[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
= Erialatutvutsuse aine arvestustöö =

Autor: Karl-Hendrik Muuga 

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

== Essee==

Alustuseks võin ma täiesti julgelt väita, et konkreetne erialatutvustuse aine oli auditooriumi-loengutest kõige põnevam. Ilmselt ei ole just kõige lihtsam leida käputäit spetsialiste, kes oleksid nõus pidama kell 8.15 hommikul pea 80-minutilist loengut uniste tudengite ees. Lisaks sellele võib minu arvates olla veelgi raskem valida esinejad ja teemad just täpselt nii, et kõik omavahel seotud oleks ning lõppude-lõpuks tekiks kokku ühtne, loogiliselt seotud tervik. Siinkohal väärib õppejõud suurt aplausi.
Nagu pikkadele loengutele kohane, oli soovituslik märkmete tegemine ja soovi korral küsimuste esitamine. Minu jaoks oli põnev ka jälgida, kuidas peamiselt introvertsed IT-inimesed pidid oma mullist välja tulema ja värsketele tudengitele võimalikult palju teadmisi edastama.

Esimene loeng leidis aset augustikuu lõpus ning oli vormilt mõnevõrra pidulik. Kooli alguse puhul oli näha paljude seljas pidulikku riietust ja ka auditooriumi ees polnud vaid üks, vaid mitu inimest. Peamiselt oli tegmist sissejuhatusega - räägiti paljudest erinevatest teemadest, kusjuures nende hulgast jäid kõige rohkem meelde kordvalt mainitud laused - “Ärge kunagi tehke plagiaati!” ning “Proovige iga hinna eest ikka kool lõpetada!” Minu jaoks tundus see küll ilmselge, kuid usun, et saalis oli ka neid, keda selline jutt veidike mõtlema pani. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) salvestus]</ref> 

31. augustil saali sisse astudes nägin auditooriumi ees lisaks õppejõule keskmist kasvu kirju triiksärgiga meest. Teadsin, et järgneb põnev erialane loeng IT-teemadel. Esinejat kuulates selgus, et tegemist on RIA arhitekti Andres Küttiga ning et tema tuli meile rääkima tarkvaradisainist, arhitektuurist ja projektidega töötamisest ning nende juhtimisest. Võib öelda, et loeng oli üles ehitatud kronoloogiliselt - kõneleja alustas juttu kaheksakümnendatest meenutamisega ja rääkis enda esimestest kogemustest arvutitega. Kui mainiti, et esimene suvi arvutiga möödus pea täielikult toas istudes ja toimus isegi mõningane reaalsustaju kadu, suutsin tõmmata paralleele iseendaga - minu esimene suvi programmeerimist harjutades oli mõnevõrra sarnane. Loengust jäi mulle meelde see, kuidas meile jagati soovitusi selle kohta, et kui me soovime õppida projektijuhtimist, peaksime koguma vajaliku raha ja minema hea mainega ülikooli Ameerika Ühendriikides. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref> 

Kolmandas loengus esinesid juba palju nooremad inimesed Kristel ja Marko Kruustük idufirmast nimega Testlio. Julgen kindlalt väita, et tegemist oli kahtlemata kõige huvitavama ja inspireerivama ülesastega loengusarjas. Noored testijad andsid oma energiat ja motivatsiooni meile edasi misjärel tundsin endas suurt soovi uuesti mõne start-up teenuse kallal nokitsema hakata. Lihtsalt selline võimas esitusviis, nagu neil oli, tekitas ilmselt paljudes kuulajates soovi proovida ka ise start-upindust. Kui loeng oli läbi, kirjutasin kunagisele koolivennale, mööndes, et miks küll jumala eest meie oma startup-ideega lõpparve pidime tegema. Testlio loeng oli selge näide sellest, kuidas suurest kirest tööalase tegevuse vastu võib sündida tarkvaraarendajatele tohutult abiks olev platvorm, mis tõeliselt hindab tiimiliikmete ja klientide huve. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Testlio (Kristel & Marko Kruustük) loengusalvestus]</ref> 

