https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Kpartel 2026-06-21T17:54:06Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130829 2018-05-27T17:24:23Z

<p>Kpartel: /* Tulemus */</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.<br /> <br /> == Tulemus ==<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Service<br /> <br /> Seisuga 2018.05.27: https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Service/tree/a418d150761f25c750227bc19015fbcc8254f523<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Client</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130828 2018-05-27T17:23:31Z

<p>Kpartel: /* Tulemus */</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.<br /> <br /> == Tulemus ==<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Service<br /> <br /> Seisuga 2018.05.27: https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Service/tree/a418d150761f25c750227bc19015fbcc8254f523</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130826 2018-05-27T17:22:33Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.<br /> <br /> == Tulemus ==<br /> <br /> https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Service/tree/a418d150761f25c750227bc19015fbcc8254f523<br /> <br /> https://github.com/KaarelP2rtel/VRII_QTick_Service</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=130825 2018-05-27T17:20:00Z

<p>Kpartel: /* Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt; */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> * Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br /> <br /> '''05.06.2018'''<br /> *15:00 - ..<br /> *15:15 - ..<br /> *15:30 - ..<br /> <br /> =Teemad 2018 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2018=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaido Henrik Elias<br /> * Arvo Paomees<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Madis Roosioks<br /> * Madis Heinsoo<br /> * Pavel Fleišer<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristina Rästas<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Rauno Lõhmus<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br /> Liikmed:<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Põlma<br /> * Karl Erik Õunapuu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Teet Adamson<br /> * Rahel Kangur<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br /> Liikmed:<br /> * Peeter Fridolin<br /> * Kristo Leesmann<br /> * Rando Rommot<br /> * Erik Kaup<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Põder<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Luugus<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Marten Tammeleht<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br /> Liikmed:<br /> *Argo Hansen<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristo Naeris<br /> *Margus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br /> Liikmed: <br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> * Edgar Tereping<br /> * Jane Kaldma<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br /> '''Liikmed:'''<br /> *Kert Saarma<br /> *Eve Ormisson<br /> *Villem Markus Loigom<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br /> Liikmed:<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;]===<br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Marju Pütsepp<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Kunnar Kukk<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br /> Liikmed:<br /> * Andrus Seiman<br /> * Marko Belzetski<br /> * Priit Tiganik<br /> * Kristjan Peterson<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Andres Kepler<br /> * Jorma Rebane<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br /> Liikmed:<br /> * Andres Aava<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Evelin Jõgi<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> <br /> ===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam<br /> * Olle Mikk<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Liina Saar<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Rein Remsu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br /> Liikmed:<br /> * Rain Elken<br /> * Peeter Ploom<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br /> Liikmed:<br /> * Sten Lunden<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br /> Liikmed:<br /> * Alex Kaska<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kivimaa<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br /> Liikmed:<br /> *Artyom Likhachev<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HomeLibrary Meeskond HomeLibrary]===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DIV;&diff=130351 2018-04-10T11:23:18Z

<p>Kpartel: Kpartel moved page DIV; to VR2 div: Reasons</p> <hr /> <div>#REDIRECT [[VR2 div]]</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130350 2018-04-10T11:23:18Z

<p>Kpartel: Kpartel moved page DIV; to VR2 div: Reasons</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130348 2018-04-10T11:21:35Z

<p>Kpartel: /* Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt; */</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130347 2018-04-10T11:19:59Z

<p>Kpartel: /* Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt; */</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130346 2018-04-10T11:19:51Z

<p>Kpartel: /* Liikmed */</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;==<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130345 2018-04-10T11:19:29Z

