<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Knogols</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Knogols"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Knogols"/>
	<updated>2026-05-12T17:11:14Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120068</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120068"/>
		<updated>2017-04-13T08:45:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT4 kasutab &#039;&#039;journaling&#039;&#039; puhul räsisummat. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik ka välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas luua EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# fdisk  /dev/sda&lt;br /&gt;
# mkfs.ext4 /dev/sda1 / mke2fs -t ext4 /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üleminek EXT3 EXT4le==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# umount /dev/sda2&lt;br /&gt;
# tune2fs -O extents,uninit_bg /dev/device&lt;br /&gt;
# e2fsck -f /dev/device&lt;br /&gt;
# mount /dev/sda2 /home&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Milline failisüsteem on kasutusel==&lt;br /&gt;
Linuxis on mitu erinevat käsku, mille abil on võimalik välja selgitada, millise failisüsteemiga tegu on&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. # df -T | awk &#039;{print $1,$2,$NF}&#039; | grep &amp;quot;^/dev&amp;quot;&lt;br /&gt;
2. # mount | grep &amp;quot;^/dev&amp;quot;&lt;br /&gt;
3. # cat /etc/fstab&lt;br /&gt;
4. # fsck -N /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. http://www.thegeekstuff.com/2011/05/ext2-ext3-ext4&lt;br /&gt;
8. http://www.thegeekstuff.com/2011/04/identify-file-system-type/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120067</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120067"/>
		<updated>2017-04-13T08:43:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT4 kasutab &#039;&#039;journaling&#039;&#039; puhul räsisummat. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik ka välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas luua EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# fdisk  /dev/sda&lt;br /&gt;
# mkfs.ext4 /dev/sda1 / mke2fs -t ext4 /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üleminek EXT3 EXT4le==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# umount /dev/sda2&lt;br /&gt;
# tune2fs -O extents,uninit_bg /dev/device&lt;br /&gt;
# e2fsck -f /dev/device&lt;br /&gt;
# mount /dev/sda2 /home&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Milline failisüsteem on kasutusel==&lt;br /&gt;
Linuxis on mitu erinevat käsku, mille abil on võimalik välja selgitada, millise failisüsteemiga tegu on&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. # df -T | awk &#039;{print $1,$2,$NF}&#039; | grep &amp;quot;^/dev&amp;quot;&lt;br /&gt;
2. # mount | grep &amp;quot;^/dev&amp;quot;&lt;br /&gt;
3. # cat /etc/fstab&lt;br /&gt;
4. # fsck -N /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
8. http://www.thegeekstuff.com/2011/05/ext2-ext3-ext4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120066</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120066"/>
		<updated>2017-04-13T08:29:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT4 kasutab &#039;&#039;journaling&#039;&#039; puhul räsisummat. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik ka välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas luua EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# fdisk  /dev/sda&lt;br /&gt;
# mkfs.ext4 /dev/sda1 / mke2fs -t ext4 /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üleminek EXT3 EXT4le==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# umount /dev/sda2&lt;br /&gt;
# tune2fs -O extents,uninit_bg /dev/device&lt;br /&gt;
# e2fsck -f /dev/device&lt;br /&gt;
# mount /dev/sda2 /home&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
8. http://www.thegeekstuff.com/2011/05/ext2-ext3-ext4&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120065</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120065"/>
		<updated>2017-04-13T08:29:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT4 kasutab &#039;&#039;journaling&#039;&#039; puhul räsisummat. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik ka välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas luua EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# fdisk  /dev/sda&lt;br /&gt;
# mkfs.ext4 /dev/sda1 / mke2fs -t ext4 /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üleminek EXT3 EXT4le==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# umount /dev/sda2&lt;br /&gt;
# tune2fs -O extents,uninit_bg /dev/device&lt;br /&gt;
# e2fsck -f /dev/device&lt;br /&gt;
# mount /dev/sda2 /home&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120064</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120064"/>
		<updated>2017-04-13T08:28:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT4 kasutab &#039;&#039;journaling&#039;&#039; puhul räsisummat. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik ka välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas luua EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# fdisk  /dev/sda&lt;br /&gt;
# mkfs.ext4 /dev/sda1 / mke2fs -t ext4 /dev/sda1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Üleminek EXT3 EXT4le==&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# umount /dev/sda2&lt;br /&gt;
# tune2fs -O extents,uninit_bg /dev/device&lt;br /&gt;
# e2fsck -f /dev/device&lt;br /&gt;
# mount /dev/sda2 /home&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120063</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120063"/>
		<updated>2017-04-13T08:21:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT4 kasutab &#039;&#039;journaling&#039;&#039; puhul räsisummat. Räsisumma kontroll tõstab failisüsteemi usaldusväärsust &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik ka välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120062</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120062"/>
		<updated>2017-04-13T08:06:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Igal partitsioonil võib olla erinev failisüsteem. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120061</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120061"/>
		<updated>2017-04-13T07:53:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120060</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120060"/>
		<updated>2017-04-13T07:52:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas kasutada EXT4 failisüsteemi==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120059</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120059"/>
		<updated>2017-04-13T07:51:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist ning avaldati 2008. aastal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000, EXT4 puhul on alamkataloogide arv piiramatu &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2 kuni 20 korda kiirem fsck (&#039;&#039;file system check&#039;&#039;) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. https://kernelnewbies.org/Ext4 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120058</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120058"/>
