https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KpaakspuICO wiki - User contributions [en]2026-06-21T00:29:29ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ulgurmutid&diff=63747Ulgurmutid2013-05-29T22:26:41Z<p>Kpaakspu: </p>
<hr />
<div>==Tiimi liikmed==<br />
* Kristi Paakspuu<br />
* Madis Peep<br />
* Mardo Pahk<br />
<br />
<br />
==Idee==<br />
Idee on luua automatiseeritud external javascripti failide loomise keskkond mille sisu saab hallata antud keskkonnas ning saada ka mingisugust statistikat (pageviews).<br />
<br />
==XML==<br />
<br />
===XML===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<Tags><br />
<Tag ID="1" Hash="ef829858697fad3a25da0692aaaeca0b"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363536429597</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536436040</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536463034</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536470586</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>4</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>2</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="mikumaa.ee"><br />
Mingi mikumaa site.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="2" Hash="3714b76ba5767f5a4c490a29db299136"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539079235</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539089011</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539098178</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539106934</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539126730</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539137630</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539146094</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>1</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="makaronid.ee"><br />
Leht makaronidest.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello V66ld!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="3" Hash="eff7d5dba32b4da32d9a67a519434d3f"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539345886</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539354250</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539361690</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539370959</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539379614</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539386845</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539395532</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>7</Today><br />
<Last_hour>7</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="bad.com"><br />
Bad.com - the baddest site on the web.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Oh harro!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
</Tags><br />
</pre><br />
<br />
===XML Schema===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="Tags"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Tag"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Timestamps"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Timestamp" type="xs:unsignedLong" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Stats"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Pageviews"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Total" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Today" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Last_hour" type="xs:unsignedByte" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Description"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="URL" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Script"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="Hash" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 1===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõigide scriptide hashid (nende järgi tuntakse ära mis linki päriti).<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@Hash"/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 2===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Scriptid millele lingid hakkavad viitama<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><xsl:value-of select="Script"/></li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 3===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõik timestampid. Kui nüüd kombineerida need hashiga, siis saame teada mis kellaajal mingit scripti on laetud ning kui palju (sisuliselt mingi scripti pageview-de arv).<br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
Järgmised timestampid:<br />
<xsl:for-each select="Timestamps/Timestamp"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
<br/><br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
<br />
==API dokumentatsioon==<br />
<br />
===Alert===<br />
* <b>GetAllAlerts(string id, string pass)</b> Tagastab kasutaja kõik Alertid.<br />
* <b>GetAlertById(string id, string pass, int alertId)</b> Tagastab Alerti selle Id järgi.<br />
* <b>Post(string id, string pass, int scriptId, string email, int pageV)</b> Loob uue Alert-i skriptile.<br />
* <b>Put(string id, string pass, int alertId, int scriptId, string email, int pageV)</b> Uuendab Alert-i andmeid.<br />
* <b>Delete(string id, string pass, int alertId)</b> Kustutab Alert-i.<br />
<br />
===Hit===<br />
* <b>GetScript(string hash)</b> Tagastab skripti sisu selle hash-i järgi. Hash käitub Id-na ja on turvalisem, kui tavaline Id.<br />
<br />
===Script===<br />
* <b>Get(string id, string pass)</b> Tagastab kõik kasutaja skriptid.<br />
* <b>GetAllSitesPageview(string id, string pass)</b> Tagastab kõik kasutaja leheküljed ja lehekülastatavusearvud.<br />
* <b>GetSitePageviewsById(string id, string pass, int scriptId)</b> Tagastab skripti lehekülastatavuse selle skripti Id järgi.<br />
* <b>GetScriptById(string id, string pass, int scriptId)</b> Tagastab skripti selle Id järgi.<br />
* <b>Post(string id, string pass, [FromBody]Script temp)</b> Loob uue skripti kasutajale.<br />
* <b>Put(string id, string pass, int scriptId, [FromBody]Script temp)</b> Uuendab skripti, mille Id on antud.<br />
* <b>Delete(string id, string pass, int scriptId)</b> Kustutab skripti selle skripti Id järgi.<br />
<br />
===Url===<br />
* <b>GetScriptUrlById(string id, string pass, int scriptId)</b> Tagastab skripti (valitud skripti Id järgi) URL-i.<br />
* <b>GetScriptUrlList(string id, string pass)</b> Tagastav kasutaja kõikide skriptide URL-id.<br />
<br />
===User===<br />
* <b>Get(string id,string pass)</b> Teeb kasutaja parooli hash-i kujule. Kasutatakse MD5Hash-i.<br />
* <b>Post(string id, string pass, string email, string first, string last)</b> Loob uue kasutaja.</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ulgurmutid&diff=63739Ulgurmutid2013-05-29T22:04:14Z<p>Kpaakspu: </p>
<hr />
<div>==Tiimi liikmed==<br />
* Kristi Paakspuu<br />
* Madis Peep<br />
* Mardo Pahk<br />
<br />
<br />
==Idee==<br />
Idee on luua automatiseeritud external javascripti failide loomise keskkond mille sisu saab hallata antud keskkonnas ning saada ka mingisugust statistikat (pageviews).<br />
<br />
==XML==<br />
<br />
===XML===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<Tags><br />
<Tag ID="1" Hash="ef829858697fad3a25da0692aaaeca0b"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363536429597</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536436040</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536463034</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536470586</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>4</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>2</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="mikumaa.ee"><br />
Mingi mikumaa site.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="2" Hash="3714b76ba5767f5a4c490a29db299136"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539079235</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539089011</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539098178</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539106934</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539126730</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539137630</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539146094</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>1</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="makaronid.ee"><br />
Leht makaronidest.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello V66ld!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="3" Hash="eff7d5dba32b4da32d9a67a519434d3f"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539345886</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539354250</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539361690</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539370959</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539379614</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539386845</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539395532</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>7</Today><br />
<Last_hour>7</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="bad.com"><br />
Bad.com - the baddest site on the web.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Oh harro!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
</Tags><br />
</pre><br />
<br />
