ICO wiki - User contributions [en]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2013

2013-06-05T14:11:31Z

Kluik: /* Meeskonnad 2013 */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2013=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail'''
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 23. märts 2013.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema 30. märts 2013
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus'''
** Veebiteenus peab olema valmis ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 26. mai 2013.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 04. juuni 2013
** <ins>'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''</ins>


* '''Klientrakendused'''
** Klientrakendused peavad olema valmis ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 26. mai 2013.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 04. juuni 2013
** <ins>'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''</ins>




==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* Kogukondade kaasamine
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või
kaarel.raspel [ät] gmail.com (+372 522 2468)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2013 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua kontroll, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui seda nime on pakkunud vähemalt kaks erinevat kasutajat
* luua roll-back'i võimalus juhuks, kui mõni kasutaja on tegelenud spämmimisega

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel oma kontaktibaase omavahel jagada
* luua võimalus pakkuda kontaktibaasis leiduvate nimede järgi sobivaid nimesid

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel erinevaid vooge grupeerida
* luua võimalus voogudes leiduvate uudiste puhverdamiseks (voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega)

= Meeskonnad 2013=

*Meeskond "[[Laenutajad]]"
** Kristjan Tõnismäe
** Veiko Lääts
** Andreas Plado
** Xiangwei Zuo

Retsensioon meeskonnale Laenutajad meeskonnalt Un [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laenutajad Retsensioon]

*Meeskond "[[Bleh]]"
** Lennart Ploom
** Kalev Kärpuk
** Jaak Peldes

*Meeskond "[[KKMK]]"
** Kaido Tarma
** Katre Paabo
** Mark-Hendrik Mäeste
** Kaisa Taelma

*Meeskond "[[CSharpArt]]"
** Kristo Roosileht (D22)
** Mihkel Kadarik (D22)
** Henri Kroosmann (D61)
** Ats Rand (D22)
Retsensioon meeskonna Trenniinfo [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Trenniinfo] XML-faili kohta.

*Meeskond "[[REMS]]"
** Mart Lehtmets
** Renet Pirso
** Egon Lund
** Sander Perens
*** Retsensioon meeskonnale BitByBit [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitByBit]
*** Retsensioon meeskonnale JaRe [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:JaRe]

*Meeskond "[[X-Ladu]]"

** [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:V Meeskonna X-Ladu poolt tehtud retsensioonid meeskonna V kohta]
** Marek Kirillov
** Tiit Tallermaa
** Rando Laisaar
** Siim Treilmann
*** Retsensioon meeskonna X-Ladu teenuse kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KKMK#Retsensioon_meeskonna_.22X-Ladu.22_Teenuse_.C3.BClesande_kohta]
*** Retsensioon meeskonna X-Ladu klientrakenduse kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KKMK#Retsensioon_meeskonna_.22X-Ladu.22_Klientrakenduse_.C3.BClesande_kohta]

*Meeskond "[[KK_without_K]]"
** Kaur Pääro
** Kaspar Urban
***XML ülesande retsensioon Tiim AFFA II kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AFFA_II]
***XML ülesande retsensioon Tiim RM kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RM#XML_Retsensioon]
***Klientrakenduse ja Api retsensioon Tiim Ulgurmutid kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ulgurmutid#Teenuse_ning_klientrakenduse_retsensioon]

*Meeskond "[[Meeskond "asdasdasd"]]"
** Karl Kadalipp (D21)
** Robert Pärn (D31)

<ul>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22asdasdasd%22#Retsensioon_meeskonna_.22asdasdasd.22_klientrakenduse_ja_teenuse_kohta Retsensioon] klientrakenduse ja teenuse kohta meeskonnalt Laenutajad</ul>

*Meeskond "[[JaRe]]"
** Rene Ott
** Jaan Kängsepp
** Laura Närska
*** Retsensioon meeskonna GOW [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GOW_xml] XML faili
*** Retsensioon meeskonna Trenniinfo[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Trenniinfo_xml] XML faili kohta.

*Meeskond "[[BitByBit]]"
** Reigo Hein
** Kristjan Luik
** Raul Špilev
** Reelika Lõhmus
***Retsensioon meeskonnale KK_Without_K [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:KK_without_K]
***Kliendirakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnale "SaanEndagaHästiLäbi" [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SaanEndagaH%C3%A4stiL%C3%A4bi]
*Meeskond "[[AFFA II]]"

** Tõnn Talpsepp
** Madis Allikmaa
** Ranno Rass
** Marek Leinjärv
**AFFA II poolt tehtud retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AFFA_II#Retsensioonid]
*** Retsensioon meeskonna AFFA II teenuse kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KKMK#Retsensioon_meeskonna_.22AFFA_II.22_Teenuse_.C3.BClesande_kohta]
*** Retsensioon meeskonna AFFA II klientrakenduse kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KKMK#Retsensioon_meeskonna_.22AFFA_II.22_Klientrakenduse_.C3.BClesande_kohta]

*Meeskond "[[V]]"

*Meeskond "[[Ulgurmutid]]"
** Kristi Paakspuu
** Madis Peep
** Mardo Pahk
***Retsensioon meeskonna CSharpArt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CSharpArt] XML faili kohta.

*Meeskond "[[SaanEndagaHästiLäbi]]"
** Taivo Türnpu

*Meeskond "[[RM]]"
**Ilja Semjonov
**Kirill Rõžkov
**Konstantin Žavoronkov

*Meeskond "[[GOW]]"
**Heimar_Kroonsaare
**Silver Vanamets

<ul>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GOW#Retsensioon_meeskonna_GOW_.C3.BClesande_kohta Retsensioon] XML-i kohta meeskonnalt Laenutajad</ul>

*Meeskond "[[Un]]"
**Lelet Hollo

Talk:SaanEndagaHästiLäbi

2013-06-05T14:06:03Z

Kluik:

=Meeskond „[[V]]“ retsensioon meeskond „SaanEndagaHästiLäbi“ XML-i kohta – 24.03.2013=
Esmalt XML struktuuri vaadates jääb silma, et see on väga lihtsa ülesehitusega. Selline lihtne ülesehitus ei vasta ülesandes püstitatud nõuetele. XML struktuur on küll kohati 4 dimensiooniga, kuid enamus nendel puuduvad atribuudid täielikult. Samas ülesandepüstituses oli nõutud 3-el dimensioonil atribuute, mis oleks enam kui lihtsalt „ID“. Nii mõnegi elemendi oleks võinud atribuudiks panna, näiteks nagu „id“, „sex“.

XSD skeemifaili puhul hakkab silma, et isikukood kirjutatakse sõnena mille pikkus on piiratud 11 tähemärgini. Võibolla on pikkuse piiramine see põhjus miks kasutati sõne, kuid nii ei välistata tähemärkide sisestamist. Alternatiivina oleks võinud kasutada numbritüüpi ning „totalDigits“ piirangut, mis samuti piiraks numbrite arvu. Kuupäevamuutujate puhul jääb arusaamatuks, miks ei kasutada sisseehitatud ajatüüpe. Muus osas tegu väga põhjaliku skeemifailiga, mis ei jäta XML koostamisel eksimusteks ruumi.

XSLT-d ise käivitada proovides ilmnes, et üheski brauseris see ei funktsioneeri, mõningase uurimise järel selgus, et probleemiks on täpitähed. Kui täpitähed olid eemaldatud, siis XSLT kuvas XML-is peituva isiku info ilusti vormistatult. Ainus silma häiriv tõik on sünniaeg, mis kuvatakse kujul „198911118“, siinkohal oleks võinud selle paremini loetavaks vormistada. Meeldib idee, et sugulaste ID-d on lingid, mille kaudu võiks vajadusel ka nende info kohe kättesaadav olla, kahjuks selle lõpuni teostus oleks nõudnud juba mingisuguse teenuse olemasolu. XSLT stiilifaile oli ülesandepüstituses nõutud 2 või 3, seega on üks ülesande täitmisest puudu.

