ICO wiki - User contributions [en]

Skriptimine 2017

2017-04-26T10:01:15Z

Kkukke: /* Pythoni kodutöö */

__toc__

=Hindamiskriteeriumid=
Arvestuse saamiseks peab tudeng esitama järgmised tööd:
2 kodutööd
3 hinnangut teiste pythoni kodutöödele
2 kontrolltööd

Lisapunkte on võimalik teenida esitades tähtaegselt praktikumide töid

Kodutööd saata aadressile martin.rajur@itcollege.ee

=Labori keskkond=

https://elab.itcollege.ee/users/sign_in

Labs -> Skriptimine 2017
Kasutaja: student
Parool: student

=Praktikumide ülesanded=

==Ülesanne 1 ==
Looge skript, mis jagaks etteantud grupile uue kausta
<pre>
[sudo] ./jaga.sh KAUST GRUPP <JAGATUD KAUST>
</pre>
Skript teeb järgnevat:

*paigaldab samba (kui vaja)

*loob kausta KAUST (kui vaja)

*loob grupi GRUPP (kui vaja)

*lisab grupile sobivad read smb.conf faili ja teeb failiserveri teenusele reload'i

*abimaterjal: [[Failiserveri labor v.2]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.pdf Failiserveri loeng ]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.pdf Veebiserveri loeng ]

Mõistlik on konfiguratsioonist eelnevalt koopia teha ja muudatused koopiasse sisse viia. Koopiat testitakse testparm korraldusega ja kopeeritakse alles seejäral fail üle.

==Ülesanne 2==

Looge skript mille abil uude serverisse/tööjaama paigaldatakse vajadusel GIT
Luuakse kodukataloogi kaust kuhu giti repositooriumit hakatakse sünkroniseerima(kasutajalt küsitakse kausta nime)
Seadistatakse ühendus rühmatöö git'i
git remote add origin git@bitbucket.org:Martinra_itk/skriptimine_2017.git
Tehakse esimene git pull

Sisselogimiseks võib kasutada nii parooli küsimist kui ssh võtit, vastavalt valikule ka see osa seadistada

==Ülesanne 3==

Ülesandeks on luua lihtsam kalkulaator. Kasutajalt küsitakse muutujad ja tehe ning kuvatakse ekraanile tehe koos vastusega

==Ülesanne 4==
Looge skript mis arvutab kokku sisendiks antud kasutajale allokeeritud mälukoguse(VSZ) ja kasutuses oleva mälukoguse(RSS) suurima täiskohalise ühikuna(K,M,G,T)
Kasutaja tuleb küsida kasutajaliidese kaudu

==Ülesanne 5==
Looge skript mis arvutab kõikide /etc kaustas ja alamkaustades olevate .conf laiendiga failide md5sum väärtused ja salvestab need faili selliselt et esimesena on failinimi ja teisena hash
Ülesannet on võimalik lahendada ka one-linerina!

=Pythoni praktikumid=

==Ülesanne 1==
Looge kalkulaatori skript mis küsib käsurealt sisendit ja liidab, lahutab, korrutab, jagab, astendab ja juurib.

==Ülesanne 2==
Looge programm mis küsib kasutajalt sisendiks numbrit ja selle järgi tekitab korrutustabeli. Number on siis tabli X ja Y telje maksimaalseks väärtuseks.

==Ülesanne 3==
Looge numbri arvutamise mäng. Number peab olema naturaalarv ja kasutajalt küsitakse vastuseid seni kuni saadakse õige vastus.
Vale vastuse puhul öeldakse kas otsitav number on suurem või väiksem.

==Ülesanne 4==
Tekitage XML parser mille abil on võimalik XML sõnumist otsida erinevaid elemente nii päisest kui kehast.
Failinimi tuleb anda sisendiks igal käivitamisel, elementide nimed tuleb võtta seadistuse failist, sõnumid võivad olla nii Eesti kui Inglise keelsed.
Näidis XML sõnumid mille lugemine peab õnnestuma saab aaderssilt http://enos.itcollege.ee/~mrajur/

==Ülesanne 5==
Tekitage süsteemi jõudluse testimise skript.
Testima peaks
a) võrguühenduse kiirust
b) andmesalvestuslahenduse kiirust(lugemine/kirjutamine)
c) Protsessori kiirust(võite ise välja mõelda mingisuguse testi)
d) Midagi muud?

=Linuxi käsud=
{| class="wikitable"
!Käsk
!Funktsioon
!Man link
!Näidis
|-
|cd
|Change Directory
|http://www.skrenta.com/rt/man/cd.1.html
|cd /var/log
|-
|ls
|list directory contents
|http://www.skrenta.com/rt/man/ls.1.html
|ls -lah /var/log
|-
|ps
|report process status
|http://www.skrenta.com/rt/man/ps.1.html
|ps -ef
|-
|grep
|print lines matching a pattern
|http://www.skrenta.com/rt/man/grep.1.html
|grep -R 'error' /var/log/*
|-
|tail
|output the last parts of file
|http://www.skrenta.com/rt/man/tail.1.html
|tail -f /var/log/syslog
|-
|cat
|concatenate files and print on the standard output
|http://www.skrenta.com/rt/man/cat.1.html
|cat /var/log/syslog
|-
|man
|format and display the on-line manual pages
|http://www.skrenta.com/rt/man/man.1.html
|man man
|-
|su
|run a shell with substitute user and group IDs
|http://www.skrenta.com/rt/man/su.1.html
|su - root
|-
|cp
|copy files and directories
|http://www.skrenta.com/rt/man/cp.1.html
|cp /var/log/syslog /tmp/tmp_syslog
|-
|mv
|move (rename) files/directories
|http://www.skrenta.com/rt/man/mv.1.html
|mv /var/log/syslog.5 /arhiiv
|-
|rm
|remove files or directories
|http://www.skrenta.com/rt/man/rm.1.html
|rm /tmp/tmp_syslog
|-
|sed
|Stream editor
|http://www.skrenta.com/rt/man/sed.1.html
|sed -ie 's/mida/millega/g' /tmp/tmp_syslog
|-
|mkdir
|make directories
|http://www.skrenta.com/rt/man/mkdir.1.html
|mkdir /tmp/skript
|-
|chmod
|change file access premissions
|http://www.skrenta.com/rt/man/chmod.1.html
|chmod 700 /tmp/skript/myscript.sh
|-
|chown
|change file owner or group
|http://www.skrenta.com/rt/man/chown.1.html
|chown student:student /tmp/skript/myscript.sh
|-
|chgrp
|Change group ownership
|http://www.skrenta.com/rt/man/chgrp.1.html
|chgrp root /tmp/skript/myscript.sh
|-
|whoami
|print effective userID
|http://www.skrenta.com/rt/man/whoami.1.html
|whoami
|-
|pwd
|print name of current/working directory
|http://www.skrenta.com/rt/man/pwd.1.html
|pwd
|-
|awk
|pattern scanning and processing language
|http://www.skrenta.com/rt/man/awk.1.html
|Echo one two <nowiki>|</nowiki> awk ‘{print $1}’
|-
|find
|search for files in a directory hierarchy
|http://www.skrenta.com/rt/man/find.1.html
|find / -name passwd
|-
|cut
|remove sections from each line of files
|http://www.skrenta.com/rt/man/cut.1.html
|http://www.thegeekstuff.com/2013/06/cut-command-examples
|-
|sort
|sort lines of text files
|http://www.skrenta.com/rt/man/sort.1.html
|ls -la /var/log <nowiki>|</nowiki> sort -k5 -n
|-
|bc
|An arbitrary precision calculator language
|http://www.skrenta.com/rt/man/bc.1.html
|echo 5+5 <nowiki>|</nowiki> bc
|}