<p>Kpartel: /* Analüüs */</p> <hr /> <div><br /> <br /> == Liikmed ==<br /> <br /> Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;<br /> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Üritustel on järgmised parameetrid: nimi, kuupäev, kellaaeg, kestus, koht, esinejad, esinejad liigiti, kirjeldus, pildid, veebilingid, sihtgrupp, liik ja valdkond, piletihind ja -soodustused, kampaaniahind jne. Üritus võib olla, aga ei pea, osa suuremast raamüritusest (nt festivalist), sellel võib olla nii tootja kui korraldaja. Tootja võib olla projekti ürituse korraldaja, kuid ei pea. Sama üritus võib toimuda mitme erineva liigitusega raamürituse osana ka samaaegselt. Lisaks ürituse toimumise geograafilise piirkonna väljatoomisele saab ürituse toimumiskohta esitada toimumiskoha ja saali liigi ning hoone põhiselt hierarhiliselt. Nt ühes kontserdimajas on mitu saali. Toimumiskohas on vastavalt saali tsoonidele erineva hinnaga piletid.<br /> Müügikeskkonna klientideks on ühelt poolt piletiostjad eraisikute ja äriühingutena ning teiselt poolt ürituste korraldajad äriühingutena. Korraldajad ainult äriühingutena ja selle esindajana seetõttu, et tasuliste avalike ürituste korraldamisega reeglina eraisikud ei tegele.<br /> Mõlemat tüüpi kliendid peavad ennast kasutajaks registreerima. Piletiostjate ja ürituste korraldajate õigused kasutuskeskkonnas on erinevad ning neile avaneb seal erinev vaade.<br /> Ürituste korraldajad saavad oma üritustele eelpool nimetatud parameetrite alusel andmeid lisada. Piletimüügi keskkonda avalikuks vaatamiseks need ei ilmu enne kui portaali administraator on need heaks kiitnud või vajadusel küsinud lisaandmeid jne. Üks ürituste korraldaja teiste ürituste korraldajate sisestusi oma konto alt ei näe. Kui ta soovib kellegi üritusele pääsmeid osta, siis ta peab vahetama kasutajakonto tüüpi.<br /> Piletiostjad saavad oma kasutajakontoga logida sisse piletiostukeskkonda ja otsida ning valida sealt üks või mitu pääset meelepärasele üritusele ning tasuda piletite eest meelepärasel moel kas pangalingi, meilile saadetud arve, krediitkaardi abil.</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130344 2018-04-10T11:18:36Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div><br /> <br /> == Liikmed ==<br /> <br /> Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;<br /> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Valisime ülesandeks luua andmebaas avalike tasuliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste reklaami- ja piletimüügikeskkonnale. Üritusi on võimalik kirjeldada mitmekesiste parameetrite kaudu ja ürituste sisestamiseks on loodud erinevate võimalustega kasutajakontod.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Todo</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VR2_div&diff=130343 2018-04-10T11:17:11Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div><br /> <br /> == Liikmed ==<br /> <br /> Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;<br /> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel 175916IDDR<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> == Kirjeldus ==<br /> <br /> Todo</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118561 2017-03-13T10:08:43Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Rando Kurel, 12 -Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110411 2016-10-19T04:54:27Z

<p>Kpartel: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et ITs on lõputult palju võimalusi, millega peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> <br /> b. tehtud tööde näidised;<br /> <br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> <br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> <br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> <br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> <br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> <br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> <br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:<br /> <br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;<br /> <br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;<br /> <br /> c. motivatsioonikirja;<br /> <br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110403 2016-10-19T04:36:07Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> <br /> b. tehtud tööde näidised;<br /> <br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> <br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> <br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> <br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> <br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> <br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> <br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:<br /> <br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;<br /> <br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;<br /> <br /> c. motivatsioonikirja;<br /> <br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110345 2016-10-19T00:24:11Z

<p>Kpartel: /* Erialatutvustuse töö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> <br /> b. tehtud tööde näidised;<br /> <br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> <br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> <br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> <br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> <br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> <br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> <br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:<br /> <br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;<br /> <br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;<br /> <br /> c. motivatsioonikirja;<br /> <br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord&lt;/ref&gt; <br /> <br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110344 2016-10-19T00:23:28Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> <br /> b. tehtud tööde näidised;<br /> <br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> <br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> <br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> <br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> <br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> <br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> <br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:<br /> <br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;<br /> <br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;<br /> <br /> c. motivatsioonikirja;<br /> <br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord&lt;/ref&gt; <br /> <br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110342 2016-10-19T00:21:04Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> <br /> b. tehtud tööde näidised;<br /> <br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:<br /> <br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> <br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> <br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> <br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> <br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> <br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:<br /> <br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;<br /> <br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;<br /> <br /> c. motivatsioonikirja;<br /> <br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.<br /> <br /> VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord&lt;/ref&gt; <br /> <br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110329 2016-10-18T23:59:56Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110328 2016-10-18T23:58:41Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110327 2016-10-18T23:58:24Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> ''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> ''Esimesel semestril läbisin 25 EAP ja teisel 26. Kui suur on mulle esitatav arve?''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Mulle esitatakse arve 3 läbimata EAP eest ehk kokku 150€<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110317 2016-10-18T23:45:42Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''''Küsimus B'''''<br /> <br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110315 2016-10-18T23:45:04Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> '''''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt; Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110308 2016-10-18T23:37:56Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110307 2016-10-18T23:36:42Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8.1&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110305 2016-10-18T23:35:47Z

