https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KpaaboICO wiki - User contributions [en]2026-06-11T08:18:10ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KKMK&diff=63830KKMK2013-06-04T14:32:49Z<p>Kpaabo: /* Retsensioon meeskonna "AFFA II" Teenuse ülesande kohta */</p>
<hr />
<div>==Meeskond==<br />
* Kaido Tarma (D23)<br />
* Katre Paabo (D22)<br />
* Mark-Hendrik Mäeste (D21)<br />
* Kaisa Taelma (D23)<br />
<br />
==XML'i kodutöö==<br />
===XML'i genereerimiseks loodud programm===<br />
<source lang="csharp"><br />
using System;<br />
using System.Text;<br />
using System.Xml;<br />
<br />
namespace Praktikum4<br />
{<br />
class Program<br />
{<br />
static void Main(string[] args)<br />
{<br />
Random r = new Random();<br />
int i, j, k;<br />
<br />
int minTeemad = 1;<br />
int maxTeemad = 5;<br />
int minVastused = 1;<br />
int maxVastused = 9;<br />
<br />
string[] ained = new string[] { "Algebra ja graafiteooria", "Arvutigraafika", "Microsofti mobiilirakenduste arendamine", "Mobiilirakenduste arendamine Androidile", "Sidevõrgud", "Sissejuhatus Apple-i mob.", "Tarkvara testimise alused", "Veebirakenduste loomine ASP .NET abil", "Võrgurakendused II" };<br />
string[] inimesed = new string[] { "Mati", "Kati", "Jüri", "Teet", "Linda", "Vilma", "Olga", "Vallo", "Kaupo", "Peeter" };<br />
string[] teemanimed = new string[] { "Eksami eeldus", "Lisatunnid", "Esimene kontrolltöö", "Teine kontrolltöö", "Enesetestid", "Abimaterjalid", "Mingi teema", "Kehva teema", "Spikrid" };<br />
<br />
string[] tekstid = new string[] {<br />
"Tere, ma ei saa teemast üldse aru.",<br />
"Miks me ometi sellist asja tegema peame?",<br />
"Homses töös tuleb maha kirjutada.",<br />
"Soovin rentida pastakat..",<br />
"Please RTFM!",<br />
"Pliiats on kõver!!",<br />
"Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.",<br />
"Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!",<br />
"Mis te tulite siia nalja tegema vää?",<br />
"Kolmekesi üheskoos!",<br />
"Tahvel jäi mustaks..",<br />
"Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123",<br />
"Raske töö oli jah..",<br />
"Astrofüüsik!",<br />
"Kes viisi tahab saada??"<br />
};<br />
<br />
<br />
int teemaID = 1;<br />
int postitusID = 1;<br />
int vastusID = 1;<br />
<br />
int postitajaID = 1;<br />
<br />
XmlWriterSettings settings = new XmlWriterSettings();<br />
settings.Indent = true;<br />
settings.IndentChars = "\t";<br />
XmlWriter xmlWriter = XmlWriter.Create("test.xml", settings);<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartDocument();<br />
xmlWriter.WriteStartElement("KOOLIFOORUM");<br />
<br />
for (i = 0; i < ained.Length; i++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AINE");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", i.ToString());<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("NIMI", ained[i]);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("KOOD", ained[i].Substring(0, 4).ToUpper());<br />
<br />
for (j = 0; j < r.Next(minTeemad, maxTeemad); j++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEEMA");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", teemaID.ToString());<br />
teemaID++;<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("NIMI", teemanimed[r.Next(0, teemanimed.Length - 1)]);<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITUS");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitusID.ToString());<br />
postitusID++;<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AEG");<br />
DateTime aeg = new DateTime(r.Next(2000, 2010), r.Next(1, 12), r.Next(1, 28), r.Next(0, 23), r.Next(0, 59), r.Next(0, 59));<br />
xmlWriter.WriteValue(aeg);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AEG<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITAJA");<br />
postitajaID = r.Next(1, inimesed.Length - 1);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitajaID.ToString());<br />
xmlWriter.WriteString(inimesed[postitajaID]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITAJA<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEKST");<br />
xmlWriter.WriteString(tekstid[r.Next(0, tekstid.Length - 1)]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEKST<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITUS<br />
<br />
for (k = 0; k < r.Next(minVastused, maxVastused); k++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("VASTUS");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", vastusID.ToString());<br />
vastusID++;<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AEG");<br />
aeg = aeg.AddHours(r.Next(1, 2000));<br />
aeg = aeg.AddSeconds(r.Next(1, 2000));<br />
xmlWriter.WriteValue(aeg);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AEG<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITAJA");<br />
postitajaID = r.Next(1, inimesed.Length - 1);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitajaID.ToString());<br />
xmlWriter.WriteString(inimesed[postitajaID]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITAJA<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEKST");<br />
xmlWriter.WriteString(tekstid[r.Next(0, tekstid.Length - 1)]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEKST<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //VASTUS<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEEMA<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AINE<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndDocument(); //KOOLIFOORUM<br />
xmlWriter.Close();<br />
}<br />
}<br />
}<br />
</source><br />
<br />
===Genereeritud XML===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><br />
<KOOLIFOORUM><br />
<AINE ID="1" NIMI="Algebra ja graafiteooria" KOOD="ALGE"><br />
<TEEMA ID="1" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="1"><br />
<AEG>2004-09-24T18:18:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="1"><br />
<AEG>2004-10-19T20:42:22</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="2" NIMI="Arvutigraafika" KOOD="ARVU"><br />
<TEEMA ID="2" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="2"><br />
<AEG>2007-05-06T22:04:43</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="2"><br />
<AEG>2007-05-29T14:21:05</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="3"><br />
<AEG>2007-06-25T06:46:48</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="4"><br />
<AEG>2007-09-01T13:53:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="5"><br />
<AEG>2007-09-30T21:00:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="3" NIMI="Lisatunnid"><br />
<POSTITUS ID="3"><br />
<AEG>2008-08-05T20:19:01</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="6"><br />
<AEG>2008-09-29T09:33:07</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="3" NIMI="Microsofti mobiilirakenduste arendamine" KOOD="MICR"><br />
<TEEMA ID="4" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="4"><br />
<AEG>2004-03-25T06:20:58</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="7"><br />
<AEG>2004-04-23T03:42:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="8"><br />
<AEG>2004-05-19T23:52:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="9"><br />
<AEG>2004-07-15T02:12:34</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="5" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="5"><br />
<AEG>2001-09-24T06:46:57</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="10"><br />
<AEG>2001-11-30T11:18:05</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="11"><br />
<AEG>2002-01-11T03:23:25</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="6" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="6"><br />
<AEG>2002-02-25T19:21:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="12"><br />
<AEG>2002-04-09T00:47:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="13"><br />
<AEG>2002-06-21T22:16:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="14"><br />
<AEG>2002-07-22T13:37:51</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="4" NIMI="Mobiilirakenduste arendamine Androidile" KOOD="MOBI"><br />
<TEEMA ID="7" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="7"><br />
<AEG>2001-05-22T01:56:53</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="15"><br />
<AEG>2001-08-11T09:10:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="16"><br />
<AEG>2001-10-30T22:10:54</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="8" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="8"><br />
<AEG>2006-04-09T02:28:08</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="17"><br />
<AEG>2006-05-24T09:50:41</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="18"><br />
<AEG>2006-07-24T01:11:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="19"><br />
<AEG>2006-07-31T01:42:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="20"><br />
<AEG>2006-08-10T17:47:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="21"><br />
<AEG>2006-08-28T18:54:19</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="9" NIMI="Lisatunnid"><br />
<POSTITUS ID="9"><br />
<AEG>2005-11-13T17:50:34</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="22"><br />
<AEG>2005-12-06T18:01:49</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="23"><br />
<AEG>2006-02-17T05:12:51</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="24"><br />
<AEG>2006-03-22T17:26:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="5" NIMI="Sidevõrgud" KOOD="SIDE"><br />
<TEEMA ID="10" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="10"><br />
<AEG>2003-04-14T18:43:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="25"><br />
<AEG>2003-05-13T01:50:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="11" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="11"><br />
<AEG>2008-10-09T10:32:20</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="26"><br />
<AEG>2008-11-24T19:37:37</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="27"><br />
<AEG>2008-12-07T18:55:04</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="28"><br />
<AEG>2008-12-15T12:02:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="12" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="12"><br />
<AEG>2003-11-24T13:31:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="29"><br />
<AEG>2004-01-05T10:01:45</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="6" NIMI="Sissejuhatus Apple-i mob." KOOD="SISS"><br />
<TEEMA ID="13" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="13"><br />
<AEG>2001-02-23T09:30:10</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="30"><br />
<AEG>2001-03-28T13:42:14</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="31"><br />
<AEG>2001-03-31T17:08:02</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="32"><br />
<AEG>2001-04-20T23:39:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="33"><br />
<AEG>2001-06-08T02:06:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="14" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="14"><br />
<AEG>2006-09-05T09:08:49</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="34"><br />
<AEG>2006-09-19T20:18:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="35"><br />
<AEG>2006-11-06T18:42:59</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="36"><br />
<AEG>2006-12-25T01:45:19</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="7" NIMI="Tarkvara testimise alused" KOOD="TARK"><br />
<TEEMA ID="15" NIMI="Eksami eeldus"><br />
<POSTITUS ID="15"><br />
<AEG>2008-08-15T01:52:45</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="37"><br />
<AEG>2008-09-04T20:19:06</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="38"><br />
<AEG>2008-09-10T17:21:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="39"><br />
<AEG>2008-12-02T09:28:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="16" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="16"><br />
<AEG>2008-07-02T14:46:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="40"><br />
<AEG>2008-07-18T11:55:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="41"><br />
<AEG>2008-08-03T01:24:04</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="42"><br />
<AEG>2008-10-23T10:50:39</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="43"><br />
<AEG>2008-11-01T08:14:37</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="44"><br />
<AEG>2009-01-11T11:35:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="17" NIMI="Eksami eeldus"><br />
<POSTITUS ID="17"><br />
<AEG>2006-02-13T11:02:08</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="45"><br />
<AEG>2006-05-05T05:10:52</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="46"><br />
<AEG>2006-05-17T19:30:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="47"><br />
<AEG>2006-07-07T04:51:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="18" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="18"><br />
<AEG>2009-02-16T02:44:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="48"><br />
<AEG>2009-04-19T08:45:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="49"><br />
<AEG>2009-06-26T19:48:59</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="50"><br />
<AEG>2009-08-05T10:04:47</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="8" NIMI="Veebirakenduste loomine ASP .NET abil" KOOD="VEEB"><br />
<TEEMA ID="19" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="19"><br />
<AEG>2003-05-05T13:23:44</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="51"><br />
<AEG>2003-05-30T15:46:30</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="52"><br />
<AEG>2003-07-26T20:52:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="53"><br />
<AEG>2003-10-02T15:59:39</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="54"><br />
<AEG>2003-11-03T03:19:50</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="20" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="20"><br />
<AEG>2008-02-23T06:40:58</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="55"><br />
<AEG>2008-04-04T01:56:57</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="21" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="21"><br />
<AEG>2000-09-09T06:27:22</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="56"><br />
<AEG>2000-11-25T05:39:35</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="57"><br />
<AEG>2000-12-23T15:04:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="58"><br />
<AEG>2000-12-26T22:13:02</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tere, ma ei saa teemast üldse aru.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="9" NIMI="Võrgurakendused II" KOOD="VÕRG"><br />
<TEEMA ID="22" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="22"><br />
<AEG>2003-09-05T15:45:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="59"><br />
<AEG>2003-09-14T22:50:35</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="60"><br />
<AEG>2003-11-12T12:13:42</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="61"><br />
<AEG>2004-01-19T21:39:24</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="62"><br />
<AEG>2004-01-25T22:45:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="63"><br />
<AEG>2004-03-31T05:49:55</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="64"><br />
<AEG>2004-05-07T17:02:52</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="23" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="23"><br />
<AEG>2002-01-17T14:38:24</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="65"><br />
<AEG>2002-02-06T23:57:36</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="66"><br />
<AEG>2002-02-21T15:30:47</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="67"><br />
<AEG>2002-04-09T14:35:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="68"><br />
<AEG>2002-04-18T00:54:36</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
</KOOLIFOORUM><br />
</source><br />
<br />
===Stiilifail 1===<br />
See stiilifail väljastab html lehel kõik postitused ning nende vastused.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<!--See stiilifail väljastab html lehel kõik postitused ning nende vastused--><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body style="background-color:#294052;font-family:Arial;font-size:12pt"><br />
<span style="font-size:25pt;font-weight:bold;color:white"><br />
KOOLIFOORUM<br />
</span><br />
<xsl:for-each select="KOOLIFOORUM/AINE" ><br />
<div style="background-color:#8FBCDB;font-size:20pt;font-weight:bold;padding:5px"><br />
<xsl:value-of select="@NIMI"/><br />
</div><br />
<xsl:for-each select="TEEMA" ><br />
<div style="background-color:#F4D6BC;padding:5px"><br />
<span style="font-size:16pt;font-weight:bold"><br />
<xsl:value-of select="@NIMI"/><br />
</span><br />
</div><br />
<div style="background-color:#F8E4CC;padding:10px"><br />
<b>Postitus </b> @<br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/AEG"/><br></br><br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/POSTITAJA"/>:<br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/TEKST"/><br></br><br />
<xsl:for-each select="VASTUS"><br />
<b>Vastus </b> @<br />
<xsl:value-of select="AEG"/> <br></br><br />
<xsl:value-of select="POSTITAJA"/>:<br />
<xsl:value-of select="TEKST"/> <br></br><br />
</xsl:for-each><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Stiilitud HTML===<br />
Stiilifail 1'ga stiilitud XML, väljastus HTML kujul: http://enos.itcollege.ee/~ktarma/Vorgurakendused/XML/test_Stiil1.xml<br />
<br />
===Stiilifail 2===<br />
Antud stiilifail kuvab kõik foorumi kasutajad ja iga kasutaja puhul kasutaja algatatud teemad ühes postitamise ajaga.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl" xmlns:fn="http://www.w3.org/2005/xpath-functions"><br />
<!--Antud stiilifail kuvab kõik foorumi kasutajad ja iga kasutaja puhul kasutaja algatatud teemad ühes postitamise ajaga--><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/"><br />
<KASUTAJAD><br />
<xsl:for-each select="//POSTITAJA[not(. = preceding::POSTITAJA)]" ><br />
<KASUTAJANIMI><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</KASUTAJANIMI><br />
<xsl:variable name="tmp" select="@ID" /><br />
<POSTITUSED><br />
<xsl:for-each select="//POSTITUS[POSTITAJA/@ID = $tmp]" ><br />
<POSTITUS><br />
<AEG><br />
<xsl:value-of select="AEG"/><br />
</AEG><br />
<TEXT><br />
<xsl:value-of select="TEKST"/><br />
</TEXT><br />
</POSTITUS><br />
</xsl:for-each><br />
</POSTITUSED><br />
</xsl:for-each><br />
</KASUTAJAD><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Stiilifail 3===<br />
See stiilifail väljastab XML kujul kõikide postituste teema ning aine, kus see asub.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0"<br />
xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"><br />
<!--See stiilifail väljastab XML kujul kõikide postituste teema ning aine, kus see asub--><br />
<xsl:output method="xml" version="1.0" encoding="UTF-8" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/"><br />
<POSTITUSED><br />
<xsl:for-each select="KOOLIFOORUM/AINE/TEEMA/POSTITUS"><br />
<POSTITUS><br />
<xsl:attribute name="ID"><br />
<xsl:value-of select="@ID"/><br />
</xsl:attribute><br />
<TEEMA><br />
<xsl:attribute name="NIMI"><br />
<xsl:value-of select="../@NIMI"/><br />
</xsl:attribute><br />
</TEEMA><br />
<AINE><br />
<xsl:attribute name="NIMI"><br />
<xsl:value-of select="../../@NIMI"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="KOOD"><br />
<xsl:value-of select="../../@KOOD"/><br />
</xsl:attribute><br />
</AINE><br />
</POSTITUS><br />
</xsl:for-each><br />
</POSTITUSED><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Manuaalselt genereeritud skeemifail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<br />
<xs:element name="KOOLIFOORUM" type="foorumType" /><br />
<br />
<xs:complexType name="foorumType"><br />
<xs:sequence minOccurs="1" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="AINE" type="aineType" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="aineType"><br />
<xs:sequence minOccurs="0" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="TEEMA" type="teemaType" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="KOOD" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="teemaType"><br />
<xs:sequence minOccurs="1" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="POSTITUS" type="postitusType" /><br />
<xs:element name="VASTUS" type="postitusType" minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="postitusType"><br />
<xs:all><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA" type="postitajaType" /><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:all><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="postitajaType"><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
<br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
===Automaatselt genereeritud skeemifail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="KOOLIFOORUM"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="AINE"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="TEEMA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="POSTITUS"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="VASTUS"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="KOOD" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
==XML Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "BitByBit" XML ülesande kohta===<br />
Meeskond BitbyBit on valinud oma teemaks muusika ning sellega seotud elementide kategoriseerimise ja kirjeldamise. XML fail juurelemendiks on üldiselt muusika (music), järjestuse järgmiseks etapiks on esitaja (artist), kellel võib olla mitu albumit. Igal albumil on järjestatud lood (song), milledel on eraldi kommentaarid, ja albumi kommentaar. <br/><br />
XML on süntaktilise ehituse poolest korrektne. Otsingute tegemiseks on selline XML küllaltki hea. Sellegi poolest jääb arusaamatuks, miks on igal lool eraldi žanr, kui iga albumi juures on kirjeldatud selle muusikavool. See oleks mõistetav, kui tegemist on n-ö kogutud teoste või aastahittidega, millel iga laul võib olla eri žanrist. Sellisel juhul peaks iga laulu juures olema ka eraldi esitaja, mis enamus juhtudel tekitaks info liiasust. Samuti näib eraldi albumi kommentaar (album comments) liiasena, sest iga muusikapala juures on eraldi kommentaar.<br/><br />
XML-i skeemifail (XSD) on vastavuses XML-is esinevate elementide, atribuutide ja atribuudi nimede ning tüüpidega.<br/><br />
Esimese päringu puhul on tegemist kõiki „metal“ žanri sisaldavate lugude väljaeraldamisega. Selline otsing on vajalik juhul, kui tegemist on albumiga, millel on paljude esinejate palad. Praegusel juhul piisaks otsingust üle albumi žanrite.<br/><br />
Teine päring käib üle kõik albumid ning kuvab nende andmed üksteise järel. Tulemuseks on loetavavad eraldused, millest on väga hea lugeda iga albumi kohta.<br />
Kolmas päring on samuti head ülevaadet andev tabel lauljate ning kõigi nende albumite kohta. Selline päring on paslik näiteks muusikapoes, kus tihti on vaja ülevaadet konkreetse artisti kõikidest albumitest.<br/><br />
Töö täitis ülesande tingimusi. Vaatamata on lühidusele, täitab see oma ülesannet. Hea loetavuse tõttu ei näe põhjust eraldi dokumentatsiooniks ega kommentaarideks. Iga päringu juures oli välja trükitud, mida konkreetne väärtus tähendab.<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "Trenniinfo" XML ülesande kohta===<br />
