<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Krikko</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Krikko"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Krikko"/>
	<updated>2026-05-06T21:54:17Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&amp;diff=142755</id>
		<title>ITSPEA wiki-kirjatööde leht</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&amp;diff=142755"/>
		<updated>2022-09-20T15:36:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sügis 2021 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda  [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Individuaalsed kirjatööd ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2012 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2013 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2015 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rühmatööd ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== kevad 2017 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]&lt;br /&gt;
*  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &amp;quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&amp;quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &amp;quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&amp;quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&amp;quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&amp;quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&amp;quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&amp;quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&amp;quot;Industry 4.0&amp;quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &amp;quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&amp;quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &amp;quot;IT ja terrorism&amp;quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &amp;quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&amp;quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &amp;quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - &#039;&#039;Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&amp;quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&amp;quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &amp;quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&amp;quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &amp;quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&amp;quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &amp;quot;IT - haridus ja - haritus&amp;quot;] - &#039;&#039;Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [[&amp;quot;Robootika, AI ja eetika&amp;quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &amp;quot;Arvutikriminalistika&amp;quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &amp;quot;Turundusest Facebooki näitel&amp;quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &amp;quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&amp;quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2017 ===&lt;br /&gt;
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis&lt;br /&gt;
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma&lt;br /&gt;
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa&lt;br /&gt;
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme&lt;br /&gt;
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa&lt;br /&gt;
* [[&amp;quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&amp;quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet&lt;br /&gt;
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu&lt;br /&gt;
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront&lt;br /&gt;
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit&lt;br /&gt;
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru&lt;br /&gt;
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap&lt;br /&gt;
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde&lt;br /&gt;
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2019 ===&lt;br /&gt;
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla&lt;br /&gt;
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.&lt;br /&gt;
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.&lt;br /&gt;
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru&lt;br /&gt;
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann&lt;br /&gt;
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas&lt;br /&gt;
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov&lt;br /&gt;
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2020 ===&lt;br /&gt;
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter&lt;br /&gt;
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma&lt;br /&gt;
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa&lt;br /&gt;
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson&lt;br /&gt;
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa&lt;br /&gt;
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees&lt;br /&gt;
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps&lt;br /&gt;
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sügis 2020 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma&lt;br /&gt;
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev&lt;br /&gt;
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem&lt;br /&gt;
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste&lt;br /&gt;
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu&lt;br /&gt;
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv&lt;br /&gt;
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd&lt;br /&gt;
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav&lt;br /&gt;
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] -  Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli&lt;br /&gt;
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell&lt;br /&gt;
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko&lt;br /&gt;
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov&lt;br /&gt;
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner&lt;br /&gt;
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova&lt;br /&gt;
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar&lt;br /&gt;
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber&lt;br /&gt;
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart&lt;br /&gt;
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas&lt;br /&gt;