===XML Schema===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="Tags"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Tag"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Timestamps"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Timestamp" type="xs:unsignedLong" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Stats"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Pageviews"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Total" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Today" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Last_hour" type="xs:unsignedByte" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Description"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="URL" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Script"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="Hash" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 1===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõigide scriptide hashid (nende järgi tuntakse ära mis linki päriti).<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@Hash"/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 2===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Scriptid millele lingid hakkavad viitama<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><xsl:value-of select="Script"/></li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 3===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõik timestampid. Kui nüüd kombineerida need hashiga, siis saame teada mis kellaajal mingit scripti on laetud ning kui palju (sisuliselt mingi scripti pageview-de arv).<br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
Järgmised timestampid:<br />
<xsl:for-each select="Timestamps/Timestamp"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
<br/><br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
<br />
==API dokumentatsioon==<br />
<br />
===Alert===<br />
<li><b>GetAllAlerts(string id, string pass)</b> Tagastab kasutaja kõik Alertid.<br />
<li><b>GetAlertById(string id, string pass, int alertId)</b> Tagastab Alerti selle Id järgi.<br />
<li><b>Post(string id, string pass, int scriptId, string email, int pageV)</b> Loob uue Alert-i skriptile.<br />
<li><b>Put(string id, string pass, int alertId, int scriptId, string email, int pageV)</b> Uuendab Alert-i andmeid.<br />
<li><b>Delete(string id, string pass, int alertId)</b> Kustutab Alert-i.<br />
<br />
===Hit===<br />
<li><b>GetScript(string hash)</b> Tagastab skripti sisu selle hash-i järgi. Hash käitub Id-na ja on turvalisem, kui tavaline Id.<br />
<br />
===Script===<br />
<li><b>Get(string id, string pass)</b> Tagastab kõik kasutaja skriptid.<br />
<li><b>GetAllSitesPageview(string id, string pass)</b> Tagastab kõik kasutaja leheküljed ja lehekülastatavusearvud.<br />
<li><b>GetSitePageviewsById(string id, string pass, int scriptId)</b> Tagastab skripti lehekülastatavuse selle skripti Id järgi.<br />
<li><b>GetScriptById(string id, string pass, int scriptId)</b> Tagastab skripti selle Id järgi.<br />
<li><b>Post(string id, string pass, [FromBody]Script temp)</b> Loob uue skripti kasutajale.<br />
<li><b>Put(string id, string pass, int scriptId, [FromBody]Script temp)</b> Uuendab skripti, mille Id on antud.<br />
<li><b>Delete(string id, string pass, int scriptId)</b> Kustutab skripti selle skripti Id järgi.<br />
<br />
===Url===<br />
<li><b>GetScriptUrlById(string id, string pass, int scriptId)</b> Tagastab skripti (valitud skripti Id järgi) URL-i.<br />
<li><b>GetScriptUrlList(string id, string pass)</b> Tagastav kasutaja kõikide skriptide URL-id.<br />
<br />
===User===<br />
<li><b>Get(string id,string pass)</b> Teeb kasutaja parooli hash-i kujule. Kasutatakse MD5Hash-i.<br />
<li><b>Post(string id, string pass, string email, string first, string last)</b> Loob uue kasutaja.</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ulgurmutid&diff=63737Ulgurmutid2013-05-29T22:01:06Z<p>Kpaakspu: </p>
<hr />
<div>==Tiimi liikmed==<br />
* Kristi Paakspuu<br />
* Madis Peep<br />
* Mardo Pahk<br />
<br />
<br />
==Idee==<br />
Idee on luua automatiseeritud external javascripti failide loomise keskkond mille sisu saab hallata antud keskkonnas ning saada ka mingisugust statistikat (pageviews).<br />
<br />
==XML==<br />
<br />
===XML===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<Tags><br />
<Tag ID="1" Hash="ef829858697fad3a25da0692aaaeca0b"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363536429597</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536436040</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536463034</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536470586</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>4</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>2</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="mikumaa.ee"><br />
Mingi mikumaa site.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="2" Hash="3714b76ba5767f5a4c490a29db299136"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539079235</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539089011</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539098178</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539106934</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539126730</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539137630</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539146094</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>1</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="makaronid.ee"><br />
Leht makaronidest.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello V66ld!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="3" Hash="eff7d5dba32b4da32d9a67a519434d3f"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539345886</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539354250</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539361690</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539370959</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539379614</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539386845</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539395532</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>7</Today><br />
<Last_hour>7</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="bad.com"><br />
Bad.com - the baddest site on the web.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Oh harro!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
</Tags><br />
</pre><br />
<br />
===XML Schema===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="Tags"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Tag"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Timestamps"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Timestamp" type="xs:unsignedLong" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Stats"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Pageviews"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Total" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Today" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Last_hour" type="xs:unsignedByte" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Description"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="URL" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Script"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="Hash" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 1===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõigide scriptide hashid (nende järgi tuntakse ära mis linki päriti).<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@Hash"/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 2===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Scriptid millele lingid hakkavad viitama<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><xsl:value-of select="Script"/></li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 3===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõik timestampid. Kui nüüd kombineerida need hashiga, siis saame teada mis kellaajal mingit scripti on laetud ning kui palju (sisuliselt mingi scripti pageview-de arv).<br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
Järgmised timestampid:<br />
<xsl:for-each select="Timestamps/Timestamp"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
<br/><br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
<br />
==API dokumentatsioon==<br />
<br />
===Alert===<br />
<li>GetAllAlerts(string id, string pass) Tagastab kasutaja kõik Alertid.<br />
<li>GetAlertById(string id, string pass, int alertId) Tagastab Alerti selle Id järgi.<br />
<li>Post(string id, string pass, int scriptId, string email, int pageV) Lob uue alerdi skriptile.<br />
<li>Put(string id, string pass, int alertId, int scriptId, string email, int pageV) Uuendab Alert-i andmeid.<br />
<li>Delete(string id, string pass, int alertId) Kustutuab Alert-i.<br />
<br />
===Hit===<br />
<li>GetScript(string hash) Tagastab skripti sisu selle hash-i järgi. Hash käitub Id-na ja on turvalisem, kui tavaline Id.<br />
<br />
===Script===<br />
<li>Get(string id, string pass) Tagastab kõik kasutaja skriptid.<br />
<li>GetAllSitesPageview(string id, string pass) Tagastab kõik kasutaja leheküljed ja lehekülastatavusearvud.<br />
<li>GetSitePageviewsById(string id, string pass, int scriptId) Tagastab skripti lehekülastatavuse selle skripti Id järgi.<br />
<li>GetScriptById(string id, string pass, int scriptId) Tagastab skripti selle Id järgi.<br />
<li>Post(string id, string pass, [FromBody]Script temp) Loob uue skripti kasutajale.<br />
<li>Put(string id, string pass, int scriptId, [FromBody]Script temp) Uuendab skripti, mille Id on antud.<br />
<li>Delete(string id, string pass, int scriptId) Kustutab skripti selle skripti Id järgi.<br />
<br />
Url<br />
GetScriptUrlById(string id, string pass, int scriptId) Tagastab skripti (valitud skripti Id järgi) URL-i.<br />
GetScriptUrlList(string id, string pass) Tagastav kasutaja kõikide skriptide URL-id.<br />
<br />
User<br />
Get(string id,string pass) Teeb kasutaja parooli hash-i kujule. Kasutatakse MD5Hash-i.<br />
Post(string id, string pass, string email, string first, string last) Loob uue kasutaja.</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ulgurmutid&diff=63736Ulgurmutid2013-05-29T21:59:19Z<p>Kpaakspu: </p>
<hr />
<div>==Tiimi liikmed==<br />
* Kristi Paakspuu<br />
* Madis Peep<br />
* Mardo Pahk<br />
<br />
<br />
==Idee==<br />
Idee on luua automatiseeritud external javascripti failide loomise keskkond mille sisu saab hallata antud keskkonnas ning saada ka mingisugust statistikat (pageviews).<br />
