ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:XYZ

2018-01-21T10:04:34Z

Klindstr: /* Lõpptoode */

==Tiim==
* Andero Samelselg (juht)
* Eve Ormisson
* Kaisa Lindström

==Ajakava==
* 27.09.2017 Tiimi kokkupanek
* 01.10 Ajurünnak, idee vormimine
* 20.10 Lõpliku idee lukkupanemine
* 05.11 Rakenduse analüüsi valmimine
* 10.11 Tiimi Scraper analüüsile retsensiooni valmimine
* 21.12 Rakenduse prototüübi esitlemine
* 18.01.2018 Rakenduse lõpptoote esitlemine

==Idee==
Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.

==Tehnoloogia==
* C#
* WPF
* SQL

==Versioonihaldus==
https://andero91.visualstudio.com/XYZ/

==Rakenduse analüüs==

IT Kolledži uksest novembrivihma astudes on nii mõnelgi jala liikleval tudengil mõttesse sähvanud, et äkki keegi just liigub siitsamast Tehnopolist autoga kesklinna poole. Üsna suure tõenäosusega liigubki. Võibolla on juhtide hulgas ka neid, kes rõõmustaksid seltskonna üle - ühiseid jututeemasid on sama kooli inimestel ju kerge leida. Nii võivad autosõidud osutuda tutvuse või isegi sõpruse alguseks, anda võimaluse jagada materjale ja õppimisalast infot ning miks mitte panna aluse koostööks nii koolis kui väljaspool kooli.

Või siis pakub ühine autosõit lihtsalt võimaluse kuiva jalaga ja meeldivas seltkonnas sihtpunkti jõuda. Ainult et kuidas need õiged inimesed õigel hetkel üles leida?

'''Meie eesmärgiks on luua rakendus, mis võimaldab viia kokku lähestikku elavad, töötavad või õppivad autojuhid ja kaassõitjad, kes regulaarselt liiguvad sarnase asukohaga sihtpunktidesse.'''

Rakendus võiks hästi toimida suurtes organisatsioonides, mis asuvad kesklinnast eemal, nagu näiteks TTÜ/Tehnopol, PERH vmt. Nendesse asutustesse ühistranspordiga jõudmine võib olla tähelepanuväärselt ebamugavam kui autoga, võttes märgatavalt rohkem aega. Samuti võib osutuda vajalikuks kasutada mitut erinevat transpordivahendit.

Samas on liiklusummikud tööpäevade hommikuti ja õhtuti muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui ühistranspordiga tööle jõudmine on liiga keeruline või ajakulukas, ei jää inimesel muud üle, kui sõita tööle autoga. Sageli on täidetud ainult juhiiste, kuigi autosse mahuks mugavalt veel vähemalt kolm inimest.

Tööle jõudnud inimesel võib tekkida raskusi sõiduki parkimisega, sest ka tema kolleegid on aja kokkuhoiu eesmärgil tööle sõitnud oma autoga. Kui igapäevaselt samadel trajektooridel liikuvad inimesed hakkaksid tööle liikuma ühiselt, vähendaks see nii ummikuid kui ka parkimiskohtade nappusest tulenevaid ebameeldivusi. Samuti võib sellise koosliikumise tagajärjel tekkida uusi tutvusi või isegi sõprussidemeid.

Kui oma osakonna, kursuse või kontori inimestega on lihtne üheskoos sõitmise kokkuleppeid teha (ja seda kasutatakse üha enamgi), ei pruugi suurtes organisatsioonides samas piirkonnas elavate töötajate kokkuviimine väga lihtne olla. Suurtes organisatsioonides võivad inimesed töötada kõrvuti osakondades aastaid, omavahel kunagi tutvumata. Sellistes olukordades oleks meie planeeritavast rakendusest palju abi.

Autojagamise kokkuleppeid võib olla mitmesuguseid: üks variant on, et mitu autoomanikku võtavad teineteist korda-mööda peale või teine variant, kui kokkulepe on sõlmitud autojuhi ja nn “hääletajate” vahel, kellel isiklik sõiduvahend puudub. Autojuht määrab aja ja koha, kust sõit algab, “hääletajad” peavad kokkulepitud ajaks sinna kohale jõudma. Samuti sõidab autojuht konkreetselt sinna kohta, kuhu ta ise peab jõudma. Tee peal saab teha küll peatusi, kuid ümbersõite ei tehta. Kaassõitjad liiguvad sihtkohta jõudes vajadusel viimase teelõigu iseseisvalt. Loomulikult on võimalik teha kõikide osapoolte nõusolekul erikokkuleppeid, kuid üldise mudelina peaks sõit olema juhile võimalikult mugav. Juhi jaoks peaks kaassõitjate sõidutamine nõudma võimalikult vahe lisapingutust ning ei tohiks tähendada lisanduvat aja- ja kütusekulu.

