<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Kounapuu</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Kounapuu"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Kounapuu"/>
	<updated>2026-05-09T03:14:02Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&amp;diff=131558</id>
		<title>Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&amp;diff=131558"/>
		<updated>2018-06-09T14:57:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Meeskond: Autolugu */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]&lt;br /&gt;
__NOINDEX__&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodutöö aines &amp;quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&amp;quot; 2018=&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. &lt;br /&gt;
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.&lt;br /&gt;
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039; Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)&lt;br /&gt;
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes&lt;br /&gt;
* Luua klientrakendus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Töö käiku kajastatakse  http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Veebiteenus&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: &#039;&#039;&#039;01.aprill 2018&#039;&#039;&#039;. Lisaks on  &#039;&#039;&#039;Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &amp;lt;ins&amp;gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&amp;lt;/ins&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;27. mai 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;03. juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Klientrakendused&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;27. mai 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;03. juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;XML fail&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;01. juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;05.juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
===Üldised kriteeriumid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub  arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)&lt;br /&gt;
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus&lt;br /&gt;
* Kogukondade kaasamine&lt;br /&gt;
* Kasutajamugavus&lt;br /&gt;
* Läbimõeldud töökorraldus&lt;br /&gt;
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)&lt;br /&gt;
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===XML andmefail===&lt;br /&gt;
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.&lt;br /&gt;
 &amp;lt;dim1&amp;gt;&lt;br /&gt;
   &amp;lt;dim2&amp;gt;&lt;br /&gt;
     &amp;lt;dim3&amp;gt;&lt;br /&gt;
       &amp;lt;dim4&amp;gt;&lt;br /&gt;
       &amp;lt;/dim4&amp;gt;&lt;br /&gt;
     &amp;lt;/dim3&amp;gt;&lt;br /&gt;
   &amp;lt;/dim2&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &amp;lt;/dim1&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Veebiteenus===&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus peab võimaldama:&lt;br /&gt;
* Teenuse pakkumist&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes&lt;br /&gt;
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades &#039;&#039;Windows Communication Foundation&#039;&#039; või ASP.NET MVC  Web API tehnoloogiat&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Klientrakendus===&lt;br /&gt;
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.&lt;br /&gt;
Näiteks: &lt;br /&gt;
* http://www.bing.com/developer&lt;br /&gt;
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html&lt;br /&gt;
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/&lt;br /&gt;
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Retsensioonid===&lt;br /&gt;
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...&lt;br /&gt;
* XML - ...200 sõna.&lt;br /&gt;
* Veebiteenus - ...600 sõna.&lt;br /&gt;
* Klientrakendus - ...600 sõna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioonid==&lt;br /&gt;
 Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
 töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
 õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel&lt;br /&gt;
 mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)&lt;br /&gt;
 (teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaitsmisele registreerumine==&lt;br /&gt;
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.06.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*15:00 - Miisiks&lt;br /&gt;
*15:15 - Maagikud &lt;br /&gt;
*15:30 - GoFood&lt;br /&gt;
*15:45 - Raavo V2™&lt;br /&gt;
*16:00 - LearnToDrive&lt;br /&gt;
Sellele päevale rohkem aegu juurde lisada ei saa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allpool olevate päevadele võib vabalt aegasid juurde lisada 15min sammga. Reegel on, et aegu lisame järjest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;06.06.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*17:00 - Raamaturiiul&lt;br /&gt;
*17:15 - Pakiraam&lt;br /&gt;
*..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;09.06.2018&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*16:00 - MealPlannerSolo(Triin Oja)&lt;br /&gt;
*16:15 - Beer Pressure&lt;br /&gt;
*16:30 - &amp;amp;lt;div&amp;amp;gt;&lt;br /&gt;
*16:45 - NutriCheck&lt;br /&gt;
*17:00 - JääTuli&lt;br /&gt;
*17:15 - Ophelia&lt;br /&gt;
*17:30 - Kuldne Loojang&lt;br /&gt;
*17:45 - Hammas&lt;br /&gt;
*18:00 - VariousArtists&lt;br /&gt;
*18:15 - Pillar Of Autumn&lt;br /&gt;
*18:30 - Curry&lt;br /&gt;
*18:45 - WatchWinders&lt;br /&gt;
*19:00 - MOT&lt;br /&gt;
*19:15 - AmateurBB&lt;br /&gt;
*19:30 - Autolugu&lt;br /&gt;
*19:45 - VRII2018&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2018 kevad=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039; Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)&lt;br /&gt;
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes&lt;br /&gt;
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näidisteemad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:&lt;br /&gt;
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid&lt;br /&gt;
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada&lt;br /&gt;
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada&lt;br /&gt;
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad&lt;br /&gt;
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Külastusstatistika teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua külastusstatistika teenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi&lt;br /&gt;
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused:&lt;br /&gt;
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat&lt;br /&gt;
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Telefoniraamatu teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua telefoniraamatu teenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada&lt;br /&gt;
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse&lt;br /&gt;
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike&lt;br /&gt;
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua RSS voogude haldusteenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult&lt;br /&gt;
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega &lt;br /&gt;
*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Meeskonnad 2018=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kaido Henrik Elias&lt;br /&gt;
* Arvo Paomees&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoode: [https://drive.google.com/open?id=1Pq8Lhrs3G5mGiTje70ww-zMBNB5cXnRh ZIP]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TFS: [https://variousartists.visualstudio.com/VariousArtists/_versionControl/changesets siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#XML siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioonid: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists#Retsensioonid siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon tiimile Raavo V2 asub [https://docs.google.com/document/d/1fxmdLa94Do1u5WlmPQjSd4mMmdbDw5WmDne547jqQc4/edit siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML retsensioon tiimile LTD asub [https://docs.google.com/document/d/15rMhpqyG5XHsvOCZJp88ucHkiMa5Non6BbYwBBKT2_Y/edit siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie XML:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie veebiteenuse, klientrakenduse ja XML retsensioonid meeskonnale Miisiiks:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie veebiteenus ning klientrakendus.&#039;&#039;&#039; [https://www.dropbox.com/s/ugbvx4j4zdlbp68/RaamatuRiiul.7z?dl=0 Zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Margus Põlma&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebiteenus: [http://enos.itcollege.ee/~mpolma/vr2/API.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klientrakendus: [https://github.com/karlerikounapuu/autolugu-front]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
* Teet Adamson&lt;br /&gt;
* Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
* Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Taavi Põder&lt;br /&gt;
* Taavi Vesinurm (Meeskonnast lahkunud)&lt;br /&gt;