=Bash-i info=

==If lause moodustamine==

'''if''' [ Funktsioon ] '''then'''
tee midagi
'''fi'''
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_07_01.html

==Debug mode==

bash -x /skripti/path.sh

==Exit koodid==

Viimase käivitatud käsu exit koodi leiate muutujast $?
Juhul kui käsk õnnestus on exitkood 0
Juhul kui käsu käivitamisel tekkis tõrke on exit kood 0'ist erinev

==Sisendi lugemine==

read muutujanimi
read -p "tekst" muutujanimi

==Bash tsüklid==

https://www.cyberciti.biz/faq/bash-for-loop/

=Kodutööd=
==Bashi kodutöö==
Kodutöö ülesandeks on luua skript mille abil lisada bind9 DNS serverisse kirjeid.
Kirjete lisamisel tuleb kontrollida kas lisatav ip aadress või hostinimi on juba olemas, juhul kui see leitakse tuleb anda adminnile võimalus täiendava lisamiseks või asendamiseks(nii hostinime kui ip).
Kirjete sisend võib olla käsurealt käsitsi või failiga sisendiks.
Olenemata sisendist tuleb iga rea kohta kontrollida kirje olemasolu.
Skript peab kontrollima reverse resolution zone filet ning seda täiendama.
Peale muudatuste tegemist tuleb dns serverile teha ka reload.

Loengus tutvustatud näidis(puudustega) protsessivoog on saadaval http://enos.itcollege.ee/~mrajur

Täiendavad kitsendused mis peaks tööd lihtsustama:
Skripti abil peab saama ainult lisada ja muuta A ja PTR kirjeid, kustutamine ei ole vajalik
Reverse tsooni faili lisamisel tuleb ka named.conf'i uuendada.

NB! Ärge unustage seriali muuta

Abiks materjal:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel
http://askubuntu.com/questions/330148/how-do-i-do-a-complete-bind9-dns-server-configuration-with-a-hostname
https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto
http://www.bashoneliners.com

==Pythoni kodutöö==

{| class="wikitable"
!Nimi
!Teema
|-
|Erik Sõlg
|Rotten Tomatoes otsiagent (filmid, vastavalt kriteeriumile)
|-
|Margus Sumla
|ÕIS'i hinnete automaatne kontroll ja e-maili saatmine hinde muutumisel
|-
|Karel Laid
|Oracle alertlogi jälgimine, alertide saatmine e-mailina
|-
|Richard Rõngelep
|Piltide masstöötlus (muuta saab resolutsiooni(kuni X KB), formaati(jpg,png) ja suurust(kuni X KB)
|-
|Ott Pärnoja
|apache2 vhosti lisamine/muutmine(SSL lisamise võimalus, ID kaardi tugi)
|-
|Siim Saar
|Tail -f kloon üle HTTP/Websocketi, kus kasutaja annab ette failid mida ta tahab pollida ning seejärel käivitatakse veebiserver ( näiteks 192.168.0.1:3000 ), kust teised läbi brauseri näevad kuidas logidesse lisanduvad read.
|-
|Jevgeni Kuzmin
|Piltide masstöötlus (muuta saab resolutsiooni(kuni X KB), formaati(jpg,png) ja suurust(kuni X KB)
|-
|Kadri Kartašev
|yahtzee
|-
|Margit Kont
|Portscanner
|-
|Veiko Villo
|HV toote hinna jälgimine.
|-
|Katariina Purru
|Text RPG
|-
|Marta-Heliise Tuur
|Hangman välise sõnadebaasiga ja mehe joonistamisega
|-
|Karl Oskar V. kukke
|Texas hold 'em pokker
|}

==Tähtajad==
Kodutöö 1
Tähtaeg 19.03 kell 23:59
Hinnangute tähtaeg 26.03 kell 23:59

Kodutöö 2
Tähtaeg 07.05 kell 23:59
Hinnangute tähtaeg 14.05 23:59

Loengu slaide saab vaadata aadressilt http://enos.itcollege.ee/~mrajur

Split

2016-12-07T17:59:43Z

Kkukke:

=Autor=
Karl Oskar V. Kukke

A21

07.12.2016

=Sissejuhatus=
Käsku '''split''' kasutatakse Unixis selleks, et teha üks suurem fail kaheks või rohkemaks väiksemaks failiks.

'''Split''' väljastab kindla suurusega faili tükid määratud nimedega ''PREFIX'' ja lisab vastavate tükkide lõppu aa, ab, ac..

Tehtud tükid on vaikimisi suurusega 1000 rida ja vaikimisi ''PREFIX'' on 'x'.

=Kasutamine=
==Süntaks==
'''split [VALIK] [SISEND[PREFIX]]'''

==Levinumad valikud==
'''-a''' N, '''--suffix-length='''N - Kasuta sufikseid pikkustega N. (vaikimisi 2)
'''-b''' ''SUURUS'', '''--bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta ''SUURUS'' baiti väljastatava faili kohta.
'''-C''' ''SUURUS'', '''--line-bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta kõige rohkem ''SUURUS'' baiti ridasi väljastatava faili kohta.
'''-d''', '''--numeric-suffixes''' - Kasuta numbrilisi sufikseid täheliste asemel.
'''-l''' ''NUMBER'', '''--lines='''''NUMBER'' - Kirjuta ''NUMBER'' rida väljastatava faili kohta.
'''-n''' ''CHUNKI'', '''--number='''''CHUNKI'' - Genereerib CHUNK väljastatavad failid (lähemalt kirjeldatud allpool).
'''-u''', '''--unbuffered''' - Kopeerib koheselt ''SISENDI'' väljundisse "-n r/..."modes, mis on palju aeglasem operatsiooni moodus.
'''--verbose''' - Väljastab ''verbose'' diagnostika enne iga väljastatud faili avamist.
'''--help''' - Kuvab abi sõnumi.
'''--version''' - Väljastab versiooni informatsiooni.
'''-e''', '''--elide-empty-files''' - Keelustab null-pikkuste väljastatavate failide generatsiooni.