Septembrikuu keskpaigas sai IT Kolledži auditoorium kuulata Snakemani loengut, mille teemaks oli minu palju armastatud tegevus - süsadminnimine. Siinpuhul tuleb tähele panna, et loengu sisuks ei olnud mitte ainult operatsioonisüsteemide administreerimine, nagu mõned arvata võiksid, vaid hoopis peaaegu kogu IT administreerimise tööst - võrgushaldamisest lõppkasutajani välja. See loeng algas samamoodi vanade mälestuste meenutamisega, millest mulle jäi meelde üks konkreetne seik. Nimelt oli kunagise infosüsteemi võrgus kasutusel vana “patchimata” ruuter, kuhu venelased olid endale pesa ehitanud. Nagu esineja Lembitu Ling mainis, oli see tema jaoks esimene kord, kui keegi reaalselt tema “alale” sisse tungis. Võib arvata, et tegemist on tundega, mida enamik süsteemiadministraatoreid tunda ei tahaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimise (Lembitu Ling) loengusalvestus]</ref> 

Viienda loengu alustas Andres Septer ja selle teemaks oli IT tööturg. Tegemist on tähtsa teemaga mis peaks justkui kõigile huvi pakkuma, ning eriti veel neile, kellel pole siiamaani selles valdkonnas erilist kogemust. Üpriski vähe aega peale loengu algust kuulsin midagi uut, midagi mille peale ma väga põhjalikult mõtelnud ei olnud. Nimelt väitis meie õppejõud, et kõik IT-alased töökuulutused, mis on postitatud CV keskusesse, on täielik jäätmekuhila. Seda just kõige otsesemas mõttes - kõigepealt otsitakse tööjõudu firma sisemisest ringist ja tuttavate hulgast ning alles siis kui sealt midagi ei koida, lisatakse kuulutus veebiportaali. Järele mõeldes on see ka loogiline, sest kõik head tööpakkumised käivad tõesti väiksemates ringides. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Tööturu (Andres Septer ja Einar Koltšanov) loengusalvestus]</ref> 

Kuuendas tunnis saime kuulata Eesti Maksu- ja tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauri lähenemist andmeanalüüsile. Loengu käigus sain kõvasti rohkem aimu sellest, kuidas suur riigiasutus nagu MTA töötleb massiivset kogust andmeid, mille tegid veelgi lihtsamaks ekraanil kuvatud lihtsustatud skeemid. Samuti kuulsin esimest korda andmeanalüüsisüsteemist SAS (algselt jäi mulje nagu selle nimi oleks Sass) ja selle kasutamisest, kuhu oli huvitaval kombel sõna sekka öelda ka meie õppejõul. Lisaks eelnevalt mainitule jäid minule loengust meelde veel uudse väljanägemisega graafikud, mis meenutasid suuri täpikogumeid. Üllatavalt mõjus mulle ka loengus sõnastatud tees, millega väideti, et kogutud andmete põhjal võiks amet esitada väga suurele osale eesti ettevõtetest küsimuse: “Kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?” <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmeanalüüsi (Ivar Laur) loengusalvestus]</ref> 

Eelviimase ehk seitsmenda loengu esinejaks oli Jaan Priisalu, kes on terve elu tegelenud küberneetika ja küberkaitsega. Juba tema slaididest oli näha, et tegemist on inimesega, kes on palju esinenud suurte ja tähtsate inimeste ees. Seda seetõttu, et presentatsioon oli väga hästi organiseeritud. Näha oli numbritega sisukorda ja meeldivat kujundust. Samuti panin tähele huvitavat kirjaviga või hoopiski sõnamängu (Proksiöö 2007). Üldistes joontes oli tegemist hariva ja võrdlemisi poliitilis-riikliku lähenemise loenguga. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Küberkaitse (Jaan Priisalu) loengusalvestus]</ref> 