* Raido Vell&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode API ja klientrakendus:&#039;&#039;&#039; [https://github.com/taavip9/Veebirakendused-II Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Argo Hansen&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam#Retsensioonid Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===&lt;br /&gt;
Liikmed: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Rando Kurel&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel&lt;br /&gt;
* Markus Mänd&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping&lt;br /&gt;
* Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoode: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Projektikood lõpptoote leiab siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood#Retsensioon_rühmale_Maagikud  Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Kood_ise asub siin, kliendina kasutame JustInCaseWPFi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebiteenus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/4acyvc9c7h08xl6/MiisiiksWS-v2.rar?dl=0 Veebiteenus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klientrakendus v2 (05.06): [https://www.dropbox.com/s/m6ijv2yyqthebgr/MiisiiksC2-v2.rar?dl=0 Klientrakendus]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML_retsensioon  XML]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;amp;lt;div&amp;amp;gt;]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kaarel Pärtel&lt;br /&gt;
*Marek Juhanson&lt;br /&gt;
*Kai Kallastu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Abner&lt;br /&gt;
* Marju Pütsepp&lt;br /&gt;
* Liisi Taimre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode veebiteenus:&#039;&#039;&#039; [https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0 https://www.dropbox.com/s/j5ixmwmx45kxcyo/BestInShow.zip?dl=0]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kasutusjuhend:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#Kasutusjuhend]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode klient:&#039;&#039;&#039; [https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/ https://bitbucket.org/Marjup/bestinshow/]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XML failid:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow#XML_failid Schema, XML ja XSLT HTML ja XML transformatsiooniks]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon veebiteenusele: TODO&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon klientrakendusele: TODO&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon XML-ile: TODO&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AssistDesq Meeskond: AssistDesq]===&lt;br /&gt;
Liikmed: &lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Toomas Juhkov&lt;br /&gt;
* Kunnar Kukk&lt;br /&gt;
* Tiit Kuuskmäe&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders#Link_klientrakendusele_ja_API-le Link klientrakendusele ja API-le]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* Andrus Seiman&lt;br /&gt;
* Marko Belzetski&lt;br /&gt;
* Priit Tiganik&lt;br /&gt;
* Kristjan Peterson (loobus)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
algselt üles laetud 02.06.2018, bugide parandusi lisatud 04.06.2018&lt;br /&gt;
* [https://www.dropbox.com/s/4h9bvq4k6388fmo/loojang.zip?dl=0 .zip fail rakendus ja klient koos] &lt;br /&gt;
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app veebirakenduse repo] &lt;br /&gt;
* [https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client klientrakenduse repo] &lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus XML:  link meie Wiki lehele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Veebiteenusele veebiteenuse retsensioon meeskonna Curry tööle. &#039;&#039;&#039;(TEGEMISEL)&#039;&#039;&#039;]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Klientrakendusele klientrakenduse retsensioon meeskonna Curry tööle.]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML-ile XML retsensioon meeskonna Curry tööle. &#039;&#039;&#039;(TEGEMISEL)&#039;&#039;&#039;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Siim Kallari&lt;br /&gt;
* Andres Kepler (loobus)&lt;br /&gt;
* Jorma Rebane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://www.dropbox.com/s/v63fkbjnd5umqqm/Ophelia.zip?dl=0 Lõpptoote link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#L.C3.B5pptoote_kasutusjuhend Kasutusjuhend(Kaasas ka lõpptootes)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia#XML_.C3.9Clesanne XML Ülesanne]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Aava (lahkunud liige)&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioonid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Sigrid Aasma&lt;br /&gt;
* Evelin Jõgi&lt;br /&gt;
* Martin Kask&lt;br /&gt;
* Marko Nõu&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekt:&#039;&#039;&#039; [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039; [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XML:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud XML failide retsensioon:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#XML_retsensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam&lt;br /&gt;
* Olle Mikk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mart Raus&lt;br /&gt;
* Ando Kiidron (loobus)&lt;br /&gt;
* Liina Saar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode: &#039;&#039;&#039; [https://drive.google.com/drive/folders/1GIgiG5NvmnnKoQYmWWbfV_9Nhs2dezz8?usp=sharing UCanDo] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Veebiteenuse retsensioon: &#039;&#039;&#039; &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Klientrakenduse retsensioon: &#039;&#039;&#039; &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XML retsensioon: &#039;&#039;&#039; &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Helen Oppar (loobus)&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode: &#039;&#039;&#039;  http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud veebiteenuse, klientrakenduse ja XML&#039;i retsensioon:&#039;&#039;&#039; [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Triin Oja&lt;br /&gt;
*Rein Remsu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Rain Elken&lt;br /&gt;
* Peeter Ploom&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode: &#039;&#039;&#039;  [http://enos.itcollege.ee/~pploom/VR2/ link] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XML: &#039;&#039;&#039;  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XML_andmefail link] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XSD: &#039;&#039;&#039;  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSD_schema_fail link] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XSLT1: &#039;&#039;&#039;  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_HTML link] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XSLT2: &#039;&#039;&#039;  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry#XSLT_transformatsioon:_XML_-.3E_XML link] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curry meeskonna veebiteenust, klientrakendust ja XML-i retsenseerib meeskond KuldneLoojang. Curryle kirjutatud retsensioonid [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#Meie_tehtud_retsensioonid asuvad siin: link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Sten Lunden&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039; [https://ildtest.azurewebsites.net azure]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekt:&#039;&#039;&#039; [https://github.com/lundens/ild-core github]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XML&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XML wiki]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Veebiteenuse retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Veebiteenuse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Klientrakenduse retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#Klientrakenduse_retsensioon_meeskonnale_GoFood GoFood]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;XML retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas#XMLi_retsensioon_meeskonnale_MealPlannerSolo MealPlannerSolo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alex Kaska&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Taavi Kivimaa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Triin Oja&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo#XML_andmefail XML]&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;[http://enos.itcollege.ee/~troja/VRII2018/ Veebiteenus ja klientrakendus]&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Artyom Likhachev&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Project:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[https://www.dropbox.com/s/z9snrydbl5e8jp2/vr2_service-v2.zip?dl=0 Veebiteenus]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[https://www.dropbox.com/s/7kn1u6z2481ligm/WebClient.zip?dl=0 Klientrakendus]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&#039;&#039;&#039;XML:&#039;&#039;&#039; TODO&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;&#039;&#039;&#039;Retsensioon:&#039;&#039;&#039; TODO&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129920</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129920"/>
