ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-12-17T08:00:31Z

Kleesman: /* Prototüübi kaitsmise ajad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 -
*12:15 -
*12:30 -
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Laura Pirso
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Meeskond Raavo™

2017-10-22T10:27:19Z

Kleesman: /* Nice to have */

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann - Projektijuht
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

==Funktsionaalsus==

===Must have===
* Süsteemi registreerimine ja sisse logimine
* Broneerimine
** Soovid ülevaatust või diagnostikat
** Soovid parandusteenust
** Soovid lisavarustust
*Broneeringu ülevaade (teenuste valik, kogusumma)
*Tellimuse kinnitamine

===Nice to have===
* Admin kasutaja, lisafunktsioonidega
* Skaleeruv aken või lihtsalt ''fixed'' suurusega

==Tehnoloogia==
* C#
* WPF (Windows Presentation Foundation)
* SQL andmebaas

==Blogi==
'''15.09.2017''' Meeskonna moodustamine 
'''10.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine 
'''15.10.2017''' Idee kinnitamine ja esmase dokumentatsiooniga alustamine, Peeter seadistas TFS-i ära 
'''20.10.2017''' Wiki lehe koostamine

Meeskond Raavo™

2017-10-22T10:24:26Z

Kleesman: /* Tehnoloogia */

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann - Projektijuht
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

==Funktsionaalsus==

===Must have===
* Süsteemi registreerimine ja sisse logimine
* Broneerimine
** Soovid ülevaatust või diagnostikat
** Soovid parandusteenust
** Soovid lisavarustust
*Broneeringu ülevaade (teenuste valik, kogusumma)
*Tellimuse kinnitamine

===Nice to have===
* Admin kasutaja, lisafunktsioonidega
*

==Tehnoloogia==
* C#
* WPF (Windows Presentation Foundation)
* SQL andmebaas

==Blogi==
'''15.09.2017''' Meeskonna moodustamine 
'''10.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine 
'''15.10.2017''' Idee kinnitamine ja esmase dokumentatsiooniga alustamine, Peeter seadistas TFS-i ära 
'''20.10.2017''' Wiki lehe koostamine

Meeskond Raavo™

2017-10-15T18:19:57Z

Kleesman: /* Nice to have */

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

==Funktsionaalsus==

===Must have===
* Süsteemi registreerimine ja sisse logimine
* Broneerimine
** Soovid ülevaatust või diagnostikat
** Soovid parandusteenust
** Soovid lisavarustust
*Broneeringu ülevaade (teenuste valik, kogusumma)
*Tellimuse kinnitamine

===Nice to have===
* Admin kasutaja, lisafunktsioonidega
*

==Blogi==
'''15.09.2017''' Meeskonna moodustamine 
'''10.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine 
'''15.10.2017''' Idee kinnitamine ja esmase dokumentatsiooniga alustamine, Peeter seadistas TFS-i ära

Meeskond Raavo™

2017-10-15T18:11:41Z

Kleesman: /* Blogi */

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

==Funktsionaalsus==

===Must have===
* Süsteemi registreerimine ja sisse logimine
* Broneerimine
** Soovid ülevaatust või diagnostikat
** Soovid parandusteenust
** Soovid lisavarustust
*Broneeringu ülevaade (teenuste valik, kogusumma)
*Tellimuse kinnitamine

===Nice to have===

==Blogi==
'''15.09.2017''' Meeskonna moodustamine 
'''10.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine 
'''15.10.2017''' Idee kinnitamine ja esmase dokumentatsiooniga alustamine, Peeter seadistas TFS-i ära

Meeskond Raavo™

2017-10-15T17:59:13Z

Kleesman: /* Funktsionaalsus */

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

==Funktsionaalsus==

===Must have===
* Süsteemi registreerimine ja sisse logimine
* Broneerimine
** Soovid ülevaatust või diagnostikat
** Soovid parandusteenust
** Soovid lisavarustust
*Broneeringu ülevaade (teenuste valik, kogusumma)
*Tellimuse kinnitamine

===Nice to have===

==Blogi==
'''15.09.2017''' Meeskonna moodustamine 
'''10.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine 
'''15.10.2017''' Idee kinnitamine ja esmase dokumentatsiooniga alustamine

Meeskond Raavo™

2017-10-15T17:43:46Z

Kleesman:

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

==Funktsionaalsus==

==Blogi==
'''15.09.2017''' Meeskonna moodustamine 
'''10.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine 
'''15.10.2017''' Idee kinnitamine ja esmase dokumentatsiooniga alustamine

Meeskond Raavo™

2017-10-15T17:36:21Z

Kleesman: /* Projekt */

==Idee==
Luua mugav broneerimissüsteem autoremonditöökojale, mis oleks üles ehitatud kasutajaliidesele.