Viimasesse loengusse sisse astudes nägin laua taga istumas naisterahvast, kes pingsalt saalis juba istuvaid ja veel sisenevaid inimesi jälgis. Sellist vaatepilti ei ole meie loengusarjas siiamaani kuigi tihti näha olnud. Tegemist oli Hedi Mardisooga, kes hakkas kohe alguses rääkima enda haridusteest ja noorukieast. Lõpetanud Tallinna Reaalkooli, oli süttinud temas huvi IT vastu, kuid huvitaval kombel ei olnud temas soovi koodi kirjutada. Nii hakkaski ta tegelema kommunikatsiooni ja turundusega. Meeldejääv tsitaat tema esitluses pärines Amazoni tegevjuhilt Jeff Bezoselt kõlab järgmiselt: “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui sa pole toas.” Meie kõnelejalt kuulsin samuti esimest korda “agiilse arenduse” kontsepti. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Turunduse (Hedi Mardisoo) loengusalvestus]</ref> 

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus B ===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus''' 
Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib igal tudengil kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (arvates aine õpetamissemestrist)(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 17. okt 2016</ref>). Kordussoorituse tegemiseks on kindlasti õppuril tarvis see kooskõlastada õppejõuga(Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] 17. okt 2016</ref>). Kordussooritustele registreerimine toimub alati õppeinfosüsteemis(Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 17. okt 2016</ref>). Tähtaeg kukub kaks päeva enne kordusarvestust.(Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 17. okt 2016</ref>) Kordussoorituse tegemine riigifinantseeritaval (RF) õppekohal on tasuta(Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 17. okt 2016</ref>). Omafinantseeritaval (OF) õppekohal on 2016/2017 õppeaasta seisuga kordusarvestuse hinnaks 20 eurot<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad] 17. okt 2016</ref>.

=== Küsimus 5 ===
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus''' 
Vajaduspõhise õppetoetuse nõueteks on: tudeng on astunud kõrgkooli õppima 2013/2014 õppeaastal või hiljem; tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta ei ületa 329 eurot. Toetuse suurus sõltub toetuse taotlemisele eelnenud aasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Selle taotlemiseks on tarvis esitada taotlus portaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Minimaalne ainepunktide arv semestris pole määratud, kuid õppeaasta ainepunktide summa peab olema 60<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus Vajaduspõhine õppetoetus] 19. okt 2016</ref>.

=== Ülesanne ===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Lahendus''' 
Vastavalt EIK nõukogu otsusele on 2016/2017 õppeaastal õppekulude hüvitamise määr 50 eurot EAP kohta ja õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris. (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 17. okt 2016</ref>)

Sügissemestril läbisin 25 EAPd:

27 - 25 = 2 EAP - kaks EAPd jääb puudu

Arve esitatakse summas 2 * 50<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 17. okt 2016</ref>€ ehk 100€

Kevadsemestril läbisin 28 EAPd

27 - 28 = -1 EAPd - üks EAP jääb üle - arvet ei esitata.

'''Vastus'''

Esitatakse vaid üks arve - sügissemestris puudu jäänud ainepunktide kohta 100€ suuruses, kevadsemestri alguses.

== Viited ==
<references />

2016-10-17T18:06:23Z

Kmuuga: /* Essee */

= Erialatutvutsuse aine arvestustöö =

Autor: Karl-Hendrik Muuga 
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

== Essee==

Alustuseks võin ma täiesti julgelt väita, et konkreetne erialatutvustuse aine oli auditooriumi-loengutest kõige põnevam. Ilmselt ei ole just kõige lihtsam leida käputäit spetsialiste, kes oleksid nõus pidama kell 8.15 hommikul pea 80-minutilist loengut uniste tudengite ees. Lisaks sellele võib minu arvates olla veelgi raskem valida esinejad ja teemad just täpselt nii, et kõik omavahel seotud oleks ning lõppude-lõpuks tekiks kokku ühtne, loogiliselt seotud tervik. Siinkohal väärib õppejõud suurt aplausi.
Nagu pikkadele loengutele kohane, oli soovituslik märkmete tegemine ja soovi korral küsimuste esitamine. Minu jaoks oli põnev ka jälgida, kuidas peamiselt introvertsed IT-inimesed pidid oma mullist välja tulema ja värsketele tudengitele võimalikult palju teadmisi edastama.