Kokkuvõtteks on meeskonnal küll mõningaid puudujääke, kuid kohati on tehtud rohkemgi kui vaja, näiteks väga põhjalik XSD fail. Oleks oodanud ka XSLT näidet konkreetse XML-i peal, kuid ülesandepüstitusel seda otseselt nõutud ei olnud. Töö tulemusestest jääb siiski mulje, et XML teema on läbi töötatud ning aru saadud selle rakendamise võimalustest.

<b>Meeskond "[[V]]"</b>

==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale „SaanEndagaHästiLäbi“==
<b>Meeskonnalt AFFA II</b>

Klientrakenduse kirjutamise tegi eBay API kasutamine tõenäoliselt keerulisemaks. Enda kirjutatud teenuse kasutamine on mõnevõrra lihtsam, kui mõne teise osapoole pakutavat teenust kasutada ja seal tekkivaid probleeme lahendada.

Programmi struktureeritus on hea. On näha, et on kasutatud DAO mustrit, mis aitab andmete hankimist nende programmis kasutamisest eraldada. Samas on koodi kommenteerimine puudulik. Kommentaarid on ainult päringu koostamise klassis (Query.cs) ning need on pärit eBay API näitest. Koodi on suhteliselt vähe ja midagi väga keerulist ei ole, kuid kommentaarid teeksid kiire ülevaate saamise kergemaks.

Programmi kasutamiseks võiks olla lühike juhend kirjutatud. Näiteks võiks kirjas olla, kust ja kuidas saab ItemID, mis on programmi kasutamiseks hädavajalik. Väike selgitus, milleks ja kellele sellist programmi vaja on, oleks tore.

Programmi ülesehitus võiks olla selline, et see mittesobiva sisendi korral ei jookseks kokku. Praegu jookseb vale toote numbri sisestamisel programm kokku. Ilmselt oleks mõistlik kasutaja sisendit kontrollida ja proovida mingit abistavat tagasisidet anda. Lihtsustusena võiks kasutaja saada sisestada ka URL-e.

Proovides lisada asja, mis on juba nimekirjas olemas, võiks programm kasutajat teavitada, et selline asi on juba nimekirjas või siis olemasolevat lihtsalt uuendada. Praegu saab terve nimekirja ühte ja sama asja täis kirjutada.

Kujundus on tehtud üsna minimaalne ja lihtne, kuid XAML-is saaks paremini kasutajaliidese elemente paigutada, et programmiakna suuruse muutmist arvesse võtta. Praegu avaneb programm sellises suuruses, et alumised nupud jäävad pooleldi teise elemendi taha peitu ning kõik on fikseeritud mõõtudega. Akent suureks tehes ei kasva DataGrid-i laius, väiksemaks tehes ei mahu see akna piiridesse ära ja mingisugust kerimisriba ei teki. Kui kujunduses oli ette nähtud, et programmi kasutatakse fikseeritud mõõtudega, siis peaks selle ka programmis rakendama. Samuti võiks väikeseid mugavusi lisada, näiteks kui tootenumber on sisestatud, siis enter-klahviga võiks toimuda lisamine. Uue asja lisamise alustamisel võiks TextBox-i algse sisendi ära kustutada.

Kokkuvõttes vajab klientrakendus veel arendamist. Üldiselt lahendatud funktsionaalsus töötab korrektsete sisendite korral ning kood on hästi struktureeritud, kuid ei ole kommenteeritud. Programmil võiks rohkem funktsionaalsust, et juba lisatud asju saaks eemaldada. Programmi sulgemisega kaovad kõik andmed. Lahendusest jääb kiirustatud mulje, programmi üldine maht ja teostatud funktsionaalsus on suhteliselt vähene, ei ole arvestatud võimalusega, et sisend ei ole korrektne.

==Meeskond BitByBit retsensioon meeskonna „SaanEndagaHästiLäbi“ kliendirakendust ==

Nagu ka Wikis öeldud siis kliendirakendus polnud enda teenuse kohta tehtud, vaid hoopis Ebay veebiteenus. Teenusega saab ebayst igasuguseid tooteid nimekirja lisada, salvestada neid hindu vaadata ja lisaks saab valida eraldi ühe toote ja nupule vajutades selle lingile liikuda.

Alustuseks, oleks võinud olla mingi väike kasutusjuhend ka rakendusele. Küll aga välimuse peale väga ei panustatud tundub et rakendus teeb nii nagu kirjelduses oli öeldud. Koodi vaadates tundub et on otse vastu andmebaasi tehtud rakendus. Andmebaasi mudelile lähenemiseks läheb aga vaja vanemat sql serverit. Aga asi töötab siis nii et on olekas sihuke MainView kus on ära kirjeldatud üks rida (ehk ühe toote id hind pealkiri ja asukoht). Siis Mainwindow cs failis on loodud list nendest ridadest. Aga et kuvada seda mida saadakse Ebayst on ka tehtud meetod et neid ridu konverteerida kuvatavateks ridadeks. Kindlasti üks raskemaid kohti võis olla urli ehitamine mingi toote otsinguks (seda saab näha Query nimelises klassifailis). Veel on seal sihuke huvitav klassifail nagu DAO kus on paar huvitavat meetodi. Komenteerimine ja dokumentasioon on puudu seega usun, et need meeotid on mõeldud : esimene andmebaasist kõikide esemete listi tagastamine, kasutatud on päringut seal sees mis käivitamisel toob kõik esemed ja paneb nad listi, teiseks on uue eseme lisamine andmebaasi.

Natu vigane, asi mis arusaamatuks jäi oli esemete lisamine, sinna esiteks kuluks väike veahaldus ära, et kui sisestada näiteks negatiivseid arve, et siis ta ei hakaks kokku jooksma.

Veel , olgugi et disainikallal ei ole viisakas nuriseda, siis rakenduse käivitamisel olid nupudu pooleldi jäänud akna ääre alla peitu.

Mõteid asja edasiarendamiseks - Nagu enne sai mainitud siis vb kujundusele rõhku panna, et ei usu et oleks väga raske lisada sihukene dünaamiline kujundus juurde, mis lubaks kasvõi aknale mingeid kindlaid mõõte. Et sesmõtes on idee huvitav, võimalik teha oma nagu isiklik osukorv, mis võiks tulevikus näiteks olla telefonipeal, et kui oled online saad oma esemed kõik väljavalida ja hindu uurida, ja kustutada vajadusel ning siis kui järgminekord internetile lähedale saab et siis see sünkoniseeriks kasutajaga ära.

Kokkuvõtvalt on rakendus väga hästi ehitatud ja igati töökorras, et hea näide sellest et ei pea tingimata enda teenuse kohta ka kliendirakedust tegema, vaid saab ka teisiti. Lisaks ,et just sihuke väga huvitav teema valiti, ning et seda kõike tehti üksi. Kui aga peab nurisema siis võib öelda, et suuremosa koodi oli komenteerimata, ehk kui ma siin rakenduses millestki valesti arusain, siis vabandust. Veel on ka projekti failide hoidmine veits lahtine, et ühest kohast tuleb andmebaasi fail ja seal samas lähedal on kohe üks pilt mis käib vaatega kaasas.
==Meeskond BitByBit retsensioon meeskonna „SaanEndagaHästiLäbi“ teenust ==

Nagu Kliendirakendues sai mainitud siis alati ei pea endatehtud teenus ja kliendirakendus kokku minema. Teenusest endast siis - põhimõteliselt peaks see olema võimeline inimeselt andmeid küsima ja siis neid salvestama kuhugi. Selleks on tehtud järgnevad meetodid: “personRequest” - mis pärib andmebaasist isiku isikukoodile, “createPerson” - mis loob andmebaasi isiku kirje vastavalt sisendanmetele, “updatePerson” - uuendab andmebaasi isiku kirjet vastavalt sisendandmetele, “deletePerson” - kustutab isiku andmebaasist.