==Liikmed==
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

I027 iseseisvad tööd

2017-05-20T18:38:41Z

Kleesman: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - SSH Windows + Linux
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-04-25T10:52:31Z

Kleesman: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-06T09:54:50Z

Kleesman: /* 1.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-02-27T19:59:28Z

Kleesman: /* 1.praktikum */

User:Kleesman

2016-10-18T22:29:28Z

Kleesman: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist, tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi välja ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

*'''Kokkuvõte'''

Üldiselt võib öelda, et terve aine vastas ootustele ja oli väga põnev ning huvitav. Oli meeldiv kuulata oma eriala spetsialistidelt erinevaid lugusid ja õpetussõnu, muidugi kõik andsid ka väga hea ülevaate oma valdkonnast. Kõige meeldejäävam oli Andres Kütti peetud loeng, see kuidagi suutis mind panna mõtlema oma eesolevale teekonnale ja välismaal õppimisele või töötamisele. Igatahes olid kõik esinejad põnevad ja laiendasid meie kõigi silmaringi ning kindlasti kõik leidsid midagi, mis neile kõige rohkem huvi pakkus.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Kleesman

2016-10-18T22:28:02Z

Kleesman: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist, tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

*'''Kokkuvõte'''

Üldiselt võib öelda, et terve aine vastas ootustele ja oli väga põnev ning huvitav. Oli meeldiv kuulata oma eriala spetsialistidelt erinevaid lugusid ja õpetussõnu, muidugi kõik andsid ka väga hea ülevaate oma valdkonnast. Kõige meeldejäävam oli Andres Kütti peetud loeng, see kuidagi suutis mind panna mõtlema oma eesolevale teekonnale ja välismaal õppimisele või töötamisele. Igatahes olid kõik esinejad põnevad ja laiendasid meie kõigi silmaringi ning kindlasti kõik leidsid midagi, mis neile kõige rohkem huvi pakkus.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Kleesman

2016-10-18T22:25:00Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

*'''Kokkuvõte'''

Üldiselt võib öelda, et terve aine vastas ootustele ja oli väga põnev ning huvitav. Oli meeldiv kuulata oma eriala spetsialistidelt erinevaid lugusid ja õpetussõnu, muidugi kõik andsid ka väga hea ülevaate oma valdkonnast. Kõige meeldejäävam oli Andres Kütti peetud loeng, see kuidagi suutis mind panna mõtlema oma eesolevale teekonnale ja välismaal õppimisele või töötamisele. Igatahes olid kõik esinejad põnevad ja laiendasid meie kõigi silmaringi ning kindlasti kõik leidsid midagi, mis neile kõige rohkem huvi pakkus.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Kleesman

2016-10-18T22:24:33Z

Kleesman: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

*'''Kokkuvõte'''

Üldiselt võib öelda, et terve aine vastas ootustele ja oli väga põnev ning huvitav. Oli meeldiv kuulata oma eriala spetsialistidelt erinevaid lugusid ja õpetussõnu, muidugi kõik andsid ka väga hea ülevaate oma valdkonnast. Kõige meeldejäävam oli Andres Kütti peetud loeng, see kuidagi suutis mind panna mõtlema oma eesolevale teekonnale ja välismaal õppimisele või töötamisele. Igatahes olid kõik esinejad põnevad ja laiendasid meie kõigi silmaringi ning kindlasti kõik leidsid midagi, mis neile kõige rohkem huvi pakkus.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Kleesman

2016-10-18T22:18:02Z

Kleesman: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Kleesman

2016-10-18T22:17:42Z

Kleesman: /* Kategooria */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Kleesman

2016-10-18T22:16:54Z

Kleesman: /* Ülesanne */

User:Kleesman

2016-10-18T22:16:34Z

Kleesman: /* Ülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)]</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:15:01Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:14:28Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:13:28Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ "Vajaduspõhine õppetoetus" (18.10.2016)]</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:11:08Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:08:49Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:07:01Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform" http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (18.10.2016)] Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:02:44Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:01:24Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T22:00:36Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016)"] Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:59:40Z

Kleesman: /* Küsimus B */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad"] (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:53:54Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (18.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus </ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016) KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:51:29Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad (18.10.2016) Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (18.10.2016) Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus (18.10.2016)</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus (18.10.2016)</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus (18.10.2016)</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus (18.10.2016)</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine (18.10.2016)</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:49:01Z

Kleesman: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (18.10.2016)</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (18.10.2016)</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (18.10.2016)</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (18.10.2016)</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (18.10.2016)</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (18.10.2016)</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (18.10.2016)</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (18.10.2016)</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:46:26Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:46:08Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri" http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:44:56Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:40:20Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:33:05Z

Kleesman: /* Ülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

Esimene semester = X = 27

Teine semester = Y = 29

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine KKK</ref>

27 * 2 = 54 EAP-d aastas.