Esimene loeng leidis aset augustikuu lõpus ning oli vormilt mõnevõrra pidulik. Kooli alguse puhul oli näha paljude seljas pidulikku riietust ja ka auditooriumi ees polnud vaid üks, vaid mitu inimest. Peamiselt oli tegmist sissejuhatusega - räägiti paljudest erinevatest teemadest, kusjuures nende hulgast jäid kõige rohkem meelde kordvalt mainitud laused - “Ärge kunagi tehke plagiaati!” ning “Proovige iga hinna eest ikka kool lõpetada!” Minu jaoks tundus see küll ilmselge, kuid usun, et saalis oli ka neid, keda selline jutt veidike mõtlema pani. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatava loengu (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) salvestus]</ref> 

31. augustil saali sisse astudes nägin auditooriumi ees lisaks õppejõule keskmist kasvu kirju triiksärgiga meest. Teadsin, et järgneb põnev erialane loeng IT-teemadel. Esinejat kuulates selgus, et tegemist on RIA arhitekti Andres Küttiga ning et tema tuli meile rääkima tarkvaradisainist, arhitektuurist ja projektidega töötamisest ning nende juhtimisest. Võib öelda, et loeng oli üles ehitatud kronoloogiliselt - kõneleja alustas juttu kaheksakümnendatest meenutamisega ja rääkis enda esimestest kogemustest arvutitega. Kui mainiti, et esimene suvi arvutiga möödus pea täielikult toas istudes ja toimus isegi mõningane reaalsustaju kadu, suutsin tõmmata paralleele iseendaga - minu esimene suvi programmeerimist harjutades oli mõnevõrra sarnane. Loengust jäi mulle meelde see, kuidas meile jagati soovitusi selle kohta, et kui me soovime õppida projektijuhtimist, peaksime koguma vajaliku raha ja minema hea mainega ülikooli Ameerika Ühendriikides. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref> 

Kolmandas loengus esinesid juba palju nooremad inimesed Kristel ja Marko Kruustük idufirmast nimega Testlio. Julgen kindlalt väita, et tegemist oli kahtlemata kõige huvitavama ja inspireerivama ülesastega loengusarjas. Noored testijad andsid oma energiat ja motivatsiooni meile edasi misjärel tundsin endas suurt soovi uuesti mõne start-up teenuse kallal nokitsema hakata. Lihtsalt selline võimas esitusviis, nagu neil oli, tekitas ilmselt paljudes kuulajates soovi proovida ka ise start-upindust. Kui loeng oli läbi, kirjutasin kunagisele koolivennale, mööndes, et miks küll jumala eest meie oma startup-ideega lõpparve pidime tegema. Testlio loeng oli selge näide sellest, kuidas suurest kirest tööalase tegevuse vastu võib sündida tarkvaraarendajatele tohutult abiks olev platvorm, mis tõeliselt hindab tiimiliikmete ja klientide huve. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Testlio (Kristel & Marko Kruustük) loengusalvestus]</ref> 