Koodist rääkides, siis on väga hästi struktureeritud. Niih kui koodis vaadata (Iservice Interface) neid meetode siis esimesel kolmel meetodil on sisendiks person mingit liiki objekt. Kuid viimasel ehk deletil on sisendiks String tüüpi id, mis tundub veider, kuid kõik need meetodi kasutavad Data access layerit ning seal on delete ikkagi intiga. Kuid rääkides sellest andmebaasi kihist lähemalt siis ma võin jälle eksida vähese komenteerimise pärast, aga meetodid olid realiseeritud nii et inimeselugemisel tehakse query kus küsitakse kõiki person tüübi välju erladi, need moodustavad Dataoptions muutuja mida omakorda kasutatakse andmebaasist millegi laadimiseks. Peale seda käivitatakse pärin mis tagastab selle id koodiga person ja valitakse listist esimene. Personi lisamise meetod tundub tavaline nagu kooliski tehtud, aga update on jälle natu teistsugune, kus on lihtsalt meetodi nimi teine (attach) ja siis salvestatakse andmebaasi. Delete meetod on aga jälle huvitav lähenemine, kus võetkse decimal parameetrina ette ja otsitakse queryga list personitest. Siit ka väike segadus, et ta teeb uue muutuja listi neist personitest ja kui see list on suurem kui null siis teeb uue isiku muutuja mille ta väärtustab selle listist saadud isikuga ja muudab selle active state false’iks.

Kokkuvõtvalt tundus huvitav töö ja sai näha kuidas teisiti admebaasiga läbikäia, kuigi oli kohti kus tundus et kirjutati rohkem koodi kui oleks pidanud.

BitByBit

2013-03-23T13:55:41Z

Kluik: Created page with '=Liikmed= * Reigo Hein * Kristjan Luik * Raul Špilev * Reelika Lõhmus == XML andmefail == Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeem…'

=Liikmed=
* Reigo Hein
* Kristjan Luik
* Raul Špilev
* Reelika Lõhmus

== XML andmefail ==
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.

Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

=== XML ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<music xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
xsi:noNamespaceSchemaLocation="MusicXSD.xsd">
<artist name="Gojira">
<album id="1" title="The Way of All Flesh" year="2008" genre="Progressive metal">
<song tracknumber="1" title="The Art of Dying" song_genre="Progressive Death Metal">
<comments>\M/</comments>
</song>
<song tracknumber="2" title="A Sight to Behold" song_genre="Metal">
<comments>...</comments>
</song>
<song tracknumber="3" title="The Way of All Flesh" song_genre="Melodic Death Metal">
<comments>!!!</comments>
</song>
<song tracknumber="4" title="Toxic Garbage Island" song_genre="Progressive Death Metal">
<comments>Based on an island, which actually exsists.</comments>
</song>
<album_comments>The second studio album by French metal band Gojira.</album_comments>
</album>
<album id="2" title="The Link" year="2003" genre="Progressive metal">
<song tracknumber="1" title="Embrace the World" song_genre="Progressive Death Metal">
<comments>\m/</comments>
</song>
<album_comments>The fourth studio album by French metal band Gojira.</album_comments>
</album>
</artist>
<artist name="Young Jeezy">
<album id="1" title="The Inspiration" year="2006" genre="Gangsta Rap">
<song tracknumber="1" title="Hypnotize" song_genre="Gangsta Rap">
<comments>Lots of hard hitting bass.</comments>
</song>
<song tracknumber="2" title="I Luv It" song_genre="Gangsta Rap">
<comments>Uncencored.</comments>
</song>
<album_comments>Also known as The Inspiration: Thug Motivation 102</album_comments>
</album>
</artist>
<artist name="Ludwig van Beethoven">
<album id="1" title="N/A" year="1801" genre="Classical">
<song tracknumber="1" title="Piano Sonata No. 14 in C-sharp minor" song_genre="Classical piano sonata">
<comments>One of Beethovens most known piano pieces. Commonly known as "Moonlight Sonata".</comments>
</song>
<song tracknumber="2" title="Symphony No. 9 in D minor" song_genre="Classical piano sonata">
<comments>Classical piece</comments>
</song>
<song tracknumber="3" title="Symphony No. 5 in C minor" song_genre="Classical Symphony">
<comments>One of Beethovens most known symphonies.</comments>
</song>
<album_comments>I don't think that they had albums back then.</album_comments>
</album>
</artist>
</music>

</pre>

=== XMLi skeem (XSD) ===
<pre>

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="music">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="artist">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="album">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="song">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="comments" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="tracknumber" type="xs:integer" use="required" />
<xs:attribute name="title" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="song_genre" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="album_comments" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:integer" use="required" />
<xs:attribute name="title" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="year" type="xs:integer" use="required" />
<xs:attribute name="genre" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>

</pre>
=== XSLT 1 ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title></title>
</head>
<body>
<h2> Kõik metalli sisaldavad lood</h2>
<xsl:for-each select="music/artist/album/song">
<xsl:if test="contains(@song_genre, 'Metal')">
<ul>
<li>

<xsl:value-of select="@title" />
</li>
</ul>
</xsl:if>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</pre>
=== XSLT 2 ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>

<xsl:stylesheet version="1.0"
xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:template match="/">
<html>
<body text="black">
<h2>Albumid:</h2>
<xsl:for-each select="music/artist/album">
<div style="border-style:dashed;border-width:1px">
<p>Album: <xsl:value-of select="@title"/></p>
<p>Aasta: <xsl:value-of select="@year" /></p>

<p>Zanr: <xsl:value-of select="@genre"/></p>

<ul>
<xsl:for-each select="song">
<li>
<xsl:value-of select="@title"/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</div>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</pre>
=== XSLT 3 ===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>

<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<h2>Artists - Albums</h2>
<table>
<tr>
<th>
Artists
</th>
<th>
Albums
</th>
</tr>
<xsl:for-each select="music/artist">
<tr>
<td class="artists">
<xsl:value-of select="@name"/>
</td>
<td class="albums">
<ul>
<xsl:for-each select="album">
<li><xsl:value-of select="@title"/></li>
</xsl:for-each>
</ul>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2013

2013-03-23T13:21:04Z

Kluik: /* Meeskonnad 2013 */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2013=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail'''
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 23. märts 2013.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema 30. märts 2013
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus'''
** Veebiteenus peab olema valmis ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 4. mai 2013.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 11. mai 2013
** <ins>'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''</ins>


* '''Klientrakendused'''
** Klientrakendused peavad olema valmis ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 18. mai 2013.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 25. mai 2013
** <ins>'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''</ins>




==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* Kogukondade kaasamine
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või
kaarel.raspel [ät] gmail.com (+372 522 2468)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2013 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua kontroll, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui seda nime on pakkunud vähemalt kaks erinevat kasutajat
* luua roll-back'i võimalus juhuks, kui mõni kasutaja on tegelenud spämmimisega

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel oma kontaktibaase omavahel jagada
* luua võimalus pakkuda kontaktibaasis leiduvate nimede järgi sobivaid nimesid

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel erinevaid vooge grupeerida
* luua võimalus voogudes leiduvate uudiste puhverdamiseks (voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega)

= Meeskonnad 2013=

*Meeskond "[[KKMK]]"
** Kaido Tarma
** Katre Paabo
** Mark-Hendrik Mäeste
** Kaisa Taelma

