ICO wiki - User contributions [en]

Nipitiri

2015-06-13T11:30:50Z

Kpihus: /* Retsensioon meeskonna BACKBONE rakendusele */

=Nipitiri=

==Meeskonna liikmed==

*Kristjan Pihus
*Hanno Sirkel
*Rait Ots
*Ago Kütt
*Merje Kungla

==Projekti esimene osa: XML==

== Idee ==
Luua 4-tasemeline XML definitsioon, näidis sellele ning transleerimised HTML ja XML formaati.

== XML ==

=== XML fail ===

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<tns:autod xmlns:tns="http://www.example.org/autod" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.example.org/autod autod.xsd ">
<tns:auto id="0" mark="Ford" mudel="Sierra">
<tns:mootor>
<tns:kytus>bensiin</tns:kytus>
<tns:kubatuur yhik="ccm">2000</tns:kubatuur>
</tns:mootor>
<tns:kere v2rv="punane"/>
</tns:auto>

<tns:auto id="1" mark="ZAZ" mudel="969">
<tns:mootor>
<tns:kytus>diisel</tns:kytus>
<tns:kubatuur yhik="ccm">2500</tns:kubatuur>
</tns:mootor>
<tns:kere v2rv="roheline"/>
</tns:auto>

<tns:auto id="2" mark="Saab" mudel="9-5">
<tns:mootor>
<tns:kytus>bensiin</tns:kytus>
<tns:kubatuur yhik="ccm">1500</tns:kubatuur>
</tns:mootor>
<tns:kere v2rv="sinine"/>
</tns:auto>

<tns:auto id="3" mark="Volvo" mudel="960">
<tns:mootor>
<tns:kytus>elekter</tns:kytus>
</tns:mootor>
<tns:kere v2rv="sinine"/>
</tns:auto>

<tns:auto id="4" mark="Volvo" mudel="V40">
<tns:mootor>
<tns:kytus>diisel</tns:kytus>
<tns:kubatuur yhik="ccm">2400</tns:kubatuur>
</tns:mootor>
<tns:kere v2rv="must"/>
</tns:auto>

<tns:auto id="5" mark="Volvo" mudel="V70">
<tns:mootor>
<tns:kytus>gaas</tns:kytus>
<tns:kubatuur yhik="ccm">2000</tns:kubatuur>
</tns:mootor>
<tns:kere v2rv="valge"/>
</tns:auto>

</tns:autod>

</source>

=== XSD fail ===

<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<schema xmlns="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
targetNamespace="http://www.example.org/autod"
xmlns:tns="http://www.example.org/autod"
elementFormDefault="qualified">

<simpleType name="kytusSimpleType">
<restriction base="string">
<enumeration value="bensiin"></enumeration>
<enumeration value="diisel"></enumeration>
<enumeration value="elekter"></enumeration>
</restriction>
</simpleType>

<complexType name="mootorComplexType">
<sequence>
<element name="kytus" type="tns:kytusSimpleType"
maxOccurs="1" minOccurs="0">
</element>
<element name="kubatuur" maxOccurs="1" minOccurs="0">
<complexType>
<simpleContent>
<extension base="int">
<attribute name="yhik" use="required">
<simpleType>
<restriction base="string">
<enumeration value="ccm"/>
<enumeration value="l"/>
</restriction>
</simpleType>
</attribute>
</extension>
</simpleContent>
</complexType>
</element>
</sequence>
</complexType>

<complexType name="autoComplexType">
<sequence>
<element name="mootor" type="tns:mootorComplexType"></element>
<element name="kere" type="tns:kereComplexType"
maxOccurs="1" minOccurs="1">
</element>
</sequence>
<attribute name="id" type="int"></attribute>
<attribute name="mark" type="string"></attribute>
<attribute name="mudel" type="string"></attribute>
</complexType>

<simpleType name="v2rvSimpleType">
<restriction base="string">
<enumeration value="punane"></enumeration>
<enumeration value="roheline"></enumeration>
<enumeration value="sinine"></enumeration>
</restriction>
</simpleType>

<complexType name="kereComplexType">
<attribute name="v2rv" type="tns:v2rvSimpleType"></attribute>
</complexType>

<element name="autod" type="tns:AutodListComplexType"></element>

<complexType name="AutodListComplexType">
<sequence>
<element name="auto" type="tns:autoComplexType" maxOccurs="unbounded" minOccurs="0"></element>
</sequence>
</complexType>
</schema>