		<updated>2018-03-28T19:45:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administraatori privileegidega kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Must have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab muuta enda kasutajakontoga seotud andmeid&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks teist kasutajakontot&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Administraator saab luua uusi kasutajakontosid ning muuta nende rolli (admin/klient)&lt;br /&gt;
* Administraator saab muuta süsteemis olevate teiste kasutajakontode andmeid&lt;br /&gt;
* Administraator saab vajadusel lukustada klientide kontosid&lt;br /&gt;
* Administraator saab näha klientide poolt lisatud sõidukeid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nice to have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kasutaja aktiveerimine e-posti teel&lt;br /&gt;
* Sõiduki andmete pärimine VIN koodi järgi kolmanda osapoole APIlt&lt;br /&gt;
* ID-kaardi või Firebase abil autentimine&lt;br /&gt;
* Tasuline PDF eksportimine Fortumo abil&lt;br /&gt;
* Jagatav URL, kus on kõigile näha spetsiifilise auto kohta käivad andmed&lt;br /&gt;
* Ossimeeter - kui sõidukile lisatakse uus helisüsteem, subwoofer või värvilised LEDid, saab teenida ossipunkte&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;br /&gt;
[[File:Autolugu-2018-03-28_22_03.png]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&amp;diff=129919</id>
		<title>Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&amp;diff=129919"/>
		<updated>2018-03-28T19:06:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Päevaõpe */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]&lt;br /&gt;
__NOINDEX__&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodutöö aines &amp;quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&amp;quot; 2018=&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. &lt;br /&gt;
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.&lt;br /&gt;
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039; Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)&lt;br /&gt;
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes&lt;br /&gt;
* Luua klientrakendus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Töö käiku kajastatakse  http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Veebiteenus&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: &#039;&#039;&#039;01.aprill 2018&#039;&#039;&#039;. Lisaks on  &#039;&#039;&#039;Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &amp;lt;ins&amp;gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&amp;lt;/ins&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;27. mai 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;03. juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Klientrakendused&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;27. mai 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;03. juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;XML fail&#039;&#039;&#039; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]&lt;br /&gt;
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt &#039;&#039;&#039;01. juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema &#039;&#039;&#039;05.juuni 2018&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
===Üldised kriteeriumid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub  arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)&lt;br /&gt;
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus&lt;br /&gt;
* Kogukondade kaasamine&lt;br /&gt;
* Kasutajamugavus&lt;br /&gt;
* Läbimõeldud töökorraldus&lt;br /&gt;
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)&lt;br /&gt;
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===XML andmefail===&lt;br /&gt;
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.&lt;br /&gt;
 &amp;lt;dim1&amp;gt;&lt;br /&gt;
   &amp;lt;dim2&amp;gt;&lt;br /&gt;
     &amp;lt;dim3&amp;gt;&lt;br /&gt;
       &amp;lt;dim4&amp;gt;&lt;br /&gt;
       &amp;lt;/dim4&amp;gt;&lt;br /&gt;
     &amp;lt;/dim3&amp;gt;&lt;br /&gt;
   &amp;lt;/dim2&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &amp;lt;/dim1&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Veebiteenus===&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus peab võimaldama:&lt;br /&gt;
* Teenuse pakkumist&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes&lt;br /&gt;
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades &#039;&#039;Windows Communication Foundation&#039;&#039; või ASP.NET MVC  Web API tehnoloogiat&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Klientrakendus===&lt;br /&gt;
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.&lt;br /&gt;
Näiteks: &lt;br /&gt;
* http://www.bing.com/developer&lt;br /&gt;
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html&lt;br /&gt;
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/&lt;br /&gt;
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Retsensioonid===&lt;br /&gt;
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...&lt;br /&gt;
* XML - ...200 sõna.&lt;br /&gt;
* Veebiteenus - ...600 sõna.&lt;br /&gt;
* Klientrakendus - ...600 sõna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioonid==&lt;br /&gt;
 Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
 töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
 õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel&lt;br /&gt;
 mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)&lt;br /&gt;
 (teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaitsmisele registreerumine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2018 kevad=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039; Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)&lt;br /&gt;
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes&lt;br /&gt;
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näidisteemad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:&lt;br /&gt;
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid&lt;br /&gt;
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada&lt;br /&gt;
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada&lt;br /&gt;
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad&lt;br /&gt;
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Külastusstatistika teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua külastusstatistika teenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi&lt;br /&gt;
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused:&lt;br /&gt;
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat&lt;br /&gt;
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Telefoniraamatu teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua telefoniraamatu teenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada&lt;br /&gt;
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse&lt;br /&gt;
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike&lt;br /&gt;
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===&lt;br /&gt;
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Ülesanne====&lt;br /&gt;
Luua RSS voogude haldusteenus:&lt;br /&gt;
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada&lt;br /&gt;
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid&lt;br /&gt;
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks&lt;br /&gt;
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult&lt;br /&gt;
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega &lt;br /&gt;
*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Meeskonnad 2018=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kaido Henrik Elias&lt;br /&gt;
* Arvo Paomees&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks&lt;br /&gt;
* Madis Heinsoo&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Margus Põlma&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Abner&lt;br /&gt;
* Marju Pütsepp&lt;br /&gt;
* Liisi Taimre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Toomas Juhkov&lt;br /&gt;
* Kunnar Kukk&lt;br /&gt;
* Tiit Kuuskmäe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrus Seiman&lt;br /&gt;
* Marko Belzetski&lt;br /&gt;
* Priit Tiganik&lt;br /&gt;
* Kristjan Peterson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Siim Kallari&lt;br /&gt;
* Andres Kepler&lt;br /&gt;
* Jorma Rebane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Sigrid Aasma&lt;br /&gt;
* Evelin Jõgi&lt;br /&gt;
* Martin Kask&lt;br /&gt;
* Marko Nõu&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud XML retsensioon:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam&lt;br /&gt;
* Olle Mikk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mart Raus&lt;br /&gt;
* Ando Kiidron&lt;br /&gt;
* Liina Saar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS:&#039;&#039;&#039; Coming...&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Autolugu-2018-03-28_22_03.png&amp;diff=129918</id>