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel&lt;br /&gt;
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma&lt;br /&gt;
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2021 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik&lt;br /&gt;
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] -  Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman&lt;br /&gt;
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko&lt;br /&gt;
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk&lt;br /&gt;
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sügis 2021 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F  Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M&lt;br /&gt;
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] -  Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa&lt;br /&gt;
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus&lt;br /&gt;
* [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask &lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_head_ja_vead. Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis IT: ilmumine ja areng Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue Deeb Blue] Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar&lt;br /&gt;
* [[Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus]]Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel.&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_m%C3%B5ju_spordile IT mõju spordile] Mathias Ranna, Karl Stefan Lill, Stenver Savi.&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Deleva: Krüptoraha] Deniz Levasjov, Renat Aparin, Kirill Mosegov.&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled Esoteerilised programmeerimiskeeled] Dariana Aav, Gen Lee, Mikkel Paat, Taeri Saar&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Õuna_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini] Darja Obuhhova, Diana Labunets, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Võrgusuhtluse_ajalugu,_olevik_ja_tulevik Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik] Anet Mitt, Tanel Loigom, Andžei Veidenbaum, Maria Bljahhina, Reio Opromei&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tehnoloogilised_lahendused_t%C3%B6%C3%B6turul_ja_%C3%B5ppeasutuses Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses] Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas, Karol-Ari Krimses, Daniel Vasser&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/L%C3%A4bi_tehnoloogia_%C3%BCliinimeseks Läbi tehnoloogia üliinimeseks?] Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2022 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/K%C3%BCberturvaja_t%C3%B6%C3%B6vahendid Küberturvaja töövahendid] - Jake Rahu, Triinu Viikholm, Hell Kais, Siim Hendrik Rääk, Rene Ämarik&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_autentimise_v%C3%B5lu_ja_valu Biomeetrilise autentimise võlu ja valu] - Diana Vaher, Sandra Poll, Rauno Schiff, Kaido Sõmera, Riho Kalda&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/T%C3%BCtarettev%C3%B5tte_loomisprotsess_ja_selle_m%C3%B5ju_t%C3%B6%C3%B6tajatele Tütarettevõtte loomisprotsess ja selle mõju töötajatele] - Mihkel Jõela, Sander Plukš, Tõnis Saarjõe, Kareen Arutjunjan&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eksoskeletid Eksoskeletid] - Mari-Ann Piht, Helen Aavisto, Kristjan Keskküla&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eetiline%20h%C3%A4kkimine%2C%20selle%20v%C3%B5imalused%20ja%20ohud Eetiline häkkimine, selle võimalused ja ohud] - Ilja Rõbalkin, Darja Lunina, Daniil Gorohhov, Edward Schotter, Sander Moss&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Andmeteadus_meie_ymber Andmeteadus meie ümber] - Janek Järvpõld, Lemme Velleõu, Ahti Blumkvist, Mehis Kasonen, Ants Vain&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Low-code_ja_no-code_programmeerimine Low-code ja no-code programmeerimine] - Kerli Saarniit, Ketlin Loob, Andrus Rähni, Mikk Lahe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA]]&lt;br /&gt;
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140565</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140565"/>
		<updated>2021-12-05T20:23:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Andmete kogumise tehnoloogia */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Õngitsemine ===&lt;br /&gt;
Õngitsemine teiste sõnadega ka andmepüük või kalastamisrünne, mille eesmärgiks on kasutajatelt kätte saada privaatset informatsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Phishing ====&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Angler Phishing ====&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Identiteedivargus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmete kogumise tehnoloogia ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== OSINT ====&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Maltego ====&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Hydra, John the Ripper, HashCat ====&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140562</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140562"/>
		<updated>2021-12-05T20:19:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Õngitsemine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Õngitsemine ===&lt;br /&gt;
Õngitsemine teiste sõnadega ka andmepüük või kalastamisrünne, mille eesmärgiks on kasutajatelt kätte saada privaatset informatsiooni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Phishing ====&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Angler Phishing ====&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Identiteedivargus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmete kogumise tehnoloogia ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Hydra, John the Ripper, HashCat ====&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== OSINT ====&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Maltego ====&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140561</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140561"/>