		<updated>2017-04-13T07:42:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Individuaalse faili suurus võib olla 16GB - 16TB &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kataloog võib koosneda maksimaalselt 64000 alamkataloogist. EXT3 puhul võis alamkatalooge olla kuni 32000 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
EXT3 on võimalik üle viia EXT4 failisüsteemile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Journaling&#039;&#039; on võimalik välja lülitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120057</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120057"/>
		<updated>2017-04-13T07:36:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 on EXT3 edasiarendus. EXT4 on turvalisem, sellel on rohkem lisasid, uuendatud disain ning parem jõudlus. EXT4 on saadaval alates 2.6.19 kernelist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
EXT4 mahutavus on kuni 1 EiB, mis on umbes 1 152 921.5 TB. Faili suurus võib olla kuni 16TiB, mis on umbes 17.592186 TB. Seda on tunduvalt rohkem kui oli EXT3 failisüsteemis &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120056</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120056"/>
		<updated>2017-04-13T07:15:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) või 4. laiendatud failisüsteem on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 eelkäijaks on EXT3. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120052</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120052"/>
		<updated>2017-04-12T12:31:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=EXT4=&lt;br /&gt;
EXT4(&#039;&#039;fourth extended filesystem&#039;&#039;) on Linuxis kasutatav failisüsteem. EXT4 eelkäijaks on EXT3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120051</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120051"/>
		<updated>2017-04-12T12:25:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogis asuvatest failidest. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_m%C3%B5isted &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. http://www.tldp.org/LDP/sag/html/filesystems.html &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. https://en.wikipedia.org/wiki/File_system &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_systems &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120050</id>
		<title>EXT4 Linuxis &amp; NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis_%26_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120050"/>
		<updated>2017-04-12T12:19:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: Created page with &amp;quot;{{DISPLAYTITLE:touch}}  =Autor=  Kätlin Lisete Nõgols  Rühm: AK21  =Sissejuhatus= Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saa...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]--&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120049</id>
		<title>AST-artiklid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120049"/>
		<updated>2017-04-12T12:19:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;teema - nimi, grupp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LVM + snapshot + andmebaas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[EXT4 Linuxis &amp;amp; NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120048</id>
		<title>AST-artiklid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120048"/>
		<updated>2017-04-12T12:19:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;teema - nimi, grupp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LVM + snapshot + andmebaas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120047</id>
		<title>AST-artiklid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120047"/>
		<updated>2017-04-12T12:18:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;teema - nimi, grupp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LVM + snapshot + andmebaas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[EXT4 Linuxis &amp;amp; NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120046</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120046"/>
		<updated>2017-04-12T12:17:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;!--[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]--&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120045</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120045"/>
		<updated>2017-04-12T12:13:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte. Tänapäeval kasutatakse hierarhilise ülesehitusega failisüsteeme. Selles artiklis keskendutakse levinumatele Linuxi EXT4 ja Windowsi NTFS failisüsteemidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120044</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120044"/>
		<updated>2017-04-12T12:11:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (Windows)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120043</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120043"/>
		<updated>2017-04-12T12:09:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) &lt;br /&gt;
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (alates Windows NT)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi alguses)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
ReiserFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
UFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120042</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120042"/>
		<updated>2017-04-12T12:08:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failidega käivad kaasas ka metaandmed(&#039;&#039;metadata&#039;&#039;), mis kirjeldavad antud faili. Metaandmed sisaldavad endas faili suurust, loomise kuupäeva, viimase muutmise kuupäeva, faili omanikku, ligipääsuõigusi ja palju muud. Metaandmed ei ole kasutajale otseselt kättesaadavad. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis ja mõningatel juhtudel kasutatakse veel siiamaani.)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (alates Windows NT)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi alguses)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
ReiserFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
UFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120041</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120041"/>
		<updated>2017-04-12T12:03:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis ja mõningatel juhtudel kasutatakse veel siiamaani.)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (alates Windows NT)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi alguses)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
ReiserFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
UFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120040</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120040"/>
		<updated>2017-04-12T12:03:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Levinud failisüsteemid:==&lt;br /&gt;