<br />
==XML==<br />
<br />
===XML===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<Tags><br />
<Tag ID="1" Hash="ef829858697fad3a25da0692aaaeca0b"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363536429597</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536436040</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536463034</Timestamp><br />
<Timestamp>1363536470586</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>4</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>2</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="mikumaa.ee"><br />
Mingi mikumaa site.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="2" Hash="3714b76ba5767f5a4c490a29db299136"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539079235</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539089011</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539098178</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539106934</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539126730</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539137630</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539146094</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>4</Today><br />
<Last_hour>1</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="makaronid.ee"><br />
Leht makaronidest.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Hello V66ld!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
<Tag ID="3" Hash="eff7d5dba32b4da32d9a67a519434d3f"><br />
<Timestamps><br />
<Timestamp>1363539345886</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539354250</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539361690</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539370959</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539379614</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539386845</Timestamp><br />
<Timestamp>1363539395532</Timestamp><br />
</Timestamps><br />
<Stats><br />
<Pageviews><br />
<Total>7</Total><br />
<Today>7</Today><br />
<Last_hour>7</Last_hour><br />
</Pageviews><br />
</Stats><br />
<Description URL="bad.com"><br />
Bad.com - the baddest site on the web.<br />
</Description><br />
<Script type="javascript/text"><br />
alert('Oh harro!');<br />
</Script><br />
</Tag><br />
</Tags><br />
</pre><br />
<br />
===XML Schema===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="Tags"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Tag"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Timestamps"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Timestamp" type="xs:unsignedLong" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Stats"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Pageviews"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="Total" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Today" type="xs:unsignedByte" /><br />
<xs:element name="Last_hour" type="xs:unsignedByte" /><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Description"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="URL" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="Script"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedByte" use="required" /><br />
<xs:attribute name="Hash" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 1===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõigide scriptide hashid (nende järgi tuntakse ära mis linki päriti).<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@Hash"/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 2===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Scriptid millele lingid hakkavad viitama<br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
<li><xsl:value-of select="Script"/></li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
===XSLT 3===<br />
<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<body><br />
Kõik timestampid. Kui nüüd kombineerida need hashiga, siis saame teada mis kellaajal mingit scripti on laetud ning kui palju (sisuliselt mingi scripti pageview-de arv).<br />
<ol><br />
<xsl:for-each select="Tags/Tag"><br />
Järgmised timestampid:<br />
<xsl:for-each select="Timestamps/Timestamp"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
<br/><br/><br />
</xsl:for-each><br />
</ol><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
<br />
Alert<br />
GetAllAlerts(string id, string pass) Tagastab kasutaja kõik Alertid.<br />
GetAlertById(string id, string pass, int alertId) Tagastab Alerti selle Id järgi.<br />
Post(string id, string pass, int scriptId, string email, int pageV) Lob uue alerdi skriptile.<br />
Put(string id, string pass, int alertId, int scriptId, string email, int pageV) Uuendab Alert-i andmeid.<br />
Delete(string id, string pass, int alertId) Kustutuab Alert-i.<br />
<br />
Hit<br />
GetScript(string hash) Tagastab skripti sisu selle hash-i järgi. Hash käitub Id-na ja on turvalisem, kui tavaline Id.<br />
<br />
Script<br />
Get(string id, string pass) Tagastab kõik kasutaja skriptid.<br />
GetAllSitesPageview(string id, string pass) Tagastab kõik kasutaja leheküljed ja lehekülastatavusearvud.<br />
GetSitePageviewsById(string id, string pass, int scriptId) Tagastab skripti lehekülastatavuse selle skripti Id järgi.<br />
GetScriptById(string id, string pass, int scriptId) Tagastab skripti selle Id järgi.<br />
Post(string id, string pass, [FromBody]Script temp) Loob uue skripti kasutajale.<br />
Put(string id, string pass, int scriptId, [FromBody]Script temp) Uuendab skripti, mille Id on antud.<br />
Delete(string id, string pass, int scriptId) Kustutab skripti selle skripti Id järgi.<br />
<br />
Url<br />
GetScriptUrlById(string id, string pass, int scriptId) Tagastab skripti (valitud skripti Id järgi) URL-i.<br />
GetScriptUrlList(string id, string pass) Tagastav kasutaja kõikide skriptide URL-id.<br />
<br />
User<br />
Get(string id,string pass) Teeb kasutaja parooli hash-i kujule. Kasutatakse MD5Hash-i.<br />
Post(string id, string pass, string email, string first, string last) Loob uue kasutaja.</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=A_Bunch_Of_Asians&diff=59722A Bunch Of Asians2012-12-20T00:04:25Z<p>Kpaakspu: /* Final version */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
= Kirjeldus = <br />
GravityGolf on meelelahutuslik mäng, mis on XNA baasil. Mängu põhimõte on sarnane tavalise golfiga. Mängu teevad eriliseks väljakul olevad magneetilised takistused. Iga tase on läbitud siis, kui pall on augus.<br />
<br />
== Features ==<br />
*Metallist pall<br />
*5 taset<br />
*Erilised takistused<br />
<br />
== Pildid Mängust ==<br />
Hetkel puuduvad.<br />
<br />
= Tööjaotus =<br />
*Mardo Pahk - Projekti juht,<br />
*Kristi Paakspuu - Palli liikumine,<br />
*Madis Peep - Graafika,<br />
*Kaur Pääro - Story,<br />
*Kaspar Urban - Keskkond, füüsika,<br />
<br />
*Terve Meeskond -<br />
**Maailma füüsika<br />
**Palli füüsika<br />
**Põrkumine ja tõukumine<br />
**Ekraani mõõtmed<br />
**Gravity free zone<br />
**Muud objektid<br />
**Igasugu muud probleemid mis ette jäävad lahendame tiimina (We are like the Avengers[http://fc03.deviantart.net/fs70/i/2012/138/d/8/chibi_avengers_by_cheerubi-d509xpm.png])<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
'''Milles seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et teeme vana uueks. Võtame klassikalise golfi ning anname mängule uue ilme.<br />
<br />
'''Aga milles siis ikkagi seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et objekt, mida kasutaja liigutama hakkab, seisab paigal ning objektile antakse mingi energia liikumiseks, et jõuda punktist A punkti B. Energia liikumiseks ja trajektoor sisestatakse kasutaja poolt tänu kursorile. Hoides hiire vasakut hiireklahvi all tekib ekraanile joon objektist kursorini. Joone pikkus paneb paika energia. Selleks, et mäng ei oleks liiga lihtne, on seal ka takistavad objektid: tõmbuvad, tõukuvad ja nullivad väljad. Peale takistavate väljade on ka igal maailmal erinevad omadused. Omadused nagu tuul, mis puhub sind trajektoorilt, ning pind millelt liigutakse. Kokkuvõttes: (gravity) golf.<br />
<br />
'''Kas pallil on elusid kui seda lastakse või imetakse auku?'''<br />
Ei.<br />
<br />
'''Mis juhtub kui sind imetakse auku?'''<br />
Pall läheb katki. Alustad uuesti.<br />
<br />
'''Miks pall katki läheb?'''<br />
See on seoses stooriga. Hiljem näeb.<br />
<br />
'''Mängul on stoori?'''<br />
Jah. Kui aega jääb siis mäng jookseb stooriga käsikäes ning peaks saama juba normaalse kogemuse mängust (ei ole tuim hiirega klõpsimine vaid vahepeal saab pilte ka vaadata).<br />
<br />
'''Kas mäng tuleb ainult PC peale?'''<br />
Ei. Kui aega jääb, siis tuleb mäng ka Windows Phone'i peale. Kunas Phone'ile ei tohiks olla sellise mängu loomine suur müstika (kood enamjaolt sama, aga erinevusi ikka on), siis on viimane täiesti teostatav. Samuti kaalume ka Xbox'i võimalusi.<br />
<br />
<br />
<br />
===Must Have===<br />
<br />
'''Palli liikumine maailmas:'''<br /><br />
Pall liigub, kui hiirega tõmmata joon ekraanil. Joon peab olema tõmmatud palli lähedalt suunda, kuhu mängija soovib, et pall liiguks. Mida pikema joone mängija mängija ekraani peal tõmbab, seda kiiremini pall liigub. Pall kaotab ka hoogu liikumisel, see tähendab, et pall liigub aeglustuvalt ja jääb lõpuks seisma. Kui tuleb ette takistus või sein, mis pole magneetiline, siis pall põrkab. Vastavalt takistustele võib pall ka suunda muuta.<br />
<br />
'''Palli sihtimismehhanismist:'''<br /><br />
Sihtimismehhanism aitab mängijal palli suunata ning palli löögi tugevust määrata. Hiireklahvi alla vajutamisel tekib sihtimiseks palli ja kursori vahele joon. Mida kaugemal kursor pallist on, seda tugevam on löök. Kui kursor on palli lähedal, siis on sihtimisjoon roheline (nõrk löök). Kui kursor liigub pallist kaugemale, siis joon muudab värvi(roheline,kollane,oranz,punane). Maksimaalset löögitugevust määrab punane joon. Kui mängija laseb hiireklahvi lahti, siis läheb pall liikuma, samas jääb sihtimisjoon alles sellisel kujul nagu ta oli, kui klahv lahti lasti, kuid muutub halliks (sihtimisjoon muutub abijooneks). Seda sellepärast, et mängijal oleks järgmisel löögil lihtsam sihti ning kiirust valida. Peale igat lööki uuendatakse abijoont.<br />
