https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=KperandiICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T19:40:24ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119527I027 iseseisvad tööd2017-03-26T17:28:23Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=111098User:Kperandi2016-10-20T12:22:36Z<p>Kperandi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Edu aitab saavutada ka omavaheline koostöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Koostöö erinevate institutsioonide ja riikide vahel. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. Küberkaitses on pool võitu juba sellest, kui suudetakse luua heaoluühiskond. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Turundus on tänapäeval üks olulisemaid valdkondi majanduses ning peaks olema tihedalt seotud kõikide teiste valdkondadega. Mingi ettevõtte või toote edu sõltub paljuski sellest, mis mulje see inimestele jätab. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.“ Turundus ongi see, mille abil saab seda muljet kujundada. Selleks, et kliendid mingit toodet ostaksid, on oluline leida tootele õige hind, mis klientidele sobiks, ning kanalid, mille kaudu seda müüa. IT maailm aitab turundust selle koha pealt, et on võimalik kliente väga hästi tundma õppida ning tänu sellele jõuab õige toode õige sihtgrupini. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=111096User:Kperandi2016-10-20T12:18:22Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Koostöö erinevate institutsioonide ja riikide vahel. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. Küberkaitses on pool võitu juba sellest, kui suudetakse luua heaoluühiskond. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Turundus on tänapäeval üks olulisemaid valdkondi majanduses ning peaks olema tihedalt seotud kõikide teiste valdkondadega. Mingi ettevõtte või toote edu sõltub paljuski selles, mis mulje see inimestele jätab. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.“ Turundus ongi see, mille abil saab seda muljet kujundada. Selleks, et kliendid mingit toodet ostaksid, on oluline leida tootele õige hind, mis klientidele sobiks, ning kanalid, mille kaudu seda müüa. IT maailm aitab turundust selle koha pealt, et on võimalik kliente väga hästi tundma õppida ning tänu sellele jõuab õige toode õige sihtgrupini. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=111095User:Kperandi2016-10-20T12:15:59Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Koostöö erinevate institutsioonide ja riikide vahel. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. Küberkaitses on pool võitu juba sellest, kui suudetakse luua heaoluühiskond. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Turundus on tänapäeval üks olulisemaid valdkondi majanduses ning peaks olema tihedalt seotud kõikide teiste valdkondadega. Mingi ettevõtte või toote edu sõltub paljuski selles, mis mulje see inimestele jätab. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.“ Turundus ongi see, mille abil saab seda muljet kujundada. Selleks, et kliendid mingit toodet ostaksid, on oluline leida tootele õige hind, mis klientidele sobiks, ning kanalid, mille kaudu seda müüa. IT maailm aitab turundust selle koha pealt, et on võimalik kliente väga hästi tundma õppida ning tänu sellele jõuab õige toode õige sihtgrupini. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110606User:Kperandi2016-10-19T12:48:53Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Koostöö erinevate institutsioonide ja riikide vahel. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. Küberkaitses on pool võitu juba sellest, kui suudetakse luua heaoluühiskond. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Turundus on tänapäeval üks olulisemaid valdkondi majanduses ning peaks olema tihedalt seotud kõikide teiste valdkondadega. Mingi ettevõtte või toote edu sõltub paljuski selles, mis mulje see inimestele jätab. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.“ Turundus ongi see, mille abil saab seda muljet kujundada. Selleks, et kliendid mingit toodet ostaksid, on oluline leida tootele õige hind, mis klientidele sobiks, ning kanalid, mille kaudu seda müüa. IT maailm aitab turundust selle koha pealt, et on võimalik kliente väga hästi tundma õppida ning tänu sellele jõuab õige toode õige sihtgrupini. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110604User:Kperandi2016-10-19T12:46:34Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Koostöö erinevate institutsioonide ja riikide vahel. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. Küberkaitses on pool võitu juba sellest, kui suudetakse luua heaoluühiskond. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". Turundus on tänapäeval üks olulisemaid valdkondi majanduses ning peaks olema tihedalt seotud kõikide teiste valdkondadega. Mingi ettevõtte või toote edu sõltub paljuski selles, mis mulje see inimestele jätab. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad siis, kui sa ruumis ei viibi.“ Turundus ongi see, mille abil saab seda muljet kujundada. Selleks, et kliendid mingit toodet ostaksid, on oluline leida tootele õige hind, mis klientidele sobiks, ning kanalid, mille kaudu seda müüa. IT maailm aitab turundust selle koha pealt, et on võimalik kliente väga hästi tundma õppida ning tänu sellele jõuab õige toode õige sihtgrupini. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Väga inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110584User:Kperandi2016-10-19T12:05:17Z<p>Kperandi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." Sellest loengust jäi jällegi kõlama koostöö olulisus. Rikkuse saavutamiseks on olulised jagamine ja spetsialiseerumine. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