<p>Kpartel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110303 2016-10-18T23:34:45Z

<p>Kpartel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;&quot;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid&quot;&lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110302 2016-10-18T23:33:00Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110285 2016-10-18T23:11:08Z

<p>Kpartel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/pohikiri/&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110284 2016-10-18T23:09:51Z

<p>Kpartel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud &lt;ref&gt;https://www.lapikud.ee/&lt;/ref&gt;, aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid [2]. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110283 2016-10-18T23:07:46Z

<p>Kpartel: /* Küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud [1], aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid [2]. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=110282 2016-10-18T23:07:13Z

<p>Kpartel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse aine eesmärk oli tutvustada õpilastele IT töömaailma erinevaid valdkondi. Külas käisid huvitavad inimesed erinevatest valdkondadest. <br /> <br /> Esimeses loengus räägiti meile kooli kodukorrastja õppetöö korraldusest. Isiklikult mulle antud teemad väga huvi ei pakkunud, kuna olin eelnevalt ise kooli Õppeinfosüsteemi ja õppekoraldusega tutvunud. Lisaks räägiti veel koolivälistest tegevustest nagu robootikaklubi ja meediaklubi. Leian, et loeng oli hästi konstrueeritud ja on väga kasulik uutele õpilastele. Küll aga arvan, et kooliväliste tegevuste hulgas võiks olla ka MTÜ Lapikud, mis on küll Tallinna Tehnika Ülikooli tudengitele suunatud [1], aga võtab vastu ka IT Kolledži tudengeid [2]. <br /> <br /> Teises loengus esines süsteemiarhitekt Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest kooli ja tööga. Ta andis väga palju head nõu selle kohta, kuidas koolis õppida ja kuidas koolist võtta voimalikult palju. Koolis käies tasuks mõelda mitte otseselt sellele, mida loengus õpetatakse, vaid sellele, miks seda õpetatakse. Ta rääkis ka sellest, mida kujutab süsteemiarhitekti töö. Arhitekti suurim väljakutse on oma teadmisi ja ideid väljendada nii, et inimesed sellest aru saaksid, aga teda risti ei lööks. Ettekanne oli Andresel väga hästi üles ehitatud. Slaidide puudumise ja omapärase stiili tõttu oli teda väga mõnus kuulata ning tema mõtted olid väga hästi edasi antud.<br /> <br /> Kolmandas loengus esinesid tarkvara testimisele suunatud startupi Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük. Nemad rääkisid startupide kaootilisest maailmast ja elust, kus ühel päeval mõeldakse välja mingi äge idee ja teisel päeval peetakse koristaja ruumis videokõnesid investorite ja tulevaste klientidega. Startupide tegemise puhul on oluline saada oma toode või teenus võimalikult ruttu turule, kuna raha vähesuse tõttu oleks vaja võimalikult ruttu tulu teenima hakata. Väga paljud startupid ongi ebaõnnestunud, kuna üritati korraga rakendada liiga palju ideid. Isiklikult ma loengust väga palju ei õppinud, kuna olen varasemalt kokku puutunud startupidega. Küll aga moodustasid Kruustükid saali ees väga vahva tiimi ning andsid oma teemat väga kaasahaaravalt edasi, mistõttu oli nende loeng minu lemmik.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Lembitu “ Snakeman” Ling enda IT kogemustest ja süsteemide administreerimisest. Oma jutus tõi Lembitu välja väga palju erinevaid nõuandeid, millest olulisim oli, et hea süsteemi administraator on partneriks nii arendajale, kui ka firma juhtkonnale. Neile peab hea admin andma aru mis ja millal katki läks ja kuidas seda parandada. Oma töö kohta tüi Lembitu välja ka ühe huvitava raskuse: kui admin teeb oma tööd liiga hästi, siis juhtkonnale tundub, et kõik toimib ja teda pole vaja. Ettekande ülesehitus oli esinejal sarnane Andres Kütti omale, kus esinejal puudusid slaidid, ning rääkis vabamas vormis, mida oli mõnus ja mugav kuulata.