<br />
'''Objektid maailmas:'''<br /><br />
Magnetid ja mustad augud on mängijat takistavad või abistavad objektid. On olemas kahte tüüpi magneteid. Osad magnetid tõmbavad palli enda poole (sinised magnetid) ning teised magnetid lükkavad palli eemale(punased magnetid). Magnetitel on ümber läbipaistev energiaväli, mis näitab mängijale, kui kaugelt hakkab magnet palli mõjutama. Mustad augud tõmbavad palli enda poole ning võivad palli endasse imeda. Mustal augul on samuti energiaväli ümber. Mängus võib leida erineva suurusega magneteid ning musti auke.<br />
<br />
'''Kuidas maailmad muutuvad, objektid/takistused?'''<br /><br />
Tasemeid on esialgu kokku viis. Taseme läbimisel pääsed edasi järgmisesse tasemesse. Iga tase erineb maastiku poolest, mis mõjutab palli liikumist (täpsemalt nice to have sektsioonis). Pall peab jõudma mänguvälja lõpus olevasse auku, et pääseda edasi ja et mäng võita, tuleb läbida kõik tasemed. Igal tasemel asuvad kahte tüüpi väljad, mis takistavad liikumist. Ühed väljad tõmbavad palli, teised tõukavad.<br />
<br />
'''Mängu esileht:'''<br />
*Alusta mängu - alustab esimesest tasemest mängu<br />
*Edetabel – kuvab uue lehe, kus on tabelis nimi ja skoor<br />
*Abi – õpetus, mis avaneb uuel lehel<br />
*Välju – väljub mängust<br />
<br />
Igal lisa lehel on nupp, et tagasi menüüsse saada.<br />
<br />
<br />
<br />
===Nice To Have=== <br />
* Teeme mängu Windows Phone'le<br />
* Mõjutav maastik - mõjutava maastiku all mõeldakse vastavale tasemele konkreetse maailma tunnusjooni. Näiteks maailmas kus on hästi suur tühi väli tekib iga kindla intervalli tagant tuuleiil mis mõjutab palli liikumistrajektoori.<br />
* Mõjutavad objektid - peale tõukavate ja tõmbavate objektide on maailmas ka n-ö relvad, mis lasevad palli pihta kuule, mis mõjutavad taaskorda palli trajektoori.<br />
* Nullivad väljad - väli kus ei mõju ei tõmbuv ega tõukuv väli.<br />
* Story - mängule on story olemas, aga viimane tuleb külge keevitada tasa ja targu, et kasutaja saaks normaalse kogemuse.<br />
<br />
<br />
= Retsensioonid = <br />
<br />
Esimene retsensioon on koostatud meeskonna Baller [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Baller] analüüsi kohta ja retsensioon asub siin [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Baller].<br />
<br />
Teine retsensioon on koostatud meeskonna RMS [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RMS] prototüübi kohta ja retsensioon asub siin [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS].<br />
<br />
= Prototüüp =<br />
* '''Prototüüp'''[https://dl.dropbox.com/u/91031700/GravityGolf_v0.2134.rar]<br />
<br />
<br />
Kindlasti lisanduvad:<br />
* Parem graafika (väljadele, seinale, augule jne)<br />
* Skoori lugemine<br />
* Maailmate eripära<br />
* Menüü hiirega juhitavaks<br />
* Erinevad maailmad<br />
<br />
<br />
<br />
= Final version =<br />
* [http://www.upload.ee/files/2918854/GravityGolf_V1.2.zip.html: Final version]<br />
* [https://dl.dropbox.com/sh/ox4vl7qhcx4qu1w/l2bcHVep7V/EESTI%20INFOTEHNOLOOGIA%20KOLLED%C5%BD.1.pdf?dl=1: Dokumentatsioon]<br />
<br />
= Log =<br />
==== 1. Oktoober ====<br />
*Kokkusaamine<br />
*Wiki lehe loomine<br />
*Tööjaotuse jagamine<br />
<br />
==== 5. November (kell 01:00) ====<br />
*Analüüs lisatud<br />
<br />
==== 5. November (kell 11:00) ====<br />
*Analüüsis olevad kirjavead parandatud (aitäh Kristi)<br />
<br />
==== 8. November (kell 20:00) ====<br />
Saime kokku ja koodisime. Saime aimu, kuidas:<br />
*menüüd teha<br />
*erinevaid Game State luua<br />
*mängu füüsika toimib<br />
*tagatausta mängul vahetada<br />
Enne kokkusaamist oli valmis kirjutatud palli kiireneva-aeglustuva liikumise ja palli takistustel põrkamise-tõukumise loogika XNA keskkonnas.<br />
<br />
==== 11. November ====<br />
*Retsensioon meeskonna Baller kohta.<br />
<br />
==== 13. November ====<br />
*Mardo sai kokku meeskonna Kajarist liikmega Kalev Kärpuk kes selgitas nende tehtava mängu OOP poolt. Samuti aitas Kalev saada aimu kuidas peaksime ise lähenema OOPile enda mängus. Suured tänud meeskonnale Kajarist.<br />
<br />
==== 16. November ====<br />
*Meeskond sai kokku. Palmers peak'i keegi ei saavutanud... aga sellegi poolest edusammud.<br />
<br />
==== 22. November ====<br />
*Meeskond sai kokku. Tasemete loogika paigas. Objektide loogika paigas. Esialgne menüü paigas. Veel vaja maailmate vahetumise loogika paika panna ja skoor (remember kids - we all love to score).<br />
<br />
==== 25. November ====<br />
*Prototüüp<br />
<br />
==== 4. Detsember ====<br />
*Meeskond sai kokku, valmisid salvestus funktsioonid, helid, aeg, skoor, vahelehed.<br />
<br />
==== 7. Detsember ====<br />
*Meeskond sai kokku. Kood pandi kokku, kuna liikmetel olid eri ülesanded. Kood koos ja töötab (21:00 - 04:00)<br />
<br />
= Lingid = <br />
[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb200104.aspx MSDN XNA Game Studio 4.0]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=A_Bunch_Of_Asians&diff=56819A Bunch Of Asians2012-11-11T20:49:46Z<p>Kpaakspu: /* Log */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
= Kirjeldus = <br />
GravityGolf on meelelahutuslik mäng, mis on XNA baasil. Mängu põhimõte on sarnane tavalise golfiga. Mängu teevad eriliseks väljakul olevad magneetilised takistused. Iga tase on läbitud siis, kui pall on augus.<br />
<br />
== Features ==<br />
*Metallist pall<br />
*5 taset<br />
*Erilised takistused<br />
<br />
== Pildid Mängust ==<br />
Hetkel puuduvad.<br />
<br />
= Tööjaotus =<br />
*Mardo Pahk - Projekti juht,<br />
*Kristi Paakspuu - Palli liikumine,<br />
*Madis Peep - Graafika,<br />
*Kaur Pääro - Story,<br />
*Kaspar Urban - Keskkond, füüsika,<br />
<br />
*Terve Meeskond -<br />
**Maailma füüsika<br />
**Palli füüsika<br />
**Põrkumine ja tõukumine<br />
**Ekraani mõõtmed<br />
**Gravity free zone<br />
**Muud objektid<br />
**Igasugu muud probleemid mis ette jäävad lahendame tiimina (We are like the Avengers[http://fc03.deviantart.net/fs70/i/2012/138/d/8/chibi_avengers_by_cheerubi-d509xpm.png])<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
'''Milles seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et teeme vana uueks. Võtame klassikalise golfi ning anname mängule uue ilme.<br />
<br />
'''Aga milles siis ikkagi seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et objekt, mida kasutaja liigutama hakkab, seisab paigal ning objektile antakse mingi energia liikumiseks, et jõuda punktist A punkti B. Energia liikumiseks ja trajektoor sisestatakse kasutaja poolt tänu kursorile. Hoides hiire vasakut hiireklahvi all tekib ekraanile joon objektist kursorini. Joone pikkus paneb paika energia. Selleks, et mäng ei oleks liiga lihtne, on seal ka takistavad objektid: tõmbuvad, tõukuvad ja nullivad väljad. Peale takistavate väljade on ka igal maailmal erinevad omadused. Omadused nagu tuul, mis puhub sind trajektoorilt, ning pind millelt liigutakse. Kokkuvõttes: (gravity) golf.<br />
<br />
'''Kas pallil on elusid kui seda lastakse või imetakse auku?'''<br />
Ei.<br />
<br />
'''Mis juhtub kui sind imetakse auku?'''<br />
Pall läheb katki. Alustad uuesti.<br />
<br />
'''Miks pall katki läheb?'''<br />
See on seoses stooriga. Hiljem näeb.<br />
<br />
'''Mängul on stoori?'''<br />
Jah. Kui aega jääb siis mäng jookseb stooriga käsikäes ning peaks saama juba normaalse kogemuse mängust (ei ole tuim hiirega klõpsimine vaid vahepeal saab pilte ka vaadata).<br />
<br />
'''Kas mäng tuleb ainult PC peale?'''<br />
Ei. Kui aega jääb, siis tuleb mäng ka Windows Phone'i peale. Kunas Phone'ile ei tohiks olla sellise mängu loomine suur müstika (kood enamjaolt sama, aga erinevusi ikka on), siis on viimane täiesti teostatav. Samuti kaalume ka Xbox'i võimalusi.<br />
<br />
<br />
<br />
===Must Have===<br />
<br />
'''Palli liikumine maailmas:'''<br /><br />
Pall liigub, kui hiirega tõmmata joon ekraanil. Joon peab olema tõmmatud palli lähedalt suunda, kuhu mängija soovib, et pall liiguks. Mida pikema joone mängija mängija ekraani peal tõmbab, seda kiiremini pall liigub. Pall kaotab ka hoogu liikumisel, see tähendab, et pall liigub aeglustuvalt ja jääb lõpuks seisma. Kui tuleb ette takistus või sein, mis pole magneetiline, siis pall põrkab. Vastavalt takistustele võib pall ka suunda muuta.<br />
<br />
'''Palli sihtimismehhanismist:'''<br /><br />
Sihtimismehhanism aitab mängijal palli suunata ning palli löögi tugevust määrata. Hiireklahvi alla vajutamisel tekib sihtimiseks palli ja kursori vahele joon. Mida kaugemal kursor pallist on, seda tugevam on löök. Kui kursor on palli lähedal, siis on sihtimisjoon roheline (nõrk löök). Kui kursor liigub pallist kaugemale, siis joon muudab värvi(roheline,kollane,oranz,punane). Maksimaalset löögitugevust määrab punane joon. Kui mängija laseb hiireklahvi lahti, siis läheb pall liikuma, samas jääb sihtimisjoon alles sellisel kujul nagu ta oli, kui klahv lahti lasti, kuid muutub halliks (sihtimisjoon muutub abijooneks). Seda sellepärast, et mängijal oleks järgmisel löögil lihtsam sihti ning kiirust valida. Peale igat lööki uuendatakse abijoont.<br />
<br />
'''Objektid maailmas:'''<br /><br />
Magnetid ja mustad augud on mängijat takistavad või abistavad objektid. On olemas kahte tüüpi magneteid. Osad magnetid tõmbavad palli enda poole (sinised magnetid) ning teised magnetid lükkavad palli eemale(punased magnetid). Magnetitel on ümber läbipaistev energiaväli, mis näitab mängijale, kui kaugelt hakkab magnet palli mõjutama. Mustad augud tõmbavad palli enda poole ning võivad palli endasse imeda. Mustal augul on samuti energiaväli ümber. Mängus võib leida erineva suurusega magneteid ning musti auke.<br />
