https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KliebertICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T02:53:32ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jasager&diff=75645Jasager2014-03-19T08:56:12Z<p>Kliebert: /* Kuidas asi toimib */</p>
<hr />
<div>=Jasager=<br />
[[File:in_use.jpg|thumb|400px|Systeem kasutuses]]<br />
Jasager ehk eestikeeles “Jah ütleja” on rakendus karmale (kirjeldada) mis jookseb OpenWRT -l ning mille eesmärgiks on mängida wifi tugijaama ja sellega teostada mees keskel rünnakut.<br />
Eelkõige on mõeldud see rakendus jooksma Fon ruuteril (vanematel versioonidel), kuid tänu tema kompaktsusele on tõenäoliselt võimalik kasutada seda ka teistel jaamadel, millel on Atheros WiFi kaart kasutsusel.<br />
<br />
==Mis on karma?==<br />
<br />
KARMA on kogumik tööristu, millega on võimalik hinnata traadita ühenduse klientide turvalisust erinevatel tasemetel. Võrgu skaneerimise tööriistadega on võimalus passiivselt pealt kuulates 802.11 Probe Request päringuid, avastada kliente ja nende eelistatuid või usaldusväärseid võrke.<br />
Tänu sellel on võimalik võtta WIFI kliendid sihikule tekitades täpselt just selline WIFI Accsess Point millega on nad proovinud ühendust võtta, või kasutades kohandatud draiverit, mis vastab kõigi SSID proovi ja ühenduse loomise päringutele. Kasutades võlts teenuseid on võimalik kätte saada isikuandmeid või ära kasutada kliendipoolseid haavatavusi.<br />
<br />
Juhend karma paigaldamiseks, seadistamiseks ja kasutamiseks:<br />
http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
<br />
=="Jah ütleja" võimalused.==<br />
<br />
* veebiliides mis näitab hetkel ühendatud klientide MAC aadresse, IP aadressi (kui on antud) ja SSID millega nad seotud on<br />
* veebiliides mis võimaldab kontrolli kõigi Karma funktsioonide üle ja võimaldab käivitada AJAXI objekte brauserites mis seda toetavad kuid ka lynxis<br />
* automaatsed-skriptid kui klient ühindub kuid ka IP saamisel.<br />
* Täielik logimine hilisemaks analüüsiks<br />
* Lisatavate moodulite süsteem, mida on lihtne laiendada<br />
* Tavaline käsurealiides, et ei oleks vaja meeles pidada erinevaid iwpriv käske.<br />
<br />
==Kuidas asi toimib==<br />
<br />
Enamus sülearvutites on tarkvara mis ühendub automaatselt wifi võrku mis on neil meeles või mäletavad. See aga võmaldab mugavuse huvides saada võrgu ühendust ilma suuremate pingutusteta, kui pannakse arvuti käima nii kodus, tööjuures, kohvikus, kaupluses või mõnes teises avalikus WIFIs milles tihtipeale viibitakse.<br />
Ehk lihtsalt öeldes, kui arvuti kävitab WIFI võrgu siis saadab ta välja proovi päringu, mis küsib kas siin on sellist võrku? "Jah ütleja" aga vastab nendele päringutele, ning ütleb, Jah siin on küll selline wireless accsess point, loome ühenduse! Kuid loomulikult kui nüüd ühendus käib läbi "Jah ütleja" on võimalik sellist liiklust nagu e-mailid, välksõnumid ja weebi browseri sessioonid ilma raskusteta vaadata ja ka vajadusel moonutada.<br />
<br />
<br />
Kahjuks on rakendus loodud käima ainult eelpool nimetaud ruuteritel kuid arendamisel on ka versioon, mida oleks võimalik arvutites kasutada.<br />
<br />
<br />
Võimalik on saada ka juba valmis programeeritud seadet mida nimettakse "WiFi Pineapple"-ks, Mis on spetsiaalselt loodud, akude toitel traadita võrgu käkkimise seada mis baseerub 2100 access pointil ja on pandud plastikust ananassi sisse. <br />
Müügil on nad hak5 kodulehel:<br />
http://hakshop.com/collections/frontpage/products/wifi-pineapple<br />
<br />
==Kautatud lingid:==<br />
*http://theta44.org/karma/index.html<br />
*http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
*http://www.digininja.org/jasager/<br />
*http://forums.hak5.org/index.php?showforum=49<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Karel Niine<br />
<br />
AK22<br />
<br />
[[Category:Traadita_side_alused]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jasager&diff=75644Jasager2014-03-19T08:54:44Z<p>Kliebert: /* "Jah ütleja" võimalused. */</p>
<hr />
<div>=Jasager=<br />
[[File:in_use.jpg|thumb|400px|Systeem kasutuses]]<br />
Jasager ehk eestikeeles “Jah ütleja” on rakendus karmale (kirjeldada) mis jookseb OpenWRT -l ning mille eesmärgiks on mängida wifi tugijaama ja sellega teostada mees keskel rünnakut.<br />
Eelkõige on mõeldud see rakendus jooksma Fon ruuteril (vanematel versioonidel), kuid tänu tema kompaktsusele on tõenäoliselt võimalik kasutada seda ka teistel jaamadel, millel on Atheros WiFi kaart kasutsusel.<br />
<br />
==Mis on karma?==<br />
<br />
KARMA on kogumik tööristu, millega on võimalik hinnata traadita ühenduse klientide turvalisust erinevatel tasemetel. Võrgu skaneerimise tööriistadega on võimalus passiivselt pealt kuulates 802.11 Probe Request päringuid, avastada kliente ja nende eelistatuid või usaldusväärseid võrke.<br />
Tänu sellel on võimalik võtta WIFI kliendid sihikule tekitades täpselt just selline WIFI Accsess Point millega on nad proovinud ühendust võtta, või kasutades kohandatud draiverit, mis vastab kõigi SSID proovi ja ühenduse loomise päringutele. Kasutades võlts teenuseid on võimalik kätte saada isikuandmeid või ära kasutada kliendipoolseid haavatavusi.<br />
<br />
Juhend karma paigaldamiseks, seadistamiseks ja kasutamiseks:<br />
http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
<br />
=="Jah ütleja" võimalused.==<br />
<br />
* veebiliides mis näitab hetkel ühendatud klientide MAC aadresse, IP aadressi (kui on antud) ja SSID millega nad seotud on<br />
* veebiliides mis võimaldab kontrolli kõigi Karma funktsioonide üle ja võimaldab käivitada AJAXI objekte brauserites mis seda toetavad kuid ka lynxis<br />
* automaatsed-skriptid kui klient ühindub kuid ka IP saamisel.<br />
* Täielik logimine hilisemaks analüüsiks<br />
* Lisatavate moodulite süsteem, mida on lihtne laiendada<br />
* Tavaline käsurealiides, et ei oleks vaja meeles pidada erinevaid iwpriv käske.<br />
<br />
==Kuidas asi toimib==<br />
<br />
Enamus sülearvutites on tarkvara mis ühendub automaatselt wifi võrku mis on neil meeles või mäletavad. See aga võmaldab mugavuse huvides saada võrgu ühendust ilma suuremate pingutusteta, kui pannakse arvuti käima nii kodus, tööjuures, kohvikus, kaupluses või mõnes teises avalikus WIFIs milles tihtipeale viibitakse.<br />
Ehk lihtsal öeldes, kui arvuti kävitab WIFI võrgu siis saadab ta välja proovi päringu, mis küsib kas siin on sellist võrku? "Jah ütleja" aga vastab nendele päringutele, ning ütleb, Jah siin on küll selline wireless accsess point, loome ühenduse! Kuid loomulikult kui nüüd ühendus käib läbi "Jah ütleja" on võimalik sellist liiklust nagu e-mailid, välksõnumid ja weebi browseri sessioonid ilma raskusteta vaadata ja ka vajadusel moonutada.<br />
<br />
<br />
Kahjuks on rakendus loodud käima ainult eelpool nimetaud ruuteritel kuid arendamisel on ka versioon, mida oleks võimalik arvutites kasutada.<br />
<br />
<br />
Võimalik on saada ka juba valmis programeeritud seadet mida nimettakse "WiFi Pineapple"-ks, Mis on spetsiaalselt loodud, akude toitel traadita võrgu käkkimise seada mis baseerub 2100 access pointil ja on pandud platikust ananassi sisse. <br />
Müügil on nad hak5 kodulehel:<br />
http://hakshop.com/collections/frontpage/products/wifi-pineapple<br />
<br />
<br />
==Kautatud lingid:==<br />
*http://theta44.org/karma/index.html<br />
*http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
*http://www.digininja.org/jasager/<br />
*http://forums.hak5.org/index.php?showforum=49<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Karel Niine<br />
<br />
AK22<br />
<br />
[[Category:Traadita_side_alused]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jasager&diff=75643Jasager2014-03-19T08:52:53Z<p>Kliebert: /* Mis on karma? */</p>
<hr />
<div>=Jasager=<br />
[[File:in_use.jpg|thumb|400px|Systeem kasutuses]]<br />
Jasager ehk eestikeeles “Jah ütleja” on rakendus karmale (kirjeldada) mis jookseb OpenWRT -l ning mille eesmärgiks on mängida wifi tugijaama ja sellega teostada mees keskel rünnakut.<br />
Eelkõige on mõeldud see rakendus jooksma Fon ruuteril (vanematel versioonidel), kuid tänu tema kompaktsusele on tõenäoliselt võimalik kasutada seda ka teistel jaamadel, millel on Atheros WiFi kaart kasutsusel.<br />
<br />
==Mis on karma?==<br />
<br />
KARMA on kogumik tööristu, millega on võimalik hinnata traadita ühenduse klientide turvalisust erinevatel tasemetel. Võrgu skaneerimise tööriistadega on võimalus passiivselt pealt kuulates 802.11 Probe Request päringuid, avastada kliente ja nende eelistatuid või usaldusväärseid võrke.<br />
Tänu sellel on võimalik võtta WIFI kliendid sihikule tekitades täpselt just selline WIFI Accsess Point millega on nad proovinud ühendust võtta, või kasutades kohandatud draiverit, mis vastab kõigi SSID proovi ja ühenduse loomise päringutele. Kasutades võlts teenuseid on võimalik kätte saada isikuandmeid või ära kasutada kliendipoolseid haavatavusi.<br />
<br />
Juhend karma paigaldamiseks, seadistamiseks ja kasutamiseks:<br />
http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
<br />
=="Jah ütleja" võimalused.==<br />
<br />
* veebiliides mis näitab hetkel ühendatud kliente MAC aadresse, IP aadressi (kui on antud) ja SSID millega nad seotud on<br />
* veebiliides mis võimaldab kontrolli kõigi Karma funktsioonide üle ja võimaldab käivitada AJAXI objekte brauserites mis seda toetavad kuid ka lynxis<br />
* automaatsed-skripte kui klient ühinendub kuid ka IP saamisel.<br />
* Täielik logimine hilisemaks analüüsiks<br />
* Lisatavate moodulite süsteem mida on lihtne laiendada<br />
* Tavaline käsurealiides, et ei oleks vaja meeles pidada erinevaid iwpriv käske.<br />
<br />
<br />
==Kuidas asi toimib==<br />
<br />
Enamus sülearvutites on tarkvara mis ühendub automaatselt wifi võrku mis on neil meeles või mäletavad. See aga võmaldab mugavuse huvides saada võrgu ühendust ilma suuremate pingutusteta, kui pannakse arvuti käima nii kodus, tööjuures, kohvikus, kaupluses või mõnes teises avalikus WIFIs milles tihtipeale viibitakse.<br />
Ehk lihtsal öeldes, kui arvuti kävitab WIFI võrgu siis saadab ta välja proovi päringu, mis küsib kas siin on sellist võrku? "Jah ütleja" aga vastab nendele päringutele, ning ütleb, Jah siin on küll selline wireless accsess point, loome ühenduse! Kuid loomulikult kui nüüd ühendus käib läbi "Jah ütleja" on võimalik sellist liiklust nagu e-mailid, välksõnumid ja weebi browseri sessioonid ilma raskusteta vaadata ja ka vajadusel moonutada.<br />
<br />
<br />
Kahjuks on rakendus loodud käima ainult eelpool nimetaud ruuteritel kuid arendamisel on ka versioon, mida oleks võimalik arvutites kasutada.<br />
<br />
<br />
Võimalik on saada ka juba valmis programeeritud seadet mida nimettakse "WiFi Pineapple"-ks, Mis on spetsiaalselt loodud, akude toitel traadita võrgu käkkimise seada mis baseerub 2100 access pointil ja on pandud platikust ananassi sisse. <br />
Müügil on nad hak5 kodulehel:<br />
http://hakshop.com/collections/frontpage/products/wifi-pineapple<br />
<br />
<br />
==Kautatud lingid:==<br />
*http://theta44.org/karma/index.html<br />
*http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
*http://www.digininja.org/jasager/<br />
*http://forums.hak5.org/index.php?showforum=49<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Karel Niine<br />
<br />
AK22<br />
<br />
[[Category:Traadita_side_alused]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jasager&diff=75642Jasager2014-03-19T08:51:38Z<p>Kliebert: /* Jasager */</p>
<hr />
<div>=Jasager=<br />
[[File:in_use.jpg|thumb|400px|Systeem kasutuses]]<br />
Jasager ehk eestikeeles “Jah ütleja” on rakendus karmale (kirjeldada) mis jookseb OpenWRT -l ning mille eesmärgiks on mängida wifi tugijaama ja sellega teostada mees keskel rünnakut.<br />
Eelkõige on mõeldud see rakendus jooksma Fon ruuteril (vanematel versioonidel), kuid tänu tema kompaktsusele on tõenäoliselt võimalik kasutada seda ka teistel jaamadel, millel on Atheros WiFi kaart kasutsusel.<br />
<br />
==Mis on karma?==<br />
<br />
KARMA on kogumik tööristu millega on võimalik hinnata traadita ühenduse kliente turvalisust erivatel tasemetel. Võrgu skaneerimise tööriistadega on võimalus passiivselt pealt kuulates 802.11 Probe Request päringuid, avastada kliente ja nende eelistatuid või usaldusväärseid võrke.<br />
Tänu sellel on võimalik võtta WIFI kliendid sihikule tekides täpselt just selline WIFI Accsess Point millega on nad proovinud ühendust võtta, või kasutades kohandatud draiverit, mis vastab kõigi SSID proovi ja ühenduse loomise päringutele. Kasutades võlts teenuseid on võimalik kätte saada isikuandmeid või ära kasutada kliendipoolseid haavataviusi.<br />
<br />
Juhend karma paigaldamiseks, seadistamiseks ja kasutamiseks:<br />
http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
<br />
<br />
=="Jah ütleja" võimalused.==<br />
<br />
* veebiliides mis näitab hetkel ühendatud kliente MAC aadresse, IP aadressi (kui on antud) ja SSID millega nad seotud on<br />
* veebiliides mis võimaldab kontrolli kõigi Karma funktsioonide üle ja võimaldab käivitada AJAXI objekte brauserites mis seda toetavad kuid ka lynxis<br />
* automaatsed-skripte kui klient ühinendub kuid ka IP saamisel.<br />
* Täielik logimine hilisemaks analüüsiks<br />
* Lisatavate moodulite süsteem mida on lihtne laiendada<br />
* Tavaline käsurealiides, et ei oleks vaja meeles pidada erinevaid iwpriv käske.<br />
<br />
<br />
==Kuidas asi toimib==<br />
<br />
Enamus sülearvutites on tarkvara mis ühendub automaatselt wifi võrku mis on neil meeles või mäletavad. See aga võmaldab mugavuse huvides saada võrgu ühendust ilma suuremate pingutusteta, kui pannakse arvuti käima nii kodus, tööjuures, kohvikus, kaupluses või mõnes teises avalikus WIFIs milles tihtipeale viibitakse.<br />
Ehk lihtsal öeldes, kui arvuti kävitab WIFI võrgu siis saadab ta välja proovi päringu, mis küsib kas siin on sellist võrku? "Jah ütleja" aga vastab nendele päringutele, ning ütleb, Jah siin on küll selline wireless accsess point, loome ühenduse! Kuid loomulikult kui nüüd ühendus käib läbi "Jah ütleja" on võimalik sellist liiklust nagu e-mailid, välksõnumid ja weebi browseri sessioonid ilma raskusteta vaadata ja ka vajadusel moonutada.<br />
<br />
<br />
Kahjuks on rakendus loodud käima ainult eelpool nimetaud ruuteritel kuid arendamisel on ka versioon, mida oleks võimalik arvutites kasutada.<br />
<br />
<br />
Võimalik on saada ka juba valmis programeeritud seadet mida nimettakse "WiFi Pineapple"-ks, Mis on spetsiaalselt loodud, akude toitel traadita võrgu käkkimise seada mis baseerub 2100 access pointil ja on pandud platikust ananassi sisse. <br />
Müügil on nad hak5 kodulehel:<br />
http://hakshop.com/collections/frontpage/products/wifi-pineapple<br />
<br />
<br />
==Kautatud lingid:==<br />
*http://theta44.org/karma/index.html<br />
*http://www.wirelessdefence.org/Contents/KARMAMain.htm<br />
*http://www.digininja.org/jasager/<br />
*http://forums.hak5.org/index.php?showforum=49<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Karel Niine<br />
<br />
AK22<br />
<br />
[[Category:Traadita_side_alused]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DD-WRT&diff=75640DD-WRT2014-03-19T08:32:43Z<p>Kliebert: /* Funktsioonid */</p>
<hr />
<div>[[Image:DD-WRT_logo.png|thumb|right|DD-WRT logo]]<br />
*Arendab: Sebastian Gottschall / NewMedia-NET<br />
*Stabiilne versioon: v24 SP1 (Build10020) / 27. Juuli 2008<br />
*Preview versioon: v24 preSP2 / 22. Juuli 2009<br />
*Operatsiooni süsteem: Linux<br />