Septembrikuu keskpaigas sai IT Kolledži auditoorium kuulata Snakemani loengut, mille teemaks oli minu palju armastatud tegevus - süsadminnimine. Siinpuhul tuleb tähele panna, et loengu sisuks ei olnud mitte ainult operatsioonisüsteemide administreerimine, nagu mõned arvata võiksid, vaid hoopis peaaegu kogu IT administreerimise tööst - võrgushaldamisest lõppkasutajani välja. See loeng algas samamoodi vanade mälestuste meenutamisega, millest mulle jäi meelde üks konkreetne seik. Nimelt oli kunagise infosüsteemi võrgus kasutusel vana “patchimata” ruuter, kuhu venelased olid endale pesa ehitanud. Nagu esineja Lembitu Ling mainis, oli see tema jaoks esimene kord, kui keegi reaalselt tema “alale” sisse tungis. Võib arvata, et tegemist on tundega, mida enamik süsteemiadministraatoreid tunda ei tahaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimise (Lembitu Ling) loengusalvestus]</ref> 

Viienda loengu alustas Andres Septer ja selle teemaks oli IT tööturg. Tegemist on tähtsa teemaga mis peaks justkui kõigile huvi pakkuma, ning eriti veel neile, kellel pole siiamaani selles valdkonnas erilist kogemust. Üpriski vähe aega peale loengu algust kuulsin midagi uut, midagi mille peale ma väga põhjalikult mõtelnud ei olnud. Nimelt väitis meie õppejõud, et kõik IT-alased töökuulutused, mis on postitatud CV keskusesse, on täielik jäätmekuhila. Seda just kõige otsesemas mõttes - kõigepealt otsitakse tööjõudu firma sisemisest ringist ja tuttavate hulgast ning alles siis kui sealt midagi ei koida, lisatakse kuulutus veebiportaali. Järele mõeldes on see ka loogiline, sest kõik head tööpakkumised käivad tõesti väiksemates ringides. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Tööturu (Andres Septer ja Einar Koltšanov) loengusalvestus]</ref> 

Kuuendas tunnis saime kuulata Eesti Maksu- ja tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauri lähenemist andmeanalüüsile. Loengu käigus sain kõvasti rohkem aimu sellest, kuidas suur riigiasutus nagu MTA töötleb massiivset kogust andmeid, mille tegid veelgi lihtsamaks ekraanil kuvatud lihtsustatud skeemid. Samuti kuulsin esimest korda andmeanalüüsisüsteemist SAS (algselt jäi mulje nagu selle nimi oleks Sass) ja selle kasutamisest, kuhu oli huvitaval kombel sõna sekka öelda ka meie õppejõul. Lisaks eelnevalt mainitule jäid minule loengust meelde veel uudse väljanägemisega graafikud, mis meenutasid suuri täpikogumeid. Üllatavalt mõjus mulle ka loengus sõnastatud tees, millega väideti, et kogutud andmete põhjal võiks amet esitada väga suurele osale eesti ettevõtetest küsimuse: “Kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?” <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmeanalüüsi (Ivar Laur) loengusalvestus]</ref> 

Seitsmendas loengus ma ei käinud. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Küberkaitse (Jaan Priisalu) loengusalvestus]</ref> 

Viimasesse loengusse sisse astudes nägin laua taga istumas naisterahvast, kes pingsalt saalis juba istuvaid ja veel sisenevaid inimesi jälgis. Sellist vaatepilti ei ole meie loengusarjas siiamaani kuigi tihti näha olnud. Tegemist oli Hedi Mardisooga, kes hakkas kohe alguses rääkima enda haridusteest ja noorukieast. Lõpetanud Tallinna Reaalkooli, oli süttinud temas huvi IT vastu, kuid huvitaval kombel ei olnud temas soovi koodi kirjutada. Nii hakkaski ta tegelema kommunikatsiooni ja turundusega. Meeldejääv tsitaat tema esitluses pärines Amazoni tegevjuhilt Jeff Bezoselt kõlab järgmiselt: “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui sa pole toas.” Meie kõnelejalt kuulsin samuti esimest korda “agiilse arenduse” kontsepti. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Turunduse (Hedi Mardisoo) loengusalvestus]</ref> 

== Viited ==
<references />
'''

[[]]

User:Kmuuga

2016-10-17T18:04:55Z

2016-10-17T17:36:09Z

Kmuuga:

Alustuseks võin ma täiesti julgelt väita, et konkreetne erialatutvustuse aine oli auditooriumi-loengutest kõige põnevam. Ilmselt ei ole just kõige lihtsam leida käputäit spetsialiste, kes oleksid nõus pidama kell 8.15 hommikul pea 80-minutilist loengut uniste tudengite ees. Lisaks sellele võib minu arvates olla veelgi raskem valida esinejad ja teemad just täpselt nii, et kõik omavahel seotud oleks ning lõppude-lõpuks tekiks kokku ühtne, loogiliselt seotud tervik. Siinkohal väärib õppejõud suurt aplausi.
Nagu pikkadele loengutele kohane, oli soovituslik märkmete tegemine ja soovi korral küsimuste esitamine. Minu jaoks oli põnev ka jälgida, kuidas peamiselt introvertsed IT-inimesed pidid oma mullist välja tulema ja värsketele tudengitele võimalikult palju teadmisi edastama.

Esimene loeng leidis aset augustikuu lõpus ning oli vormilt mõnevõrra pidulik. Kooli alguse puhul oli näha paljude seljas pidulikku riietust ja ka auditooriumi ees polnud vaid üks, vaid mitu inimest. Peamiselt oli tegmist sissejuhatusega - räägiti paljudest erinevatest teemadest, kusjuures nende hulgast jäid kõige rohkem meelde kordvalt mainitud laused - “Ärge kunagi tehke plagiaati!” ning “Proovige iga hinna eest ikka kool lõpetada!” Minu jaoks tundus see küll ilmselge, kuid usun, et saalis oli ka neid, keda selline jutt veidike mõtlema pani.

31. augustil saali sisse astudes nägin auditooriumi ees lisaks õppejõule keskmist kasvu kirju triiksärgiga meest. Teadsin, et järgneb põnev erialane loeng IT-teemadel. Esinejat kuulates selgus, et tegemist on RIA arhitekti Andres Küttiga ning et tema tuli meile rääkima tarkvaradisainist, arhitektuurist ja projektidega töötamisest ning nende juhtimisest. Võib öelda, et loeng oli üles ehitatud kronoloogiliselt - kõneleja alustas juttu kaheksakümnendatest meenutamisega ja rääkis enda esimestest kogemustest arvutitega. Kui mainiti, et esimene suvi arvutiga möödus pea täielikult toas istudes ja toimus isegi mõningane reaalsustaju kadu, suutsin tõmmata paralleele iseendaga - minu esimene suvi programmeerimist harjutades oli mõnevõrra sarnane. Loengust jäi mulle meelde see, kuidas meile jagati soovitusi selle kohta, et kui me soovime õppida projektijuhtimist, peaksime koguma vajaliku raha ja minema hea mainega ülikooli Ameerika Ühendriikides.

Kolmandas loengus esinesid juba palju nooremad inimesed Kristel ja Marko Kruustük idufirmast nimega Testlio. Julgen kindlalt väita, et tegemist oli kahtlemata kõige huvitavama ja inspireerivama ülesastega loengusarjas. Noored testijad andsid oma energiat ja motivatsiooni meile edasi misjärel tundsin endas suurt soovi uuesti mõne start-up teenuse kallal nokitsema hakata. Lihtsalt selline võimas esitusviis, nagu neil oli, tekitas ilmselt paljudes kuulajates soovi proovida ka ise start-upindust. Kui loeng oli läbi, kirjutasin kunagisele koolivennale, mööndes, et miks küll jumala eest meie oma startup-ideega lõpparve pidime tegema. Testlio loeng oli selge näide sellest, kuidas suurest kirest tööalase tegevuse vastu võib sündida tarkvaraarendajatele tohutult abiks olev platvorm, mis tõeliselt hindab tiimiliikmete ja klientide huve.