<br />
'''Kuidas maailmad muutuvad, objektid/takistused?'''<br /><br />
Tasemeid on esialgu kokku viis. Taseme läbimisel pääsed edasi järgmisesse tasemesse. Iga tase erineb maastiku poolest, mis mõjutab palli liikumist (täpsemalt nice to have sektsioonis). Pall peab jõudma mänguvälja lõpus olevasse auku, et pääseda edasi ja et mäng võita, tuleb läbida kõik tasemed. Igal tasemel asuvad kahte tüüpi väljad, mis takistavad liikumist. Ühed väljad tõmbavad palli, teised tõukavad.<br />
<br />
'''Mängu esileht:'''<br />
*Alusta mängu - alustab esimesest tasemest mängu<br />
*Edetabel – kuvab uue lehe, kus on tabelis nimi ja skoor<br />
*Abi – õpetus, mis avaneb uuel lehel<br />
*Välju – väljub mängust<br />
<br />
Igal lisa lehel on nupp, et tagasi menüüsse saada.<br />
<br />
<br />
<br />
===Nice To Have=== <br />
* Teeme mängu Windows Phone'le<br />
* Mõjutav maastik - mõjutava maastiku all mõeldakse vastavale tasemele konkreetse maailma tunnusjooni. Näiteks maailmas kus on hästi suur tühi väli tekib iga kindla intervalli tagant tuuleiil mis mõjutab palli liikumistrajektoori.<br />
* Mõjutavad objektid - peale tõukavate ja tõmbavate objektide on maailmas ka n-ö relvad, mis lasevad palli pihta kuule, mis mõjutavad taaskorda palli trajektoori.<br />
* Nullivad väljad - väli kus ei mõju ei tõmbuv ega tõukuv väli.<br />
* Story - mängule on story olemas, aga viimane tuleb külge keevitada tasa ja targu, et kasutaja saaks normaalse kogemuse.<br />
<br />
<br />
= Retsensioonid = <br />
<br />
Esimene retsensioon on koostatud meeskonna Baller [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Baller]analüüsi kohta ja retsensioon asub siin [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Baller].<br />
<br />
<br />
= Log =<br />
==== 1. Oktoober ====<br />
*Kokkusaamine<br />
*Wiki lehe loomine<br />
*Tööjaotuse jagamine<br />
<br />
==== 5. November (kell 01:00) ====<br />
*Analüüs lisatud<br />
<br />
==== 5. November (kell 11:00) ====<br />
*Analüüsis olevad kirjavead parandatud (aitäh Kristi)<br />
<br />
==== 8. November (kell 20:00) ====<br />
Saime kokku ja koodisime. Saime aimu, kuidas:<br />
*menüüd teha<br />
*erinevaid Game State luua<br />
*mängu füüsika toimib<br />
*tagatausta mängul vahetada<br />
Enne kokkusaamist oli valmis kirjutatud palli kiireneva-aeglustuva liikumise ja palli takistustel põrkamise-tõukumise loogika XNA keskkonnas.<br />
<br />
==== 11. November ====<br />
*Retsensioon meeskonna Baller kohta.<br />
<br />
= Lingid = <br />
[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb200104.aspx MSDN XNA Game Studio 4.0]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=A_Bunch_Of_Asians&diff=56567A Bunch Of Asians2012-11-08T23:39:12Z<p>Kpaakspu: /* 1. Oktoober */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
= Kirjeldus = <br />
GravityGolf on meelelahutuslik mäng, mis on XNA baasil. Mängu põhimõte on sarnane tavalise golfiga. Mängu teevad eriliseks väljakul olevad magneetilised takistused. Iga tase on läbitud siis, kui pall on augus.<br />
<br />
== Features ==<br />
*Metallist pall<br />
*5 taset<br />
*Erilised takistused<br />
<br />
== Pildid Mängust ==<br />
Hetkel puuduvad.<br />
<br />
= Tööjaotus =<br />
*Mardo Pahk - Projekti juht,<br />
*Kristi Paakspuu - Palli liikumine,<br />
*Madis Peep - Graafika,<br />
*Kaur Pääro - Story,<br />
*Kaspar Urban - Keskkond, füüsika,<br />
<br />
*Terve Meeskond -<br />
1)Maailma füüsika<br />
2)Palli füüsika<br />
3)Põrkumine ja tõukumine<br />
4)Ekraani mõõtmed<br />
5)Gravity free zone<br />
6)Muud objektid<br />
7)<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
'''Milles seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et teeme vana uueks. Võtame klassikalise golfi ning anname mängule uue ilme.<br />
<br />
'''Aga milles siis ikkagi seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et objekt, mida kasutaja liigutama hakkab, seisab paigal ning objektile antakse mingi energia liikumiseks, et jõuda punktist A punkti B. Energia liikumiseks ja trajektoor sisestatakse kasutaja poolt tänu kursorile. Hoides hiire vasakut hiireklahvi all tekib ekraanile joon objektist kursorini. Joone pikkus paneb paika energia. Selleks, et mäng ei oleks liiga lihtne, on seal ka takistavad objektid: tõmbuvad, tõukuvad ja nullivad väljad. Peale takistavate väljade on ka igal maailmal erinevad omadused. Omadused nagu tuul, mis puhub sind trajektoorilt, ning pind millelt liigutakse. Kokkuvõttes: (gravity) golf.<br />
<br />
'''Kas pallil on elusid kui seda lastakse või imetakse auku?'''<br />
Ei.<br />
<br />
'''Mis juhtub kui sind imetakse auku?'''<br />
Pall läheb katki. Alustad uuesti.<br />
<br />
'''Miks pall katki läheb?'''<br />
See on seoses stooriga. Hiljem näeb.<br />
<br />
'''Mängul on stoori?'''<br />
Jah. Kui aega jääb siis mäng jookseb stooriga käsikäes ning peaks saama juba normaalse kogemuse mängust (ei ole tuim hiirega klõpsimine vaid vahepeal saab pilte ka vaadata).<br />
<br />
'''Kas mäng tuleb ainult PC peale?'''<br />
Ei. Kui aega jääb, siis tuleb mäng ka Windows Phone'i peale. Kunas Phone'ile ei tohiks olla sellise mängu loomine suur müstika (kood enamjaolt sama, aga erinevusi ikka on), siis on viimane täiesti teostatav. Samuti kaalume ka Xbox'i võimalusi.<br />
<br />
<br />
<br />
===Must Have===<br />
<br />
'''Palli liikumine maailmas:'''<br /><br />
Pall liigub, kui hiirega tõmmata joon ekraanil. Joon peab olema tõmmatud palli lähedalt suunda, kuhu mängija soovib, et pall liiguks. Mida pikema joone mängija mängija ekraani peal tõmbab, seda kiiremini pall liigub. Pall kaotab ka hoogu liikumisel, see tähendab, et pall liigub aeglustuvalt ja jääb lõpuks seisma. Kui tuleb ette takistus või sein, mis pole magneetiline, siis pall põrkab. Vastavalt takistustele võib pall ka suunda muuta.<br />
<br />
'''Palli sihtimismehhanismist:'''<br /><br />
Sihtimismehhanism aitab mängijal palli suunata ning palli löögi tugevust määrata. Hiireklahvi alla vajutamisel tekib sihtimiseks palli ja kursori vahele joon. Mida kaugemal kursor pallist on, seda tugevam on löök. Kui kursor on palli lähedal, siis on sihtimisjoon roheline (nõrk löök). Kui kursor liigub pallist kaugemale, siis joon muudab värvi(roheline,kollane,oranz,punane). Maksimaalset löögitugevust määrab punane joon. Kui mängija laseb hiireklahvi lahti, siis läheb pall liikuma, samas jääb sihtimisjoon alles sellisel kujul nagu ta oli, kui klahv lahti lasti, kuid muutub halliks (sihtimisjoon muutub abijooneks). Seda sellepärast, et mängijal oleks järgmisel löögil lihtsam sihti ning kiirust valida. Peale igat lööki uuendatakse abijoont.<br />
<br />
'''Objektid maailmas:'''<br /><br />
Magnetid ja mustad augud on mängijat takistavad või abistavad objektid. On olemas kahte tüüpi magneteid. Osad magnetid tõmbavad palli enda poole (sinised magnetid) ning teised magnetid lükkavad palli eemale(punased magnetid). Magnetitel on ümber läbipaistev energiaväli, mis näitab mängijale, kui kaugelt hakkab magnet palli mõjutama. Mustad augud tõmbavad palli enda poole ning võivad palli endasse imeda. Mustal augul on samuti energiaväli ümber. Mängus võib leida erineva suurusega magneteid ning musti auke.<br />
<br />
'''Kuidas maailmad muutuvad, objektid/takistused?'''<br /><br />
Tasemeid on esialgu kokku viis. Taseme läbimisel pääsed edasi järgmisesse tasemesse. Iga tase erineb maastiku poolest, mis mõjutab palli liikumist (täpsemalt nice to have sektsioonis). Pall peab jõudma mänguvälja lõpus olevasse auku, et pääseda edasi ja et mäng võita, tuleb läbida kõik tasemed. Igal tasemel asuvad kahte tüüpi väljad, mis takistavad liikumist. Ühed väljad tõmbavad palli, teised tõukavad.<br />
<br />
'''Mängu esileht:'''<br />
*Alusta mängu - alustab esimesest tasemest mängu<br />
*Edetabel – kuvab uue lehe, kus on tabelis nimi ja skoor<br />
*Abi – õpetus, mis avaneb uuel lehel<br />
*Välju – väljub mängust<br />
<br />
Igal lisa lehel on nupp, et tagasi menüüsse saada.<br />
<br />
<br />
<br />
===Nice To Have=== <br />
* Teeme mängu Windows Phone'le<br />
* Mõjutav maastik - mõjutava maastiku all mõeldakse vastavale tasemele konkreetse maailma tunnusjooni. Näiteks maailmas kus on hästi suur tühi väli tekib iga kindla intervalli tagant tuuleiil mis mõjutab palli liikumistrajektoori.<br />
* Mõjutavad objektid - peale tõukavate ja tõmbavate objektide on maailmas ka n-ö relvad, mis lasevad palli pihta kuule, mis mõjutavad taaskorda palli trajektoori.<br />
* Nullivad väljad - väli kus ei mõju ei tõmbuv ega tõukuv väli.<br />
* Story - mängule on story olemas, aga viimane tuleb külge keevitada tasa ja targu, et kasutaja saaks normaalse kogemuse.<br />
<br />
<br />
= Log =<br />
==== 1. Oktoober ====<br />
*Kokkusaamine<br />
*Wiki lehe loomine<br />
*Tööjaotuse jagamine<br />
<br />
==== 5. November (kell 01:00) ====<br />
*Analüüs lisatud<br />
<br />
==== 5. November (kell 11:00) ====<br />
*Analüüsis olevad kirjavead parandatud (aitäh Kristi)<br />
<br />
==== 8. November (kell 20:00) ====<br />
Saime kokku ja koodisime. Saime aimu, kuidas:<br />
*menüüd teha<br />
*erinevaid Game State luua<br />
*mängu füüsika toimib<br />
*tagatausta mängul vahetada<br />
<br />
Enne kokkusaamist oli valmis kirjutatud palli kiireneva-aeglustuva liikumise ja palli takistustel põrkamise-tõukumise loogika XNA keskkonnas.<br />
<br />
= Lingid = <br />
[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb200104.aspx MSDN XNA Game Studio 4.0]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=A_Bunch_Of_Asians&diff=56562A Bunch Of Asians2012-11-08T23:18:40Z<p>Kpaakspu: /* Log */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
= Kirjeldus = <br />
GravityGolf on meelelahutuslik mäng, mis on XNA baasil. Mängu põhimõte on sarnane tavalise golfiga. Mängu teevad eriliseks väljakul olevad magneetilised takistused. Iga tase on läbitud siis, kui pall on augus.<br />
<br />
== Features ==<br />
*Metallist pall<br />
*5 taset<br />
*Erilised takistused<br />