*Kodulehekülg: http://www.dd-wrt.com<br />
----<br />
<br />
[[Image:dd-wrt.png|thumb|DD-WRT veebihaldusliides]]<br />
DD-WRT on vabavaraline püsivara (firmware), mida saab paigaldada paljudele IEEE[[802.11]] a/b/g/n juhtmevabadele ruuteritele, mis baseeruvad BroadCom või Atheros kiibistukul. Esimene versioon DD-WRT'st baseerus Alchemy püsivaral, mis arendadati [http://www.sveasoft.com/ Sveasoft Inc] poolt, põhjuseks Sveasoft Inc otsus, mille alusel muudeti Alchemy tasuliseks ning kaotati avatud lähtekood.<br />
Hetkel on DD-WRT tasuta tarkvara, kuigi arendatakse ärimudelit, mis võimaldaks DD-WRT arendajal oma tööst elatuda, kui oma põhikohaga tööst.<br />
Kõige rohkem kasutatakse DD-WRT'd Linksys WRT54G, WRT54GL ja WRT54GS seadmetes, mis on minimalistliku Linuxi põhise operatsioonisüsteemiga. Alates 2005. aastast kannab WRT54G seade, millele saab sisse laadida DD-WRT'd ning muid vabavaralisi püsivarasi, nimetust WRT54GL (L - Linux). DD-WRT'd kasutatakse tootjapoolse püsivara piiratud funktsionaalsuse tõttu, mis isegi ületab Sveasoft Inc poolt toodetavada Alchemy funktsionaalsuse. DD-WRT on avaldatud GPL v2.0 litsentsi all.<br />
<br />
DD-WRT võimaldab kasutada seadmes Kai võrku, Daemoni põhiseid teenuseid, IPv6't, WDS'i, RADIUS't, QoS'i, raadio väljundvõimsuse reguleerimist, overclock'st ja tarkvaralist tuge SD kaardi raudvara modifikatsioonile. <br />
Buffalo Technology ja muud firmad, on tootnud seadmeid, kuhu on eelinstalleeritud kohandatud versioon DD-WRT'st.<br />
<br />
==DD-WRT'd toetavad seaded==<br />
[[Image:Linksys WRT54G.jpg|thumb|DD-WRT oli mõeldud algelt ainult Linksys WRT54G seeria ruuteritele, kuid töötab nüüd paljudel ruuteritel]]<br />
DD-WRT'd toetavate seadmete tootjad on järgmised:<br />
<br />
Accton, Aceex, Actiontec, ADI Engineering, Airlink 101, Airlive / Ovislink, Alfa Networks, Allnet, Anaptyx, Askey, Asus, Belkin, Bountiful, Buffalo, Conceptronic, Compex, Corega, Dell, Devolo, Digitus, D-Link, Doodle Labs, Dynex, Edimax, EnGenius, Fluidmesh, FON, Fry´s Electronics, Gateway, Gateworks, Intellinet, Iomega, JJPlus, Lanready, Linksys, MagicBox, Meraki, Microsoft, Mikrotik Routerboard, Mitsubishi, Motorola, MTN Electronics, NewMedia, NETCORE, Netgear, Nokia, OpenMesh, OpenRB, OSBRiDGE, Ovislink, PC-Engines, Planex aka PCi, Ravo, RayTalk, RFNet Technologies, Rosewill, Senao / EnGenius, Siemens, Sitecom, SOEKRIS Engineering, SparkLAN, Tonze, Toshiba, Tranzeo, TP-Link, TRENDnet, T&W, Ubiquiti, US Robotics, Valemount, Verizon, Viewsonic, Watchguard, WiliGear, Wistron, ZCOM.<br />
<br />
Täpsem info toetatud mudelite kohta:<br />
*http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Supported_Devices#Supported_Devices<br />
<br />
==Funktsioonid==<br />
Täpsem nimekiri funktsioonidest püsivara versiooni järgi:<br />
*http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/What_is_DD-WRT%3F#File_Versions<br />
<br />
<br />
{| style="font-size: 100%; text-align:center" border=1 cellspacing=0 cellpadding=3 class="listing"<br />
|-style="background-color:#eee;"<br />
|&nbsp;<br />
! Micro <br />(2 MB)<br />
! Mini<br />
! Nokaid<br />
! Standard<br />
! VOIP<br />
! VPN*<br />
! Mega** <br />(8 MB)<br />
|- <br />
<br />
| Juurdepääsu piirangud<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
<br />
| [http://anchorfree.com/ AnchorFree]<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
<br />
| Andmemahu monitooring<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
<br />
| [http://www.chillisport.info Chillispot]<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
| [http://www.dyndns.org Dynamic DNS]<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
| HTTPS tugi veebi haldusele<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| IPv6***<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
| JFFS2*<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{ei}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
| [http://www.teamxlink.co.uk/ XLink Kai (kaid)]<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| MMC/SD kaardi tugi<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| NoCat<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| [http://www.openvpn.net OpenVPN]<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| <br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
| PPTP/PPTP Klient<br />
| <br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| QoS<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| IPv6 ruuteri teavitus Daemon<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
<br />
| Ruuterite sidumine/Kordaja/mBSSID<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
<br />
| RFlow (Võrguliikluse informatsioon)<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| Samba/CIFS klient<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| Milkfish SIP ruuter<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| SNMP<br />
| &nbsp;<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| SPI Tulemüür/IP tabelid<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| SSH<br />
| &nbsp;<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| iTelnet<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
<br />
| Võimsuse (Tx) reguleerimine<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
<br />
| UPnP<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
| Wake-On-Lan<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|-<br />
<br />
| WPA/WPA2 Personal/Enterprise<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|- <br />
| Wiviz<br />
|<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
| {{jah}}<br />
|}<br />
<br />
{| border="0" style="text-align:left" cellpadding="2" cellspacing="2" <br />
|- <br />
|style="text-align:right" |<b>*</b> <br />
|Väiksemad VPN JFFS väljalasked on saadaval 4MB mäluga seadmetele: [http://www.dd-wrt.com/dd-wrtv2/down.php?path=downloads%2Fothers%2Feko%2FV24_TNG/ downloads/others/eko]<br />
|- <br />
|style="text-align:right" |<b>**</b> <br />
|Ainult DD-WRT v24 versioonil (8MB+ mälu vajadus)<br />
|- <br />
|style="text-align:right" |<b>***</b> <br />
|IPv6-seotud funktsioonid '''EI''' toimi vaikimisi DD-WRT v24 püsivara versioonis.<br />
|- <br />
|style="text-align:right" valign="top" |<b>Märkus: </b> <br />
|On võimalik ise koostada kohandatud püsivara pakett, koos vajalike funktsioonidega, juhul kui ei ole piisavalt mälu seadmel. [http://www.bitsum.com/firmware_mod_kit.htm Püsivara muutmis kit] <br />
|-<br />
| &nbsp;<br />
|- <br />
|style="text-align:right" rowspan="2" valign="top" |<b>Mälu nõuded:</b> <br />
| • Kõik versioonid nõuavad 4 MB flash mälu juhul kui ei ole teisiti mainitud<br />
|-<br />
| • Micro+ nõuab 2 MB flash mälu + 128K CFE<br />
|}<br />
<br />
==Paigaldus==<br />
Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et püsivara vahetusel, lõppeb seadme garantii. Püsivara vahetus, toimub erinevatel ruuteritel täiesti erinevalt, juhiseid mittejälgides, võite seadmest teha mittetöötava seadme e. telliskivi.<br />
===Püsivara allalaadimine=== <br />
# Mine http://www.dd-wrt.com/site/support/router-database<br />
# Kirjuta lahtrisse oma seadme mudeli nimi, seejärel pakutakse erinevaid versioone konkreetsest seadme mudelist. '''Veendu, et valid õige versiooni!'''<br />
# Vali "Supported by" valikust endale meelepärane versioon püsivarast. Vaikimisi on valitud arendaja poolt soovitatud püsivara.<br />
# Lae alla püsivara vastavalt selle, mis [[DD-WRT#Funktsioonid|funktsioone]] su ruuterile vaja on. Soovitatavalt lae alati alla ka Mini versioon.<br />
<br />
'''NB!'''<br />
Juhul kui allalaetud failid on kokkupakitud, zip või rar, paki nad lahti. Vaja on bin laiendiga faile!<br />
===Püsivara üleslaadimine ruuterisse===<br />
Enne püsivara üleslaadimist, lae alla juhendid, et nad oleksid sul alati kättesaadavad.<br />
<br />
# Tee oma ruuterile "full reset" ehk taasta tehaseseaded. Linksys WRT54G seeria ruuteritel on tagumisel paneelil "reset" nupp, mida tuleb all hoida 30 sekundit. Peale tehaseseadete taastamist, on vaikimisi kasutajanimi/parool admin/admin.<br />
# Mine oma ruuteri veebihaldusliidesesse, 192.168.1.1<br />
# Ava "Administration" sakk ning seejärel "Firmware Upgrade" alasakk.<br />
# (Kehtib ainult, kui on DD-WRT peal) Valikust vali "Reset to Defaults"<br />
# Vajuta "Browse" nuppu ning vali DD-WRT püsivara bin fail, mille laadisid eelnevalt alla. Soovitatavalt lae esimesena üles Mini versioon DD-WRT'st ning seejärel alles täisfunktsionaalsusega püsivara.<br />
# Vajuta "Upgrade" nuppu.<br />
# Ruuteril läheb keskmiselt paar minutit, et laadida üles ning seadistada uus püsivara. Selle aja jooksul, "Power" tuli vilgub.<br />
# Seejärel avaneb uus leht, mis kinnitab edukat püsivara üleslaadimist. '''Nüüd oota 5 või rohkem minutit, enne kui vajutad "Continue".<br />
# Tee uuesti tehaseseadete taastamise protseduur läbi. Linksys WRT54G seeria ruuteritel on tagumisel paneelil "reset" nupp, mida tuleb all hoida 30 sekundit. Peale tehaseseadete taastamist, on vaikimisi kasutajanimi/parool root/admin.<br />
# Kui kõik läks hästi, siis on sul nüüd võimalik avada DD-WRT veebihaldusliides, minnes aadressile 192.168.1.1<br />
===Kasulikud lingid===<br />
*Täpne DD-WRT installeerimis õpetus: http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Installation<br />
*Funktsioonide seaditus juhendid: http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Tutorials<br />
*Korduma kippuvad küsimused: http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Index:FAQ<br />
*Skriptimis juhendid: http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Index:Scripting<br />
*TSI Riistvaralised juhendid: http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Hardware_DIY<br />
*Kasutajatugi: http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Index:Support<br />
<br />
<br />
==Allikad==<br />
*http://wiki.wifi.ee/index.php?title=DD-WRT<br />
*http://viki.pingviin.org/index.php/DD-WRT<br />
*http://wiki.wifi.ee/index.php?title=DD-WRT_paigaldamine_Linksys_WRT54G/GL_seeria_ruuterile<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/DD-WRT<br />
*http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/Main_Page<br />
*http://www.dd-wrt.com/wiki/index.php/What_is_DD-WRT%3F<br />
<br />
==Koostaja==<br />
Marko Valing<br/><br />
AK21, 2010<br />
<br />
[[Category:Vabavaraline püsivara]]<br />
[[Category:Traadita side alused]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=74751Keskne logihaldus2014-01-16T22:02:21Z<p>Kliebert: /* Lahenduse testimine */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi, nagu näha pildil <ref name="pilt1"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etcnetworkinterfaces.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
'' Pilt <ref name="pilt1"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime, nagu näha pildil <ref name="pilt2"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etchostname.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt2"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides. <ref name="pilt3">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Kibanaveeb.png]</ref><br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt3"/>. Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Logstash, Elasticsearch ja Kibana töötavad hästi koos. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=74750Keskne logihaldus2014-01-16T21:58:56Z<p>Kliebert: /* Lahenduse testimine */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi, nagu näha pildil <ref name="pilt1"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etcnetworkinterfaces.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
'' Pilt <ref name="pilt1"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime, nagu näha pildil <ref name="pilt2"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etchostname.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt2"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides. <ref name="pilt3">[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]</ref><br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt3"/>. Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Logstash, Elasticsearch ja Kibana töötavad hästi koos. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=74749Keskne logihaldus2014-01-16T21:55:31Z<p>Kliebert: /* Lahenduse testimine */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi, nagu näha pildil <ref name="pilt1"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etcnetworkinterfaces.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
'' Pilt <ref name="pilt1"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime, nagu näha pildil <ref name="pilt2"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etchostname.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt2"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides. <ref name="pilt3">https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Kibanaveeb.png</ref><br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt3"/>. Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Logstash, Elasticsearch ja Kibana töötavad hästi koos. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=74748Keskne logihaldus2014-01-16T21:54:29Z<p>Kliebert: /* Lahenduse testimine */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi, nagu näha pildil <ref name="pilt1"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etcnetworkinterfaces.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
'' Pilt <ref name="pilt1"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime, nagu näha pildil <ref name="pilt2"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etchostname.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt2"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides. <ref name="pilt3">https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Kibanaveeb.png</ref>.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt3"/>. Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Logstash, Elasticsearch ja Kibana töötavad hästi koos. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=74747Keskne logihaldus2014-01-16T21:51:42Z<p>Kliebert: /* Serveri seadistamine */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi, nagu näha pildil <ref name="pilt1"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etcnetworkinterfaces.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
'' Pilt <ref name="pilt1"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime, nagu näha pildil <ref name="pilt2"> https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Etchostname.png</ref>. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Pilt <ref name="pilt2"/>. Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Logstash, Elasticsearch ja Kibana töötavad hästi koos. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73921Keskne logihaldus2014-01-12T18:11:55Z<p>Kliebert: /* Tulemus */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Logstash, Elasticsearch ja Kibana töötavad hästi koos. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73910Keskne logihaldus2014-01-12T17:32:28Z<p>Kliebert: /* Tulemus */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Logstash'i paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
''Elasticsearch'i paigaldamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
''Kibana paigaldamiseks ja seadistamiseks on kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
Autori, Chris Liebert, arvamus:<br />
<br />