Rakendusega võiks kaasas käia motivatsiooniprogramm, et julgustada autojuhte teisi peale võtma. Sõitude eest koguvad juhid punkte, samuti võiksid kaassõitjad saada head juhti tunnustada. Regulaarsed ja teiste poolt tunnustatud küüdipakkujad võiksid oma panuse eest ummikute vähendamisse saada soodustust näiteks kütuse ostmisel või tasulistes parklates parkimisel jne.

===Kõrgendatud tähelepanu nõudvad ülesanded===

Kõige keerulisema ülesandena näib meile rakenduse sidumine kaardirakendusteenusega ja nende omavaheline andmete jagamine.

===Tööjaotus===

Rakenduse loomisel näeme kolme suuremat alateemat ja ülesannet:

* Töö andmebaasiga
** Luua andmebaas, mis hõlmaks kõiki rakenduse kasutajaid.
* Töö WPF-ga
** Luua toimiv rakendus ning selle graafiline kasutajaliides.
* Töö kaardirakendusega
** Implementeerida funktsionaalsus, mille abil saaksid kasutajad täpsustada asukohti ning näeksid planeeritud trajektoori kaardil.

Reaalse töö alguses lepime kokku konkreetse aja (tundides), mida igaüks peaks nädala raames (vähemalt) projekti panustama. Lepime kokku koodistiilis ja muudes tehnilistes detailides.

Kuna tiimis on kolm liiget, algab töö sellest, et igaüks uurib ühte teemadest põhjalikumalt ja alustab oma ülesande raames rakenduse loomist. Õppe-eesmärgil, aga ka suurema ühtluse saavutamiseks planeerime ülesandeid tiimiliikmete vahel roteerida. Igaüks töötab mingi aja konkreetse alamteemaga, siis vahetatakse ülesanded. Enne ülesannete roteerumist tutvustame üksteisele, mida vahepeal teinud oleme, kuhu jõudsime ja kuidas oleks meie arvates mõistlik edasi minna. Sellised vahekoosolekud tagavad ühise arusaama rakendusest ning jätavad võimaluse vajadusel muudatuste tegemiseks. Samuti peaksid need ära hoidma topelttöö, meid üksteise tegevusega kursis hoidma ning andma võimaluse üksteiselt õppida.

===Must-have features===

* Nii autojuhid kui ka kaassõitjad saavad rakendust kasutada läbi '''kasutajaprofiilide''', mille jaoks on vaja luua andmebaas. Juhi ja sõitja kasutajaprofiilid on erineva sisuga. Juhi kohta on kasutajaprofiilis kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info, tema pilt ning info sõiduki kohta: automark, pilt jne. Sõitja profiilis on kirjas tema ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi info ning pilt sõitjast. Mõistagi on delikaatsemat sorti isikuandmed teiste tavakasutajate eest varjatud.

* Rakenduses peab olema võimalik kasutajatel '''asukohti sisestada'''. See tähendab, et autojuht saab rakenduses sisestada, kust kuhu ja millal ta on autoga liikumas ning kaassõitja saab pärast soovitud sihtkoha sisestamist näha neid autojuhte, kes on tema läheduses asuvast alguspunktist soovitud sihtpunkti (või selle lähedusse) liikumas.

* Kasutajakogemuse parandamiseks peab rakenduses olema '''graafiline kaardirakendus''', mille abil on rakenduse kasutajatel võimalik kaardil näha nende asukohta antud hetkel ning planeeritud trajektoori alguspunkti ning sihtkohta.

===Nice-to-have features===

* Pärast seda, kui on selgunud, et on olemas autojuht ja kaassõitja, kes soovivad sarnasel ajal sarnasesse kohta minna, võiks osapooltel olla võimalik vahetada rakendusesiseselt '''sõnumeid'''. Selle funktsionaalsuse eesmärk oleks anda osapooltele võimalus täpsustada sõiduga seonduvaid detaile. Näiteks saab juht sõnumi teel kaassõitjale teada anda, millise trepikoja juurde kaassõitja peaks tulema.

