https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Klootus 2026-05-07T19:25:51Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114066 2016-11-07T14:27:55Z

<p>Klootus: /* Meeskond: Librarians */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''&quot; <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes (TODO)<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensenseeritav''':<br /> [[Talk:OnTime]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=114065 2016-11-07T14:27:39Z

<p>Klootus: /* Meeskond: Librarians */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO: Vitamin C tiim teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA Hidden Mustard teeb<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teeb meeskond Librarians<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Valmib 20.11.2016<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb tiim Bank<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''&quot; <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp (20.11) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (18.12) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> TODO<br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes (TODO)<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensenseeritav''':<br /> [[Talk:OnTime]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> '''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> '''Retsenseeritav''': <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=112261 2016-10-25T17:34:59Z

<p>Klootus: /* Meeskond: Librarians */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> Liikmed:<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> Meeskonna koduleht: [[Sõnajalg]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://sonajalg-itk.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''&quot; <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> Liikmed:<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> * Kaia Runthal<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyGram 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> * Anto Animägi<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaen.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Elekter]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> Liikmed:<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> Projetki TFS: https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=112260 2016-10-25T17:34:25Z

<p>Klootus: /* Meeskond: Librarians */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> Liikmed:<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> Meeskonna koduleht: [[Sõnajalg]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://sonajalg-itk.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''&quot; <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> Liikmed:<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> * Kaia Runthal<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyGram 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> * Anto Animägi<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaen.visualstudio.com/Kingalaenutus'''<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Elekter]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> Liikmed:<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> Projetki TFS: https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Librarians&diff=111089 2016-10-20T11:22:50Z

<p>Klootus: /* Meeskond ja rollid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> == Meeskond ja rollid ==<br /> *Kerttu Liis Lootus<br /> *Lisandra Noor<br /> *Lisette Noor<br /> <br /> == Idee ==<br /> Kodu raamatukogu<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia: C#, Windows Presentation Foundation.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> TODO<br /> <br /> === Võimalikud probleemid ===</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=111084 2016-10-20T11:18:27Z

<p>Klootus: /* Päevaõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''15.10.2016''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12meeskond.visualstudio.com/B12<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> Liikmed:<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> Meeskonna koduleht: [[Sõnajalg]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://sonajalg.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Raamatukoid===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> Liikmed:<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> * Kaia Runthal<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyGram 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> * Anto Animägi<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/_user'''<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Elekter]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> Liikmed:<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime<br /> <br /> Projetki TFS: https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94326 2015-10-22T00:44:05Z

<p>Klootus: /* Küsimus 5 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Andmed:<br /> <br /> X = 28<br /> <br /> Y = 27 <br /> <br /> Vajalik EAP-de hulk aastas on 54 EAP-d. <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &lt;ref name=&quot;Finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Vajalik EAP-de hulk semestris on 27 EAP.<br /> <br /> Vastus: <br /> <br /> Mõlema semestri EAP-de arv on piisav täiskoormusel õppides ehk esitatav arve on 0 €.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94325 2015-10-22T00:43:01Z

<p>Klootus: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Andmed:<br /> <br /> X = 28<br /> <br /> Y = 27 <br /> <br /> Vajalik EAP-de hulk aastas on 54 EAP-d. <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &lt;ref name=&quot;Finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Vajalik EAP-de hulk semestris on 27 EAP.<br /> <br /> Vastus: <br /> <br /> Mõlema semestri EAP-de arv on piisav täiskoormusel õppides ehk esitatav arve on 0 €.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94324 2015-10-22T00:42:36Z

<p>Klootus: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Andmed:<br /> <br /> X = 28<br /> <br /> Y = 27 <br /> <br /> Vajalik EAP-de hulk aastas on 54 EAP-d. <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &lt;ref name=&quot;Finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> Vajalik EAP-de hulk semestris on 27 EAP semestris.<br /> <br /> Vastus: <br /> <br /> Mõlema semestri EAP-de arv on piisav täiskoormusel õppides ehk esitatav arve on 0 €.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94323 2015-10-22T00:42:19Z

<p>Klootus: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Andmed:<br /> X = 28<br /> <br /> Y = 27 <br /> <br /> Vajalik EAP-de hulk aastas on 54 EAP-d. <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &lt;ref name=&quot;Finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> Vajalik EAP-de hulk semestris on 27 EAP semestris.<br /> <br /> Vastus: <br /> <br /> Mõlema semestri EAP-de arv on piisav täiskoormusel õppides ehk esitatav arve on 0 €.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94319 2015-10-22T00:35:11Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Andmed:<br /> X = 28<br /> Y = 27 <br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &lt;ref name=&quot;Finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94318 2015-10-22T00:33:46Z