Ülesande käigus lõime oma testkeskkonnas toimiva logihalduse süsteemi, mille raames tutvusime järgneva tarkvaraga: Rsyslog, Logstash, Elasticsearch ja Kibana. Nimetatud rakenduste paigaldamine on kerge ja kiire ning tänu Internetis leiduvatele juhenditele jõukohane ka vähemate teadmiste puhul. Muuseas on tegemist vabavaraliste tarkvaradega, mis tähendab, et nende rakendamine on täiesti tasuta. <br />
<br />
Autori, Kristiina Liebert, arvamus: <br />
<br />
Tarkvara, mida me kasutasime keskse logihalduse süsteemi loomiseks, on tänu internetis leiduvale dokumentatsioonile suhteliselt lihtne paigaldada, seadistada ning kasutada. Kasutatud veebiliides muudab logide sirvimise väga mugavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73358Keskne logihaldus2014-01-09T22:18:39Z<p>Kliebert: /* Kibana */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installeerimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana mugavat ja lihtsat veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida, filtreerida ning neist otsida.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73357Keskne logihaldus2014-01-09T22:18:10Z<p>Kliebert: /* Tarkvara */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga, kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana mugavat ja lihtsat veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida, filtreerida ning neist otsida.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73354Keskne logihaldus2014-01-09T22:09:23Z<p>Kliebert: /* Tulemus */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. Kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea '''*.* @@192.168.56.201:10514'''<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle [http://shallowsky.com/blog/linux/rsyslog-conf-tutorial.html parameetriga] määrame ära, et logiserverile edastatakse kõiki tüüpi sõnumid olenemata nende prioriteedist.<br />
''Mõned näited prioriteetide kohta: debug, info, notice, warning, err, crit, alert''<br />
IP aadressiga määrame, kuhu sõnumid edastatakse ehk meie logiserveri IP aadress<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
Kui kõik on eelnevalt õigesti seadistatud, siis avaneb Kibana veebiliides.<br />
<br />
<br/>[[File:Kibanaveeb.png|1100px]]<br/><br />
''Tõmmis Kibana veebiliidesest''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Tulemuseks on testkeskkonnas toimiv logihalduse süsteem. Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kuhu on paigaldatud Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana mugavat ja lihtsat veebiliidest kasutades on võimalik logisid sirvida ning samuti on võimalik logisid filtreerida ja neist otsida. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73335Keskne logihaldus2014-01-09T21:08:13Z<p>Kliebert: /* Kliendi seadistamine */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. Kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/network/interfaces failist''<br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
''Tõmmis testkeskkonna serveris asuvast /etc/hostname failist''<br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
Lisame rea *.* @@192.168.56.201:10514<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli <br />
<br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle parameetriga määrame ära, et edastatakse kõik sõnumid logiserverile<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kus jookseb Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana võimaldab veebiliidese vahendusel vaadelda logisid ning samuti võimaldab otsida logidest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73316Keskne logihaldus2014-01-09T20:26:46Z<p>Kliebert: /* Eesmärk */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Luua aine Linuxi administreerimine raames Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - tegemist on SSL'i järeltulijaga, mis võimaldab kahel osapoolel turvaliselt suhelda ning seega on sõnumite pealtkuulamine välistatud.<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. Kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br/>[[File:Etcnetworkinterfaces.png]]<br/><br />
<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br/>[[File:Etchostname.png]]<br/><br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
lisame rea *.* @@192.168.56.201:10514<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli<br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle parameetriga määrame ära, et edastatakse kõik sõnumid logiserverile<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kus jookseb Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana võimaldab veebiliidese vahendusel vaadelda logisid ning samuti võimaldab otsida logidest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logiserver&diff=73314Keskne logiserver2014-01-09T20:23:57Z<p>Kliebert: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Autor: Tauri Jaanus<br><br />
Esitamise kuupäev: 25.12.2013<br><br />
AK-31<br />
<br />
=Eesmärk=<br />
Luua keskne logiserver Ubuntu Server 12.04.1 LTS 64bit virtuaal masinas koos logi analüsaatoriga, kuhu saata kahe teise virtuaalse linuxi logid. Üks neist on server ja teine desktop versioon, mida olen kasutanud muude laborite jaoks. Kasutan rsyslog ja LogAnalayzer tarkvarasi.<br />
<br />
=Eelduseks=<br />
Virtuaal keskonnas on eelnevalt kõigil masinatel võrgud seadistatud.<br />
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]].<br />
<br />
=Tarkvara valik=<br />
Kasutan: <br />
<br />
rsyslog versiooni: 5.8.6-1ubuntu8.6<br />
<br />
rsyslog-mysql versiooni: 5.8.6-1ubuntu8.6<br />
<br />
mysql-server versiooni: 5.5.34-0ubuntu0.12.04.1<br />
<br />
apache2 versiooni: 2.2.22-1ubuntu1.4<br />
<br />
php5-gd versiooni: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
libapach2-mod-php5 versioon: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
php5-mysql versiooni: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
php5 versiooni: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
LogAnalizer versioon: loganalyzer-3.6.5<br />
<br />
=Virtuaal masinate seadistused=<br />
<br />
Kasutusel kolm virtuaalmasinat:<br />
<br />
1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br />
<br />
eth0 NAT eth1 192.168.56.200<br />
<br />
2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br />
<br />
eth0 NAT eth1 192.168.56.220<br />
<br />
3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.04<br />
<br />
eth0 NAT eth1 192.168.56.101<br />
<br />
=Tarkvara paigaldamine=<br />
Esmalt uuendame tarkvararepositooriumit<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
</source><br />
<br />
Uuendame tarkvara serveris<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get upgrade -y<br />
</source><br />
<br />
Paigaldame vajaliku pakid<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install build-essential apache2 php5 php5-gd libapache2-mod-php5 mysql-server php5-mysql rsyslog <br />
apt-get install rsyslog-mysql<br />
</source><br />
NB! Selle käsu käivitamisel küsitakse ka MySQL serveri jaoks root kasutaja parooli. Lisaks rsyslog-mysql moodul küsib MySQL root kasutaja parooli ja lisaks rsyslog kasutaja parooli.<br />
<br />
=MySQL-serveri seadistamine=<br />
Lisame uue andmebaasi syslog, kuhu hakkavad logid kogunema. Siin küsitakse eelnevalt seadistatud MySql serveri root kasutaja parooli.<br />
<source lang="bash"><br />
mysqladmin -u root -p create syslog<br />
</source><br />
<br />
<br />
Lisame kasutajale "syslog" vajaliku õigused andmebaasil syslog ja aktiveerime need. "syslogi_parool" asenda endale meelepärase parooliga.<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
GRANT ALL ON syslog.* TO 'syslog'@'localhost' IDENTIFIED BY 'syslogi_parool';<br />
FLUSH PRIVILEGES;<br />
quit<br />
</source><br />
<br />
Lisame vajalikud tabelid.<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
use syslog<br />
CREATE TABLE systemevents<br />
(<br />
ID int unsigned not null auto_increment primary key,<br />
CustomerID bigint,<br />
ReceivedAt datetime NULL,<br />
DeviceReportedTime datetime NULL,<br />
Facility smallint NULL,<br />
Priority smallint NULL,<br />
FromHost varchar(60) NULL,<br />
Message text,<br />
NTSeverity int NULL,<br />
Importance int NULL,<br />
EventSource varchar(60),<br />
EventUser varchar(60) NULL,<br />
EventCategory int NULL,<br />
EventID int NULL,<br />
EventBinaryData text NULL,<br />
MaxAvailable int NULL,<br />
CurrUsage int NULL,<br />
MinUsage int NULL,<br />
MaxUsage int NULL,<br />
InfoUnitID int NULL ,<br />
SysLogTag varchar(60),<br />
EventLogType varchar(60),<br />
GenericFileName VarChar(60),<br />
SystemID int NULL<br />
);<br />
<br />
CREATE TABLE systemeventsproperties<br />
(<br />
ID int unsigned not null auto_increment primary key,<br />
SystemEventID int NULL ,<br />
ParamName varchar(255) NULL ,<br />
ParamValue text NULL<br />
);<br />
quit<br />
</source><br />
<br />
=SysLog serveri ühenduse seadistamine=<br />
Nüüd lubame syslog serverile udp ühendused pordil 514. Selleks muudame failis /etc/rsyslog.conf faili vastavalt.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides UDP syslog reception<br />
$ModLoad imudp<br />
$UDPServerRun 1514<br />
</source><br />
NB! kuna rsyslogis on bugi, seega vaikimisi pakutud 514 porti ei saa kasutada, seega peab kasutama porti mis on suurem 1024-st.<br />
<br />
Lisame lõppu ka vastavad read. "syslogi_parool" asenda MySql serveri seadistustes tehtud parooliga.<br />
<source lang="bash"><br />
$ModLoad MySQL<br />
*.* >127.0.0.1,syslog,syslog,syslogi_parool<br />
</source><br />
<br />
Taaskäivitame teenuse.<br />
<source lang="bash"><br />
/etc/init.d/rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
=Apache seadistamine=<br />
Kuna LogAnalyzer töötab php-ga siis seadistame apache php-d toetama.<br />
Selleks muudame faili /etc/apache2/apache2.conf vastavalt "DefaultType None" kirje all.<br />
<source lang="bash"><br />
DefaultType None<br />
DefaultType text/plain<br />
Addtype application/x-httpd-php .php<br />
</source><br />
<br />
Nüüd taaskäivitame apache2 serveri.<br />
<source lang="bash"><br />
/etc/init.d/apache2 restart <br />
</source><br />
<br />
=LogAnalyzeri install ja seadistamine=<br />
Esmalt laema alla LogAnalyzeri viimase versiooni (3.6.5).<br />
<source lang="bash"><br />
cd /opt<br />
wget http://download.adiscon.com/loganalyzer/loganalyzer-3.6.5.tar.gz<br />
</source><br />
<br />
Pakime faili lahti<br />
<source lang="bash"><br />
gunzip loganalyzer-3.6.5.tar.gz <br />
tar -xvf loganalyzer-3.6.5.tar<br />
</source><br />
<br />
Nüüd kopeerime LogAnalyzer /src kataloogi Apache2 www root kaustas syslog alamkausta, mille eelnevalt loome. Kopeerime ka installatsiooni skripti.<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/www/syslog<br />
cp -r /opt/loganalyzer-3.6.5/src/* /var/www/syslog<br />
cp -r /opt/loganalyzer-3.6.5/contrib/*.sh /var/www/syslog<br />
</source><br />
<br />
Anname .sh failidele käivitus õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x /var/www/syslog/*.sh<br />
</source><br />
<br />
Käivitame skripti olles õiges kaustas.<br />
<source lang="bash"><br />
cd /var/www/syslog/<br />
./configure.sh<br />
</source><br />
<br />
Lubame apachel kasutada syslogi.<br />
<source lang="bash"><br />
usermod -G adm www-data<br />
</source><br />
<br />
Nüüd minnes lehele http://192.168.56.220/syslog/index.php saame teate, et LogAnalyzer pole seadistatud ja on link http://192.168.56.220/syslog/install.php, mis viib meid seadistustesse.<br />
<br />
Step 1 ja Step 2 paneme lihtsalt next. Step kolmes muudame "Message character limit for the main view" 0 peale, ehk näitab täis teksti põhi vaates. Muudeame ka "Show message details popup" no peale.<br />
<br />
Valime ka "Enable User Database" Yes. Nüüd saame seadistada MySQL baasi syslog kasutaja parameetritega ja syslog baasi.<br />
<br />
[[File:Loganalyzer1.PNG]]<br />
<br />
Step 4 ja Step 5 vajutame lihtsalt next.<br />
<br />
Step 6-s loome LogAnalyzeri põhi kasutaja.<br />
<br />
Step 7-s seadistame vaate. Kasutame MyŚQL kasutajat syslog, mille varem lõime. Ülejäänu jätame samaks.<br />
<br />
[[File:Loganalyzer2.PNG]]<br />
<br />
Step 8-s on kõik korras.<br />
<br />
Nüüd peaks tulema login aken.<br />
<br />
NB! Kui olete sisseloginud ja avanevas aknas näete logisi ja Statistics aken ei anna mingeid vigasi, siis on kõik korras.<br />
<br />
=Seadistame rsyslogi teistel masinatel=<br />
<br />
Kõigepealt uuendame tarkvararepositooriumit.<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
</source><br />
<br />
Installime rsyslogi nagu serveris.<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Muudame /etc/rsyslog.conf faili.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/rsyslog.conf<br />
</source><br />
<br />
Lisame lõppu järmise rea<br />
<source lang="bash"><br />
*.* @@192.168.56.220:1514<br />
</source><br />
<br />
Taaskäivitame teenus<br />
<source lang="bash"><br />
/etc/init.d/rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd peaks logi liikuma rsyslog serverisse.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Selle tööga lõin lahenduse, mis toimib Ubuntu Server 12.04.1 LTS 64bit kasutades Apache2 + MySQL + Rsyslog + LogAnalyzer mooduleid, et saaks mugavalt läbi veebi vaadata logisi ja teha ka statistikat.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus= <br />
http://www.slsmk.com/setup-syslog-with-loganalyzer-on-ubuntu-server/<br />
<br />
http://loganalyzer.adiscon.com/doc/install.html<br />
<br />
http://www.netadmintools.com/part655.html</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logiserver&diff=73313Keskne logiserver2014-01-09T20:22:18Z<p>Kliebert: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>Autor: Tauri Jaanus<br><br />
Esitamise kuupäev: 25.12.2013<br><br />
AK-31<br />
<br />
=Eesmärk=<br />
Luua keskne logiserver Ubuntu Server 12.04.1 LTS 64bit virtuaal masinas koos logi analüsaatoriga, kuhu saata kahe teise virtuaalse linuxi logid. Üks neist on server ja teine desktop versioon, mida olen kasutanud muude laborite jaoks. Kasutan rsyslog ja LogAnalayzer tarkvarasi.<br />
<br />
=Eelduseks=<br />
Virtuaal keskonnas on eelnevalt kõigil masinatel võrgud seadistatud.<br />
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]].<br />
<br />
=Tarkvara valik=<br />
Kasutan: <br />
<br />
rsyslog versiooni: 5.8.6-1ubuntu8.6<br />
<br />
rsyslog-mysql versiooni: 5.8.6-1ubuntu8.6<br />
<br />
mysql-server versiooni: 5.5.34-0ubuntu0.12.04.1<br />
<br />
apache2 versiooni: 2.2.22-1ubuntu1.4<br />
<br />
php5-gd versiooni: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
libapach2-mod-php5 versioon: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
php5-mysql versiooni: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
php5 versiooni: 5.3.10-1ubuntu3.9<br />
<br />
LogAnalizer versioon: loganalyzer-3.6.5<br />
<br />
=Virtuaal masinate seadistused=<br />
<br />
Kasutusel kolm virtuaalmasinat:<br />
<br />
1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br />
<br />
eth0 NAT eth1 192.168.56.200<br />
<br />
2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.<br />
<br />
eth0 NAT eth1 192.168.56.220<br />
<br />
3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.04<br />
<br />
eth0 NAT eth1 192.168.56.101<br />
<br />
=Tarkvara paigaldamine=<br />
Esmalt uuendame tarkvararepositooriumit<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
</source><br />
<br />
Uuendame tarkvara serveris<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get upgrade -y<br />
</source><br />
<br />
Paigaldame vajaliku pakid<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install build-essential apache2 php5 php5-gd libapache2-mod-php5 mysql-server php5-mysql rsyslog <br />