* Kaassõitjal oleks ehk rakendust mugavam kasutada, kui tema '''asukoht tuvastataks automaatselt'''. Näiteks kui kaassõitja asub rakenduse kasutamise hetkel samas kohas, kust ta soovib oma sõitu alustada, oleks tal automaatse asukohatuvastamise abil väga kerge leida see asukoht graafiliselt kaardirakenduselt üles.

* Läbimõeldud, esteetiline ja mugavalt kasutatav graafiline '''kasutajaliides'''.

* '''Motivatsiooniprogramm''' juhtidele - sõitude eest punktide kogumine ja andmine, kaassõitjatele võimalus lahket juhti tunnustada.

==Analüüsi retsensioon==

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Lõpptoode==

Projekti lõpptoode koos dokumentatsiooniga asub zip-arhiivi kujul [http://enos.itcollege.ee/~asamelse/XYZ-final.zip siin].

'''Tähelepanu!''' Tiim XYZ soovib koodi sisse viia muudatused, millele lõpptoote kaitsmisel tähelepanu juhiti. Palun neil, kes soovivad projekti retsenseerida, teha seda alates '''22. jaanuarist'''. Täname!

Meeskond:XYZ

2017-10-26T07:33:26Z

Klindstr:

==Tiim==
*Andero Samelselg (juht)
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

==Ajakava==
*27.09 Tiimi kokkupanek
*01.10 Ajurünnak, idee vormimine
*20.10 Lõpliku idee lukkupanemine

==Idee==
Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.

==Tehnoloogia==
*C#
*WPF
*SQL

==Versioonihaldus==
https://andero91.visualstudio.com/XYZ/

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2017-10-26T07:32:16Z

Klindstr: /* Päevaõpe */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon'''(4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Laura Pirso
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*Katrin Lasberg
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

Projekti TFS: 

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:''' 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti
* Andreas Porman

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:''' 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
* Anni-Bessie Kitt
* Marie Udam

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:''' 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin

===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===

Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Meeskond:XYZ

2017-10-26T07:29:53Z

Klindstr:

==Tiim==
*Andero Samelselg (juht)
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

==Ajakava==
*27.09 Tiimi kokkupanek
*01.10 Ajurünnak, idee vormimine
*20.10 Lõpliku idee lukkupanemine

==Idee==
Luua rakendus, mis võimaldaks kokku viia lähestikku elavad autojuhid ja kaassõitjad, kes soovivad sõita sarnase asukohaga sihtpunktidesse.

==Tehnoloogia==
WPF

==Versioonihaldus==
https://andero91.visualstudio.com/XYZ/

Meeskond:XYZ

2017-10-26T07:18:27Z

Klindstr: Created page with "==Tiim== *Andero Samelselg (juht) *Eve Ormisson *Kaisa Lindström ==Ajakava== *27.09 Tiimi kokkupanek *01.10 Ajurünnak, idee vormimine *20.10 Lõpliku idee lukkupanemine ==..."

I027 iseseisvad tööd

2017-03-03T10:54:05Z

Klindstr:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

2016-10-19T03:52:18Z

Klindstr: Created page with " Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kaisa Lindström Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 ==Essee== Tänapäeva ma..."

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kaisa Lindström

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Tänapäeva maailmas on IT läbipõimunud pea iga eluvaldkonnaga. Võib ennustada, et tulevikus on see võrk veel tihedam. IT valdkonda on tekkinud niivõrd palju uusi harusid, et on raske määrata, mis IT alla kuulub ja mis mitte. IT ei ole enam vaid kitsas, reaalsuunitlusega eriala, see on tööriist ja küsimuste/probleemide lahendamise viis. Mulle meeldis, et loengud peegeldasid IT valdkonna mitmekesisust ja rõhutasid koostööd teiste valdkondadega.