</source>

=== XSLT failid ===
==== XML -> HTML ====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:tns="http://www.example.org/autod">

<xsl:output encoding="UTF-8" method="html" />

<xsl:template match="/">
<html>
<body>

<h2>Autode nimekiri</h2>

<table border="1">
<tr><td>Mark</td><td>Mudel</td><td>Värv</td><td>Mootor</td></tr>
<xsl:for-each select="tns:autod/tns:auto">
<tr>
<td><xsl:value-of select="@mark"/></td>
<td><xsl:value-of select="@mudel"/></td>
<td><xsl:value-of select="tns:kere/@v2rv"/></td>
<td><xsl:value-of select="tns:mootor/tns:kytus"/> <xsl:text> </xsl:text> <xsl:value-of select="tns:mootor/tns:kubatuur"/><xsl:value-of select="tns:mootor/tns:kubatuur/@yhik"/></td>
</tr>
<p> </p>
</xsl:for-each>
</table>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>

</source>

==== XML -> XML ====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:tns="http://www.example.org/autod">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>
<xsl:template match="/">
<tns:autod>

<xsl:for-each select="tns:autod/tns:auto">
<xsl:if test="@mark='Volvo'">
<auto>
<mark>
<xsl:value-of select="@mark"/>
</mark>
<mudel>
<xsl:value-of select="@mudel"/>
</mudel>
</auto>
</xsl:if>
</xsl:for-each>
</tns:autod>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

==Projekti teine osa: veebiteenus ja klientrakendus==
=Analüüs=

Projekti tulemina luuakse keeleõppe keskkond milles õppijal on võimalik testida ning selle käigus laiendada oma sõnavara õpitavas võõrkeeles.
Veebirakendus realiseeritakse JavaScripti abil (AngularJS raamistikku kasutades) ning veebiteenus MVC Web API tehnoloogial.

Andmemudel koosneb kolmest olemist (sõnad, õppetükkid, skoor), lisaks hoitakse andmebaasis logi kasutaja tehtud tegevuste kohta ning kasutajate autentimisega seotud olemid (Web API Security). Igal olemil on olemas primaarvõti ID näol. Andmemudel on graafiliselt kujutatud joonisel.

Olemite kirjeldused:
Lesson - siia salvestatakse õppetüki nimi
Word - Sõnad ning nende vasted siht- ja lähtekeeles, seotud Lesson olemiga
Score - Rakenduse kasutaja poolt sõna arvamise tulemus, seotud Word olemiga

Andmemudel:

[[File:2015-06-07_18.48.53.jpg]]

Esialgne API kirjeldus:

[https://docs.google.com/document/d/1zXhUYNPzShb_W9bp3sLxvqbRiLp21K0mGMoCGmfep-o/edit Esialgne API kirjeldus]

Kasutaja vaate kirjeldus:

Rakenduse kasutajale kuvatakse sisselogimisvaade.
Peale sisselogimist saab kasutaja valida õppetüki, mille järel rakendus pakub arvamiseks sõna sellest peatükist veel mittäraarvatud sõnade hulgast.
API kontrollib vastuse ning salvestab tulemuse skooritabelisse.
API's on ka päringud kasutaja õppetükkide hetkeseisu kohta. API tagastab õppetüki kohta äraarvatud sõnade arvu ning sõnade koguarvu. Kui see on võrdne, kuvatakse vastavat õppetükki kasutaja vaates rohelisena ning vastava õppetüki valik mitteaktiivsena.

=Klientrakendus=

Klientrakendus on realiseeritud JavaScriptis, lähtekood asub siin:
[https://bitbucket.org/kpihus/werbum]

=Veebiteenus=

Veebiteenus on realiseeritud ASP.NET MVC Web API vahenditega.
Lähtekood asub siin:
[https://loosers.visualstudio.com/]