apt-get install rsyslog-mysql<br />
</source><br />
NB! Selle käsu käivitamisel küsitakse ka MySQL serveri jaoks root kasutaja parooli. Lisaks rsyslog-mysql moodul küsib MySQL root kasutaja parooli ja lisaks rsyslog kasutaja parooli.<br />
<br />
=MySQL-serveri seadistamine=<br />
Lisame uue andmebaasi syslog, kuhu hakkavad logid kogunema. Siin küsitakse eelnevalt seadistatud MySql serveri root kasutaja parooli.<br />
<source lang="bash"><br />
mysqladmin -u root -p create syslog<br />
</source><br />
<br />
<br />
Lisame kasutajale "syslog" vajaliku õigused andmebaasil syslog ja aktiveerime need. "syslogi_parool" asenda endale meelepärase parooliga.<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
GRANT ALL ON syslog.* TO 'syslog'@'localhost' IDENTIFIED BY 'syslogi_parool';<br />
FLUSH PRIVILEGES;<br />
quit<br />
</source><br />
<br />
Lisame vajalikud tabelid.<br />
<source lang="bash"><br />
mysql -u root -p<br />
use syslog<br />
CREATE TABLE systemevents<br />
(<br />
ID int unsigned not null auto_increment primary key,<br />
CustomerID bigint,<br />
ReceivedAt datetime NULL,<br />
DeviceReportedTime datetime NULL,<br />
Facility smallint NULL,<br />
Priority smallint NULL,<br />
FromHost varchar(60) NULL,<br />
Message text,<br />
NTSeverity int NULL,<br />
Importance int NULL,<br />
EventSource varchar(60),<br />
EventUser varchar(60) NULL,<br />
EventCategory int NULL,<br />
EventID int NULL,<br />
EventBinaryData text NULL,<br />
MaxAvailable int NULL,<br />
CurrUsage int NULL,<br />
MinUsage int NULL,<br />
MaxUsage int NULL,<br />
InfoUnitID int NULL ,<br />
SysLogTag varchar(60),<br />
EventLogType varchar(60),<br />
GenericFileName VarChar(60),<br />
SystemID int NULL<br />
);<br />
<br />
CREATE TABLE systemeventsproperties<br />
(<br />
ID int unsigned not null auto_increment primary key,<br />
SystemEventID int NULL ,<br />
ParamName varchar(255) NULL ,<br />
ParamValue text NULL<br />
);<br />
quit<br />
</source><br />
<br />
=SysLog serveri ühenduse seadistamine=<br />
Nüüd lubame syslog serverile udp ühendused pordil 514. Selleks muudame failis /etc/rsyslog.conf faili vastavalt.<br />
<source lang="bash"><br />
# provides UDP syslog reception<br />
$ModLoad imudp<br />
$UDPServerRun 1514<br />
</source><br />
NB! kuna rsyslogis on bugi, seega vaikimisi pakutud 514 porti ei saa kasutada, seega peab kasutama porti mis on suurem 1024-st.<br />
<br />
Lisame lõppu ka vastavad read. "syslogi_parool" asenda MySql serveri seadistustes tehtud parooliga.<br />
<source lang="bash"><br />
$ModLoad MySQL<br />
*.* >127.0.0.1,syslog,syslog,syslogi_parool<br />
</source><br />
<br />
Taaskäivitame teenuse.<br />
<source lang="bash"><br />
/etc/init.d/rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
=Apache seadistamine=<br />
Kuna LogAnalyzer töötab php-ga siis seadistame apache php-d toetama.<br />
Selleks muudame faili /etc/apache2/apache2.conf vastavalt "DefaultType None" kirje all.<br />
<source lang="bash"><br />
DefaultType None<br />
DefaultType text/plain<br />
Addtype application/x-httpd-php .php<br />
</source><br />
<br />
Nüüd taaskäivitame apache2 serveri.<br />
<source lang="bash"><br />
/etc/init.d/apache2 restart <br />
</source><br />
<br />
=LogAnalyzeri install ja seadistamine=<br />
Esmalt laema alla LogAnalyzeri viimase versiooni (3.6.5).<br />
<source lang="bash"><br />
cd /opt<br />
wget http://download.adiscon.com/loganalyzer/loganalyzer-3.6.5.tar.gz<br />
</source><br />
<br />
Pakime faili lahti<br />
<source lang="bash"><br />
gunzip loganalyzer-3.6.5.tar.gz <br />
tar -xvf loganalyzer-3.6.5.tar<br />
</source><br />
<br />
Nüüd kopeerime LogAnalyzer /src kataloogi Apache2 www root kaustas syslog alamkausta, mille eelnevalt loome. Kopeerime ka installatsiooni skripti.<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/www/syslog<br />
cp -r /opt/loganalyzer-3.6.5/src/* /var/www/syslog<br />
cp -r /opt/loganalyzer-3.6.5/contrib/*.sh /var/www/syslog<br />
</source><br />
<br />
Anname .sh failidele käivitus õigused.<br />
<source lang="bash"><br />
chmod +x /var/www/syslog/*.sh<br />
</source><br />
<br />
Käivitame skripti olles õiges kaustas.<br />
<source lang="bash"><br />
cd /var/www/syslog/<br />
./configure.sh<br />
</source><br />
<br />
Lubame apachel kasutada syslogi.<br />
<source lang="bash"><br />
usermod -G adm www-data<br />
</source><br />
<br />
Nüüd minnes lehele http://192.168.56.220/syslog/index.php saame teate, et LogAnalyzer pole seadistatud ja on link http://192.168.56.220/syslog/install.php, mis viib meid seadistustesse.<br />
<br />
Step 1 ja Step 2 paneme lihtsalt next. Step kolmes muudame "Message character limit for the main view" 0 peale, ehk näitab täis teksti põhi vaates. Muudeame ka "Show message details popup" no peale.<br />
<br />
Valime ka "Enable User Database" Yes. Nüüd saame seadistada MySQL baasi syslog kasutaja parameetritega ja syslog baasi.<br />
<br />
[[File:Loganalyzer1.PNG]]<br />
<br />
Step 4 ja Step 5 vajutame lihtsalt next.<br />
<br />
Step 6-s loome LogAnalyzeri põhi kasutaja.<br />
<br />
Step 7-s seadistame vaate. Kasutame MyŚQL kasutajat syslog, mille varem lõime. Ülejäänu jätame samaks.<br />
<br />
[[File:Loganalyzer2.PNG]]<br />
<br />
Step 8-s on kõik korras.<br />
<br />
Nüüd peaks tulema login aken.<br />
<br />
NB! Kui olete sisseloginud ja avanevas aknas näete logisi ja Statistics aken ei anna mingeid vigasi, siis on kõik korras.<br />
<br />
=Seadistame rsyslogi teistel masinatel=<br />
<br />
Kõigepealt uuendame tarkvararepositooriumit.<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
</source><br />
<br />
Installime rsyslogi nagu serveris.<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Muudame /etc/rsyslog.conf faili.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/rsyslog.conf<br />
</source><br />
<br />
Lisame lõppu järmise rea<br />
<source lang="bash"><br />
*.* @@192.168.56.220:1514<br />
</source><br />
<br />
Taaskäivitame teenus<br />
<source lang="bash"><br />
/etc/init.d/rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd peaks logi liikuma rsyslog serverisse.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Selle tööga lõime lahenduse, mis toimib Ubuntu Server 12.04.1 LTS 64bit kasutades Apache2 + MySQL + Rsyslog + LogAnalyzer mooduleid, et saaks mugavalt läbi veebi vaadata logisi ja teha ka statistikat.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus= <br />
http://www.slsmk.com/setup-syslog-with-loganalyzer-on-ubuntu-server/<br />
<br />
http://loganalyzer.adiscon.com/doc/install.html<br />
<br />
http://www.netadmintools.com/part655.html</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=73268Keskne logihaldus2014-01-09T15:13:12Z<p>Kliebert: /* Eesmärk */</p>
<hr />
<div>Autorid:<br />
<br />
Kristiina Liebert A31<br />
<br />
Chris Liebert A32<br />
<br />
12.12.2013<br />
= Eesmärk =<br />
<br />
Eesmärgiks on luua Ubuntu testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, mis vastaks meie poolt püstitatud nõuetele. Klient peab saatma logid logiserverisse, kus need salvestatakse. Hiljem peab olema võimalik salvestatud logisid sirvida ning neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas - sellepärast, et meie testsüsteemis on kasutusel arvutid, millel on operatsioonisüsteemiks Ubuntu 13.04.<br />
*TCP protokolli tugi - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*TLS protokolli tugi - võimaldab välistada sõnumite pealtkuulamise<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliides, mis võimaldab logisid sirvida ning erinevate parameetrite järgi logisid otsida.<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04 LTS<br />
<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
<br />
Logiserver: Logstash<br />
<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
<br />
Veebiliides: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. Kuid kuna antud keskkonnas pole vähene mälukasutus üheks kriteeriumiks, siis leiame, et suurem mälukasutus pole probleemiks.<br />
<br />
Veebiliideseks valisime Kibana, mis ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame juba meile tuttavaks saanud eelnevalt seadistatud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova siit].<br />
<br />
Alustuseks muudame failis '''/etc/network/interfaces''' eth1 liidese IP aadressi. Meie testkeskkonnas on selleks '''192.168.56.201'''.<br />
<br />
Järgmiseks muudame failis '''/etc/hostname''' serveri nime. Meie testkeskkonnas on selleks '''rsyslog'''.<br />
<br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud Sander Arnuse wiki artiklit “[[Keskse logilahenduse rakendamine]]”'' <br />
<br />
Paigaldame Java ''(Logstash vajab seda oma tööks)''<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta '''/etc/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili '''logstash.conf''', kuhu sisestame:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome Upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame loodud kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta '''/var/log/logstash'''<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstash'i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Käsitsi saab Elasticsearch’i käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installimine ja pärast paigaldamist allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb''' . Muudame parameetri '''KibanaHost''' väärtust, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks samuti Upstart kirje:<br />
<br />
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibana't käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
Kliendina kasutame samuti juba meile tuttavaks saanud virtuaalmasinat, mille saime [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova siit].<br />
<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole, siis selle paigaldamiseks tuleb tegutseda järgmiselt:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili '''/etc/rsyslog.conf''' muutmine:<br />
<br />
lisame rea *.* @@192.168.56.201:10514<br />
<br />
@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades UDP protokolli<br />
@@ - selle parameetri kasutamisel edastatakse sõnumid logiserverile kasutades TCP protokolli<br />
*.* - selle parameetriga määrame ära, et edastatakse kõik sõnumid logiserverile<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist on oluline teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame '''/etc/hosts''' faili meie eelnevalt seadistatud logiserveri kohta kirje, kasutades selleks logiserveri IP'd, täispikka domeeninime ja serveri nime. Meie testkeskkonna puhul on kirje järgmine:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval''(Kibana,Elasticsearch,Logstash)''.<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: '''192.168.56.201:5601'''<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kus jookseb Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana võimaldab veebiliidese vahendusel vaadelda logisid ning samuti võimaldab otsida logidest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Keskne_logihaldus&diff=70002Keskne logihaldus2013-12-11T20:09:08Z<p>Kliebert: Created page with "= Eesmärk = Luua testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, kus klient saadab oma logid logiserverisse. Logid tuleb salvestada ning neid peab olema võimalik sirvida ja neist …"</p>
<hr />
<div>= Eesmärk =<br />
<br />
Luua testkeskkonnas keskne logihalduse süsteem, kus klient saadab oma logid logiserverisse. Logid tuleb salvestada ning neid peab olema võimalik sirvida ja neist otsida.<br />
<br />
= Nõuded =<br />
<br />
'''Nõuded kliendile:'''<br />
*Töötab Linux/Unix keskkonnas<br />
*Võimaldab TCP protokolli kasutada - TCP protokolli kasutamine annab suurema kindluse sõnumite kohale jõudmiseks kui UDP protokoll, sest server saadab kinnituse kohalejõudnud sõnumi kohta ning võrgus esinenud vea korral saadetakse sõnum uuesti.<br />
*IETF syslog standardi toetamine - vajalik kuna toetab TCP ja TLS protokolli. <br />
*Võimaldab kasutada TLS protokolli - võimaldab välistada sõnumite pealtkuulamise<br />
*Esmane sõnumite filtreerimine - võimaldab esmast sõnumite filtreerimist ning samuti korduvate sõnumite eemaldamist, mis muidu ummistaksid võrguliiklust.<br />
<br />
'''Nõuded logiserverile:'''<br />
*IETF syslog vormingu toetamine.<br />
*TCP protokolli kasutamise võimalus<br />
*UDP protokolli kasutamise võimalus - vajalik seadmete puhul, mis ei toeta TCP protokolli.<br />
<br />
'''Nõuded logide esitamise vahendile:'''<br />
*Veebiliidese võimalus<br />
*Võimalus logisid sirvida ja neist otsida<br />
<br />
= Tarkvara =<br />
<br />
Server: Ubuntu server 64bit, versioon 12.04.3 LTS<br />
Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04<br />
Logimise klient: Rsyslog<br />
Logiserver: Logstash<br />
Logide salvestamine: Elasticsearch<br />
Kasutajaliides logide sirvimiseks: Kibana<br />
<br />
Logimise kliendi valimisel otsustasime Rsyslog’i kasuks, sest antud tarkvara on vaikimis paigaldatud meie poolt kasutatavas operatsioonisüsteemis ja vastab eelpool püstitatud nõuetele. <br />
<br />
Logiserveriks valisime Logstash’i, mis täitis kõik meie poolt seatud nõuded. Logstash’i miinuseks võib lugeda asjaolu, et tegemist on üsna mälunõudliku programmiga. <br />
<br />
Kibana valisime kuna ühildub hästi Elasticsearch’i ja Logstash’iga.<br />
<br />
= Serveri seadistamine = <br />
<br />
Serverina kasutame IT Kolledži elab keskkonnast eksporditud masinat. Muudame mõningaid seadeid:<br />
Muudame failis /etc/network/interfaces eth1 liidese IP aadressiks 192.168.56.201<br />
Failis /etc/hostname muudame serveri nimeks rsyslog<br />
<br />
== Logstash ==<br />
''Kasutatud S.Arnuse wiki artiklit “Keskse logilahenduse rakendamine”'' <br />
<br />
Paigaldame Java (Logstash vajab seda oma tööks)<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update<br />
apt-get install openjdk-7-jre<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /etc/logstash<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse paigaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar <br />
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar<br />
</source><br />
<br />
Loome kausta /etc/logstash konfiguratsioonifaili logstash.conf, kuhu sisestan:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/logstash/logstash.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
input {<br />
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid<br />
tcp {<br />
type => "syslog-tcp"<br />
port => 10514<br />
}<br />
<br />
#Logiserveri enda logid<br />
file {<br />
type => "logserver"<br />
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]<br />
}<br />
}<br />
output {<br />
#Saadetakse andmebaasi<br />
elasticsearch {<br />
}<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
Järgnevalt loome upstart rakendusele vastava kirje, et Logstash alustaks serveri käivitamisel automaatselt oma tööd. Loome vajaliku faili ja kasutaja ning lisame kasutaja adm gruppi:<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
touch /etc/init/logstash-server.conf<br />
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash<br />
usermod -a -G adm logstash<br />
</source><br />
<br />
Loon kausta /var/log/logstash<br />
<source lang="bash"><br />
mkdir /var/log/logstash<br />
</source><br />
<br />
Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:<br />
<source lang="bash"><br />
chown -R logstash:adm /etc/logstash/<br />