Esimeses loengus tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Loengust jäi kõlama mõte, et kui tudengil on huvi ja soov õppida, siis teeb kool kõikvõimaliku, et teda selles toetada. Mulle meeldis, et kvaliteedijuht Merle Varendi innustas tudengeid tagasisidet andma ning rõhutas, kuivõrd oluline see kooli arengu seisukohalt on. Samuti jäi meelde, kui õppekavade arendusjuhi Merike Spitsõni sõnad akadeemilise puhkuse teemal, et “kõige olulisem on tervis.” See veenis mind, et olen sattunud hoolivasse õpikeskkonda. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus (24.08.2016)]</ref> 

Andres Kütt tutvustas arhitekti elukutset. Ta seletas, et arhitekti ülesanne on juhtida keerukust ning sellega tuleb tegeleda nii tarkvara, riistvara, organisatsiooni kui ka ärimudelite tasemel. Siinkohal on oluline, et organisatsiooni/tarkvara/riistvara keerukus on seda juhtivate inimeste pädevuses. Kui keerukus läheb üle piiri, siis ei suuda inimesed seda enam kontrollida. Andres rõhutas, et üks tähtsamaid omadusi on suhtlemisoskus. Kuna arhitekt hindab ja annab tagasisidet teiste inimeste tööle, siis on oluline, et tema seisukohtasid võetakse kuulda. Andrese tsitaat: „arhitekt kutsutakse siis, kui asi on vussis.” näitab, et arhitekt võib sageli olla halva sõnumi tooja, kuid ta peab sõnumi edastama selliselt, et töötajatel säilib soov koostööd teha ja süsteemi parandada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" loengusalvestus (31.08.2016)]</ref> 

Kristel ja Marko Kruustüki loeng ja Testlio arenemise lugu oli kahtlemata inspireeriv. Nad rõhutasid, et idufirma loomisel ja arendamisel on kõige olulisem meeskond. Isegi olulisem, kui idufirma idee, mis võib protsessi käigus muutuda. Oli huvitav kuulata, et idee sündis rahulolematusest testimistööga, mis ühelt poolt (Kristelile) väga meeldis, kuid mille süsteemis oli suuri vigasid. See aitas paremini mõista, miks ja kuidas see idee neid pidevalt motiveeris edasi tegutsema. Samuti on oluline ära märkida, et nad andsid endale aru, et mitmed mõisted võivad olla kuulajatele võõrad ning oskasid neid arusaadavalt selgitada. See oli meeldiv kogemus ka viimases, Hedi Mardisoo loengus. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel Kruustük, Marko Kruustük "Testimine ja startupid" loengusalvestus (07.09.2016)]</ref> 

Lembitu Ling andis ülevaate süsteemiadministreerimisest. Ta kasutas tabavat lööklauset, et “hea süsteemiadministraator on nähtamatu.” Kuid see hea omadus võib muutuda puuduseks, sest kui ümbritsevad inimesed, teiste hulgas ülemus, ei mõista selle omaduse väärtust, võivad nad süsteemiadministraatorile ette heita tegevusetust, nagu Lembitu puhul ka juhtus. Lembitu tõi välja ka teisi hea süsteemiadministraatori omadusi: on hea partner arendajale, suudab selgitada, mis ja miks katki läks ning oskab tulevikus seda vältida. On oluline teostada pidevalt monitooringut, et mõista, mis süsteemis toimub suvalisel ajahetkel. Samuti jagas ta enda isiklikku nippi, et hea süsteemiadministraator on laisk ega tee üle kolme korra mingit asja käsitsi, vaid loob töö kiirendamiseks skripti. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling "Süsadminnimisest" loengusalvestus (14.09.2016)]</ref> 

Andres Septer andis ülevaate IT tööturu maastikust ja analüüsis erinevate võimaluste häid ning halbu külgi. Kõige õpetlikumaks pean Andrese ja Einari praktilisi soovitusi välismaal töötamise teemal. Nad rõhutasid, et on oluline kontrollida ettevõtte tausta, mõista pakutud palga ja elatustase suhet ning küsida tuttavatelt nende kogemuste kohta. Einar julgustas inimesi liikuma ühelt erialalt teisele või kasvõi ühe eriala raames vahetama töökohti. Samuti ta tutvustas IT ja äri kokkupuutepunkte. Väljatoodud ideedes leidus palju ühist Hedi Mardisoo kokkuvõttega IT ja äri koostööst. Kõige olulisem on koostöö ning kogu ettevõtte terviklik kuvand ja ühine visioon. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer, Einar Koltšanov "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" loengusalvestus (21.09.2016)]</ref> 

