<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Kprei</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Kprei"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Kprei"/>
	<updated>2026-05-08T14:37:32Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23017</id>
		<title>Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &quot;Error&quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana Powershell</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23017"/>
		<updated>2011-02-01T13:05:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;powershell&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
Get-EventLog -logname application -EntryType error -newest 25| convertto-html &amp;gt; applogs.html&lt;br /&gt;
$filename = “applogs.html”&lt;br /&gt;
$smtpServer = “mail.uninet.ee”&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$msg = new-object Net.Mail.MailMessage&lt;br /&gt;
$att = new-object Net.Mail.Attachment($filename)&lt;br /&gt;
$smtp = new-object Net.Mail.SmtpClient($smtpServer)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$msg.From = “application@logid.com”&lt;br /&gt;
$msg.To.Add(”email.email@gmail.com”)&lt;br /&gt;
$msg.Subject = “Application errorlogs”&lt;br /&gt;
$msg.Body = “Viimased 25 Application error logi”&lt;br /&gt;
$msg.Attachments.Add($att)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$smtp.Send($msg)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23016</id>
		<title>Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &quot;Error&quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana Powershell</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23016"/>
		<updated>2011-02-01T12:59:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;powershell&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
Get-EventLog -logname application -EntryType error -newest 25| convertto-html &amp;gt; applogs.html&lt;br /&gt;
$filename = “applogs.html”&lt;br /&gt;
$smtpServer = “mail.uninet.ee”&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$msg = new-object Net.Mail.MailMessage&lt;br /&gt;
$att = new-object Net.Mail.Attachment($filename)&lt;br /&gt;
$smtp = new-object Net.Mail.SmtpClient($smtpServer)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$msg.From = “application@logid.com”&lt;br /&gt;
$msg.To.Add(”kaspar.prei@gmail.com”)&lt;br /&gt;
$msg.Subject = “Application errorlogs”&lt;br /&gt;
$msg.Body = “Viimased 25 Application error logi”&lt;br /&gt;
$msg.Attachments.Add($att)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$smtp.Send($msg)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23015</id>
		<title>Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &quot;Error&quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana Powershell</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23015"/>
		<updated>2011-02-01T12:58:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;powershell&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
Get-EventLog -logname application -EntryType error -newest 25| convertto-html &amp;gt; applogs.html&lt;br /&gt;
$filename = “applogs.html”&lt;br /&gt;
$smtpServer = “mail.uninet.ee”&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$msg = new-object Net.Mail.MailMessage&lt;br /&gt;
$att = new-object Net.Mail.Attachment($filename)&lt;br /&gt;
$smtp = new-object Net.Mail.SmtpClient($smtpServer)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$msg.From = “application@logid.com”&lt;br /&gt;
$msg.To.Add(”kaspar.prei@gmail.com”)&lt;br /&gt;
$msg.Subject = “Application errorlogs”&lt;br /&gt;
$msg.Body = “Viimased 25 Application error logi”&lt;br /&gt;
$msg.Attachments.Add($att)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$smtp.Send($msg&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23014</id>
		<title>Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &quot;Error&quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana Powershell</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23014"/>
		<updated>2011-01-31T21:21:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;powershell&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
$emailFrom = &amp;quot;user@yourdomain.com&amp;quot;&lt;br /&gt;
$emailTo = &amp;quot;kaspar.prei@gmail.com&amp;quot;&lt;br /&gt;
$subject = &amp;quot;error logid&amp;quot;&lt;br /&gt;
$body = Get-EventLog -logname application -EntryType error -newest 25&lt;br /&gt;
$smtpServer = &amp;quot;mail.starman.ee&amp;quot;&lt;br /&gt;
$smtp = new-object Net.Mail.SmtpClient($smtpServer)&lt;br /&gt;
$smtp.Send($emailFrom, $emailTo, $subject, $body)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23013</id>
		<title>Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &quot;Error&quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana Powershell</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_mis_leiab_application_log%27ist_viimase_n%C3%A4dala_joosul_tehtud_%22Error%22_t%C3%BC%C3%BCpi_kirjed_ja_edastab_need_administraatorile_e-kirjana_Powershell&amp;diff=23013"/>
		<updated>2011-01-31T21:20:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: Created page with &amp;#039;$emailFrom = &amp;quot;user@yourdomain.com&amp;quot; $emailTo = &amp;quot;kaspar.prei@gmail.com&amp;quot; $subject = &amp;quot;error logid&amp;quot; $body = Get-EventLog -logname application -EntryType error -newest 25 $smtpServer =…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;$emailFrom = &amp;quot;user@yourdomain.com&amp;quot;&lt;br /&gt;
$emailTo = &amp;quot;kaspar.prei@gmail.com&amp;quot;&lt;br /&gt;
$subject = &amp;quot;error logid&amp;quot;&lt;br /&gt;
$body = Get-EventLog -logname application -EntryType error -newest 25&lt;br /&gt;
$smtpServer = &amp;quot;mail.starman.ee&amp;quot;&lt;br /&gt;
$smtp = new-object Net.Mail.SmtpClient($smtpServer)&lt;br /&gt;
$smtp.Send($emailFrom, $emailTo, $subject, $body)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=23012</id>
		<title>Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=23012"/>
		<updated>2011-01-31T21:19:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kaspar Prei */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esitaja nimi==&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]&lt;br /&gt;
*[[Arvustused sellele skriptile]]&lt;br /&gt;
==Vabad ideed==&lt;br /&gt;
*[[Skript mis otsib üles turvaaukudega tarkvara]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alvar Unuks AK41==&lt;br /&gt;
Suurima andmemahuga paketite leidmine&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
!#/bin/bash&lt;br /&gt;
sed -ne &#039;/^Package: \(.*\)/{s//\1/;h;};/^Installed-Size: \(.*\)/{s//\1/;G;s/\n/ /;p;}&#039; /var/lib/dpkg/status | sort -rn&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reget Kalamees DK21==&lt;br /&gt;
[[Skript otsib vabade Wifi AP-de hulgast kõige kiirema ühenduse ja haagib end selle külge]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Prei==&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid BASH]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &amp;quot;Error&amp;quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana Powershell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Bash - Skript, mis kontrollib võrguühenduse olemasolu ning selle puudusel diagnoosib häda.&lt;br /&gt;
[[V6rgudiagnoosiskript]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Python - SSH vigaste logimiste järgi source IP hosts.deny faili ja lisatud IP&#039;d mailile (saadetud õppejõu mailile)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* PowerShell - Arvuti andmete (mälu hulk, protsessori tüüp jne.) kuvamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marko Valing==&lt;br /&gt;