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/<br />
</source><br />
<br />
Lisame faili /etc/init/logstash-server.conf:<br />
<source lang="bash"><br />
# logstash server instance<br />
description "logstash server instance"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
env HOME=/etc/logstash<br />
chdir /etc/logstash<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht<br />
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'<br />
<br />
script<br />
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
Käsitsi saab Logstashi käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start logstash-server<br />
</source><br />
<br />
== Elasticsearch ==<br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, selle paigaldamine ja pärast paigaldust allalaetud faili eemaldamine:<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb<br />
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb<br />
rm elasticsearch-0.90.0.deb<br />
</source><br />
Elasticsearch’i käivitamiseks käsitsi:<br />
<source lang="bash"><br />
service elasticsearch start<br />
</source><br />
<br />
== Kibana ==<br />
Kuna Kibana vajab oma tööks ruby ja rubygems pakke, siis paigaldame need:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get install ruby1.9.3 rubygems<br />
</source><br />
<br />
Rakenduse allalaadimine, installimine ja …...????<br />
<source lang="bash"><br />
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz<br />
tar -zxf v0.2.0.tar.gz<br />
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana<br />
rm v0.2.0.tar.gz<br />
cd /etc/kibana<br />
gem install bundler<br />
bundle install<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioon asub failis /etc/kibana/KibanaConfig.rb . Muudame väärtust KibanaHost, et Kibana kasutajakeskkond oleks veebiserveriga ligipääsetav.<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/kibana/KibanaConfig.rb<br />
KibanaHost = '192.168.56.201’<br />
</source><br />
<br />
Loome Kibana jaoks kirje rakendusse upstart:<br />
Loome konfiguratsioonifaili /etc/init/kibana.conf ja sisestame:<br />
<source lang="bash"><br />
nano /etc/init/kibana.conf<br />
</source><br />
<source lang="bash"><br />
# kibana.conf# kibana - log viewer<br />
description "Kibana logstash viewer"<br />
<br />
start on virtual-filesystems<br />
stop on runlevel [06]<br />
<br />
respawn<br />
respawn limit 5 30<br />
limit nofile 65550 65550<br />
<br />
# Environment<br />
env HOME=/etc/kibana/<br />
chdir /etc/kibana<br />
setuid logstash<br />
setgid adm<br />
console log<br />
<br />
# Run Kibana, which is in /etc/kibana<br />
script<br />
ruby /etc/kibana/kibana.rb<br />
end script<br />
</source><br />
<br />
<br />
Käsitsi saab Kibanat käivitada käsuga:<br />
<source lang="bash"><br />
initctl start kibana<br />
</source><br />
<br />
= Kliendi seadistamine =<br />
'''Rsyslog'''<br />
<br />
Kui rsyslog’i vaikimisi paigaldatud pole:<br />
<source lang="bash"><br />
apt-get update && apt-get upgrade<br />
apt-get install rsyslog<br />
</source><br />
<br />
Konfiguratsioonifaili /etc/rsyslog.conf muutmine:<br />
lisame rea *.* @@192.168.56.201:10514<br />
<br />
@ - kasutatakse UDP protokolli<br />
@@ - kasutatakse TCP protokolli<br />
*.* - ?<br />
<br />
Pärast konfiguratsioonifaili muutmist tuleb teha teenusele restart:<br />
<source lang="bash"><br />
service rsyslog restart<br />
</source><br />
<br />
Lisame /etc/hosts faili meie logiserveri kirje, kasutades selleks täispikka domeeninime:<br />
<source lang="bash"><br />
192.168.56.201 rsyslog.planet.zz rsyslog<br />
</source><br />
<br />
= Lahenduse testimine =<br />
1. Oma lahenduse käigus lisasime Upstart’i kirjed Kibana ja Logstash’i jaoks, et need logiserveri käivitamisel automaatselt tööle hakkaksid. Selle testimiseks pole muud paremat moodust, kui server seisma panna ning uuesti käima panna. Serveri käivitamisel veendume, et vajalikud teenused on üleval(kibana,elasticsearch,logstash).<br />
<br />
2. Kontrollimaks, kas seadistatud veebiliides töötab ning meil sellele ligipääs on, sisestame veebibrauserisse aadressi: http://192.168.56.201:5601<br />
<br />
= Tulemus = <br />
Rsyslog edastab sündmused kesksele logiserverile, kus jookseb Logstash. Logiteated salvestatakse Elasticsearch’i andmebaasi. Kibana võimaldab veebiliidest kasutades vaadelda logisid ning samuti võimaldab otsida logidest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutatud materjal:<br />
http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pd</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Serveri_rollid&diff=65204Serveri rollid2013-10-21T14:23:20Z<p>Kliebert: /* Active Directory õiguste halduse teenused (Active Directory Rights Management Services - AD RMS) */</p>
<hr />
<div>= Serveri rollid=<br />
<br />
[[Image:aa_server_rollid_sissejuhatus.png|thumb|alt=Windows Server 2008 R2 rollid.|Windows Server 2008 R2 rollid.|200px|right |Windows Server 2008 R2 rollid.]]<br />
Serveri roll kirjeldab serveri peamist funktsiooni. Serveri administraator võib serverile määrata kas ühe kindla (n. Active Directory domeeniteenuse rolli) või mitu serveri rolli (n. DNS-, faili-, faxi rollid). Iga roll võib sisaldada üht või enamat alamrolli/-teenust.<br />
<br />
Windows server 2008 ja 2008 R2 rolle saab hallata ja paigaldada kasutades Server Manageri.<br />
<br />
Käesolev artikkel annab ülevaate Windows Server 2008 rollidest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemi rollid: =<br />
<br />
== Active Directory serditeenused (Active Directory Certificate Services – AD CS) ==<br />
<br />
Active Directory serditeenused hõlbustavad avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) kasutuselevõttu. Teenus võimaldab luua ja hallata infoturbes laialt kasutusel olevaid avaliku võtmega sertifikaate. AD CS seob kasutaja salajase võtme abiga seadme või teenusega.<br />
<br />
<br />
== Active Directory domeeniteenused(Active Directory Domain Services - AD DS) ==<br />
<br />
Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. <br />
Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.<br />
<br />
Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest.<br />
<br />
<br />
== Active Directory ühinemisteenused (Active Directory Federation Services – AD FS) ==<br />
<br />
Active Directory ühinemisteenused lihtsustavad juurdepääsu süsteemidele ja rakendustele, kasutades taotluse turvalisuse tagamiseks nõude-põhist juurdepääsu (claims-based access - CBA). AD FS toetab web single-sign-on (SSO) tehnoloogiat, millega on võimalik luua laiaulatuslik juurdepääsusüsteem isikute andmetele ligipääsemiseks, nii Windowsi, kui ka mitte-Windowsi süsteemis. <br />
AD FS 2.0, AD FS 1.0 järeltulija, on on võimalik allalaadida Windows Server 2008 uuendustest. AD FS 1.0 võeti esmakordselt kasutusele Windows Server 2003 R2 operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
<br />
== Active Directory Lightweight Directory teenused (Active Directory Lightweight Directory Services) ==<br />
<br />
Active Directory Lightweight Directory teenus on Active Directory sõltumatu versioon, mis võimaldab katalooge kasutavatele rakendustele ja teenustele katalooge jagada. <br />
Kataloogi kasutavad rakendused on rakendused, mis kasutavad andmete talletamiseks katalooge, mitte aga andmebaase, faili või mõnd muud andme talletamise viisi.<br />
AD LDS pakub AD DS'iga sarnast funktsionaalust (kasutab sama koodipõhja), kui ei nõua domeenide ja domeenikontrollerite kasutuselevõttu.<br />
<br />
Active Directory Lightweight Directory teenused on optimeeritud kiirele faili lugemisele, samas kui tavapärased relatsioonilised andmebaasid on optimeeritud tehingute(failiedastuse) töötlemiseks.<br />
<br />
<br />
== Active Directory õiguste halduse teenused (Active Directory Rights Management Services - AD RMS) ==<br />
<br />
Active Directory õiguste halduse teenuseid ja AD RMS klienti kasutades saate te tõsta organisatsiooni julgeolekustrateegiat, kaitstes teavet püsivate kasutamise põhimõtetega, mis jäävad teabe juurde, hoolimata sellest kuhu see on teisaldatud.<br />
<br />
Võite kasutada AD RMS, vältimaks tundliku teabe nagu finantsaruannete,<br />
tootekirjelduste, kliendiandmete ja konfidentsiaalset e-kirjade sattumist valedesse kätesse.<br />
<br />
Server Manageris on võimalik seadistada järgmisi AD RMS'i osasid<br />
* Active Directory Rights Management Service rolli, mis on kohustuslik rolli teenus mis paigaldab AD RMS'i osad, mida kasutatakse kaitstud sisu jagamiseks ja tarbimiseks.<br />
<br />
* Isiku liitmis tuge (Identity Federation Support). Isiku liitmis tugi on rolli teenus, mis lubab Active Directory Federation Services kasutades, lisada isikutele õigusi kaitstud informatsiooni vaatmiseks.<br />
<br />
* Microsofti liitmis lüüsi tugi (Microsoft Federation Gateway Support). Microsoft Federation Gateway Support on identiteerimis teenus, mis käib üle interneti ning vahendab informatsiooni organisatsiooni ja väliste teenuste vahel, mida ettevõte kasutada tahab. Värav ühendab kasutajad ja teised identiteedid teenusega, mis seda kasutavad sedasi, et organisatsioon saab hallata ühte isiku-liitmise suhet võimaldamaks identiteedil kasutada soovitud Microsofti või Microsofti põhiseid teenuseid.<br />
<br />
AD RMS vajab toimimiseks Internet Information Services (IIS) rolli paigaldamist.<br />
AD RMS eeldab andmebaasi, milleks võib olla näiteks Microsoft SQL olemasolu.<br />
<br />
== Rakenduseserver (Application Server) ==<br />
<br />
Rakendusserver pakub integeeritud keskkonda serveripõhiste programmide rakendamiseks. Roll vastab klient-arvuti või rakenduse poolt esitatud päringule. <br />
Enamasti kasutavad rakendusserverile paigaldatud programmid mõnd järgnevatest lahendustest:<br />
*Veebiserverit(Web Server - IIS) <br />
*Microsoft® .NET Framework versioone 3.0 ja 2.0. <br />
*ASP.NET<br />
*COM+<br />
*Sõnumite järjekorda seadmist (Message Queuing)<br />
*Veebiteenuseid mis on ehitatud Windows Communication Foundation (WCF) platformile<br />
<br />
Soovitatav on kasutada rakendusserverit, kui ettevõte kasutab mõnd organisatsioonis väljatöötatud rakendust (või kui rakenduse väljatöötanud firma on teatanud et konkreetset rolli on vaja).<br />
N: Kasutate rakendust, mis kasutab WCF teenuseid pöördumaks kliendi andmebaasi poole. Sellisel juhul saate sama serveri seadistada rakendusserveriks, millel jookseb ka kliendi andmebaas.<br />
<br />
<br />
== DHCP-server ==<br />
<br />
DHCP-serveri roll võimaldab võrguadministraatoril lasta Windows Serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist võrgu seademetele.<br />
DHCP-serveri rollis on võimalik võrgu seadmetele lisada täiendavaid konfiguratsiooniparameetreid (DHCP options), ühendamaks neid teiste võrgu vahenditega (DNS-serverid, WINS-serverid, ruuterid).<br />
<br />
Pärast DHCP serveri rolli lisamist, saate teha järgmist: <br />
<br />
*IP aadresside ja nendega seotud infromatsiooni keskset haldamist<br />
<br />
*Vältida seda, et varem omistatud IP aadressid läheksid uute arvutite lisandumisel taas käiku. <br />
<br />
*Lisada lisaväärtusi ning seadistusi DHCP serveri aadresside jagamise viisidele.<br />
<br />
*Kasutada DHCP liisingu (DHCP lease) uuendamise protsessi, et kontrollida ja tagada kliendile vajalikku uuendamise protsessi toimumist.<br />
<br />
<br />
== DNS server ==<br />
<br />
DNS-server ehk nimeserveri roll pakub pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust, tänu millele on klient-arvutitel võimalik kasutada IP aadresside asmel nimesid.<br />
DNS-server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda.<br />
<br />
<br />
== Fax Server ==<br />
Faxi serveri rolli võimaldab seadistada võrgus olevaid faxi-seadmeid, et kasutajad saaksid faxe saata ja vastu võtta.<br />
<br />
Faxi serveri roll võimaldab:<br />
*Seadista fax seadmed<br />
*Hallata kasutajaid<br />
*Luua sissetulevatele faxidele suunamise poliitikaid<br />
*Luua väljaminevetale faxidele reegleid<br />
*Arhiveerida saadetud ja sissetulnud faxe<br />
*Logimist<br />
<br />
<br />
== File Services ==<br />
<br />
Faili teenuste roll pakub lahendusi failide ladustamise ja haldamiseks.<br />
Faili teenuste roll võimaldab kontrollida ladustatavate failide formaate ja nende kopeerimist ning jagamist, hallata jagatud kaustade kasutamist, tagab failide kiire otsimise, ning võimaldab ligipääsu UNIX'it kasutavatele klientidele.<br />
<br />
Näiteid Faili teenenuste rolli teenustest<br />
* Jagatud failisüsteem(DFS)<br />
** DFS nimeruum<br />
** DFS tiražeerimine<br />
* Faili Serveri Ressursi Haldaja<br />
* Võrgu failisüsteemi teenused(NFS)<br />
* Windowsi otsingu teenus<br />
<br />
<br />
== Hyper-V ==<br />
<br />
Hyper-V roll võimaldab teil luua ja hallata virtualiseeritud servereid arvutuskeskkonnas, kasutades tehnoloogiat, mis on osa Windows Server ® 2008 R2 operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Mõned uued võtmefunktsioonid, mis on saadaval Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 tootel on Live Migration (kiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad), klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi, laiendatud protsessori ning mälu tugi majutavatele süsteemidele. <br />
<br />
Kliendid võivad kasutada Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 järgmistel juhtudel: <br />
<br />
*Testimine ja arendus <br />
*Mitme serveri ühendamine ühte serverisse <br />
*Kõikide serverite ühendamine harukontoritest peaserveriruumi / peakontorisse <br />
*Töökohtade virtualiseerimine (VDI)<br />
<br />
<br />
== Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenused (Network Policy and Access Services) ==<br />
Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset privaatvõrku(VPN), Dial-Up sissehelistamis ühendust ja 802.11 traadita ühendust.<br />
Roll pakub erinevaid võimalusi pakkumaks juurdepääsu erinevatele võrgu osadele. NPAS võimaldada võrguadministraatoritel keskselt hallata võrgu juurdepääsu ja kliendi tervishoiupoliitikat.<br />
Te saate juurutada Remote Authentication Dial-in User Service (RADIUS) servereid ja puhvreid kasutamaks Ühenduse Haldus komplekti (Connection Manager Administration Kit) loomaks kaugjuurdepääsu profiile, mis lubavad kliendi arvutil teie võrku ühendada.<br />
<br />
== Prindi- ja dokumenditeenused (Print and Document Services ) ==<br />
<br />
Print Services võimaldab jagada ja hallata võrguprintereid, sedasi administraatori töökoormust vähendades. Printeri manager võimaldab monitoorida printimise järjekorda ja tehnilisi rikkeid.<br />
<br />
Prindi- ja dokumenditeenusega saab kasutada ka grupi poliitikat, mis võimaldab siduda kasutajaid või arvuteid printeritega ning varustada neid vajalike draiveritega. <br />
<br />
<br />
== Kaugtöölaua teenused (Remote Desktop Services) ==<br />
<br />
Terminal Services ehk terminaliteenused on varem tuntud ka Remote Desktop nime all. Remote Desktop on mõeldud kaughalduseks - selle abil saab arvutile juurdepääsu läbi võrgu. <br />
<br />
Kaugtöölaa teenuse roll võimaldab paigaldada, rakendada ja hallata ettevõtte arvutites vajaminevaid programme.<br />
Terminal Server võimaldab ligi pääseda ja kasutada sinna paigaldatud Windowsi-põhiseid programme. Terminal serverist on võimalik saada ka täielik töölaud. <br />
<br />
Kui kasutaja käivitab Terminal Serveris mõne rakenduse, käitatakse rakendus tegelikult serveris ning üle võrgu edastatakse ainult klaviatuuri-, hiire- ja kuvateave. Kasutajad saavad näha ainult oma isiklike seansse, mida serverioperatsioonisüsteem haldab läbipaistvalt ning mis ei sõltu ühestki muust kliendiseansist. <br />