		<title>File:Autolugu-2018-03-28 22 03.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Autolugu-2018-03-28_22_03.png&amp;diff=129918"/>
		<updated>2018-03-28T19:04:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129917</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129917"/>
		<updated>2018-03-28T19:03:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Andmemudel */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administraatori privileegidega kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Must have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab muuta enda kasutajakontoga seotud andmeid&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks teist kasutajakontot&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Administraator saab luua uusi kasutajakontosid ning muuta nende rolli (admin/klient)&lt;br /&gt;
* Administraator saab muuta süsteemis olevate teiste kasutajakontode andmeid&lt;br /&gt;
* Administraator saab vajadusel lukustada klientide kontosid&lt;br /&gt;
* Administraator saab näha klientide poolt lisatud sõidukeid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nice to have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kasutaja aktiveerimine e-posti teel&lt;br /&gt;
* Sõiduki andmete pärimine VIN koodi järgi kolmanda osapoole APIlt&lt;br /&gt;
* ID-kaardi või Firebase abil autentimine&lt;br /&gt;
* Tasuline PDF eksportimine Fortumo abil&lt;br /&gt;
* Jagatav URL, kus on kõigile näha spetsiifilise auto kohta käivad andmed&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;br /&gt;
[[File:Autolugu-2018-03-28_22_03.png]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129916</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129916"/>
		<updated>2018-03-28T18:58:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administraatori privileegidega kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Must have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab muuta enda kasutajakontoga seotud andmeid&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks teist kasutajakontot&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Administraator saab luua uusi kasutajakontosid ning muuta nende rolli (admin/klient)&lt;br /&gt;
* Administraator saab muuta süsteemis olevate teiste kasutajakontode andmeid&lt;br /&gt;
* Administraator saab vajadusel lukustada klientide kontosid&lt;br /&gt;
* Administraator saab näha klientide poolt lisatud sõidukeid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nice to have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kasutaja aktiveerimine e-posti teel&lt;br /&gt;
* Sõiduki andmete pärimine VIN koodi järgi kolmanda osapoole APIlt&lt;br /&gt;
* ID-kaardi või Firebase abil autentimine&lt;br /&gt;
* Tasuline PDF eksportimine Fortumo abil&lt;br /&gt;
* Jagatav URL, kus on kõigile näha spetsiifilise auto kohta käivad andmed&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129915</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129915"/>
		<updated>2018-03-28T18:56:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administraatori privileegidega kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Must have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab muuta enda kasutajakontoga seotud andmeid&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks teist kasutajakontot&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Administraator saab luua uusi kasutajakontosid ning muuta nende rolli (admin/klient)&lt;br /&gt;
* Administraator saab muuta süsteemis olevate teiste kasutajakontode andmeid&lt;br /&gt;
* Administraator saab vajadusel lukustada klientide kontosid&lt;br /&gt;
* Administraator saab näha klientide poolt lisatud sõidukeid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nice to have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kasutaja aktiveerimine e-posti teel&lt;br /&gt;
* Sõiduki andmete pärimine VIN koodi järgi kolmanda osapoole APIlt&lt;br /&gt;
* ID-kaardi või Firebase abil autentimine&lt;br /&gt;
* Tasuline PDF eksportimine Fortumo abil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129914</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129914"/>
		<updated>2018-03-28T18:44:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Kasutajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administraatori privileegidega kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Must have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks kolmandat isikut&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
* Klient saab osta õiguse eksportimaks oma auto andmeid PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nice to have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129913</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129913"/>
		<updated>2018-03-28T18:44:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Kirjeldus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administratiivsed kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Must have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks kolmandat isikut&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
* Klient saab osta õiguse eksportimaks oma auto andmeid PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nice to have:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129911</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129911"/>
		<updated>2018-03-28T13:39:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul, väikse raha eest muidugi :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administratiivsed kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab kustutada / lisada oma sõidukit andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks kolmandat isikut&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
* Klient saab osta õiguse eksportimaks oma auto andmeid PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129910</id>
		<title>Autolugu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Autolugu&amp;diff=129910"/>
		<updated>2018-03-28T13:37:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: Created page with &amp;quot;=Meeskond=  *Margus Põlma *Karl Erik Õunapuu  =Analüüs=  ==Kirjeldus== Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Meeskond=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Analüüs=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjeldus==&lt;br /&gt;
Aasta on 2018 ning sõidukite hooldusraamatud on endiselt paberkujul. Meie tiimi visiooniks on luua portaal, kuhu saab kanda oma sõiduki kohta kõik tehtud tööd, hooldused, eesootavad tööd ning muu väärt info, mis annaks sõiduki kohta hea ülevaate ning aitaks hoida kulud kontrolli all. Põhimõtteliselt nagu Curriculum Vitate, kuid siiski auto kohta. Projekt peaks muutma ka auto müümise hõlpsamaks, kuna kõik tehtud tööd on ühes kohas ning portaalist saab eksportida neid andmeid PDF kujul, väikse raha eest muidugi :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*kliendid - sõidukite omanikud ja/või kasutajad, sh müügiplatsid jms&lt;br /&gt;
*administratiivsed kasutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Infosüsteemi funktsionaalsus==&lt;br /&gt;
* Klient saab luua omale kasutajakonto&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/kustutada oma sõiduki andmebaasi&lt;br /&gt;
* Klient saab lisada/muuta/kustutada sõiduki kohta detailset informatsiooni: varuosa vahetus, keretööd, hooldus, tegi täis peaga avarii jne&lt;br /&gt;
* Klient saab volitada oma sõiduki haldamiseks kolmandat isikut&lt;br /&gt;
* Klient saab eksportida oma auto andmed PDF kujul&lt;br /&gt;
* Klient saab osta õiguse eksportimaks oma auto andmeid PDF kujul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andmemudel==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Phoney&amp;diff=126168</id>
		<title>Meeskond:Phoney</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Phoney&amp;diff=126168"/>
		<updated>2017-11-06T14:47:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Liikmed==&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
* Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Idee==&lt;br /&gt;
Projekti ideeks on luua rakendus, mis võimaldab kõnekaartidele seisma jäänud ettemaksu jääki realiseerida ning kanda välja enda pangakontole.&lt;br /&gt;