=Retsensioon meeskonna XYZ xml rakendusele=

XML töö raames on loodud nõutud osad: XML fail, neli skeemifaili, ning XSLT transformatsioonifail. XML töös on kirjeldatud reisipakkumiste infot, ning XSLTs koondatakse reisipakkumised tabeli kujule ning kuvatakse reisipakkumiste hinnad. XML andmefailis on kirjeldatud neli dimensiooni, nii nagu lähteülesandes nõutud. Sellest johtuvalt võib lugeda töö igati püstitatud tingimustele vastavaks. Arvestades tõsiasja, et projeki meeskond koosnes ühest isikust, on tööga äraütlemata hästi toime tuldud. XML faili tagide nimedes on kasutataud eesti keeleruumile omaseid täpitähti, mis on ASCII kooditabeli laiendatud osas. See teguviis ei ole otseselt keelatud. Seda enam et xml fail on määratud kasutama utf-8 kodeeringut, mis saab hakkama kõigi tähemärkidega. Siiski võiks võimalusel laientatud ascii kooditabeli osasse jäävaid tähemärke vältida, kuna osade xml faili parseritega võib tekkida probleeme nimetatud tähti sisaldavate tagide parsimisel. Mis XML faili sisulisse poolde puutub, siis eraldi on välja toodud valuutakursid, aga ei ole kuskilt näha milline on baas valuuta, ehk mis valuua suhtes need kursid on määratud. Niisamuti ei ole määratud millised valuutas on sätestatud reisi hind. Jääb üle vaid loota et baas valuuta, ehk ka reisis spetsifitseeritud hinna valuutaks on meil kehtiv euro. Kuigi töös võib leida välja toodud pisikesi puudusi on siiski meeskond oma tööga edukalt hakkama saanud, ning selles osas võib pingutuse lugeda arvestatuks.

=Retsensioon meeskonna BACKBONE rakendusele =

Meeskond BACKBONE on võtnud eemärgiks ehitada tööülesannete haldamse rakendus, ehk TODO List rakendus. Võetud ülesanne on omamoodi ambitsioonikas, kuna sedalaadseid rakendusi on loodud aegade juuksul mitmeid, ning seetõttu midagi paremini teha on äärmiselt keerukas. Kuid mitte võimatu. Peab mainima, et tehtud töö on äärmiselt põhjalik. Rakenduse eesmäriks on seatud kuvada tööülesandeid kategooriate, prioriteetide ja asukohtade järgi.
Rakenduse toimimiseks vajalike andmeid hoitakse andmebaasis kokku üheksas olemis, ehk tabelis, mis on antud rakenduse spetsiifikat arvestades enam kui küll. Salvestatud andmed presenteeritakse ASP.NET MVC API tehnoloogia abil kasutajale. Klientrakendus on implementeeritud ilusti dünaamiliselt, mis võimaldab sisuliselt reaal ajas saada ülevaadet tööülesande tähtaja kättejõudmisest. Veebiteenise API spetsifikaatsioon on siiski koostaud liiga üldsõnaliselt. See kahjuks ei võimalda kolmandatel osapooltel probleemideta liidestada oma loodud rakendusi meeskonna poolt koostatud veebiteenusega. Liidestuse teostamiseks on vajalik roheksti lisa informatsiooni. Näiteks ei ole välja toodud millist tüüpi päringut peaks kasutama. Samuti ei ole teada milliseid sisendparameetreid API käsk ootab, ning millisel kujul väljund informatsioon tagasi kliendile saadetakse. Selliselt piiratud informatsiooni baasilt kolmanda osapoole liidestust teha on töömahukas, kuna see eeldab olemasoleva näidis rakenduse üksipulgi läbitöötamist. Samsa olemasolev programmikood on avalikustatud, seega selline tagurpidi analüüs on igati võimalik.
Programmi lähtekood on samas ilusti liidestatud alam programmideks, ning koodeerimise stiil on hea. Liigselt on küll programmi koodi jäänud arenduse aegseid kommentaare, mis hetkel ainult segavad programmi analüüsi, kuid programmi reallses töös see mõju ei avalda. Veebiteenust kasuvav rakendus on ehitatud lähtudes MVC ehk mudel, vaade, kontroller raamistiku põhimõtetest, mis on tähapäevast veebirakendust ehitades igati apsepteeritav lähenemine. Vaadete ülesehitamiseks on kasutatud Bootstrap raamistiku koos jQuery javascript raamistikuga. Sellest johtuvalt jääb pisut segaseks, miks ei ole veebiklienti ehitatud täiesti sõltumatult kasutates nimetatud vahendeid. Aga üldkokkuvõttes on tööga hästi toime tuldud, ning soovitud tulem saavutatud.