==Täpsustused==
''SUURUS'' võib olla üks järgmistest või integer mille järgi on üks järgnevatest kordajatest:

Sufiks Kordaja

KB 1000
K 1024
MB 1000 x 1000
M 1024 x 1024

...ja nii edasi G(gigabaiti), T(terabaiti), P(petabaiti), E(exabaiti), Z(zetabaiti), Y(yotabaiti).

''CHUNK''id võivad olla:

N: tükeldab '''N''' failiks '''inputi''' suurusele tuginedes
K/N: väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
L/N: genereerib '''N''' faili ilma, et poolitaks ridasi või salvestusi
L/K/N: sama mis '''L/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
R/N: sama mis '''L''' aga kasutab ''round robin'' distributsiooni
R/K/N: sama mis '''R/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i

==Näited==
[[1.]] Lihtsalt '''split''' käsklus.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split fail'''
See väljastab viis 1000 realist faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[2.]] Kindla ridade arvuga tükeldamine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split -l 2500 fail tükk'''
See väljastab kaks 2500 realist faili: '''tükkaa''' ja '''tükkab'''.

[[3.]] Kindla faili suurusega tükeldamine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 250KB:
'''split -b 50k fail tükk'''
See väljastab viis 50KB faili: '''tükkaa''', '''tükkab''', '''tükkac''', '''tükkad''' ja '''tükkae'''.

[[4.]] Sufiksi pikkuse muutmine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -a 4 fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''xaaaa''' ja '''xaaab'''.

[[5.]] Sufiksi muutmine numeraalseks.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -d fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''x01''' ja '''x02'''.

[[6.]] Kindla '''CHUNK''' arvu määramine.

Eeldame, et meil on fail nimega '''fail''':
'''split -n 5 fail'''
See väljastab viis faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[7.]] '''--verbose''' kasutamine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split --verbose fail'''

creating file 'xaa'

creating file 'xab'

=Viited=
http://www.computerhope.com/unix/usplit.htm

https://kb.iu.edu/d/afar

https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/split-invocation.html

http://www.thegeekstuff.com/2012/10/15-linux-split-and-join-command-examples-to-manage-large-files/?utm_source=feedburner

Talk:Rm

2016-12-07T17:25:51Z

Kkukke: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | 0,5 | |- |- | Artikli tutvustus ja versioon | 0,5 | 0,5 | |- |- | Sisseju..."

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
|
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
|
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
|
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
|
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 0,5
| "veel valikuid" ja "veel näiteid" on natukene häiriv
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
|
|

|-
| Kokku
| 10
| 9,5
|
|-
|}

'''Hindas:'''

Karl Oskar V. Kukke

A21

07.12.2016

Talk:Split

2016-12-07T17:04:51Z

Kkukke: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | | |- |- | Artikli tutvustus ja versioon | 0,5 | | |- |- | Sissejuhatus |..."

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
|
|
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
|
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
|
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
|
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
|
|
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
|
|
|-

|-
| Sisu
| 4
|
|
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
|
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
|
|
|

|-
| Kokku
| 10
|
|
|-
|}

Split

2016-12-07T17:03:20Z

Kkukke:

=Autor=
Karl Oskar V. Kukke

A21

07.12.2016

=Sissejuhatus=
Käsku '''split''' kasutatakse Unixis selleks, et teha üks suurem fail kaheks või rohkemaks väiksemaks failiks.

'''Split''' väljastab kindla suurusega faili tükid määratud nimedega ''PREFIX'' ja lisab vastavate tükkide lõppu aa, ab, ac..

Tehtud tükid on vaikimisi suurusega 1000 rida ja vaikimisi ''PREFIX'' on 'x'.

=Kasutamine=
==Süntaks==
'''split [VALIK] [SISEND[PREFIX]]'''

==Levinumad valikud==
'''-a''' N, '''--suffix-length='''N - Kasuta sufikseid pikkustega N. (vaikimisi 2)
'''-b''' ''SUURUS'', '''--bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta ''SUURUS'' baiti väljastatava faili kohta.
'''-C''' ''SUURUS'', '''--line-bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta kõige rohkem ''SUURUS'' baiti ridasi väljastatava faili kohta.
'''-d''', '''--numeric-suffixes''' - Kasuta numbrilisi sufikseid täheliste asemel.
'''-l''' ''NUMBER'', '''--lines='''''NUMBER'' - Kirjuta ''NUMBER'' rida väljastatava faili kohta.
'''-n''' ''CHUNKI'', '''--number='''''CHUNKI'' - Genereerib CHUNK väljastatavad failid (lähemalt kirjeldatud allpool).
'''-u''', '''--unbuffered''' - Kopeerib koheselt ''SISENDI'' väljundisse "-n r/..."modes, mis on palju aeglasem operatsiooni moodus.
'''--verbose''' - Väljastab ''verbose'' diagnostika enne iga väljastatud faili avamist.
'''--help''' - Kuvab abi sõnumi.
'''--version''' - Väljastab versiooni informatsiooni.
'''-e''', '''--elide-empty-files''' - Keelustab null-pikkuste väljastatavate failide generatsiooni.

==Täpsustused==
''SUURUS'' võib olla üks järgmistest või integer mille järgi on üks järgnevatest kordajatest:

Sufiks Kordaja

KB 1000
K 1024
MB 1000 x 1000
M 1024 x 1024

...ja nii edase G(gigabaiti), T(terabaiti), P(petabaiti), E(exabaiti), Z(zetabaiti), Y(yotabaiti).

''CHUNK''id võivad olla:

N: tükeldab '''N''' failiks '''inputi''' suurusele tuginedes
K/N: väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
L/N: genereerib '''N''' faili ilma, et poolitaks ridasi või salvestusi
L/K/N: sama mis '''L/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
R/N: sama mis '''L''' aga kasutab ''round robin'' distributsiooni
R/K/N: sama mis '''R/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i

==Näited==
[[1.]] Lihtsalt '''split''' käsklus.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split fail'''
See väljastab viis 1000 realist faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[2.]] Kindla ridade arvuga tükeldamine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split -l 2500 fail tükk'''
See väljastab kaks 2500 realist faili: '''tükkaa''' ja '''tükkab'''.

[[3.]] Kindla faili suurusega tükeldamine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 250KB:
'''split -b 50k fail tükk'''
See väljastab viis 50KB faili: '''tükkaa''', '''tükkab''', '''tükkac''', '''tükkad''' ja '''tükkae'''.

[[4.]] Sufiksi pikkuse muutmine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -a 4 fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''xaaaa''' ja '''xaaab'''.

[[5.]] Sufiksi muutmine numeraalseks.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -d fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''x01''' ja '''x02'''.

[[6.]] Kindla '''CHUNK''' arvu määramine.

Eeldame, et meil on fail nimega '''fail''':
'''split -n 5 fail'''
See väljastab viis faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[7.]] '''--verbose''' kasutamine.

Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split --verbose fail'''

creating file 'xaa'

creating file 'xab'

=Viited=
http://www.computerhope.com/unix/usplit.htm

https://kb.iu.edu/d/afar

https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/split-invocation.html

http://www.thegeekstuff.com/2012/10/15-linux-split-and-join-command-examples-to-manage-large-files/?utm_source=feedburner

Split

2016-12-07T17:02:31Z

Kkukke:

=Autor=
Karl Oskar V. Kukke

A21

07.12.2016

=Sissejuhatus=
Käsku '''split''' kasutatakse Unixis selleks, et teha üks suurem fail kaheks või rohkemaks väiksemaks failiks.

'''Split''' väljastab kindla suurusega faili tükid määratud nimedega ''PREFIX'' ja lisab vastavate tükkide lõppu aa, ab, ac..

Tehtud tükid on vaikimisi suurusega 1000 rida ja vaikimisi ''PREFIX'' on 'x'.

=Kasutamine=
==Süntaks==
'''split [VALIK] [SISEND[PREFIX]]'''

==Levinumad valikud==
'''-a''' N, '''--suffix-length='''N - Kasuta sufikseid pikkustega N. (vaikimisi 2)
'''-b''' ''SUURUS'', '''--bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta ''SUURUS'' baiti väljastatava faili kohta.
'''-C''' ''SUURUS'', '''--line-bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta kõige rohkem ''SUURUS'' baiti ridasi väljastatava faili kohta.
'''-d''', '''--numeric-suffixes''' - Kasuta numbrilisi sufikseid täheliste asemel.
'''-l''' ''NUMBER'', '''--lines='''''NUMBER'' - Kirjuta ''NUMBER'' rida väljastatava faili kohta.
'''-n''' ''CHUNKI'', '''--number='''''CHUNKI'' - Genereerib CHUNK väljastatavad failid (lähemalt kirjeldatud allpool).
'''-u''', '''--unbuffered''' - Kopeerib koheselt ''SISENDI'' väljundisse "-n r/..."modes, mis on palju aeglasem operatsiooni moodus.
'''--verbose''' - Väljastab ''verbose'' diagnostika enne iga väljastatud faili avamist.
'''--help''' - Kuvab abi sõnumi.
'''--version''' - Väljastab versiooni informatsiooni.
'''-e''', '''--elide-empty-files''' - Keelustab null-pikkuste väljastatavate failide generatsiooni.

==Täpsustused==
''SUURUS'' võib olla üks järgmistest või integer mille järgi on üks järgnevatest kordajatest:

Sufiks Kordaja

KB 1000
K 1024
MB 1000 x 1000
M 1024 x 1024

...ja nii edase G(gigabaiti), T(terabaiti), P(petabaiti), E(exabaiti), Z(zetabaiti), Y(yotabaiti).

''CHUNK''id võivad olla:

N: tükeldab '''N''' failiks '''inputi''' suurusele tuginedes
K/N: väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
L/N: genereerib '''N''' faili ilma, et poolitaks ridasi või salvestusi
L/K/N: sama mis '''L/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
R/N: sama mis '''L''' aga kasutab ''round robin'' distributsiooni
R/K/N: sama mis '''R/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i

==Näited==
[[1.]] Lihtsalt '''split''' käsklus.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split fail'''
See väljastab viis 1000 realist faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[2.]] Kindla ridade arvuga tükeldamine.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split -l 2500 fail tükk'''
See väljastab kaks 2500 realist faili: '''tükkaa''' ja '''tükkab'''.

[[3.]] Kindla faili suurusega tükeldamine.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 250KB:
'''split -b 50k fail tükk'''
See väljastab viis 50KB faili: '''tükkaa''', '''tükkab''', '''tükkac''', '''tükkad''' ja '''tükkae'''.

[[4.]] Sufiksi pikkuse muutmine.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -a 4 fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''xaaaa''' ja '''xaaab'''.

[[5.]] Sufiksi muutmine numeraalseks.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -d fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''x01''' ja '''x02'''.

[[6.]] Kindla '''CHUNK''' arvu määramine
Eeldame, et meil on fail nimega '''fail''':
'''split -n 5 fail'''
See väljastab viis faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[7.]] '''--verbose''' kasutamine
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split --verbose fail'''

creating file 'xaa'

creating file 'xab'

=Viited=
http://www.computerhope.com/unix/usplit.htm

https://kb.iu.edu/d/afar

https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/split-invocation.html

http://www.thegeekstuff.com/2012/10/15-linux-split-and-join-command-examples-to-manage-large-files/?utm_source=feedburner

Split

2016-12-07T17:01:44Z

Kkukke:

=Autor=
Karl Oskar V. Kukke

A21

07.12.2016

=Sissejuhatus=
Käsku '''split''' kasutatakse Unixis selleks, et teha üks suurem fail kaheks või rohkemaks väiksemaks failiks.

'''Split''' väljastab kindla suurusega faili tükid määratud nimedega ''PREFIX'' ja lisab vastavate tükkide lõppu aa, ab, ac..

Tehtud tükid on vaikimisi suurusega 1000 rida ja vaikimisi ''PREFIX'' on 'x'.

=Kasutamine=
==Süntaks==
'''split [VALIK] [SISEND[PREFIX]]'''

==Levinumad valikud==
'''-a''' N, '''--suffix-length='''N - Kasuta sufikseid pikkustega N. (vaikimisi 2)
'''-b''' ''SUURUS'', '''--bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta ''SUURUS'' baiti väljastatava faili kohta.
'''-C''' ''SUURUS'', '''--line-bytes='''''SUURUS'' - Kirjuta kõige rohkem ''SUURUS'' baiti ridasi väljastatava faili kohta.
'''-d''', '''--numeric-suffixes''' - Kasuta numbrilisi sufikseid täheliste asemel.
'''-l''' ''NUMBER'', '''--lines='''''NUMBER'' - Kirjuta ''NUMBER'' rida väljastatava faili kohta.
'''-n''' ''CHUNKI'', '''--number='''''CHUNKI'' - Genereerib CHUNK väljastatavad failid (lähemalt kirjeldatud allpool).
'''-u''', '''--unbuffered''' - Kopeerib koheselt ''SISENDI'' väljundisse "-n r/..."modes, mis on palju aeglasem operatsiooni moodus.
'''--verbose''' - Väljastab ''verbose'' diagnostika enne iga väljastatud faili avamist.
'''--help''' - Kuvab abi sõnumi.
'''--version''' - Väljastab versiooni informatsiooni.
'''-e''', '''--elide-empty-files''' - Keelustab null-pikkuste väljastatavate failide generatsiooni.