*Meeskond "[[CSharpArt]]"
** Kristo Roosileht (D22)
** Mihkel Kadarik (D22)
** Henri Kroosmann (D61)
** Ats Rand (D22)

*Meeskond "[[REMS]]"
** Mart Lehtmets
** Renet Pirso
** Egon Lund
** Sander Perens

*Meeskond "[[X-Ladu]]"
** Marek Kirillov
** Tiit Tallermaa
** Rando Laisaar
** Siim Treilmann

*Meeskond "[[KK_without_K]]"
** Kaur Pääro
** Kaspar Urban

*Meeskond "[[Meeskond "asdasdasd"]]"
** Karl Kadalipp (D21)
** Robert Pärn (D31)

*Meeskond "[[JaRe]]"
** Rene Ott
** Jaan Kängsepp
** Laura Närska

*Meeskond "[[BitByBit]]"
** Reigo Hein
** Kristjan Luik
** Raul Špilev
** Reelika Lõhmus

Tech Support

2012-11-25T22:00:30Z

Kluik: /* Prototüüp */

= Kirjeldus =
Projekt on inimestel võrgus turakat mängida. Bot loogika on esialgu nö nice to have feature.
Tegemist on W8 rakendusega.

=Analüüs=
===Projekti eesmärk===

Projekti eesmärgiks on võimaldada inimestel võrgus mängida sellist kaardimängu nagu turakas. Meile teadaolevalt sellist võimalust varem ei ole realiseeritud või kui ka on, siis pole see võimalus väga levinud. Turakas on aga Eestis ning meie lähiümbruses üsna populaarne mäng ning võimalus seda võrgus sõpradega mängida pakub kindlasti paljudele huvi.

===Mängu reeglid===
Kuigi turakas on väga levinud ning pea kõik meie tuttavad on seda korduvalt mänginud on reeglite kirjapanemine siiski keeruline. Praktiliselt iga sõpruskond on välja kujundanud oma reeglite nüansid ning uue inimesega mängides tekib alati mitmeid vaidlusi. Ka oma rühmasiseselt kulus meil pikk aeg, et kokku leppida, milliste reeglite põhjal me siis oma rakenduse lõpuks ehitame. Reeglid, mis lõpuks said kokku lepitud, on järgnevad:

Mängijaid võib olla 2 kuni 6. Lauas on 36 kaarti (kaardid väärtustega kuuest ässani). Iga mängija saab mängu alguses 6 kaarti kätte ning mängu alguses määratakse arvuti poolt ka trumpmast, mis on teistest mastidest tugevam.
Esimese käigu õiguse otsustab arvuti selle põhjal, millisel mängijal on kõige väiksem trumpkaart. Kui peaks juhtuma, et ühtegi trumpi ühegi mängija käes ei ole, otsustab arvuti esimese mängija juhuslikult. Edasi käib mäng ringikujuliselt, mängijad käivad vaheldumisi kuni selgub võitja.
Esialgses lähendusena on mäng saatmisteta. Nice to have feature võimaldab mängu alguses valida ka saatmistega mängu.
Esimene mängija käib välja suvalise endavalitud kaardi, mis tal käes on. Temast järgmine mängija peab selle kaardi kinni katma (“tapma”), järgmisele mängijale edasi saatma või kaardi üles võtma.
Edasi saata saab ainult samaväärse kaardi numbri või pildiga olenevalt mis kaart esimesena lauale pandi. Seega kokku saab olla maksimaalselt kolm saatmist.
Kaarti “tappa” saab ainult sama masti kaardiga, mis on tugevam või trumbiga. Trumpi saab tappa ainult teise trumbiga.Tapetud kaardid lähevad n.ö. prahihunnikusse ning neid enam mängus ei kasutata. Maksimum tapmiste arv on 6 ning isegi kui tapval mängijal on käes rohkem kaarte ei saa talle üle kuue kaardi tapmiseks ette käia.
“Round” ehk voor kestab nii kaua kuni mängijal, kes tapab, on kõik talle käidud kaardid ära tapetud või kaardid üles võetud. Kui mängija suudab kõik kaardid mis talle käiakse ära tappa lähevad need prahihunnikusse ning tapja kord on käia ringis järgmisele mängijale esimene tapetav kaart. Kui tapval mängijal ei ole võimalik kõiki talle käidud kaarte tappa, siis peab ta kõik laual olevad kaardid üles võtma. Mängija võib kaardid üles võtta ka siis, kui ta ei soovi strateegilistel põhjustel neid tappa (näiteks kui ainus variant tapmiseks oleks trumpäss). Kui mängija võtab kaardid üles kaotab ta võimaluse järgmisele mängijale kaarti tapmiseks käia ning on ringis järgmise mängija kord käia. Tapmine ei ole kohustuslik. Korraga saab mängijal ees olla üks tapmata kaart (saatmiste korral maksimaalselt 4 ühesugust kaarti). Uut kaarti tapmiseks saab mängijale ette käia alles siis, kui eelmine kaart on tapetud. Kaardi tapmiseks käimise õigus liigub samamoodi ringikujuliselt nagu muu mängu käik. Kui üks mängija ei soovi rohkem midagi tapmiseks käia on järgmise kord, kuni keegi ei soovi enam ühtegi kaarti käia, või kuni laual on tapetud 6 kaarti. Kui kaardipakk laual on tühi ning vooru alguses on mängija käes vähem kaarte kui 6, siis on maksimaalne kaartide arv, mida võib mängijale käia võrdne tema käes olevate kaartide arvuga (aga siiski mitte suurem kui 6).
Peale igat vooru täiendavad kõik mängijad oma kaarte lauas olevast kaardipakist et järgmiseks vooruks oleks jälle vähemalt 6 kaarti käes. Kaarte jagab pakist arvuti, mis määrab selleks ära õige järjekorra. Esimesena antakse kaarte juurde sellele mängijale, kes viimases voorus esimesena käis ning edasi sealt ringikujuliselt järjest igale mängijale, kellel kaarte puudu on. Mängija, kellel on kaarte käes 6 või rohkem (ei suutnud tappa), ei saa juurde ühtegi kaarti.
Mäng kestab nii kaua kuni lauas jätkub kaarte. Võidab see mängija, kellel pärast kaardipaki lõppemist esimesena kaardid käes otsa saavad.

===Must have funktsionaalsus:===
* Mäng peab olema algusest lõpuni multiplayer mänguna võrgus mängitav vastavalt reeglitele
* Windows 8 rakenduse reeglitele vastav

===Nice to have funktsionaalsus:===
* Saatmistega mängu valimine enne mängu algust
* Vestluse võimalus
* Veel mingid valitavad erireeglid (nt. tapmine on võimaluse korral kohustuslik vms.)
* Bot mängija

===Rakenduse problemaatilised osad===
Arvatavasti kujuneb mängu realiseerimisel kõige keerulisemaks multiplayer funktsionaalsuse realiseerimine. Esialgu on plaanis kasutada Azure võimalusi. Alternatiiviks oleks p2p rakenduse valmistamine.
Kuna mäng on kavas valmistada Windows 8 rakendusena ja tegu on võrdlemisi uue tehnoloogiaga, siis on algusest peale selge, et ülesanne sisaldab palju iseseisvat avastamist.
Kolmas ettenähtav keerukus on meeskonnatöö efektiivne korraldamine. Hetkel pole veel täpne tööjaotus paigas.
===Lisaks===
[https://docs.google.com/file/d/0B1G16zI23fQDeXNtVnV1NUxpTUE/edit?pli=1 ProtsessiVoog]
=Prototüüp=
[https://github.com/KatrePaabo/projektTurakas Prototüüp]

= Tööjaotus =
* Katre Paabo - Projekti juht
* Kristjan Luik
* Mart Tarvis
* Erkko Kebbinau
* Robert Kolk

= Logi =

===== 28. Oktoober =====
* Projektijuhi määramine.
* Wiki-lehe loomine.
* Projekti idee vormistamine.