<br /> <br /> Viiendas loengus esinesid analüütik Einar Koltšanov ja õppejõud Andres Septer. Esimeses osas rääkis Septer Eesti IT tööturust ning kuidas käib töö erinevates firmades. Septerit oli väga huvitav kuulata, kuna ta rääkis küünilise huumoriga õudustest, mis erinevates kohtades töötamisega kaasnevad. Tema jutust selgus minu jaoks väga palju aspekte, mida ma muidu oleks ise õppinud alles samu vigu läbi tehes. Loengu teises pooles rääkis SCRUM master Einar Koltšanov sellest, kuidas tema IT-ga tegelema sattus. Einari loo teeb eriliseks see, et tema alustas üldse hoopis teisest valdkonnast. Tema kogemuste põhjal sain ma teada, et IT ongi selline valdkond, kus on võimalik liikuda väga paljudelt erinevatelt erialadelt teistele, isegi, kui need ei ole otseselt IT-ga seotud.<br /> <br /> Kuuendas loengus käis külas EMTA peaanalüütik Ivar Laur. Ivari ettekanne oli minu arvates liiga põhjalik, mistõttu oli teda raske kuulata. Sellest olenemata sain teada väga palju maksupettustest ja kuidas neid tuvastatakse. Ma arvan, et ta oleks võinud rääkida vähem EMTA tegevusaladest ja rohkem analüüsist üldiselt.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest. Minu jaoks ei olnud alguses loeng väga kaasahaarav, kuna esineja rääkis väga suure osa ajast enda töökogemusest. Kõige olulisem, mis mulle meelde jäi, oli see, et tänapäeva digitaalses ühiskonnas, kui peaks algama sõda, siis on seda võimalik lausa ette ennustada, kuna kübermaailmas algab sõda juba kuid enne. Priisalu rääkis ka sellest, kui oluline on firmade vaheline koostöö küberturbe kontekstis. <br /> <br /> Kaheksas ja viimane esineja oli Hedi Mardisoo Starmanist, kes rääkis Turundusest. Tegemist oli selle poolest omapärase loenguga, et tegemist ei olnud otseselt IT alal töötava inimesega. Mardisoo loengus sain ma teada, et Bränd ei ole mitte ainult toote logo, vaid toote hind, kvaliteet, arvamused. Bränd on see, mida su tootest räägitakse, kui sind toas ei ole. IT roll turunduse juures on põhiliselt andmete kogumine, et teada saada, kellele ja kuhu müüa. Turundusel on väga oluline roll IT firmas või startupis. Kui firmas on ainult arendajad, aga mitte ühtegi turundajat, siis pole vahet, kui vinge asja arendajad välja mõtlevad. Olukordi, kus toode müüb end ise on väga vähe. Tänapäevases IT firmas ongi tihtipeale turundusmeeskond suurem kui arendusmeeskond.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengud olid minu arust väga huvitavad. Minu jaoks üks oluline osa oli see, et kõik esinejad olid väga erinevatest valdkondadest ja et igal ühel oli oluliselt erinevad kogemused, mida jagada. Esinejate loengutes oli ka palju kattuvat. Päris mitu korda tuli jutueemaks startupid ja kui palju nalja nendega saab ning kommunikatsioon ja kui oluline on see firmasiseselt on. Tihti mainiti ka seda, et IT puhul on lõputult palju võimalusi, mida peale hakata.<br /> <br /> ==Küsimused==</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=109838 2016-10-18T15:43:03Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö =<br /> Autor: Kaarel Pärtel<br /> <br /> Kuupäev: 12.09.2016<br /> ==Essee==<br /> TBA<br /> ==Küsimused==</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=109811 2016-10-18T15:13:36Z

<p>Kpartel: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse töö2 =</div>

Kpartel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kpartel&diff=109810 2016-10-18T15:11:55Z

<p>Kpartel: Created page with &quot;asd&quot;</p> <hr /> <div>asd</div>

Kpartel