XML fail on suhteliselt lühike. Aadressi asemel oleks võinud kasutada linna, sest aadress märgib pigem täpsemat asukohta. Kalev Spa spordialade juures on mõlemal treeningajaks argipäevad. Ühes on see ka eraldi välja toodud, teises on ainult päevadena kirja pandud. See oleks võinud olla ühtemoodi tehtud.<br/><br />
Sama kehtib ka Saku spordikompleksi kohta. Treeningpäevad võiks olla ühtemoodi märgitud. Kui trenni saab teha igapäevaselt, siis võiks see igal pool ka samamoodi märgitud olla. Samuti hakkab siin silma ka spordialade juures ära märgitud tasuta võimaluse koht, kuigi allpool maksumuse juures on selleks täiesti hea koht olemas. Pole vajadust sama infot allpool uuesti korrata.<br/><br />
Esimese XML transformatsioonifaili puhul väljastatakse kõik spordikohad koos infoga. Paremini loetavuse koha pealt võiks peale treeningu kohta ja ennem spordiala olla ka üks tühi rida, sest vastasel juhul tekib mulje, et see kehtibki vaid esimese spordiala kohta, kui tegelikult näitab see infot ka järgmiste kohta.<br/><br />
Teise XML transformatsiooni faili puhul on sama asi. Ei ole väga hästi aru saada, kas andmed kehtivad vaid teatud informatsiooni kohta või laienevad ka allpool olevatele. Tulemus on praktiliselt sama, mis esimese puhul. Muutunud on ainult see, et maksumuse koha peal öeldakse, et see on tasuta.<br/><br />
Kolmanda XML transformatsiooni faili juures võib märgata praktiliselt sama tulemust, mis eelmiste puhul. Seekord on aga paremini aru saada, mille kohta info käib. Siin tulevad välja ka erinevused treeningpäevade suhtes. Kui ühel on ETKNRLP kirjeldatud päevadena, siis teisel on märgitud, et toimub igapäevaselt, kuigi need tähendavad ühte ja sama asja.<br/><br />
Kõiki kolme transformatsiooni puhul oleks võinud olla erinevad väljastused. Hetkel väljastavad kõik kolm praktiliselt ühte ja sama väärtust. Aga oleks võinud olla väljastused näiteks kõikidele sisehallidele või kõikidele jõutreeningutele.<br />
<br />
==Teenuse Kirjeldus==<br />
<p>Teenus on mõeldud foorumitega seonduva loomiseks, haldamiseks ja muutmiseks.<br/><br />
Iga foorumi juures on kategooriad, mis liigitavad konkreetse foorumi suundi.<br/><br />
Kategooria jaguneb omakorda teemadeks, mida võib ühe kategooria raames olla mitmeid.<br/><br />
Teemal on kasutajate poolt postitatud teated ehk postitused. </p><br />
===Foorumi päringud===<br />
Foorumi päringud implementeerivad foorumi interfacei.<br />
<li><b>getApplicationIdByForumName</b> - Võimaldab pärida aplikatsiooni ID-d foorumi nime järgi.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik foorumid, arvestades suletud foorumeid.<br />
<li><b>getById</b> – Foorumi päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Foorumi loomine, mille käigus määratakse foorumile nimi, loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Foorumi uuendamine. Sellega saab muuta foorumi nime.<br />
<li><b>delete</b> – Foorumi sulgemine- sulgemise ja muutmise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getAllCategoriesInForum</b> – Konkreetse foorumi kõigi kategooriate päring.<br />
<li><b>getAllUsersInForum</b> - Konkreetse foorumi kõigi seal registreerunud kasutajate päring.<br />
<br />
===Kategooria päringud===<br />
Kategooria päringud implementeerivad kategooria interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik kategooriad.<br />
<li><b>getById</b> –Kategooria päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Kategooria loomine, mille käigus määratakse kategooria nimi,kirjeldus, loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Kategooria uuendamine. Sellega saab muuta kategooria nime ja kirjeldust.<br />
<li><b>delete</b> – Kategooria sulgemine- sulgemise ja muutmise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getAllTopicsInCategory</b> – Konkreetse kategooria kõigi teemade päring.<br />
<br />
===Teema päringud===<br />
Teema päringud implementeerivad teema interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik teemad.<br />
<li><b>getById</b> –Teema päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Teema loomine, mille käigus määratakse teema nimi, teema looja kasutaja ID, kategooria ID, kuhu see teema kuulub ja loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Teema uuendamine. Võimalik muuta kategooriat, kuhu vastav teema kuulub, ja teema nime.<br />
<li><b>delete</b> – Teema kustutamine- sulgemise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getByCategoryId</b> –Teemade otsing, mis pole kustutatud, kategooria ID järgi.<br />
<li><b>getByUserId</b> – Konkreetse kasutaja kõigi lisatud teemade otsing.<br />
===Postituse päringud===<br />
Postituse päringud implementeerivad postituse interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik postitused.<br />
<li><b>getById</b> –Postituse päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Postituse loomine, mille käigus määratakse postituse nimi ja tekst, postituse looja kasutaja ID, teema ID, mille all postitus tehti, ning uuenduse ja loomise väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Postituse uuendamine. Võimalik muuta teemat, kuhu vastav postitus kuulub, ja postituse nime ning teksti.<br />
<li><b>delete</b> – Postituse kustutamine- sulgemise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getByUserId</b> – Konkreetse kasutaja kõigi lisatud postituste otsing.<br />
<li><b>getByTopicId</b> – Postituste otsing, mis pole kustutatud, teema ID järgi.<br />
<li><b>getAnswers</b> – Postituse vastuse otsing vastava postituse ID järgi.<br />
<br />
===Kasutaja päringud===<br />
Kasutaja päringud implementeerivad kasutaja interfacei.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik kasutajaid, arvestades suletud kasutajaid.<br />
<li><b>getById</b> –Kasutaja päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Kasutaja loomine, mille käigus määratakse kasutajanimi, kasutaja ees-ja perekonnanimi, parool, e-maili aadress ja salasõna. Samuti lisatakse kasutaja tabelisse Membership, user ja UserProperties.<br />
<li><b>update</b> – Kasutaja uuendamine. Kasutaja saab muuta salasõna, emaili ja kommentaari. <br />
<li><b>updateUserProperties</b> –Kasutaja propertite uuendamine.<br />
<li><b>delete</b> – Kasutaja kustutamine ID järgi.<br />
<li><b>undelete </b>– Kasutaja kustutamise annulleerimine.<br />
<li><b>visit</b> – Viimase külastuse väärtuse uuendamine.<br />
<li><b>getAllPostsByUser</b> – Kasutaja kõigi postituste otsing.<br />
<li><b>getByUsername </b>– Kasutaja otsing kasutajanime järgi.<br />
<li><b>getByEmail</b> – Kasutaja otsing emaili järgi.<br />
<li><b>validateUser</b> – Kasutaja valideerimine ehk kindlaks tegemine, kas vastav forum, kasutajanimi ja salasõna ühtivad. <br />
<li><b>isForumUser</b> - Kasutaja kindlakstegemine, kas tegemist on vastava foorumi kasutajaga.<br />
<li><b>getProperties </b>– Kasutaja propertite saamine.<br />
<li><b>getUserRoles</b> – Kasutaja rolli päring kasutaja ID järgi.<br />
<li><b>updateUserRoles</b> – Kasutaja rolli muutmine. Ühel kasutajal võib olla mitu rolli.<br />
===Rolli päringud===<br />
Rolli päringud implementeerivad rolli interfacei.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik rollid.<br />
<li><b>getById</b> –Rolli päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Rolli loomine. Lisaks tagastatakse selle ID.<br />
<li><b>update</b> – Rolli uuendamine ID järgi. <br />
<li><b>delete</b> - Rolli kustutamine ID järgi.<br />
<li><b>changeUserRole</b> - Kasutaja rolli muutmine.<br />
===FirstQueries===<br />
<li><b>setup</b> - Foorumi tegemiseks vajalik meetod; luuakse administraator.<br />
<br />
===Membership päringud===<br />
Membership päringud implementeerivad Membership interfacei.<br />
<li><b>getById </b>– Membership info otsing kasutaja ID järgi.<br />
<li><b>All</b>- Kõigi Membershipide otsing.<br />
<br />
<br />
==Klientrakenduse Kirjeldus==<br />
<p>Rakendusel on kahte tüüpi kasutajaid-tavakasutajad ja administraator.<br/><br />
Selleks, et foorumeid, kategooriaid ja teemasid vaadata on vaja sisse logida.<br/><br />
Kui kasutajal veel kontot pole, saab ta selle teha registreerimise lehel.<br/><br />
Kasutaja saab vajadusel muuta enda andmeid ja profiilipilti.<br/><br />
Kasutaja saab lisada, muuta ja kommenteerida vaid postitusi.<br/><br />
Foorumeid, kategooriaid ja topicuid saab lisada vaid administraator.<br/><br />
Administraator saab foorumeid aktiivseks ja mitteaktiivseks teha. Lisaks saab administraator muuta ning vaadata kasutajate andmeid ja vajadusel kasutajaid kustutada.<br/><br />
<br/><br />
Selliseid rakendusi on maailmas palju, ning nagu näha, siis pole olemas seda kõige paremat - täiuslikku foorumit.<br/><br />
Ka meie rakendust(ja selle kõrvalt teenust) saaks veel suurel määral täiendada. Hetkel peame suurimaks puuduseks ebaturvalisust ja seda, et kliendile pole lisatud töötavat custom membershipi.<br/><br />
Kasutasime <b>ASP.NET MVC4</b> tehnoloogiat.</p><br />
<br />
<li><b>Pealeht</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/pealeht.jpg]<br />
<li><b>Sisselogimine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/sisselogimine.jpg]<br />
<li><b>Registreerimine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/registreerimine.jpg]<br />
<li><b>Kasutaja profiili muutmine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/edit_user.jpg]<br />
<li><b>Kategooria ja teema vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/category_ja_topic_valik.jpg]<br />
<li><b>Kategooria muutmine ja lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/category_muutmine_lisamine.jpg]<br />
<li><b>Teema lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_topicu_lisamine.jpg]<br />
<li><b>Postituse lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/vaata_voi_lisa_postitusi.jpg]<br />
<li><b>Postituse vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/postituse_vaade.jpg]<br />
<li><b>Foorumi ülevaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_foorumi_%C3%BClevaade.jpg]<br />
<li><b>Kasutajate vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_kasutajate_vaade.jpg]<br />
<br />
===Rakenduse käivitamine===<br />
<br />
1) Esmalt tuleb alla laadida [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/ForumWithMembershipProvider.zip pakk siit] või kasutada selleks [https://hajussysteemid.visualstudio.com/DefaultCollection/ForumWithMembershipProvider/ TFSi].<br />
<br />
2) Siis tuleb ära muuta WcfForumService Web.config'u serviceCertificate thumbprint (WcfForumService->Web.config->Advanced->Service Behaviors->serviceBehavior->serviceCredentials->serviceCertificate). (enne seda peab teil olema vajalik sertifikaat, mille loomist kirjeldatakse [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9#Sertifikaatide_loomine siin]) <br />
<br />
3) Tõenäoliselt peate ka rebuildima library, clienti ja service.<br />
<br />
4) Nüüd tuleb luua andmebaasi(.\sqlexpress) vajalikud tabelid. Selleks on vastavad SQL skriptid ForumServiceLibrary/Scripts kaustas.<br />
<br />
5) Nüüd tuleb ka ASP.NET Membershipi jaoks vajalikud tabelid luua, seda on kirjeldatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9#ASP.NET_Membership_database_loomine_ja_WCF.27ile_selle_kasutamiseks_.C3.B5iguste_andmine siin].<br/><br />
5.1) See võib visata errorit, et NETWORK SERVICE on juba olemas, siis tuleb see käsitsi ära kustutada ja ikkagi 5) uuesti teha.<br />
<br />
6) Siis võite käivitada rakenduse.<br />
<br />
7) Teile näidatakse tühja lehte, kus veel ühtegi foorumit ei ole, kuna andmebaas on tühi. Esimene setup toimub aadressil: http://localhost:64621/Home/Setup<br />
<br />
8) Peale seda peaks teil olema administraatori õigusega kasutaja ning esimene foorum loodud.<br/><br />
8.1) Kui esineb probleeme sellise "külma stardiga", siis võite andmebaasist vanad kirjed ära kustutada skriptiga (ForumServiceLibrary/Scripts/SQLdelete.sql) ning uuesti proovida.<br />
<br />
==Teenuste Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "[[X-Ladu]]" Teenuse ülesande kohta===<br />
<br />
====Teenus====<br />
<br />
Tegemist on Windows Communication Foundation tehnoloogial realiseeritud teenusega. Teenuse funksionaalsus on defineeritud projektis X-LaduLibrary. Seega teenus ja kasutatav äriloogika on eraldatud, ning seega on võimalik olemasoleva loogika lihtsam muutmine ning taaskasutus teistes projektides. Teenus vastab üldjoontes aines toodud ülesandepüstitusele:<br />
<br />
*Teenus võimaldab pidada logi kasutajate tegevuste kohta ja kasutajate haldamist. Logi on baasis toodud eraldi tabelina, kuid logi täiendamine ei toimu teenuses automaatselt vaid see funktsionaalsus peab olema realiseeritud kliendi poolel. Teenus kujutab endast suuresti lihtsalt liidest klientrakenduse ja baasi vahel.<br />
<br />
*Kasutajate tuvastamine teenuse poolel piirdub parooli ja kasutajanime põhjal kasutaja baasist leidmisega. Nagu ka autorid ise on öelnud, siis teenuse turvamine on hetkel veel realiseerimata. Kasutusel on basicHttpBinding.<br />
<br />
Teenus on loodud ühe konkreetse ettevõtte tarbeks ja üldiselt teistele teenuse pakkumist ei võimalda, kuna kliendi tuvastamine puudub ja uute klientide lisamine eeldab ka olemasoleva klientrakenduse muutmist (ülesande püstituse kohalt pole see küll puudus, kuna teenus võibki olla loodud vaid ühe “juriidilise” kliendi tarbeks). Teisalt, skaleeruvust arvestades on tegemist siiski miinusega, kuna edaspidine muutmine on selle võrra keerulisem.<br />
<br />
Meeskonna lehel on kergesti leitav nii ammendav teenuse kirjeldus kui ka kasutajajuhend, mille abil on võimalik teenus ka reaalselt käivitada.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Teenuses on kood loogiliselt liigendatud: eraldi kaustades on mudelid ja “data access” kiht, milles on baasi vastu käivad päringud. Päringud on eristatud kasutaja õiguste põhjal (tavakasutaja ja administraatori päringud), mitte olemite kaupa (nt tootegrupi pärningud jne). Taoline lähenemine ilmselt kergendab kliendis loogika kirjeldamist. Lisaks on eraldi välja toodud nn automaatsed päringud kasutaja autoriseerimiseks ning logi lisamiseks.<br />
<br />
Projektle on lisatud ka vajalik sql skript, mis võimaldab projekti tööle saada ka retsenseerijatel.<br />
<br />
Andmebaasis on toodud tabelid “Kasutaja”, “KasutajaLogi”, “Kommentar”, “Toode”, ja “Tootegrupp”. Kuigi ka nende tabelite abil saab luua töötava rakenduse, siis andmebaasi disain jääb kohati siiski küsitavaks. Näiteks on olemis “Kasutaja” sõnena kirjas kommentaar, kuid samas on loodud ka Kommentaari tabel, millesse kasutaja saab lisada kommentaare toote kohta. Üldisem lahendus oleks kasutada Kommentaaride tabelit ja kahte vahetabelit kasutajate ja toodete kommentaaride hoidmiseks. Sellisel juhul ei tekiks ka segadust nimetustega, kuna mõiste “Kommentaar” tähendaks ühte ja sama nii toote kui ka kasutaja puhul.<br />
<br />
Andmebaasi disaini juures tasuks märkida ka seda, et sõltuvalt toote kategooriast võidakse baasis hoida suurel hulgal liigseid andmeid: näiteks toote “tomatimahl” korral on tabelis “Toode” ikkagi olemas väljad pikkuse, laiuse, rõiva suuruse ja muude parameetrite kirjeldamiseks. Üheks lahenduseks oleks lisada tabelid erinevate parameetrite grupeerimiseks toote iseloomu järgi. Ka ühikud võiksid olla eraldi tabelis.<br />
<br />
Võimalik, et taoline lähenemine muudaks projekti mõnevõrra keerukamaks, kuid taas: edaspidi oleks lihtsam teenust muuta (näiteks lisada ühikute teisendamise loogika teenusesse). Lisaks paraneks kasutusmugavus, kuna kasutaja ei pea leidma suure hulga info hulgast tarvilikke parameetreid.<br />
<br />
Kommentaare pole mõistetavatel põhjustel paljudele meetoditele lisatud. Nimelt on meetodite ja argumentide nimetused valdavalt ennast seletavad (näiteks meetod annaToodeKoguseJargi(double kogus)) ja seega kommentaaride vähesus üldjuhul ei häiri. Küll aga võiks ära mainida, et kui jätta kommentaarid lisamata, siis pole mõtet jätta koodi ka tühjasid dokumentatsiooni väljasid, mis häirivad rohkem kui puuduvad märked. Tõenäoliselt on tegu ajapuuduse tagajärjega, kuid olulisem osa (teenuse poolt pakutavad meetodid) on ka dokumenteeritud.<br />
<br />
Mis on mõnevõrra harjumatu on valitud keel: koodis on igal võimalikul juhul kasutusel eesti keel ja näiteks andmebaasi juures tähendab see võrdlemisi kummalisi tabelite nimetusi (näiteks “Toodes”). Teisalt on valitud stiili läbivalt järgitud, kui välja arvata vahemuutuja “query”. Üldiselt on eestikeelne kood küll harjumatu, kuid arvatavasti pole see mitte otseselt puudus, kuna tegemist on koolitöö raames valminud projektiga. Probleemiks osutuks see tõenäoliselt alles reaalse kasutamise korral.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Üldjoontes on teenus realiseeritud korrektselt: kogu olemasolev funktsionaalsus töötab ja kood on lihtsalt loetav. Miinustena võib välja tuua teenuse turvalisuse puudumist ja võibolla ka mudelite disaini, mis piirab liigselt pakutavaid võimalusi ja vähendab kasutusmugavust.<br />
<br />
Teenus on piisaval määral dokumenteeritud.<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "[[AFFA II]]" Teenuse ülesande kohta===<br />
<br />
====Teenus====<br />
<br />
Tegemist on Windows Communication Foundation tehnoloogial realiseeritud teenusega. Teenuse funksionaalsus on defineeritud projektis AFFA2WcfServiceLibrary. Seega teenus ja kasutatav äriloogika on eraldatud, ning seega on võimalik olemasoleva loogika lihtsam muutmine ning taaskasutus teistes projektides. Teenus vastab aines toodud ülesandepüstitusele:<br />
<br />
*Teenus võimaldab pidada logi kasutajate tegevuste kohta ja kasutajate haldamist. Logi peetakse kõigi meetodite väljakutsete kohta kasutajate kaupa. Lisaks peab Membership provider eraldi arvet kasutajate selliste tegevuste kohta nagu sisselogimine, lukustamine jne.<br />
<br />
*Kasutajate tuvastamine toimub Membership provider-i Validate() meetodi abil ja infot sisse loginud kasutajate kohta hoitakse staatilises listis. Seejuures genereeritakse iga sisselogimise korral (Guid) SessionId. Välja logimisel eemaldatakse kasutaja info staatilisest listist.<br />
<br />
Teenuse eesmärk on finantsandmete pakkumine kasutajatele.Seejuures kasutatakse eelnevalt baasi sisestatud andmeid. Lahtiseks jääb küsimus, mil viisil andmeid uuendatakse. Hetkel teenuse koodis see ilmutatud kujul realiseeritud ei ole. Samas ei raskenda olemasolev kood selle funktsiooni lisamist.<br />
<br />
Dokumentatsioon on antud projektil suhteliselt korralik: koostatud on teenuse kirjeldus,<br />
<br />
kirjeldatud on meeskonnaliikmete tööjaotus ja lisatud on ka kasutusjuhend. Viimase kohta võib küll öelda, et testija geeniga retsenseerijal ainult seda juhendit järgides teenust käivitada ei õnnestunud.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Eelpool mainitud kasutaja tegevuste logimisel loetletakse kasutaja poolt välja kutsutud meetodite arvu. Seejuures iga meetodi väljakutsel lisatakse andmebaasi vastavasse tabelisse rida kasutaja ja kasutatud meetodi kohta. Mis jääb koodi põhjal mõistmatuks on asjaolu, et leidub meetodeid, mille kasutamist teenuse poolel kasutaja rolli põhjal ei piirata (näiteks GetIncomeStatementWithDates), seega väljakutse võib teha ka free-user. Samas tulemust talle küll ei tagastata, küll aga logitakse meetodi väljakutse. Enamgi veel: kuigi väidetavalt on tasuta kasutaja päringud piiratud, siis päringute arvu kontrollitakse vaid kolme päringu korral ja limiidi ületamisel tõstetakse ülesse exception teatega päringute mahu ületamise kohta.<br />
<br />
Kui rääkida sellest, et administraatori õigustega saab teha kõiki päringuid, siis näiteks meetodi GetCashFlowStatementWithDates korral tagastatakse andmed vaid tasuta kasutajale. Selle probleemi lahendamiseks piisaks annotatsioonide kasutamisest meetoditel. Viimane lähenemine eeldab ka olemasoleva rollide halduse reaalset kasutamist. Hetkel on küll olemas Role Provider kuid kasutatakse enda kirjutatud loendi väärtusi. Millest selline lähenemine tingitud on jääb mingis mõttes arusaamatuks. Kokkuvõttes võiks öelda, et päringute piiramine kasutaja tüübi põhjal on realiseeritud pisut kaootiliselt.<br />
<br />
Huvitaval kombel ei ole hetkel implementeeritud uue kasutaja registreerimiseks vajalikku funktsionaalsust. Rakenduse kasutatavuse seisukohalt on see üsna tõsine puudus.<br />
<br />
Kasutajate tuvastamisel luuakse staatiline list ja selle andmed sisaldavad iga kasutaja kohta “käsitsi” genereeritud sessiooni id-d. Viimane variant töötab projekti näitel hästi, kuid WCF vaikeväärtused peaksid seda funktsionaalsust ka ise toetama. Nimelt peaks WCF teenuse vaikimisi “InstanceContextMode” olema wsHttpBinding korral “Per Session” ja sessiooni id saaks küsida teenuselt. Teine küsitavus on listi kasutamine andmete hoidmisel. Kuna sisse logitud kasutajaid otsitakse sellest üsna sageli võiks kaaluda näiteks HashMap või mõne muu struktuuri kasutamist ja tõsta võtme (sessiooni id) järgi otsimise kiirust.<br />
<br />
Koodis on kirjeldatud mõningad kasutatud mudelid, mis on eraldatud eraldi kausta ja seega kergesti leitavad. Mõnevõrra segadusttekitav on asjaolu, et juhul, kui tegemist on andmebaasi kandele vastava olemiga, siis klassi nimi baasis sisalduva tabeli nimega ei kattu. Veelgi enam, juhul, kui kasutatakse nimetusi nagu “FinDataEntity” võiks lisada ka väikse kirjelduse selle sisu ja kasutamise kohta. Lõppkokkuvõttes annab küll kõik ka koodi ja google abil selgeks saada, aga ajakulu on üsna suur.<br />
<br />
Kui rääkida “data access” kihist, siis see puudub. Kogu suhtlus andmebaasiga on kirjutatud teenuse poolt pakutavatesse meetoditesse. Viimane lähenemine raskendab oluliselt koodi lugemist ja ka muutmist, kui see peaks mingil hetkel vajalikuks osutuma.<br />
<br />
Seejuures on eksitud ka selle vastu, et üks meetod teeb parajasti ühte asja. Kui vaadata näiteks meetodeid Login ja CheckUser, siis oleks võinud suure osa sisust refaktoreerida eraldi meetoditeks ja koodi taaskasutada. Hetkel on kaks korda järjest suurel hulgal sama koodi kirjutatud.<br />
<br />
Ääremärkusena võiks lisada veel selle, et üldiselt inglise keelse sisu korral võiks ka kommentaarid olla inglise keelsed.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Koodi kvaliteet ja arhitektuur on kohati korralikult läbimõtlemata. Teisalt on rakendus üsna korralikult dokumenteeritud ja idee poolest ka majanduslikult mõistlik. Ka rakenduse turvamine on korralikult realiseeritud.<br />
<br />
==Rakenduste Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "[[X-Ladu]]" Klientrakenduse ülesande kohta===<br />
<br />
====Rakendus====<br />
<br />
Tegemist on WPF klientrakendusega, mis kasutab suurt osa teenuse pakutavatest meetoditest. Tavakasutaja vaates saab toodet lisada ning otsida, samuti saab muuta kasutaja andmeid. Administraatori vaates saab lisaks luua tootegruppe, hallata teisi kasutajaid ning jälgida logi (inimeste tegevust).<br />
<br />