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis ja mõningatel juhtudel kasutatakse veel siiamaani.)&lt;br /&gt;
FAT16 (Windows) FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)&lt;br /&gt;
NTFS (alates Windows NT)&lt;br /&gt;
EXT2 (Unix-tüüpi alguses)&lt;br /&gt;
EXT3 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
EXT4 (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
ReiserFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
UFS (Unix-tüüpi)&lt;br /&gt;
HFS (Mac)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120039</id>
		<title>EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=EXT4_Linuxis,_NTFS_MS_Windowsis&amp;diff=120039"/>
		<updated>2017-04-12T11:59:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: Created page with &amp;quot;{{DISPLAYTITLE:touch}}  =Autor=  Kätlin Lisete Nõgols  Rühm: AK21  =Sissejuhatus= Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saa...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Failisüsteem kontrollib, kuidas ja kuhu on failid salvestatud ning kuidas neid kätte saab. Failisüsteem määrab failide paiknemise ning võimaldab meil faile salvestada, nimetada, organiseerida, kustutada ja määrata ligipääsuõigusi. Enamasti asuvad failisüsteemid mõne mäluseadme peal, näiteks kõvakettal. Lisaks on olemas ka võrgufailisüsteemid (Network File System), mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, kuid millele kasutajal on ligipääs. Failisüsteem näitab faili tähtsamaid omadusi: suurus, nimi, asukoht. Failisüsteem määrab ära ka kehtivad reeglid, näiteks millise laiendiga peab fail olema, milliseid sümboleid failinimi tohib sisaldada ning kui pikk tohib olla failinimi. Oluline vahe Windowsi ja Linuxi failisüsteemidel on suured-väiksed tähed. Linuxi failisüsteemid eristavad suuri ja väikeseid tähti, Windowsi omad aga mitte.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120032</id>
		<title>AST-artiklid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=120032"/>
		<updated>2017-04-12T11:24:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;teema - nimi, grupp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LVM + snapshot + andmebaas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[EXT4 Linuxis, NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115690</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115690"/>
		<updated>2016-12-09T10:19:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
09.12.16&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid, näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikki ja keerulisi käske. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik ka saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115688</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115688"/>
		<updated>2016-12-09T08:56:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid, näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikki ja keerulisi käske. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik ka saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115687</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115687"/>
		<updated>2016-12-09T08:55:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid, näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikkasid ja keerulisi käske. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on ka võimalik saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115686</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115686"/>
		<updated>2016-12-09T08:53:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Piirangud */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid, näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikkasid ja keerulisi käske. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on ka võimalik saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115685</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115685"/>
		<updated>2016-12-09T08:52:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikkasid ja keerulisi käske. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on ka võimalik saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115669</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115669"/>
		<updated>2016-12-08T20:32:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikkasid ja keerulisi käske. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on ka võimalik saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115668</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115668"/>
		<updated>2016-12-08T20:28:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edaspidises suunas &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115667</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115667"/>
		<updated>2016-12-08T20:25:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115666</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115666"/>
		<updated>2016-12-08T20:21:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1. Nool üles - ükshaaval sisestatud käskude kuvamine &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. Sisestades ALT-Shift on võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115665</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115665"/>
		<updated>2016-12-08T20:21:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nool üles - ükshaaval sisestatud käskude kuvamine &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sisestades ALT-Shift on võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115664</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115664"/>
		<updated>2016-12-08T20:20:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. &lt;br /&gt;
Nool üles - ükshaaval sisestatud käskude kuvamine&lt;br /&gt;
Sisestades ALT-Shift on võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115663</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115663"/>
		<updated>2016-12-08T20:15:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Sorteeritud ajalugu */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | less&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | tail&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse viimased kümme käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Nool üles võimaldab ükshaaval läbi vaadata käske, vajutades enter taasesitatakse käsk.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115662</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115662"/>
		<updated>2016-12-08T20:13:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Nool üles võimaldab ükshaaval läbi vaadata käske, vajutades enter taasesitatakse käsk.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115661</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115661"/>
		<updated>2016-12-08T20:11:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Käskude taasesitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata ükshaaval eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Nool üles võimaldab ükshaaval läbi vaadata käske, vajutades enter taasesitatakse käsk.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115660</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115660"/>