Erialatutvustuse aine loengutes tutvustati tudengitele väga erinevaid IT valdkondi, nii et igaüks võis juba mõtlema hakata, milline neist talle kõige rohkem huvi pakub. Väga inspireeriv oli näha, et kõik esinejad olid oma tööst väga huvitatud ja vaimustuses. Ühiseks märksõnaks kõikidest loengutest jäi meelde koostöö - see on igas valdkonnas üks edu alustest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110575User:Kperandi2016-10-19T11:46:00Z<p>Kperandi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. "Kunagi pole aega tegeleda kõigi ja kõigega, tuleb teha valikuid." Valikute tegemiseks ongi vaja andmete analüüsi, mille alusel otsuseid teha. Probleemiks võib tihti olla see, et tegelik info erineb analüüsiks kasutatavast infost. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines TTÜ õppejõud Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta alustas oma loengut väga huvitava mõttega: "Ei ole nii tarka inimest, kes on targem, kui kõik teised, alati on midagi üksteiselt õppida." <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110571User:Kperandi2016-10-19T11:33:43Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref><br />
<br />
Seistmendas loengus esines Jaan Priisalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus". <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110570User:Kperandi2016-10-19T11:26:08Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=110565User:Kperandi2016-10-19T11:23:01Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) loengusalvestus]</ref><br><br />
<br />
Viienda loengu esimeses pooles kõneles Andres Septer, kes jagas nõuandeid, milliseid valikuid tuleks teha IT tööturul. Kuhugi ettevõttesse tööle minemist kaaludes tuleks kindlasti uurida selle ettevõtte tausta. Üldjuhul on nii, et kui IT valdkonna töötajat otsitakse juba avaliku konkursi kaudu, siis on sellel töökohal midagi viga, kuna enamasti käib selles valdkonnas töötajate otsimine tutvuste kaudu ja leitakse üsna kiirelt. Samuti tõi Septer välja erinevates sektorites töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed, näiteks oleks üsna hea variant töötada Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes, samas kui väikeettevõttes töötamine võib olla palju kahtlasem ja sellel ei pruugi olla perspektiivi. Avalikus sektoris töötamisel on nii plusse kui miinuseid. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov, kelle jutust jäid mulle kõige rohkem kõrva nõuanded selle kohta, mida tuleks arvestada välismaale tööle minnes. Alati ei tuleks kõik pakkumised uisapäisa vastu võtta, vaid peaks kaaluma, kas pakutav palk on vastavuses kohalike hindade ja elatustasemega; samuti peaks arvestama, kas kohalik kliima on sobilik seal elamiseks ja töötamiseks.<br />
<br />
Kuuendas loengus oli esinejaks EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur.<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109222User:Kperandi2016-10-17T18:38:08Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Neljandas loengus oli esinejaks süsteemiadminstraator Lembitu Ling, kellel on selja taga 21-aastane tööstaaž. Sellest loengust jäi mulle meelde soovitus, et isegi karjääri alguses ei tasu kõikidele sõpradele tasuta oma teenuseid pakkuda, et tulevikus selline olukord korduma ei hakkaks, kui aeg on palju väärtuslikum.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109145User:Kperandi2016-10-17T17:52:36Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja ''startupid''" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109138User:Kperandi2016-10-17T17:50:59Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109133User:Kperandi2016-10-17T17:49:08Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt, kes rääkis oma õpingutest erinevates kõrgkoolides ja töökogemusest. Ta rääkis, kuidas ta ülikooli kõrvalt tööle läks ning see hakkas õpinguid segama. Samastusin temaga, kuna sarnane olukord on põhjuseks, miks mul endal veel kõrgharidust ei ole. Andres Kütt ütles välja ühe olulise mõtte, mis on tegelikult üsna lihtne ja ilmselge: ilmas on ainult üks inimene, kes on huvitatud sellest, kui hea hariduse ma saan, ja see olen mina ise. Ülikoolis käies peaks ise aru saama, mida mingist ainest võtta on, mille poolest on üks või teine aine kasulik, sellised asjad tuleks enda jaoks läbi mõelda. Mõned ained on sellised, kus ei ole mõtet õpetada kindlaid teadmisi ega oskusi, vaid pannakse tudengid õiges suunas mõtlema.