Esialgne käivitamine oli mõnevõrra probleemne, sest arendajate WIKI lehel oli kirjeldatud administraatori loomist puudulikult. Põhjuseks oli kasutaja parooli lisamine - see pidi tegelikult olema “krüpteeritud” kujul. Esimese administraatori oleks tegelikult võinud luua väga lihtsa SQL käsuga, mitte poleks pidanud kasutajat SQL Server Management’i käsitsi andmebaasi kallale suunama.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Rakenduses oli kasutatud vaatemudeleid, seal oli kaks kausta: Mudelid ja Vaatemudelid, kusjuures niiöelda Vaatemudelite sees oli realiseeritud palju funktsionaalsust.<br />
<br />
Kasutajate parool tekitati/tuvastati leides MD5 räsi, muud turvalisuse haldust (sessioon, membership) rakenduses polnud.<br />
<br />
Kasutajate logi pidamine oli üks väga häid ideid ning see oli ka koodi mõttes normaalselt realiseeritud. Miinuseks oli see, et iga LogiVM klassi meetodi alguses kutsuti uuesti lae() meetod, mis lõi logide nimekirja iga kord uuesti.<br />
<br />
Erinevate nimekirjade tulpade järgi sorteerimise funktsionaalsus oli hea featuur.<br />
<br />
Koodistiil, nagu ka teenuses, ei olnud parim. Kasutati eestikeelseid nimesid nii meetodite kui muutujate jaoks - üldiselt ei ole see põhjendatud, kuid kooliprojekti jaoks piisavalt hea lahendus - võibolla aitas see meeskonda ühtviisi mõtlemisel. Kood oli dokumenteeritud piisavas koguses, enamus meetodite ja muutujate nimesid seletasid enda eesmärki üheselt.<br />
<br />
====Kahtlased koodiosad====<br />
<br />
*Staatiliste meetodite seas klass “Krüpteerimine” - eestikeelsed täpitähed võivad suuri probleeme tekitada.<br />
<br />
*Staatiliste meetodite klassi sees “AndmetegaSeotudMeetodid” pandi kasutaja.BlokeeritudKuni = DateTime.Now.AddYears(-99); - järelikult muutuv kuupäev erinevate kasutajate jaoks; hiljem võrdlemise lihtsustamiseks oleks pidanud kasutama ühte väärtust, näiteks DateTime minimaalset väärtust.<br />
<br />
====Puudused rakenduse kasutaja vaatevinklist====<br />
<br />
Üldised värvid rakendusel polnud head - oleks võinud kasutada lihtsaid värvipalette. Lisaks näiteks nupu rollover olek tegi nupu tausta helesiniseks, samal ajal kui selle tekst oli valge.<br />
<br />
Paremal all olev “Sulge rakendus” nupp oleks võinud olla kõikidel vaadetel konstantne (praegu polnud seda kasutaja ja administraatori avavaadetes). Teine võimalus oleks olnud see nupp üldse ära jätta.<br />
<br />
Erinevates lahtrites olid lubatud enamus sümboleid, tegelikult peaks ka seda kontrollima (näiteks numbriväljadele ainult numbreid lubada).<br />
<br />
====Puuduste nimekiri vaadete järgi====<br />
<br />
*AdminGruppidelisamine<br />
<br />
Viimati vajutatud nupp jäi fookusesse ning võttis vastu Enter nupu vajutusi, kas see oli bug või hoopis feature?<br />
<br />
Kirjaviga: “Kustuta valtud grupp” > “Kustuta valitud grupp”.<br />
<br />
*AdminKasutajahaldus<br />
<br />
Nimekirjas oleks võinud olla näha ka kasutaja blokeeritust, sest selline funktsionaalsus oli selles vaates olemas.<br />
<br />
*AdminGruppidelisamine<br />
<br />
Gruppe sai küll lisada, kuid hiljem muuta ei saanud. Kui peaks tekkima vajadus tootegruppi muuta, siis peaks terve tootegrupi koos selles grupis olevate toodetega kustutama ning kõik uuesti tekitama. Selle oleks võinud realiseerida kasvõi nii, et nimekirjast mingi tootegrupi valikul kuvatakse paremal selle tootegrupi infot ning seda saaks siis üle-salvestada.<br />
<br />
*AvaekraanUser<br />
<br />
Nupud ja sisutekst oleksid võinud olla ühtlaste suur-väiketähtedega.<br />
<br />
*Parooli muutmine<br />
<br />
Nupud oleksid võinud olla alati samas järjekorras, näiteks Salvesta nupp oleks võinud olla konstantselt paremal, või konstantselt vasakul, mitte nagu siin: http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/rets1.PNG<br />
<br />
Registreerides oli minimaalne parooli pikkus 8 tähemärki, parooli muutes seda ei kontrollitud - võis mõlemad lahtrid isegi tühjaks jätta.<br />
<br />
*TooteLisamine<br />
<br />
Ilma tootegrupita ei tohiks sellesse vaatesse üldse ligi pääseda, sest lisamisel on tootegrupp nõutud.<br />
<br />
Tundub, et lisainfo väli oleks pidanud olema muutuv olenevalt antud tootegrupist. Tõenäoliselt seda arendajad soovisid, kuid realiseerida ei jõudnud.<br />
<br />
Kogus ja Hind väljadel olid lubatud tähed (oleks võinud väljadel vaid numbrisisestust lubada), kontroll tehti alles peale “Salvesta” nupu vajutamist ja ka siis ei antud konkreetset vihjet, mis valesti läks.<br />
<br />
Toote muutmisel “Parim enne” lahtris kuupäeva ei näidatud.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Peab mainima, et rakendus oli täiesti kasutatav ning kokku ei jooksnud kordagi. Ärilistel eesmärkidel kasutamiseks peaks pöörama rohkem tähelepanu turvalisusele, tegelema puuduste nimekirjaga ning rakenduse koodi suurel määral optimeerima.<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "[[AFFA II]]" Klientrakenduse ülesande kohta===<br />
<br />
Täieneb..<br />
<br />
==Log==<br />
07.03.2013 - sai valmis esimene osa kodusest tööst (XML)<br />
<br />
09.03.2013 - kandsime esimese osa (XML) WIKI keskkonda<br />
<br />
29.03.2013 - kandsime XML retsensioonid WIKI keskkonda<br />
<br />
25.05.2013 - kandsime teenuse kirjelduse WIKI keskkonda<br />
<br />
26.05.2013 - kandsime rakenduse kirjelduse WIKI keskkonda<br />
<br />
04.06.2013 - kandsime teenuste ja klientrakenduste retsensioonid WIKI keskkonda (X-Ladu ja AFFA II)</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KKMK&diff=63813KKMK2013-06-04T13:13:54Z<p>Kpaabo: /* Teenuste Retsensioonid */</p>
<hr />
<div>==Meeskond==<br />
* Kaido Tarma (D23)<br />
* Katre Paabo (D22)<br />
* Mark-Hendrik Mäeste (D21)<br />
* Kaisa Taelma (D23)<br />
<br />
==XML'i kodutöö==<br />
===XML'i genereerimiseks loodud programm===<br />
<source lang="csharp"><br />
using System;<br />
using System.Text;<br />
using System.Xml;<br />
<br />
namespace Praktikum4<br />
{<br />
class Program<br />
{<br />
static void Main(string[] args)<br />
{<br />
Random r = new Random();<br />
int i, j, k;<br />
<br />
int minTeemad = 1;<br />
int maxTeemad = 5;<br />
int minVastused = 1;<br />
int maxVastused = 9;<br />
<br />
string[] ained = new string[] { "Algebra ja graafiteooria", "Arvutigraafika", "Microsofti mobiilirakenduste arendamine", "Mobiilirakenduste arendamine Androidile", "Sidevõrgud", "Sissejuhatus Apple-i mob.", "Tarkvara testimise alused", "Veebirakenduste loomine ASP .NET abil", "Võrgurakendused II" };<br />
string[] inimesed = new string[] { "Mati", "Kati", "Jüri", "Teet", "Linda", "Vilma", "Olga", "Vallo", "Kaupo", "Peeter" };<br />
string[] teemanimed = new string[] { "Eksami eeldus", "Lisatunnid", "Esimene kontrolltöö", "Teine kontrolltöö", "Enesetestid", "Abimaterjalid", "Mingi teema", "Kehva teema", "Spikrid" };<br />
<br />
string[] tekstid = new string[] {<br />
"Tere, ma ei saa teemast üldse aru.",<br />
"Miks me ometi sellist asja tegema peame?",<br />
"Homses töös tuleb maha kirjutada.",<br />
"Soovin rentida pastakat..",<br />
"Please RTFM!",<br />
"Pliiats on kõver!!",<br />
"Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.",<br />
"Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!",<br />
"Mis te tulite siia nalja tegema vää?",<br />
"Kolmekesi üheskoos!",<br />
"Tahvel jäi mustaks..",<br />
"Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123",<br />
"Raske töö oli jah..",<br />
"Astrofüüsik!",<br />
"Kes viisi tahab saada??"<br />
};<br />
<br />
<br />
int teemaID = 1;<br />
int postitusID = 1;<br />
int vastusID = 1;<br />
<br />
int postitajaID = 1;<br />
<br />
XmlWriterSettings settings = new XmlWriterSettings();<br />
settings.Indent = true;<br />
settings.IndentChars = "\t";<br />
XmlWriter xmlWriter = XmlWriter.Create("test.xml", settings);<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartDocument();<br />
xmlWriter.WriteStartElement("KOOLIFOORUM");<br />
<br />
for (i = 0; i < ained.Length; i++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AINE");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", i.ToString());<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("NIMI", ained[i]);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("KOOD", ained[i].Substring(0, 4).ToUpper());<br />
<br />
for (j = 0; j < r.Next(minTeemad, maxTeemad); j++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEEMA");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", teemaID.ToString());<br />
teemaID++;<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("NIMI", teemanimed[r.Next(0, teemanimed.Length - 1)]);<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITUS");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitusID.ToString());<br />
postitusID++;<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AEG");<br />
DateTime aeg = new DateTime(r.Next(2000, 2010), r.Next(1, 12), r.Next(1, 28), r.Next(0, 23), r.Next(0, 59), r.Next(0, 59));<br />
xmlWriter.WriteValue(aeg);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AEG<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITAJA");<br />
postitajaID = r.Next(1, inimesed.Length - 1);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitajaID.ToString());<br />
xmlWriter.WriteString(inimesed[postitajaID]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITAJA<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEKST");<br />
xmlWriter.WriteString(tekstid[r.Next(0, tekstid.Length - 1)]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEKST<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITUS<br />
<br />
for (k = 0; k < r.Next(minVastused, maxVastused); k++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("VASTUS");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", vastusID.ToString());<br />
vastusID++;<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AEG");<br />
aeg = aeg.AddHours(r.Next(1, 2000));<br />
aeg = aeg.AddSeconds(r.Next(1, 2000));<br />
xmlWriter.WriteValue(aeg);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AEG<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITAJA");<br />
postitajaID = r.Next(1, inimesed.Length - 1);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitajaID.ToString());<br />
xmlWriter.WriteString(inimesed[postitajaID]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITAJA<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEKST");<br />
xmlWriter.WriteString(tekstid[r.Next(0, tekstid.Length - 1)]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEKST<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //VASTUS<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEEMA<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AINE<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndDocument(); //KOOLIFOORUM<br />
xmlWriter.Close();<br />
}<br />
}<br />
}<br />
</source><br />
<br />
===Genereeritud XML===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><br />
<KOOLIFOORUM><br />
<AINE ID="1" NIMI="Algebra ja graafiteooria" KOOD="ALGE"><br />
<TEEMA ID="1" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="1"><br />
<AEG>2004-09-24T18:18:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="1"><br />
<AEG>2004-10-19T20:42:22</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="2" NIMI="Arvutigraafika" KOOD="ARVU"><br />
<TEEMA ID="2" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="2"><br />
<AEG>2007-05-06T22:04:43</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="2"><br />
<AEG>2007-05-29T14:21:05</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="3"><br />
<AEG>2007-06-25T06:46:48</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="4"><br />
<AEG>2007-09-01T13:53:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="5"><br />
<AEG>2007-09-30T21:00:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="3" NIMI="Lisatunnid"><br />
<POSTITUS ID="3"><br />
<AEG>2008-08-05T20:19:01</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="6"><br />
<AEG>2008-09-29T09:33:07</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="3" NIMI="Microsofti mobiilirakenduste arendamine" KOOD="MICR"><br />
<TEEMA ID="4" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="4"><br />
<AEG>2004-03-25T06:20:58</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="7"><br />
<AEG>2004-04-23T03:42:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="8"><br />
<AEG>2004-05-19T23:52:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="9"><br />
<AEG>2004-07-15T02:12:34</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="5" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="5"><br />
<AEG>2001-09-24T06:46:57</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="10"><br />
<AEG>2001-11-30T11:18:05</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="11"><br />
<AEG>2002-01-11T03:23:25</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="6" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="6"><br />
<AEG>2002-02-25T19:21:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="12"><br />
<AEG>2002-04-09T00:47:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="13"><br />
<AEG>2002-06-21T22:16:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="14"><br />
<AEG>2002-07-22T13:37:51</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="4" NIMI="Mobiilirakenduste arendamine Androidile" KOOD="MOBI"><br />
<TEEMA ID="7" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="7"><br />
<AEG>2001-05-22T01:56:53</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="15"><br />
<AEG>2001-08-11T09:10:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="16"><br />
<AEG>2001-10-30T22:10:54</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="8" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="8"><br />
<AEG>2006-04-09T02:28:08</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="17"><br />
<AEG>2006-05-24T09:50:41</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="18"><br />
<AEG>2006-07-24T01:11:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="19"><br />
<AEG>2006-07-31T01:42:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="20"><br />
<AEG>2006-08-10T17:47:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="21"><br />
<AEG>2006-08-28T18:54:19</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="9" NIMI="Lisatunnid"><br />
<POSTITUS ID="9"><br />
<AEG>2005-11-13T17:50:34</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="22"><br />
<AEG>2005-12-06T18:01:49</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="23"><br />
<AEG>2006-02-17T05:12:51</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="24"><br />
<AEG>2006-03-22T17:26:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="5" NIMI="Sidevõrgud" KOOD="SIDE"><br />
<TEEMA ID="10" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="10"><br />
<AEG>2003-04-14T18:43:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="25"><br />
<AEG>2003-05-13T01:50:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="11" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="11"><br />
<AEG>2008-10-09T10:32:20</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="26"><br />
<AEG>2008-11-24T19:37:37</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="27"><br />
<AEG>2008-12-07T18:55:04</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="28"><br />
<AEG>2008-12-15T12:02:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="12" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="12"><br />
<AEG>2003-11-24T13:31:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="29"><br />
<AEG>2004-01-05T10:01:45</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="6" NIMI="Sissejuhatus Apple-i mob." KOOD="SISS"><br />
<TEEMA ID="13" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="13"><br />
<AEG>2001-02-23T09:30:10</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="30"><br />
<AEG>2001-03-28T13:42:14</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="31"><br />
<AEG>2001-03-31T17:08:02</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="32"><br />
<AEG>2001-04-20T23:39:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="33"><br />
<AEG>2001-06-08T02:06:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="14" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="14"><br />
<AEG>2006-09-05T09:08:49</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="34"><br />
<AEG>2006-09-19T20:18:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="35"><br />
<AEG>2006-11-06T18:42:59</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="36"><br />
<AEG>2006-12-25T01:45:19</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="7" NIMI="Tarkvara testimise alused" KOOD="TARK"><br />
<TEEMA ID="15" NIMI="Eksami eeldus"><br />
<POSTITUS ID="15"><br />
<AEG>2008-08-15T01:52:45</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="37"><br />
<AEG>2008-09-04T20:19:06</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="38"><br />
<AEG>2008-09-10T17:21:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="39"><br />
<AEG>2008-12-02T09:28:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="16" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="16"><br />
<AEG>2008-07-02T14:46:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="40"><br />
<AEG>2008-07-18T11:55:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="41"><br />
<AEG>2008-08-03T01:24:04</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="42"><br />
<AEG>2008-10-23T10:50:39</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="43"><br />
<AEG>2008-11-01T08:14:37</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="44"><br />
<AEG>2009-01-11T11:35:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="17" NIMI="Eksami eeldus"><br />
<POSTITUS ID="17"><br />
<AEG>2006-02-13T11:02:08</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="45"><br />
<AEG>2006-05-05T05:10:52</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="46"><br />
<AEG>2006-05-17T19:30:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="47"><br />
<AEG>2006-07-07T04:51:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="18" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="18"><br />
<AEG>2009-02-16T02:44:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="48"><br />
<AEG>2009-04-19T08:45:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="49"><br />
<AEG>2009-06-26T19:48:59</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="50"><br />
<AEG>2009-08-05T10:04:47</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="8" NIMI="Veebirakenduste loomine ASP .NET abil" KOOD="VEEB"><br />
<TEEMA ID="19" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="19"><br />
<AEG>2003-05-05T13:23:44</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="51"><br />
<AEG>2003-05-30T15:46:30</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="52"><br />
<AEG>2003-07-26T20:52:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="53"><br />
<AEG>2003-10-02T15:59:39</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="54"><br />
<AEG>2003-11-03T03:19:50</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="20" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="20"><br />
<AEG>2008-02-23T06:40:58</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="55"><br />
<AEG>2008-04-04T01:56:57</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="21" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="21"><br />
<AEG>2000-09-09T06:27:22</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="56"><br />
<AEG>2000-11-25T05:39:35</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="57"><br />
<AEG>2000-12-23T15:04:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="58"><br />
<AEG>2000-12-26T22:13:02</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tere, ma ei saa teemast üldse aru.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="9" NIMI="Võrgurakendused II" KOOD="VÕRG"><br />
<TEEMA ID="22" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="22"><br />
<AEG>2003-09-05T15:45:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="59"><br />
<AEG>2003-09-14T22:50:35</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="60"><br />
<AEG>2003-11-12T12:13:42</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="61"><br />
<AEG>2004-01-19T21:39:24</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="62"><br />
<AEG>2004-01-25T22:45:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="63"><br />
<AEG>2004-03-31T05:49:55</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="64"><br />
<AEG>2004-05-07T17:02:52</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="23" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="23"><br />
<AEG>2002-01-17T14:38:24</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="65"><br />
<AEG>2002-02-06T23:57:36</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="66"><br />
<AEG>2002-02-21T15:30:47</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="67"><br />
<AEG>2002-04-09T14:35:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="68"><br />
<AEG>2002-04-18T00:54:36</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
</KOOLIFOORUM><br />
</source><br />
<br />
===Stiilifail 1===<br />
See stiilifail väljastab html lehel kõik postitused ning nende vastused.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<!--See stiilifail väljastab html lehel kõik postitused ning nende vastused--><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body style="background-color:#294052;font-family:Arial;font-size:12pt"><br />
<span style="font-size:25pt;font-weight:bold;color:white"><br />
KOOLIFOORUM<br />
</span><br />
<xsl:for-each select="KOOLIFOORUM/AINE" ><br />
<div style="background-color:#8FBCDB;font-size:20pt;font-weight:bold;padding:5px"><br />
<xsl:value-of select="@NIMI"/><br />
</div><br />
<xsl:for-each select="TEEMA" ><br />
<div style="background-color:#F4D6BC;padding:5px"><br />
<span style="font-size:16pt;font-weight:bold"><br />
<xsl:value-of select="@NIMI"/><br />
</span><br />
</div><br />
<div style="background-color:#F8E4CC;padding:10px"><br />
<b>Postitus </b> @<br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/AEG"/><br></br><br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/POSTITAJA"/>:<br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/TEKST"/><br></br><br />
<xsl:for-each select="VASTUS"><br />
<b>Vastus </b> @<br />
<xsl:value-of select="AEG"/> <br></br><br />
<xsl:value-of select="POSTITAJA"/>:<br />
<xsl:value-of select="TEKST"/> <br></br><br />
</xsl:for-each><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Stiilitud HTML===<br />
Stiilifail 1'ga stiilitud XML, väljastus HTML kujul: http://enos.itcollege.ee/~ktarma/Vorgurakendused/XML/test_Stiil1.xml<br />
<br />
===Stiilifail 2===<br />
Antud stiilifail kuvab kõik foorumi kasutajad ja iga kasutaja puhul kasutaja algatatud teemad ühes postitamise ajaga.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl" xmlns:fn="http://www.w3.org/2005/xpath-functions"><br />
<!--Antud stiilifail kuvab kõik foorumi kasutajad ja iga kasutaja puhul kasutaja algatatud teemad ühes postitamise ajaga--><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/"><br />
<KASUTAJAD><br />
<xsl:for-each select="//POSTITAJA[not(. = preceding::POSTITAJA)]" ><br />
<KASUTAJANIMI><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</KASUTAJANIMI><br />
<xsl:variable name="tmp" select="@ID" /><br />
<POSTITUSED><br />