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

Tech Support

2012-11-25T21:38:43Z

Kluik:

= Kirjeldus =
Projekt on inimestel võrgus turakat mängida. Bot loogika on esialgu nö nice to have feature.
Tegemist on W8 rakendusega.

=Analüüs=
===Projekti eesmärk===

Projekti eesmärgiks on võimaldada inimestel võrgus mängida sellist kaardimängu nagu turakas. Meile teadaolevalt sellist võimalust varem ei ole realiseeritud või kui ka on, siis pole see võimalus väga levinud. Turakas on aga Eestis ning meie lähiümbruses üsna populaarne mäng ning võimalus seda võrgus sõpradega mängida pakub kindlasti paljudele huvi.

===Mängu reeglid===
Kuigi turakas on väga levinud ning pea kõik meie tuttavad on seda korduvalt mänginud on reeglite kirjapanemine siiski keeruline. Praktiliselt iga sõpruskond on välja kujundanud oma reeglite nüansid ning uue inimesega mängides tekib alati mitmeid vaidlusi. Ka oma rühmasiseselt kulus meil pikk aeg, et kokku leppida, milliste reeglite põhjal me siis oma rakenduse lõpuks ehitame. Reeglid, mis lõpuks said kokku lepitud, on järgnevad:

Mängijaid võib olla 2 kuni 6. Lauas on 36 kaarti (kaardid väärtustega kuuest ässani). Iga mängija saab mängu alguses 6 kaarti kätte ning mängu alguses määratakse arvuti poolt ka trumpmast, mis on teistest mastidest tugevam.
Esimese käigu õiguse otsustab arvuti selle põhjal, millisel mängijal on kõige väiksem trumpkaart. Kui peaks juhtuma, et ühtegi trumpi ühegi mängija käes ei ole, otsustab arvuti esimese mängija juhuslikult. Edasi käib mäng ringikujuliselt, mängijad käivad vaheldumisi kuni selgub võitja.
Esialgses lähendusena on mäng saatmisteta. Nice to have feature võimaldab mängu alguses valida ka saatmistega mängu.
Esimene mängija käib välja suvalise endavalitud kaardi, mis tal käes on. Temast järgmine mängija peab selle kaardi kinni katma (“tapma”), järgmisele mängijale edasi saatma või kaardi üles võtma.
Edasi saata saab ainult samaväärse kaardi numbri või pildiga olenevalt mis kaart esimesena lauale pandi. Seega kokku saab olla maksimaalselt kolm saatmist.
Kaarti “tappa” saab ainult sama masti kaardiga, mis on tugevam või trumbiga. Trumpi saab tappa ainult teise trumbiga.Tapetud kaardid lähevad n.ö. prahihunnikusse ning neid enam mängus ei kasutata. Maksimum tapmiste arv on 6 ning isegi kui tapval mängijal on käes rohkem kaarte ei saa talle üle kuue kaardi tapmiseks ette käia.
“Round” ehk voor kestab nii kaua kuni mängijal, kes tapab, on kõik talle käidud kaardid ära tapetud või kaardid üles võetud. Kui mängija suudab kõik kaardid mis talle käiakse ära tappa lähevad need prahihunnikusse ning tapja kord on käia ringis järgmisele mängijale esimene tapetav kaart. Kui tapval mängijal ei ole võimalik kõiki talle käidud kaarte tappa, siis peab ta kõik laual olevad kaardid üles võtma. Mängija võib kaardid üles võtta ka siis, kui ta ei soovi strateegilistel põhjustel neid tappa (näiteks kui ainus variant tapmiseks oleks trumpäss). Kui mängija võtab kaardid üles kaotab ta võimaluse järgmisele mängijale kaarti tapmiseks käia ning on ringis järgmise mängija kord käia. Tapmine ei ole kohustuslik. Korraga saab mängijal ees olla üks tapmata kaart (saatmiste korral maksimaalselt 4 ühesugust kaarti). Uut kaarti tapmiseks saab mängijale ette käia alles siis, kui eelmine kaart on tapetud. Kaardi tapmiseks käimise õigus liigub samamoodi ringikujuliselt nagu muu mängu käik. Kui üks mängija ei soovi rohkem midagi tapmiseks käia on järgmise kord, kuni keegi ei soovi enam ühtegi kaarti käia, või kuni laual on tapetud 6 kaarti. Kui kaardipakk laual on tühi ning vooru alguses on mängija käes vähem kaarte kui 6, siis on maksimaalne kaartide arv, mida võib mängijale käia võrdne tema käes olevate kaartide arvuga (aga siiski mitte suurem kui 6).
Peale igat vooru täiendavad kõik mängijad oma kaarte lauas olevast kaardipakist et järgmiseks vooruks oleks jälle vähemalt 6 kaarti käes. Kaarte jagab pakist arvuti, mis määrab selleks ära õige järjekorra. Esimesena antakse kaarte juurde sellele mängijale, kes viimases voorus esimesena käis ning edasi sealt ringikujuliselt järjest igale mängijale, kellel kaarte puudu on. Mängija, kellel on kaarte käes 6 või rohkem (ei suutnud tappa), ei saa juurde ühtegi kaarti.
Mäng kestab nii kaua kuni lauas jätkub kaarte. Võidab see mängija, kellel pärast kaardipaki lõppemist esimesena kaardid käes otsa saavad.

===Must have funktsionaalsus:===
* Mäng peab olema algusest lõpuni multiplayer mänguna võrgus mängitav vastavalt reeglitele
* Windows 8 rakenduse reeglitele vastav

===Nice to have funktsionaalsus:===
* Saatmistega mängu valimine enne mängu algust
* Vestluse võimalus
* Veel mingid valitavad erireeglid (nt. tapmine on võimaluse korral kohustuslik vms.)
* Bot mängija

===Rakenduse problemaatilised osad===
Arvatavasti kujuneb mängu realiseerimisel kõige keerulisemaks multiplayer funktsionaalsuse realiseerimine. Esialgu on plaanis kasutada Azure võimalusi. Alternatiiviks oleks p2p rakenduse valmistamine.
Kuna mäng on kavas valmistada Windows 8 rakendusena ja tegu on võrdlemisi uue tehnoloogiaga, siis on algusest peale selge, et ülesanne sisaldab palju iseseisvat avastamist.
Kolmas ettenähtav keerukus on meeskonnatöö efektiivne korraldamine. Hetkel pole veel täpne tööjaotus paigas.
===Lisaks===
[https://docs.google.com/file/d/0B1G16zI23fQDeXNtVnV1NUxpTUE/edit?pli=1 ProtsessiVoog]
=Prototüüp=
[https://github.com/KatrePaabo/projektTurakas Mega-prototüüp]
= Tööjaotus =
* Katre Paabo - Projekti juht
* Kristjan Luik
* Mart Tarvis
* Erkko Kebbinau
* Robert Kolk

= Logi =

===== 28. Oktoober =====
* Projektijuhi määramine.
* Wiki-lehe loomine.
* Projekti idee vormistamine.

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

Tech Support

2012-11-04T20:30:33Z

Kluik:

= Kirjeldus =
Projekt on inimestel võrgus turakat mängida. Bot loogika on esialgu nö nice to have feature.
Tegemist on W8 rakendusega.

=Analüüs=
===Projekti eesmärk===

Projekti eesmärgiks on võimaldada inimestel võrgus mängida sellist kaardimängu nagu turakas. Meile teadaolevalt sellist võimalust varem ei ole realiseeritud või kui ka on, siis pole see võimalus väga levinud. Turakas on aga Eestis ning meie lähiümbruses üsna populaarne mäng ning võimalus seda võrgus sõpradega mängida pakub kindlasti paljudele huvi.