==Täpsustused==
''SUURUS'' võib olla üks järgmistest või integer mille järgi on üks järgnevatest kordajatest:

Sufiks Kordaja

KB 1000
K 1024
MB 1000 x 1000
M 1024 x 1024

...ja nii edase G(gigabaiti), T(terabaiti), P(petabaiti), E(exabaiti), Z(zetabaiti), Y(yotabaiti).

''CHUNK''id võivad olla:

N: tükeldab '''N''' failiks '''inputi''' suurusele tuginedes
K/N: väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
L/N: genereerib '''N''' faili ilma, et poolitaks ridasi või salvestusi
L/K/N: sama mis '''L/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i
R/N: sama mis '''L''' aga kasutab ''round robin'' distributsiooni
R/K/N: sama mis '''R/N''' aga väljastab ainult '''K''''nda '''N''''i '''stdout''''i

==Näited==
[[1.]] Lihtsalt '''split''' käsklus.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split fail'''
See väljastab viis 1000 realist faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[2.]] Kindla ridade arvuga tükeldamine.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 5000 rida pikk:
'''split -l 2500 fail tükk'''
See väljastab kaks 2500 realist faili: '''tükkaa''' ja '''tükkab'''.

[[3.]] Kindla faili suurusega tükeldamine.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 250KB:
'''split -b 50k fail tükk'''
See väljastab viis 50KB faili: '''tükkaa''', '''tükkab''', '''tükkac''', '''tükkad''' ja '''tükkae'''.

[[4.]] Sufiksi pikkuse muutmine.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -a 4 fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''xaaaa''' ja '''xaaab'''.

[[5.]] Sufiksi muutmine numeraalseks.
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split -d fail'''
See väljastab kaks 1000 realist faili: '''x01''' ja '''x02'''.

[[6.]] Kindla '''CHUNK''' arvu määramine
Eeldame, et meil on fail nimega '''fail''':
'''split -n 5 fail'''
See väljastab viis faili: '''xaa''', '''xab''', '''xac''', '''xad''' ja '''xae'''.

[[7.]] '''--verbose''' kasutamine
Eeldame, et fail nimega '''fail''' on 2000 rida pikk:
'''split --verbose fail'''

creating file 'xaa'

creating file 'xab'

=Viited=
http://www.computerhope.com/unix/usplit.htm

https://kb.iu.edu/d/afar

https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/split-invocation.html

http://www.thegeekstuff.com/2012/10/15-linux-split-and-join-command-examples-to-manage-large-files/?utm_source=feedburner

Split

2016-12-07T12:27:42Z

Kkukke:

Split

2016-12-07T12:04:42Z

Kkukke:

Split

2016-12-07T12:00:57Z

Kkukke: Created page with "=Autor= Karl Oskar V. Kukke A21 07.12.2016 =Sissejuhatus= Käsku '''split''' kasutatakse Unixis selleks, et teha üks suurem fail kaheks või rohkemaks väiksemaks failiks...."

Osadmin referaadi teemad

2016-11-01T14:16:10Z

Kkukke: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21
* [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21

=Vabad teemad=
* [[File]]
* [[History]]
* [[Journalctl]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Login]] + [[Logout]]
* [[Lsb_release]]
* [[Passwd]]
* [[Rm]]
* [[Apropos]]
* [[Whatis]]
* [[More]]
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Join]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2016-11-01T14:15:53Z

Kkukke: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21
* [[/proc]] Richard Rõngelep A21
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21
* [[Finger]] Aleksandr Laada A21
* [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21

=Vabad teemad=
* [[File]]
* [[History]]
* [[Journalctl]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Login]] + [[Logout]]
* [[Lsb_release]]
* [[Passwd]]
* [[Rm]]
* [[Apropos]]
* [[Whatis]]
* [[More]]
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Join]]
* [[Split]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

User:Kkukke

2015-10-26T17:22:19Z

Kkukke:

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Karl Oskar V. Kukke

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

==Essee==
Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis mulle ettekujutuse mida oodata IT valdkonnast. Ise olen korra juba ülikooli proovinud, aga vale ala peal. See aine andis mulle teada, kas IT ala on ikka sobilik minu jaoks ja näitas, mida on mul tulevikus oodata.

Esimene loeng toimus 26. augustil. Selles loengus esinesid õppejõud, kes seletasid, mida tuleb ülikoolis alguses ära teha. Ehk siis mis on õis ja kuidas aineid deklareerida, mis ja kuidas käituvad EAP-d, mis on moodle ja loengute salvestused, millised stipendiumid on võimalikud ja mis aine on õpingukorraldus ja erialatutvustus.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26.08.2015 loengusalvestus]</ref>