<xsl:for-each select="//POSTITUS[POSTITAJA/@ID = $tmp]" ><br />
<POSTITUS><br />
<AEG><br />
<xsl:value-of select="AEG"/><br />
</AEG><br />
<TEXT><br />
<xsl:value-of select="TEKST"/><br />
</TEXT><br />
</POSTITUS><br />
</xsl:for-each><br />
</POSTITUSED><br />
</xsl:for-each><br />
</KASUTAJAD><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Stiilifail 3===<br />
See stiilifail väljastab XML kujul kõikide postituste teema ning aine, kus see asub.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0"<br />
xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"><br />
<!--See stiilifail väljastab XML kujul kõikide postituste teema ning aine, kus see asub--><br />
<xsl:output method="xml" version="1.0" encoding="UTF-8" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/"><br />
<POSTITUSED><br />
<xsl:for-each select="KOOLIFOORUM/AINE/TEEMA/POSTITUS"><br />
<POSTITUS><br />
<xsl:attribute name="ID"><br />
<xsl:value-of select="@ID"/><br />
</xsl:attribute><br />
<TEEMA><br />
<xsl:attribute name="NIMI"><br />
<xsl:value-of select="../@NIMI"/><br />
</xsl:attribute><br />
</TEEMA><br />
<AINE><br />
<xsl:attribute name="NIMI"><br />
<xsl:value-of select="../../@NIMI"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="KOOD"><br />
<xsl:value-of select="../../@KOOD"/><br />
</xsl:attribute><br />
</AINE><br />
</POSTITUS><br />
</xsl:for-each><br />
</POSTITUSED><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Manuaalselt genereeritud skeemifail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<br />
<xs:element name="KOOLIFOORUM" type="foorumType" /><br />
<br />
<xs:complexType name="foorumType"><br />
<xs:sequence minOccurs="1" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="AINE" type="aineType" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="aineType"><br />
<xs:sequence minOccurs="0" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="TEEMA" type="teemaType" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="KOOD" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="teemaType"><br />
<xs:sequence minOccurs="1" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="POSTITUS" type="postitusType" /><br />
<xs:element name="VASTUS" type="postitusType" minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="postitusType"><br />
<xs:all><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA" type="postitajaType" /><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:all><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="postitajaType"><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
<br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
===Automaatselt genereeritud skeemifail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="KOOLIFOORUM"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="AINE"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="TEEMA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="POSTITUS"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="VASTUS"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="KOOD" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
==XML Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "BitByBit" XML ülesande kohta===<br />
Meeskond BitbyBit on valinud oma teemaks muusika ning sellega seotud elementide kategoriseerimise ja kirjeldamise. XML fail juurelemendiks on üldiselt muusika (music), järjestuse järgmiseks etapiks on esitaja (artist), kellel võib olla mitu albumit. Igal albumil on järjestatud lood (song), milledel on eraldi kommentaarid, ja albumi kommentaar. <br/><br />
XML on süntaktilise ehituse poolest korrektne. Otsingute tegemiseks on selline XML küllaltki hea. Sellegi poolest jääb arusaamatuks, miks on igal lool eraldi žanr, kui iga albumi juures on kirjeldatud selle muusikavool. See oleks mõistetav, kui tegemist on n-ö kogutud teoste või aastahittidega, millel iga laul võib olla eri žanrist. Sellisel juhul peaks iga laulu juures olema ka eraldi esitaja, mis enamus juhtudel tekitaks info liiasust. Samuti näib eraldi albumi kommentaar (album comments) liiasena, sest iga muusikapala juures on eraldi kommentaar.<br/><br />
XML-i skeemifail (XSD) on vastavuses XML-is esinevate elementide, atribuutide ja atribuudi nimede ning tüüpidega.<br/><br />
Esimese päringu puhul on tegemist kõiki „metal“ žanri sisaldavate lugude väljaeraldamisega. Selline otsing on vajalik juhul, kui tegemist on albumiga, millel on paljude esinejate palad. Praegusel juhul piisaks otsingust üle albumi žanrite.<br/><br />
Teine päring käib üle kõik albumid ning kuvab nende andmed üksteise järel. Tulemuseks on loetavavad eraldused, millest on väga hea lugeda iga albumi kohta.<br />
Kolmas päring on samuti head ülevaadet andev tabel lauljate ning kõigi nende albumite kohta. Selline päring on paslik näiteks muusikapoes, kus tihti on vaja ülevaadet konkreetse artisti kõikidest albumitest.<br/><br />
Töö täitis ülesande tingimusi. Vaatamata on lühidusele, täitab see oma ülesannet. Hea loetavuse tõttu ei näe põhjust eraldi dokumentatsiooniks ega kommentaarideks. Iga päringu juures oli välja trükitud, mida konkreetne väärtus tähendab.<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "Trenniinfo" XML ülesande kohta===<br />
XML fail on suhteliselt lühike. Aadressi asemel oleks võinud kasutada linna, sest aadress märgib pigem täpsemat asukohta. Kalev Spa spordialade juures on mõlemal treeningajaks argipäevad. Ühes on see ka eraldi välja toodud, teises on ainult päevadena kirja pandud. See oleks võinud olla ühtemoodi tehtud.<br/><br />
Sama kehtib ka Saku spordikompleksi kohta. Treeningpäevad võiks olla ühtemoodi märgitud. Kui trenni saab teha igapäevaselt, siis võiks see igal pool ka samamoodi märgitud olla. Samuti hakkab siin silma ka spordialade juures ära märgitud tasuta võimaluse koht, kuigi allpool maksumuse juures on selleks täiesti hea koht olemas. Pole vajadust sama infot allpool uuesti korrata.<br/><br />
Esimese XML transformatsioonifaili puhul väljastatakse kõik spordikohad koos infoga. Paremini loetavuse koha pealt võiks peale treeningu kohta ja ennem spordiala olla ka üks tühi rida, sest vastasel juhul tekib mulje, et see kehtibki vaid esimese spordiala kohta, kui tegelikult näitab see infot ka järgmiste kohta.<br/><br />
Teise XML transformatsiooni faili puhul on sama asi. Ei ole väga hästi aru saada, kas andmed kehtivad vaid teatud informatsiooni kohta või laienevad ka allpool olevatele. Tulemus on praktiliselt sama, mis esimese puhul. Muutunud on ainult see, et maksumuse koha peal öeldakse, et see on tasuta.<br/><br />
Kolmanda XML transformatsiooni faili juures võib märgata praktiliselt sama tulemust, mis eelmiste puhul. Seekord on aga paremini aru saada, mille kohta info käib. Siin tulevad välja ka erinevused treeningpäevade suhtes. Kui ühel on ETKNRLP kirjeldatud päevadena, siis teisel on märgitud, et toimub igapäevaselt, kuigi need tähendavad ühte ja sama asja.<br/><br />
Kõiki kolme transformatsiooni puhul oleks võinud olla erinevad väljastused. Hetkel väljastavad kõik kolm praktiliselt ühte ja sama väärtust. Aga oleks võinud olla väljastused näiteks kõikidele sisehallidele või kõikidele jõutreeningutele.<br />
<br />
==Teenuse Kirjeldus==<br />
<p>Teenus on mõeldud foorumitega seonduva loomiseks, haldamiseks ja muutmiseks.<br/><br />
Iga foorumi juures on kategooriad, mis liigitavad konkreetse foorumi suundi.<br/><br />
Kategooria jaguneb omakorda teemadeks, mida võib ühe kategooria raames olla mitmeid.<br/><br />
Teemal on kasutajate poolt postitatud teated ehk postitused. </p><br />
===Foorumi päringud===<br />
Foorumi päringud implementeerivad foorumi interfacei.<br />
<li><b>getApplicationIdByForumName</b> - Võimaldab pärida aplikatsiooni ID-d foorumi nime järgi.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik foorumid, arvestades suletud foorumeid.<br />
<li><b>getById</b> – Foorumi päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Foorumi loomine, mille käigus määratakse foorumile nimi, loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Foorumi uuendamine. Sellega saab muuta foorumi nime.<br />
<li><b>delete</b> – Foorumi sulgemine- sulgemise ja muutmise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getAllCategoriesInForum</b> – Konkreetse foorumi kõigi kategooriate päring.<br />
<li><b>getAllUsersInForum</b> - Konkreetse foorumi kõigi seal registreerunud kasutajate päring.<br />
<br />
===Kategooria päringud===<br />
Kategooria päringud implementeerivad kategooria interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik kategooriad.<br />
<li><b>getById</b> –Kategooria päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Kategooria loomine, mille käigus määratakse kategooria nimi,kirjeldus, loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Kategooria uuendamine. Sellega saab muuta kategooria nime ja kirjeldust.<br />
<li><b>delete</b> – Kategooria sulgemine- sulgemise ja muutmise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getAllTopicsInCategory</b> – Konkreetse kategooria kõigi teemade päring.<br />
<br />
===Teema päringud===<br />
Teema päringud implementeerivad teema interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik teemad.<br />
<li><b>getById</b> –Teema päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Teema loomine, mille käigus määratakse teema nimi, teema looja kasutaja ID, kategooria ID, kuhu see teema kuulub ja loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Teema uuendamine. Võimalik muuta kategooriat, kuhu vastav teema kuulub, ja teema nime.<br />
<li><b>delete</b> – Teema kustutamine- sulgemise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getByCategoryId</b> –Teemade otsing, mis pole kustutatud, kategooria ID järgi.<br />
<li><b>getByUserId</b> – Konkreetse kasutaja kõigi lisatud teemade otsing.<br />
===Postituse päringud===<br />
Postituse päringud implementeerivad postituse interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik postitused.<br />
<li><b>getById</b> –Postituse päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Postituse loomine, mille käigus määratakse postituse nimi ja tekst, postituse looja kasutaja ID, teema ID, mille all postitus tehti, ning uuenduse ja loomise väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Postituse uuendamine. Võimalik muuta teemat, kuhu vastav postitus kuulub, ja postituse nime ning teksti.<br />
<li><b>delete</b> – Postituse kustutamine- sulgemise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getByUserId</b> – Konkreetse kasutaja kõigi lisatud postituste otsing.<br />
<li><b>getByTopicId</b> – Postituste otsing, mis pole kustutatud, teema ID järgi.<br />
<li><b>getAnswers</b> – Postituse vastuse otsing vastava postituse ID järgi.<br />
<br />
===Kasutaja päringud===<br />
Kasutaja päringud implementeerivad kasutaja interfacei.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik kasutajaid, arvestades suletud kasutajaid.<br />
<li><b>getById</b> –Kasutaja päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Kasutaja loomine, mille käigus määratakse kasutajanimi, kasutaja ees-ja perekonnanimi, parool, e-maili aadress ja salasõna. Samuti lisatakse kasutaja tabelisse Membership, user ja UserProperties.<br />
<li><b>update</b> – Kasutaja uuendamine. Kasutaja saab muuta salasõna, emaili ja kommentaari. <br />
<li><b>updateUserProperties</b> –Kasutaja propertite uuendamine.<br />
<li><b>delete</b> – Kasutaja kustutamine ID järgi.<br />
<li><b>undelete </b>– Kasutaja kustutamise annulleerimine.<br />
<li><b>visit</b> – Viimase külastuse väärtuse uuendamine.<br />
<li><b>getAllPostsByUser</b> – Kasutaja kõigi postituste otsing.<br />
<li><b>getByUsername </b>– Kasutaja otsing kasutajanime järgi.<br />
<li><b>getByEmail</b> – Kasutaja otsing emaili järgi.<br />
<li><b>validateUser</b> – Kasutaja valideerimine ehk kindlaks tegemine, kas vastav forum, kasutajanimi ja salasõna ühtivad. <br />
<li><b>isForumUser</b> - Kasutaja kindlakstegemine, kas tegemist on vastava foorumi kasutajaga.<br />
<li><b>getProperties </b>– Kasutaja propertite saamine.<br />
<li><b>getUserRoles</b> – Kasutaja rolli päring kasutaja ID järgi.<br />
<li><b>updateUserRoles</b> – Kasutaja rolli muutmine. Ühel kasutajal võib olla mitu rolli.<br />
===Rolli päringud===<br />
Rolli päringud implementeerivad rolli interfacei.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik rollid.<br />
<li><b>getById</b> –Rolli päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Rolli loomine. Lisaks tagastatakse selle ID.<br />
<li><b>update</b> – Rolli uuendamine ID järgi. <br />
<li><b>delete</b> - Rolli kustutamine ID järgi.<br />
<li><b>changeUserRole</b> - Kasutaja rolli muutmine.<br />
===FirstQueries===<br />
<li><b>setup</b> - Foorumi tegemiseks vajalik meetod; luuakse administraator.<br />
<br />
===Membership päringud===<br />
Membership päringud implementeerivad Membership interfacei.<br />
<li><b>getById </b>– Membership info otsing kasutaja ID järgi.<br />
<li><b>All</b>- Kõigi Membershipide otsing.<br />
<br />
<br />
==Klientrakenduse Kirjeldus==<br />
<p>Rakendusel on kahte tüüpi kasutajaid-tavakasutajad ja administraator.<br/><br />
Selleks, et foorumeid, kategooriaid ja teemasid vaadata on vaja sisse logida.<br/><br />
Kui kasutajal veel kontot pole, saab ta selle teha registreerimise lehel.<br/><br />
Kasutaja saab vajadusel muuta enda andmeid ja profiilipilti.<br/><br />
Kasutaja saab lisada, muuta ja kommenteerida vaid postitusi.<br/><br />
Foorumeid, kategooriaid ja topicuid saab lisada vaid administraator.<br/><br />
Administraator saab foorumeid aktiivseks ja mitteaktiivseks teha. Lisaks saab administraator muuta ning vaadata kasutajate andmeid ja vajadusel kasutajaid kustutada.<br/><br />
<br/><br />
Selliseid rakendusi on maailmas palju, ning nagu näha, siis pole olemas seda kõige paremat - täiuslikku foorumit.<br/><br />
Ka meie rakendust(ja selle kõrvalt teenust) saaks veel suurel määral täiendada. Hetkel peame suurimaks puuduseks ebaturvalisust ja seda, et kliendile pole lisatud töötavat custom membershipi.<br/><br />
Kasutasime <b>ASP.NET MVC4</b> tehnoloogiat.</p><br />
<br />
<li><b>Pealeht</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/pealeht.jpg]<br />
<li><b>Sisselogimine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/sisselogimine.jpg]<br />
<li><b>Registreerimine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/registreerimine.jpg]<br />
<li><b>Kasutaja profiili muutmine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/edit_user.jpg]<br />
<li><b>Kategooria ja teema vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/category_ja_topic_valik.jpg]<br />
<li><b>Kategooria muutmine ja lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/category_muutmine_lisamine.jpg]<br />
<li><b>Teema lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_topicu_lisamine.jpg]<br />
<li><b>Postituse lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/vaata_voi_lisa_postitusi.jpg]<br />
<li><b>Postituse vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/postituse_vaade.jpg]<br />
<li><b>Foorumi ülevaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_foorumi_%C3%BClevaade.jpg]<br />
<li><b>Kasutajate vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_kasutajate_vaade.jpg]<br />
<br />
===Rakenduse käivitamine===<br />
<br />
1) Esmalt tuleb alla laadida [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/ForumWithMembershipProvider.zip pakk siit] või kasutada selleks [https://hajussysteemid.visualstudio.com/DefaultCollection/ForumWithMembershipProvider/ TFSi].<br />
<br />
2) Siis tuleb ära muuta WcfForumService Web.config'u serviceCertificate thumbprint (WcfForumService->Web.config->Advanced->Service Behaviors->serviceBehavior->serviceCredentials->serviceCertificate). (enne seda peab teil olema vajalik sertifikaat, mille loomist kirjeldatakse [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9#Sertifikaatide_loomine siin]) <br />
<br />
3) Tõenäoliselt peate ka rebuildima library, clienti ja service.<br />
<br />
4) Nüüd tuleb luua andmebaasi(.\sqlexpress) vajalikud tabelid. Selleks on vastavad SQL skriptid ForumServiceLibrary/Scripts kaustas.<br />
<br />
5) Nüüd tuleb ka ASP.NET Membershipi jaoks vajalikud tabelid luua, seda on kirjeldatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9#ASP.NET_Membership_database_loomine_ja_WCF.27ile_selle_kasutamiseks_.C3.B5iguste_andmine siin].<br/><br />
5.1) See võib visata errorit, et NETWORK SERVICE on juba olemas, siis tuleb see käsitsi ära kustutada ja ikkagi 5) uuesti teha.<br />
<br />
6) Siis võite käivitada rakenduse.<br />
<br />
7) Teile näidatakse tühja lehte, kus veel ühtegi foorumit ei ole, kuna andmebaas on tühi. Esimene setup toimub aadressil: http://localhost:64621/Home/Setup<br />
<br />
8) Peale seda peaks teil olema administraatori õigusega kasutaja ning esimene foorum loodud.<br/><br />
8.1) Kui esineb probleeme sellise "külma stardiga", siis võite andmebaasist vanad kirjed ära kustutada skriptiga (ForumServiceLibrary/Scripts/SQLdelete.sql) ning uuesti proovida.<br />
<br />
==Teenuste Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "X-Ladu" Teenuse ülesande kohta===<br />
<br />
====Teenus====<br />
<br />
Tegemist on Windows Communication Foundation tehnoloogial realiseeritud teenusega. Teenuse funksionaalsus on defineeritud projektis X-LaduLibrary. Seega teenus ja kasutatav äriloogika on eraldatud, ning seega on võimalik olemasoleva loogika lihtsam muutmine ning taaskasutus teistes projektides. Teenus vastab üldjoontes aines toodud ülesandepüstitusele:<br />
<br />
*Teenus võimaldab pidada logi kasutajate tegevuste kohta ja kasutajate haldamist. Logi on baasis toodud eraldi tabelina, kuid logi täiendamine ei toimu teenuses automaatselt vaid see funktsionaalsus peab olema realiseeritud kliendi poolel. Teenus kujutab endast suuresti lihtsalt liidest klientrakenduse ja baasi vahel.<br />
<br />
*Kasutajate tuvastamine teenuse poolel piirdub parooli ja kasutajanime põhjal kasutaja baasist leidmisega. Nagu ka autorid ise on öelnud, siis teenuse turvamine on hetkel veel realiseerimata. Kasutusel on basicHttpBinding.<br />
<br />
Teenus on loodud ühe konkreetse ettevõtte tarbeks ja üldiselt teistele teenuse pakkumist ei võimalda, kuna kliendi tuvastamine puudub ja uute klientide lisamine eeldab ka olemasoleva klientrakenduse muutmist (ülesande püstituse kohalt pole see küll puudus, kuna teenus võibki olla loodud vaid ühe “juriidilise” kliendi tarbeks). Teisalt, skaleeruvust arvestades on tegemist siiski miinusega, kuna edaspidine muutmine on selle võrra keerulisem.<br />
<br />
Meeskonna lehel on kergesti leitav nii ammendav teenuse kirjeldus kui ka kasutajajuhend, mille abil on võimalik teenus ka reaalselt käivitada.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Teenuses on kood loogiliselt liigendatud: eraldi kaustades on mudelid ja “data access” kiht, milles on baasi vastu käivad päringud. Päringud on eristatud kasutaja õiguste põhjal (tavakasutaja ja administraatori päringud), mitte olemite kaupa (nt tootegrupi pärningud jne). Taoline lähenemine ilmselt kergendab kliendis loogika kirjeldamist. Lisaks on eraldi välja toodud nn automaatsed päringud kasutaja autoriseerimiseks ning logi lisamiseks.<br />
<br />
Projektle on lisatud ka vajalik sql skript, mis võimaldab projekti tööle saada ka retsenseerijatel.<br />
<br />
Andmebaasis on toodud tabelid “Kasutaja”, “KasutajaLogi”, “Kommentar”, “Toode”, ja “Tootegrupp”. Kuigi ka nende tabelite abil saab luua töötava rakenduse, siis andmebaasi disain jääb kohati siiski küsitavaks. Näiteks on olemis “Kasutaja” sõnena kirjas kommentaar, kuid samas on loodud ka Kommentaari tabel, millesse kasutaja saab lisada kommentaare toote kohta. Üldisem lahendus oleks kasutada Kommentaaride tabelit ja kahte vahetabelit kasutajate ja toodete kommentaaride hoidmiseks. Sellisel juhul ei tekiks ka segadust nimetustega, kuna mõiste “Kommentaar” tähendaks ühte ja sama nii toote kui ka kasutaja puhul.<br />
<br />
Andmebaasi disaini juures tasuks märkida ka seda, et sõltuvalt toote kategooriast võidakse baasis hoida suurel hulgal liigseid andmeid: näiteks toote “tomatimahl” korral on tabelis “Toode” ikkagi olemas väljad pikkuse, laiuse, rõiva suuruse ja muude parameetrite kirjeldamiseks. Üheks lahenduseks oleks lisada tabelid erinevate parameetrite grupeerimiseks toote iseloomu järgi. Ka ühikud võiksid olla eraldi tabelis.<br />
<br />
Võimalik, et taoline lähenemine muudaks projekti mõnevõrra keerukamaks, kuid taas: edaspidi oleks lihtsam teenust muuta (näiteks lisada ühikute teisendamise loogika teenusesse). Lisaks paraneks kasutusmugavus, kuna kasutaja ei pea leidma suure hulga info hulgast tarvilikke parameetreid.<br />
<br />
Kommentaare pole mõistetavatel põhjustel paljudele meetoditele lisatud. Nimelt on meetodite ja argumentide nimetused valdavalt ennast seletavad (näiteks meetod annaToodeKoguseJargi(double kogus)) ja seega kommentaaride vähesus üldjuhul ei häiri. Küll aga võiks ära mainida, et kui jätta kommentaarid lisamata, siis pole mõtet jätta koodi ka tühjasid dokumentatsiooni väljasid, mis häirivad rohkem kui puuduvad märked. Tõenäoliselt on tegu ajapuuduse tagajärjega, kuid olulisem osa (teenuse poolt pakutavad meetodid) on ka dokumenteeritud.<br />
<br />
Mis on mõnevõrra harjumatu on valitud keel: koodis on igal võimalikul juhul kasutusel eesti keel ja näiteks andmebaasi juures tähendab see võrdlemisi kummalisi tabelite nimetusi (näiteks “Toodes”). Teisalt on valitud stiili läbivalt järgitud, kui välja arvata vahemuutuja “query”. Üldiselt on eestikeelne kood küll harjumatu, kuid arvatavasti pole see mitte otseselt puudus, kuna tegemist on koolitöö raames valminud projektiga. Probleemiks osutuks see tõenäoliselt alles reaalse kasutamise korral.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Üldjoontes on teenus realiseeritud korrektselt: kogu olemasolev funktsionaalsus töötab ja kood on lihtsalt loetav. Miinustena võib välja tuua teenuse turvalisuse puudumist ja võibolla ka mudelite disaini, mis piirab liigselt pakutavaid võimalusi ja vähendab kasutusmugavust.<br />
<br />
Teenus on piisaval määral dokumenteeritud.<br />
<br />
==Rakenduste Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "X-Ladu" Klientrakenduse ülesande kohta===<br />
<br />
====Rakendus====<br />
<br />
Tegemist on WPF klientrakendusega, mis kasutab suurt osa teenuse pakutavatest meetoditest. Tavakasutaja vaates saab toodet lisada ning otsida, samuti saab muuta kasutaja andmeid. Administraatori vaates saab lisaks luua tootegruppe, hallata teisi kasutajaid ning jälgida logi (inimeste tegevust).<br />
<br />
Esialgne käivitamine oli mõnevõrra probleemne, sest arendajate WIKI lehel oli kirjeldatud administraatori loomist puudulikult. Põhjuseks oli kasutaja parooli lisamine - see pidi tegelikult olema “krüpteeritud” kujul. Esimese administraatori oleks tegelikult võinud luua väga lihtsa SQL käsuga, mitte poleks pidanud kasutajat SQL Server Management’i käsitsi andmebaasi kallale suunama.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Rakenduses oli kasutatud vaatemudeleid, seal oli kaks kausta: Mudelid ja Vaatemudelid, kusjuures niiöelda Vaatemudelite sees oli realiseeritud palju funktsionaalsust.<br />