*[[XML päringute kontroll]] - BASH&lt;br /&gt;
*[[XML dokumentide parsija]] - Python&lt;br /&gt;
*[[Teenusemonitor]] - Powershell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
* BASH [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis küsib ACL-i objekte AD-st - Powershell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Liivand AK41==&lt;br /&gt;
* bash: [[skript, mis teeb midagi vajalikku hunniku graafikafailidega]]&lt;br /&gt;
* python: [[ dhcp.leases kontrollimise skript ]]&lt;br /&gt;
* powershell: [[ skript, mis teeb midagi printeritega ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Tuulik AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - BASH]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - Python]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis leiab etteantud kataloogist või kettalt samanimelised failid ja väljastab nende nimekirja- PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karmo AK41==&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - BASH]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis arhiveerib etteantud laiendiga failid - PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Chris Sinihelm AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript, mis tõstab kõik väikesed .txt failid ühte folderisse - BASH]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, millega saab public folderitesse õiguseid lisada ja neid sealt ka eemaldada - PowerShell]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis otsib üles duplikaatfailid - Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nadežda Furs A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sigmar Muuga DK31==&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Bash Bash]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Python Python]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Poweshell Poweshell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Kullerkupp AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib arvutist kõik .mp3 failid ja teeb nendest playlisti-Powershell]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib pilte ja loob kaustad aasta järgi ning tõstab vastava aasta pildi vastava aasta kausta-Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb teatud kaustast backupi ja kustutab üle 30 päeva vanad backupid ära-BASH]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=23011</id>
		<title>Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=23011"/>
		<updated>2011-01-31T21:19:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kaspar Prei */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esitaja nimi==&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]&lt;br /&gt;
*[[Arvustused sellele skriptile]]&lt;br /&gt;
==Vabad ideed==&lt;br /&gt;
*[[Skript mis otsib üles turvaaukudega tarkvara]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alvar Unuks AK41==&lt;br /&gt;
Suurima andmemahuga paketite leidmine&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
!#/bin/bash&lt;br /&gt;
sed -ne &#039;/^Package: \(.*\)/{s//\1/;h;};/^Installed-Size: \(.*\)/{s//\1/;G;s/\n/ /;p;}&#039; /var/lib/dpkg/status | sort -rn&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reget Kalamees DK21==&lt;br /&gt;
[[Skript otsib vabade Wifi AP-de hulgast kõige kiirema ühenduse ja haagib end selle külge]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Prei==&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid BASH]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &amp;quot;Error&amp;quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Bash - Skript, mis kontrollib võrguühenduse olemasolu ning selle puudusel diagnoosib häda.&lt;br /&gt;
[[V6rgudiagnoosiskript]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Python - SSH vigaste logimiste järgi source IP hosts.deny faili ja lisatud IP&#039;d mailile (saadetud õppejõu mailile)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* PowerShell - Arvuti andmete (mälu hulk, protsessori tüüp jne.) kuvamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marko Valing==&lt;br /&gt;
*[[XML päringute kontroll]] - BASH&lt;br /&gt;
*[[XML dokumentide parsija]] - Python&lt;br /&gt;
*[[Teenusemonitor]] - Powershell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
* BASH [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis küsib ACL-i objekte AD-st - Powershell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Liivand AK41==&lt;br /&gt;
* bash: [[skript, mis teeb midagi vajalikku hunniku graafikafailidega]]&lt;br /&gt;
* python: [[ dhcp.leases kontrollimise skript ]]&lt;br /&gt;
* powershell: [[ skript, mis teeb midagi printeritega ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Tuulik AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - BASH]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - Python]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis leiab etteantud kataloogist või kettalt samanimelised failid ja väljastab nende nimekirja- PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karmo AK41==&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - BASH]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis arhiveerib etteantud laiendiga failid - PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Chris Sinihelm AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript, mis tõstab kõik väikesed .txt failid ühte folderisse - BASH]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, millega saab public folderitesse õiguseid lisada ja neid sealt ka eemaldada - PowerShell]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis otsib üles duplikaatfailid - Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nadežda Furs A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sigmar Muuga DK31==&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Bash Bash]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Python Python]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Poweshell Poweshell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Kullerkupp AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib arvutist kõik .mp3 failid ja teeb nendest playlisti-Powershell]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib pilte ja loob kaustad aasta järgi ning tõstab vastava aasta pildi vastava aasta kausta-Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb teatud kaustast backupi ja kustutab üle 30 päeva vanad backupid ära-BASH]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22969</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22969"/>
		<updated>2011-01-30T20:57:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käivitamisel määra kataloogist, kus soovid duplikaat faile leida. Näiteks: python duplikaadid.py /etc /home&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
import sys &lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22968</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22968"/>
		<updated>2011-01-30T20:56:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
import sys &lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22967</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22967"/>
		<updated>2011-01-30T20:52:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;import sys &lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22966</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22966"/>
		<updated>2011-01-30T20:52:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;import sys &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22965</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22965"/>