<p>Klootus: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Andmed:<br /> X = 28<br /> Y = 27 <br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94316 2015-10-22T00:30:56Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94314 2015-10-22T00:30:25Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? x = 28 / y = 27<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94307 2015-10-22T00:26:46Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94304 2015-10-22T00:25:51Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks on õppeaastas 60 EAP (täiskoormus). &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94298 2015-10-22T00:22:24Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee . &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;www.eesti.ee&quot;&gt;[https://www.eesti.ee/est Eesti.ee]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94289 2015-10-22T00:19:03Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94285 2015-10-22T00:18:02Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudengil) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. &lt;ref name=&quot;Kui suur on toetus?&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94283 2015-10-22T00:15:44Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem , tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta võib olla kuni 329 eurot ning ta peab õppima täiskoormusega täites õppekava nõudeid täies mahus.&lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94275 2015-10-22T00:04:38Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94273 2015-10-22T00:02:20Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. &lt;ref name=&quot; Teenuste tasumäärad &quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94272 2015-10-22T00:00:31Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on 20 €. &lt;ref name=&quot;Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ 5]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94270 2015-10-21T23:58:05Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref name=&quot;5.2.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94269 2015-10-21T23:55:47Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94267 2015-10-21T23:52:49Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis &lt;ref name=&quot;5.2.8.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94264 2015-10-21T23:49:39Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94263 2015-10-21T23:47:46Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. &lt;ref name=&quot;5.3.7.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.7.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94261 2015-10-21T23:42:48Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;5.2.13.&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94260 2015-10-21T23:42:04Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot;(Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94259 2015-10-21T23:41:36Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot; (Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94258 2015-10-21T23:40:58Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref name=&quot; (Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94257 2015-10-21T23:40:45Z

<p>Klootus: /* Viited */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;(Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94256 2015-10-21T23:40:11Z

<p>Klootus: /* Viited */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;(Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> &lt;ref name=&quot; (Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&lt;/ref&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94255 2015-10-21T23:37:33Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;(Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94254 2015-10-21T23:36:22Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. &lt;ref&gt;(Õppekorralduseeskiri 5.2.13.)&lt;/ref&gt;</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94252 2015-10-21T23:33:42Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94251 2015-10-21T23:33:32Z

<p>Klootus: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94250 2015-10-21T23:32:57Z

<p>Klootus: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus A'''</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94249 2015-10-21T23:31:44Z

<p>Klootus: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> <br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> <br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> <br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> <br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> <br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> <br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> <br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=94248 2015-10-21T23:30:53Z