<br />
Kasutajate parool tekitati/tuvastati leides MD5 räsi, muud turvalisuse haldust (sessioon, membership) rakenduses polnud.<br />
<br />
Kasutajate logi pidamine oli üks väga häid ideid ning see oli ka koodi mõttes normaalselt realiseeritud. Miinuseks oli see, et iga LogiVM klassi meetodi alguses kutsuti uuesti lae() meetod, mis lõi logide nimekirja iga kord uuesti.<br />
<br />
Erinevate nimekirjade tulpade järgi sorteerimise funktsionaalsus oli hea featuur.<br />
<br />
Koodistiil, nagu ka teenuses, ei olnud parim. Kasutati eestikeelseid nimesid nii meetodite kui muutujate jaoks - üldiselt ei ole see põhjendatud, kuid kooliprojekti jaoks piisavalt hea lahendus - võibolla aitas see meeskonda ühtviisi mõtlemisel. Kood oli dokumenteeritud piisavas koguses, enamus meetodite ja muutujate nimesid seletasid enda eesmärki üheselt.<br />
<br />
====Kahtlased koodiosad====<br />
<br />
*Staatiliste meetodite seas klass “Krüpteerimine” - eestikeelsed täpitähed võivad suuri probleeme tekitada.<br />
<br />
*Staatiliste meetodite klassi sees “AndmetegaSeotudMeetodid” pandi kasutaja.BlokeeritudKuni = DateTime.Now.AddYears(-99); - järelikult muutuv kuupäev erinevate kasutajate jaoks; hiljem võrdlemise lihtsustamiseks oleks pidanud kasutama ühte väärtust, näiteks DateTime minimaalset väärtust.<br />
<br />
====Puudused rakenduse kasutaja vaatevinklist====<br />
<br />
Üldised värvid rakendusel polnud head - oleks võinud kasutada lihtsaid värvipalette. Lisaks näiteks nupu rollover olek tegi nupu tausta helesiniseks, samal ajal kui selle tekst oli valge.<br />
<br />
Paremal all olev “Sulge rakendus” nupp oleks võinud olla kõikidel vaadetel konstantne (praegu polnud seda kasutaja ja administraatori avavaadetes). Teine võimalus oleks olnud see nupp üldse ära jätta.<br />
<br />
Erinevates lahtrites olid lubatud enamus sümboleid, tegelikult peaks ka seda kontrollima (näiteks numbriväljadele ainult numbreid lubada).<br />
<br />
====Puuduste nimekiri vaadete järgi====<br />
<br />
*AdminGruppidelisamine<br />
<br />
Viimati vajutatud nupp jäi fookusesse ning võttis vastu Enter nupu vajutusi, kas see oli bug või hoopis feature?<br />
<br />
Kirjaviga: “Kustuta valtud grupp” > “Kustuta valitud grupp”.<br />
<br />
*AdminKasutajahaldus<br />
<br />
Nimekirjas oleks võinud olla näha ka kasutaja blokeeritust, sest selline funktsionaalsus oli selles vaates olemas.<br />
<br />
*AdminGruppidelisamine<br />
<br />
Gruppe sai küll lisada, kuid hiljem muuta ei saanud. Kui peaks tekkima vajadus tootegruppi muuta, siis peaks terve tootegrupi koos selles grupis olevate toodetega kustutama ning kõik uuesti tekitama. Selle oleks võinud realiseerida kasvõi nii, et nimekirjast mingi tootegrupi valikul kuvatakse paremal selle tootegrupi infot ning seda saaks siis üle-salvestada.<br />
<br />
*AvaekraanUser<br />
<br />
Nupud ja sisutekst oleksid võinud olla ühtlaste suur-väiketähtedega.<br />
<br />
*Parooli muutmine<br />
<br />
Nupud oleksid võinud olla alati samas järjekorras, näiteks Salvesta nupp oleks võinud olla konstantselt paremal, või konstantselt vasakul, mitte nagu siin: http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/rets1.PNG<br />
<br />
Registreerides oli minimaalne parooli pikkus 8 tähemärki, parooli muutes seda ei kontrollitud - võis mõlemad lahtrid isegi tühjaks jätta.<br />
<br />
*TooteLisamine<br />
<br />
Ilma tootegrupita ei tohiks sellesse vaatesse üldse ligi pääseda, sest lisamisel on tootegrupp nõutud.<br />
<br />
Tundub, et lisainfo väli oleks pidanud olema muutuv olenevalt antud tootegrupist. Tõenäoliselt seda arendajad soovisid, kuid realiseerida ei jõudnud.<br />
<br />
Kogus ja Hind väljadel olid lubatud tähed (oleks võinud väljadel vaid numbrisisestust lubada), kontroll tehti alles peale “Salvesta” nupu vajutamist ja ka siis ei antud konkreetset vihjet, mis valesti läks.<br />
<br />
Toote muutmisel “Parim enne” lahtris kuupäeva ei näidatud.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Peab mainima, et rakendus oli täiesti kasutatav ning kokku ei jooksnud kordagi. Ärilistel eesmärkidel kasutamiseks peaks pöörama rohkem tähelepanu turvalisusele, tegelema puuduste nimekirjaga ning rakenduse koodi suurel määral optimeerima.<br />
<br />
==Log==<br />
07.03.2013 - sai valmis esimene osa kodusest tööst (XML)<br />
<br />
09.03.2013 - kandsime esimese osa (XML) WIKI keskkonda<br />
<br />
29.03.2013 - kandsime XML retsensioonid WIKI keskkonda<br />
<br />
25.05.2013 - kandsime teenuse kirjelduse WIKI keskkonda<br />
<br />
26.05.2013 - kandsime rakenduse kirjelduse WIKI keskkonda</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KKMK&diff=63812KKMK2013-06-04T13:12:53Z<p>Kpaabo: /* Teenuste Retsensioonid */</p>
<hr />
<div>==Meeskond==<br />
* Kaido Tarma (D23)<br />
* Katre Paabo (D22)<br />
* Mark-Hendrik Mäeste (D21)<br />
* Kaisa Taelma (D23)<br />
<br />
==XML'i kodutöö==<br />
===XML'i genereerimiseks loodud programm===<br />
<source lang="csharp"><br />
using System;<br />
using System.Text;<br />
using System.Xml;<br />
<br />
namespace Praktikum4<br />
{<br />
class Program<br />
{<br />
static void Main(string[] args)<br />
{<br />
Random r = new Random();<br />
int i, j, k;<br />
<br />
int minTeemad = 1;<br />
int maxTeemad = 5;<br />
int minVastused = 1;<br />
int maxVastused = 9;<br />
<br />
string[] ained = new string[] { "Algebra ja graafiteooria", "Arvutigraafika", "Microsofti mobiilirakenduste arendamine", "Mobiilirakenduste arendamine Androidile", "Sidevõrgud", "Sissejuhatus Apple-i mob.", "Tarkvara testimise alused", "Veebirakenduste loomine ASP .NET abil", "Võrgurakendused II" };<br />
string[] inimesed = new string[] { "Mati", "Kati", "Jüri", "Teet", "Linda", "Vilma", "Olga", "Vallo", "Kaupo", "Peeter" };<br />
string[] teemanimed = new string[] { "Eksami eeldus", "Lisatunnid", "Esimene kontrolltöö", "Teine kontrolltöö", "Enesetestid", "Abimaterjalid", "Mingi teema", "Kehva teema", "Spikrid" };<br />
<br />
string[] tekstid = new string[] {<br />
"Tere, ma ei saa teemast üldse aru.",<br />
"Miks me ometi sellist asja tegema peame?",<br />
"Homses töös tuleb maha kirjutada.",<br />
"Soovin rentida pastakat..",<br />
"Please RTFM!",<br />
"Pliiats on kõver!!",<br />
"Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.",<br />
"Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!",<br />
"Mis te tulite siia nalja tegema vää?",<br />
"Kolmekesi üheskoos!",<br />
"Tahvel jäi mustaks..",<br />
"Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123",<br />
"Raske töö oli jah..",<br />
"Astrofüüsik!",<br />
"Kes viisi tahab saada??"<br />
};<br />
<br />
<br />
int teemaID = 1;<br />
int postitusID = 1;<br />
int vastusID = 1;<br />
<br />
int postitajaID = 1;<br />
<br />
XmlWriterSettings settings = new XmlWriterSettings();<br />
settings.Indent = true;<br />
settings.IndentChars = "\t";<br />
XmlWriter xmlWriter = XmlWriter.Create("test.xml", settings);<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartDocument();<br />
xmlWriter.WriteStartElement("KOOLIFOORUM");<br />
<br />
for (i = 0; i < ained.Length; i++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AINE");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", i.ToString());<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("NIMI", ained[i]);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("KOOD", ained[i].Substring(0, 4).ToUpper());<br />
<br />
for (j = 0; j < r.Next(minTeemad, maxTeemad); j++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEEMA");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", teemaID.ToString());<br />
teemaID++;<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("NIMI", teemanimed[r.Next(0, teemanimed.Length - 1)]);<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITUS");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitusID.ToString());<br />
postitusID++;<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AEG");<br />
DateTime aeg = new DateTime(r.Next(2000, 2010), r.Next(1, 12), r.Next(1, 28), r.Next(0, 23), r.Next(0, 59), r.Next(0, 59));<br />
xmlWriter.WriteValue(aeg);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AEG<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITAJA");<br />
postitajaID = r.Next(1, inimesed.Length - 1);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitajaID.ToString());<br />
xmlWriter.WriteString(inimesed[postitajaID]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITAJA<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEKST");<br />
xmlWriter.WriteString(tekstid[r.Next(0, tekstid.Length - 1)]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEKST<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITUS<br />
<br />
for (k = 0; k < r.Next(minVastused, maxVastused); k++)<br />
{<br />
xmlWriter.WriteStartElement("VASTUS");<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", vastusID.ToString());<br />
vastusID++;<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("AEG");<br />
aeg = aeg.AddHours(r.Next(1, 2000));<br />
aeg = aeg.AddSeconds(r.Next(1, 2000));<br />
xmlWriter.WriteValue(aeg);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AEG<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("POSTITAJA");<br />
postitajaID = r.Next(1, inimesed.Length - 1);<br />
xmlWriter.WriteAttributeString("ID", postitajaID.ToString());<br />
xmlWriter.WriteString(inimesed[postitajaID]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //POSTITAJA<br />
<br />
xmlWriter.WriteStartElement("TEKST");<br />
xmlWriter.WriteString(tekstid[r.Next(0, tekstid.Length - 1)]);<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEKST<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //VASTUS<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //TEEMA<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndElement(); //AINE<br />
}<br />
<br />
xmlWriter.WriteEndDocument(); //KOOLIFOORUM<br />
xmlWriter.Close();<br />
}<br />
}<br />
}<br />
</source><br />
<br />
===Genereeritud XML===<br />
<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><br />
<KOOLIFOORUM><br />
<AINE ID="1" NIMI="Algebra ja graafiteooria" KOOD="ALGE"><br />
<TEEMA ID="1" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="1"><br />
<AEG>2004-09-24T18:18:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="1"><br />
<AEG>2004-10-19T20:42:22</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="2" NIMI="Arvutigraafika" KOOD="ARVU"><br />
<TEEMA ID="2" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="2"><br />
<AEG>2007-05-06T22:04:43</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="2"><br />
<AEG>2007-05-29T14:21:05</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="3"><br />
<AEG>2007-06-25T06:46:48</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="4"><br />
<AEG>2007-09-01T13:53:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="5"><br />
<AEG>2007-09-30T21:00:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="3" NIMI="Lisatunnid"><br />
<POSTITUS ID="3"><br />
<AEG>2008-08-05T20:19:01</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="6"><br />
<AEG>2008-09-29T09:33:07</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="3" NIMI="Microsofti mobiilirakenduste arendamine" KOOD="MICR"><br />
<TEEMA ID="4" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="4"><br />
<AEG>2004-03-25T06:20:58</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="7"><br />
<AEG>2004-04-23T03:42:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="8"><br />
<AEG>2004-05-19T23:52:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="9"><br />
<AEG>2004-07-15T02:12:34</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="5" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="5"><br />
<AEG>2001-09-24T06:46:57</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="10"><br />
<AEG>2001-11-30T11:18:05</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="11"><br />
<AEG>2002-01-11T03:23:25</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="6" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="6"><br />
<AEG>2002-02-25T19:21:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="12"><br />
<AEG>2002-04-09T00:47:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="13"><br />
<AEG>2002-06-21T22:16:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="14"><br />
<AEG>2002-07-22T13:37:51</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="4" NIMI="Mobiilirakenduste arendamine Androidile" KOOD="MOBI"><br />
<TEEMA ID="7" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="7"><br />
<AEG>2001-05-22T01:56:53</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="15"><br />
<AEG>2001-08-11T09:10:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="16"><br />
<AEG>2001-10-30T22:10:54</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="8" NIMI="Mingi teema"><br />
<POSTITUS ID="8"><br />
<AEG>2006-04-09T02:28:08</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="17"><br />
<AEG>2006-05-24T09:50:41</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="18"><br />
<AEG>2006-07-24T01:11:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="19"><br />
<AEG>2006-07-31T01:42:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="20"><br />
<AEG>2006-08-10T17:47:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="21"><br />
<AEG>2006-08-28T18:54:19</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="9" NIMI="Lisatunnid"><br />
<POSTITUS ID="9"><br />
<AEG>2005-11-13T17:50:34</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="22"><br />
<AEG>2005-12-06T18:01:49</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="23"><br />
<AEG>2006-02-17T05:12:51</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="24"><br />
<AEG>2006-03-22T17:26:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="5" NIMI="Sidevõrgud" KOOD="SIDE"><br />
<TEEMA ID="10" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="10"><br />
<AEG>2003-04-14T18:43:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="25"><br />
<AEG>2003-05-13T01:50:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="11" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="11"><br />
<AEG>2008-10-09T10:32:20</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="26"><br />
<AEG>2008-11-24T19:37:37</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="27"><br />
<AEG>2008-12-07T18:55:04</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="28"><br />
<AEG>2008-12-15T12:02:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="12" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="12"><br />
<AEG>2003-11-24T13:31:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="29"><br />
<AEG>2004-01-05T10:01:45</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="6" NIMI="Sissejuhatus Apple-i mob." KOOD="SISS"><br />
<TEEMA ID="13" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="13"><br />
<AEG>2001-02-23T09:30:10</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="30"><br />
<AEG>2001-03-28T13:42:14</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="31"><br />
<AEG>2001-03-31T17:08:02</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="32"><br />
<AEG>2001-04-20T23:39:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="33"><br />
<AEG>2001-06-08T02:06:32</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="14" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="14"><br />
<AEG>2006-09-05T09:08:49</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="34"><br />
<AEG>2006-09-19T20:18:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="35"><br />
<AEG>2006-11-06T18:42:59</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="36"><br />
<AEG>2006-12-25T01:45:19</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="7" NIMI="Tarkvara testimise alused" KOOD="TARK"><br />
<TEEMA ID="15" NIMI="Eksami eeldus"><br />
<POSTITUS ID="15"><br />
<AEG>2008-08-15T01:52:45</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="37"><br />
<AEG>2008-09-04T20:19:06</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="38"><br />
<AEG>2008-09-10T17:21:33</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="39"><br />
<AEG>2008-12-02T09:28:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="16" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="16"><br />
<AEG>2008-07-02T14:46:16</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="40"><br />
<AEG>2008-07-18T11:55:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Pliiats on kõver!!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="41"><br />
<AEG>2008-08-03T01:24:04</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="42"><br />
<AEG>2008-10-23T10:50:39</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="43"><br />
<AEG>2008-11-01T08:14:37</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="44"><br />
<AEG>2009-01-11T11:35:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Please RTFM!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="17" NIMI="Eksami eeldus"><br />
<POSTITUS ID="17"><br />
<AEG>2006-02-13T11:02:08</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Raske töö oli jah..</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="45"><br />
<AEG>2006-05-05T05:10:52</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="46"><br />
<AEG>2006-05-17T19:30:27</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="47"><br />
<AEG>2006-07-07T04:51:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="18" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="18"><br />
<AEG>2009-02-16T02:44:09</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="48"><br />
<AEG>2009-04-19T08:45:00</AEG><br />
<POSTITAJA ID="9">Kaupo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="49"><br />
<AEG>2009-06-26T19:48:59</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="50"><br />
<AEG>2009-08-05T10:04:47</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmekesi üheskoos!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="8" NIMI="Veebirakenduste loomine ASP .NET abil" KOOD="VEEB"><br />
<TEEMA ID="19" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="19"><br />
<AEG>2003-05-05T13:23:44</AEG><br />
<POSTITAJA ID="5">Linda</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="51"><br />
<AEG>2003-05-30T15:46:30</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="52"><br />
<AEG>2003-07-26T20:52:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="53"><br />
<AEG>2003-10-02T15:59:39</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="54"><br />
<AEG>2003-11-03T03:19:50</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="20" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="20"><br />
<AEG>2008-02-23T06:40:58</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="55"><br />
<AEG>2008-04-04T01:56:57</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="21" NIMI="Esimene kontrolltöö"><br />
<POSTITUS ID="21"><br />
<AEG>2000-09-09T06:27:22</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="56"><br />
<AEG>2000-11-25T05:39:35</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kolmanda vastus oli 332232323*C-124321543512343564123</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="57"><br />
<AEG>2000-12-23T15:04:12</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="58"><br />
<AEG>2000-12-26T22:13:02</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tere, ma ei saa teemast üldse aru.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
<AINE ID="9" NIMI="Võrgurakendused II" KOOD="VÕRG"><br />
<TEEMA ID="22" NIMI="Abimaterjalid"><br />
<POSTITUS ID="22"><br />
<AEG>2003-09-05T15:45:26</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Homses töös tuleb maha kirjutada.</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="59"><br />
<AEG>2003-09-14T22:50:35</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tunnis saab ju niisama istuda, kodus on aega õppida.</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="60"><br />
<AEG>2003-11-12T12:13:42</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="61"><br />
<AEG>2004-01-19T21:39:24</AEG><br />
<POSTITAJA ID="2">Kati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Tahvel jäi mustaks..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="62"><br />
<AEG>2004-01-25T22:45:18</AEG><br />
<POSTITAJA ID="8">Vallo</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="63"><br />
<AEG>2004-03-31T05:49:55</AEG><br />
<POSTITAJA ID="1">Mati</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="64"><br />
<AEG>2004-05-07T17:02:52</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Soovin rentida pastakat..</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
<TEEMA ID="23" NIMI="Enesetestid"><br />
<POSTITUS ID="23"><br />
<AEG>2002-01-17T14:38:24</AEG><br />
<POSTITAJA ID="6">Vilma</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</POSTITUS><br />
<VASTUS ID="65"><br />
<AEG>2002-02-06T23:57:36</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Miks me ometi sellist asja tegema peame?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="66"><br />
<AEG>2002-02-21T15:30:47</AEG><br />
<POSTITAJA ID="4">Teet</POSTITAJA><br />
<TEKST>Mis te tulite siia nalja tegema vää?</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="67"><br />
<AEG>2002-04-09T14:35:29</AEG><br />
<POSTITAJA ID="3">Jüri</POSTITAJA><br />
<TEKST>Kui õppejõule silma ei jää, siis häid hindeid ei saa!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
<VASTUS ID="68"><br />
<AEG>2002-04-18T00:54:36</AEG><br />
<POSTITAJA ID="7">Olga</POSTITAJA><br />
<TEKST>Astrofüüsik!</TEKST><br />
</VASTUS><br />
</TEEMA><br />
</AINE><br />
</KOOLIFOORUM><br />
</source><br />
<br />
===Stiilifail 1===<br />
See stiilifail väljastab html lehel kõik postitused ning nende vastused.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<!--See stiilifail väljastab html lehel kõik postitused ning nende vastused--><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body style="background-color:#294052;font-family:Arial;font-size:12pt"><br />
<span style="font-size:25pt;font-weight:bold;color:white"><br />
KOOLIFOORUM<br />
</span><br />
<xsl:for-each select="KOOLIFOORUM/AINE" ><br />
<div style="background-color:#8FBCDB;font-size:20pt;font-weight:bold;padding:5px"><br />
<xsl:value-of select="@NIMI"/><br />
</div><br />
<xsl:for-each select="TEEMA" ><br />
<div style="background-color:#F4D6BC;padding:5px"><br />
<span style="font-size:16pt;font-weight:bold"><br />
<xsl:value-of select="@NIMI"/><br />
</span><br />
</div><br />
<div style="background-color:#F8E4CC;padding:10px"><br />
<b>Postitus </b> @<br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/AEG"/><br></br><br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/POSTITAJA"/>:<br />
<xsl:value-of select="POSTITUS/TEKST"/><br></br><br />
<xsl:for-each select="VASTUS"><br />
<b>Vastus </b> @<br />
<xsl:value-of select="AEG"/> <br></br><br />
<xsl:value-of select="POSTITAJA"/>:<br />
<xsl:value-of select="TEKST"/> <br></br><br />
</xsl:for-each><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Stiilitud HTML===<br />