		<updated>2021-12-05T20:17:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Õngitsemine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Phishing ====&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Angler Phishing ====&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Identiteedivargus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmete kogumise tehnoloogia ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Hydra, John the Ripper, HashCat ====&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== OSINT ====&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Maltego ====&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140560</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140560"/>
		<updated>2021-12-05T20:16:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Õngitsemine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Phishing ====&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Angler Phishing ====&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Identiteedivargus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140559</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140559"/>
		<updated>2021-12-05T20:16:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Õngitsemine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Phishing ====&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Angler Phishing ====&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Identiteedivargus ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140557</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140557"/>
		<updated>2021-12-05T20:15:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Õngitsemine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Phishing ====&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==== Angler Phishing ====&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140556</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140556"/>
		<updated>2021-12-05T20:14:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Phishing===&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Angler Phishing===&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140555</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140555"/>
		<updated>2021-12-05T20:14:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Suhtlusrünne (Social Engineering) */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Suhtlusrünne (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Phishing===&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Angler Phishing===&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140554</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140554"/>
		<updated>2021-12-05T20:13:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Suhtlusrünne (Social Engineering) ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Phishing===&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Angler Phishing===&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140552</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140552"/>
		<updated>2021-12-05T20:12:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Phishing===&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Angler Phishing===&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140293</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140293"/>
		<updated>2021-12-05T13:45:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Phishing===&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Angler Phishing===&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Hydra, John the Ripper, HashCat ===&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== OSINT ===&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Maltego ===&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Facebook ===&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Instagram ===&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Twitter ===&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Reddit ===&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140289</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140289"/>
		<updated>2021-12-05T13:39:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Gorbatch, „How fake accounts on social media affect you,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://awario.com/blog/fake-accounts-social-media/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu&amp;lt;ref&amp;gt;​The Cyber Helpline, „Dealing with fake profiles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.thecyberhelpline.com/guides/fake-profiles. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha&amp;lt;ref&amp;gt;​NCSC, „Phishing attacks: defending your organisation,“ 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ncsc.gov.uk/guidance/phishing. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak&amp;lt;ref&amp;gt;​IC3, „Internet Crime Report 2020,“ 2020.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Alsharnouby, F. Alaca ja S. Chiasson, „Why phishing still works: user strategies,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccsl.carleton.ca/~falaca/papers/ijhcs-jun2015_phishing.pdf. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel&amp;lt;ref&amp;gt;​Admin Fraudwatch, „Angler Phishing: The Risks and Dangers of Fake Social Media Brand Profiles – Part 1,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://fraudwatch.com/angler-phishing-the-risks-and-dangers-of-fake-social-media-brand-profiles-part-1/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid&amp;lt;ref&amp;gt;​K. Lewis, „How Social Media Networks Facilitate Identity Theft and Fraud,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eonetwork.org/octane-magazine/special-features/social-media-networks-facilitate-identity-theft-fraud. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis&amp;lt;ref&amp;gt;​Equifax, „Your social media profile and identity theft,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.equifax.co.uk/resources/identity-protection/your-social-media-profile-and-identity-theft.html. [Kasutatud 2. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke&amp;lt;ref&amp;gt;​E. O&#039;Loughlin, „Identity Theft and Social Media: How Are They Related?,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: https://securityintelligence.com/identity-theft-and-social-media-how-are-they-related/. [Kasutatud 3. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed&amp;lt;ref&amp;gt;​D. O&#039;Donnel, „10 Things You Should Never Post on Social Networks,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.lifewire.com/things-you-should-never-post-on-social-networks-2487415. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Aten, „Google Says 66% of Americans Still Do this 1 Thing That Puts Their Personal Information at a Huge Risk. Here&#039;s How Google Wants to Help,“ The Harris Poll, 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.inc.com/jason-aten/google-says-66-of-americans-still-do-this-1-thing-that-puts-their-personal-information-at-a-huge-risk-heres-how-google-wants-to-help.html. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi&amp;lt;ref&amp;gt;​Y. Li, H. Wang ja K. Sun, „A Study of Personal Information in Human-chosen,“ 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram.&amp;lt;ref&amp;gt;​J. T. Richelson, The U.S. Intelligence Community, Routledge, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt; Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused&amp;lt;ref&amp;gt;​SentinelOne, „What Is Open Source Intelligence (OSINT)?,“ SentinelOne, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.sentinelone.com/cybersecurity-101/open-source-intelligence-osint/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt; .  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What is Maltego?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000019166-what-is-maltego-. [Kasutatud 4. destmember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine&amp;lt;ref&amp;gt;​Maltego, „What can I use Maltego for?,“ Maltego, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://docs.maltego.com/support/solutions/articles/15000020188-what-can-i-use-maltego-for-. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Weber, „Information Gathering for Cybercrime and Intelligence Operations,“ Corma, 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://corma-investigations.com/series/maltego-transformations/information-gathering-for-cybercrime-and-intelligence-operations/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of daily active Facebook users worldwide as of 3rd quarter 2021,“ Statsita, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/346167/facebook-global-dau/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks&amp;lt;ref&amp;gt;​Meta, „Teenusetingimused,“ Facebook, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.facebook.com/terms.php. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of Instagram users worldwide from 2016 to 2023,“ Statista, 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/183585/instagram-number-of-global-users. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Number of monetizable daily active Twitter users (mDAU) worldwide from 1st quarter 2017 to 3rd quarter 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/970920/monetizable-daily-active-twitter-users-worldwide/. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti&amp;lt;ref&amp;gt;​Twitter, „Twitter Terms of Service,“ Twitter, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://twitter.com/en/tos. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​Statista, „Worldwide visits to Reddit.com from January to June 2021,“ Statista, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.statista.com/statistics/443332/reddit-monthly-visitors/. [Kasutatud 4. destember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta&amp;lt;ref&amp;gt;​Reddit, „Reddit User Agreement,“ Reddit, 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.redditinc.com/policies/user-agreement-september-12-2021. [Kasutatud 4. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140285</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140285"/>
		<updated>2021-12-05T13:29:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. R. Blease, „Too many &#039;friends, &#039;too few&#039; likes&#039;? Evolutionary psychology and &#039;Facebook Depression&#039;,“ Review of General Psychology, kd. 19, nr 1, pp. 1-13, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO&amp;lt;ref&amp;gt;​A. J. Swan ja P. C. Kendall, „Fear and missing out: Youth anxiety and functional outcomes,“ Clinical Psychology: Science and Practice, kd. 23, nr 4, pp. 417-435, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused&amp;lt;ref&amp;gt;​M. Drouin ja D. A. Miller, „Why do people record and post illegal material? Excessive social media use, psychological disorder, or both?,“ Computers in Human Behavior, pp. 608-614, 2015.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine&amp;lt;ref&amp;gt;​H. Cash, C. D. Rae, A. H. Steel ja A. Winkler, „Internet Addiction: A Brief Summary of Research and Practice,“ Current Psychiatry Reviews, kd. 8, nr 4, pp. 292-298, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Newton, „Facebook will pay $52 million in settlement with moderators who developed PTSD on the job,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theverge.com/2020/5/12/21255870/facebook-content-moderator-settlement-scola-ptsd-mental-health. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil&amp;lt;ref&amp;gt;​C. Pilette, „What is social engineering? A definition + techniques to watch for,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-what-is-social-engineering.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist&amp;lt;ref&amp;gt;​M. McClement, Brilliant Confidence: What Confident People Know, Say and Do, Pearson UK, 2012.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Tidy, „Pets&#039; names used as passwords by millions, study finds,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bbc.com/news/technology-56680790. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele&amp;lt;ref&amp;gt;​D. Bauer, „The Rise of Fake Social Media Accounts: Can You Spot the Fake?,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.zerofox.com/blog/find-the-fake/. [Kasutatud 1. detsmeber 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime&amp;lt;ref&amp;gt;​A. Rachamalla, „Detect Fake Profiles on Social Media,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.endnowfoundation.org/detect-fake-profiles-on-social-media-php/. [Kasutatud 1. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140284</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140284"/>