		<updated>2011-01-30T20:52:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;import sys&lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22964</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22964"/>
		<updated>2011-01-30T20:51:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22963</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid Python</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid_Python&amp;diff=22963"/>
		<updated>2011-01-30T20:51:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: Created page with &amp;#039;#!/usr/bin/env python  import sys import os import hashlib  if len(sys.argv) &amp;lt; 2:     print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;     sys.exit()  for mydir in sys.argv[1:]:    …&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import os&lt;br /&gt;
import hashlib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Usage&amp;quot;,sys.argv[0],&amp;quot;&amp;lt;dir1&amp;gt; &amp;lt;dir2&amp;gt; ...&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for mydir in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    checksums = {}&lt;br /&gt;
    for filetree in os.walk(mydir):&lt;br /&gt;
        for file in filetree[2]:&lt;br /&gt;
            dirname = filetree[0]&lt;br /&gt;
            filename = file&lt;br /&gt;
            fullpath = dirname + &amp;quot;/&amp;quot; + filename&lt;br /&gt;
            filedata = open(fullpath).read()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
            m = hashlib.md5()&lt;br /&gt;
            m.update(filedata)&lt;br /&gt;
            checksum = m.hexdigest()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
            try:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            except:&lt;br /&gt;
                checksums[checksum] = []&lt;br /&gt;
                checksums[checksum].append(fullpath)&lt;br /&gt;
            &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
    for checksum in checksums.keys():&lt;br /&gt;
        if len(checksums[checksum]) &amp;gt; 1:&lt;br /&gt;
            print checksum,checksums[checksum]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=22962</id>
		<title>Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=22962"/>
		<updated>2011-01-30T20:50:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kaspar Prei */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esitaja nimi==&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]&lt;br /&gt;
*[[Arvustused sellele skriptile]]&lt;br /&gt;
==Vabad ideed==&lt;br /&gt;
*[[Skript mis otsib üles turvaaukudega tarkvara]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alvar Unuks AK41==&lt;br /&gt;
Suurima andmemahuga paketite leidmine&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
!#/bin/bash&lt;br /&gt;
sed -ne &#039;/^Package: \(.*\)/{s//\1/;h;};/^Installed-Size: \(.*\)/{s//\1/;G;s/\n/ /;p;}&#039; /var/lib/dpkg/status | sort -rn&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reget Kalamees DK21==&lt;br /&gt;
[[Skript otsib vabade Wifi AP-de hulgast kõige kiirema ühenduse ja haagib end selle külge]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Prei==&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid BASH]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Bash - Skript, mis kontrollib võrguühenduse olemasolu ning selle puudusel diagnoosib häda.&lt;br /&gt;
[[V6rgudiagnoosiskript]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Python - SSH vigaste logimiste järgi source IP hosts.deny faili ja lisatud IP&#039;d mailile (saadetud õppejõu mailile)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* PowerShell - Arvuti andmete (mälu hulk, protsessori tüüp jne.) kuvamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marko Valing==&lt;br /&gt;
*[[XML päringute kontroll]] - BASH&lt;br /&gt;
*[[XML dokumentide parsija]] - Python&lt;br /&gt;
*[[Teenusemonitor]] - Powershell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
* BASH [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis küsib ACL-i objekte AD-st - Powershell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Liivand AK41==&lt;br /&gt;
* bash: [[skript, mis teeb midagi vajalikku hunniku graafikafailidega]]&lt;br /&gt;
* python: [[ dhcp.leases kontrollimise skript ]]&lt;br /&gt;
* powershell: -&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Tuulik AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - BASH]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - Python]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis leiab etteantud kataloogist või kettalt samanimelised failid ja väljastab nende nimekirja- PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karmo AK41==&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - BASH]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis arhiveerib etteantud laiendiga failid - PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Chris Sinihelm AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript, mis tõstab kõik väikesed .txt failid ühte folderisse - BASH]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, millega saab public folderitesse õiguseid lisada - PowerShell]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis otsib üles duplikaatfailid - Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nadežda Furs A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sigmar Muuga DK31==&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Bash Bash]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Python Python]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Poweshell Poweshell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Kullerkupp AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib arvutist kõik .mp3 failid ja teeb nendest playlisti-Powershell]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib pilte ja loob kaustad aasta järgi ning tõstab vastava aasta pildi vastava aasta kausta-Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb teatud kaustast backupi ja kustutab üle 30 päeva vanad backupid ära-BASH]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=22961</id>
		<title>Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=22961"/>
		<updated>2011-01-30T20:49:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kaspar Prei */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esitaja nimi==&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]&lt;br /&gt;
*[[Arvustused sellele skriptile]]&lt;br /&gt;
==Vabad ideed==&lt;br /&gt;
*[[Skript mis otsib üles turvaaukudega tarkvara]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alvar Unuks AK41==&lt;br /&gt;
Suurima andmemahuga paketite leidmine&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
!#/bin/bash&lt;br /&gt;
sed -ne &#039;/^Package: \(.*\)/{s//\1/;h;};/^Installed-Size: \(.*\)/{s//\1/;G;s/\n/ /;p;}&#039; /var/lib/dpkg/status | sort -rn&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reget Kalamees DK21==&lt;br /&gt;
[[Skript otsib vabade Wifi AP-de hulgast kõige kiirema ühenduse ja haagib end selle külge]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Prei==&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid BASH]]&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Bash - Skript, mis kontrollib võrguühenduse olemasolu ning selle puudusel diagnoosib häda.&lt;br /&gt;
[[V6rgudiagnoosiskript]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Python - SSH vigaste logimiste järgi source IP hosts.deny faili ja lisatud IP&#039;d mailile (saadetud õppejõu mailile)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* PowerShell - Arvuti andmete (mälu hulk, protsessori tüüp jne.) kuvamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marko Valing==&lt;br /&gt;