Stiilifail 1'ga stiilitud XML, väljastus HTML kujul: http://enos.itcollege.ee/~ktarma/Vorgurakendused/XML/test_Stiil1.xml<br />
<br />
===Stiilifail 2===<br />
Antud stiilifail kuvab kõik foorumi kasutajad ja iga kasutaja puhul kasutaja algatatud teemad ühes postitamise ajaga.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl" xmlns:fn="http://www.w3.org/2005/xpath-functions"><br />
<!--Antud stiilifail kuvab kõik foorumi kasutajad ja iga kasutaja puhul kasutaja algatatud teemad ühes postitamise ajaga--><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/"><br />
<KASUTAJAD><br />
<xsl:for-each select="//POSTITAJA[not(. = preceding::POSTITAJA)]" ><br />
<KASUTAJANIMI><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</KASUTAJANIMI><br />
<xsl:variable name="tmp" select="@ID" /><br />
<POSTITUSED><br />
<xsl:for-each select="//POSTITUS[POSTITAJA/@ID = $tmp]" ><br />
<POSTITUS><br />
<AEG><br />
<xsl:value-of select="AEG"/><br />
</AEG><br />
<TEXT><br />
<xsl:value-of select="TEKST"/><br />
</TEXT><br />
</POSTITUS><br />
</xsl:for-each><br />
</POSTITUSED><br />
</xsl:for-each><br />
</KASUTAJAD><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Stiilifail 3===<br />
See stiilifail väljastab XML kujul kõikide postituste teema ning aine, kus see asub.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0"<br />
xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"><br />
<!--See stiilifail väljastab XML kujul kõikide postituste teema ning aine, kus see asub--><br />
<xsl:output method="xml" version="1.0" encoding="UTF-8" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/"><br />
<POSTITUSED><br />
<xsl:for-each select="KOOLIFOORUM/AINE/TEEMA/POSTITUS"><br />
<POSTITUS><br />
<xsl:attribute name="ID"><br />
<xsl:value-of select="@ID"/><br />
</xsl:attribute><br />
<TEEMA><br />
<xsl:attribute name="NIMI"><br />
<xsl:value-of select="../@NIMI"/><br />
</xsl:attribute><br />
</TEEMA><br />
<AINE><br />
<xsl:attribute name="NIMI"><br />
<xsl:value-of select="../../@NIMI"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="KOOD"><br />
<xsl:value-of select="../../@KOOD"/><br />
</xsl:attribute><br />
</AINE><br />
</POSTITUS><br />
</xsl:for-each><br />
</POSTITUSED><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
===Manuaalselt genereeritud skeemifail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<br />
<xs:element name="KOOLIFOORUM" type="foorumType" /><br />
<br />
<xs:complexType name="foorumType"><br />
<xs:sequence minOccurs="1" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="AINE" type="aineType" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="aineType"><br />
<xs:sequence minOccurs="0" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="TEEMA" type="teemaType" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="KOOD" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="teemaType"><br />
<xs:sequence minOccurs="1" maxOccurs="unbounded"><br />
<xs:element name="POSTITUS" type="postitusType" /><br />
<xs:element name="VASTUS" type="postitusType" minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="postitusType"><br />
<xs:all><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA" type="postitajaType" /><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:all><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
<br />
<xs:complexType name="postitajaType"><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:positiveInteger" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
<br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
===Automaatselt genereeritud skeemifail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="KOOLIFOORUM"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="AINE"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="TEEMA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="POSTITUS"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="VASTUS"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="AEG" type="xs:dateTime" /><br />
<xs:element name="POSTITAJA"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="TEKST" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="NIMI" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="KOOD" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
==XML Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "BitByBit" XML ülesande kohta===<br />
Meeskond BitbyBit on valinud oma teemaks muusika ning sellega seotud elementide kategoriseerimise ja kirjeldamise. XML fail juurelemendiks on üldiselt muusika (music), järjestuse järgmiseks etapiks on esitaja (artist), kellel võib olla mitu albumit. Igal albumil on järjestatud lood (song), milledel on eraldi kommentaarid, ja albumi kommentaar. <br/><br />
XML on süntaktilise ehituse poolest korrektne. Otsingute tegemiseks on selline XML küllaltki hea. Sellegi poolest jääb arusaamatuks, miks on igal lool eraldi žanr, kui iga albumi juures on kirjeldatud selle muusikavool. See oleks mõistetav, kui tegemist on n-ö kogutud teoste või aastahittidega, millel iga laul võib olla eri žanrist. Sellisel juhul peaks iga laulu juures olema ka eraldi esitaja, mis enamus juhtudel tekitaks info liiasust. Samuti näib eraldi albumi kommentaar (album comments) liiasena, sest iga muusikapala juures on eraldi kommentaar.<br/><br />
XML-i skeemifail (XSD) on vastavuses XML-is esinevate elementide, atribuutide ja atribuudi nimede ning tüüpidega.<br/><br />
Esimese päringu puhul on tegemist kõiki „metal“ žanri sisaldavate lugude väljaeraldamisega. Selline otsing on vajalik juhul, kui tegemist on albumiga, millel on paljude esinejate palad. Praegusel juhul piisaks otsingust üle albumi žanrite.<br/><br />
Teine päring käib üle kõik albumid ning kuvab nende andmed üksteise järel. Tulemuseks on loetavavad eraldused, millest on väga hea lugeda iga albumi kohta.<br />
Kolmas päring on samuti head ülevaadet andev tabel lauljate ning kõigi nende albumite kohta. Selline päring on paslik näiteks muusikapoes, kus tihti on vaja ülevaadet konkreetse artisti kõikidest albumitest.<br/><br />
Töö täitis ülesande tingimusi. Vaatamata on lühidusele, täitab see oma ülesannet. Hea loetavuse tõttu ei näe põhjust eraldi dokumentatsiooniks ega kommentaarideks. Iga päringu juures oli välja trükitud, mida konkreetne väärtus tähendab.<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "Trenniinfo" XML ülesande kohta===<br />
XML fail on suhteliselt lühike. Aadressi asemel oleks võinud kasutada linna, sest aadress märgib pigem täpsemat asukohta. Kalev Spa spordialade juures on mõlemal treeningajaks argipäevad. Ühes on see ka eraldi välja toodud, teises on ainult päevadena kirja pandud. See oleks võinud olla ühtemoodi tehtud.<br/><br />
Sama kehtib ka Saku spordikompleksi kohta. Treeningpäevad võiks olla ühtemoodi märgitud. Kui trenni saab teha igapäevaselt, siis võiks see igal pool ka samamoodi märgitud olla. Samuti hakkab siin silma ka spordialade juures ära märgitud tasuta võimaluse koht, kuigi allpool maksumuse juures on selleks täiesti hea koht olemas. Pole vajadust sama infot allpool uuesti korrata.<br/><br />
Esimese XML transformatsioonifaili puhul väljastatakse kõik spordikohad koos infoga. Paremini loetavuse koha pealt võiks peale treeningu kohta ja ennem spordiala olla ka üks tühi rida, sest vastasel juhul tekib mulje, et see kehtibki vaid esimese spordiala kohta, kui tegelikult näitab see infot ka järgmiste kohta.<br/><br />
Teise XML transformatsiooni faili puhul on sama asi. Ei ole väga hästi aru saada, kas andmed kehtivad vaid teatud informatsiooni kohta või laienevad ka allpool olevatele. Tulemus on praktiliselt sama, mis esimese puhul. Muutunud on ainult see, et maksumuse koha peal öeldakse, et see on tasuta.<br/><br />
Kolmanda XML transformatsiooni faili juures võib märgata praktiliselt sama tulemust, mis eelmiste puhul. Seekord on aga paremini aru saada, mille kohta info käib. Siin tulevad välja ka erinevused treeningpäevade suhtes. Kui ühel on ETKNRLP kirjeldatud päevadena, siis teisel on märgitud, et toimub igapäevaselt, kuigi need tähendavad ühte ja sama asja.<br/><br />
Kõiki kolme transformatsiooni puhul oleks võinud olla erinevad väljastused. Hetkel väljastavad kõik kolm praktiliselt ühte ja sama väärtust. Aga oleks võinud olla väljastused näiteks kõikidele sisehallidele või kõikidele jõutreeningutele.<br />
<br />
==Teenuse Kirjeldus==<br />
<p>Teenus on mõeldud foorumitega seonduva loomiseks, haldamiseks ja muutmiseks.<br/><br />
Iga foorumi juures on kategooriad, mis liigitavad konkreetse foorumi suundi.<br/><br />
Kategooria jaguneb omakorda teemadeks, mida võib ühe kategooria raames olla mitmeid.<br/><br />
Teemal on kasutajate poolt postitatud teated ehk postitused. </p><br />
===Foorumi päringud===<br />
Foorumi päringud implementeerivad foorumi interfacei.<br />
<li><b>getApplicationIdByForumName</b> - Võimaldab pärida aplikatsiooni ID-d foorumi nime järgi.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik foorumid, arvestades suletud foorumeid.<br />
<li><b>getById</b> – Foorumi päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Foorumi loomine, mille käigus määratakse foorumile nimi, loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Foorumi uuendamine. Sellega saab muuta foorumi nime.<br />
<li><b>delete</b> – Foorumi sulgemine- sulgemise ja muutmise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getAllCategoriesInForum</b> – Konkreetse foorumi kõigi kategooriate päring.<br />
<li><b>getAllUsersInForum</b> - Konkreetse foorumi kõigi seal registreerunud kasutajate päring.<br />
<br />
===Kategooria päringud===<br />
Kategooria päringud implementeerivad kategooria interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik kategooriad.<br />
<li><b>getById</b> –Kategooria päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Kategooria loomine, mille käigus määratakse kategooria nimi,kirjeldus, loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Kategooria uuendamine. Sellega saab muuta kategooria nime ja kirjeldust.<br />
<li><b>delete</b> – Kategooria sulgemine- sulgemise ja muutmise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getAllTopicsInCategory</b> – Konkreetse kategooria kõigi teemade päring.<br />
<br />
===Teema päringud===<br />
Teema päringud implementeerivad teema interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik teemad.<br />
<li><b>getById</b> –Teema päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Teema loomine, mille käigus määratakse teema nimi, teema looja kasutaja ID, kategooria ID, kuhu see teema kuulub ja loomise kuupäev ning uuenduse väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Teema uuendamine. Võimalik muuta kategooriat, kuhu vastav teema kuulub, ja teema nime.<br />
<li><b>delete</b> – Teema kustutamine- sulgemise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getByCategoryId</b> –Teemade otsing, mis pole kustutatud, kategooria ID järgi.<br />
<li><b>getByUserId</b> – Konkreetse kasutaja kõigi lisatud teemade otsing.<br />
===Postituse päringud===<br />
Postituse päringud implementeerivad postituse interfacei, mis omakorda baas interfacei (ITemplate).<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik postitused.<br />
<li><b>getById</b> –Postituse päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Postituse loomine, mille käigus määratakse postituse nimi ja tekst, postituse looja kasutaja ID, teema ID, mille all postitus tehti, ning uuenduse ja loomise väärtuseks määratakse loomise hetk.<br />
<li><b>update</b> – Postituse uuendamine. Võimalik muuta teemat, kuhu vastav postitus kuulub, ja postituse nime ning teksti.<br />
<li><b>delete</b> – Postituse kustutamine- sulgemise ajaks määratakse meetodi rakendamise aeg.<br />
<li><b>getByUserId</b> – Konkreetse kasutaja kõigi lisatud postituste otsing.<br />
<li><b>getByTopicId</b> – Postituste otsing, mis pole kustutatud, teema ID järgi.<br />
<li><b>getAnswers</b> – Postituse vastuse otsing vastava postituse ID järgi.<br />
<br />
===Kasutaja päringud===<br />
Kasutaja päringud implementeerivad kasutaja interfacei.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik kasutajaid, arvestades suletud kasutajaid.<br />
<li><b>getById</b> –Kasutaja päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Kasutaja loomine, mille käigus määratakse kasutajanimi, kasutaja ees-ja perekonnanimi, parool, e-maili aadress ja salasõna. Samuti lisatakse kasutaja tabelisse Membership, user ja UserProperties.<br />
<li><b>update</b> – Kasutaja uuendamine. Kasutaja saab muuta salasõna, emaili ja kommentaari. <br />
<li><b>updateUserProperties</b> –Kasutaja propertite uuendamine.<br />
<li><b>delete</b> – Kasutaja kustutamine ID järgi.<br />
<li><b>undelete </b>– Kasutaja kustutamise annulleerimine.<br />
<li><b>visit</b> – Viimase külastuse väärtuse uuendamine.<br />
<li><b>getAllPostsByUser</b> – Kasutaja kõigi postituste otsing.<br />
<li><b>getByUsername </b>– Kasutaja otsing kasutajanime järgi.<br />
<li><b>getByEmail</b> – Kasutaja otsing emaili järgi.<br />
<li><b>validateUser</b> – Kasutaja valideerimine ehk kindlaks tegemine, kas vastav forum, kasutajanimi ja salasõna ühtivad. <br />
<li><b>isForumUser</b> - Kasutaja kindlakstegemine, kas tegemist on vastava foorumi kasutajaga.<br />
<li><b>getProperties </b>– Kasutaja propertite saamine.<br />
<li><b>getUserRoles</b> – Kasutaja rolli päring kasutaja ID järgi.<br />
<li><b>updateUserRoles</b> – Kasutaja rolli muutmine. Ühel kasutajal võib olla mitu rolli.<br />
===Rolli päringud===<br />
Rolli päringud implementeerivad rolli interfacei.<br />
<li><b>getAll</b> – Võimaldab pärida kõik rollid.<br />
<li><b>getById</b> –Rolli päring ID järgi.<br />
<li><b>create</b> – Rolli loomine. Lisaks tagastatakse selle ID.<br />
<li><b>update</b> – Rolli uuendamine ID järgi. <br />
<li><b>delete</b> - Rolli kustutamine ID järgi.<br />
<li><b>changeUserRole</b> - Kasutaja rolli muutmine.<br />
===FirstQueries===<br />
<li><b>setup</b> - Foorumi tegemiseks vajalik meetod; luuakse administraator.<br />
<br />
===Membership päringud===<br />
Membership päringud implementeerivad Membership interfacei.<br />
<li><b>getById </b>– Membership info otsing kasutaja ID järgi.<br />
<li><b>All</b>- Kõigi Membershipide otsing.<br />
<br />
<br />
==Klientrakenduse Kirjeldus==<br />
<p>Rakendusel on kahte tüüpi kasutajaid-tavakasutajad ja administraator.<br/><br />
Selleks, et foorumeid, kategooriaid ja teemasid vaadata on vaja sisse logida.<br/><br />
Kui kasutajal veel kontot pole, saab ta selle teha registreerimise lehel.<br/><br />
Kasutaja saab vajadusel muuta enda andmeid ja profiilipilti.<br/><br />
Kasutaja saab lisada, muuta ja kommenteerida vaid postitusi.<br/><br />
Foorumeid, kategooriaid ja topicuid saab lisada vaid administraator.<br/><br />
Administraator saab foorumeid aktiivseks ja mitteaktiivseks teha. Lisaks saab administraator muuta ning vaadata kasutajate andmeid ja vajadusel kasutajaid kustutada.<br/><br />
<br/><br />
Selliseid rakendusi on maailmas palju, ning nagu näha, siis pole olemas seda kõige paremat - täiuslikku foorumit.<br/><br />
Ka meie rakendust(ja selle kõrvalt teenust) saaks veel suurel määral täiendada. Hetkel peame suurimaks puuduseks ebaturvalisust ja seda, et kliendile pole lisatud töötavat custom membershipi.<br/><br />
Kasutasime <b>ASP.NET MVC4</b> tehnoloogiat.</p><br />
<br />
<li><b>Pealeht</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/pealeht.jpg]<br />
<li><b>Sisselogimine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/sisselogimine.jpg]<br />
<li><b>Registreerimine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/registreerimine.jpg]<br />
<li><b>Kasutaja profiili muutmine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/edit_user.jpg]<br />
<li><b>Kategooria ja teema vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/category_ja_topic_valik.jpg]<br />
<li><b>Kategooria muutmine ja lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/category_muutmine_lisamine.jpg]<br />
<li><b>Teema lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_topicu_lisamine.jpg]<br />
<li><b>Postituse lisamine</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/vaata_voi_lisa_postitusi.jpg]<br />
<li><b>Postituse vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/postituse_vaade.jpg]<br />
<li><b>Foorumi ülevaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_foorumi_%C3%BClevaade.jpg]<br />
<li><b>Kasutajate vaade</b> - [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/admin_kasutajate_vaade.jpg]<br />
<br />
===Rakenduse käivitamine===<br />
<br />
1) Esmalt tuleb alla laadida [http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/ForumWithMembershipProvider.zip pakk siit] või kasutada selleks [https://hajussysteemid.visualstudio.com/DefaultCollection/ForumWithMembershipProvider/ TFSi].<br />
<br />
2) Siis tuleb ära muuta WcfForumService Web.config'u serviceCertificate thumbprint (WcfForumService->Web.config->Advanced->Service Behaviors->serviceBehavior->serviceCredentials->serviceCertificate). (enne seda peab teil olema vajalik sertifikaat, mille loomist kirjeldatakse [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9#Sertifikaatide_loomine siin]) <br />
<br />
3) Tõenäoliselt peate ka rebuildima library, clienti ja service.<br />
<br />
4) Nüüd tuleb luua andmebaasi(.\sqlexpress) vajalikud tabelid. Selleks on vastavad SQL skriptid ForumServiceLibrary/Scripts kaustas.<br />
<br />
5) Nüüd tuleb ka ASP.NET Membershipi jaoks vajalikud tabelid luua, seda on kirjeldatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9#ASP.NET_Membership_database_loomine_ja_WCF.27ile_selle_kasutamiseks_.C3.B5iguste_andmine siin].<br/><br />
5.1) See võib visata errorit, et NETWORK SERVICE on juba olemas, siis tuleb see käsitsi ära kustutada ja ikkagi 5) uuesti teha.<br />
<br />
6) Siis võite käivitada rakenduse.<br />
<br />
7) Teile näidatakse tühja lehte, kus veel ühtegi foorumit ei ole, kuna andmebaas on tühi. Esimene setup toimub aadressil: http://localhost:64621/Home/Setup<br />
<br />
8) Peale seda peaks teil olema administraatori õigusega kasutaja ning esimene foorum loodud.<br/><br />
8.1) Kui esineb probleeme sellise "külma stardiga", siis võite andmebaasist vanad kirjed ära kustutada skriptiga (ForumServiceLibrary/Scripts/SQLdelete.sql) ning uuesti proovida.<br />
<br />
==Teenuste Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "X-Ladu" Teenuse ülesande kohta===<br />
<br />
====Teenus====<br />
<br />
Tegemist on Windows Communication Foundation tehnoloogial realiseeritud teenusega. Teenuse funksionaalsus on defineeritud projektis X-LaduLibrary. Seega teenus ja kasutatav äriloogika on eraldatud, ning seega on võimalik olemasoleva loogika lihtsam muutmine ning taaskasutus teistes projektides. Teenus vastab üldjoontes aines toodud ülesandepüstitusele:<br />
<br />
*Teenus võimaldab pidada logi kasutajate tegevuste kohta ja kasutajate haldamist. Logi on baasis toodud eraldi tabelina, kuid logi täiendamine ei toimu teenuses automaatselt vaid see funktsionaalsus peab olema realiseeritud kliendi poolel. Teenus kujutab endast suuresti lihtsalt liidest klientrakenduse ja baasi vahel.<br />
<br />
*Kasutajate tuvastamine teenuse poolel piirdub parooli ja kasutajanime põhjal kasutaja baasist leidmisega. Nagu ka autorid ise on öelnud, siis teenuse turvamine on hetkel veel realiseerimata. Kasutusel on basicHttpBinding.<br />
<br />
Teenus on loodud ühe konkreetse ettevõtte tarbeks ja üldiselt teistele teenuse pakkumist ei võimalda, kuna kliendi tuvastamine puudub ja uute klientide lisamine eeldab ka olemasoleva klientrakenduse muutmist (ülesande püstituse kohalt pole see küll puudus, kuna teenus võibki olla loodud vaid ühe “juriidilise” kliendi tarbeks). Teisalt, skaleeruvust arvestades on tegemist siiski miinusega, kuna edaspidine muutmine on selle võrra keerulisem.<br />
<br />
Meeskonna lehel on kergesti leitav nii ammendav teenuse kirjeldus kui ka kasutajajuhend, mille abil on võimalik teenus ka reaalselt käivitada.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Teenuses on kood loogiliselt liigendatud: eraldi kaustades on mudelid ja “data access” kiht, milles on baasi vastu käivad päringud. Päringud on eristatud kasutaja õiguste põhjal (tavakasutaja ja administraatori päringud), mitte olemite kaupa (nt tootegrupi pärningud jne). Taoline lähenemine ilmselt kergendab kliendis loogika kirjeldamist. Lisaks on eraldi välja toodud nn automaatsed päringud kasutaja autoriseerimiseks ning logi lisamiseks.<br />
<br />
Projektle on lisatud ka vajalik sql skript, mis võimaldab projekti tööle saada ka retsenseerijatel.<br />
<br />
Andmebaasis on toodud tabelid “Kasutaja”, “KasutajaLogi”, “Kommentar”, “Toode”, ja “Tootegrupp”. Kuigi ka nende tabelite abil saab luua töötava rakenduse, siis andmebaasi disain jääb kohati siiski küsitavaks. Näiteks on olemis “Kasutaja” sõnena kirjas kommentaar, kuid samas on loodud ka Kommentaari tabel, millesse kasutaja saab lisada kommentaare toote kohta. Üldisem lahendus oleks kasutada Kommentaaride tabelit ja kahte vahetabelit kasutajate ja toodete kommentaaride hoidmiseks. Sellisel juhul ei tekiks ka segadust nimetustega, kuna mõiste “Kommentaar” tähendaks ühte ja sama nii toote kui ka kasutaja puhul.<br />
<br />
Andmebaasi disaini juures tasuks märkida ka seda, et sõltuvalt toote kategooriast võidakse baasis hoida suurel hulgal liigseid andmeid: näiteks toote “tomatimahl” korral on tabelis “Toode” ikkagi olemas väljad pikkuse, laiuse, rõiva suuruse ja muude parameetrite kirjeldamiseks. Üheks lahenduseks oleks lisada tabelid erinevate parameetrite grupeerimiseks toote iseloomu järgi. Ka ühikud võiksid olla eraldi tabelis.<br />
<br />
Võimalik, et taoline lähenemine muudaks projekti mõnevõrra keerukamaks, kuid taas: edaspidi oleks lihtsam teenust muuta (näiteks lisada ühikute teisendamise loogika teenusesse). Lisaks paraneks kasutusmugavus, kuna kasutaja ei pea leidma suure hulga info hulgast tarvilikke parameetreid.<br />
<br />
Kommentaare pole mõistetavatel põhjustel paljudele meetoditele lisatud. Nimelt on meetodite ja argumentide nimetused valdavalt ennast seletavad (näiteks meetod annaToodeKoguseJargi(double kogus)) ja seega kommentaaride vähesus üldjuhul ei häiri. Küll aga võiks ära mainida, et kui jätta kommentaarid lisamata, siis pole mõtet jätta koodi ka tühjasid dokumentatsiooni väljasid, mis häirivad rohkem kui puuduvad märked. Tõenäoliselt on tegu ajapuuduse tagajärjega, kuid olulisem osa (teenuse poolt pakutavad meetodid) on ka dokumenteeritud.<br />
<br />
Mis on mõnevõrra harjumatu on valitud keel: koodis on igal võimalikul juhul kasutusel eesti keel ja näiteks andmebaasi juures tähendab see võrdlemisi kummalisi tabelite nimetusi (näiteks “Toodes”). Teisalt on valitud stiili läbivalt järgitud, kui välja arvata vahemuutuja “query”. Üldiselt on eestikeelne kood küll harjumatu, kuid arvatavasti pole see mitte otseselt puudus, kuna tegemist on koolitöö raames valminud projektiga. Probleemiks osutuks see tõenäoliselt alles reaalse kasutamise korral.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Üldjoontes on teenus realiseeritud korrektselt: kogu olemasolev funktsionaalsus töötab ja kood on lihtsalt loetav. Miinustena võib välja tuua teenuse turvalisuse puudumist ja võibolla ka mudelite disaini, mis piirab liigselt pakutavaid võimalusi ja vähendab kasutusmugavust.<br />