Lahendus hakkab kasutama Fortumo mobiilimaksete API funktsioone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mida see endas sisaldab?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus hakkab koosnema kahest komponendist, Web API ning WPF tehnoloogial põhinev niiöelda Dashboard. Web API paigaldame Azure konteinerisse ning dashboard tuleb paigaldada klienti enda arvutisse. Dashboardil oma enda andmebaasi küljes ei ole, kõik info saadetakse ning küsitakse Web API käest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eesmärk&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärgiks on pakkuda unikaalset teenust, mis võimaldab seismajäänud kõnekaartidelt raha välja kanda oma enda pangakontole. Vanasti jagasid nii EMT, Elisa kui ka Tele2 sõbrapäevadel tasuta ära stardikaid millel oli peal ca 5€ väärtuses ettemaksu. Meie tahame aga seismajäänud kõnekaartidelt selle raha kätte saada, panka kanda ning selle eest õlut osta. Kuu lõpus kulub tudengile ikka ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mida tavakasutaja sellega teha saab?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja saab omale luua konto. Konto loomisel küsitakse kasutajalt tema eesnime, perenime, e-posti aadressit, isikukoodi ning salasõna. Kui konto on loodud, saab kasutaja seadistada enda väljamaksete aadressi saaja kontonumbri ning nime näol. Antud andmed peavad kattuma konto loomisel olevatega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui konto on loodud ning väljamaksete aadress on määratud, siis saab kasutaja hakata lisama oma kontole antud kõnekaartide telefoninumbreid, mida soovib tühjaks tegema hakata. Iga telefoninumbriga saab kaasa anda ka numbril oleva ettemaksujäägi, et kasutajal oleks kindel ülevaade kui palju ta on juba antud telefoninumbrilt välja kandnud ning kui palju on teoreetiliselt veel alles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui numbrid on lisatud, siis saab kasutaja hakata kõneaega rahaks vahetama. Selle jaoks tuleb tal klikata ühele enda numbritest, valida summa kui palju sealt kätte soovib saada ning seejärel näidatakse kasutajale vastava sisu ning numbriga SMS, mis tal tuleb antud kõnekaardiga saata. Kuna Fortumo teenus neelab enda alla ca 35% hinnast, siis näidatakse kasutajale kindlasti ka summat mis tema kontole kindlasti jõuab. Kui SMS on saadetud ning meie veebiteenus on selle kohta Fortumolt saanud kinnituse, siis näidatakse dashboardil kasutajale ära et tehing õnnestus ning muudetakse meie rakenduses tema kontojäägi saldot. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMS on saadetud näiteks lepinguliselt numbrilt, siis näitab rakendus küll kirjet et tehing õnnestus, kuid saldo juurde lisatakse ka märge, et tehing on kinnitamisel. Seda seetõttu, et klient võib mobiilioperaatori lepingust taganeda, jätta selle maksmata või midagi muud sarnast. Fortumo raha endale ei saa ning seda ei saa ka meie. Vastu pükse me saada ei taha, seega ei kuulu kogutud summa koheselt väljamaksmisele. Kui tehingu staatus muutub Fortumo keskkonnas &amp;quot;okei&amp;quot; peale, siis saab kasutaja sooritada väljamakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajal on samuti võimalik näha ka oma tehingute ülevaadet. See sisaldab telefoninumbrit millega tehing tehti, summat, kontole jõudvat summat, kuupäeva ning tehingu staatust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja kontole on laekunud kindel summa, siis on võimalik kasutajal sooritada väljamakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Väljamaksed. Seda tuleb ilmselt teha manuaalselt kuna tahame teha väljamakseid just pangakontole. Paypali või mõne muu lahendusega oleks võimalik seda sammu automatiseerida.&lt;br /&gt;
* Fraud Detection. Me ei saa olla kindlad, et mõni jõmpsikas ei ole oma ema telefoni ära võtnud. Selle jaoks tuleks ilmselt küsida konto loomisel ka dokumendist pildi, kuid seda ehk tulevikus.&lt;br /&gt;
* Väljamakse kvoodi ületamine. Kui paneme miinimum väljamakseks näiteks 5 eurot ja kui kasutaja saadab sõnumeid vähem, siis ta seda raha reaalselt kätte ei saa.&lt;br /&gt;
* Fortumo API-ga integreerimine. Pole midagi taolist varem C# teinud.&lt;br /&gt;
* Fortumolt teenuse heakskiidu saamine, et reaalselt laivi minna. Kui heakskiitu ei saa siis pole ka probleemi, sest saame kasutada nende sandboxi ning funktsionaalsust ikkagi arendada, testida ja demoda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööjaotus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seda vaatame jooksvalt. Esimese asjana ehitame valmis API teenuse, kus Karl Erik võtab enda peale Fortumoga integreerimise ning Margus valmistab valmis vajalikud funktsioonid kasutajakontode ning numbrite lisamiseks.&lt;br /&gt;
Kui API on valmis, siis alustame mõlemad Dashboardi loomisega. Dashboardi osas me ülesandeid jagada ei taha, kumbki teeme seda mis meid momendil kõnetab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;MUST HAVE&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Konto loomine&lt;br /&gt;
* Väljamakseandmete lisamine&lt;br /&gt;
* Numbrite lisamine&lt;br /&gt;
* Saldo kuvamine&lt;br /&gt;
* Tehingute kuvamine/ajalugu&lt;br /&gt;
* Fortumo teenusega liidestamine&lt;br /&gt;
* Vastava SMS sisu kuvamine&lt;br /&gt;
* Väljamakseavalduse võimalus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NICE TO HAVE&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Välised autentimisvõimalused (FB, Smart-ID, Google, Twitter, ID-kaart jms)&lt;br /&gt;
* Kasutaja isikutuvastus.&lt;br /&gt;
* Tehingute väljavõtete grupeerimine filtrite abil (aeg, number, ja muu selline)&lt;br /&gt;
* Kontoandmete muutmine (email, parool ja nii edasi)&lt;br /&gt;
* E-posti teel saadetavad meilid. Näiteks kui uus konto on loodud, on tehtud uus tehing, tehingu staatus on muutunud, väljamakse avaldus esitatud või midagi sarnast.&lt;br /&gt;
* Automaatne tehingute checkimine Fortumo keskkonnast, et muuta ära lepingulistel klientide poolt tehtud tehingute staatus. Vastasel juhul peame seda tegema käsitsi. Ei taha teha käsitsi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Blogi===&lt;br /&gt;
* 10.10.17 Idee väljatöötamine&lt;br /&gt;
* 17.10.17 Tehnilise teostatavuse hindamine ning plaanimine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Phoney&amp;diff=126167</id>
		<title>Meeskond:Phoney</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Phoney&amp;diff=126167"/>
		<updated>2017-11-06T14:44:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Liikmed==&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
* Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Idee==&lt;br /&gt;
Projekti ideeks on luua rakendus, mis võimaldab kõnekaartidele seisma jäänud ettemaksu jääki realiseerida ning kanda välja enda pangakontole.&lt;br /&gt;
Lahendus hakkab kasutama Fortumo mobiilimaksete API funktsioone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mida see endas sisaldab?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakendus hakkab koosnema kahest komponendist, Web API ning WPF tehnoloogial põhinev niiöelda Dashboard. Web API paigaldame Azure konteinerisse ning dashboard tuleb paigaldada klienti enda arvutisse. Dashboardil oma enda andmebaasi küljes ei ole, kõik info saadetakse ning küsitakse Web API käest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Eesmärk&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse eesmärgiks on pakkuda unikaalset teenust, mis võimaldab seismajäänud kõnekaartidelt raha välja kanda oma enda pangakontole. Vanasti jagasid nii EMT, Elisa kui ka Tele2 sõbrapäevadel tasuta ära stardikaid millel oli peal ca 5€ väärtuses ettemaksu. Meie tahame aga seismajäänud kõnekaartidelt selle raha kätte saada, panka kanda ning selle eest õlut osta. Kuu lõpus kulub tudengile ikka ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Mida tavakasutaja sellega teha saab?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja saab omale luua konto. Konto loomisel küsitakse kasutajalt tema eesnime, perenime, e-posti aadressit, isikukoodi ning salasõna. Kui konto on loodud, saab kasutaja seadistada enda väljamaksete aadressi saaja kontonumbri ning nime näol. Antud andmed peavad kattuma konto loomisel olevatega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui konto on loodud ning väljamaksete aadress on määratud, siis saab kasutaja hakata lisama oma kontole antud kõnekaartide telefoninumbreid, mida soovib tühjaks tegema hakata. Iga telefoninumbriga saab kaasa anda ka numbril oleva ettemaksujäägi, et kasutajal oleks kindel ülevaade kui palju ta on juba antud telefoninumbrilt välja kandnud ning kui palju on teoreetiliselt veel alles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui numbrid on lisatud, siis saab kasutaja hakata kõneaega rahaks vahetama. Selle jaoks tuleb tal klikata ühele enda numbritest, valida summa kui palju sealt kätte soovib saada ning seejärel näidatakse kasutajale vastava sisu ning numbriga SMS, mis tal tuleb antud kõnekaardiga saata. Kuna Fortumo teenus neelab enda alla ca 35% hinnast, siis näidatakse kasutajale kindlasti ka summat mis tema kontole kindlasti jõuab. Kui SMS on saadetud ning meie veebiteenus on selle kohta Fortumolt saanud kinnituse, siis näidatakse dashboardil kasutajale ära et tehing õnnestus ning muudetakse meie rakenduses tema kontojäägi saldot. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMS on saadetud näiteks lepinguliselt numbrilt, siis näitab rakendus küll kirjet et tehing õnnestus, kuid saldo juurde lisatakse ka märge, et tehing on kinnitamisel. Seda seetõttu, et klient võib mobiilioperaatori lepingust taganeda, jätta selle maksmata või midagi muud sarnast. Fortumo raha endale ei saa ning seda ei saa ka meie. Vastu pükse me saada ei taha, seega ei kuulu kogutud summa koheselt väljamaksmisele. Kui tehingu staatus muutub Fortumo keskkonnas &amp;quot;okei&amp;quot; peale, siis saab kasutaja sooritada väljamakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajal on samuti võimalik näha ka oma tehingute ülevaadet. See sisaldab telefoninumbrit millega tehing tehti, summat, kontole jõudvat summat, kuupäeva ning tehingu staatust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja kontole on laekunud kindel summa, siis on võimalik kasutajal sooritada väljamakse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Väljamaksed. Seda tuleb ilmselt teha manuaalselt kuna tahame teha väljamakseid just pangakontole. Paypali või mõne muu lahendusega oleks võimalik seda sammu automatiseerida.&lt;br /&gt;