*[[XML päringute kontroll]] - BASH&lt;br /&gt;
*[[XML dokumentide parsija]] - Python&lt;br /&gt;
*[[Teenusemonitor]] - Powershell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
* BASH [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud ja arhiveerib - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis küsib ACL-i objekte AD-st - Powershell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Liivand AK41==&lt;br /&gt;
* bash: [[skript, mis teeb midagi vajalikku hunniku graafikafailidega]]&lt;br /&gt;
* python: [[ dhcp.leases kontrollimise skript ]]&lt;br /&gt;
* powershell: -&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Tuulik AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - BASH]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendi failid ja jagab need kaustadesse - Python]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis leiab etteantud kataloogist või kettalt samanimelised failid ja väljastab nende nimekirja- PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karmo AK41==&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - BASH]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - Python]]&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis arhiveerib etteantud laiendiga failid - PowerShell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Chris Sinihelm AK41==&lt;br /&gt;
[[Skript, mis tõstab kõik väikesed .txt failid ühte folderisse - BASH]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, millega saab public folderitesse õiguseid lisada - PowerShell]] &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Skript, mis otsib üles duplikaatfailid - Python]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nadežda Furs A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sigmar Muuga DK31==&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Bash Bash]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Python Python]&lt;br /&gt;
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis/SigmarMuuga/Poweshell Poweshell]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Kullerkupp AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib arvutist kõik .mp3 failid ja teeb nendest playlisti-Powershell]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis otsib pilte ja loob kaustad aasta järgi ning tõstab vastava aasta pildi vastava aasta kausta-Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb teatud kaustast backupi ja kustutab üle 30 päeva vanad backupid ära-BASH]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShelli_n%C3%A4idisteemad_kodut%C3%B6%C3%B6deks_2010,_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=22766</id>
		<title>PowerShelli näidisteemad kodutöödeks 2010, sügis, kaugõpe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShelli_n%C3%A4idisteemad_kodut%C3%B6%C3%B6deks_2010,_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=22766"/>
		<updated>2011-01-25T18:54:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Evenlog&amp;#039;i edastaja */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodune arvestustöö=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB! Teha tuleb kõik ülesanded ja saata hiljemalt 30.01.2010 õppejõule: heiki.tahis [ät] eesti.ee&#039;&#039;&#039; Lisa lühikesed selgitused, kuidas töötab, kust abi leidsid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kirjasaatja==&lt;br /&gt;
Kirjuta skript, mis küsib kasutajalt saaja nime, e-maili, teemat ning kirjasisu ning saadab vastava e-kirja. &lt;br /&gt;
* Saatjaaadressi ja nimena kasuta oma andmeid! &lt;br /&gt;
* SMTP server peab olema ka skriptis kirjas. &lt;br /&gt;
* Koodi kommentaaridest peab olema aru saada, mida muuta tuleb, et enda andmed asemele panna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Suured failid==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis leiab etteantud kettalt/kaustast kümme kõige suuremat faili ja küsib, kas kustutab need&lt;br /&gt;
* Kui vastata jah, siis loomulikult kustutab ka :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kodused projektid=&lt;br /&gt;
Need on siis need skriptid, mis tuleks esitada [[Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis]] lehel, korralikult dokumenteerida ja kirjeldada. Vali üks ja lisa oma nimi, et teised teaksid, et teema on võetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arhivaator==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis küsib kasutaja käest faililaiendi (näiteks .txt) ja asukoha (ketta või kataloogi) ning pakib kõik sellest kataloogist leitud vastava laiendiga failid .zip arhiiviks failid-aasta-kuu-kp.zip (näiteks failid-2011-01-24.zip)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Skript, mis arhiveerib etteantud laiendiga failid - PowerShell|Kristjan Karmo AK41]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Korduvad failinimed==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis leiab etteantud kataloogist või kettalt samanimelised failid ja väljastab nende nimekirja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arvutiinfo==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis leiab arvuti seadeid ja konfiguratsiooni puudutava info (arvuti nimi, mälu hulk, protsessoritüüp jne) ning väljastab selle&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Lembit Elmik AK21]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teenusemonitor==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis kontrollib, kas mingi teenus (näiteks Spooler) töötab ning kui ei tööta, siis saadab e-kirja, teatega, et teenus ei tööta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Teenusemonitor|Marko Valing AK31]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakendusemonitor==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis kontrollib, kas mingi rakendus (näiteks Firefox) töötab ning kui töötab, siis saadab e-kirja, teatega, et kasutaja see ja see kasutab seda rakendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Printerihaldur==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis leiab arvutisse paigaldatud printerid ning kuvab need. Kui arvutisse on paigaldatud &amp;quot;HP LaserJet 5L&amp;quot; printer, siis määrab selle vaikepriteriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viimati muudetud failid==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis leiab 20 viimatimuudetud faili ja väljastab vastava nimekirja HTML formaadis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Alvar Unuks AK42, sügis, kaugõpe|Alvar Unuks AK42]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldatud tooted==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis salvestaks info paigaldatud toodete (rakenduste) kohta CSV formaadis faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Paigaldatud tooted | Reget Kalamees DK21]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Evenlog&#039;i edastaja==&lt;br /&gt;
Loo skript, mis leiab application log&#039;ist viimase nädala joosul tehtud &amp;quot;Error&amp;quot; tüüpi kirjed ja edastab need administraatorile e-kirjana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK41&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutajaimporter==&lt;br /&gt;
Loo CSV fail, kus on andmed järgmiselt: kasutajanimi, parool, täisnimi, grupp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo skript, mis looks kohalikud kasutajad ja grupid failis toodud andmete järgi&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21792</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21792"/>