Nipitiri

2015-06-13T11:20:35Z

Kpihus:

Nipitiri

2015-06-13T10:44:32Z

Kpihus: /* Retsensioon meeskonna XYZ xml rakendusele */

Nipitiri

2015-06-13T10:41:16Z

Kpihus: /* Retsensioon meeskonna XYZ xml rakendusele */

Nipitiri

2015-06-13T10:36:55Z

Kpihus:

Meeskond Naaskel

2012-11-05T21:46:29Z

Kpihus:

__TOC__

=Kirjeldus=
Eesmärk on luua väikeettevõtte kliendihalduse tarkvara. Üheltpoolt hakkab tarkvara võimaldama hallata kliente, ning nendega seoduvat, teisalt ettevõtte töötajaid, ning töötajatega seotud tegevusi.
Valmiva programmi sihtgrupiks on eelkõige konsultatsiooniteenust pakkuvad väikefirmad. Loodava tarkvara põhirõhk on kliendisuhtluse lihtsustamisel, ning jäädvustamisel. Kliendi suhtluse all mõistame siinkohtekstis konsultatsiooniprojektidega soetud dokumendi vahetust, ning tulevikus ka e-posti vahetuse haldust. Teises etapis loodav kalendri fuktsionaalsus seob tervikliku sihtlusringi nii ettevõtte töötajad, kui kliendid ning seeläbi aitab tööüleasnnete üleandmist ühet töötajalt teisele.

=Töökorraldus=
==Meeskond==
*Helge Saks
*Merje Kungla
*Heiki Linnamägi
*Kristjan Pihus (projektijuht)
*Ülari Ainjärv

==Arendusmetoodika ja keskkond==
Arendusprojekti läbiviimise metoodikaks valisime agiilsete arendusmetoodikate seas ennast hästi tõestanud SCRUM raamistiku.Toetava platvormina kasutame Team Foundation Service keskkonda (http://tfspreview.com).

=Lingid=
* Analüüsidokument [https://docs.google.com/document/d/1VHfUFhpQXS2Pgh5rDD5-nwBRQGoqF9dA2boAFwzPbsA/edit Google]
* Arendusmetoodika kirjeldus [https://docs.google.com/document/d/11iks6fCH-iP6bZDgTyt10zsC0wElq9y6byIUtH4WKO8/edit Google]
* Kood TFS-s [http://kpihus.tfspreview.com TFS]

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]

Meeskond Naaskel

2012-11-05T21:44:00Z

Kpihus:

__TOC__

=Kirjeldus=
Eesmärk on luua väikeettevõtte kliendihalduse tarkvara. Üheltpoolt hakkab tarkvara võimaldama hallata kliente, ning nendega seoduvat, teisalt ettevõtte töötajaid, ning töötajatega seotud tegevusi.
Valmiva programmi sihtgrupiks on eelkõige konsultatsiooniteenust pakkuvad väikefirmad. Loodava tarkvara põhirõhk on kliendisuhtluse lihtsustamisel, ning jäädvustamisel. Kliendisuhtluse all mõistame siinkohtekstis konsultatsiooniprojektidega soetud dokumendi vahetust, ning tulevikus ka e-posti vahetuse haldust. Teises etapis loodav kalendri fuktsionaalsus seob tervikliku sihtlusringi nii ettevõtte töötajad, kui kliendid ning seeläbi aitab tööüleasnnete üleandmist ühet töötajalt teisele.

=Töökorraldus=
==Meeskond==
*Helge Saks
*Merje Kungla
*Heiki Linnamägi
*Kristjan Pihus (projektijuht)
*Ülari Ainjärv

==Arendusmetoodika ja keskkond==
Arendusprojekti läbiviimise metoodikaks valisime agiilsete arendusmetoodikate seas ennast hästi tõestanud SCRUM raamistiku.Toetava platvormina kasutame Team Foundation Service keskkonda (http://tfspreview.com).

=Lingid=
* Analüüsidokument [https://docs.google.com/document/d/1VHfUFhpQXS2Pgh5rDD5-nwBRQGoqF9dA2boAFwzPbsA/edit Google]
* Arendusmetoodika kirjeldus [https://docs.google.com/document/d/11iks6fCH-iP6bZDgTyt10zsC0wElq9y6byIUtH4WKO8/edit Google]
* Kood TFS-s [http://kpihus.tfspreview.com TFS]

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]

Meeskond Naaskel

2012-11-05T21:04:09Z

Kpihus:

__TOC__

=Kirjeldus=
Eesmärk on luua firma kliendikontaktide andmebaas (CRM). Ühelt poolt saab sellega hallata firma töötajaid ja teiselt poolt firma kliente. Süsteem peab ka võimaldama neid omavahel siduda näiteks kalendri/ajaplaneerimise seisukohalt.