===Mängu reeglid===
Kuigi turakas on väga levinud ning pea kõik meie tuttavad on seda korduvalt mänginud on reeglite kirjapanemine siiski keeruline. Praktiliselt iga sõpruskond on välja kujundanud oma reeglite nüansid ning uue inimesega mängides tekib alati mitmeid vaidlusi. Ka oma rühmasiseselt kulus meil pikk aeg, et kokku leppida, milliste reeglite põhjal me siis oma rakenduse lõpuks ehitame. Reeglid, mis lõpuks said kokku lepitud, on järgnevad:

Mängijaid võib olla 2 kuni 6. Lauas on 36 kaarti (kaardid väärtustega kuuest ässani). Iga mängija saab mängu alguses 6 kaarti kätte ning mängu alguses määratakse arvuti poolt ka trumpmast, mis on teistest mastidest tugevam.
Esimese käigu õiguse otsustab arvuti selle põhjal, millisel mängijal on kõige väiksem trumpkaart. Kui peaks juhtuma, et ühtegi trumpi ühegi mängija käes ei ole, otsustab arvuti esimese mängija juhuslikult. Edasi käib mäng ringikujuliselt, mängijad käivad vaheldumisi kuni selgub võitja.
Esialgses lähendusena on mäng saatmisteta. Nice to have feature võimaldab mängu alguses valida ka saatmistega mängu.
Esimene mängija käib välja suvalise endavalitud kaardi, mis tal käes on. Temast järgmine mängija peab selle kaardi kinni katma (“tapma”), järgmisele mängijale edasi saatma või kaardi üles võtma.
Edasi saata saab ainult samaväärse kaardi numbri või pildiga olenevalt mis kaart esimesena lauale pandi. Seega kokku saab olla maksimaalselt kolm saatmist.
Kaarti “tappa” saab ainult sama masti kaardiga, mis on tugevam või trumbiga. Trumpi saab tappa ainult teise trumbiga.Tapetud kaardid lähevad n.ö. prahihunnikusse ning neid enam mängus ei kasutata. Maksimum tapmiste arv on 6 ning isegi kui tapval mängijal on käes rohkem kaarte ei saa talle üle kuue kaardi tapmiseks ette käia.
“Round” ehk voor kestab nii kaua kuni mängijal, kes tapab, on kõik talle käidud kaardid ära tapetud või kaardid üles võetud. Kui mängija suudab kõik kaardid mis talle käiakse ära tappa lähevad need prahihunnikusse ning tapja kord on käia ringis järgmisele mängijale esimene tapetav kaart. Kui tapval mängijal ei ole võimalik kõiki talle käidud kaarte tappa, siis peab ta kõik laual olevad kaardid üles võtma. Mängija võib kaardid üles võtta ka siis, kui ta ei soovi strateegilistel põhjustel neid tappa (näiteks kui ainus variant tapmiseks oleks trumpäss). Kui mängija võtab kaardid üles kaotab ta võimaluse järgmisele mängijale kaarti tapmiseks käia ning on ringis järgmise mängija kord käia. Tapmine ei ole kohustuslik. Korraga saab mängijal ees olla üks tapmata kaart (saatmiste korral maksimaalselt 4 ühesugust kaarti). Uut kaarti tapmiseks saab mängijale ette käia alles siis, kui eelmine kaart on tapetud. Kaardi tapmiseks käimise õigus liigub samamoodi ringikujuliselt nagu muu mängu käik. Kui üks mängija ei soovi rohkem midagi tapmiseks käia on järgmise kord, kuni keegi ei soovi enam ühtegi kaarti käia, või kuni laual on tapetud 6 kaarti. Kui kaardipakk laual on tühi ning vooru alguses on mängija käes vähem kaarte kui 6, siis on maksimaalne kaartide arv, mida võib mängijale käia võrdne tema käes olevate kaartide arvuga (aga siiski mitte suurem kui 6).
Peale igat vooru täiendavad kõik mängijad oma kaarte lauas olevast kaardipakist et järgmiseks vooruks oleks jälle vähemalt 6 kaarti käes. Kaarte jagab pakist arvuti, mis määrab selleks ära õige järjekorra. Esimesena antakse kaarte juurde sellele mängijale, kes viimases voorus esimesena käis ning edasi sealt ringikujuliselt järjest igale mängijale, kellel kaarte puudu on. Mängija, kellel on kaarte käes 6 või rohkem (ei suutnud tappa), ei saa juurde ühtegi kaarti.
Mäng kestab nii kaua kuni lauas jätkub kaarte. Võidab see mängija, kellel pärast kaardipaki lõppemist esimesena kaardid käes otsa saavad.

===Must have funktsionaalsus:===
* Mäng peab olema algusest lõpuni multiplayer mänguna võrgus mängitav vastavalt reeglitele
* Windows 8 rakenduse reeglitele vastav

===Nice to have funktsionaalsus:===
* Saatmistega mängu valimine enne mängu algust
* Vestluse võimalus
* Veel mingid valitavad erireeglid (nt. tapmine on võimaluse korral kohustuslik vms.)
* Bot mängija

===Rakenduse problemaatilised osad===
Arvatavasti kujuneb mängu realiseerimisel kõige keerulisemaks multiplayer funktsionaalsuse realiseerimine. Esialgu on plaanis kasutada Azure võimalusi. Alternatiiviks oleks p2p rakenduse valmistamine.
Kuna mäng on kavas valmistada Windows 8 rakendusena ja tegu on võrdlemisi uue tehnoloogiaga, siis on algusest peale selge, et ülesanne sisaldab palju iseseisvat avastamist.
Kolmas ettenähtav keerukus on meeskonnatöö efektiivne korraldamine. Hetkel pole veel täpne tööjaotus paigas.
===Lisaks===
[https://docs.google.com/file/d/0B1G16zI23fQDeXNtVnV1NUxpTUE/edit?pli=1 ProtsessiVoog]
= Tööjaotus =
* Katre Paabo - Projekti juht
* Kristjan Luik
* Mart Tarvis
* Erkko Kebbinau
* Robert Kolk

= Logi =

===== 28. Oktoober =====
* Projektijuhi määramine.
* Wiki-lehe loomine.
* Projekti idee vormistamine.

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

Tech Support

2012-10-28T16:40:19Z

Kluik: Created page with '= Kirjeldus = Projekt on inimestel võrgus turakat mängida. Bot loogika on esialgu nö nice to have feature. Tegemist on W8 rakendusega. = Tööjaotus = * Katre Paabo - Proje…'

= Kirjeldus =
Projekt on inimestel võrgus turakat mängida. Bot loogika on esialgu nö nice to have feature.
Tegemist on W8 rakendusega.

= Tööjaotus =
* Katre Paabo - Projekti juht
* Kristjan Luik
* Mart Tarvis
* Erkko Kebbinau
* Robert Kolk

= Logi =

===== 28. Oktoober =====
* Projektijuhi määramine.
* Wiki-lehe loomine.
* Projekti idee vormistamine.

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2012)

2012-10-28T15:48:02Z

Kluik: /* Meeskonnad 2012 */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.

Näide:
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''28.10.2012''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.

===Analüüs===
'''04.11.2012''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 11.11.2012 (3p)

===Prototüüp===
'''25.11.2012'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 02.12.2012(5p)

===Lõpptoode===
'''9.12.2012'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 16.12.2012(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.

