - laadimise kesmine/ülevaloleku aeg
"m" :Lüliti - mälu/saale kasutus
"t" :Lüliti - tegum/protsessori olek
"1" :Lüliti - üksik/eraldi rotsessori olek </pre>

====Lokaalsed käsud: tegumitabel====

<pre>
"b" :Lüliti - taustavärv -- sisse/välja
"x" :Lüliti - aktiivse veeru esiletoomine -- sisse/välja
"y" :Lüliti - aktiivse rea esiletoomine -- sisse/välja
"z" :Lüliti - värviline/monokroonne
"c" :Lüliti - käsurea käsk/programmi nimi
"f" ja "o" :Väljade (parameetrite elik veergude) ja selle kuvamise järjekorra valikud
"H" :Lüliti - lõimed
"S" :Lüliti - summeeritud protsessorieg -- sisse/välja
"u" :kuvab vaid valitud kasutaja -> sisestada tuleb kasutaja või tema ID
"i" :Lüliti - Idle-protsessid -- sisse/välja
"n" või "#" :maksimaalse tegumite arvu määramine -> sisestada tuleb soovitud täisarv
"<" :sorteeritava parameetri(antud artiklis nimetatud ka väljaks või veeruks)nihutamine vasakule
">" :sorteeritava parameetri(antud artiklis nimetatud ka väljaks või veeruks)nihutamine paremale
"F" or "O" :sorteeritava parameetri valik
"R" :Lüliliti - sortimislaadi - (vähenemise või suurenemise suunas) - valik
</pre>
=== Multi-akna režiim ===

==== Mis see on? ====

Vaikimisi kuvab '''top''' ekraanile vaid ühe akna. Kuid seda on võimalik muuta 2-4 erineva väljade grupi (st parameetrite grupi) vaateks. Tulemuseks on vaade, kus iga valitud grupp omab eraldi konfigureetivat kokkuvõtte ning tegumite sektsiooni.

Aktiivne aken on see, mis on seotud üldandmete (summary area) sektsiooniga ja millele suunatud tegumitega seotud käsud.

==== Akna režiimi käsud ====

<pre>
"-" ja "_" :Lüliti - näita/ära näita akent (aknaid )
* "a" ja "w" :Järgmine aken (edasi/tagasi)
* "A" :Lüliti - Multi-akna režiimi -- sisse/välja
* "G" :Lüliti - Choose_Another_Window/Field_Group
"g" :Lüliti - akna nime/välja grupi nime valik
</pre>

==Kasutatud kirjandus==

#[http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=524 IT ja sidetehnika seletav käsiraamat]
#[http://en.wikipedia.org/wiki/Top_%28Unix%29 wikipedia]
#[http://linux.die.net/man/1/top: '''Top''' manuaal]
#[http://www.groupsys.com/topinfo/readme.txt groupsys.com]
#[http://www.unixtop.org/ unixtop.com]
#[http://viki.pingviin.org/Top TOP pingviini vikis]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]