<br />
<br />
== Veebiserver (Web Server – IIS) ==<br />
<br />
Veebiserveri roll pakub vahendeid info vahendamiseks sise- ja välisvõrgus. <br />
Veebiserver ühendab IIS 7.0, ASP.NET ja Windows Communication Foundationi võimalused.<br />
<br />
Mõningad IIS 7.0 võimalused <br />
*Nurjunud taotluste jälitamine - IIS 7.0 funktsioon aitab jälitada nurjunud taotlusi reaalajas ning toimetab taotluse andmed XML-vormindatud logifaili. <br />
*Tööprotsesside jälgimine - IIS 7.0 edastab reaalajas teavet rakendusparkide, tööprotsesside, saitide, rakenduste rakendusdomeenide ja isegi töötavate taotluste käivitamise oleku kohta. See teave aitab leida probleeme, nagu veebiserveri seisanud rakendused või mälulekked.<br />
*Veebiserverisse logimine - Logimine jälitab erinevat tüüpi teavet, nagu veebilehtede taotlused või veebisaiti külastanud või veebirakenduse käivitanud kasutajate identiteet. Logimine aitab tõhustada turvalisust, salvestades, kas autoriseerimata isik on proovinud veebiserveriga või selle saitide ja rakendustega ühendust luua.<br />
<br />
<br />
== Windowsi juurutusteenused (Windows Deployment Services) ==<br />
<br />
Windows Deployment Services (WDS) on Microsoft Windows Server 2008 serverile paigaldatav roll, mis võimaldab teostada Windows Vista ja Windows Server 2008 operatsioonisüsteemide kaugpaigaldust arvutivõrgu vahendusel. Tegelikkuses on võimalik WDS’i abil paigaldada ka varasemaid Microsofti operatsioonisüsteeme, kuid WDS on eelkõige mõeldud nende eelmainitud, Microsofti kõige uuemate operatsioonisüsteemide, paigaldamiseks. WDS vahetas Microsofti tooteportfellist välja Remote Installation Services (RIS) nimelise toote ning tihti viidatakse WDS’ile kui RIS’i uuendatud ja ümberdisainitud versioonile.<br />
<br />
WDS’il on teoreetiliselt kolm erinevat tööreziimi: <br />
*pärandrežiim (ik Legacy mode) on töörežiim, kus WDS töötab RIS funktsionaalsuses. Selles režiimis ei ole WIM kujutisfaili formaadis kujutiste paigaldamine võimalik ning kasutatav režiim on ainult vanemate operatsioonisüsteemide paigaldamiseks; <br />
*segarežiim (ik Mixed mode) on töörežiim, kus on võimalik kasutada WDS’i nii RIS’i funktsionaalsuses kui ka uues WDS’i enda funktsionaalsuses; <br />
*loomulik režiim on tööreziim, kus WDS on kasutatav ainult WIM kujutisformaadis kujutiste paigaldamiseks. <br />
Need kolm töörežiimi on kasutatavad ainult siis kui WDS server on paigaldatud Microsoft Windows Server 2003 operatsioonisüsteemile. Windows Server 2008 operatsioonisüsteemile paigaldatavas rollis on WDS kasutatav ainult loomulikus töörežiimis. Pärandrežiim ja segarežiim on eelkõige mõeldud klientidele, kellel on kasutusel RIS server ning soov RIS lahendus säilitada.<br />
<br />
<br />
== Windows Serveri uuendusteenused (Windows Server Update Services - WSUS) ==<br />
<br />
Windows Serveri uuendusteenuste roll pakub Windows operatsioonisüsteemile ja osale Microsofti poolt tehtud tarkvarale uuendusteenust.<br />
WSUS annab süsteemiadministraatoritele võimaluse hallata tsentraalselt täielikult kõiki arvuti tarkvarauuendusi. <br />
Aeglase internetiühenduse korral on võimalik WSUS'i seadistada niimoodi, et vajalikud uuendused tõmmatakse kohalikku serverisse ja seejärel kasutavad tööjaamad serveri olevat koopiat ning sedasi ei ummista nad internetiühendust. <br />
Tööjaamades on võimalik seadistada uuenduste installerimine väljaspoole tööaega, mis võimaldab minimaliseerida kasutajate häirimist it-töödega. <br />
WSUS'ile on sisseehitatud raportite koostamise tööriistad, mis on ideaalne vahend, et omada täielikku kontrolli uuenduste ja nende rakendamise üle.<br />
<br />
<br />
= Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemi versioonide rollide võrdlus =<br />
[[File:rollidevordlus2008_r2s.png]]<br />
<br />
<br />
=Rolli paigaldamine=<br />
<br />
1. Avage Server Manager<br />
'''Start''' => '''Administrative Tools''' => '''Server Manager'''<br />
<br />
2. Valige rippmenüüst '''Roles''' ja seejärel paremalt '''Add Roles'''.<br />
[[File:roll_paigaldamine_1_aa.png]]<br />
<br />
<br />
3. Valige roll, mida soovite paigaldada, ning läbige paigaldus utiliit.<br />
[[File:roll_paigaldamine_2_aa.png]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Video näide: Veebiserveri rolli paigaldamine ==<br />
<br />
<youtube v="9Cvybaoeql8" /><br />
<br />
= Autor =<br />
Allar Adoberg A22</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Serveri_rollid&diff=65203Serveri rollid2013-10-21T14:22:44Z<p>Kliebert: /* Active Directory õiguste halduse teenused (Active Directory Rights Management Services - AD RMS) */</p>
<hr />
<div>= Serveri rollid=<br />
<br />
[[Image:aa_server_rollid_sissejuhatus.png|thumb|alt=Windows Server 2008 R2 rollid.|Windows Server 2008 R2 rollid.|200px|right |Windows Server 2008 R2 rollid.]]<br />
Serveri roll kirjeldab serveri peamist funktsiooni. Serveri administraator võib serverile määrata kas ühe kindla (n. Active Directory domeeniteenuse rolli) või mitu serveri rolli (n. DNS-, faili-, faxi rollid). Iga roll võib sisaldada üht või enamat alamrolli/-teenust.<br />
<br />
Windows server 2008 ja 2008 R2 rolle saab hallata ja paigaldada kasutades Server Manageri.<br />
<br />
Käesolev artikkel annab ülevaate Windows Server 2008 rollidest.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
= Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemi rollid: =<br />
<br />
== Active Directory serditeenused (Active Directory Certificate Services – AD CS) ==<br />
<br />
Active Directory serditeenused hõlbustavad avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) kasutuselevõttu. Teenus võimaldab luua ja hallata infoturbes laialt kasutusel olevaid avaliku võtmega sertifikaate. AD CS seob kasutaja salajase võtme abiga seadme või teenusega.<br />
<br />
<br />
== Active Directory domeeniteenused(Active Directory Domain Services - AD DS) ==<br />
<br />
Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. <br />
Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.<br />
<br />
Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest.<br />
<br />
<br />
== Active Directory ühinemisteenused (Active Directory Federation Services – AD FS) ==<br />
<br />
Active Directory ühinemisteenused lihtsustavad juurdepääsu süsteemidele ja rakendustele, kasutades taotluse turvalisuse tagamiseks nõude-põhist juurdepääsu (claims-based access - CBA). AD FS toetab web single-sign-on (SSO) tehnoloogiat, millega on võimalik luua laiaulatuslik juurdepääsusüsteem isikute andmetele ligipääsemiseks, nii Windowsi, kui ka mitte-Windowsi süsteemis. <br />
AD FS 2.0, AD FS 1.0 järeltulija, on on võimalik allalaadida Windows Server 2008 uuendustest. AD FS 1.0 võeti esmakordselt kasutusele Windows Server 2003 R2 operatsioonisüsteemis.<br />
<br />
<br />
== Active Directory Lightweight Directory teenused (Active Directory Lightweight Directory Services) ==<br />
<br />
Active Directory Lightweight Directory teenus on Active Directory sõltumatu versioon, mis võimaldab katalooge kasutavatele rakendustele ja teenustele katalooge jagada. <br />
Kataloogi kasutavad rakendused on rakendused, mis kasutavad andmete talletamiseks katalooge, mitte aga andmebaase, faili või mõnd muud andme talletamise viisi.<br />
AD LDS pakub AD DS'iga sarnast funktsionaalust (kasutab sama koodipõhja), kui ei nõua domeenide ja domeenikontrollerite kasutuselevõttu.<br />
<br />
Active Directory Lightweight Directory teenused on optimeeritud kiirele faili lugemisele, samas kui tavapärased relatsioonilised andmebaasid on optimeeritud tehingute(failiedastuse) töötlemiseks.<br />
<br />
<br />
== Active Directory õiguste halduse teenused (Active Directory Rights Management Services - AD RMS) ==<br />
<br />
Active Directory õiguste halduse teenuseid ja AD RMS klienti kasutades saate te tõsta organisatsiooni julgeolekustrateegiat, kaitstes teavet püsivate kasutamise põhimõtetega, mis jäävad teabe juurde, hoolimata sellest kuhu see on teisaldatud.<br />
<br />
Võite kasutada AD RMS, vältimaks tundliku teabe nagu finantsaruannete,<br />
tootekirjelduste, kliendiandmete ja konfidentsiaalset e-kirjade, sattumist valedesse kätesse.<br />
<br />
Server Manageris on võimalik seadistada järgmisi AD RMS'i osasid<br />
* Active Directory Rights Management Service rolli, mis on kohustuslik rolli teenus mis paigaldab AD RMS'i osad, mida kasutatakse kaitstud sisu jagamiseks ja tarbimiseks.<br />
<br />
* Isiku liitmis tuge (Identity Federation Support). Isiku liitmis tugi on rolli teenus, mis lubab Active Directory Federation Services kasutades, lisada isikutele õigusi kaitstud informatsiooni vaatmiseks.<br />
<br />
* Microsofti liitmis lüüsi tugi (Microsoft Federation Gateway Support). Microsoft Federation Gateway Support on identiteerimis teenus, mis käib üle interneti ning vahendab informatsiooni organisatsiooni ja väliste teenuste vahel, mida ettevõte kasutada tahab. Värav ühendab kasutajad ja teised identiteedid teenusega, mis seda kasutavad sedasi, et organisatsioon saab hallata ühte isiku-liitmise suhet võimaldamaks identiteedil kasutada soovitud Microsofti või Microsofti põhiseid teenuseid.<br />
<br />
AD RMS vajab toimimiseks Internet Information Services (IIS) rolli paigaldamist.<br />
AD RMS eeldab andmebaasi, milleks võib olla näiteks Microsoft SQL olemasolu.<br />
<br />
== Rakenduseserver (Application Server) ==<br />
<br />
Rakendusserver pakub integeeritud keskkonda serveripõhiste programmide rakendamiseks. Roll vastab klient-arvuti või rakenduse poolt esitatud päringule. <br />
Enamasti kasutavad rakendusserverile paigaldatud programmid mõnd järgnevatest lahendustest:<br />
*Veebiserverit(Web Server - IIS) <br />
*Microsoft® .NET Framework versioone 3.0 ja 2.0. <br />
*ASP.NET<br />
*COM+<br />
*Sõnumite järjekorda seadmist (Message Queuing)<br />
*Veebiteenuseid mis on ehitatud Windows Communication Foundation (WCF) platformile<br />
<br />
Soovitatav on kasutada rakendusserverit, kui ettevõte kasutab mõnd organisatsioonis väljatöötatud rakendust (või kui rakenduse väljatöötanud firma on teatanud et konkreetset rolli on vaja).<br />
N: Kasutate rakendust, mis kasutab WCF teenuseid pöördumaks kliendi andmebaasi poole. Sellisel juhul saate sama serveri seadistada rakendusserveriks, millel jookseb ka kliendi andmebaas.<br />
<br />
<br />
== DHCP-server ==<br />
<br />
DHCP-serveri roll võimaldab võrguadministraatoril lasta Windows Serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist võrgu seademetele.<br />
DHCP-serveri rollis on võimalik võrgu seadmetele lisada täiendavaid konfiguratsiooniparameetreid (DHCP options), ühendamaks neid teiste võrgu vahenditega (DNS-serverid, WINS-serverid, ruuterid).<br />
<br />
Pärast DHCP serveri rolli lisamist, saate teha järgmist: <br />
<br />
*IP aadresside ja nendega seotud infromatsiooni keskset haldamist<br />
<br />
*Vältida seda, et varem omistatud IP aadressid läheksid uute arvutite lisandumisel taas käiku. <br />
<br />
*Lisada lisaväärtusi ning seadistusi DHCP serveri aadresside jagamise viisidele.<br />
<br />
*Kasutada DHCP liisingu (DHCP lease) uuendamise protsessi, et kontrollida ja tagada kliendile vajalikku uuendamise protsessi toimumist.<br />
<br />
<br />
== DNS server ==<br />
<br />
DNS-server ehk nimeserveri roll pakub pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust, tänu millele on klient-arvutitel võimalik kasutada IP aadresside asmel nimesid.<br />
DNS-server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda.<br />
<br />
<br />
== Fax Server ==<br />
Faxi serveri rolli võimaldab seadistada võrgus olevaid faxi-seadmeid, et kasutajad saaksid faxe saata ja vastu võtta.<br />
<br />
Faxi serveri roll võimaldab:<br />
*Seadista fax seadmed<br />
*Hallata kasutajaid<br />
*Luua sissetulevatele faxidele suunamise poliitikaid<br />
*Luua väljaminevetale faxidele reegleid<br />
*Arhiveerida saadetud ja sissetulnud faxe<br />
*Logimist<br />
<br />
<br />
== File Services ==<br />
<br />
Faili teenuste roll pakub lahendusi failide ladustamise ja haldamiseks.<br />
Faili teenuste roll võimaldab kontrollida ladustatavate failide formaate ja nende kopeerimist ning jagamist, hallata jagatud kaustade kasutamist, tagab failide kiire otsimise, ning võimaldab ligipääsu UNIX'it kasutavatele klientidele.<br />
<br />
Näiteid Faili teenenuste rolli teenustest<br />
* Jagatud failisüsteem(DFS)<br />
** DFS nimeruum<br />
** DFS tiražeerimine<br />
* Faili Serveri Ressursi Haldaja<br />
* Võrgu failisüsteemi teenused(NFS)<br />
* Windowsi otsingu teenus<br />
<br />
<br />
== Hyper-V ==<br />
<br />
Hyper-V roll võimaldab teil luua ja hallata virtualiseeritud servereid arvutuskeskkonnas, kasutades tehnoloogiat, mis on osa Windows Server ® 2008 R2 operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Mõned uued võtmefunktsioonid, mis on saadaval Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 tootel on Live Migration (kiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad), klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi, laiendatud protsessori ning mälu tugi majutavatele süsteemidele. <br />
<br />
Kliendid võivad kasutada Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 järgmistel juhtudel: <br />
<br />
*Testimine ja arendus <br />
*Mitme serveri ühendamine ühte serverisse <br />
*Kõikide serverite ühendamine harukontoritest peaserveriruumi / peakontorisse <br />
*Töökohtade virtualiseerimine (VDI)<br />
<br />
<br />
== Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenused (Network Policy and Access Services) ==<br />
Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset privaatvõrku(VPN), Dial-Up sissehelistamis ühendust ja 802.11 traadita ühendust.<br />
Roll pakub erinevaid võimalusi pakkumaks juurdepääsu erinevatele võrgu osadele. NPAS võimaldada võrguadministraatoritel keskselt hallata võrgu juurdepääsu ja kliendi tervishoiupoliitikat.<br />
Te saate juurutada Remote Authentication Dial-in User Service (RADIUS) servereid ja puhvreid kasutamaks Ühenduse Haldus komplekti (Connection Manager Administration Kit) loomaks kaugjuurdepääsu profiile, mis lubavad kliendi arvutil teie võrku ühendada.<br />
<br />
== Prindi- ja dokumenditeenused (Print and Document Services ) ==<br />
<br />
Print Services võimaldab jagada ja hallata võrguprintereid, sedasi administraatori töökoormust vähendades. Printeri manager võimaldab monitoorida printimise järjekorda ja tehnilisi rikkeid.<br />
<br />
Prindi- ja dokumenditeenusega saab kasutada ka grupi poliitikat, mis võimaldab siduda kasutajaid või arvuteid printeritega ning varustada neid vajalike draiveritega. <br />
<br />
<br />
== Kaugtöölaua teenused (Remote Desktop Services) ==<br />
<br />
Terminal Services ehk terminaliteenused on varem tuntud ka Remote Desktop nime all. Remote Desktop on mõeldud kaughalduseks - selle abil saab arvutile juurdepääsu läbi võrgu. <br />
<br />
Kaugtöölaa teenuse roll võimaldab paigaldada, rakendada ja hallata ettevõtte arvutites vajaminevaid programme.<br />
Terminal Server võimaldab ligi pääseda ja kasutada sinna paigaldatud Windowsi-põhiseid programme. Terminal serverist on võimalik saada ka täielik töölaud. <br />
<br />
Kui kasutaja käivitab Terminal Serveris mõne rakenduse, käitatakse rakendus tegelikult serveris ning üle võrgu edastatakse ainult klaviatuuri-, hiire- ja kuvateave. Kasutajad saavad näha ainult oma isiklike seansse, mida serverioperatsioonisüsteem haldab läbipaistvalt ning mis ei sõltu ühestki muust kliendiseansist. <br />
<br />
<br />