		<updated>2010-12-30T13:48:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; #!/bin/bash&lt;br /&gt;
 DIRS=$@&lt;br /&gt;
 find $DIRS -type f ! -empty -exec md5sum {} \;  &amp;gt; checksums.txt&lt;br /&gt;
 cat checksums.txt | awk &#039;{ print $1 }&#039; | sort | uniq -d &amp;gt; duplicates.txt&lt;br /&gt;
 grep -f duplicates.txt checksums.txt | sort&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skripti käivitades peab andma käsu, millistest kataloogidest dublikaat faile otsitakse, näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
bash dublikaadid.sh /var /home&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui soovid otsida ka tühje faile võta -empty skriptist välja&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21791</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21791"/>
		<updated>2010-12-30T13:48:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; #!/bin/bash&lt;br /&gt;
 DIRS=$@&lt;br /&gt;
 find $DIRS -type f ! -empty -exec md5sum {} \;  &amp;gt; checksums.txt&lt;br /&gt;
 cat checksums.txt | awk &#039;{ print $1 }&#039; | sort | uniq -d &amp;gt; duplicates.txt&lt;br /&gt;
 grep -f duplicates.txt checksums.txt | sort&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skripti käivitades peab andma käsu, millistest kataloogidest dublikaat faile otsitakse, näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
bash dublikaadid.sh /var /home&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21790</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21790"/>
		<updated>2010-12-30T13:47:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; #!/bin/bash&lt;br /&gt;
 DIRS=$@&lt;br /&gt;
 find $DIRS -type f ! -empty -exec md5sum {} \;  &amp;gt; checksums.txt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 cat checksums.txt | awk &#039;{ print $1 }&#039; | sort | uniq -d &amp;gt; duplicates.txt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 grep -f duplicates.txt checksums.txt | sort&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skripti käivitades peab andma käsu, millistest kataloogidest dublikaat faile otsitakse, näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
bash dublikaadid.sh /var /home&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21789</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21789"/>
		<updated>2010-12-30T13:47:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
#!/bin/bash&lt;br /&gt;
DIRS=$@&lt;br /&gt;
find $DIRS -type f ! -empty -exec md5sum {} \;  &amp;gt; checksums.txt&lt;br /&gt;
cat checksums.txt | awk &#039;{ print $1 }&#039; | sort | uniq -d &amp;gt; duplicates.txt&lt;br /&gt;
grep -f duplicates.txt checksums.txt | sort&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skripti käivitades peab andma käsu, millistest kataloogidest dublikaat faile otsitakse, näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
bash dublikaadid.sh /var /home&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21788</id>
		<title>Skript leiab dublikaat failid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_leiab_dublikaat_failid&amp;diff=21788"/>
		<updated>2010-12-30T13:47:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: Created page with &amp;#039;#!/bin/bash DIRS=$@ find $DIRS -type f ! -empty -exec md5sum {} \;  &amp;gt; checksums.txt cat checksums.txt | awk &amp;#039;{ print $1 }&amp;#039; | sort | uniq -d &amp;gt; duplicates.txt grep -f duplicates.tx…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;#!/bin/bash&lt;br /&gt;
DIRS=$@&lt;br /&gt;
find $DIRS -type f ! -empty -exec md5sum {} \;  &amp;gt; checksums.txt&lt;br /&gt;
cat checksums.txt | awk &#039;{ print $1 }&#039; | sort | uniq -d &amp;gt; duplicates.txt&lt;br /&gt;
grep -f duplicates.txt checksums.txt | sort&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skripti käivitades peab andma käsu, millistest kataloogidest dublikaat faile otsitakse, näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
bash dublikaadid.sh /var /home&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=21787</id>
		<title>Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=21787"/>
		<updated>2010-12-30T13:44:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kaspar Prei */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esitaja nimi==&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]&lt;br /&gt;
*[[Arvustused sellele skriptile]]&lt;br /&gt;
==Vabad ideed==&lt;br /&gt;
*[[Skript mis otsib üles turvaaukudega tarkvara]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alvar Unuks AK41==&lt;br /&gt;
Suurima andmemahuga paketite leidmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reget Kalamees DK21==&lt;br /&gt;
[[Skript otsib vabade Wifi AP-de hulgast kõige kiirema ühenduse ja haagib end selle külge]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Prei==&lt;br /&gt;
[[Skript leiab dublikaat failid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript, mis kontrollib võrguühenduse olemasolu ning selle puudusel diagnoosib häda.&lt;br /&gt;
[[V6rgudiagnoosiskript]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marko Valing==&lt;br /&gt;
*[[XML päringute sageduse kontroll - BASH]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
*[[Skript mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Siim Liivand AK41==&lt;br /&gt;
Midagi mailiserveri logide põhjal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Tuulik AK41==&lt;br /&gt;
Skript mis otsib kõik pildi,video,muusika,dokumendid ja jagab need kaustadesse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karmo AK41==&lt;br /&gt;
* [[Skript, mis teeb varukoopia WordPressi instantsist - BASH]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Chris Sinihelm AK41==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nadežda Furs A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sigmar Muuga DK31==&lt;br /&gt;
Skript, mis vaatab /var/log/auth.log faili ja võtab sealt enim ebaõnnestunud IP aadressid, mis üritasid teha sisse logimist SSH kaudu(lävend võiks näiteks olla 10 ebaõnnestunud katset samal päeval) ning saadab need kas e-mailile või lisab tulemüüri reeglitesse(IPTABLES näiteks).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jah, ma tean, et on ka paremaid viise hoste blokeerida, näiteks kasutada hosts-allow parameetrit ssh konfiguratsioonis.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=14603</id>
		<title>Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled_aine_aruanded_2010_s%C3%BCgis&amp;diff=14603"/>
		<updated>2010-10-17T12:12:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Esitaja nimi */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esitaja nimi==&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]&lt;br /&gt;
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]&lt;br /&gt;
*[[Arvustused sellele skriptile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Prei==&lt;br /&gt;
Skript leiab dublikaat failid&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=9083</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=9083"/>
		<updated>2010-05-07T13:12:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Bacula */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmete erinevate tööjaamade/serverite tarkvara või failid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on lihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvaralist või riistvaralist kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi seadistuskeskkond - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundandusvahend veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci operatsioonisüsteemi varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://backuppc.sourceforge.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi operatsioonisüsteemiga tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=9082</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=9082"/>