<p>Klootus: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> 1) Esimeses õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingukorraldusest. Tutvustati erinevaid võimalusi pärast EIK-i lõpetamist ning kuidas edukalt läbida need 3 aastat. Loeng andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks. Lisaks räägiti tegevustest väljaspool kooli, mis osutus väga kasulikuks kuna tänu sellele olen rohkem kursis ja osalen erinevates organisatsioonides. Väga huvitav oli kuulata IT ala tegelaste nõuandeid ja kogemusi. Loeng sobis hästi aasta algusesse, kuna andis esmakursuslastele enesekindlust.<br /> 2) Teise loengu esinejaks oli Tiina Seeman, kes andis meile ülevaate IT projektide juhtimisest. Tiina Seeman oskas väga huvitavalt rääkida, kuidas ta sattus IT valdkonda ning andis ülevaate sellest, kui tähtis on IT projektide juhtimine. Loengu puhul meeldis just see, et tema jutust tuli välja, et kunagi pole hilja ennast edasi arendada. Seemanil tekkis huvi IT vastu alles 20ndate eluaastate lõpus ning nüüd on ta suutnud rakendada oma kahte ülikoolis omandatud kraadi ühel erialal. Lisaks tõi esineja välja, et alati tuleks arvestada kliendi soovidega, sest vastasel juhul on projekti läbikukkumise võimalus väga suur.<br /> 3) Kolmanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis oma kogemusest õppimisega. Elar Lang on olnud veebirakenduste arendaja ning nüüd tegeleb veebirakenduste turvalisuse testimisega ja koolitustega. Peale kutsekooli lõpetamist tekkis tal pikk paus õppimisega. Tegeles pigem tööga ning vabast ajast õppis programmeerimist. Lisaks olid eelarvamused õppimise kohta halvad. Soov ülikooli minna tuli sellest, et kuigi IT alased oskused olid olemas, ei olnud neid piisavalt. Tema suhtumist „Ok. Vaatab, mis saab.“ võin seostada ka enda algse suhtumisega. Peale ülikooli minekut mõistis ta, kui vajalik on enda harimine ja arendamine, Tema loeng motiveeris rohkem pingutama ning vaeva nägema. Kõik on mõtlemises kinni. Kokkuvõtvalt öeldes meeldis Elari jutt väga, ta andis häid nippe õppimiseks, motiveeris ning andis kasulikke nõuandeid.<br /> 4) Neljandat loengut viis läbi Taavi Tuisk, kes tutvustas süsteemi administraatori elu. Ta rääkis süsteemi administraatorile vajaminevatest omadustest, mis on näiteks suur pingetaluvus ning hea suhtlemisoskus. Lisaks tutvustas oma tööd ning oskuseid. Ta rääkis ka süsteemihalduri ametieetikast, mis oli väga kasulik. Nimelt sellest, kui tähtis on hoida eemal kasutaja privaatandmetest ning mis selle reegli rikkumine võib kaasa tuua. Loeng oli väga konkreetne ja spetsiifiline. Taaskord mainiti, et programmeerimise oskus on väga vajalik ning ei ole ainult arendajate pärusmaa.<br /> 5) Viienda loengu esinejaks oli Kert Suvi, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kert ise on hariduselt veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Loengus räägiti testimise vajalikkusest ning selle puudulikkusest. Tihti peale ei võeta testimist tõsiselt, kuna spetsialiste on vähe ning ajast jääb puudust. Testimine peaks kuuluma tarkvara arenduse loomuliku protsessi juurde, kuid kahjuks see nii ei ole. Lisaks sain loengu käigus teada testija olemusest ning vajalikest omadustest. Loeng pani mind mõistma testimise vajalikkusest.<br /> 6) Kuuendat loengut viis läbi Targo Tennisberg. Loeng rääkis tarkvaraarendusest maailmast. Ta tõi võrdlusi vanaaja alkeemikutega. Üks üllatuslikumaid fakte oli see, et IT valdkond on kliendi rahulolu võttes üks madalamaid. Targo rääkis IT olemusest meie ümber ja ühiskonnas. Nagu ka Tiina Seeman rõhutas, on IT projektides väga tähtis omavaheline kommunikatsioon ja koos probleemide lahendamine. Lisaks kordas Targo ka teiste esinejate mõtet, et IT-s on väga tähtis iseseisev töö ning pidev enda arendamine. Koolis õpetatavad teadmised ei ole piisavad. Loengus on mitmeid soovitusi, kuidas saada head töökohta ning mis on oluline. Targo andis erinevaid vaatepunkte õppimise kohta, mis tema arust on tähtis ja mis mitte. Kokkuvõtvalt jäävad oluliseks saavutused ja pingutamine. Lisaks arendajana pead üritama võimalikult hästi kliendi soove tõlgendada.<br /> 7) Eelviimase loengu esineja oli Tanel Unt, kes rääkis ettevõtete loomisest ja oma kogemusest sellega. Ta alustas juba noorelt start-up-idega ning peagi mõistis, et palga töö ei ole tema jaoks. Enda firma loomisel on väga palju positiivseid külgi nagu näiteks suurem vabadus, kuid ka negatiivseid külgi. Võrreldes palgatööga, on firma juhtimisel vastutus palju suurem. Ka Tanel mainis ära, et ülikool ei anna piisavalt teadmisi. Paljud teadmised tulevad just kogemustega. Isiklikult meeldis mulle see, et ma sain teadmisi ettevõtja tööst ning kasulikke nõuandeid. Endalgi soov tegeleda tulevikus IT ettevõtlusega. Tooksin veel välja selle, et esineja rääkis huvitavaid juhtumeid välismaise firmaga Kosovost.<br /> 8) Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Põhi teemaks jäi loengus andmeanalüüsimine. Kaasati palju publikut ning toodi häid näiteid, mis tegi loengu väga huvitavaks. Räägiti analüüsimise vajadusest ning kus me seda kohtame. Andmete analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutust paljudes erinevates valdkondades. Alustades moetööstusega lõpetades pangandusega. Üheks näiteks võib tuua, kuidas veinitööstused analüüsisid enne sensorite olemasolu kahjurite olemasolu. Nimelt istutati iga viinamarja peenra rea ette roosipõõsas, kuna kahjurid tulevad alati esimesena roositaimedele. Lisaks rääkis Oleg oma 40 aasta suurusest kogemusest IT-s. Erialaseid teadmisi ma eriti ei täiendanud loengu käigus, kuid Oliver Kadak oli väga kuulamapanev. Loengu teema oleks võinud olla veidi kitsam ja konkreetsem. <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga harivad ning tulevikule mõtlema panevad. Mitmetel esinejatel oli ühiseid jooni ning arusaamasid. Nendest võib välja tuua, et pea iga esineja arvab, et parema tuleviku nimel tuleb pingutada ja vaeva näha. Eriti meeldisid Tiina Seeman ja Elar Lang, kes suutsid väga hästi motiveerida.</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=93986 2015-10-21T17:49:47Z

<p>Klootus: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=93979 2015-10-21T17:43:16Z

<p>Klootus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==</div>

Klootus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Klootus&diff=93977 2015-10-21T17:42:59Z

<p>Klootus: Created page with &quot; == Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Kerttu Liis Lootus Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015 == Essee ==&quot;</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor: Kerttu Liis Lootus<br /> Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==</div>

Klootus