== Veebiserver (Web Server – IIS) ==<br />
<br />
Veebiserveri roll pakub vahendeid info vahendamiseks sise- ja välisvõrgus. <br />
Veebiserver ühendab IIS 7.0, ASP.NET ja Windows Communication Foundationi võimalused.<br />
<br />
Mõningad IIS 7.0 võimalused <br />
*Nurjunud taotluste jälitamine - IIS 7.0 funktsioon aitab jälitada nurjunud taotlusi reaalajas ning toimetab taotluse andmed XML-vormindatud logifaili. <br />
*Tööprotsesside jälgimine - IIS 7.0 edastab reaalajas teavet rakendusparkide, tööprotsesside, saitide, rakenduste rakendusdomeenide ja isegi töötavate taotluste käivitamise oleku kohta. See teave aitab leida probleeme, nagu veebiserveri seisanud rakendused või mälulekked.<br />
*Veebiserverisse logimine - Logimine jälitab erinevat tüüpi teavet, nagu veebilehtede taotlused või veebisaiti külastanud või veebirakenduse käivitanud kasutajate identiteet. Logimine aitab tõhustada turvalisust, salvestades, kas autoriseerimata isik on proovinud veebiserveriga või selle saitide ja rakendustega ühendust luua.<br />
<br />
<br />
== Windowsi juurutusteenused (Windows Deployment Services) ==<br />
<br />
Windows Deployment Services (WDS) on Microsoft Windows Server 2008 serverile paigaldatav roll, mis võimaldab teostada Windows Vista ja Windows Server 2008 operatsioonisüsteemide kaugpaigaldust arvutivõrgu vahendusel. Tegelikkuses on võimalik WDS’i abil paigaldada ka varasemaid Microsofti operatsioonisüsteeme, kuid WDS on eelkõige mõeldud nende eelmainitud, Microsofti kõige uuemate operatsioonisüsteemide, paigaldamiseks. WDS vahetas Microsofti tooteportfellist välja Remote Installation Services (RIS) nimelise toote ning tihti viidatakse WDS’ile kui RIS’i uuendatud ja ümberdisainitud versioonile.<br />
<br />
WDS’il on teoreetiliselt kolm erinevat tööreziimi: <br />
*pärandrežiim (ik Legacy mode) on töörežiim, kus WDS töötab RIS funktsionaalsuses. Selles režiimis ei ole WIM kujutisfaili formaadis kujutiste paigaldamine võimalik ning kasutatav režiim on ainult vanemate operatsioonisüsteemide paigaldamiseks; <br />
*segarežiim (ik Mixed mode) on töörežiim, kus on võimalik kasutada WDS’i nii RIS’i funktsionaalsuses kui ka uues WDS’i enda funktsionaalsuses; <br />
*loomulik režiim on tööreziim, kus WDS on kasutatav ainult WIM kujutisformaadis kujutiste paigaldamiseks. <br />
Need kolm töörežiimi on kasutatavad ainult siis kui WDS server on paigaldatud Microsoft Windows Server 2003 operatsioonisüsteemile. Windows Server 2008 operatsioonisüsteemile paigaldatavas rollis on WDS kasutatav ainult loomulikus töörežiimis. Pärandrežiim ja segarežiim on eelkõige mõeldud klientidele, kellel on kasutusel RIS server ning soov RIS lahendus säilitada.<br />
<br />
<br />
== Windows Serveri uuendusteenused (Windows Server Update Services - WSUS) ==<br />
<br />
Windows Serveri uuendusteenuste roll pakub Windows operatsioonisüsteemile ja osale Microsofti poolt tehtud tarkvarale uuendusteenust.<br />
WSUS annab süsteemiadministraatoritele võimaluse hallata tsentraalselt täielikult kõiki arvuti tarkvarauuendusi. <br />
Aeglase internetiühenduse korral on võimalik WSUS'i seadistada niimoodi, et vajalikud uuendused tõmmatakse kohalikku serverisse ja seejärel kasutavad tööjaamad serveri olevat koopiat ning sedasi ei ummista nad internetiühendust. <br />
Tööjaamades on võimalik seadistada uuenduste installerimine väljaspoole tööaega, mis võimaldab minimaliseerida kasutajate häirimist it-töödega. <br />
WSUS'ile on sisseehitatud raportite koostamise tööriistad, mis on ideaalne vahend, et omada täielikku kontrolli uuenduste ja nende rakendamise üle.<br />
<br />
<br />
= Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemi versioonide rollide võrdlus =<br />
[[File:rollidevordlus2008_r2s.png]]<br />
<br />
<br />
=Rolli paigaldamine=<br />
<br />
1. Avage Server Manager<br />
'''Start''' => '''Administrative Tools''' => '''Server Manager'''<br />
<br />
2. Valige rippmenüüst '''Roles''' ja seejärel paremalt '''Add Roles'''.<br />
[[File:roll_paigaldamine_1_aa.png]]<br />
<br />
<br />
3. Valige roll, mida soovite paigaldada, ning läbige paigaldus utiliit.<br />
[[File:roll_paigaldamine_2_aa.png]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Video näide: Veebiserveri rolli paigaldamine ==<br />
<br />
<youtube v="9Cvybaoeql8" /><br />
<br />
= Autor =<br />
Allar Adoberg A22</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60955Linux boot protsess2013-01-13T11:42:50Z<p>Kliebert: /* Süsteemi käivitamine */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsioonisüsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasti annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus:<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste operatsioonisüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60954Linux boot protsess2013-01-13T11:39:07Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsioonisüsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasti annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste operatsioonisüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Linux_boot_protsess&diff=60952Talk:Linux boot protsess2013-01-13T11:36:20Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div>'''Retsenseerija: Kristjan Vask<br />
<br />
Artikkel on hästi koostatud, peale mõningate täienduste sisseviimist õnnestus autoril parandada ära ka üksikud puudujäägid. Ülesehitus on lihtne ja loogiline, alustatakse põhimõtete tutvustamist ning minnakse järk-järgult spetsiifilisemaks.<br />
Kenasti on välja toodud ka näited confifailidest, kuigi confifailidest annaks ilmselt veel kirjutada, tundub see käesoleva artikli jaoks piisavas mahus olevat. <br><br />
Kui natuke norida siis loodetavasti saab täiendust ka kokkuvõte kuhu ootaks natuke pikemalt oma arvamust erinevate bootloaderite kohta ning väikest võrdlust windowsiga. Leitud sai ka mõned õigekirja- ning sõnastusvead, kuid enamik neist on praeguseks versiooniks juba parandatud.<br />
<br />
Täpsemalt on kirjatöö osad hinnatud allolevas tabelis.<br />
<br />
Retsensiooni tabel uuendatud 19.05.2011<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Autor ja versioonid<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| olemas, aga võiks olla alguses, hetkel lõpus, versioonid puuduvad <br><br />
18.05: Versioonid olemas nüüd, autoril vormistus parandatud<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus ja skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| sissejuhatus olemas aga võiks natuke pikem olla, skoop puudub<br><br />
18.05: Sissejuhatuse parandatud versioon on korralik<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 2<br />
| 2<br />
| vigu ei õnnestunud leida, tundub korrektne<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited<br />
| 2<br />
| 2<br />
| võiks olla selgitatud täpsemalt kuidas ja mida muuta<br><br />
18.05: täiendatud selgitused on sobilikud<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Õigekiri ja sõnastus<br />
| 1<br />
| 0,75<br />
| 18.05:üldiselt korrektne, kokkuvõtte sõnastust võiks natuke parandada<br />
"kuid samas "sophisticated". Toetades suurt hulka " - kirjavahemärgid, sõnastus.<br><br />
19:05:autoril sõnastus parandatud, leitud veel üks sõnastuse viga kokkuvõttes: "toetades suur hulga erinevaid"<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Vormistus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| sobib, silma midagi häirima ei hakka<br />
<br />
|-<br />
| Allikad<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| olemas ning sobilikud<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokkuvõte ja oma hinnang<br />
| 1,5<br />
| 1,25<br />
| olemas, aga oma hinnang erinevate loaderite kohta võiks natuke täpsemalt välja toodud olla.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu kvaliteet<br />
| 1<br />
| 1<br />
| võiks mõnevõrra pikem olla, arvestades allikate mahukust <br><br />
18.05:parandatud variant on sisukam ja sobib<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| '''Kokku'''<br />
| '''10'''<br />
| '''9,5'''<br />
|<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
<br />
<br />
'''Täiendasin osades punktides''' (Kristjan)<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Järgmiste lausete sõnastuse võiks uuesti üle vaadata:<br />
<br />
* Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab bootstrap loader "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
*Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (dual või multibooting), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks safe mode) jne. <br />
<br />
*Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest user-space rakenduse.<br />
<br />
(Kristiina Liebert)</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60951Linux boot protsess2013-01-13T11:25:10Z<p>Kliebert: /* GNU GRUB */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste operatsioonisüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60950Linux boot protsess2013-01-13T11:24:51Z<p>Kliebert: /* LILO */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste operatsioonisüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60949Linux boot protsess2013-01-13T11:23:58Z<p>Kliebert: /* LILO */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-operatsioonisüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60947Linux boot protsess2013-01-13T11:15:57Z<p>Kliebert: /* Süsteemi käivitamine */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsioonisüsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60946Linux boot protsess2013-01-13T11:12:48Z<p>Kliebert: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsiooni süsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see-eest on samm veel edasi- mugavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60945Linux boot protsess2013-01-13T11:11:07Z<p>Kliebert: /* Init */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsiooni süsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buuditud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see eest on samm veel edasi- mugavavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60944Linux boot protsess2013-01-13T11:09:51Z<p>Kliebert: /* Kernel */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsiooni süsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvara ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buutitud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see eest on samm veel edasi- mugavavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60942Linux boot protsess2013-01-13T11:08:33Z<p>Kliebert: /* Buudilaadur */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsiooni süsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsioonisüsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsioonisüsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsioonisüsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3-sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärgiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu.<br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvata ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buutitud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see eest on samm veel edasi- mugavavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60941Linux boot protsess2013-01-13T11:00:10Z<p>Kliebert: /* Master Boot Record */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsiooni süsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimise üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsioonisüsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsioonisüsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsiooni süsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsiooni süsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsiooni süsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3 sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärkiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st. buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu. <br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvata ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buutitud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see eest on samm veel edasi- mugavavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_boot_protsess&diff=60940Linux boot protsess2013-01-13T10:55:15Z<p>Kliebert: /* Süsteemi käivitamine */</p>
<hr />
<div>''' Linuxi boot (või alglaadimise) protsess ''' kujutab endast Linux-operatsiooni süsteemi initsialiseerimist ja kattub vaid osaliselt Windowsi omaga- POST (Power-On Self-Test) e. käivitustesti ja [[MBR]] (Master Boot Record) e. peabuutsktori lugemiseni.<br />
<br />
Loodetavasi annab see artikkel aimu, mis samme läbitakse enne oma Linuxi distro potensiaali saavutamist. Lisaks, kui arvuti "ei lähe käima", siis ''troubleshoot''imisel võib see osutuda kasulikuks informatsiooniks. <br />
<br />
==Süsteemi käivitamine==<br />
<br />
Kui arvuti voolu-nupule vajutada alustab arvuti, ja pea kõik teised elekroonilised seadmed, POST-iga, mille käigus<br />
* kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust<br />
* tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus )<br />
* leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut<br />
* leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed<br />
* vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’idele (näiteks SCSI BIOS, video-BIOS jt)<br />
* pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks<br />
* identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed<br />
* luuakse operatsioonisüsteemile vajalik keskkond <br />
<br />
See tehakse otseloomulikult enne ühegi operatsiooni süsteemi käivitamist.<br />
<br />
==Master Boot Record==<br />
<br />
Pärast buutimisele kuuluvate seadmete kindlaks määramist annab '' bootstrap loader'' "juhtimine üle" peabuudikirjele e. Master Boot Record'ile, mis on sektsioneeritud mäluseadme esimene sektor (nullsektor) ja kujutab endast 512-baidist buutsektorit ja mida nimetatakse ka jaotussektoriks, mida kasutatakse:<br />
<br />
* operatsiooni süsteemi buutimiseks pärast seda, kui BIOS on andnud juhtimise üle peabuutsektoris leiduvatele masinakäskudele<br />
* primaarse jaotustabeli hoidmiseks<br />
* mäluseadme unikaalse nime hoidmiseks <br />
<br />
Nagu mainitud - täidetakse seejärel seal resideeruv programm, mida kutsutakse buudilaaduriks ning mille ülesandeks on anda "teatepulk edasi" operatsiooni süsteemile, mis teostab buutimisprotsessi lõpuni. Tänasel päeval on võimalik buutida näiteks CD-lt, mälupulgalt, SSD-lt, kõva- või võrgukettalt (viimast pakub GRUB). <br />
<br />
Ja siitmaalt tekivad lahknevused Linuxi ja Windowsi laadimisel.<br />
<br />
==Buudilaadur==<br />
<br />
Buudilaadur on väike programm, mis on võimeline laadima operatsiooni süsteemi.<br />
<br />
Saadaval on erinevaid buudilaadureid nagu [[Grub2 |GNU GRUB]] e. '''GNU GR'''and '''U'''nified '''B'''ootloader, [[LILO]] e. '''LI'''nux '''LO'''ader või NTLDR, BOOTMGR (viimased 2 on seotud Windowsi süsteemidega). Suurem osa tänapäeva Linuxi distrosid kasutavad GNU GRUB'i, või lühidalt GRUB'i, enda buudilaadurina. <br />
<br />
Mitmeid buudilaadureid saab seadistada nii, et annavad kasutajale valiku mitme buutimisviisi vahel- erinevad operatsiooni süsteemid (''dual '' või ''multibooting''), sama süsteemi erinevate versioonide vahel, erinevad operatsiooni süsteemi laadimisvalikud (näiteks ''safe mode'') jne.<br />
<br />
===LILO===<br />
<br />