* Fraud Detection. Me ei saa olla kindlad, et mõni jõmpsikas ei ole oma ema telefoni ära võtnud. Selle jaoks tuleks ilmselt küsida konto loomisel ka dokumendist pildi, kuid seda ehk tulevikus.&lt;br /&gt;
* Väljamakse kvoodi ületamine. Kui paneme miinimum väljamakseks näiteks 5 eurot ja kui kasutaja saadab sõnumeid vähem, siis ta seda raha reaalselt kätte ei saa.&lt;br /&gt;
* Fortumo API-ga integreerimine. Pole midagi taolist varem C# teinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööjaotus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seda vaatame jooksvalt. Esimese asjana ehitame valmis API teenuse, kus Karl Erik võtab enda peale Fortumoga integreerimise ning Margus valmistab valmis vajalikud funktsioonid kasutajakontode ning numbrite lisamiseks.&lt;br /&gt;
Kui API on valmis, siis alustame mõlemad Dashboardi loomisega. Dashboardi osas me ülesandeid jagada ei taha, kumbki teeme seda mis meid momendil kõnetab.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;MUST HAVE&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Konto loomine&lt;br /&gt;
* Väljamakseandmete lisamine&lt;br /&gt;
* Numbrite lisamine&lt;br /&gt;
* Saldo kuvamine&lt;br /&gt;
* Tehingute kuvamine/ajalugu&lt;br /&gt;
* Fortumo teenusega liidestamine&lt;br /&gt;
* Vastava SMS sisu kuvamine&lt;br /&gt;
* Väljamakseavalduse võimalus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NICE TO HAVE&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Välised autentimisvõimalused (FB, Smart-ID, Google, Twitter, ID-kaart jms)&lt;br /&gt;
* Kasutaja isikutuvastus.&lt;br /&gt;
* Tehingute väljavõtete grupeerimine filtrite abil (aeg, number, ja muu selline)&lt;br /&gt;
* Kontoandmete muutmine (email, parool ja nii edasi)&lt;br /&gt;
* E-posti teel saadetavad meilid. Näiteks kui uus konto on loodud, on tehtud uus tehing, tehingu staatus on muutunud, väljamakse avaldus esitatud või midagi sarnast.&lt;br /&gt;
* Automaatne tehingute checkimine Fortumo keskkonnast, et muuta ära lepingulistel klientide poolt tehtud tehingute staatus. Vastasel juhul peame seda tegema käsitsi. Ei taha teha käsitsi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Blogi===&lt;br /&gt;
* 10.10.17 Idee väljatöötamine&lt;br /&gt;
* 17.10.17 Tehnilise teostatavuse hindamine ning plaanimine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=123207</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=123207"/>
		<updated>2017-06-06T14:40:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristiina Keelmann DK14 -  Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Teine GUI windowsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13, Windows Subsystem for Linux &lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, 11 - Linuxi teine töölaud&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Kasutajanimede keelamine sisselogimisekraanilt&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Külalise konto ärakeelamine sisselogimisekraanilt&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Kai Trumm, 11/IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122955</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122955"/>
		<updated>2017-05-25T20:18:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine&lt;br /&gt;
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.&lt;br /&gt;
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119572</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119572"/>
		<updated>2017-03-26T20:43:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109055</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109055"/>
		<updated>2016-10-17T16:30:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et tudeng ei peaks EAPde eest maksma, tuleb tal koguda semestris vähemalt 27 EAPd. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 21 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109047</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109047"/>
		<updated>2016-10-17T16:16:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et tudeng ei peaks EAPde eest maksma, tuleb tal koguda semestris vähemalt 27 EAPd. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 21 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109046</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109046"/>
		<updated>2016-10-17T16:16:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et tudeng ei peaks EAPde eest maksma, tuleb tal koguda semestris vähemalt 27 EAPd. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 21 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109045</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109045"/>
		<updated>2016-10-17T16:14:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et tudeng ei peaks EAPde eest maksma, tuleb tal koguda semestris vähemalt 27 EAPd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 21 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109044</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109044"/>
		<updated>2016-10-17T16:14:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et tudeng ei peaks EAPde eest maksma, tuleb tal koguda semestris vähemalt 27 EAPd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 21 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puudu: 27 - 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109042</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109042"/>
		<updated>2016-10-17T16:12:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid] (kasutatud 16.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasuta õppe jaoks peab tudeng koguma kahe semestri peale kokku 54 EAPd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ainepunkte kokku: 21 + 27 = 48 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 54 - 48 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109026</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109026"/>
		<updated>2016-10-17T15:57:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: 17.10.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasuta õppe jaoks peab tudeng koguma kahe semestri peale kokku 54 EAPd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ainepunkte kokku: 21 + 27 = 48 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 54 - 48 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109024</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109024"/>
		<updated>2016-10-17T15:54:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasuta õppe jaoks peab tudeng koguma kahe semestri peale kokku 54 EAPd.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester = 21 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester = 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ainepunkte kokku: 21 + 27 = 48 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasumisele kuuluvad EAPd: 54 - 48 = 6 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna 1 EAP hind on 50€&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;, siis tasumisele kuulub 6 * 50€ ehk 300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109004</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=109004"/>
		<updated>2016-10-17T15:42:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus 5 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust preliikme kohta. Seda arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis http://www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks peab olema vähemalt 27 EAP-d ehk õpilane peab püsima täiskoormusega õppel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108963</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108963"/>
		<updated>2016-10-17T15:01:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus 5 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad tudengil olema täidetud järgmised eeldused: &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) ta perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108960</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108960"/>
		<updated>2016-10-17T14:54:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussoorituse tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108959</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108959"/>
		<updated>2016-10-17T14:54:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled omafinantseeritaval (OF) kohal, siis kordussooritus tasuks on 2016/2017. õppeaastal 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal 5. punkt] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108741</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108741"/>