Teises loengus, mis toimus 3. septembril, esines Tiina Seeman. Tiina on IT alaste projektide juht. Ta seletas, mis on projektijuhtimine ja miks see on vajalik. Loeng oli minu jaoks isegi huvitav, kuigi ma ise ei ole eriti huvitatud projektijuhtimisest, kuid loengu esineja suutis seda huvitavalt ja asjalikult rääkida. Sellest jäi mulle meelde kui vähe on tegelikult projektijuhte ja kui väga on neid tegelikult vaja. Tuli ka välja, kui suur vastutus on projektijuhtidel ja kui hästi peab ta äkiliste muutustega kohanema ja toime tulema. Sain veel teada ka kui tähtis on grupis omavahel suhtlemine ja et igal liikmel on vastutus, sest paljude liikmete töö võib oleneda mõne teise liikme tööst ja projekt kukub läbi kui kellegi taha asi jääb kinni.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Kolmandas loengus, mis toimus 10. septembril, esines Elar Lang. Tema loeng oli huvitav, kuna ta rääkis just kuidas õppimisega hakkama saada. See võib ka tunduda, et see oli huvitav kuna õppimisega tegeleme me praegu ja töö on alles tulevik. Õppimine on iseenda mõtlemises kinni. Peab endale selgeks tegema, et olen selleks võimeline ja hakata oma asju tegema juba vara ja mitte viimasele hetkele jätma. Õpitakse enda jaoks ja tuleb seada endale eesmärgid, mille poole pürgida. Kui koolis oma kava paika ei pane on ka tööl raske ja segane hakkam saada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Neljandas loengus, mis toimus 17. septembril, esines Taavi Tuisk. Taavi on süsteemi administraator. Teoreetiliselt oleks pidanud see loeng minu jaoks olema huvitav, aga raske on varahommikul kuulata inimest kes räägib vaikselt ja suhteliselt monotoonselt. Sellest hoolimata sain ikkagi teada, mida oodata tööelust administraatorina. Vajalik on suur stressitaluvust ja leidlikkust. Stress on alguses eriti suur ja hiljem on sellega natuke rohkem harjutud ja on veidi kergem. Administraator peaks olema piisavalt leidlik, et panna kokku server erinevatest osadest ja suutlik seda testida. Sain ka teada, et kuigi õpin süsteemi administraatoriks on tänapäeval vajalik programmeerimine ka selle ala peal. Kui serveris on mingid vead, siis tuleks need ära parandada võimalikult ruttu. Eetiliselt on teada, et kasutaja andmetes ei sobra, kuid leidub ka neid inimesi ja sellest võib tekkida suured konfliktid ja see võib lõpetada selle inimese karjääri.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Viiendas loengus, mis toimus 24. septembril, esines Kert Suvi. Kert rääkis tarkvara testmisest ja kui oluline see on. Ta suutis seda teema päris huvitavalt rääkida. Paljud firmad ei raatsi muretseda endale eraldi testimist spetsialisti ja arvavad, et saavad niisama hakkama, kuid elu on näidanut teisiti. Testimine on väga oluline osa tarkvara tegemises. Ilma selleta võib tarkvara olla haavatav ja lihtsasti sissemurtav või on see lihtsalt väga ebastaabilne ja võib keerata kokku kahjulikuma käki kui see, et palgata asjatundi seda testima. Lisaks sain ka teada kui vähe on tegelikult testimis spetsialiste ja kui väga oleks neid tegelikult juurde vaja. Suht hirmuäratav on teada kui palju võib vigane tarkvara kahjustada ka tavainimese elu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Kuuendas loengus, mis toimus 1. oktoobril, esines Targo Tennisberg. Targo alustas loengut omamoodi ja rääkis alkeemiast. Peale seda tõi ta välja, et kool õpetab programmeerimist ja teooriat, aga praktikas ei pruugi see asi alati nii olla nagu õpetatakse. Tarkvara tegemine ei koosne ainult programmeerimisisest. Programmeerimine on ainult üks etapp sellest. Oluline on mõelda läbi ja planeerida, mida vastav tarkvara peab tegema hakkama. Samuti on tähtis ka suhelda teistega, õppida teistel, õpetada teisi. Tarvis on ka testida oma koodi, lugeda teiste koode ja ka vajadusel ja soovil ka testida neid. See loeng näitas, mis on IT alal tarkvara arendus ja kui palju see tegelikult endast kujutab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Seitsmendas loengus, mis toimus 8. oktoobril, esines Tanel Unt. Loengus räägib ta milline IT ettevõtja elu välja näeb ja mida on vaja teada, et teha oma IT ettevõte. Ta tõi välja milline näeb IT ettevõtte algus välja ja mida tuleb teha, et see püsivana hoida. Lisaks mainis millele peamiselt pühenduda, et ettevõte välja tuleks. Tanel tõi välja näiteid oma elust milliseid ettevõtteid ta on proovinud teha, miks nendest midagi välja ei tulnud ja ka mis tuli välja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Kaheksandas loengus, mis toimus 15. oktoobril, esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamise osa loengust rääkis Oliver. Loengu teemaks oli andmekaevandamine ja analüütika. See teema oli isegi huvitav kuulata, mida teevad analüütika spetsialistid ja kui palju on nad paremad kui mingid firma kohalikud niinimetatud analüütikud. Mainiti ka kui palju tööd läheb selle jaoks, et midagi täpselt analüüsida. Kui palju peab erinevaid andmeid koguma ja neid hakata analüüsima, et saada täis pilt, millega on tegu ja vajalikke asju prognoosida. Sai ka teada, kust kohast ja millised andmed enam-vähem tulevad. Tuli välja kui palju läheb müügiettevõtetes vaja analüüsi ja prognoose müükide jaoks, et nad saaksid planeerida vastavalt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

1) 5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>

2) 5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

3) 5.2.8.1. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

4) 5.2.8 Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref>

5) 5.2.7 Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

6) Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
* 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

1)<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II Taotlus]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
# kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
# kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
# on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
# on kajastatud kogemusest õpitut;
# taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
# analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:
# õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
# tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
# motivatsioonikirja;
# soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II Taotlus]</ref>

3) VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmises.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref>

* '''Andmed'''
X = 23 EAP

Y = 25 EAP

Vajalik EAP'de hulk õppeaastas = 54 EAP ; Semestris = 27 EAP

Ühe EAP hind = 50 €

* '''Lahendus'''
Aasta jooksul kogutud EAP: X + Y = 23 EAP + 25 EAP = 48 EAP

Kuna esimese semestril lõpuks jäi saamata (27 EAP - 23 EAP) 4 EAP'd, tuleb pärast esimest semestrit tasuda 4 * 50 = 200 €

Aasta lõpuks jäi saamata (54 EAP - 48 EAP) 6 EAP'd, tuleb aasta lõpus tasuda 6 * 50 = 300 €

Kokku tuleb aasta jooksul tasuda 200 € + 300 € = 500 €

==Viited==
<references />

User:Kkukke

2015-10-21T22:51:14Z

Kkukke:

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Karl Oskar V. Kukke

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

==Essee==
Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis mulle ettekujutuse mida oodata IT valdkonnast. Ise olen korra juba ülikooli proovinud, aga vale ala peal. See aine andis mulle teada, kas IT ala on ikka sobilik minu jaoks ja näitas, mida on mul tulevikus oodata.

Esimene loeng toimus 26. augustil. Selles loengus esinesid õppejõud, kes seletasid, mida tuleb ülikoolis alguses ära teha. Ehk siis mis on õis ja kuidas aineid deklareerida, mis ja kuidas käituvad EAP-d, mis on moodle ja loengute salvestused, millised stipendiumid on võimalikud ja mis aine on õpingukorraldus ja erialatutvustus.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26.08.2015 loengusalvestus]</ref>