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid esinejateks Kristel ja Marko Kruustük, kes olid ühed mu lemmikud, kuna nende esinemine oli nooruslikult energiline. Eriti lohutav oli kuulda Kristeli juttu sellest, kuidas ta pärast gümnaasiumi lõpetamist tükk aega mõtles, mida edasi teha, ja otsustas lõpuks IT Kolledžisse õppima asuda, seejuures ikka veel täpselt teadmata, mida ta oma elus saavutada tahtis. Samuti ei olnud ta eriti kursis IT-maailmas toimuvaga, õpinguid alustas ta täiesti nullist. Tunnen ennast praegu sarnases olukorras ning nende esinemine näitas, et suure huvi ja sihikindlusega on võimalik väga kaugele jõuda. Kindlasti on edu üheks aluseks ka meeskonnatöö.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109100User:Kperandi2016-10-17T17:27:07Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109099User:Kperandi2016-10-17T17:26:31Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatav loeng 1]17.10.2016</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109096User:Kperandi2016-10-17T17:23:40Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. Loeng 1 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatav loeng 1]17.10.2016</ref><br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. (Loeng 1 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatav loeng 1]17.10.2016</ref>).<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=109095User:Kperandi2016-10-17T17:22:06Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
Erialatutvustuse aine on väga kasulik sissejuhatus õpingutesse IT Kolledžis. Selle aine põhiliseks eesmärgiks oli minu arvates panna tudengid mõtlema, miks nad on siia kooli tulnud ning mis valikud on neil edaspidises elus. Paljud esinejad, kes loenguid pidasid, on ise IT Kolledži vilistlased ning nende mälestustest ja kogemustest, mida nad tudengitega jagasid, on kindlasti palju õppida.<br />
<br />
Esimeses loengus anti põhjalik ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ja koolielust. Jagati nõuandeid, kuidas teatud ainetes hakkama saada, millele rohkem rõhku panna ja keskenduda. Samuti anti näpunäiteid, kuidas oleks optimaalne läbida õppekava aineid nii, et mulle mingil hetkel ebameeldiva üllatusena ei esitataks arvet puuduolevate EAP-de eest. Esimesest loengust jäi eriti meelde sõnum, et siin koolis kedagi otseselt ei õpetata, igaüks peab ise õppima ja vastutama selle eest, kuidas oma asjadega hakkama saab, oleme ju täiskasvanud inimesed. (Loeng 1 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatav loeng 1]17.10.2016</ref>)<br />
<br />
Teises loengus oli esinejaks Andres Kütt<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. (Loeng 1 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Sissejuhatav loeng 1]17.10.2016</ref>).<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=108987User:Kperandi2016-10-17T15:25:28Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Tasuta õppimiseks on vaja sooritada õppeaineid 27 EAP mahus semestri kohta ning seda arvestatakse kumulatiivselt. Arve ühe puuduva EAP kohta on 50 eurot. Antud näites on esimese semestri lõpuks 27 EAPd täidetud ning selle eest arvet ei esitata, teisel semestril jääb puudu 2 EAPd, selle eest esitatakse arve summas 2*50 eurot = 100 eurot. (Loeng 1 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1]17.10.2016</ref>).<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=108982User:Kperandi2016-10-17T15:16:47Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord 2.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord 2.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
*VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga täidavad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. (KKK p.6. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? KKK p.6.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=108958User:Kperandi2016-10-17T14:52:01Z<p>Kperandi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva tuleb ÕISis esitada vormikohane taotlus koos lisadega. (VÕTA kord II Taotlus p.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord II Taotlus p.1.] 17.10.2016</ref>). Muudele tõendusmaterjalidele lisaks tuleb esitada kogemusest õpitu analüüs. (VÕTA kord II Taotlus p.4. <ref> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord II Taotlus p.4.] 17.10.2016</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=108858User:Kperandi2016-10-17T11:40:07Z<p>Kperandi: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=108856User:Kperandi2016-10-17T11:38:37Z<p>Kperandi: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
*Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.<br />
*Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Riigi finantseeritaval õppekohal õppijale on korduseksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] 17.10.2016</ref>).<br />
*Tasulisel õppekohal õppijale on kordussoorituse tasu 20 eurot. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. <ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 17.10.2016</ref>).<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kperandi&diff=108826User:Kperandi2016-10-17T11:06:16Z<p>Kperandi: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kersti Perandi Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016 ==Essee== ==Õpingukorralduse k..."</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Kersti Perandi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Kperandi