		<updated>2010-05-07T13:11:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* BackupPC */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmete erinevate tööjaamade/serverite tarkvara või failid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on lihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvaralist või riistvaralist kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi seadistuskeskkond - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundandusvahend veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci operatsioonisüsteemi varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://backuppc.sourceforge.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=9081</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=9081"/>
		<updated>2010-05-07T13:08:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmete erinevate tööjaamade/serverite tarkvara või failid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on lihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvaralist või riistvaralist kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi seadistuskeskkond - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundandusvahend veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://backuppc.sourceforge.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=9079</id>
		<title>Talk:Remastersys</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=9079"/>
		<updated>2010-05-07T12:56:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[User:Kprei|Kprei]] 15:56, 7 May 2010 (EEST) Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
1. Sissejuhatusest ei saa aru, pean palju kordi läbi lugema kuni saab aimu millega võib tegemist olla. Kas saab kasutada ainult Ubuntus,Debianis? Tasuline või tasuta? Samuti jääb arusaamatuks lause: &amp;quot;Teiseks teha enda konfiguratsiooniga LIVE CD\DVD ilma kasutajat määramata. &amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Palju ingliskeelset slängi. Kui on raske mõnda sõna/fraasi eesti keelde tõlkida võiks see kuidagi eristatud olla.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Kas varukoopia saab olla 4Gb või 4GB, palun üle täpsustada. Tabaliselt näidatakse andmemahte gigabaitides, mitte gigabittides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommentaarid õppejõult:&lt;br /&gt;
&amp;quot;seda kuhu iganes.&amp;quot; - pole tehnilise teksti puhul hea keelekasutus&lt;br /&gt;
&amp;quot;backup&amp;quot; - varukoopia&lt;br /&gt;
&amp;quot;Remastersys ei oska kasutada ATI või NVidida poolt välja lastus video draivereid. Soovitav oleks need loodavalt CD\DVD-lt välja jätta.&amp;quot; - sellel on kindel põhjus. Kas leiad selle üles?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Mernits|Mernits]] 10:22, 7 May 2010 (EEST)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=9078</id>
		<title>Talk:Remastersys</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=9078"/>
		<updated>2010-05-07T12:56:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
[[User:Kprei|Kprei]] 15:56, 7 May 2010 (EEST) Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
1. Sissejuhatusest ei saa aru, pean palju kordi läbi lugema kuni saab aimu millega võib tegemist olla. Kas saab kasutada ainult Ubuntus,Debianis? Tasuline või tasuta? Samuti jääb arusaamatuks lause: &amp;quot;Teiseks teha enda konfiguratsiooniga LIVE CD\DVD ilma kasutajat määramata. &amp;quot;&lt;br /&gt;
2. Palju ingliskeelset slängi. Kui on raske mõnda sõna/fraasi eesti keelde tõlkida võiks see kuidagi eristatud olla.&lt;br /&gt;
3. Kas varukoopia saab olla 4Gb või 4GB, palun üle täpsustada. Tabaliselt näidatakse andmemahte gigabaitides, mitte gigabittides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommentaarid õppejõult:&lt;br /&gt;
&amp;quot;seda kuhu iganes.&amp;quot; - pole tehnilise teksti puhul hea keelekasutus&lt;br /&gt;
&amp;quot;backup&amp;quot; - varukoopia&lt;br /&gt;
&amp;quot;Remastersys ei oska kasutada ATI või NVidida poolt välja lastus video draivereid. Soovitav oleks need loodavalt CD\DVD-lt välja jätta.&amp;quot; - sellel on kindel põhjus. Kas leiad selle üles?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Mernits|Mernits]] 10:22, 7 May 2010 (EEST)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8802</id>
		<title>Talk:Remastersys</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8802"/>
		<updated>2010-05-06T10:35:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; kohe tuleb arutelu&lt;br /&gt;
 Kaspar Prei AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8801</id>
		<title>Talk:Remastersys</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8801"/>
		<updated>2010-05-06T10:35:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; kohe tuleb arutelu&lt;br /&gt;
~~ Kaspar Prei AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8800</id>
		<title>Talk:Remastersys</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8800"/>
		<updated>2010-05-06T10:34:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt; kohe tuleb arutelu&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8799</id>
		<title>Talk:Remastersys</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Remastersys&amp;diff=8799"/>
		<updated>2010-05-06T10:34:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: New page: ~~ kohe tuleb arutelu&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;~~ kohe tuleb arutelu&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7929</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7929"/>
		<updated>2010-04-28T07:03:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Bacula */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://backuppc.sourceforge.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7928</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7928"/>
		<updated>2010-04-28T07:03:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kasutatud materjalid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://backuppc.sourceforge.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7927</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7927"/>
		<updated>2010-04-28T07:02:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* BackupPC */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://backuppc.sourceforge.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7925</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7925"/>
		<updated>2010-04-28T06:58:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Duplicity */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit: http://www.junauza.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7924</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7924"/>
		<updated>2010-04-28T06:57:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Amanda */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt pärit http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7923</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7923"/>
		<updated>2010-04-28T06:55:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Amanda */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg |Pilt pärit http://www.linuxlinks.com]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7922</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7922"/>