1 EAP hind on 50€ <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine</ref>

Kuna 27 + 29 = 56 siis tudengil ei tule maksta EAP-de eest kuna õppekava on täies mahus juba sooritatud.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:21:56Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

X = 27

Y = 29

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:15:31Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:15:18Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>
4. Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:14:12Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis Eesti.ee. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.
Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:12:58Z

Kleesman: /* Küsimus 5 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis <ref>Eesti.ee Eesti.ee</ref>. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.
Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T21:12:34Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

=== Küsimus 5 ===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

''' Vastused '''

1. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14 õa või hiljem; Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot; Kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

2. Toetuse suurus sõltub tudengi keskmisest sissetulekust pereliikme kohta ning see see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

3. Toetust saab taodelda riigiportaalis <ref>Eesti.ee</ref>. Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.
Toetuse saamiseks peab koguma vähemalt 30 EAP-d. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmistel semestritel on arvestus kumulatiivne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus</ref>

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T20:45:25Z

Kleesman: /* Küsimus B */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T20:42:43Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristo Leesmann

Esitamise kuupäev:

==Essee==

*'''Sissejuhatus'''

Enne IT-ga olles kokku puutunud, olin väga huvitatud tunni "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ainest. Oli olemas ka mingi ettekujutus milline aine võiks välja näha aga ei osanud ette kujutada, et iga nädal käib erinev esineja loengut pidamas. See tekitas suure huvi kuna külalisesinejaid on alati põnev käia kuulamas kuna nad on oma eriala spetsialistid kes oskavad oma kogemustest anda nõu.

*'''Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer''' <ref>Sissejuhatav loeng - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Kooli alguse puhul toimus uutele õppuritele sissejuhatav loeng kus räägiti lähemalt ÕISsist, ainete deklareerimisest, üldiselt õppekorraldusest, stipendiumitest ja lõpuks ainest "Õpingukorraldus ja erialatutvus" endast.

*'''Esimene loeng - Andres Kütt: "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"''' <ref>Loengusalvestus 1 - Andres Kütt https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f</ref>

Esimest loengut tuli pidama riigi infosüsteemi arhitekt Andres Kütt. Alates esimesest kokkupuutest arvutiga tekkis suur huvi ja see aina kasvas aja möödudes. Kõik algas arvutite kokkupanemisest ja oma esimese koodi kirjutas ta valmis assembleris. Andrese peamine sõnum meile õpilastele oli see, et õppige nii palju ja nii kaua kuni suudate. Andres ise oli õppinud nii mitmes ülikoolis ja lõpetanud lausa mitu magistrikraadi, märkimisväärseim neist oleks MIT, kus ta käis kaugõppes ja õppis IT arhitektiks (samal ajal elas Eestis).
Peale eluloost rääkimist hakkas lahti seletama kes tegelikult see IT arhitekt siis on. Arhitekt on keegi kes võimaldab tiimis head koostööd luua, aitab seletada töökulge ja kelle põhiülesandeks on välja mõelda kõige paremad lahendused projektiks. Kõige olulisem arhitekti töös on kommunikatsioon, kui arhitekti sõnum ei pääse läbi teistele siis tekib tülisid ja projekt võib läbi kukkuda. Mainis ka seda, et arhitekt kutsutakse alles siis appi, kui projekt on nihu läinud ja on vaja ümber korraldada/korda teha.

*'''Teine loeng - Kristel ja Marko Kruustük: "Testimine ja startupid" <ref>Loengusalvestus 2 - Kristel ja Marko Kruustük https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true</ref>

Teist loengut tulid pidama firma Testlio asutajad Kristel & Marko Kruustük. Eelkõige rääkisid nad mõlemad endast - kust nad tulid, mida nad õppinud olid ja kuidas nad tutvusid. Lühidalt rääkisid ka teiste idufirmade edulugudest ning panid rõhku sellele, kui raske tegelikult on luua edukas startup, mis läheks massidele peale ja jääks ka püsima. See võtab aastaid planeerimist ja tohutult palju tööd ja unetuid öid.
Testlio algus sai Londonis, kui Marko liitus Kristeliga hackathonil "AngelHack". Kuigi nad said 3. ja jäid finaalist välja, kutsus "AngelHack"-i korraldaja neid ikkagi finaali, kui Marko ja korraldaja olid juhuslikult kohtunud ja vestelnud. San Franciscos võitsid nad 25.000$. Hiljem liitusid TechStars programmiga Austinis kuhu üldjuhul pääseb ainult 1% kandideerijatest. Muidugi nad pääsesid sinna ja see andis neile vajalikku tagasisidet, et edendada nende platvormi. Firma osutus edukaks ja nad jõudsid ka kasumisse, praegusel hetkel on riskikapitali juba 6 miljonit dollarit koos kontoriga Tallinnas ja San Franciscos.