LILO on buudilaadur Linux/x86 ja teiste PC-opsüsteemide jaoks. See vastutab Linuxi kerneli laadimise eest flopi- või kõvakettalt ja annab sellele juhtimise üle. Suudab buutida ka kõvaketta 1024-ndast silindrist edasi, kui BIOS toetab EDD paketikutse laiendusi int 0x13 liidesele. LILO’t saab kasutada ka paljude teiste opsüsteemide buutimiseks, sh DOS, kõik Windows’i versioonid, OS/2 ja BSD variandid. LILO distributsioon sisaldab kõiki vajalikke lähtekoodi-, dokumentatsiooni- ja tugifaile.<br />
<br />
===GNU GRUB===<br />
<br />
GRUB-ist rääkides, peetakse tänapäeval silmas [[Grub2 | GRUB 2]]-te, esialgne GRUB kannab nime GRUB Legacy. Erinevalt LILOst mõistab GRUB tavalisemaid failisüsteeme- ext2, ext3 ja ext4. Selle saavutab 3 sammulise buudilaadijana. <br />
* Samm 1. Identne LILO-ga, eesmärgiks laadida järgmisesse staadiumisse (1.5 samm)<br />
* Samm 1.5. Läbitakse juhul kui Linuxi kerneli kujutis ei asu "tavalises" failisüsteemis (näiteks ext3) vaid näiteks ''fat''-is. Eesmärkiks on olla sillaks samm 1 ja 2 vahel, st. buudilaadija mõistab seda failisüsteemi (näiteks ''fat''-i).<br />
* Samm 2. See on mida palju peavadki GRUB-iks. Kasutajale kuvatakse menüüd kõikidest võimalikest laaditavatest kernelitest (kirjas grub.conf või samaväärses failis)<br />
<br />
Kuna GRUB salvestab oma seaded faili, mitte MRB-sse ja võimaldab kasutada CLI-d, on seda tavaliselt kergem taastada ja/või muuta. Leidub ka GUI tööriistu.<br />
<br />
Kirje näide grub.cfg failist, mida kasutaja on pisut muutnud:<br />
<code><br />
<pre><br />
menuentry "My Default Karmic" {<br />
<br />
set root=(hd0,1)<br />
<br />
search --no-floppy --fs-uuid --set cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8<br />
<br />
linux /boot/vmlinuz-2.6.31-11-generic root=UUID=cb201140-52f8-4449-9a95-749b27b58ce8 ro quiet splash<br />
<br />
initrd /boot/initrd.img-2.6.31-11-generic<br />
<br />
}<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
<br />
Elementaarne GRUB menüü konfiguratsioon, et buutida kas Red Hat Enterprise Linuxit või Microsoft Windows 2000:<br />
<code><br />
<pre><br />
default=0<br />
timeout=10<br />
splashimage=(hd0,0)/grub/splash.xpm.gz<br />
<br />
# section to load Linux<br />
title Red Hat Enterprise Linux (2.4.21-1.ent)<br />
root (hd0,0)<br />
kernel /vmlinuz-2.4.21-1 ro root=/dev/sda2<br />
initrd /initrd-2.4.21-1.img<br />
<br />
# section to load Windows<br />
title Windows<br />
rootnoverify (hd0,0)<br />
chainloader +1<br />
</pre><br />
</code><br />
<br />
Lisalugemist [https://help.ubuntu.com/community/Grub2 GRUB 2 dokumentatsiooni] näol huvilistele.<br />
<br />
Kui teine samm astutud (2 staadiumi buudilaadija mälus), laetakse vaikimisi kerneli ja initrd kujutised mällu. <br />
<br />
==Kernel==<br />
<br />
Kui kerneli kujutis on mällu loetud ja buudilaadur võimu ära andnud, algab kerneli buutimine. Kerneli kujutis pole jooksutatav, vaid pakitud kerneli kujutis. Tavaliselt on selleks kas ''zImage'' (pakitud ja alla 512KB) või ''bzImage'' (suur pakitud kujutis, üle 512 KB), mida on varem pakitud ''zlib''-iga. Kerneli kujutises on funktsioon, mis korraldab alguses riistvata ettevalmistamise ja siis leiab aset kujutise lahtipakkimine (''decompressing''). Kui initrd (''initial RAM disk'') kujutis on olemas, siis see funktsioon liigutab selle mällu, hilisemaks kasutamiseks. Funktsioon kutsub seejärel välja kerneli ja kerneli buut algab. Initrd kasutatakse ajutiselt ''root''failisüsteemina, kuni kernel on laetud ja tegelik failisüsteem saab ühendatud (''mounted''). Lisaks sisaldab see vajalikke kompileeritud daivereid.<br />
<br />
==Init==<br />
<br />
Kui kernel on buutitud ja initsialiseeritud, alustab kernel esimest ''user-space'' rakenduse. ''Desktop'' Linuxi süsteemis on selleks tavaliselt /sbin/init. Kuna see on tavaliselt esimene käivitatav programm siis ta saab PID 1. Kuid mitte alati pole see nii- manussüsteemidel on harva vaja nii ulatuslikku inistisaliseerimist mida pakub init (nagu seadistatud /etc/inittab-is).<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Nagu Linux isegi, on ka buutimise protsess väga paindlik- toetades mitmeid erinevaid protsessoreid ja riistvara platvorme. Kui alguses pakkusid buudilaadijad võimalust "lihtsalt" tööle saada (loadlin), siis LILO pakkus mingeidki "vilesid ja nuppe". GRUB, aga see eest on samm veel edasi- mugavavam, paindlikum, kuid samas "sophisticated"- toetades suurt hulka erinevaid failisüsteeme.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
* [http://www.ibm.com/developerworks/library/l-linuxboot/index.html IBM.com artikkel Linuxi buutprotsessist]<br />
* [http://freshmeat.net/projects/lilo/ LILO tutvustus]<br />
* [http://www.gnu.org/software/grub/ GNU GRUB FSF kodulehel]<br />
* [http://www.thegeekstuff.com/2011/02/linux-boot-process/ Lühiülevaade buutimise sammudest]<br />
* [http://computertechnos.blogspot.com/2009/08/how-linux-boots.html Artikkel "How Linux Boots" CPU Magazine 07/2009]<br />
<br />
==Välislingid==<br />
* [http://vallaste.ee/ Terminite eestikeelsed tõlked]<br />
<br />
==Kirjutas==<br />
Kristjan Vaik A21<br />
<br />
kvaik ät itcollege.ee<br />
<br />
==Versioonid==<br />
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;"><br />
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;" <br />
|-style="background: #e2e2e2;" <br />
! Versioon !! Lisatud !! &nbsp; Kommentaar<br />
|-<br />
| 0.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli loomine <br />
|-<br />
|0.1.1 || 26.04.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Väike parandus<br />
|-<br />
|1.0 || 03.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Artikli lisamine<br />
|-<br />
|1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Täiendamine<br />
|-<br />
|1.1.1 || 17.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Terve joru pisikesi täpsustusi<br />
|-<br />
|1.1.2 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Pisike parandus kokkuvõttes<br />
|-<br />
|2.0 || 19.05.2011 || &nbsp;&nbsp;&nbsp; Hindamiseks valmis<br />
|}<br />
</blockquote><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60708Cowsay2013-01-11T14:16:48Z<p>Kliebert: /* Süntaks ja parameetrid: */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga.Kui [message] jääb kasutaja poolt andmata, siis ootab programm, et kasutaja sisestaks standardsisendisse sõnumi(mille pikkus umbes 40 veergu), ning väljastab lehma, koos selle kasutaja poolt siestatud sõnumiga. Cowsay on vahepeal kasutuses IRC'is ja tarkvara dokumentatsioonide juures. Cowsay puhul on tegelikult tegemist rohkemal või vähemalt määral häkkerikultuuri naljaga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
[http://linux.die.net/man/1/cowsay]<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
Näiteks soovi korral muuta lehma silmad ><, näeks asi välja nii:<br />
<br />
cowsay -e '><' [message] <br />
<br />
Ülakomasid on kasutatud kuna suunamismärgid tuleb shelli eest kaitsta.<br />
<br />
[[File:Cowsay-1.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
[http://linuxgazette.net/67/orr.html]<br />
<br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
Sama parameetri abil on võimalik lehma muuta veel näiteks ka draakoniks.<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php<br />
<br />
http://linuxgazette.net/67/orr.html</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Cowsay-1.jpg&diff=60707File:Cowsay-1.jpg2013-01-11T14:15:07Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div></div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60619Cowsay2013-01-10T18:38:21Z<p>Kliebert: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga.Kui [message] jääb kasutaja poolt andmata, siis ootab programm, et kasutaja sisestaks standardsisendisse sõnumi(mille pikkus umbes 40 veergu), ning väljastab lehma, koos selle kasutaja poolt siestatud sõnumiga. Cowsay on vahepeal kasutuses IRC'is ja tarkvara dokumentatsioonide juures. Cowsay puhul on tegelikult tegemist rohkemal või vähemalt määral häkkerikultuuri naljaga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
[http://linux.die.net/man/1/cowsay]<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
[http://linuxgazette.net/67/orr.html]<br />
<br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
Sama parameetri abil on võimalik lehma muuta veel näiteks ka draakoniks.<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php<br />
<br />
http://linuxgazette.net/67/orr.html</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60563Cowsay2013-01-09T13:09:28Z<p>Kliebert: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga.Kui [message] jääb kasutaja poolt andmata, siis ootab programm, et kasutaja sisestaks standardsisendisse sõnumi(mille pikkus võib olla umbes 40 veergu), ning väljastab lehma, koos selle kasutaja poolt siestatud sõnumiga. Cowsay on vahepeal kasutuses IRC'is ja tarkvara dokumentatsioonide juures. Cowsay puhul on tegelikult tegemist rohkemal või vähemalt määral häkkerikultuuri naljaga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
[http://linux.die.net/man/1/cowsay]<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
[http://linuxgazette.net/67/orr.html]<br />
<br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
Sama parameetri abil on võimalik lehma muuta veel näiteks ka draakoniks.<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php<br />
<br />
http://linuxgazette.net/67/orr.html</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60445Cowsay2013-01-07T21:10:05Z<p>Kliebert: /* Allikad */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
[http://linux.die.net/man/1/cowsay]<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
[http://linuxgazette.net/67/orr.html]<br />
<br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
Sama parameetri abil on võimalik lehma muuta veel näiteks ka draakoniks.<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php<br />
<br />
http://linuxgazette.net/67/orr.html</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60444Cowsay2013-01-07T21:09:49Z<p>Kliebert: /* Süntaks ja parameetrid: */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
[http://linux.die.net/man/1/cowsay]<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
[http://linuxgazette.net/67/orr.html]<br />
<br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
Sama parameetri abil on võimalik lehma muuta veel näiteks ka draakoniks.<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60443Cowsay2013-01-07T21:01:44Z<p>Kliebert: /* Allikad */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60421Cowsay2013-01-07T18:48:19Z<p>Kliebert: /* Süntaks ja parameetrid: */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cowsay&diff=60419Cowsay2013-01-07T18:42:35Z<p>Kliebert: /* Süntaks ja parameetrid: */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus == <br />
<br />
<br />
Cowsay puhul on tegemist programmiga, mis genereerib ASCII pilte lehmast koos mingi kasutaja poolt sisestatud sõnumiga. Cowsay on kirjutatud kasutades Perl'i programmeerimiskeelt ja on kergesti kohandatav Unixi süsteemi ülesannetesse. Cowsay loodi enam kui 13 aasta eest Tony Monroe poolt.<br />
<br />
== Süntaks ja parameetrid: ==<br />
<br />
Cowsay <b>süntaksiks</b> on: <br />
<br />
<tt> cowsay [message] </tt><br />
<br />
<br />
<br />
<b>Parameetrid:</b><br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -n </td><br />
<td> selleks, et kirjutada suvalisi sõnumeid,suvaliste tühikutega. Kui kasutada n parameetrit, siis kirjutatud sõnumil keelatakse ära reamurdmine. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse et lehm "räägiks" figlet'it </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -W </td><br />
<td> määrab täpselt ära koha, kus sõnum "murtakse". Vaikimisi on väärtus võrdne -W 40, ehk <br />
sõnum murtakse ära neljakümnenda veeru juures või pärast seda </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
On olemas ka võimalusi kuidas muuta lehma välimust, sõltuvalt siis lehma emotsionaalsest või füüsilisest seisundist.<br />
Lehma välimuse muutmiseks muudetakse lehma silmi, vahel ka lehma keelt. <br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -b </td><br />
<td> "Borg'i viis" , muudab lehma silmad oo asemel == </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -d </td><br />
<td> "Surnud", lehm ilmub ekraanile "surnuna", ehk silmade asemel </td> <br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -g </td><br />
<td> "Ahne", ahnusele viitamiseks kasutatakse $$ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -P </td><br />
<td> "Paranoiline", lehm muutub paranoiliseks, kasutatakse @@ </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -s </td><br />
<td> "Kivis", kujutab lehma ekraanile ilmudes pilves olevana, kasutatakse ** ja U-d väljapressitud keele kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -t </td><br />
<td> "väsinud", kasutatakse -- </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -w </td><br />
<td> vastupidine väsinule: kasutatakse OO </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -y </td><br />
<td> "Nooruslik", kasutatakse .. väiksemate silmade kujutamiseks </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
[[File:Cowsayyy2-4.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-6.jpg]]<br />
<br />
[[File:Cowsayyy-11.jpg]]<br />
<br />
<br />
Kasutaja võib ka ise valida lehma silmade välimuse kasutades selleks -e parameetrit ja lehma keele välimuse kasutades -T parameetrit. Näiteks -e ^^ või -T \(\)<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -e eye_string </td><br />
<td> lehma silmade välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -T tongue_string </td><br />
<td> lehma keele välimuse muutmine</td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Argument või suvand</th><br />
<th>Funktsioon </th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -f cowfile </td><br />
<td> määrab ära .cow faili kust laadida alternatiivset ASCII kunsti </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td> -l </td><br />
<td> näitab võimalike cow-failide nimesid COWPATH kataloogis </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Cowsay sisendisse saab toru (pipe) abil suunata ka teiste programmide väljundeid<br />
<br />
<tt> [program] | cowsay </tt><br />
<br />
<br />
<br />
Lehm on võimalik muuta ka Tuxiks: <br />
<br />
cowsay -f tux<br />
<br />
<br />
[[File:Cowsay33-1.jpg]]<br />
<br />
= Autor =<br />
Kristiina Liebert A21 (õppeaasta 2012/2013).<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
<br />
<br />
== Allikad ==<br />
<br />
http://linux.die.net/man/1/cowsay<br />
http://lmpeiris.wordpress.com/2011/01/17/cowsayhow-to-make-a-cow-talk-on-terminal-startup/<br />
http://www.linuxbox.co.uk/cowsay.php</div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Cowsayyy-11.jpg&diff=60418File:Cowsayyy-11.jpg2013-01-07T18:42:15Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div></div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Cowsayyy-10.jpg&diff=60417File:Cowsayyy-10.jpg2013-01-07T18:40:08Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div></div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Cowsayyy2-5.jpg&diff=60416File:Cowsayyy2-5.jpg2013-01-07T18:37:22Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div></div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Cowsayyy-7.jpg&diff=60415File:Cowsayyy-7.jpg2013-01-07T18:33:42Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div></div>Klieberthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Cowsayyy-6.jpg&diff=60414File:Cowsayyy-6.jpg2013-01-07T18:33:20Z<p>Kliebert: </p>
<hr />
<div></div>Kliebert