==Konsultatsioon==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2012 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Tetris(XNA)==
==XoniX(XNA)==

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net

'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Nõuded XNA projektile==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2012=

==Meeskond Test==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]
Meeskonna liikmed:
*Peeter Pakiraam
*Agu Sihvka

Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&action=edit&section=21 siin on midagi]

==Meeskond A_Bunch_Of_Asians==
Meeskonna wiki leht: [[A_Bunch_Of_Asians]]
Meeskonna liikmed:
*Mardo Pahk
*Kristi Paakspuu
*Madis Peep
*Kaur Pääro

==Meeskond akaver==
Meeskonna blogi leht: http://akaver.com/blog/category/c/<br>
Meeskonna liikmed:
*Andres Käver

==Meeskond Taksobaas==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Taksobaas]]
Meeskonna liikmed:
*Marek Kirillov
*Siim Treilmann
*Tiit Tallermaa
*Rando Laisaar

==Meeskond Baller==
Meeskonna wiki leht: [[Baller]]
Meeskonna liikmed:
*Magnus Pääru
*Lennart Ploom
*Veiko Lääts
*Sten Teeorg

==Meeskond Leffe==
Meeskonna wiki leht: [[Leffe]]<br>
Meeskonna liikmed:
*Jarmo Poolak
*Arvi Alamaa

==Meeskond WAFIOP==
Meeskonna wiki leht: [[WAFIOP]]<br>
Meeskonna liikmed:
*Veiko Vainu
*Kaisa Taelma
*Rauno Mäger
*Mark-Hendrik Mäeste

==Meeskond AFFA==
Meeskonna wiki leht: [[AFFA]]<br>
Meeskonna liikmed:
*Tõnn Talpsepp
*Madis Allikmaa
*Ranno Rass
*Marek Leinjärv

==Meeskond pahad==
Meeskonna wiki leht: [[pahad]]<br>
Meeskonna liikmed:
*Rene Ott
*Reio Ruus
*Jaan Kängsepp
*

==Meeskond Kajarist==
Meeskonna Wiki leht : [[Kajarist]]<br>
Meeskonna liikmed:
* Kalev Kärpuk
* Jaak Peldes
* Kristjan Veskimäe
* (TTÜst Richard Samarüütel - Kujundus)

==Meeskond Default Name==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Default Name]] <br>
Meeskonna liikmed:
* Toomas Heinorg

==Meeskond REM==
Meeskona wiki leht: [[REM]] <br>
Meeskonna liikmed:
*Mart Lehtmets
*Egon Lund
*Renet Pirso

==Meeskond Tech Support==
Meeskonna Wiki leht : [[Tech Support]]<br>
Meeskonna liikmed:
* Katre Paabo
* Kristjan Luik
* Mart Tarvis
* Erkko Kebbinau
* Robert Kolk

User:Kluik

2011-10-19T01:31:18Z

Kluik: Created page with '== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor:Kristjan Luik Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011 ==Essee== Esimene loeng küll ei läinud erialatutvustuse alla niiväga, ku…'

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor:Kristjan Luik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

==Essee==
Esimene loeng küll ei läinud erialatutvustuse alla niiväga, kui kerge ülevaate annab ikka. Selle sissejuhatava loengu käigus tehti selgeks kuhu me tudengid oleme tulnud, siis veel kuidas järgnevatel päevadel – nädalatel toimetada Eesti infotehnoloogia kolledž’is (nüüdsest ITK).Siin peeti silmas, et kõik tähtpäevad ja kõik mis meil õpekava täitmiseks vaj võib minna, tehakse selgeks. Samuti soovitati ka tutvuda eeskirjaga, ettulevikus ei tekiks probleeme, ei ühegi maksmisega ega ka näiteks ITK arvutiklasside kasutamisega. Jutu oli ka raamatukogust ja eõpest, kuid sellel ei haka pikemalt peatuma. See loeng oli peamiselt selleks, et küll tõsi, võib alati minna küsima kuskilt kui midagi jäi arusaamatuks, aga et oleks mingi põhi all et kuidas kõik käib ITK’s.

'''Linnar Viik - Innovatsiooni olemus ja juhtimine'''
Alustuseks, olin veidi elevil, et Linnar tuleb rääkima loengusse, ma olin varasemalt juba lugenud ühte artiklit kus ta samuti oli innovatsioonist rääkinud, kuid nagu hiljem tuli välja siis veits teise nurga alt, vähemalt nii tundus. Jutt algas tal regioonides, ehk kuidas maailm on tükkeldatud osadeks, et kui midagi kasutata, siis see peab ilmtingimatta olema sinu enda riigiga kooskõlas. Linnar tõi näite DVD’dest mis on ostedu USA’st kuid ei pidavat töötama näiteks Eestis. Siit hakkaski teema veerema rohkem innovatsioonile, et kuidas, me piirame üksteise uute ideede kasutuselevõttu. Siis n.ö. vanakooli stiilis võttis tahvli endaga, lasi pakkuda erinevaid inovatsiooni näidiseid. Sesmõtes, et selliseid uusi ideid ei pea tekkima nagu täitsa tühjast et neid võib arendada täitsa eelmisest, näiteks et kui on juba olemas jalgratas ja tahetakse et sellel oleks ka lamp küljes, siis ei pea täitsa uut sõiduvahendit tegema, lihtsalt et sellele lamp lisada, et põhi olgu sama. Aga Jutt jõudis ka natukene amelikumale küljele, kus kõik ei ole nii jagavad, seega jutuks oli optsioonid, nendega ehk saab takistada teiste arengut selles vallas, stiilis et „kui mina ei saa et siis ei saaks ka teised“. Siis hakkas lähemalt seletama Tehnilisest Inovatsioonist. Ta tegi graafiku, kus oli neli punkti – teenus, protsess, positsioon, mõtlemismaailm. Juttu oli ka pikemalt kõigi nende nelja punkti kohta, kus toodi ka selgeid näiteid et kuidas need mõjutavad. Loengu vältel käidi läbi mitu näitet toote arengust ja noh ma küll ei oska seda nii hästi üle selgitada, kuid et millised oleksid need tooded või teenused erinevates oludes, näiteks et mis uus leiutis lükaks selle vajalikuse piirist välja. Lõpetuseks andis ta meile veits koomilise kuid õpetliku ülesande.

'''Mart Mangus - Ideest teostuseni'''

Ette-rutates võib ära öelda, et Mart oli kõige lemmikum esineja. See tuleneb osaliselt sellest et ta tuletab Neil Patrick Harris meelde, aga ka sellepoolest, et oli väga aktiivne ja energeetiline, suhtles palju õpilastega ja julgustas tagasisidemele. Oli suhtelist võimas enesetutvustus, et mis firmades on olnud jne. Aga ka osalisel seepärast meeldis see esineja, et vaatates seda mida ta on oma elus teinud selle IT haridusega jäi mulje et ükskõik kui raskes või riskantses olukorras ta on olnud, alati on ta nagu edasi proovinud pürgida ja nagu näha siis ei pea kõiki neid projekte ja plaane üksipäini taga ajama vaid et tal oli ma usun et ehk mõned koolikaaslased, kellega ta neid rajas. Jutt hakkas pöölema peamiselt „töö“ ümber, et ta ei rääkinud nivõrd IT’st kui teemast vaid kuidas see töö keskonnas välja võiks näha, et juba näiteks võrdlus palgatööl ja eraettevõtjal. Suurem pool tunnist rääkis ta tõesti äri-idee’st ja selel teostamisest, et millega peab arvestama kõigega jne. Siis laskis meil ise ideid välja pakuda, millelle järgnes grupitöö, kus pidime seda äri ideed n.ö. teostama. Tunnilõpuks jõudis üksgrupp seda lausa tahvli ees välja näitata.