		<updated>2016-10-17T08:58:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108739</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108739"/>
		<updated>2016-10-17T08:57:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oled riigifinantseeritaval (RF) kohal, siis on kordussooritus tasuta. ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108738</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108738"/>
		<updated>2016-10-17T08:53:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108736</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108736"/>
		<updated>2016-10-17T08:52:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Õpingukorralduse küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108734</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108734"/>
		<updated>2016-10-17T08:49:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108733</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108733"/>
		<updated>2016-10-17T08:47:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 (kasutatud 17.10.2016)&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108614</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108614"/>
		<updated>2016-10-16T21:39:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108613</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108613"/>
		<updated>2016-10-16T21:38:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestuse slaidid (kasutatud 16.10.2016]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108611</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108611"/>
		<updated>2016-10-16T21:34:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 26.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 16.10.2016 loengusalvestuse slaidid]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108610</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108610"/>
		<updated>2016-10-16T21:31:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andrus Septer, Einar Koltšanov) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;  (Ivar Laur) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot;  (Jaan Priisalu) 16.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;  (Hedi Mardisoo) 16.10.2016 loengusalvestuse slaidid]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108605</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108605"/>
		<updated>2016-10-16T21:24:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 16.10.2016 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt; Loengusalvestus (Andres Kütt) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Kristel &amp;amp; Marko Kruustük) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Lembitu Ling) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Andres Septer, Einar Koltšanov) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Ivar Laur) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Jaan Priisalu) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;Slaidid (Hedi Mardisoo) http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108604</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108604"/>
		<updated>2016-10-16T21:24:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;[Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 16.10.2016 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt; Loengusalvestus (Andres Kütt) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Kristel &amp;amp; Marko Kruustük) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Lembitu Ling) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Andres Septer, Einar Koltšanov) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Ivar Laur) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Jaan Priisalu) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;Slaidid (Hedi Mardisoo) http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108602</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108602"/>
		<updated>2016-10-16T21:23:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 16.10.2016 loengusalvestus [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt; Loengusalvestus (Andres Kütt) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Kristel &amp;amp; Marko Kruustük) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Lembitu Ling) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Andres Septer, Einar Koltšanov) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Ivar Laur) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Jaan Priisalu) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;Slaidid (Hedi Mardisoo) http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108599</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108599"/>
		<updated>2016-10-16T21:21:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 16.10.2016 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt; Loengusalvestus (Andres Kütt) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Kristel &amp;amp; Marko Kruustük) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Lembitu Ling) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Andres Septer, Einar Koltšanov) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Ivar Laur) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Jaan Priisalu) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;Slaidid (Hedi Mardisoo) http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108593</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108593"/>
		<updated>2016-10-16T21:12:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt; Loengusalvestus (Andres Kütt) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Kristel &amp;amp; Marko Kruustük) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Lembitu Ling) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Andres Septer, Einar Koltšanov) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Ivar Laur) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;Loengusalvestus (Jaan Priisalu) https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;Slaidid (Hedi Mardisoo) http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108592</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108592"/>
		<updated>2016-10-16T21:10:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt; loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;slaidid http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108590</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108590"/>
		<updated>2016-10-16T21:08:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108588</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108588"/>
		<updated>2016-10-16T21:07:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet. &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &amp;lt;ref&amp;gt;http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108583</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108583"/>
		<updated>2016-10-16T21:02:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS. Mardisoo rääkis meile IT ja turunduse suhetest, mis oli minu jaoks kindlasti üks harivamaid loenguid antud aine raames, sest sain teada mitmeid uusi turundusvõtteid, millest ma varem isegi midagi kuulnud ei olnud. Sain teada, et brändimine hõlmab palju suuremat gruppi tegevusi kui ma seda algul oletasin. Lisaks ma ei teadnud ka seda, et ettevõtte maine ülesehitamine võtab meeletult palju aega ning selle laastamine ei nõua praktiliselt mitte midagi. Mardisoo pani palju rõhku sellele, et IT, äri ning turunduse koostöö on kõige baasiks ning oluline on ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Samuti on väga tähtis ka tootearendus ning innovatsiooniga kaasas käimine- nõustun sellega täielikult. Turundus on tänapäeval ettevõtete lahutamatu osa. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et antud aine ületas minu ootused igal võimalikul moel. Algul oli mul kahtlus, et saame vaid tuimi loenguid kooli ning IT olemuse kohta, õnneks mu hüpotees osutus valeks. Väga huvitav on kuulata reaalsete inimeste kogemusi, kes töötavad väga erinevatel töökohtadel, ent ometi on need kõik seotud infotehnoloogiaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108563</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108563"/>
		<updated>2016-10-16T20:41:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimaseks välislektoriks oli Hedi Mardisoo, kes töötab turundaja ettevõttes nimega Starman AS.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108562</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108562"/>
		<updated>2016-10-16T20:21:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108561</id>
		<title>User:Kounapuu</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kounapuu&amp;diff=108561"/>
		<updated>2016-10-16T20:19:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kounapuu: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Erialatutvustuse aine arvestustöö =&lt;br /&gt;