		<updated>2010-04-28T06:54:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Amanda */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg|thumb|Pilt pärit http://www.linuxlinks.com]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7921</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7921"/>
		<updated>2010-04-28T06:54:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Amanda */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[[Image:AMANDA.jpg|thumb|Pilt pärit http://www.linuxlinks.com]]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7920</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7920"/>
		<updated>2010-04-28T06:54:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Amanda */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg|thumb|Pilt pärit http://www.linuxlinks.com]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7919</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7919"/>
		<updated>2010-04-28T06:52:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Varundusvahendid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
Pilt pärit:  http://www.linuxlinks.com&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7788</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7788"/>
		<updated>2010-04-27T08:36:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist eripära, mis teda teistest varundusvahenditest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA´l.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7787</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7787"/>
		<updated>2010-04-27T08:35:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Bacula */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.bacula.org/en/ Bacula] on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist võimalust, mis teda teistest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA varundusvahendil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7786</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7786"/>
		<updated>2010-04-27T08:35:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kasutatud materjalid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bacula on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist võimalust, mis teda teistest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA varundusvahendil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7785</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7785"/>
		<updated>2010-04-27T08:35:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* BackupPC */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://backuppc.sourceforge.net/info.html BackupPC] on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bacula on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist võimalust, mis teda teistest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA varundusvahendil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7783</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7783"/>
		<updated>2010-04-27T08:34:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kasutatud materjalid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
BackupPC on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bacula on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist võimalust, mis teda teistest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA varundusvahendil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.bacula.org/en/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7781</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7781"/>
		<updated>2010-04-27T08:33:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
BackupPC on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bacula on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt või kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopeerida on jällegi Duplicy parem. Põhjuseks on mugavam käsurida ja võrguliikluse vähene kasutamine ning võimalus hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata milliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - kasutatakse ühte kindlat linti kuus korra varundamise jaoks. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuti varastatakse ära. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja automaatse meeldetuletava emaili, et kindlasti on vaja andmeid varundada.&lt;br /&gt;
Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist võimalust, mis teda teistest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA varundusvahendil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7778</id>
		<title>Vabavaralised varundusvahendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vabavaralised_varundusvahendid&amp;diff=7778"/>
		<updated>2010-04-27T08:29:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Kprei: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==  Autor  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaspar Prei AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmetest varundamine on hädavajalik, selle vajalikuses ei saa kindlasti kahelda. Meil on valida tasuta ja tasuliste varundusvahendite vahel. Siinkohal toon välja Linuxi operatsioonisüsteemis enamlevinud tasuta varundusvahenditest.  Nendeks on Amanda, Duplicity, BackupPC, rsync, Bacula. Olen välja toonud just need varundusvahendit nende suurema populaarsuse ja funkstionaalsuse erinevuse tõttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Varundusvahendid ==&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
=== rsync ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesena tutvume rakendusega, mida kasutavad paljud varunduslahendused failide ja kataloogide kopeerimisel. &lt;br /&gt;
[http://en.wikipedia.org/wiki/Rsync Rsync] on käsureal töötav avatud lähtekoodiga rakendus, mis võimaldab kiiret kuhjuvat (incremental) varukoopia tegemist. Kasutatakse delta-andmeedastus algoritmi, mis võimaldab väga kiiret meetodit eemal olevad failid lokaalsete failidega sünkrooniseerida. Just failide kopeerimise kiirus ongi põhjus, miks on see rakendus nii levinud. Lisaks on tal võimalus säilitada sümboolsed ja &#039;&#039;hard&#039;&#039; linke, faili omaniku, õiguseid, seadmeid ning kellaaegu. Samuti on rsyncil sisemine ootetöö mootor, mis oluliselt vähendab latentsust mitmete erinevate failide kirjutamisel. Need lihtsad kuid olulised omadused teevad temast levinud failide varundamise vahendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Amanda ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.amanda.org/ AMANDA] on rakendus, mis lubab varundusserveril varundada mitmeid erinevaid tööjaamu/serverid linti, kõvakettale kui ka optilisele seadmele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Disainitud suure arvu klientide ning andmevoo jaoks, samas on seda lihtne installeerida ning kasutada.    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada palju erinevaid lindiseadmeid. Uusi seadmeid on ülilihtne lisada    &lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada turvalist liiklust, kasutades selleks OpenSSH-d.&lt;br /&gt;
* Võimaldab kasutada ühe varundustöö juures rohkem kui ühte linti, kuid ei ole võimeline ühte faili erinevate lintide vahel jagama.&lt;br /&gt;
* Nii klient kui ka server on võimeline tegema tarkvara või riistvara kokku pakkimist. Kui klient pakib kokku, kannatab võrgu kiirus. Kui server tegeleb kokku pakkumisega kannatab serveri protsessori jõudlus. &lt;br /&gt;
* Varukoopiate krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Perioodiline arhiveerime - kindlaks määratud aegadel võimalik teha täielik koopia ning salvestada see väljaspool primaarset kettapinda/serverit.&lt;br /&gt;