Septembrikuu keskpaigas sai IT Kolledži auditoorium kuulata Snakemani loengut, mille teemaks oli minu palju armastatud tegevus - süsadminnimine. Siinpuhul tuleb tähele panna, et loengu sisuks ei olnud mitte ainult operatsioonisüsteemide administreerimine, nagu mõned arvata võiksid, vaid hoopis peaaegu kogu IT administreerimise tööst - võrgushaldamisest lõppkasutajani välja. See loeng algas samamoodi vanade mälestuste meenutamisega, millest mulle jäi meelde üks konkreetne seik. Nimelt oli kunagise infosüsteemi võrgus kasutusel vana “patchimata” ruuter, kuhu venelased olid endale pesa ehitanud. Nagu esineja Lembitu Ling mainis, oli see tema jaoks esimene kord, kui keegi reaalselt tema “alale” sisse tungis. Võib arvata, et tegemist on tundega, mida enamik süsteemiadministraatoreid tunda ei tahaks.

Viienda loengu alustas Andres Septer ja selle teemaks oli IT tööturg. Tegemist on tähtsa teemaga mis peaks justkui kõigile huvi pakkuma, ning eriti veel neile, kellel pole siiamaani selles valdkonnas erilist kogemust. Üpriski vähe aega peale loengu algust kuulsin midagi uut, midagi mille peale ma väga põhjalikult mõtelnud ei olnud. Nimelt väitis meie õppejõud, et kõik IT-alased töökuulutused, mis on postitatud CV keskusesse, on täielik jäätmekuhila. Seda just kõige otsesemas mõttes - kõigepealt otsitakse tööjõudu firma sisemisest ringist ja tuttavate hulgast ning alles siis kui sealt midagi ei koida, lisatakse kuulutus veebiportaali. Järele mõeldes on see ka loogiline, sest kõik head tööpakkumised käivad tõesti väiksemates ringides.

Kuuendas tunnis saime kuulata Eesti Maksu- ja tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauri lähenemist andmeanalüüsile. Loengu käigus sain kõvasti rohkem aimu sellest, kuidas suur riigiasutus nagu MTA töötleb massiivset kogust andmeid, mille tegid veelgi lihtsamaks ekraanil kuvatud lihtsustatud skeemid. Samuti kuulsin esimest korda andmeanalüüsisüsteemist SAS (algselt jäi mulje nagu selle nimi oleks Sass) ja selle kasutamisest, kuhu oli huvitaval kombel sõna sekka öelda ka meie õppejõul. Lisaks eelnevalt mainitule jäid minule loengust meelde veel uudse väljanägemisega graafikud, mis meenutasid suuri täpikogumeid. Üllatavalt mõjus mulle ka loengus sõnastatud tees, millega väideti, et kogutud andmete põhjal võiks amet esitada väga suurele osale eesti ettevõtetest küsimuse: “Kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?”

Seitsmendas loengus ma ei käinud.

Viimasesse loengusse sisse astudes nägin laua taga istumas naisterahvast, kes pingsalt saalis juba istuvaid ja veel sisenevaid inimesi jälgis. Sellist vaatepilti ei ole meie loengusarjas siiamaani kuigi tihti näha olnud. Tegemist oli Hedi Mardisooga, kes hakkas kohe alguses rääkima enda haridusteest ja noorukieast. Lõpetanud Tallinna Reaalkooli, oli süttinud temas huvi IT vastu, kuid huvitaval kombel ei olnud temas soovi koodi kirjutada. Nii hakkaski ta tegelema kommunikatsiooni ja turundusega. Meeldejääv tsitaat tema esitluses pärines Amazoni tegevjuhilt Jeff Bezoselt kõlab järgmiselt: “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui sa pole toas.” Meie kõnelejalt kuulsin samuti esimest korda “agiilse arenduse” kontsepti.

User:Kmuuga

2016-10-16T18:09:30Z

Kmuuga: Created page with "Alustuseks võin ma täiesti julgelt väita, et konkreetne erialatutvustuse aine oli auditooriumi-loengutest kõige põnevam. Ilmselt ei ole just kõige lihtsam leida käputä..."