<br />
== Pildid Mängust ==<br />
Hetkel puuduvad.<br />
<br />
= Tööjaotus =<br />
*Mardo Pahk - Projekti juht,<br />
*Kristi Paakspuu - Palli liikumine,<br />
*Madis Peep - Graafika,<br />
*Kaur Pääro - Story,<br />
*Kaspar Urban - Keskkond, füüsika,<br />
<br />
*Terve Meeskond -<br />
1)Maailma füüsika<br />
2)Palli füüsika<br />
3)Põrkumine ja tõukumine<br />
4)Ekraani mõõtmed<br />
5)Gravity free zone<br />
6)Muud objektid<br />
7)<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
'''Milles seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et teeme vana uueks. Võtame klassikalise golfi ning anname mängule uue ilme.<br />
<br />
'''Aga milles siis ikkagi seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et objekt, mida kasutaja liigutama hakkab, seisab paigal ning objektile antakse mingi energia liikumiseks, et jõuda punktist A punkti B. Energia liikumiseks ja trajektoor sisestatakse kasutaja poolt tänu kursorile. Hoides hiire vasakut hiireklahvi all tekib ekraanile joon objektist kursorini. Joone pikkus paneb paika energia. Selleks, et mäng ei oleks liiga lihtne, on seal ka takistavad objektid: tõmbuvad, tõukuvad ja nullivad väljad. Peale takistavate väljade on ka igal maailmal erinevad omadused. Omadused nagu tuul, mis puhub sind trajektoorilt, ning pind millelt liigutakse. Kokkuvõttes: (gravity) golf.<br />
<br />
'''Kas pallil on elusid kui seda lastakse või imetakse auku?'''<br />
Ei.<br />
<br />
'''Mis juhtub kui sind imetakse auku?'''<br />
Pall läheb katki. Alustad uuesti.<br />
<br />
'''Miks pall katki läheb?'''<br />
See on seoses stooriga. Hiljem näeb.<br />
<br />
'''Mängul on stoori?'''<br />
Jah. Kui aega jääb siis mäng jookseb stooriga käsikäes ning peaks saama juba normaalse kogemuse mängust (ei ole tuim hiirega klõpsimine vaid vahepeal saab pilte ka vaadata).<br />
<br />
'''Kas mäng tuleb ainult PC peale?'''<br />
Ei. Kui aega jääb, siis tuleb mäng ka Windows Phone'i peale. Kunas Phone'ile ei tohiks olla sellise mängu loomine suur müstika (kood enamjaolt sama, aga erinevusi ikka on), siis on viimane täiesti teostatav. Samuti kaalume ka Xbox'i võimalusi.<br />
<br />
<br />
<br />
===Must Have===<br />
<br />
'''Palli liikumine maailmas:'''<br /><br />
Pall liigub, kui hiirega tõmmata joon ekraanil. Joon peab olema tõmmatud palli lähedalt suunda, kuhu mängija soovib, et pall liiguks. Mida pikema joone mängija mängija ekraani peal tõmbab, seda kiiremini pall liigub. Pall kaotab ka hoogu liikumisel, see tähendab, et pall liigub aeglustuvalt ja jääb lõpuks seisma. Kui tuleb ette takistus või sein, mis pole magneetiline, siis pall põrkab. Vastavalt takistustele võib pall ka suunda muuta.<br />
<br />
'''Palli sihtimismehhanismist:'''<br /><br />
Sihtimismehhanism aitab mängijal palli suunata ning palli löögi tugevust määrata. Hiireklahvi alla vajutamisel tekib sihtimiseks palli ja kursori vahele joon. Mida kaugemal kursor pallist on, seda tugevam on löök. Kui kursor on palli lähedal, siis on sihtimisjoon roheline (nõrk löök). Kui kursor liigub pallist kaugemale, siis joon muudab värvi(roheline,kollane,oranz,punane). Maksimaalset löögitugevust määrab punane joon. Kui mängija laseb hiireklahvi lahti, siis läheb pall liikuma, samas jääb sihtimisjoon alles sellisel kujul nagu ta oli, kui klahv lahti lasti, kuid muutub halliks (sihtimisjoon muutub abijooneks). Seda sellepärast, et mängijal oleks järgmisel löögil lihtsam sihti ning kiirust valida. Peale igat lööki uuendatakse abijoont.<br />
<br />
'''Objektid maailmas:'''<br /><br />
Magnetid ja mustad augud on mängijat takistavad või abistavad objektid. On olemas kahte tüüpi magneteid. Osad magnetid tõmbavad palli enda poole (sinised magnetid) ning teised magnetid lükkavad palli eemale(punased magnetid). Magnetitel on ümber läbipaistev energiaväli, mis näitab mängijale, kui kaugelt hakkab magnet palli mõjutama. Mustad augud tõmbavad palli enda poole ning võivad palli endasse imeda. Mustal augul on samuti energiaväli ümber. Mängus võib leida erineva suurusega magneteid ning musti auke.<br />
<br />
'''Kuidas maailmad muutuvad, objektid/takistused?'''<br /><br />
Tasemeid on esialgu kokku viis. Taseme läbimisel pääsed edasi järgmisesse tasemesse. Iga tase erineb maastiku poolest, mis mõjutab palli liikumist (täpsemalt nice to have sektsioonis). Pall peab jõudma mänguvälja lõpus olevasse auku, et pääseda edasi ja et mäng võita, tuleb läbida kõik tasemed. Igal tasemel asuvad kahte tüüpi väljad, mis takistavad liikumist. Ühed väljad tõmbavad palli, teised tõukavad.<br />
<br />
'''Mängu esileht:'''<br />
*Alusta mängu - alustab esimesest tasemest mängu<br />
*Edetabel – kuvab uue lehe, kus on tabelis nimi ja skoor<br />
*Abi – õpetus, mis avaneb uuel lehel<br />
*Välju – väljub mängust<br />
<br />
Igal lisa lehel on nupp, et tagasi menüüsse saada.<br />
<br />
<br />
<br />
===Nice To Have=== <br />
* Teeme mängu Windows Phone'le<br />
* Mõjutav maastik - mõjutava maastiku all mõeldakse vastavale tasemele konkreetse maailma tunnusjooni. Näiteks maailmas kus on hästi suur tühi väli tekib iga kindla intervalli tagant tuuleiil mis mõjutab palli liikumistrajektoori.<br />
* Mõjutavad objektid - peale tõukavate ja tõmbavate objektide on maailmas ka n-ö relvad, mis lasevad palli pihta kuule, mis mõjutavad taaskorda palli trajektoori.<br />
* Nullivad väljad - väli kus ei mõju ei tõmbuv ega tõukuv väli.<br />
* Story - mängule on story olemas, aga viimane tuleb külge keevitada tasa ja targu, et kasutaja saaks normaalse kogemuse.<br />
<br />
<br />
= Log =<br />
==== 1. Oktoober ====<br />
*Kokkusaamine<br />
*Wiki lehe loomine<br />
*Tööjaoutse jagamine<br />
<br />
==== 5. November (kell 01:00) ====<br />
*Analüüs lisatud<br />
<br />
==== 5. November (kell 11:00) ====<br />
*Analüüsis olevad kirjavead parandatud (aitäh Kristi)<br />
<br />
==== 8. November (kell 20:00) ====<br />
Saime kokku ja koodisime. Saime aimu, kuidas:<br />
*menüüd teha<br />
*erinevaid Game State luua<br />
*mängu füüsika toimib<br />
*tagatausta mängul vahetada<br />
<br />
Enne kokkusaamist oli valmis kirjutatud palli kiireneva-aeglustuva liikumise ja palli takistustel põrkamise-tõukumise loogika XNA keskkonnas.<br />
<br />
= Lingid = <br />
[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb200104.aspx MSDN XNA Game Studio 4.0]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=A_Bunch_Of_Asians&diff=56560A Bunch Of Asians2012-11-08T22:02:44Z<p>Kpaakspu: /* 8. November (kell 20:00) */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
= Kirjeldus = <br />
GravityGolf on meelelahutuslik mäng, mis on XNA baasil. Mängu põhimõte on sarnane tavalise golfiga. Mängu teevad eriliseks väljakul olevad magneetilised takistused. Iga tase on läbitud siis, kui pall on augus.<br />
<br />
== Features ==<br />
*Metallist pall<br />
*5 taset<br />
*Erilised takistused<br />
<br />
== Pildid Mängust ==<br />
Hetkel puuduvad.<br />
<br />
= Tööjaotus =<br />
*Mardo Pahk - Projekti juht,<br />
*Kristi Paakspuu - Palli liikumine,<br />
*Madis Peep - Graafika,<br />
*Kaur Pääro - Story,<br />
*Kaspar Urban - Keskkond, füüsika,<br />
<br />
*Terve Meeskond -<br />
1)Maailma füüsika<br />
2)Palli füüsika<br />
3)Põrkumine ja tõukumine<br />
4)Ekraani mõõtmed<br />
5)Gravity free zone<br />
6)Muud objektid<br />
7)<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
'''Milles seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et teeme vana uueks. Võtame klassikalise golfi ning anname mängule uue ilme.<br />
<br />
'''Aga milles siis ikkagi seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et objekt, mida kasutaja liigutama hakkab, seisab paigal ning objektile antakse mingi energia liikumiseks, et jõuda punktist A punkti B. Energia liikumiseks ja trajektoor sisestatakse kasutaja poolt tänu kursorile. Hoides hiire vasakut hiireklahvi all tekib ekraanile joon objektist kursorini. Joone pikkus paneb paika energia. Selleks, et mäng ei oleks liiga lihtne, on seal ka takistavad objektid: tõmbuvad, tõukuvad ja nullivad väljad. Peale takistavate väljade on ka igal maailmal erinevad omadused. Omadused nagu tuul, mis puhub sind trajektoorilt, ning pind millelt liigutakse. Kokkuvõttes: (gravity) golf.<br />
<br />
'''Kas pallil on elusid kui seda lastakse või imetakse auku?'''<br />
Ei.<br />
<br />
'''Mis juhtub kui sind imetakse auku?'''<br />
Pall läheb katki. Alustad uuesti.<br />
<br />
'''Miks pall katki läheb?'''<br />
See on seoses stooriga. Hiljem näeb.<br />
<br />
'''Mängul on stoori?'''<br />
Jah. Kui aega jääb siis mäng jookseb stooriga käsikäes ning peaks saama juba normaalse kogemuse mängust (ei ole tuim hiirega klõpsimine vaid vahepeal saab pilte ka vaadata).<br />
<br />
'''Kas mäng tuleb ainult PC peale?'''<br />
Ei. Kui aega jääb, siis tuleb mäng ka Windows Phone'i peale. Kunas Phone'ile ei tohiks olla sellise mängu loomine suur müstika (kood enamjaolt sama, aga erinevusi ikka on), siis on viimane täiesti teostatav. Samuti kaalume ka Xbox'i võimalusi.<br />
<br />
<br />
<br />
===Must Have===<br />
<br />
'''Palli liikumine maailmas:'''<br /><br />
Pall liigub, kui hiirega tõmmata joon ekraanil. Joon peab olema tõmmatud palli lähedalt suunda, kuhu mängija soovib, et pall liiguks. Mida pikema joone mängija mängija ekraani peal tõmbab, seda kiiremini pall liigub. Pall kaotab ka hoogu liikumisel, see tähendab, et pall liigub aeglustuvalt ja jääb lõpuks seisma. Kui tuleb ette takistus või sein, mis pole magneetiline, siis pall põrkab. Vastavalt takistustele võib pall ka suunda muuta.<br />
<br />
'''Palli sihtimismehhanismist:'''<br /><br />