Ivar Laur rääkis andmetest ja andmeanalüüsist EMTA-s. Ivar selgitas, et andmete analüüs aitab objektiivsemaid otsuseid teha. Seda tõestas värvikas näide, milles neile esitati nõue tegeleda teatud kurikaeladega, sest need tekitavad Eesti riigile kahju 500 000 krooni ulatuses. See oleks nõudnud aga osakonna kontrollijate aastapikkust tööd, kes muidu toovad oma töös Eesti riigile 100 miljoni krooni ulatuses väärtust. Andmeanalüüs aitab seada prioriteete ja otsustada, mida teha ja mida mitte. Huvitav oli kuulda, kuidas nad maksupettuse avastamise eesmärgil mängivad oma peas läbi stsenaariumid, kuidas oleks võimalik petta. Siin on tabav ka küberkaitse kontekstis kasutatud Jaanus Priisalu kasutatud väljendit, et “tunne ennast ja oma vaenlast.” <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur "Andmed ei allu analüüsile" loengusalvestus (28.09.2016)]</ref> 

Jaan Priisalu andis ülevaate küberkaitsest Eesti kontekstis. Ta rõhutas, kui väärtuslik digiallkirjastamise võimalus. Sisuliselt oli see algus Eesti kui digiriigi kuvandi arendamisele. Jaanus tõi välja, et antud staatus on väga oluline Eestile, sest annab mitmeid väärtuslikke võimalusi koostööks välisriikidega. Kõige meeldivama näite koostööst tõi ta hoopis ärimaailmast, kuidas kaks panka ühendasid jõud küberkaitse tugevdamiseks. Nad mõistsid, et kõige olulisem on pankade usaldusväärsus, seejärel tuleb nendevaheline konkurents. Kui emba-kumba sisse murtakse, tabaks usalduskriis neid mõlemat. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse" loengusalvestus (05.10.2016)]</ref> 

Hedi Mardisoo andis ülevaate IT ja turunduse koostööst. Samuti purustas ta mitmed tavaarusaamad brändimisest, mis minus juurdunud olid. Näiteks sihtgrupistamise efektiivsus sõltub kasutatud meetodist. Näiteks klassikalise viisi põhjal võivad Wales’i prints Charles ja Ozzy Osbourne sattuda samasse sihtgruppi, kuid ilmselgelt nõuavad nende isikud erinevaid lähenemisviise. Sel põhjusel on hakatud analüüsima käitumismustreid, mille põhjal selgitatakse välja kliendi huvid ja soovid. Teine huvitav näide käsitles toote turustamise vajalikkust. Toode suudab ennast ilma turustamiseta müüa, kuid tavaliselt on selline olukord ajutine. Mõne aja möödudes tekivad konkurendid, muutuvad ettevõtete huvid vms. Olulise väärtusena toob Hedi välja koostöö- ja empaatiavõime. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo "IT ja turundus" loengusalvestus (12.10.2016)]</ref> 

Kõikides loengutes rõhutati suhtlemisoskuse ja koostöövalmiduse olulisust. See eeldab laia silmaringi ning soovi teistsuguse taustaga inimeselt õppida. See omakorda eeldab, et inimesel on sügavamad teadmised mitmest valdkonnast. Aina olulisemaks muutub oskus IT’d siduda mõne teise erialaga ja nii on muutunud normaalseks omandada haridus nii IT kui ka mõnel muul alal. Ennustan, et see on aina kasvav trend. Järgmise aasta loenguseeriale mõeldes võiks kutsuda mõne esineja, kes oleks huvitatud arutlemisest, mis võib juhtuda paarikümne aasta jooksul IT ja teiste erialade edasisel põimumisel.

'''

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus A'''

'''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref> Kordussoorituse tegemise tuleb kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 </ref> Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 </ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 </ref> Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.1 </ref> Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus 20€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal</ref>

'''Küsimus 2'''

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''

1) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.2</ref>
2) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus] Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 </ref>
3) Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpingute peatamine ja katkestamine] Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. </ref>
4) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused] Õppekorralduse eeskiri 3.1.1. </ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid] Õppekorralduse eeskiri 5.3.10 </ref>

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Ühe EAP hind on 50 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK</ref>

Lahendus:
Kui ühes semestris tuleb saada 27 EAP-d, siis kahe semestri peale kokku tuleb saada 27*2 = 54 (EAP-d)

Kokku EAP-sid: 20 + 21 = 41

54 - 41 = 13

13 x 50 = 650

'''Vastus:'''
Esitatav arve on 650 €

== Viited ==

<references />
'''