* Võimalusterikas lindi manageerimissüsteem - Näiteks saab lintidel andmeid üle kirjutada juhul, kui varundusklient (varundatav server/tööjaam) ei ole olnud võrgus kindla määratud aja jooksul või ainult siis kui lintidel on vaba ruum otsas. Samuti saab öelda milliste lintide peal andmeid üle ei kirjutata.&lt;br /&gt;
* Sisaldab kontrollmehhanismi, mis kontrollib paralleelselt nii kliendi kui ka varundusserveri faile, mis võivad mõjutada eduka varunduse tegemist. Probleemide tekkimisel võib AMANDA saata rapordi automaatselt emaili peale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:AMANDA.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Duplicity ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://duplicity.nongnu.org/ Duplicy] pakib kuhjuvalt (incremental) faile ja katalooge kokku, krüpteerib neid kasutades GnuPG-d ning laeb üles kohalikku või välisele failiserverile. Andmete edastuseks saab kasutada nii ssh/scp, rsynci, ftp ja Amazon S3 virtuaalset andmesalvestus teenust. Kuna Duplicity kasutab librsync on kuhjuvad arhiivid vähe ruumi võtvad ja salvestab ainult neid faili osi, mis on võrreldes eelmise varundamisega muutunud. Kuna kasutatakse GnuPG krüpteerimist on andmete transport ja hoiustamine turvaline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Erinevad võimalused:&lt;br /&gt;
* Lihtne kasutada&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud ja allkirjastatud arhiivid (kasutades [http://www.gnupg.org/ GnuPG]-d)&lt;br /&gt;
* Ruumi ja võrguliikluse kokkuhoidlik kasutamine(kasutatakse rsync algoritmi)&lt;br /&gt;
* Mitmete edastusprotokollide valik (kohalik ketas, scp/ssh, ftp, rsync, HSI, [http://en.wikipedia.org/wiki/WebDAV WebDAV], [http://aws.amazon.com/s3/ Amazon S3])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:Duplicity.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== BackupPC ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
BackupPC on tasuta varundamis tarkvara veebipõhise kasutajaliidesega. See on äriklassi tarkvara nii Linuxi, Windowsi kui ka Maci varundamiseks serveri kettale. Tarkvara on kirjutatud Perl-is ning on robustne, hästi dokumenteeritud vabavaraline varundusvahend.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame lähemalt BackupPC erinevaid võimalusi:&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
* Võimalus teha täielikku varukoopiat (full backup) regulaarsete intervallidega. Lisaks on võimalik hoida kindel arv täielikku varukoopiat ning teha ka skeem varundatud andmete vanuselise hoidmise kohta (näiteks kustutakse alles siis andmed, kui need on vanemad kui 8 nädalat)  &lt;br /&gt;
* Identsete failide ühendamise võimalus minimiseerib ketta ruumi kasutavust ning koormust. Näiteks, kui kolmes tööjaamas on sama sisuga fail varundatakse seda vaid ühekordselt.&lt;br /&gt;
* Võimalus andmeid kokku pakkida vähendab veelgi kettaruumi kasutatavust. Kuna ainult uued failid vajavad kokkupakkimist on sel kõigest väike mõju protsessori koormusele.&lt;br /&gt;
* Kliendipoolset tarkvara ei ole vaja. Andmete trasportimiseks kasutatakse SMB üle Samba, tar üle ssh/rsh/nfs-i või rsync-i.    &lt;br /&gt;
* Võimekas veebipõhine kasutajaliides, mis lubab administraatoril vaadata logi faile, konfiguratsiooni, hetke staatust ning lubab kasutajatel alustada ja lõpetada varukoopia tegemist. Lisaks on kasutajal võimalus sirvida ning taastada faile varukoopiast. &lt;br /&gt;
* Võimalus teha ka varukoopiat sülearvutitest, mis aegajalt on võrgus ning saavad DHCP kaudu erinevaid IP aadresse.&lt;br /&gt;
* Paindlikud konfigureerimis võimalused. Näiteks saab määrata, milliseid katalooge varundada, milliseid mitte, erinevad skeemid kuhjuva ja täieliku varundamise jaoks. Kõike seda saab konfigureerida ühe kui ka mitmete tööjaamade kaupa.&lt;br /&gt;
* Võimalus kasutajatele postkasti saata meeldetuletus, kui teatud aja jooksul ei ole varukoopiaid tehtud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:capture.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Bacula ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bacula on rakenduste kogum varunduse, taastamise ja ehtsuse kontrolli jaoks. Rakendus koosneb viiest erinevast komponendist või teenusest: Direktori, konsooli, faili, andmemahu ja monitoorimise teenused. Direktori teenus juhib kõiki varundamise, taastamise, ehtsuse kontrolli ja arhiveerimise töid. Konsooli teenus on administraatori või kasutaja väljund direktorteenusega suhtlemisel, kasutusel on kolme erinevat konsooli varianti: tekstipõhine, GNOME põhine ning wxWidgets graafiline kasutajaliides. Faili teenus (kutsutakse ka kliedi programmiks) installeeritakse tööjaama/serverisse, kus hakatakse varundust tegema. Andmemahu teenus koosneb erinevatest rakendutest, mis tegeleb andmete taastamisega varunduslindile või kõvakettale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuselolevat võimalused:&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada ja taastada nii Windows, Unixi, Suni kui ka Linuxi tööjaamu/servereid. &lt;br /&gt;
* Rescue CD Linuxi süsteemidele - võimalus taastada süsteemseid faile ja teenuseid. &lt;br /&gt;
* Võimalus automaatselt kustutada varundsseisu, mis on vanemaid kui 2,4,8 nädalat (administraatori määrata)&lt;br /&gt;
* Võimalus varundada lindile, kõvakettale ja DVD peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:bacula.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==  Kokkuvõte  ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sarnaselt iga uue rakenduse kasutuselevõtuga peab ka varundusvahendi valimisel võimalikult täpselt teadma, millest soovitakse varundust teha ning milline on varundatav keskkond. Millised on kliendi operatsioonisüsteemid, kus varundatavad kliendid asuvad, mille peale varunatakse, kas tehakse arhiive, kus arhiive hoitakse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks kui soovite võimalikult suurt andmemahtu lihtlabaselt kopeerida või ka kuhjuvalt kopeerida on Rsync hea valik. Kui aga soovite krüpteeritud andmeid üle Interneti kopperida on jällegi Duplicy hea valik. Põhjuseks on mugav ja võrguliikluse vähene kasutamine ning hoida neid andmeid isegi Amazon S3 peal. Kui on soov andmeid kirjutada lintide peale soovitaksin AMANDA varundusvahendit, kuna seal on lihtne lindiseadmete/lindirobotite lisamise ja manageerimisliides koos mitmete hädavajalike seadistusvõimalustega. Näiteks saab määrata millliseid linte igapäevastel varundamistel ei kasutata - näiteks kasutatakse ühte linti kuhu tehakse vaid kuus korra varundamine. Kui aga arvutipargis on palju sülearvuteid, mis pidevalt majast väljas liiguvad oleks neid kindlasti vaja varukoopiaid teha. Sülearvutite kettad lähevad lihtsamini katki ja juhtub ette, et sülearvuteid ka varastatakse. Sellisel puhul on lahenduseks BackupPC, mis kirjutab andmeid serveri kõvakettale ja ei nõua rakenduse installeerimist varundatavale kliendile. Eriti ahvatlev on BackupPC seetõttu, et kui administraator on eelnevalt seadistused ära teinud saab kasutaja maja sisevõrku tulnuna veebiliidese kaudu varunduse tööle panna. Samuti kui tööjaama ei ole näiteks üks kuu varundatud saab kasutaja meeldetuletava emaili, et on vaja andmeid varundada. Paljukasutatud Bacula rakendusel ei ole minu nägemuse järgi ühtegi olulist võimalust, mis teda teistest eelistama paneks. Kõik võimalused ja enamgi veel on näiteks olemas AMANDA varundusvahendil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.linuxlinks.com/article/20090105114152803/Backup.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.junauza.com/2009/01/7-best-freeopen-source-backup-software.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://backuppc.sourceforge.net/info.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Kprei</name></author>
	</entry>
</feed>