Sihtimismehhanism aitab mängijal palli suunata ning palli löögi tugevust määrata. Hiireklahvi alla vajutamisel tekib sihtimiseks palli ja kursori vahele joon. Mida kaugemal kursor pallist on, seda tugevam on löök. Kui kursor on palli lähedal, siis on sihtimisjoon roheline (nõrk löök). Kui kursor liigub pallist kaugemale, siis joon muudab värvi(roheline,kollane,oranz,punane). Maksimaalset löögitugevust määrab punane joon. Kui mängija laseb hiireklahvi lahti, siis läheb pall liikuma, samas jääb sihtimisjoon alles sellisel kujul nagu ta oli, kui klahv lahti lasti, kuid muutub halliks (sihtimisjoon muutub abijooneks). Seda sellepärast, et mängijal oleks järgmisel löögil lihtsam sihti ning kiirust valida. Peale igat lööki uuendatakse abijoont.<br />
<br />
'''Objektid maailmas:'''<br /><br />
Magnetid ja mustad augud on mängijat takistavad või abistavad objektid. On olemas kahte tüüpi magneteid. Osad magnetid tõmbavad palli enda poole (sinised magnetid) ning teised magnetid lükkavad palli eemale(punased magnetid). Magnetitel on ümber läbipaistev energiaväli, mis näitab mängijale, kui kaugelt hakkab magnet palli mõjutama. Mustad augud tõmbavad palli enda poole ning võivad palli endasse imeda. Mustal augul on samuti energiaväli ümber. Mängus võib leida erineva suurusega magneteid ning musti auke.<br />
<br />
'''Kuidas maailmad muutuvad, objektid/takistused?'''<br /><br />
Tasemeid on esialgu kokku viis. Taseme läbimisel pääsed edasi järgmisesse tasemesse. Iga tase erineb maastiku poolest, mis mõjutab palli liikumist (täpsemalt nice to have sektsioonis). Pall peab jõudma mänguvälja lõpus olevasse auku, et pääseda edasi ja et mäng võita, tuleb läbida kõik tasemed. Igal tasemel asuvad kahte tüüpi väljad, mis takistavad liikumist. Ühed väljad tõmbavad palli, teised tõukavad.<br />
<br />
'''Mängu esileht:'''<br />
*Alusta mängu - alustab esimesest tasemest mängu<br />
*Edetabel – kuvab uue lehe, kus on tabelis nimi ja skoor<br />
*Abi – õpetus, mis avaneb uuel lehel<br />
*Välju – väljub mängust<br />
<br />
Igal lisa lehel on nupp, et tagasi menüüsse saada.<br />
<br />
<br />
<br />
===Nice To Have=== <br />
* Teeme mängu Windows Phone'le<br />
* Mõjutav maastik - mõjutava maastiku all mõeldakse vastavale tasemele konkreetse maailma tunnusjooni. Näiteks maailmas kus on hästi suur tühi väli tekib iga kindla intervalli tagant tuuleiil mis mõjutab palli liikumistrajektoori.<br />
* Mõjutavad objektid - peale tõukavate ja tõmbavate objektide on maailmas ka n-ö relvad, mis lasevad palli pihta kuule, mis mõjutavad taaskorda palli trajektoori.<br />
* Nullivad väljad - väli kus ei mõju ei tõmbuv ega tõukuv väli.<br />
* Story - mängule on story olemas, aga viimane tuleb külge keevitada tasa ja targu, et kasutaja saaks normaalse kogemuse.<br />
<br />
<br />
= Log =<br />
==== 1. Oktoober ====<br />
*Kokkusaamine<br />
*Wiki lehe loomine<br />
*Tööjaoutse jagamine<br />
<br />
==== 5. November (kell 01:00) ====<br />
*Analüüs lisatud<br />
<br />
==== 5. November (kell 11:00) ====<br />
*Analüüsis olevad kirjavead parandatud (aitäh Kristi)<br />
<br />
==== 8. November (kell 20:00) ====<br />
Saime kokku ja koodisime. Saime aimu, kuidas:<br />
*menüüd teha<br />
*erinevaid Game State luua<br />
*mängu füüsika toimib<br />
*tagatausta mängul vahetada<br />
<br />
= Lingid = <br />
[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb200104.aspx MSDN XNA Game Studio 4.0]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=A_Bunch_Of_Asians&diff=56559A Bunch Of Asians2012-11-08T21:59:48Z<p>Kpaakspu: /* Log */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
= Kirjeldus = <br />
GravityGolf on meelelahutuslik mäng, mis on XNA baasil. Mängu põhimõte on sarnane tavalise golfiga. Mängu teevad eriliseks väljakul olevad magneetilised takistused. Iga tase on läbitud siis, kui pall on augus.<br />
<br />
== Features ==<br />
*Metallist pall<br />
*5 taset<br />
*Erilised takistused<br />
<br />
== Pildid Mängust ==<br />
Hetkel puuduvad.<br />
<br />
= Tööjaotus =<br />
*Mardo Pahk - Projekti juht,<br />
*Kristi Paakspuu - Palli liikumine,<br />
*Madis Peep - Graafika,<br />
*Kaur Pääro - Story,<br />
*Kaspar Urban - Keskkond, füüsika,<br />
<br />
*Terve Meeskond -<br />
1)Maailma füüsika<br />
2)Palli füüsika<br />
3)Põrkumine ja tõukumine<br />
4)Ekraani mõõtmed<br />
5)Gravity free zone<br />
6)Muud objektid<br />
7)<br />
<br />
==Analüüs==<br />
<br />
'''Milles seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et teeme vana uueks. Võtame klassikalise golfi ning anname mängule uue ilme.<br />
<br />
'''Aga milles siis ikkagi seisneb idee?'''<br />
Idee seisneb selles, et objekt, mida kasutaja liigutama hakkab, seisab paigal ning objektile antakse mingi energia liikumiseks, et jõuda punktist A punkti B. Energia liikumiseks ja trajektoor sisestatakse kasutaja poolt tänu kursorile. Hoides hiire vasakut hiireklahvi all tekib ekraanile joon objektist kursorini. Joone pikkus paneb paika energia. Selleks, et mäng ei oleks liiga lihtne, on seal ka takistavad objektid: tõmbuvad, tõukuvad ja nullivad väljad. Peale takistavate väljade on ka igal maailmal erinevad omadused. Omadused nagu tuul, mis puhub sind trajektoorilt, ning pind millelt liigutakse. Kokkuvõttes: (gravity) golf.<br />
<br />
'''Kas pallil on elusid kui seda lastakse või imetakse auku?'''<br />
Ei.<br />
<br />
'''Mis juhtub kui sind imetakse auku?'''<br />
Pall läheb katki. Alustad uuesti.<br />
<br />
'''Miks pall katki läheb?'''<br />
See on seoses stooriga. Hiljem näeb.<br />
<br />
'''Mängul on stoori?'''<br />
Jah. Kui aega jääb siis mäng jookseb stooriga käsikäes ning peaks saama juba normaalse kogemuse mängust (ei ole tuim hiirega klõpsimine vaid vahepeal saab pilte ka vaadata).<br />
<br />
'''Kas mäng tuleb ainult PC peale?'''<br />
Ei. Kui aega jääb, siis tuleb mäng ka Windows Phone'i peale. Kunas Phone'ile ei tohiks olla sellise mängu loomine suur müstika (kood enamjaolt sama, aga erinevusi ikka on), siis on viimane täiesti teostatav. Samuti kaalume ka Xbox'i võimalusi.<br />
<br />
<br />
<br />
===Must Have===<br />
<br />
'''Palli liikumine maailmas:'''<br /><br />
Pall liigub, kui hiirega tõmmata joon ekraanil. Joon peab olema tõmmatud palli lähedalt suunda, kuhu mängija soovib, et pall liiguks. Mida pikema joone mängija mängija ekraani peal tõmbab, seda kiiremini pall liigub. Pall kaotab ka hoogu liikumisel, see tähendab, et pall liigub aeglustuvalt ja jääb lõpuks seisma. Kui tuleb ette takistus või sein, mis pole magneetiline, siis pall põrkab. Vastavalt takistustele võib pall ka suunda muuta.<br />
<br />
'''Palli sihtimismehhanismist:'''<br /><br />
Sihtimismehhanism aitab mängijal palli suunata ning palli löögi tugevust määrata. Hiireklahvi alla vajutamisel tekib sihtimiseks palli ja kursori vahele joon. Mida kaugemal kursor pallist on, seda tugevam on löök. Kui kursor on palli lähedal, siis on sihtimisjoon roheline (nõrk löök). Kui kursor liigub pallist kaugemale, siis joon muudab värvi(roheline,kollane,oranz,punane). Maksimaalset löögitugevust määrab punane joon. Kui mängija laseb hiireklahvi lahti, siis läheb pall liikuma, samas jääb sihtimisjoon alles sellisel kujul nagu ta oli, kui klahv lahti lasti, kuid muutub halliks (sihtimisjoon muutub abijooneks). Seda sellepärast, et mängijal oleks järgmisel löögil lihtsam sihti ning kiirust valida. Peale igat lööki uuendatakse abijoont.<br />
<br />
'''Objektid maailmas:'''<br /><br />
Magnetid ja mustad augud on mängijat takistavad või abistavad objektid. On olemas kahte tüüpi magneteid. Osad magnetid tõmbavad palli enda poole (sinised magnetid) ning teised magnetid lükkavad palli eemale(punased magnetid). Magnetitel on ümber läbipaistev energiaväli, mis näitab mängijale, kui kaugelt hakkab magnet palli mõjutama. Mustad augud tõmbavad palli enda poole ning võivad palli endasse imeda. Mustal augul on samuti energiaväli ümber. Mängus võib leida erineva suurusega magneteid ning musti auke.<br />
<br />
'''Kuidas maailmad muutuvad, objektid/takistused?'''<br /><br />
Tasemeid on esialgu kokku viis. Taseme läbimisel pääsed edasi järgmisesse tasemesse. Iga tase erineb maastiku poolest, mis mõjutab palli liikumist (täpsemalt nice to have sektsioonis). Pall peab jõudma mänguvälja lõpus olevasse auku, et pääseda edasi ja et mäng võita, tuleb läbida kõik tasemed. Igal tasemel asuvad kahte tüüpi väljad, mis takistavad liikumist. Ühed väljad tõmbavad palli, teised tõukavad.<br />
<br />
'''Mängu esileht:'''<br />
*Alusta mängu - alustab esimesest tasemest mängu<br />
*Edetabel – kuvab uue lehe, kus on tabelis nimi ja skoor<br />
*Abi – õpetus, mis avaneb uuel lehel<br />
*Välju – väljub mängust<br />
<br />
Igal lisa lehel on nupp, et tagasi menüüsse saada.<br />
<br />
<br />
<br />
===Nice To Have=== <br />
* Teeme mängu Windows Phone'le<br />
* Mõjutav maastik - mõjutava maastiku all mõeldakse vastavale tasemele konkreetse maailma tunnusjooni. Näiteks maailmas kus on hästi suur tühi väli tekib iga kindla intervalli tagant tuuleiil mis mõjutab palli liikumistrajektoori.<br />
* Mõjutavad objektid - peale tõukavate ja tõmbavate objektide on maailmas ka n-ö relvad, mis lasevad palli pihta kuule, mis mõjutavad taaskorda palli trajektoori.<br />
* Nullivad väljad - väli kus ei mõju ei tõmbuv ega tõukuv väli.<br />
* Story - mängule on story olemas, aga viimane tuleb külge keevitada tasa ja targu, et kasutaja saaks normaalse kogemuse.<br />
<br />
<br />
= Log =<br />
==== 1. Oktoober ====<br />
*Kokkusaamine<br />
*Wiki lehe loomine<br />
*Tööjaoutse jagamine<br />
<br />
==== 5. November (kell 01:00) ====<br />
*Analüüs lisatud<br />
<br />
==== 5. November (kell 11:00) ====<br />
*Analüüsis olevad kirjavead parandatud (aitäh Kristi)<br />
<br />
==== 8. November (kell 20:00) ====<br />
Saime kokku ja koodisime. Saime aimu, kuidas:<br />
*menüüd teha<br />
*erinevaid Game State luua<br />
*palli paremini liigutada<br />
*tagatausta mängul vahetada<br />
<br />
= Lingid = <br />