Teises loengus, mis toimus 3. septembril, esines Tiina Seeman. Tiina on IT alaste projektide juht. Ta seletas, mis on projektijuhtimine ja miks see on vajalik. Loeng oli minu jaoks isegi huvitav, kuigi ma ise ei ole eriti huvitatud projektijuhtimisest, kuid loengu esineja suutis seda huvitavalt ja asjalikult rääkida. Sellest jäi mulle meelde kui vähe on tegelikult projektijuhte ja kui väga on neid tegelikult vaja. Tuli ka välja, kui suur vastutus on projektijuhtidel ja kui hästi peab ta äkiliste muutustega kohanema ja toime tulema. Sain veel teada ka kui tähtis on grupis omavahel suhtlemine ja et igal liikmel on vastutus, sest paljude liikmete töö võib oleneda mõne teise liikme tööst ja projekt kukub läbi kui kellegi taha asi jääb kinni.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Kolmandas loengus, mis toimus 10. septembril, esines Elar Lang. Tema loeng oli huvitav, kuna ta rääkis just kuidas õppimisega hakkama saada. See võib ka tunduda, et see oli huvitav kuna õppimisega tegeleme me praegu ja töö on alles tulevik. Õppimine on iseenda mõtlemises kinni. Peab endale selgeks tegema, et olen selleks võimeline ja hakata oma asju tegema juba vara ja mitte viimasele hetkele jätma. Õpitakse enda jaoks ja tuleb seada endale eesmärgid, mille poole pürgida. Kui koolis oma kava paika ei pane on ka tööl raske ja segane hakkam saada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Neljandas loengus, mis toimus 17. septembril, esines Taavi Tuisk. Taavi on süsteemi administraator. Teoreetiliselt oleks pidanud see loeng minu jaoks olema huvitav, aga raske on varahommikul kuulata inimest kes räägib vaikselt ja suhteliselt monotoonselt. Sellest hoolimata sain ikkagi teada, mida oodata tööelust administraatorina. Vajalik on suur stressitaluvust ja leidlikkust. Stress on alguses eriti suur ja hiljem on sellega natuke rohkem harjutud ja on veidi kergem. Administraator peaks olema piisavalt leidlik, et panna kokku server erinevatest osadest ja suutlik seda testida. Sain ka teada, et kuigi õpin süsteemi administraatoriks on tänapäeval vajalik programmeerimine ka selle ala peal. Kui serveris on mingid vead, siis tuleks need ära parandada võimalikult ruttu. Eetiliselt on teada, et kasutaja andmetes ei sobra, kuid leidub ka neid inimesi ja sellest võib tekkida suured konfliktid ja see võib lõpetada selle inimese karjääri.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Viiendas loengus, mis toimus 24. septembril, esines Kert Suvi. Kert rääkis tarkvara testmisest ja kui oluline see on. Ta suutis seda teema päris huvitavalt rääkida. Paljud firmad ei raatsi muretseda endale eraldi testimist spetsialisti ja arvavad, et saavad niisama hakkama, kuid elu on näidanut teisiti. Testimine on väga oluline osa tarkvara tegemises. Ilma selleta võib tarkvara olla haavatav ja lihtsasti sissemurtav või on see lihtsalt väga ebastaabilne ja võib keerata kokku kahjulikuma käki kui see, et palgata asjatundi seda testima. Lisaks sain ka teada kui vähe on tegelikult testimis spetsialiste ja kui väga oleks neid tegelikult juurde vaja. Suht hirmuäratav on teada kui palju võib vigane tarkvara kahjustada ka tavainimese elu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Kuuendas loengus, mis toimus 1. oktoobril, esines Targo Tennisberg. Targo alustas loengut omamoodi ja rääkis alkeemiast. Peale seda tõi ta välja, et kool õpetab programmeerimist ja teooriat, aga praktikas ei pruugi see asi alati nii olla nagu õpetatakse. Tarkvara tegemine ei koosne ainult programmeerimisisest. Programmeerimine on ainult üks etapp sellest. Oluline on mõelda läbi ja planeerida, mida vastav tarkvara peab tegema hakkama. Samuti on tähtis ka suhelda teistega, õppida teistel, õpetada teisi. Tarvis on ka testida oma koodi, lugeda teiste koode ja ka vajadusel ja soovil ka testida neid. See loeng näitas, mis on IT alal tarkvara arendus ja kui palju see tegelikult endast kujutab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Seitsmendas loengus, mis toimus 8. oktoobril, esines Tanel Unt. Loengus räägib ta milline IT ettevõtja elu välja näeb ja mida on vaja teada, et teha oma IT ettevõte. Ta tõi välja milline näeb IT ettevõtte algus välja ja mida tuleb teha, et see püsivana hoida. Lisaks mainis millele peamiselt pühenduda, et ettevõte välja tuleks. Tanel tõi välja näiteid oma elust milliseid ettevõtteid ta on proovinud teha, miks nendest midagi välja ei tulnud ja ka mis tuli välja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Kaheksandas loengus, mis toimus 15. oktoobril, esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamise osa loengust rääkis Oliver. Loengu teemaks oli andmekaevandamine ja analüütika. See teema oli isegi huvitav kuulata, mida teevad analüütika spetsialistid ja kui palju on nad paremad kui mingid firma kohalikud niinimetatud analüütikud. Mainiti ka kui palju tööd läheb selle jaoks, et midagi täpselt analüüsida. Kui palju peab erinevaid andmeid koguma ja neid hakata analüüsima, et saada täis pilt, millega on tegu ja vajalikke asju prognoosida. Sai ka teada, kust kohast ja millised andmed enam-vähem tulevad. Tuli välja kui palju läheb müügiettevõtetes vaja analüüsi ja prognoose müükide jaoks, et nad saaksid planeerida vastavalt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

1) 5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>

2) 5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

3) 5.2.8.1. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

4) 5.2.8 Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref>

5) 5.2.7 Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

6) Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

1)<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II Taotlus]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:
a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
c. motivatsioonikirja;
d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II Taotlus]</ref>

3) VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmises.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref>

'''Andmed'''
X = 23 EAP
Y = 25 EAP
Vajalik EAP'de hulk õppeaastas = 54 EAP ; Semestris = 27 EAP
Ühe EAP hind = 50 €

'''Lahendus'''
Aasta jooksul kogutud EAP: X + Y = 23 EAP + 25 EAP = 48 EAP
Kuna esimese semestril lõpuks jäi saamata (27 EAP - 23 EAP) 4 EAP'd, tuleb pärast esimest semestrit tasuda 4 * 50 = 200 €
Aasta lõpuks jäi saamata (54 EAP - 48 EAP) 6 EAP'd, tuleb aasta lõpus tasuda 6 * 50 = 300 €
Kokku tuleb aasta jooksul tasuda 200 € + 300 € = 500 €

==Viited==
<references />

User:Kkukke

2015-10-21T22:48:51Z

Kkukke: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Karl Oskar V. Kukke Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis mulle ettekujutuse..."

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Karl Oskar V. Kukke

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

==Essee==
Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis mulle ettekujutuse mida oodata IT valdkonnast. Ise olen korra juba ülikooli proovinud, aga vale ala peal. See aine andis mulle teada, kas IT ala on ikka sobilik minu jaoks ja näitas, mida on mul tulevikus oodata.