<br />
Teenus on piisaval määral dokumenteeritud.<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "AFFAII" Teenuse kohta===<br />
<br />
====Teenus====<br />
<br />
Tegemist on Windows Communication Foundation tehnoloogial realiseeritud teenusega. Teenuse funksionaalsus on defineeritud projektis AFFA2WcfServiceLibrary. Seega teenus ja kasutatav äriloogika on eraldatud, ning seega on võimalik olemasoleva loogika lihtsam muutmine ning taaskasutus teistes projektides. Teenus vastab aines toodud ülesandepüstitusele:<br />
<br />
Teenus võimaldab pidada logi kasutajate tegevuste kohta ja kasutajate haldamist. Logi peetakse kõigi meetodite väljakutsete kohta kasutajate kaupa. Lisaks peab Membership provider eraldi arvet kasutajate selliste tegevuste kohta nagu sisselogimine, lukustamine jne.<br />
<br />
Kasutajate tuvastamine toimub Membership provider-i Validate() meetodi abil ja infot sisse loginud kasutajate kohta hoitakse staatilises listis. Seejuures genereeritakse iga sisselogimise korral (Guid) SessionId. Välja logimisel eemaldatakse kasutaja info staatilisest listist.<br />
<br />
Teenuse eesmärk on finantsandmete pakkumine kasutajatele.Seejuures kasutatakse eelnevalt baasi sisestatud andmeid. Lahtiseks jääb küsimus, mil viisil andmeid uuendatakse. Hetkel teenuse koodis see ilmutatud kujul realiseeritud ei ole. Samas ei raskenda olemasolev kood selle funktsiooni lisamist.<br />
<br />
Dokumentatsioon on antud projektil suhteliselt korralik: koostatud on teenuse kirjeldus,<br />
<br />
kirjeldatud on meeskonnaliikmete tööjaotus ja lisatud on ka kasutusjuhend. Viimase kohta võib küll öelda, et testija geeniga retsenseerijal ainult seda juhendit järgides teenust käivitada ei õnnestunud.<br />
====Kood====<br />
<br />
Eelpool mainitud kasutaja tegevuste logimisel loetletakse kasutaja poolt välja kutsutud meetodite arvu. Seejuures iga meetodi väljakutsel lisatakse andmebaasi vastavasse tabelisse rida kasutaja ja kasutatud meetodi kohta. Mis jääb koodi põhjal mõistmatuks on asjaolu, et leidub meetodeid, mille kasutamist teenuse poolel kasutaja rolli põhjal ei piirata (näiteks GetIncomeStatementWithDates), seega väljakutse võib teha ka free-user. Samas tulemust talle küll ei tagastata, küll aga logitakse meetodi väljakutse. Enamgi veel: kuigi väidetavalt on tasuta kasutaja päringud piiratud, siis päringute arvu kontrollitakse vaid kolme päringu korral ja limiidi ületamisel tõstetakse ülesse exception teatega päringute mahu ületamise kohta.<br />
<br />
Kui rääkida sellest, et administraatori õigustega saab teha kõiki päringuid, siis näiteks meetodi GetCashFlowStatementWithDates korral tagastatakse andmed vaid tasuta kasutajale. Selle probleemi lahendamiseks piisaks annotatsioonide kasutamisest meetoditel. Viimane lähenemine eeldab ka olemasoleva rollide halduse reaalset kasutamist. Hetkel on küll olemas role provider kuid kasutatakse enda kirjutatud loendi väärtusi. Millest selline lähenemine tingitud on jääb mingis mõttes arusaamatuks. Kokkuvõttes võiks öelda, et päringute piiramine kasutaja tüübi põhjal on realiseeritud pisut kaootiliselt.<br />
<br />
Huvitaval kombel ei ole hetkel implementeeritud uue kasutaja registreerimiseks vajalikku funktsionaalsust. Rakenduse kasutatavuse seisukohalt on see üsna tõsine puudus.<br />
<br />
Kasutajate tuvastamisel luuakse staatiline list ja selle andmed sisaldavad iga kasutaja kohta “käsitsi” genereeritud sessiooni id-d. Viimane variant töötab projekti näitel hästi, kuid WCF vaikeväärtused peaksid seda funktsionaalsust ka ise toetama. Nimelt peaks WCF teenuse vaikimisi “InstanceContextMode” olema wsHttpBinding korral “Per Session” ja sessiooni id saaks küsida teenuselt järgmiselt: OperationContext.Current.SessionId. Teine küsitavus on listi kasutamine andmete hoidmisel. Kuna sisse logitud kasutajaid otsitakse sellest üsna sageli võiks kaaluda näiteks HashMap või mõne muu struktuuri kasutamist ja tõsta võtme (sessiooni id) järgi otsimise kiirust.<br />
<br />
Koodis on kirjeldatud mõningad kasutatud mudelid, mis on eraldatud eraldi kausta ja seega kergesti leitavad. Mõnevõrra segadusttekitav on asjaolu, et juhul, kui tegemist on andmebaasi kandele vastava olemiga, siis klassi nimi baasis sisalduva tabeli nimega ei kattu. Veelgi enam, juhul, kui kasutatakse nimetusi nagu “FinDataEntity” võiks lisada ka väikse kirjelduse selle sisu ja kasutamise kohta. Lõppkokkuvõttes annab küll kõik ka koodi ja google abil selgeks saada, aga ajakulu on üsna suur.<br />
<br />
Kui rääkida “data access” kihist, siis see puudub. Kogu suhtlus andmebaasiga on kirjutatud teenuse poolt pakutavatesse meetoditesse. Viimane lähenemine raskendab oluliselt koodi lugemist ja ka muutmist, kui see peaks mingil hetkel vajalikuks osutuma.<br />
<br />
Seejuures on eksitud ka selle vastu, et üks meetod teeb parajasti ühte asja. Kui vaadata näiteks meetodeid Login ja CheckUser, siis oleks võinud suure osa sisust refaktoreerida eraldi meetoditeks ja koodi taaskasutada. Hetkel on kaks korda järjest suurel hulgal sama koodi kirjutatud.<br />
<br />
Ääremärkusena võiks lisada veel selle, et üldiselt inglise keelse sisu korral võiks ka kommentaarid olla inglise keelsed.<br />
====Kokkuvõte====<br />
Koodi kvaliteet ja arhidektuur on kohati korralikult läbimõtlemata. Teisalt on rakendus üsna korralikult dokumenteeritud ja idee poolest ka majanduslikult mõistlik. Ka rakenduse turvamine on korralikult realiseeritud.<br />
<br />
==Rakenduste Retsensioonid==<br />
<br />
===Retsensioon meeskonna "X-Ladu" Klientrakenduse ülesande kohta===<br />
<br />
====Rakendus====<br />
<br />
Tegemist on WPF klientrakendusega, mis kasutab suurt osa teenuse pakutavatest meetoditest. Tavakasutaja vaates saab toodet lisada ning otsida, samuti saab muuta kasutaja andmeid. Administraatori vaates saab lisaks luua tootegruppe, hallata teisi kasutajaid ning jälgida logi (inimeste tegevust).<br />
<br />
Esialgne käivitamine oli mõnevõrra probleemne, sest arendajate WIKI lehel oli kirjeldatud administraatori loomist puudulikult. Põhjuseks oli kasutaja parooli lisamine - see pidi tegelikult olema “krüpteeritud” kujul. Esimese administraatori oleks tegelikult võinud luua väga lihtsa SQL käsuga, mitte poleks pidanud kasutajat SQL Server Management’i käsitsi andmebaasi kallale suunama.<br />
<br />
====Kood====<br />
<br />
Rakenduses oli kasutatud vaatemudeleid, seal oli kaks kausta: Mudelid ja Vaatemudelid, kusjuures niiöelda Vaatemudelite sees oli realiseeritud palju funktsionaalsust.<br />
<br />
Kasutajate parool tekitati/tuvastati leides MD5 räsi, muud turvalisuse haldust (sessioon, membership) rakenduses polnud.<br />
<br />
Kasutajate logi pidamine oli üks väga häid ideid ning see oli ka koodi mõttes normaalselt realiseeritud. Miinuseks oli see, et iga LogiVM klassi meetodi alguses kutsuti uuesti lae() meetod, mis lõi logide nimekirja iga kord uuesti.<br />
<br />
Erinevate nimekirjade tulpade järgi sorteerimise funktsionaalsus oli hea featuur.<br />
<br />
Koodistiil, nagu ka teenuses, ei olnud parim. Kasutati eestikeelseid nimesid nii meetodite kui muutujate jaoks - üldiselt ei ole see põhjendatud, kuid kooliprojekti jaoks piisavalt hea lahendus - võibolla aitas see meeskonda ühtviisi mõtlemisel. Kood oli dokumenteeritud piisavas koguses, enamus meetodite ja muutujate nimesid seletasid enda eesmärki üheselt.<br />
<br />
====Kahtlased koodiosad====<br />
<br />
*Staatiliste meetodite seas klass “Krüpteerimine” - eestikeelsed täpitähed võivad suuri probleeme tekitada.<br />
<br />
*Staatiliste meetodite klassi sees “AndmetegaSeotudMeetodid” pandi kasutaja.BlokeeritudKuni = DateTime.Now.AddYears(-99); - järelikult muutuv kuupäev erinevate kasutajate jaoks; hiljem võrdlemise lihtsustamiseks oleks pidanud kasutama ühte väärtust, näiteks DateTime minimaalset väärtust.<br />
<br />
====Puudused rakenduse kasutaja vaatevinklist====<br />
<br />
Üldised värvid rakendusel polnud head - oleks võinud kasutada lihtsaid värvipalette. Lisaks näiteks nupu rollover olek tegi nupu tausta helesiniseks, samal ajal kui selle tekst oli valge.<br />
<br />
Paremal all olev “Sulge rakendus” nupp oleks võinud olla kõikidel vaadetel konstantne (praegu polnud seda kasutaja ja administraatori avavaadetes). Teine võimalus oleks olnud see nupp üldse ära jätta.<br />
<br />
Erinevates lahtrites olid lubatud enamus sümboleid, tegelikult peaks ka seda kontrollima (näiteks numbriväljadele ainult numbreid lubada).<br />
<br />
====Puuduste nimekiri vaadete järgi====<br />
<br />
*AdminGruppidelisamine<br />
<br />
Viimati vajutatud nupp jäi fookusesse ning võttis vastu Enter nupu vajutusi, kas see oli bug või hoopis feature?<br />
<br />
Kirjaviga: “Kustuta valtud grupp” > “Kustuta valitud grupp”.<br />
<br />
*AdminKasutajahaldus<br />
<br />
Nimekirjas oleks võinud olla näha ka kasutaja blokeeritust, sest selline funktsionaalsus oli selles vaates olemas.<br />
<br />
*AdminGruppidelisamine<br />
<br />
Gruppe sai küll lisada, kuid hiljem muuta ei saanud. Kui peaks tekkima vajadus tootegruppi muuta, siis peaks terve tootegrupi koos selles grupis olevate toodetega kustutama ning kõik uuesti tekitama. Selle oleks võinud realiseerida kasvõi nii, et nimekirjast mingi tootegrupi valikul kuvatakse paremal selle tootegrupi infot ning seda saaks siis üle-salvestada.<br />
<br />
*AvaekraanUser<br />
<br />
Nupud ja sisutekst oleksid võinud olla ühtlaste suur-väiketähtedega.<br />
<br />
*Parooli muutmine<br />
<br />
Nupud oleksid võinud olla alati samas järjekorras, näiteks Salvesta nupp oleks võinud olla konstantselt paremal, või konstantselt vasakul, mitte nagu siin: http://enos.itcollege.ee/~ktarma/up/VR/rets1.PNG<br />
<br />
Registreerides oli minimaalne parooli pikkus 8 tähemärki, parooli muutes seda ei kontrollitud - võis mõlemad lahtrid isegi tühjaks jätta.<br />
<br />
*TooteLisamine<br />
<br />
Ilma tootegrupita ei tohiks sellesse vaatesse üldse ligi pääseda, sest lisamisel on tootegrupp nõutud.<br />
<br />
Tundub, et lisainfo väli oleks pidanud olema muutuv olenevalt antud tootegrupist. Tõenäoliselt seda arendajad soovisid, kuid realiseerida ei jõudnud.<br />
<br />
Kogus ja Hind väljadel olid lubatud tähed (oleks võinud väljadel vaid numbrisisestust lubada), kontroll tehti alles peale “Salvesta” nupu vajutamist ja ka siis ei antud konkreetset vihjet, mis valesti läks.<br />
<br />
Toote muutmisel “Parim enne” lahtris kuupäeva ei näidatud.<br />
<br />
====Kokkuvõte====<br />
<br />
Peab mainima, et rakendus oli täiesti kasutatav ning kokku ei jooksnud kordagi. Ärilistel eesmärkidel kasutamiseks peaks pöörama rohkem tähelepanu turvalisusele, tegelema puuduste nimekirjaga ning rakenduse koodi suurel määral optimeerima.<br />
<br />
==Log==<br />
07.03.2013 - sai valmis esimene osa kodusest tööst (XML)<br />
<br />
09.03.2013 - kandsime esimese osa (XML) WIKI keskkonda<br />
<br />
29.03.2013 - kandsime XML retsensioonid WIKI keskkonda<br />
<br />
25.05.2013 - kandsime teenuse kirjelduse WIKI keskkonda<br />
<br />
26.05.2013 - kandsime rakenduse kirjelduse WIKI keskkonda</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&diff=59555Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2012)2012-12-16T06:22:35Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br />
<br />
Näide:<br />
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br />
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br />
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''28.10.2012''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''04.11.2012''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 11.11.2012 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''25.11.2012'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 02.12.2012(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''16.12.2012'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2012(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Esmaspäev<br />
Ruum B316<br />
*14:00 - 14:15 - AFFA<br />
*14:15 - 14:30 - Tech Support<br />
*14:30 - 14:45<br />
*14:45 - 15:00<br />
*15:00 - 15:15<br />
*15:15 - 15:30<br />
<br />
Ruum B317<br />
<br />
*16:00 - 16:15<br />
*16:15 - 16:30<br />
*16:30 - 16:45<br />
*16:45 - 17:00<br />
*17:00 - 17:15<br />
*17:15 - 17:30<br />
<br />
Neljapäev<br />
<br />
Ruum B319<br />
*8:00 - 8:30<br />
*8:00 - 8:45<br />
*8:00 - 8:00<br />
*8:00 - 8:15<br />
*8:00 - 8:30<br />
*8:00 - 8:45<br />
<br />
Ruum B410<br />
*12:00 - 12:15 - A_Bunch_Of_Asians<br />
*12:15 - 12:30 - WAFIOP<br />
*12:30 - 12:45 - Leffe<br />
*12:45 - 12:00<br />
*13:00 - 13:15 - Kahurid<br />
<br />
==Konsultatsioon==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
=Teemad 2012 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Tetris(XNA)==<br />
==XoniX(XNA)==<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net<br />
<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Nõuded XNA projektile==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
<br />
=Meeskonnad 2012=<br />
<br />
==Meeskond Test==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Peeter Pakiraam<br />
*Agu Sihvka<br />
<br />
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&action=edit&section=21 siin on midagi]<br />
<br />
==Meeskond Kahurid==<br />
Meeskonna Wiki leht: [[Kahurid]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Kristjan Tõnismäe<br />
* Andreas Plado<br />
* Kullo-Kalev Aru<br />
* Xiangwei Zuo<br />
* Jaan Kängsepp<br />
<br />
Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid retsensioon] meeskonnalt Leffe<br />
<br />
Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid retsensioon] meeskonnalt Baller<br />
<br />
==Meeskond A_Bunch_Of_Asians==<br />
Meeskonna wiki leht: [[A_Bunch_Of_Asians]]<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Mardo Pahk<br />
*Kristi Paakspuu<br />
*Madis Peep<br />
*Kaur Pääro<br />
*Kaspar Urban<br />
<br />
Retsensioon[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Baller] meeskonna Baller [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Baller] analüüsi kohta.<br />
<br />
Retsensioon[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS] meeskonna RMS [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RMS] prototüübi kohta.<br />
<br />
==Meeskond Taksobaas==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Taksobaas]]<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Marek Kirillov<br />
*Siim Treilmann<br />
*Tiit Tallermaa<br />
*Rando Laisaar<br />
<br />
Retsensioon meeskonna Kajarist analüüsile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist]<br><br />
Retsensioon meeskonna REM prototüübile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:REM]<br />
<br />
==Meeskond Baller==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Baller]]<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Magnus Pääru<br />
*Lennart Ploom<br />
*Veiko Lääts<br />
*Sten Teeorg<br />
<br />
==Meeskond Leffe==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Leffe]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Jarmo Poolak<br />
*Arvi Alamaa<br />
*Rene Ott<br />
<br />
==Meeskond WAFIOP==<br />
Meeskonna wiki leht: [[WAFIOP]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Veiko Vainu<br />
*Kaisa Taelma<br />
*Rauno Mäger<br />
*Mark-Hendrik Mäeste<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist Analüüsi retsensioon] <br><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AFFA Prototüübi retsensioon]<br />
<br />
==Meeskond AFFA==<br />
Meeskonna wiki leht: [[AFFA]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Tõnn Talpsepp<br />
*Madis Allikmaa<br />
*Ranno Rass<br />
*Marek Leinjärv<br />
<br />
Retsensioon meeskonna R&T Soft[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft] analüüsi kohta.<br />
<br />
Retsensioon meeskonna R&T Soft[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft] prototüübi kohta.<br />
<br />
==Meeskond Kajarist==<br />
Meeskonna Wiki leht : [[Kajarist]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Kalev Kärpuk<br />
* Jaak Peldes<br />
* Kristjan Veskimäe<br />
* (TTÜst Richard Samarüütel - Kujundus)<br />
<br />
==Meeskond Default Name==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Default Name]] <br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Toomas Heinorg<br />
* Raul Špilev<br />
<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonna REM kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:REM SIIN!]<br />
<br />
Prototüübi retsensioon meeskonna A Bunch of Asians kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:A_Bunch_Of_Asians#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon SIIN!]<br />
<br />
==Meeskond REM==<br />
Meeskona wiki leht: [[REM]] <br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Mart Lehtmets<br />
*Egon Lund<br />
*Renet Pirso<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonna RMS-i kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS SIIN!]<br />
<br />
Prototüübi retsensioon meeskonna Kahurid kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid SIIN!]<br />
<br />
==Meeskond Tech Support==<br />
Meeskonna Wiki leht : [[Tech Support]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Katre Paabo<br />
* Kristjan Luik<br />
* Mart Tarvis<br />
* Erkko Kebbinau<br />
* Robert Kolk<br />
<br />
Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tech_Support retsensioon] meeskonnalt Kahurid<br />
<br />
==Meeskond 3xMG==<br />
Meeskonna Wiki leht : [[3xMG]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Martin Molvõgin<br />
* Matthias Mõttus<br />
* Mauri Molvõgin<br />
<br />
Retsensioon meeskonna [[A Bunch Of Asians]] analüüsist asub [[Talk:A Bunch Of Asians#Analüüsi_retsensioon|siin]].<br />
<br />
==Meeskond Games or What? Inc.==<br />
Koduleht : [[Games or What? Inc]]<br><br />
Asjapulgad:<br />
* Heimar Kroonsaare<br />
* Silver Vanamets<br />
* Kristo Roosileht<br />
* Reio Ruus<br />
<br />
==Meeskond R&T Soft==<br />
Meeskonna Wiki leht : [[R&T Soft]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Rasmus Kuusmann<br />
* Tanel Tumanski<br />
<br />
Retsensioonid:<br />
* Prototüüp [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAFIOP#Protot.C3.BC.C3.BCpi_retsenseerib:_Meeskond_R.26T_Soft WAPIOP]<br />
<br />
==Meeskond 'Team Woop Woop'==<br />
Meeskonna Wiki leht : [[Team Woop Woop]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Fredi Poobus<br />
* Laura Närska<br />
* Oscar koitla<br />
<br />
==Meeskond RMS==<br />
Meeskonna Wiki leht : [[RMS]]<br><br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Ilja Semjonov<br />
*Kirill Rõžkov<br />
*Konstantin Žavoronkov<br />
RMS meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist retsensioon] meeskonna Kajarist prototüübi kohta<br><br />
Prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS retsensioon] meeskonnalt '''Void'''<br />
<br />
==Meeskond Void==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Void]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Karl Kadalipp<br />
* Ats Rand<br />
* Reelika Lõhmus<br />
* Robert Pärn<br />
<br/><br />
Analüüsi retsensioon tiimilt '''Void''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Default_Name tiimi Default Name mängu kohta]<br />
<br />
Analüüsi Retsenseeris meeskond Kajarist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kajarist#Kajarist_retsenseerib:_meeskond_Void/ siin]<br />
<br />
Prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Void retsensioon] meeskonnalt Kahurid<br />
<br />
==Meeskond Oma Toode==<br />
Meeskonna leht wordpressis: [http://omatoode.wordpress.com/ Oma Toode]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Kristo Paisnik<br />
*Aldo Bergmann – projektijuht<br />
*Heiki Vaher<br />
<br />
==Meeskond Forever Alone==<br />
Meeskonna wiki leht: [[ForeverAlone]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Rasim Mehtijev<br />
<br />
==Meeskond Tuhat Hiilgavat Päikest ==<br />
Meeskonna wiki leht: [[A Thousand Splendid Suns]]<br><br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Margus Pärt</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Void&diff=58513Talk:Void2012-12-02T22:01:29Z<p>Kpaabo: /* Prototüübi retsensioon */</p>
<hr />
<div>==Kajarist retsenseerib: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Void#Anal.C3.BC.C3.BCs/ meeskond Void]==<br />
<br />
Märkus: retsensioon vales kohas. Paikneb hoopis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kajarist#Kajarist_retsenseerib:_meeskond_Void/ siin]. Sorry!<br />
<br />
==Retsensioon meeskonna Void mängu prototüübile==<br />
Meeskond Void realiseeris prototüübi oma mängule “Tallinn pimeduses” ehk karmid 90ndad Eestis. Neil on olemas koht, kust saab kätte prototüübi ja selle juures on lingid tarkvarale, mida on vaja installeerida, et mäng käivitada. Vägagi mugav! Kui prototüüp endale alla tõmmata, siis failide juures oli otsetee ikoon nimega "TallinnPimeduses", tänu millele sai mängu kohe tööle panna, mis on jällegi vägagi mugav! Meeskonnal oli kaasas juhend, mis ütles, kuidas mängu testida. <br /><br />
Mängu käivitamisel jäi silma kohe üks ebameeldiv asi, milleks oli see, et mängu peakangelane Jüri hakkas kukkuma tühjusesse, mitte platvormile. Esmakordsel testimisel tekitas see meis kaose tunde, kuna algselt ei olnud olemas mängu tunnetust ja me ei teadnud nii hästi, kuidas mäng töötab. Seetõttu pidime hakkama Jürit otsima tühjusest ja lootma, et leiame ta üles. Peale väikest harjumist saime Jüri suunatud platvormile ning jätkasime mängu testimist. Soovituslikult kasutajasõbralikust seisukohast võiks lasta mängu peategelansel kukkuda algul kõvale platvormile, et saaks mängu rahulikult testima hakata ja sellega harjuda. Üldjoontes tundus prototüüp hea. Füüsikalise poole pealt suutis Peategelane Jüri hüpata, lennata, liikuda edasi-tagasi, kukkumisel toimis gravitatsioon. Jüri liikumisse oli lisatud animatsiooni, mis tegi ta jälgimise huvitavaks. Kohapeal seistes ja mitte lastes Jüri tantsis, mis tegi ta lõbusamaks. Meile väga meeldis, kuidas oli realiseeritud laskmise funktsioon. Jüri saab ennast suunata paremale või vasakule hiirega ja püssist lasta vasaku hiireklahviga. Sihtimisel on abiks punane ristike kursori paiknemise asemel, tänu millele saab väga hästi teada, kus kursor parasjagu paikneb ja kuhu peaksid kuulid lendama. Kuulide lendamise täpsus nägi välja omapärane, kuna kõik ei tabanud täpselt, mis omakorda lisab mängule põnevust juurde. Suure tõenäosusega võime mängu lõpptootes näha vägagi põnevaid ja pingelisi mängu situatsioone, kus on vaja kiirelt regeerida, sihtitda ja tulistada, mille puhul oleks hiir kiireim ning täpseim mänguvahend. Prototüübis on lahendatud ka platvormil püsimise temaatika, aga sellega peaks veelgi tööd tegema, kuna platvormi peale saab tulla tegelikult altpoolt läbi platvormi ja platvormi ääred ei ole korrektselt realiseeritud. <br /><br />