=Töökorraldus=
==Meeskond==
*Helge Saks
*Merje Kungla
*Heiki Linnamägi
*Kristjan Pihus (projektijuht)
*Ülari Ainjärv

==Arendusmetoodika ja keskkond==
Arendusprojekti läbiviimise metoodikaks valisime agiilsete arendusmetoodikate seas ennast hästi tõestanud SCRUM raamistiku.Toetava platvormina kasutame Team Foundation Service keskkonda (http://tfspreview.com).

=Lingid=
* Analüüsidokument [https://docs.google.com/document/d/1VHfUFhpQXS2Pgh5rDD5-nwBRQGoqF9dA2boAFwzPbsA/edit Google]
* Arendusmetoodika kirjeldus [https://docs.google.com/document/d/11iks6fCH-iP6bZDgTyt10zsC0wElq9y6byIUtH4WKO8/edit Google]
* Kood TFS-s [http://kpihus.tfspreview.com TFS]

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]

User:Kpihus

2011-11-13T17:29:15Z

Kpihus:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kristjan Pihus<br>
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2011

==Essee==
Kes valitseb nutifoni turgu?

Hiljuti levis uudis, et Samsung on tõusnud suurimaks nutitelefonide müüjaks. Nimelt müüs eelmisel kvartalil Samsung 23,6 milkonit nutitelefoni, Teisel kohal olev Apple vaid 17,1 miljonit. Miks on see nii ? Olgu veel mainitud, et kokku müüdi nimetatud perioodil 100 miljonit nutitelefoni.

Nutitelefonide puhul tuleb vahet teha riistvara ja tarkvara tootjal. Nii nagu ka personaal arvutite puhul on tavaks saanud riistvara ja tarkvara lahusus on see samamoodi tänapäevastel nutitelefonidel. Erandiks on siinkohal Apple kes sarnaselt personaalarvutiega toodab ja turustab oma riistvara koos oma tarkvaraga, ning ei paku tarkvara müügiks riistvarast lahus. Lisaks muidugi kasutab enda poolt arendatud operatsioonisüsteemi BlackBerry ja mõned teised pisemad nutitelefoni tootjad, aga kuna nende turuosa on meile huvipakkuvast edetabelist väljas, siis jätame nemad siinkohal käsitlemata. Tegelikult on ka Apple tooteid raske võrrelda teistega, kuna pahatihti otsustatakse Apple toodete kasuks just emotsionaalsetel põhjustel, mitte praktilistel. Kuigi Apple'le peab siinkohal au adma, nende tooted on ilusad, lihtsad ja enamasti ka töökindlad. Eks see ole ka üks nende edu põhjusteks.

Aga vaatleme pisut lähemalt Androidi ja Samsungi edulugu ja selle põhjuseid.

Esmalt keskendume Androidile, kui operatsioonisüsteemile. Nagu paljud suured asjad sai ka Android alguse ülesostmises. Aastal 2005 ostis Google ettevõtte Android Inc, kes oli Androidi operatsioonisüstemi algne väljatöötaja. 5 novembril aastal 2007 kuulutas Open Hanset Alliance välja Androidi operatsioonisüsteemi. See konsortsium koosnes koos 84'st riistvara, tarkvara ning telecom ettevõtest. Nende eesmärk oli kehtestada ühtsed standartid mobiilsetele seadmetele. Google lasi enamuse tarkvatakoodist välja Apache litsentsi ja vaba tarkvara litsentsi alusel. Oma olemuselt on Android Linuxi operatsiooni distributsioon. Selle operatsioonisüsteemi osa on kirjutatud nagu ikka C keeles, kuid operatsioonisüsteemi peal jooksvad lisa applikatsioonid on peaasjalikult kirjutatud Java keeles. Siin peitub esimene põhjus Androidi eduloos. Nimelt on Java programmid pisut lihtsamad kirjutada kui C keele programmid. Erinevate allikate väitel on Java kõige populaarsem progarmeerimiskeel. Kuid see ei ole veel Androidi edu mootor, kuna programmist ei ole palju kasu, kui selle levik ei ole tagatud. Ühe olulise funktsioonina on Google Androidi jaoks loonud programmide levitamise keskonna nimega Android market. See on keskond, kus arendajad saavad jagada ja müüa oma programme. Arendaja jaoks tähendab see võimalust jõuda oma programmiga lihtsasti kasutajate vaatevälja ning otseloomulikult teenida oma arendustöö eest raha. Teisalt telefoni kasutajate jaoks tähendab see mugavat võimalust laadida oma telefoni lisaprogramme ning seeläbi suurendada oma targa telefoni funktsionaalsust. Siinkohal olgu mainitud, et app store on olemas ka Apple telefonidel. Tänaseks on Android Marketis kättesaadvad ligi 300 000 erinevat applikatsiooni. Kokku on programme alla laetud ligi 6 miljardit korda. Ühe positiivse küljena Android marketi kasuks on tasuta programme 57% kõigist marketis saadaolevatest programmidest. Apple App Sotes on see number vaid 37%. Tasuta programmi mõisted ei saa võtta absoluutsena, sest paljud tasuta programmid on reklaamide poolt sponsoreeritud. Samas on paljude tasuliste programmid hind vaid mõnu dollar või euro. Seega ka programmide ostmine marketist on enamasti suhteliselt taskukohane. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Android market on on vast ehk kõige olulisem Androidi edu mootor.