*'''Kolmas loeng - Lembitu Ling: "Süsadminnimisest"'''<ref>Loengusalvestus 3 - Lembitu Ling https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76</ref>

Kolmandat loengut pidas Lembitu Ling ehk Snakeman. Erinevalt teistest esinejatest lõpetas Lembit oma haridusteekonna juba keskkoolis. Algselt oli huvitatud hoopis keemiast mitte IT-st. Arvutite puutus kokku algselt Nõmme noortekeskuse elektroonikaringis, hiljem asus tööle elektroonikuna. Seletas kuidas tol ajal olid enamus arvutid ebakvaliteetsetest juppidest kokku pandud, mis olid sisse toodud Soomest ja Rootsist, arvutite müümisega teeniti kuni 40% kasumist enne, kui turg normaliseerus. Järgmiseks töökohaks sattus süsteemi administraator kus ta sai aru, et ta pigem ta süsteem hallata, kui programmeerida. Aga siiski koodi kirjutamisest ei pääse, kasvõi tuleb ise mingeid valmiskirjutatud skripte muuta vms. Mainis 3 reeglit mida kasutab tänapäevani administreerimisel: üle kolma korra pole käsitsi mõtet teha, targem oleks skriptida; hea süsteemihaldaja on majas, kui vaja; hea süsteemihaldaja töö on nähtamatu(töö on tehtud hästi ja pole tihti katkestusi). Arendajatele ütles nii palju, et tuleb õppida süsteemi hästi tundma ja hea arendaja näeb mitu käiku ette.

*'''Neljas loeng - Andres Septer: "IT tööturg" ja Einar Koltšanov: "Karjäärikäänakud"''' <ref>Loengusalvestus 4 - Andres Septer ja Einar Koltšanov https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc</ref>

Neljandat loengut viisid läbi Andres Septer ja Einar Koltšanov. Kõigepealt alustas Septer enda ettekandega kus ta rääkis tööturust lähemalt ja andis mitmeid häid soovitusi. Ütles, et oleks mõistlik teha taustauuringut firmade kohta, töökeskkonna kohta, luua endale võrgustik kontaktidest (võrgustik üldjuhul algab ülikoolis), mainis ka seda, et üldiselt, kui Eestis tahad kõrgendust siis pead otsima endale uue töökoha. Lisaks võrdles ka töötamist erinevates asutustes/firmades ja tõi välja nende plussid ja miinused.
Järgmisena esines Koltšanov ehk Scrum master. Kõigepealt rääkis lähemalt eluloost, õppis algselt üldse meditsiini ja töötas 12 aastat korrakaitses kus tal olid ka esimesed kokkupuuted arvutiga. Kui ta asus Triobet'i tööle sai ta täiesti uue kogemuse. Terve töötamismetoodika ning mõtlemine oli teistsugune, ka sel perioodil sai temast Scrum master. Seal töötades sai aru, et kui vähe saavad tegelikult äripool ja IT üksteise spetsiifikast aru ning seetõttu on ka eelarvamused välja kujunenud ja tekib tihtipeale firmasisesed tülid jne. Selle kõige vältimiseks tuleks teha palju koostööd kahe osapoole vahel. Lisaks soovitas Einar ka välismaal töötamist, kui tekib võimalus. Aga ainult siis, kui eeltöö on tehtud.

*'''Viies loeng - Ivar Laur: "Andmed ei allu analüüsile" '''<ref>Loengusalvestus 5 - Ivar Laur https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Viiendat loengut viis läbi Maksu- ja Tolliameti Ivar Laur. Viimased 14 aastat on Ivar töötanud EMTA-s riskianalüüsi funktsiooni arendamise valdkonnas ning ikka tänaseni õpib midagi uut. EMTAs näiteks analüüsitakse eraisikuid ja ettevõtteid ning seejärel kaardistatakse käitumised, pannakse kirja riskid. Et teha efektiivselt tööd tuleb saada ligipääs tervele andmebaasile, mis vahepeal võib muutuda tülikaks. Kõike andmeid tuleb õppida kasutama, et midagi puudu ei jääks. Kui andmeid ei kasutata siis üldjuhul kas ei taheta või ei osata. Kui andmeid jääb puudu siis tuleb koguda, otsida välisallikatest.
Andmeanalüüsi on vaja objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi(inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha, mida mitte. Analüüsi läbi leitakse kõige optimaalsemad viisid kuidas asju lahendada. Analüüsimine ja monitoorimine võimaldab anda ka riigile tagasisidet milliseid majandusvaldkondi arendada või muuta.