Autor: Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise aeg: N/A&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti üks sellistest ainetest, mille nimel tuleks ennast varahommikul voodist üles ajada. Lisaks sellele, et antud aine avardab silmaringi eelkõige IT sektoris, annab see ka aimu ettevõtete igapäevastest probleemidest ning jagab näpunäiteid kuidas ise tulevikus vähimate eksimustega läbi lüüa. Selliseid aineid ei ole palju, kus loenguid viivad läbi erineva taustaga reaalsed IT inimesed, kes räägivad oma kogemustest ning eksimustest- sellest tuleks võtta viimast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeses antud aine raames toimunud loengus räägiti meile põhimõtteliselt kõigest, mida meil kooli kohta teada vaja oli. Merike Spitsõn valgustas meid valikainete valimise ning EAP süsteemi lahtiseletamise näol, millest mul varem mingit aimu paraku ei olnud. Merle Varendi rääkis meile stipendiumitest- mis sorti stipendiumeid on olemas, mis suurusjärgus need on, millal saab neid taotleda ning mis tingimused peavad olema selleks täidetud. Juri Tretjakov tutvustas meile kooli tehnoloogilisi võimalusi, rääkis meile Moodle süsteemist ning loengute salvestamisest. Andres Septer tutvustas lähemalt antud aine ülesehitust- mida see aine endast kujutab, miks seda vaja on ning kuidas selle sooritatud saab. Septeri jutust jäi minu silmis eelkõige kõlama mõte, et antud ainet on vaja veendumaks selles, et valituks osutus meelepärane eriala.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimeseks välislektoriks oli Andres Kütt, kes töötab peaarhitektina Riigi Infosüsteemide Ametis. Tema haridustee on olnud mitmekesine- ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, Estonian Business Schooli ning kaugõppes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Küti sõnul on ülikoolil ja ülikoolil vahe, ta soovitab minna võimalikult ägedasse kooli, et saaks ülikoolist võimalikult palju kaasa võtta ning et aeg ei läheks raisku. Tuleb panustada ise oma haridusse, sest kellelgi teisel ei ole sinu hariduse vastu suuremat huvi kui sul endal. Tuleb väga hoolega mõelda, mida teile täpselt õpetada tahetakse. Samuti on olnud huvitav ka tema töökäik. Ta on töötanud näiteks Skypes, Hansapangas ning arvutifirmas aastatel, kui antud tehnoloogia alles Eestisse jõudis. Arhitekti töö kohta on Kütt öelnud, et see ei loo uut väärtust. Kui arhitekt näiteks puuduks töölt, siis ei paneks keegi seda isegi tähele, erinevalt programmeerijast. Küti sõnul on arhitekti ülesanne juhtida süsteemi keerukust, et keerukuse lisamine annaks maksimaalselt võimalusi. Tema sõnul on palju süsteeme, mille puhul on keerukus kasvanud üle pea, arhitekti ülesanne on seda ära hoida. Heaks näiteks tõi Kütt selle kohta välja Windowsi, kus APId on ehitatud APIde peale. Kõlama jäi mõte, et hea arhitekt on see, kelle töö ei paista välja. Samuti peab olema kommunikatsioon arhitekti ning firma vahel tasemel, et mõlemad osapooled mõistaksid üksteist ning ei läheks kriitika pärast tülli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nädal hiljem käisid start-upidest ning oma kogemustest rääkimas ettevõtjad Kristel Kruustük ja Marko Kruustük, kelle edulooks on start-up nimega Testlio. Neil mõlemal on IT-alane taust, töötanud mitmetes Eesti- kui ka välismaa firmades ning on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži. Antud loengus tutvustati start-upide tööpõhimõtet, enimlevinumaid probleeme ning ärikiirendeid, enamjaolt Testlio näol. Väga tugevalt pandi rõhku sellele, et luues idufirmat ei tohi anda alla, sest alati on võimalik leida lahendus, isegi siis kui raha ei ole- pinge all tulevad paremad ideed soovimatust olukorrast väljatulemiseks. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et idufirma loomisel võiks kasutada ärikiirendeid, sest need annavad start-upile meeletult juurde. Näiteks saab väikese aja jooksul õppida ennast (enda mõtet) edukalt müüma, saab õppida kuidas teha tootearendust õigesti ning kuidas üleüldse firmat jalule seada. Lisaks eelnimetatule on ärikiirendid väga hea võimalus leidmaks oma ettevõttele investoreid ning kontakte, samuti saab tagasisidet seinast seina.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljanda loengu välislektoriks oli Lembitu Ling, kes tutvustas veidi süsteemiadministraatori eriala. Tema esimesed kokkupuuted arvutitega olid aastatel 1986-1987, kui ta klassivend sai omale koju arvuti. Aluse tema karjäärile IT valdkonnas pani elektroonikaringis käimine, siin kohal tuleks märkida ka seda, et tal ei ole IT-alast haridust. Üks huvitav aspekt, mis tema jutust meelde jäi oli see, kuidas algusaastatel arvuteid ehitati. Nimelt välismaalt tulid katkised arvutid, millest sorteeriti paremad töötavad jupid välja ning pandi kokku uus, töötav masin. Süsteemiadministraatori koha pealt rääkis Ling niipalju, et hea süsteemiadministraator on nähtamatu, mis tähendab seda, et süsteemid toimivad. Samuti peaks hea süsteemiadministraator olema &amp;quot;laisk&amp;quot;- kõik liigutused, mida peab tegema üle kolme korra võiksid olema automatiseeritud. Lisaks mainis Ling ka seda, et 24/7 töötaval süsteemil peaks olema vähemalt 3 administraatorit, et kellegi tööaeg ei läheks üle ettenähtud mahu. Samuti tuleks võtta keskhaldussüsteem kasutusele võimalikult vara, et hoida tulevikus palju aega kokku. Antud loeng kõnetas mind, sest oli palju aspekte mida olen ise läbi kogenud- hea tunne on kui saad luua seoseid enda tegevuste ja lektori(te) jutu vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov veidi IT tööturgu sisenemisega kaasnevatest probleemidest ning SCRUM masteri erialast. Esmalt mainiks kohe ära selle, et antud loengut oli ülimalt hea kuulata ning jälgida, sest probleemidest räägiti otse ning konkreetselt, ilma keerutamata. Antud loengu esimeses pooles käsitseti erinevaid ettevõtete tüüpe ning nendega kaasnevaid probleeme, samuti toodi välja aspekte mida peaks jälgima, et saada firma siseelust aimu. Minu silmis üks tähtsamaid mõtteterasid oli see, et tuleks valida ettevõte, kus sa ei ole üksi, kus sa ei pea ainsana mingi funktsiooni eest vastutama. Samuti meeldis mõte, et õppejõud innustas ise oma ettevõtet looma. Loengu teises pooles rääkis Einar Koltšanov, kes töötab SCRUM masterina, veidi IT ja äripoole omavahelisest läbisaamisest. Koltšanov tõi väga hästi välja mõlema eripoole vaated üksteisele, ehk IT käsitseb äripoolt nagu otsustusvõimetuid tegelasi kes pole iial millegagi rahul ega tea täpselt mida nad tahavad ning äripool IT poolt nagu nohikuid, kellega ei tahaks üldse tegemist teha. Einari sõnul tuleks õpetada mõlemale poolele suhtlemist ning kuidas teineteist mõista, et koostöö toimiks. Koltšanovi osa oli samuti hea kuulata, just seetõttu, et olen samamoodi kokku puutunud IT ning äripoole vahelise barjääriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes töötab juba üle 14 aasta Eesti Maksu- ja Tolliametis, millest viimased 12 aastat on ta tegelenud riskianalüüsi funktsionaalsuse arendamisega. Lauri sõnul on analüüsimise korraldamine IT lahutamatu osa, sest andmemahud aina kasvavad ning samamoodi kulub rohkem ressurssi andmete töötlemisse. Loengus toodi õhku küsimus, et kas andmed alluvad analüüsile. Lauri silmis on võimalik andmeid analüüsida küll, kuid peamine probleem on selles, et neid andmeid kasutatakse valesti, talletatakse valel kujul ja valel määral või puuduvad lihtsalt vahendid nende korrektseks lugemiseks. On oluline, et andmed oleksid masinloetavad. Samuti põhjendas Laur väga hästi ära et miks ja kellele on andmeanalüüsi vaja ning miks see on lahutamatu osa EMTA tööst. Hea näitena tõi Laur välja maksupetturite väljaselgitamise- selle jaoks on vaja erinevate käitumismustrite analüüsimist. Kuna maksundus ning &amp;quot;pahade inimeste püüdmine&amp;quot; on mind alati köitnud, siis Lauri loeng oli kindlasti minu silmis üks huvitavamaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmenda loengu läbiviijaks oli Jaan Priisalu, kes rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Priisalu sõnul on küberkaitse peamiseks ülesandeks elu lihtsamaks muutmine, et me ei peaks ellujäämisega nii palju vaeva nägema ning et meil jääks rohkem aega teiste tegevuste tegemiseks, heaks näiteks tõi ta välja näiteks e-residentsuse olemuse (saab dokumente esitada läbi interneti, ei pea reaalselt kohale minema). E-residentsust oli Jaani silmade läbi Eestis kerge üles ehitada, sest seadustes olid juba vastavad punktid kirjas, vaid jõustumise kuupäev oli vaja veel lisada. Meelde jäi mõte, et kaitse õnnestumiseks on vaja eelkõige endast aru saada ning seejärel vastasest ning et lahinguväli on keerukus. Lahinguvälja saab käsitseda krüptona- põhimõttelselt jäetakse andmed vastase nina alla ja need peidetakse keerukuse taha ära. Priisalu sõnul Eesti peamiseks väljakutseteks meie vähemus, vananev ühiskond ning tasemel naabrid. Samuti tutvustati meile Küberkaitseliidu olemust ning tööpõhimõtet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Õpingukorralduse küsimused ==&lt;br /&gt;
=== Küsimus A ===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Küsimus 5 ===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
placeholder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Ülesanne ===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
X = 21 Y = 27&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kounapuu</name></author>
	</entry>
</feed>