Aga kui nüüd vaadata Androidi mobiiltelefoni tootja poole pealt, siis mugavus kasutajatele ei ole ainus põhjus, miks tootja peaks otsustama Androidi kasuks. Kuna android on arendatud kolmanda osapoole poolt, siis jääb riistvaratootjal ära tülikas ning kallis tarkvara arenduse protsess. Päriselt loobuda muidugi tarkvara arendusest ei saa, sest kuna iga riistvaratootja tahab teistest erineda, siis pisikesed mugandused on ikkagi vajalikud. Nii näiteks on enamikel mobiilitootjatel kasutuses oma kohandatud kasutajaliides ja mõned muud tootja spetsiifilised programmid. Samuti tuleb riistivaratootjal panustada vajalike draiverite arendusse.

Aga kui rääkida pisut samsungist, siis nende tõus turuliidriks on pisut üllatav. Veel aastal 2009 oli samsungi nutitelefoide turuosa vaid 3,2 protsenti. Võrdluseks Apple turuosa oli juba siis 17 protsenti. Ilmselt oleks olnud loogilisem et HTC möödub Applest, kuna nemad hammustasid 2009 aastal nutitelefonide turust 6.5 protsenti. Samuti on HTC teada kui ainult nutiteledonide tootja. Samsung aga on pikka aega panustanud pigem tavalistesse telefonidesse. Samsungi võidukäik nutitelefonide turul algas Galaxi seeria telefonidega, mis alustasid oma võidukäiku 2010 aastal. Võimalik et Galaxy populaarsuse põhjuseks võib lugeda Apple iPhone'le sarnast kasutajaliidest alates Galaxy S mudelist, mis lanseeriti 2010 aasta juunis. Muidugi ei saa unustada ka Nokia vaikset taandumist nutifoni turult. See tekitab turule tühja koha, mille keegi peab hõivama.

Kui nüüd vaadata samsungi telefone tehnilise poole pealt, siis peab ega tegelikult midagi revolutsioonilist seal esmapilgul ei paistagi. Võiks öelda, et näiteks HTC telefonid on suhteliselt sarnased. Seda enam on kummaline Samsungi edu HTC ees. Otse loomulikult on Samsung olnud turul kauem kui HTC, kuid inimestel on suhteliselt lühike mälu. Tuleviku visioonidest võiks ehk väkja tuua painudva telefoni, millega Samsung tahab juba järgmisel aastal turule tulla.

Seega kokkuvõtteks võib Samsungi tõusu nutifonimüügi tabeli seletada kahe faktoriga. Esiteks peitub võlu ilmselt operatsioonisüsteemis. Kui operatsioonisüsteeme võrrelda, siis Android on levinum, kui AppleIOS. Suurem levik toob kaasa ka suurema lisatarkvara koguse ning see on oluline lisaväärtus tavakasutaja jaoks. Loomulikult Apple vs Android telefonide võrdluses ei saa ära unustada Apple toodete oluliselt kallimat hinda. Kui aga võrrelda Samsungit teiste Androidi baasil telefonide teiste telefonidega ei olegi ühest ja selgelt argumenti, miks võiks Samsungi populaarsuse põhjuseks olla. Operatsioonisüsteemi erinevused saab siinkohal välistada, ning riistvara poole pealt ei ole erinevused väga suured. Samuti on hinnad samast suurusjärgust. Seega kõigetõenäolisemalt saab tuleb Samsungi liidripositsiooni eest tänada nede marketingi tiimi head tööd

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele..

===Küsimus 3===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

===Vastus===
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.
Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]

User:Kpihus

2011-11-13T17:28:29Z

Kpihus: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kristjan Pihus<br> Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2011 ==Essee== Kes valitseb nutifoni turgu? Hiljuti levis uudis, et Samsung on …'