*'''Kuues loeng - Jaan Priisalu: "Eesti Vabariigi küberkaitse" '''<ref>Loengusalvestus 6 - Jaan Priisalu https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

Kuuendas loengus esines Jaan Priisalu. Loengu alguses rääkis ta lühidalt oma eluloost enne, kui ta hakkas rääkima riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Väljaspool küberkaitset on ta osa võtnud ka idufirmast GuardTime, mis tema arust oli üsna jube kogemus aga samas huvitav. Lisaks rääkis ka erinevatest juhtumitest ja olukordadest, mis ta töötades läbi koges. Näiteks kuidas pronksiöö ja e-valimised aitasid välja kujundada Eesti küberkaitse. Küberneetikast rääkides rõhutas ta kuidas ehitatud süsteem peab olema võimalikult lihtne kuna siis on parem hoida ülevaadet olukorrast ja oht turvaaukude tekkimisel on väiksem. Küberkaitses tuleb alati olla kursis erinevate juhtumite ja küberkaitsetega, et teha oma elu lihtsamaks, vältida teiste vigu. Nagu Andres Kütt mainis, et suhtlus on oluline, siis on ka küberneetikas samamoodi. Mainis ka, et on oluline naaberriikidel üksteist koolitada ja aidata teineteisel turvalisemaid süsteeme luua. Elutarkusena tõi ka näite kus üks ta tuttav lõi pahatahtlikke viiruseid kuigi ta oleks võinud tegelikult kuhugi programmeerijana tööle minna. Paraku ta tuttav kahtles enda oskustes ja lõpetas vangis selle asemele, et oleks võinud minna tööle.

*'''Seitsmes loeng - Hedi Mardisoo: "IT ja turundus" '''<ref>Loengusalvestus 7 - Hedi Mardisoo https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127</ref>

Viimases loengus esines Hedi Mardisoo. Üldiselt terve oma töökarjääri oli Hedi töödanud välismaal kuni selle aastani kus ta tuli tööle Eestisse Starmani. Nooruses huvitus IT-st kuna vanemad olid sellega tegelenud.
Turunduses kasutab Hedi Simon Sineki turunduse põhimõtet - miks(bränd, eesmärk, väärtused), kuidas(müük, turundus, organisatsioon) ja mida(toode). Terve bränd peab ühtsena toimima. Näiteks kui ägedad reklaamid on telekas aga räpased tehnikud kes jätavad halva mulje siis see rikub juba ühtse brändi toimimist. Tõi välja kuidas turundus jaguneb osadeks - toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Kõik see ühtsena moodustab valemi, et müüa edukalt brändi.
Lisaks on turundusele tohutult kaasa aidanud sotsiaalmeedia, programmid, mis koguvad infot jne. Mardisoo tõi ka sellise inglise keelse termini nagu Growth Hacking, mis kujutab endast võimalust kasutada odavaid ja tasuta viise, et arendada oma teenust või firmat.
Loomulikult tuli ka jutuks, et suhtlus on ülimalt oluline.

== Vastused õpingukorralduse küsimustele ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

''' Vastused '''

1. Õigus arvestust järgi teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

2. Kordussooritus lepitakse kokku õppejõuga, kellel on ka õigus anda täiendavaid ülesandeid, et kordussooritusele lubada <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.12.</ref>

3. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad Punkt 5.2.8.1 </ref>, kui vajutada "Kordussooritused" lingile. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Punkt 10</ref>

4. Kordussoorituse registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5. RF õppekohal olevale tudengile on registreerimine kordussooritusele tasuta.

6. OF õppekohal oleval tudengil tuleb maksta 20€ HITSA kontole.

== Viited ==
<references />

== Kategooria ==

User:Kleesman

2016-10-18T20:35:03Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */

User:Kleesman

2016-10-18T20:34:25Z

Kleesman: /* Küsimus B */

User:Kleesman

2016-10-18T20:33:52Z

Kleesman: /* Küsimus B */

User:Kleesman

2016-10-18T20:31:18Z

Kleesman: /* Vastused õpingukorralduse küsimustele */