'''Margus Ernits - Robootikast IT Kolledžis'''

Et jah, alustuseks ei hakatud kohe robotitest ja tehnikast ja kõikest sellest arutama vaid hoopis sellest kuidas nemad selleni jõutsid. Kõige tähtsam, motivatsioon, et mis ikka paneb meid just sellel alal tahtma uusi teadmisi, sest IT eriala on alati nii edasiminev ja selleks et sammu pidada, peame olema motiveeritud ehk huvitatud sellest teemast . Kuid antud esitusel nad olid võtnud oma teadmised ja suunanud need robootikasse. Jutt oli nuh, võib öelda et õpimise kohta, aga et seda parandada, tuleb see muuta huvitavaks, tuleb nagu meeli petta, ja muuta see õpeetükk huvitavaks, läbi mängulisuse. Siis räägiti ka kuidas on tehtud koostööd teiste koolidega nätieks EKA, kus pakuti mingeid „omapäraseid „ ideid ja IT rahvalt küsiti nende teostamise võimalusi. See ongi omapärane koostöö mis viib eduni. Sellest tulebki välja nagu ta hilje mainis et koostööst saab jõudu, et mured lahenevad paremini jne. Isiklikult võin öelda, et ma arvan et ma leitsin endale grupi, aga mis põhiline, et see grupp ei pea olema pühendunud ainult õppetööle, et tunnen inimesi aint seepärast et milleks nad head on, vaid et neist on tõesti saanud sõbrad, kellega ehk tulevikus ka võib koostööd teha. Lõpetuseks tegid osa d ülesandeid ja siis veel näitata veits wiki kasutamis võimalusi.

'''Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, (Net Group) - Serverikeskuste võrguarhitektuur'''

Selles loengus käsitletud teema polnud minu „tassitäis teed“. Kuigi esitlus oli hästi antud ja nad teavad väga hästi oma ala, kuigi kardan et ehk võis natukene keeruline olla. Eelnevad esitajad suutsid teha oma teema nii selgeks, et ma ei pidanud terve esitlus googeldama kõike.
Aga, mis mind tõmbas sellese teemase oli, siis kui hakati skeeme lähemalt natukene selgitama (keeruline ikka) aga arusaadavam, et kogu see struktuur ja ülesehitus, et kõike mida nad on arvasse võtnud, see tõepoolest pakkus juba huvi, juba kasvõi see et kuidas nad seda ültse teinud on. Jutu oli millega nad tegelevad, ja mis ka nendel tulevikus plaanis on, ja kõik see millest nad jätsid mulje et teevad kasutajatele lihtsamaks, siis seda võrd võrdeline oli ka selle loojatel selle tegemine. Kui ma peaks selle loengu üheks seletavaks lauseks võtma kokku, siis see oleks „Seadmete ühenduvus läbi väga keerulise süsteemi“. Aga üleüldiselt oli huvitav kuulata selle valdkonna kohta, kuigi olen arendaja. Lihtsalt see teema tundus rohkem süsteemide administraatoritele, aga lihtsalt tuleb avardada silmaringi,sest eks arendajaid läks vaja et seda kõike kokku panna.

'''Agu Leinfeld (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) - Kas sellist IT-d me tahtsimegi?'''

Veel üks loeng kus esitajaks on ITK’st tudeng, ma pean seda heaks kuna see näitab kuhu mõned õpilased on välja jõudnud, koht kust ta töötas, nimepoolest juba tundus tähtis. Natukene suhtles auditoorumiga, paludes panna kirja miks me ITK’sse oleme ültse läinud. Ma tean et minul on see põhjus siiamaani veel vihiku kaanel veel kirjas. Sesuhtes et teema mida ta käsitles oli huvitav ja ka see meeldis et ta soovis õpilaste arvamusi et võrrelda neid enda omadega, aga hommikustel loengutel on raske saada õpilastelt seda aktiivsust mida ta vist lootis, nii et natukene kahju. Kuid see loeng oli seepärast omapärane, et oli samuti õhutamas arutama teemat, aga asi oli selles, et me käsitlesime kindlaid teemasi kus me lõppuks põhimõteliselt ise jõutsime nendele samadele järeldustele mis olid temal. Ta proovis nagu meil silmaringi avada meie IT’se maailma üle. Loengust järeldus – pani mõtlema „IT väärtusele“. Siin kohal tuli osaliselt meelde raamat mida hiljuti lugesin - Pekka Himanen "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim". Mõlemal juhul pani mõtlema sellel et senikaua kui me mõtleme nendele asjadele mida me nagu ettenähtud teeme, nagu kirjutame mingi kindla programmi või et paigaldame mingi seadme, seni me ei saa edukad olla. Me peame õpima rääkima selle ärikeeles kuhu me satume. Meist saaks nagu firmade ja masinate vahendajaks.

'''Anto Veldre - Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas'''

Esimene esineja kes on ilma esitluseta, aga jutt sujus. Andis väikse ülevaate turve probleemidest mis on tänapäeval, kasutas suhtleiselt palju ka uusi sõnu milles ma polnud kindel, aga suure vastamise eest andis väikse sõnaraamatu. Aga jutu oli ka kriminaalsetest juhtudest et kuidas on petetud raha välja ja kuidas milegisse sissemurdmine võib tekitada suuri ohte ja probleeme. Mõned kergemad petused, nii sõnaliselt välja öeldakse siis need tunduvad nii totrad m et tundub võimatu et keegi neid uskuma jääks, nagu seda oli fisingu metootika. Siis oli ka juttu mõttemaailmas, et mina sain nii aru, et kui inimene suudab näha asju tesest küljest, et siis ta suudab ka selle probleemi või ülesande lahendada teisiti. Suuremosa tunnis läbis sellega rääkides hirmsatest rünnakutest viirustst ja probleemidest mis võivad tekkida. Aga esineja oli väga enesekindel oma töös, ja suutis selle väga huvipakuvalt väljendada. Jutt veeres viirustele ja nende levitajatele, küll alustas suht kohmaka näitega, et kõik vajab eksperimenteerimist, aga nähes seda turva kaitses, et mis nippe nad kasutavad, et saada teada kuidas kõik pahavarad töötavad, siis tekitas kuidagi „turvalisem“ tunne. Rääkis natukene ka sellest et IT – tugispetsialist, ei tohi olla lihtsalt isik kes valdab tehnilist teadmist, vaid et ta peab olema n.ö. psühiaater, et me ei saa loota et kõik kohe mõistaksid seda süsteemi mida me oleme teinud.. Peale viiruste oli ka juttu viirustõrjest, aga ka jälle „pettus viirustõrjetest“. Lõpetuseks oli küsimuste vastamine.

'''Kalle Tammemäe - Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''

See loeng läks siis jälle õpingukorralduse alla, aga oli huvitav. Sesmtões, et tõsi et nagu ITK tudengitel peaks olema nagu kindel tee et kuhu minna tööle ja mida tegema hakata seal, aga tema siin tõi välja selle mida me selle asemel võiks teha. Päris pikalt sai räägitud ITK’st ja üleüldiselt ülikooli elust. Lõpupoole juba näitas ülikooli pingeridasi. Isiklikult ei pidanud just seda loengut kõige intrgeerivaks, aga sesmõtes, anti teada mis võimalused mul veel on ja esineja suutis muuta ka selle teema selgesti arusaadavamaks.

'''Kokkuvõtteks'''
Sesmõtes ei saa ma neid võrdlusesse panna, sest iga esineja andis nagu mingi osa tervikust ja ehki mõni teema oli märksa huvipakuvam kui mõni teine, siis oli väga hea kuulda erinevatest vaatenurkadest selle ala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused==

'''Küsimus A'''

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Õppejõuga tuleb kokkuleppida millal eksamit teha.Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

'''Küsimus 4'''

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, Lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Maksimaalne puhkuse aeg : Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks, Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]