		<updated>2016-12-08T20:08:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Täielik ajalugu */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata ükshaaval eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Nool üles võimaldab ükshaaval läbi vaadata käske, vajutades enter taasesitatakse käsk.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115659</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115659"/>
		<updated>2016-12-08T19:04:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata ükshaaval eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Nool üles võimaldab ükshaaval läbi vaadata käske, vajutades enter taasesitatakse käsk.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115658</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115658"/>
		<updated>2016-12-08T18:56:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: /* Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata ükshaaval eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Nool üles võimaldab meil ükshaaval läbi vaadata käske, vajutades enter taasesitatakse käsk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115657</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115657"/>
		<updated>2016-12-08T18:55:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata ükshaaval eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Kasutades {{key press|UpArrow}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115656</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115656"/>
		<updated>2016-12-08T18:54:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==&lt;br /&gt;
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata ükshaaval eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada. Kasutades {{key press|U+2191}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115655</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115655"/>
		<updated>2016-12-08T18:47:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115654</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115654"/>
		<updated>2016-12-08T18:46:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | more&lt;br /&gt;
1  service network restart&lt;br /&gt;
2  exit&lt;br /&gt;
3  id&lt;br /&gt;
4  cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
!4&lt;br /&gt;
cat /etc/redhat-release&lt;br /&gt;
Fedora release 9 (Sulphur)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115653</id>
		<title>History</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&amp;diff=115653"/>
		<updated>2016-12-08T18:45:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Knogols: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{{DISPLAYTITLE:touch}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kätlin Lisete Nõgols&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: A21&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&amp;quot;History&amp;quot; käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. &amp;quot;History&amp;quot; käsuga on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. &amp;quot;History&amp;quot; käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ja vigadeta.&lt;br /&gt;
Selles artikis on lühiülevaade &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
==Käskude ajalugu==&lt;br /&gt;
===Täielik ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades käsk &amp;lt;code&amp;gt;history&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täielik list viimati kasutatud käskudest&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
6  clear&lt;br /&gt;
7  history&lt;br /&gt;
8  clear&lt;br /&gt;
9  history&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
export HISTTIMEFORMAT=&#039;%F %T  &#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue&lt;br /&gt;
2  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf&lt;br /&gt;
4  2013-06-09 10:40:12   clear&lt;br /&gt;
5  2013-06-09 10:40:12   history&lt;br /&gt;
6  2013-06-09 10:40:12   PS1=&#039;\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m &#039;&lt;br /&gt;
7  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m &amp;quot;&lt;br /&gt;
8  2013-06-09 10:40:12   PS1=&amp;quot;\u@\h:\w [\j]\$ &amp;quot;&lt;br /&gt;
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com&lt;br /&gt;
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;’%F %T’&amp;lt;/code&amp;gt; tähendus&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev&lt;br /&gt;
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sorteeritud ajalugu===&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history &#039;&#039;number&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1  ping google.com&lt;br /&gt;
2  echo $PS1&lt;br /&gt;
3  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
4  tail -f /var/log/messages&lt;br /&gt;
5  exit&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades &amp;lt;code&amp;gt;history | grep &#039;&#039;fraas&#039;&#039;&amp;lt;/code&amp;gt; kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
NÄIDE&lt;br /&gt;
history | grep cd&lt;br /&gt;
   33  cd Pictures/&lt;br /&gt;
   37  cd ..&lt;br /&gt;
   39  cd Desktop/&lt;br /&gt;
   61  cd /usr/bin/&lt;br /&gt;
   68  cd&lt;br /&gt;
   83  cd /etc/&lt;br /&gt;
   86  cd resolvconf/&lt;br /&gt;
   90  cd resolv.conf.d/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude ajaloo kustutamine==&lt;br /&gt;
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb &amp;lt;code&amp;gt;.bash_profile&amp;lt;/code&amp;gt; failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi .bash_profile&lt;br /&gt;
# .bash_profile&lt;br /&gt;
# Get the aliases and functions&lt;br /&gt;
if [ -f ~/.bashrc ]; then&lt;br /&gt;
. ~/.bashrc&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
# User specific environment and startup programs&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignoredups&lt;br /&gt;
PATH=$PATH:$HOME/bin&lt;br /&gt;
export PATH&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;export HISTSIZE=0&amp;lt;/code&amp;gt; peatub ajaloo salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisestades käsu &amp;lt;code&amp;gt;history -c&amp;lt;/code&amp;gt; puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Piirangud==&lt;br /&gt;
Samuti on võimalik seada piiranguid. Näiteks mitu rida salvestatake käske&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
vi ~/.bash_profile&lt;br /&gt;
HISTSIZE=450&lt;br /&gt;
HISTFILESIZE=450&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks paljudest huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr&lt;br /&gt;
pwd&lt;br /&gt;
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)&lt;br /&gt;
history | tail -3&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käskude taasesitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Knogols</name></author>
	</entry>
</feed>