Kokkuvõttes võib öelda, et peamised kõige tähtsamad funktsioonid on teostatud ja mingi kuju annab mäng juba välja. Muidugi saab ette heita, et võiks ju olla veelgi rohkem tehtud, aga arvestades meie tihedat õppegraafikut ja suurt kodutööde hulka teistes ainetes, siis meie mõistame neid, kuna kõike ei olegi võimalik kohe ära teha. Void rühm peaks endale kindlasti teadvustama, et neil on veel palju tööd teha punktiarvestussüsteemi, vastaste loomise, erinevate levelite ja boonuste teostamisel. Soovime neile jõudu ja edukat lõpptoote realiseerimist! <br />
<br />
Meeskond: [[Kahurid]]<br />
<br />
== Prototüüpi retsenseerib meeskond Kajarist ==<br />
<br />
Alustades esmapilgust siis kitimist väärt on arendajate viitsimine muuta prototüüp kiirelt avatavaks .exe failiks. Edasist lootsime võrrelda rohkem meeskonna teostatud analüüsiga, kuid nii mõnigi koht jäi vajaka.<br />
Meeskond Void on võtnud endale suured kohustused, täiendades Must Have listi kõikvõimalike elementidega, kuid tõenäoliselt ajanappuses tuli prototüübi realiseerimisel nii mõnigi asi välja jätta. Nii kahjuks puudub prototüübis funktsioneerivad ja erinevad tasemed, punktiarvestus, poesüsteem, helid, võimsalt disainitud relv , mis asendus nokia 5110'ga, Intermission screenid, enamik füüsikalisi funktsioone. Heast küljest on aga loomult keeruline element, tulistamine, lahendatud, kuid ootaks kindlasti ka kedagi või midagi kelle pihta tulistada. Samuti leiab prototüübist ühe takistuse, mida on pigem testimise eesmärgil tõenäoliselt sinna lisatud. Tala vähemalt tundub, et funktsioneerib nii, nagu ettenähtud.<br />
Kuigi .exe faili lisamine on mõistlik, siis et suudaksime meeskonnaga paremini prototüüpi arvustada, oleksime olnud pigem õnnelikud otsest koodi näha, et hinnata meeskonna objekt orienteeritud programmeerimise lähenemisi.<br />
Kajarist loodab, et Void suudab lõpptoote heaks vähemalt genereerida mingisuguse missiooni ja liikumise/võitlemise , et prototüübist oleks võimalik arendada ka reaalne mängitav mäng. Soovitame jätta tahaplaanile kvantiteedi ja keskenduda kvaliteedile.<br />
<br />
Märksõnadeks leiame : Ajanappus ja potentsiaalsus.<br />
<br />
== Prototüübi retsensioon ==<br />
<br />
Alustuseks, mäng tundub huvitav. <br />
Ilmselgelt on mängul prototüübi staadiumis graafika pool veel puudulik, kuid mäng pakkus ka täpselt seda, mida meeskond on oma Wikilehel lubanud:<br />
"füüsika seaduseid" oli tehtud. Tegelane ("Jüri") ei kukunud läbi põranda, kuigi sellest sai ringiga mööda kõndida. Hüppamisega tundus olevat ka koodis mingeid raskusi (kuid olen sellest mängust erinevaid versioone näinud)<br />
Kõige parem osa oli animatsioon, vaatamata sellele, et tegelane on esialgu realiseeritud kriipsujukuna. <br />
Ka laskmine on realiseeritud ja seejuures füüsikaseadusi järgides. Võimalik on hiirega sihikut liigutada ja lasta igas suunas. Seejuures kuuli trajektoor ei olnud realiseeritud lihtsa sirgjoonena paraboolina.<br />
Üldiselt idee meeldis ja usun et graafiline osa teeb mängu aina paremaks.<br />
<br />
Meeskond Tech support</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Void&diff=58512Talk:Void2012-12-02T22:00:09Z<p>Kpaabo: /* Prototüübi retsensioon */ new section</p>
<hr />
<div>==Kajarist retsenseerib: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Void#Anal.C3.BC.C3.BCs/ meeskond Void]==<br />
<br />
Märkus: retsensioon vales kohas. Paikneb hoopis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kajarist#Kajarist_retsenseerib:_meeskond_Void/ siin]. Sorry!<br />
<br />
==Retsensioon meeskonna Void mängu prototüübile==<br />
Meeskond Void realiseeris prototüübi oma mängule “Tallinn pimeduses” ehk karmid 90ndad Eestis. Neil on olemas koht, kust saab kätte prototüübi ja selle juures on lingid tarkvarale, mida on vaja installeerida, et mäng käivitada. Vägagi mugav! Kui prototüüp endale alla tõmmata, siis failide juures oli otsetee ikoon nimega "TallinnPimeduses", tänu millele sai mängu kohe tööle panna, mis on jällegi vägagi mugav! Meeskonnal oli kaasas juhend, mis ütles, kuidas mängu testida. <br /><br />
Mängu käivitamisel jäi silma kohe üks ebameeldiv asi, milleks oli see, et mängu peakangelane Jüri hakkas kukkuma tühjusesse, mitte platvormile. Esmakordsel testimisel tekitas see meis kaose tunde, kuna algselt ei olnud olemas mängu tunnetust ja me ei teadnud nii hästi, kuidas mäng töötab. Seetõttu pidime hakkama Jürit otsima tühjusest ja lootma, et leiame ta üles. Peale väikest harjumist saime Jüri suunatud platvormile ning jätkasime mängu testimist. Soovituslikult kasutajasõbralikust seisukohast võiks lasta mängu peategelansel kukkuda algul kõvale platvormile, et saaks mängu rahulikult testima hakata ja sellega harjuda. Üldjoontes tundus prototüüp hea. Füüsikalise poole pealt suutis Peategelane Jüri hüpata, lennata, liikuda edasi-tagasi, kukkumisel toimis gravitatsioon. Jüri liikumisse oli lisatud animatsiooni, mis tegi ta jälgimise huvitavaks. Kohapeal seistes ja mitte lastes Jüri tantsis, mis tegi ta lõbusamaks. Meile väga meeldis, kuidas oli realiseeritud laskmise funktsioon. Jüri saab ennast suunata paremale või vasakule hiirega ja püssist lasta vasaku hiireklahviga. Sihtimisel on abiks punane ristike kursori paiknemise asemel, tänu millele saab väga hästi teada, kus kursor parasjagu paikneb ja kuhu peaksid kuulid lendama. Kuulide lendamise täpsus nägi välja omapärane, kuna kõik ei tabanud täpselt, mis omakorda lisab mängule põnevust juurde. Suure tõenäosusega võime mängu lõpptootes näha vägagi põnevaid ja pingelisi mängu situatsioone, kus on vaja kiirelt regeerida, sihtitda ja tulistada, mille puhul oleks hiir kiireim ning täpseim mänguvahend. Prototüübis on lahendatud ka platvormil püsimise temaatika, aga sellega peaks veelgi tööd tegema, kuna platvormi peale saab tulla tegelikult altpoolt läbi platvormi ja platvormi ääred ei ole korrektselt realiseeritud. <br /><br />
Kokkuvõttes võib öelda, et peamised kõige tähtsamad funktsioonid on teostatud ja mingi kuju annab mäng juba välja. Muidugi saab ette heita, et võiks ju olla veelgi rohkem tehtud, aga arvestades meie tihedat õppegraafikut ja suurt kodutööde hulka teistes ainetes, siis meie mõistame neid, kuna kõike ei olegi võimalik kohe ära teha. Void rühm peaks endale kindlasti teadvustama, et neil on veel palju tööd teha punktiarvestussüsteemi, vastaste loomise, erinevate levelite ja boonuste teostamisel. Soovime neile jõudu ja edukat lõpptoote realiseerimist! <br />
<br />
Meeskond: [[Kahurid]]<br />
<br />
== Prototüüpi retsenseerib meeskond Kajarist ==<br />
<br />
Alustades esmapilgust siis kitimist väärt on arendajate viitsimine muuta prototüüp kiirelt avatavaks .exe failiks. Edasist lootsime võrrelda rohkem meeskonna teostatud analüüsiga, kuid nii mõnigi koht jäi vajaka.<br />
Meeskond Void on võtnud endale suured kohustused, täiendades Must Have listi kõikvõimalike elementidega, kuid tõenäoliselt ajanappuses tuli prototüübi realiseerimisel nii mõnigi asi välja jätta. Nii kahjuks puudub prototüübis funktsioneerivad ja erinevad tasemed, punktiarvestus, poesüsteem, helid, võimsalt disainitud relv , mis asendus nokia 5110'ga, Intermission screenid, enamik füüsikalisi funktsioone. Heast küljest on aga loomult keeruline element, tulistamine, lahendatud, kuid ootaks kindlasti ka kedagi või midagi kelle pihta tulistada. Samuti leiab prototüübist ühe takistuse, mida on pigem testimise eesmärgil tõenäoliselt sinna lisatud. Tala vähemalt tundub, et funktsioneerib nii, nagu ettenähtud.<br />
Kuigi .exe faili lisamine on mõistlik, siis et suudaksime meeskonnaga paremini prototüüpi arvustada, oleksime olnud pigem õnnelikud otsest koodi näha, et hinnata meeskonna objekt orienteeritud programmeerimise lähenemisi.<br />
Kajarist loodab, et Void suudab lõpptoote heaks vähemalt genereerida mingisuguse missiooni ja liikumise/võitlemise , et prototüübist oleks võimalik arendada ka reaalne mängitav mäng. Soovitame jätta tahaplaanile kvantiteedi ja keskenduda kvaliteedile.<br />
<br />
Märksõnadeks leiame : Ajanappus ja potentsiaalsus.<br />
<br />
== Prototüübi retsensioon ==<br />
<br />
Alustuseks, mäng tundub huvitav. Et mingi änksa shooter ja veel Eesti toode ka.<br />
Ilmselgelt on mängul prototüübi staadiumis graafika pool veel puudulik, kuid mäng pakkus ka täpselt seda, mida meeskond on oma Wikilehel lubanud:<br />
n.ö. "füüsika seaduseid" oli tehtud. Tegelane ("Jüri") ei kukunud läbi põranda, kuigi sellest sai ringiga mööda kõndida. Hüppamisega tundus olevat ka koodis mingeid raskusi (kuid olen sellest mängust erinevaid versioone näinud)<br />
Kõige parem osa oli animatsioon, vaatamata sellele, et tegelane on esialgu realiseeritud kriipsujukuna. <br />
Ka laskmine on realiseeritud ja seejuures füüsikaseadusi järgides. Võimalik on hiirega sihikut liigutada ja lasta igas suunas. Seejuures kuuli trajektoor ei olnud realiseeritud lihtsa sirgjoonena paraboolina.<br />
Üldiselt idee meeldis ja usun et graafiline osa teeb mängu aina paremaks.<br />
<br />
Meeskond Tech support</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38901User:Kpaabo2011-10-18T11:22:52Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud.<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[File:varing.png|100px|right]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste valikuid määrab mitte ainuüksi oletatav kvaliteet vaid hinna ning kvaliteedi suhe, paljudel juhtudel ka üksnes hind. <br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38875User:Kpaabo2011-10-18T09:27:38Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[File:varing.png|100px|right]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste valikuid määrab mitte ainuüksi oletatav kvaliteet vaid hinna ning kvaliteedi suhe, paljudel juhtudel ka üksnes hind. <br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38872User:Kpaabo2011-10-18T09:21:53Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[File:varing.png|100px|right]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38871User:Kpaabo2011-10-18T09:21:10Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[File:varing.png|100px|right]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38870User:Kpaabo2011-10-18T09:20:35Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[File:varing.png|100px|thumb|right|alt text]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38869User:Kpaabo2011-10-18T09:19:03Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[Pilt:varing.png|pisi|100px]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38868User:Kpaabo2011-10-18T09:15:20Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
[[File:varing.png]]<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Varing.png&diff=38867File:Varing.png2011-10-18T09:14:25Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div></div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38865User:Kpaabo2011-10-18T09:12:58Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
<br />
'''Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas'''<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38857User:Kpaabo2011-10-18T08:23:36Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>=Küsimused ja vastused=<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
= Essee =<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38855User:Kpaabo2011-10-18T08:12:57Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. Esimese sissejuhatava organisatsioonilisi küsimusi puudutava loengu olen siin hoopis vaatluse alt välja jätnud. Mitmeski loengus toodi esile samad mõtted: inimesed pole mitte IT vaid IT on inimeste jaoks; konkreetsed rakendused peavad arvestama vajadusi ja ka võimalikke kõrvalmõjusid (innovatsiooni puudutavas loengus näis see aspekt küll paraku puuduvat).<br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38854User:Kpaabo2011-10-18T08:00:09Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. <br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38853User:Kpaabo2011-10-18T07:59:02Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. <br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootikast IT Kolledžis''' <br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38850User:Kpaabo2011-10-18T07:58:07Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. <br />
<br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
<br />
'''Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
<br />
'''Serverikeskuste võrguarhitektuur''' <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
<br />
'''Robootika'''<br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=38849User:Kpaabo2011-10-18T07:53:30Z<p>Kpaabo: </p>
<hr />
<div>'<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Allpool on välja toodud mõned loenguis tekkinud mõtetest. Kuigi ülesanne oli kajastada kõiki loenguid võrdses mahus ei osutunud see mitte ainult lihtsaks, vaid kohati ka üle jõu käivaks. Seega olgu juba ette öeldud, et leidub loenguid, millel on peatutud pikemalt ja leidub loenguid, mille puhul on piirdutud napi kommentaariga. <br />
'''Innovatsiooni olemus ja juhtimine''' <br />
Mõeldes tulevasele tööle ja IT-ga alustavate inimeste keskmisest kõrgemale ootusele osaleda milleski uuenduslikus on loengu teema ilmselt kasulik, rääkimata sellest, et iga teema, mis lektorit ennast sütitab on huvitav. Arvestades innovatsiooni mõistet, siis on see defineeritud nõnda laialt, et on vähe asju, mis selle alla ei kuulu.<br />
Innovatsioon, kui mõiste võib tähendada lisaks teaduspõhistele uuendustele ka väiksemaid muudatusi senistes toodetes, uut protsessi, lisateenust või ka hoopis paradigma muutust. Innovatsiooni mõiste alla kuuluksid sel juhul nii idee müüa viilutatud leiba kui ka mõte kasutada tootmises lapstööjõudu. <br />
Kui rääkida innovatsiooni juhtimisest, siis kohati jääb mulje, et innovatsioon on eesmärk iseenesest. Näiteks oleks väidetavalt vaja teha Eestis ära M-valimised. Miks? Kas riigid peaksid innovatsiooni rahaliselt toetama (eriti, kui arvestada suurt läbikukkumise tõenäosust ja suurima panustaja USA majanduslikku olukorda) või looma lihtsalt seadusandlusega üldist töö- ja haridus keskkonda mõjutava raamistiku? Ehk on nii, et vajalikud asjad sünnivadki vajadusest nii või teisiti, kui loomulikku arengut otseselt ei takistata? Lisaks kipub minu jaoks hägustuma piir innovatsiooni ja turunduse vahel. <br />
''' Ideest teostuseni'''<br />
Loengu sisuks oli osalejate tutvustamine ettevõtlusega. Arvestades eestlaste vähest huvi ettevõtluse vastu on kahtlemata tegemist tänuväärse üritusega. Palgatöö vähemalt tundub turvalisem. Näiteks kõlas arvamus, et palgatöö puhul puudub vastutus! Oli küll juttu sellest, et idee pole kõige olulisem, kuid selleks, et palgatöö stabiilsuse ja sotsiaalsete hüvede vahetamine ettevõtluse vastu omaks mõtet peab olema hea idee. Mõistetavalt on võimatu tegutseda turul oskuseta oma ideid ellu rakendada ja mõelda tuleb erinevatele ettevõtlusvormidele, maksupoliitikale ning riskide maandamisele, kuid innustava ideeta jääb tegevus masinlikuks ja selle asemel võiks minu arvates sama hästi teha ka palgatööd. <br />
Üldiselt oli meeldiv positiivses võtmes firma loomisel oluliste tegurite väljatoomine. Arusaadavalt ei ole võimalik ühe loenguga saavutada olukorda, et tudeng, kes eelnevalt ei olnud ettevõtlusega kursis astub saalist välja ja on valmis looma oma firma. Näiteks SWOT analüüsi teostamise metoodika jäi üsna pealiskaudseks, kuid kui loengu ülesandeks oli inspireerida ja julgustada kuulajaid ettevõtlusega tegelema, siis ma arvan, et loeng täitis teatud määral oma eesmärki. <br />
Serverikeskuste võrguarhitektuur <br />
Loeng, mille sisulise poole kohta kokkuvõtvalt midagi öelda on üpris keeruline, kuna valdav osa käsitletavast materjalist on tehniline ja võõras. Kui üritada loengu sisu analüüsida mõningate teiste loengute kontekstis, siis võiks öelda, et sellal, kui tavakasutaja jaoks muutub elu lihtsamaks koondub kasutatavate süsteemidega kaasnev know-how üha kitsamasse ringi. Tegemist on nö keerukuse viimisega veelgi varjatumale kujule. Kui mõelda, et ülesanne oli käsitleda loenguid võrdses mahus, siis antud lõigu puhul on valdav osa virtuaalne.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kas sellist it-d me tahtsimegi'''<br />
Arvatavasti on paljud mõtisklenud tehnoloogia arengu ja elukvaliteedi paranemise vaheliste seoste üle. Enamgi veel, arvatavasti on nii mõnedki jõudnud ka järeldusele, et me sõltume tehnoloogiast üha suuremal ja suuremal määral. Kui uurida näiteks püüdlusi tehisintellekti vallas ja vaadelda loodud rakendusi, siis pole just keeruline märgata, et tegevus põhineb suuresti hasardil ja nö kogukondlik heaolu pole eesmärk omaette, kui mõtet veel pisut edasi arendada võib jõuda ka järelduseni, et terve IT valdkond on „tekitatud vajadus“. Väärtusest ja vajadusest on arusaamisi ilmselt seinast seina. Ses plaanis on mõistlik tuletada meelde, et silmas tuleks pidada ka laiemat pilti. Toodud sipelgapesa võrdlus tekitas küll mõtte, et iga indiviidi isikliku kasu maksimeerimise püüe võib viia ka süsteemi kasumi maksimeerimiseni (kas sipelgakoloonia just mitte nii ei toimi?).<br />
Seni on räägitud IT kui igavesti innovatiivse ala võimest majandust edendada. Tegelikkuses põhineb see majandusharu suuresti emotsioonidel ja it projektid ebaõnnestuvad suure tõenäosusega. Üha tihedam revolutsioonilise lahenduste leidmine pole küll usutav, aga segaseks jääb ka see, miks üldse peaks tehnoloogia majanduskasvu toimumiseks tegema hiiglaslikke hüppeid iga aasta või iga kuu. Nõnda emotsionaalset väidet võiks pisut põhjendada. Konkreetsest graafikust efektiivsuse dünaamikast sellist järeldust teha on pisut kahtlane. Lisaks pole ka majandustõusu ja kogukonna heaolu samastamine silmnähtavalt loogiline, kui mõelda, et majandusteooriad käsitlevad inimesi kui hedonistlikke sotsiopaate (fraas unustatud allikast). Sageli vastab küll tõele, et mingi üllama idee nimel alustatud ettevõtmine osutub majanduslikult tasuvaks, aga juba soovitus sotsiaalseks mõtlemiseks sellist loogikat järgida on vastuoluline. Mõtlemapanev loeng!<br />
'''Robootika'''<br />
Igasugune õpetamise juures võiks läbi mõelda mida õpetada, mis peaks olema lõpptulemus ja millised meetodid sobivad kõige paremini eesmärgi saavutamiseks. Seega võiks ka iga loeng olla läbimõeldud : miks, mida, kuidas. Robootikaklubist oli juttu juba esimeses loengus ja järgnevas loengus selles vallas midagi uut ei lisandunud. Lisandus suurel hulgal kriitikat ja väiteid pedagoogika ja ka teiste õppejõudude suunas. Ma saan aru, et ITK osaleb õpilastele robootikaringide korraldamises ja teeb koostööd disaini tudengitega, mis iseenesest on huvitav ning loengus võikski keskenduda konkreetsele tööle. Antud formaadis jätab loeng läbimõtlemata augutäite mulje. Loengu probleemipüstituse ja esitatud väidete valguses võiks üle vaadata eelkõige loengu läbiviimise viisi. Ma ei eita, et reaalainete õpetamises esineb probleeme ja nendega tuleb tegeleda, kuid paraku suudavad pedagoogikat õpetavad või õigeid lahendusi jutlustavad inimesed liiga sageli kogu oma sõnumi edastada vormis, mida nad parajasti materdavad. <br />
Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas<br />
Loeng tuuleveskitega võitlemisest, huvitav kuid struktureerimata ja seetõttu raskesti jälgitav. Püüdsin teha mõttes loengu kokkuvõtte: võrgukuritegevus on internetiajastu paratamatu kaasprodukt, kusjuures kuritegelike motiividega inimesed suudavad teha oma tööd efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Arvestades arvutite kasutamist nii erinevate kontrollmehhanismide juhtimisel (nt tuumajaamades) kui ka inimeste sõltuvust erinevatest e-teenustest oleme loonud haavatava keskkonna ja selle kaitsmine pakub küll huvitavat ja väljakutsuvat tööd, kuid pidevas kaotusseisus olemisega on juba ette lepitud. On see lihtsalt ametnikumentaliteet või reaalne paratamatus? Kui ma esimese loengu juures mõtisklesin innovatsioni juhtimise mõttekuse üle, siis ehk oleks just infoturbe valdkonnas vajalik paradigma muutus. Tegelikult oli loeng põnev ja töö tundub huvitav. Töörühma üheks ülesandeks on teavitustöö. Eeldusel, et me ei arva nagu peaksid inimesed Internetist loobuma sarnaneb teavitamine maantee äärde järgmise sildi püstitamisega.<br />
<br />
'''<br />
Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi'''<br />
Teeviit. Tehtud akadeemilise töö kokkuvõttes käsitleti põgusalt ka teadlase ülesandeid. Siinkohal tekkis küsimus, kas teadlane peaks tegelema äriga ja kas juhul, kui ta seda teeb pole tegemist mitte spetsialistiga. Isiklikult minul on raske tunnustada nn 21. sajandi professionaalset teadlast teadlasena. Paratamatult tekib konflikt ärihuvide ja ühiskondlike huvide vahel ning kaob teadlase kui erapooletu eksperdi roll. <br />
Suur osa loengust keskendus ülikoolide võrdlemisele. Teema, millest Eestis kõneldakse nõnda tihti, et tegemist näikse olevat kinnisideega. Kui suunata sellesse kulunud energiast osa reaalsesse akadeemilisse töösse paraneksid lõppkokkuvõttes ka tulemused edetabelites ja üliõpilased teeks nt vahet Martin Luther King’i ja Martin Lutheri vahel. Teisalt tuleb ülikoolil loomulikult hinnata oma tegevust võrdluses teiste ülikoolidega ja ka arengut tuleb tunnustada, kuid kohati tundub edetabelitega tegelemine liiga ülepingutatud. Näiteks, kas Hiina superarvuti näitab säälse kõrghariduse ja teaduse edu ülejäänud maailma ees? <br />
Lisaks arvan, et vähemalt hetkel inimeste huvi Eesti ülikoolides õppimise vastu ei sõltu mitte niivõrd meie koolide positsioonist erinevates edetabelites vaid hariduse hinnast.</div>Kpaabohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaabo&diff=35160User:Kpaabo2011-09-21T21:04:24Z<p>Kpaabo: Created page with '' == Küsimus B == Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registree…'</p>
<hr />
<div>'<br />
== Küsimus B ==<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? <br />
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? <br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
Arvestusel läbi kukkudes on võimalik koostöös õppejõuga sooritada nö järeltöö.<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga.<br />
Järelarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.<br />
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta.<br />
Riigieelarvevälisel kohal õppides on korduseksamid ja kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.<br />
==Küsimus 5 ==<br />
<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br />
<br />
<br />
== Vastus ==<br />
<br />
<br />
Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust: <br />
# tervislikel põhjustel kuni 2 aastat;<br />
# lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni;<br />
# Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üheks aastaks;<br />
# muudel juhtudel kuni üheks aataks.<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
Juhul, kui õpilane soovib akadeemilisele puhkusele minna kolmel esimesel juhul tuleb avaldusele lisada tõend või lapse sünnitunnistus.<br />
Muudel juhtudel saab akadeemilist puhkust taotleda semestri punase joone päevani.<br />
Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Avaldus tuleb esitada enne akadeemilise puhkuse lõpukuupäeva. <br />
Puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb lõpu kuupäev lõpetamise avalduses muuta varasemaks.(?)<br />
Akadeemilisel puhkusel olles saab aineid deklareerida vaid lapsehoolduspuhkuse korral. <br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.</div>Kpaabo