[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb200104.aspx MSDN XNA Game Studio 4.0]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39041User:Kpaakspu2011-10-18T17:38:19Z<p>Kpaakspu: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jääma vaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui lõbus võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate sellest, et mis IT-sektoris tegutsejat tulevikus ees ootab.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [http://www.minukool.ee www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39037User:Kpaakspu2011-10-18T17:34:02Z<p>Kpaakspu: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jääma vaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate sellest, et mis IT-sektoris tegutsejat tulevikus ees ootab.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [http://www.minukool.ee www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39036User:Kpaakspu2011-10-18T17:33:31Z<p>Kpaakspu: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jäämavaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate sellest, et mis IT-sektoris tegutsejat tulevikus ees ootab.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [http://www.minukool.ee www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39034User:Kpaakspu2011-10-18T17:32:56Z<p>Kpaakspu: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jäämavaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate minule, et mis IT-sektoris tegutsejat tulevikus ees ootab.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [http://www.minukool.ee www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39032User:Kpaakspu2011-10-18T17:32:18Z<p>Kpaakspu: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jäämavaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate minule, et mis mind, kui IT-sektoris tegutsejat tulevikus ees ootab.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [http://www.minukool.ee www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39027User:Kpaakspu2011-10-18T17:30:01Z<p>Kpaakspu: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jäämavaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate minule, mis mind tulevikus, kui IT-sektoris tegutsejat ees ootab.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [http://www.minukool.ee www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39021User:Kpaakspu2011-10-18T17:27:36Z<p>Kpaakspu: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jäämavaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate minule, mis mind tulevikus, kui IT-sektoris tegutsejat ees ootab.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema www.minukool.ee keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpaakspu&diff=39011User:Kpaakspu2011-10-18T17:22:54Z<p>Kpaakspu: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kristi Paakspuu<br> Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 ==Essee== Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väg…'</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kristi Paakspuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus oli tagasimõeldes väga hea sissejuhatus minule kui ITK esmakursuslasele, sest andis väga hea ülevaate selle kohta, kuidas on võimalik ITK-s omandatud haridust rakendada tulevikus. Samuti tutvustas see kooli õpingukorraldust ja võimalusi, mida saab saab kasutada õpingute kestel. Aine motiveeris ja näitas IKT erinevaid külgi. Loengutes rääkisid oma ala proffessionaalid.<br />
<br />
Esimese loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele: kuidas oma võimalusi maksimaalselt ära kasutada, kuidas orienteeruda koolimajas, mida teha vabal ajal, mis eesmärk on kõrgharidusel. Jäi meelde Inga Vau rõhutus, et õpilane peab ise õppima, mitte keegi ei saa seda teha tema eest ning et kõrghariduse eesmärk on tekitada inimesele maailmapilt, mille järgi ta suudab luua ühiskonnale vajalikku ja olla eeskujuks. Kujundlikult öeldes – kõrgharidusega inimene peaks suutma ehitada templit, mitte jäämavaid majade ehitamise juurde.<br />
<br />
Teist loengut pidas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud ja endine rektor Linnar Viik ning teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Esineja seletas lahti innovatsiooni olemuse ja mida see inimeste jaoks tähendab. Loengu eesmärgiks oli panna meid mõtlema, et igaüks võib tulevikus midagi innovaatilist teha ning see on arvatust tunduvalt kergem. Sageli arvatakse, et millegi uue loomine nõuab kõrgtehnoloogia ning muude teaduste tundmist. Linnar Viik seadis selle kahtluse alla ning selgitas, et innovatsioon on lihtsalt millegi uue loomine, näiteks uus mõtteviis või mõne vana asja kasutamine teistmoodi. Õppejõud selgitas, et ettevõtetest on kõige innovaatilised pigem alustavad väikeettevõtted kui suurfirmad.<br />
<br />
Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“ ning seda pidas Mart Mangus, kes on ITK vilistlane ning ärimees. Loeng oli kui sobiv järg eelnevale innovatsiooniteemalisele loengule, kuna ärgitas meid oma ideid välja ütlema ning näitas, kui võib tegelikult idee leidmine olla ja milliseid protsesse peab läbima äri alustamise kaalumisel. Loeng meeldis mulle eelkõige seetõttu, et see polnud pelgalt istumine ja esineja kuulamine, vaid publik pidi ise väga aktiivne olema, mis oli värskendav ja ootamatu. Pidime välja pakkuma erinevaid äriideid ning nende järgi moodustama rühmad. Seejärel tegime SWOT- testi, milles hindasime idee tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ning ohtusid. Loeng oli väga motiveeriv ning meeldis mulle selle õppeaine loengutest kõige enam.<br />
<br />
Neljandas loengu rääkis õppejõud Margus Ernits robootikast ITK-s. Ta tutvustas robootikaklubi ning saime teada võistlusest nagu Robotex, milles Eesti Infotehnoloogia Kolledži õpilastel on eelnevatel aastatel väga hästi läinud. Margus Ernits õhutas publikut liituma Robootikaklubiga. Lisaks sain teada platvormist nagu RoboCode, milles võisteldakse programmeerimises ning sellega on hea Javat õppida.<br />
<br />
Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad töötavad Eesti suurimas administreerimisettevõttes Net Group ning selle tegevuse tutvustamisele keskendusidki nad alguses. Jaan Feldmann, kes on Net Groupi asutaja, seletas üsna detailselt, millega firma tegeleb. Hiljem keskendus esineja üldiselt IT taristu arengusuunale, kuid minul, kes pole antud teemaga kursis, oli üsna raske seda kõike jälgida. Loengu lõpuks olin siiski palju targem selle kohta, kuidas administreerimisfirmad töötavad. Lisaks rõhutas Jaan Feldmann, et tänapäeval on tavaline elukestev õpe.<br />
<br />
„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli kuues loeng ning esinejaks oli Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu eesmärgiks oligi publikut panna mõtlema infotehnoloogia osakaalust me elus ja kui palju me sellest tegelikult sõltume. Agu Leinfeld soovis publikult hästi palju kaasarääkimist ning pani publiku arvamust avaldama ning ennustama, kuhu võib järgnevate aastate jooksul IKT areneda. Esineja kasutas publiku ergutamiseks kavalat võtet jagades raamatuid parimatele vestlejatele. Loengu jooksul rääkis Agu Leinfeld, et tulevikus suureneb küberkuritegevus ning et IT-inimesed peavad järjest rohkem tööd tegema. Loeng oli silmaringi avardav ning mõtlemapanev.<br />
<br />
Seitsmes loeng oli „Töö arvutiikalduste tõrjerühmas“. Esines Anto Veldre CERT/CSIRT meeskonnast ning ta jutustas, mida kõike peab tema tööpostil olles tegema ja suutma. Tõrjerühmatöötaja peab olema nn helpdeski töötaja, võrguadministraator, programmeerija, teadlane, hea suhtleja ning esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog, väitleja, maletaja. Anto Veldre rääkis loengu jooksul palju omadest kogemustest ning tundis oma teemat väga hästi ning seetõttu oli loengut huvitav kuulata. Ta käsitles erinevaid küberohtusid, seletas, mis peitub erinevate viiruste tagamaal, kuidas viimaseid tehakse ja levitatakse. Peale loengut mõistsin, et olen üsna naiivselt suhtunud viirusetõrjetesse, arvates, et enamus neist ikka töötavad ka. Jahmatamapanev fakt minu jaoks oli see, et mitmed tõrjeprogrammid on tehtud just ärilisel eesmärgil ning tegelikkuses ei hävitagi viiruseid.<br />
<br />
Kaheksanda, aine viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli TTÜ õpperektor Kalle Tampere. See oli sarnane esimesele loengule, sest andis samuti vajalikku informatsiooni just esmakursuslasele. Näiteks tutvustas esineja, milline on Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus ehk TTÜ üliõpilasküla. Lisaks võrdles Tampere erinevaid ülikoole ja näitas erinevaid pingeridu. Teadsin juba varem, et Tartu Ülikool on maailma ülikoolide seas esirinnas, aga et TTÜ on samuti maailmamastaabis väga kõrgel kohal, oli uudis. Tampere suunas me tähelepanu ka erinevatele võimalustele nagu Eesti Inseneride Liidu liikmeks olemine ning promos IEEE võistlust. Kuigi loengus polnud palju minu jaoks palju uut infot, oli seda huvitav kuulata.<br />
<br />
Kokkuvõttes olid kõik loengud omapärased ja huvitavad ning sarnane sari võiks ka edaspidi toimuda, sest on vaheldus tavalisele õppetööle ning avardab olusliselt silmaringi. Aine täitis oma eesmärki, sest andsid hea ülevaate minule, mis mind tulevikus, kui IT-sektoris tegutsejat ees ootab.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
• Õppejõult uurima, millal on võimalik korduseksamit teha.<br />
<br />
• Leppima kokku korduseksamitegemise osas õppejõuga.<br />
<br />
• Registreerima end õppeosakonnas vähemalt 2 päeva enne eksami toimumist.<br />
<br />
• Korduseksamit saab sooritada kahe järgneva semestri jooksul.<br />
<br />
• Mul on võimalus näha tehtud vigu viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikuks tulemist.<br />
<br />
• Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasutud peab olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Peale kaardi kaotamist pean tegema järgmised tegevused … :<br />
<br />
• Sisenema [www.minukool.ee] keskkonda ja tellima asenduskaardi.<br />
<br />
• Asenduskaardi väljastamise eest tasuma 6,5 €.<br />
<br />
Peale kapi võtme kaotamist pean tegema järgmised tegevused… :<br />
<br />
• Pöördun õppeosakonna poole ning käitun seal saadud juhendite kohaselt.<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Kpaakspu