Esimene loeng toimus 26. augustil. Selles loengus esinesid õppejõud, kes seletasid, mida tuleb ülikoolis alguses ära teha. Ehk siis mis on õis ja kuidas aineid deklareerida, mis ja kuidas käituvad EAP-d, mis on moodle ja loengute salvestused, millised stipendiumid on võimalikud ja mis aine on õpingukorraldus ja erialatutvustus.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305?ec=true Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo) 26.08.2015 loengusalvestus]</ref>

Teises loengus, mis toimus 3. septembril, esines Tiina Seeman. Tiina on IT alaste projektide juht. Ta seletas, mis on projektijuhtimine ja miks see on vajalik. Loeng oli minu jaoks isegi huvitav, kuigi ma ise ei ole eriti huvitatud projektijuhtimisest, kuid loengu esineja suutis seda huvitavalt ja asjalikult rääkida. Sellest jäi mulle meelde kui vähe on tegelikult projektijuhte ja kui väga on neid tegelikult vaja. Tuli ka välja, kui suur vastutus on projektijuhtidel ja kui hästi peab ta äkiliste muutustega kohanema ja toime tulema. Sain veel teada ka kui tähtis on grupis omavahel suhtlemine ja et igal liikmel on vastutus, sest paljude liikmete töö võib oleneda mõne teise liikme tööst ja projekt kukub läbi kui kellegi taha asi jääb kinni.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36?ec=true Loengu "IT projektide juhtimine" (Tiina Seeman) 03.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Kolmandas loengus, mis toimus 10. septembril, esines Elar Lang. Tema loeng oli huvitav, kuna ta rääkis just kuidas õppimisega hakkama saada. See võib ka tunduda, et see oli huvitav kuna õppimisega tegeleme me praegu ja töö on alles tulevik. Õppimine on iseenda mõtlemises kinni. Peab endale selgeks tegema, et olen selleks võimeline ja hakata oma asju tegema juba vara ja mitte viimasele hetkele jätma. Õpitakse enda jaoks ja tuleb seada endale eesmärgid, mille poole pürgida. Kui koolis oma kava paika ei pane on ka tööl raske ja segane hakkam saada.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang) 10.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Neljandas loengus, mis toimus 17. septembril, esines Taavi Tuisk. Taavi on süsteemi administraator. Teoreetiliselt oleks pidanud see loeng minu jaoks olema huvitav, aga raske on varahommikul kuulata inimest kes räägib vaikselt ja suhteliselt monotoonselt. Sellest hoolimata sain ikkagi teada, mida oodata tööelust administraatorina. Vajalik on suur stressitaluvust ja leidlikkust. Stress on alguses eriti suur ja hiljem on sellega natuke rohkem harjutud ja on veidi kergem. Administraator peaks olema piisavalt leidlik, et panna kokku server erinevatest osadest ja suutlik seda testida. Sain ka teada, et kuigi õpin süsteemi administraatoriks on tänapäeval vajalik programmeerimine ka selle ala peal. Kui serveris on mingid vead, siis tuleks need ära parandada võimalikult ruttu. Eetiliselt on teada, et kasutaja andmetes ei sobra, kuid leidub ka neid inimesi ja sellest võib tekkida suured konfliktid ja see võib lõpetada selle inimese karjääri.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu "Millega tegeleb süsteemihaldur" (Taavi Tuisk) 17.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Viiendas loengus, mis toimus 24. septembril, esines Kert Suvi. Kert rääkis tarkvara testmisest ja kui oluline see on. Ta suutis seda teema päris huvitavalt rääkida. Paljud firmad ei raatsi muretseda endale eraldi testimist spetsialisti ja arvavad, et saavad niisama hakkama, kuid elu on näidanut teisiti. Testimine on väga oluline osa tarkvara tegemises. Ilma selleta võib tarkvara olla haavatav ja lihtsasti sissemurtav või on see lihtsalt väga ebastaabilne ja võib keerata kokku kahjulikuma käki kui see, et palgata asjatundi seda testima. Lisaks sain ka teada kui vähe on tegelikult testimis spetsialiste ja kui väga oleks neid tegelikult juurde vaja. Suht hirmuäratav on teada kui palju võib vigane tarkvara kahjustada ka tavainimese elu.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kert Suvi) 24.09.2015 loengusalvestus]</ref>

Kuuendas loengus, mis toimus 1. oktoobril, esines Targo Tennisberg. Targo alustas loengut omamoodi ja rääkis alkeemiast. Peale seda tõi ta välja, et kool õpetab programmeerimist ja teooriat, aga praktikas ei pruugi see asi alati nii olla nagu õpetatakse. Tarkvara tegemine ei koosne ainult programmeerimisisest. Programmeerimine on ainult üks etapp sellest. Oluline on mõelda läbi ja planeerida, mida vastav tarkvara peab tegema hakkama. Samuti on tähtis ka suhelda teistega, õppida teistel, õpetada teisi. Tarvis on ka testida oma koodi, lugeda teiste koode ja ka vajadusel ja soovil ka testida neid. See loeng näitas, mis on IT alal tarkvara arendus ja kui palju see tegelikult endast kujutab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda" (Targo Tennisberg ) 01.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Seitsmendas loengus, mis toimus 8. oktoobril, esines Tanel Unt. Loengus räägib ta milline IT ettevõtja elu välja näeb ja mida on vaja teada, et teha oma IT ettevõte. Ta tõi välja milline näeb IT ettevõtte algus välja ja mida tuleb teha, et see püsivana hoida. Lisaks mainis millele peamiselt pühenduda, et ettevõte välja tuleks. Tanel tõi välja näiteid oma elust milliseid ettevõtteid ta on proovinud teha, miks nendest midagi välja ei tulnud ja ka mis tuli välja.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu "Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel" (Tanel Unt) 08.10.2015 loengusalvestus]</ref>

Kaheksandas loengus, mis toimus 15. oktoobril, esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamise osa loengust rääkis Oliver. Loengu teemaks oli andmekaevandamine ja analüütika. See teema oli isegi huvitav kuulata, mida teevad analüütika spetsialistid ja kui palju on nad paremad kui mingid firma kohalikud niinimetatud analüütikud. Mainiti ka kui palju tööd läheb selle jaoks, et midagi täpselt analüüsida. Kui palju peab erinevaid andmeid koguma ja neid hakata analüüsima, et saada täis pilt, millega on tegu ja vajalikke asju prognoosida. Sai ka teada, kust kohast ja millised andmed enam-vähem tulevad. Tuli välja kui palju läheb müügiettevõtetes vaja analüüsi ja prognoose müükide jaoks, et nad saaksid planeerida vastavalt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b Loengu "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat" (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10.2015 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

1) 5.2.13. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>

2) 5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref>

3) 5.2.8.1. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>

4) 5.2.8 Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref>

5) 5.2.7 Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>

6) Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal
5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

1)<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II Taotlus]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.
Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:
a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
c. motivatsioonikirja;
d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II Taotlus]</ref>

3) VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse, kuid arvestatakse aasta õppekoormuse täitmises.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref>

'''Andmed'''
X = 23 EAP
Y = 25 EAP
Vajalik EAP'de hulk õppeaastas = 54 EAP ; Semestris = 27 EAP
Ühe EAP hind = 50 €

'''Lahendus'''
Aasta jooksul kogutud EAP: X + Y = 23 EAP + 25 EAP = 48 EAP
Kuna esimese semestril lõpuks jäi saamata (27 EAP - 23 EAP) 4 EAP'd, tuleb pärast esimest semestrit tasuda 4 * 50 = 200 €
Aasta lõpuks jäi saamata (54 EAP - 48 EAP) 6 EAP'd, tuleb aasta lõpus tasuda 6 * 50 = 300 €
Kokku tuleb aasta jooksul tasuda 200 € + 300 € = 500 €

==Viited==
<references />