		<updated>2021-12-05T13:23:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast&amp;lt;ref&amp;gt;​R. Patil ja S. K, „Social Media - History and Components,“ IOSR Journal of Business and Managemen, pp. 69-74, 2013.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist&amp;lt;ref&amp;gt;​WDD Staff, „The History and Evolution of Social Media,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.webdesignerdepot.com/2009/10/the-history-and-evolution-of-social-media/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal&amp;lt;ref&amp;gt;​D. M. Boyd ja N. B. Ellison, „Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship,“ Journal of Computer-Mediated Communication, pp. 210-230, 2007.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Dean, „Social Network Usage &amp;amp; Growth Statistics: How Many People Use Social Media in 2021?,“ 2021. [Võrgumaterjal]. Available: https://backlinko.com/social-media-users. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos&amp;lt;ref&amp;gt;​J. Ellis, „Why Social Media is Increasingly Abused for Phishing Attacks,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.phishlabs.com/blog/how-social-media-is-abused-for-phishing-attacks/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse&amp;lt;ref&amp;gt;​B. Small, „Scams that start on social media,“ 2020. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.consumer.ftc.gov/blog/2020/10/scams-start-social-media. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit&amp;lt;ref&amp;gt;​Bromium Inc, „Cybercriminals earning over $3B annually exploiting social platforms,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bromium.com/press-release/cybercriminals-earning-over-3b-annually-exploiting-social-platforms/. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks&amp;lt;ref&amp;gt;​Justiitsministeerium, „Küberkuriteod,“ 2019. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/kuberkuriteod.html. [Kasutatud 30. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast&amp;lt;ref&amp;gt;​L. Festinger, „A theory of social comparison processes,“ Human Relations, kd. 7, nr 2, pp. 117-140, 1954.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja&amp;lt;ref&amp;gt;​H. B. Macit, G. Macit ja O. Güngör, „A Research on Social Media Addiction and Dopamine Driven Feedback,“ Journal of Mekmer Akif Ersoy University Economics and Administrative Sciences Faculty, kd. 5, nr 3, pp. 882-897, 2018.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest&amp;lt;ref&amp;gt;​A. S. Brown ja S. Hershon, „Dopamine and depression,“ Journal of Neural Transmission/General Section JNT, kd. 91, nr 2, pp. 75-109, 1993.&amp;lt;/ref&amp;gt;. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber&amp;lt;ref&amp;gt;​L. yi Lin, J. E. Sidani, A. Shensa, A. Radovic, E. Miller, J. B. Colditz, B. L. Hoffman, L. M. Giles ja B. A. Primack, „Association Between Social Media Use and Depression Amoing US Young Adults,“ Depression and Anxiety, kd. 33, nr 4, pp. 323-331, 2016.&amp;lt;/ref&amp;gt;.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140283</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140283"/>
		<updated>2021-12-05T13:18:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;A. C. Madrigal, „The First Long-Distance Telegraph Message, Sent This Day in 1844: &#039;What Hath God Wrought?,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/05/the-first-long-distance-telegraph-message-sent-this-day-in-1844-what-hath-god-wrought/276226/. [Kasutatud 2. detsember 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit​&amp;lt;ref&amp;gt;​M. S. Rosenwald, „Before Twitter and Facebook, there was Morse code: Remembering social media’s true inventor,“ 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.washingtonpost.com/news/retropolis/wp/2017/05/24/before-there-was-twitter-there-was-morse-code-remembering-social-medias-true-inventor/. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140282</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140282"/>
		<updated>2021-12-05T13:16:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit &amp;lt;ref&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit [3]. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140280</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140280"/>
		<updated>2021-12-05T13:11:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;„Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021].&amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit [2]. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit [3]. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140279</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140279"/>
		<updated>2021-12-05T13:09:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine &amp;lt;ref&amp;gt;Dictionary.com,“ 2000. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.dictionary.com/browse/social-media. [Kasutatud 24. november 2021]. &amp;lt;/ref&amp;gt;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit [2]. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit [3]. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140266</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140266"/>
		<updated>2021-12-05T12:12:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine [1]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit [2]. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit [3]. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olukord maailmas ja Eestis ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõtte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud kirjandus ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140263</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140263"/>
		<updated>2021-12-05T12:07:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Infojagamise ohud sotsiaalmeedias ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine [1]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit [2]. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit [3]. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Olukord maailmas ja Eestis ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kokkuvõtte ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140262</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140262"/>
		<updated>2021-12-05T12:02:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia tähendab sõnaraamatu järgi: elektroonilist kommunikatsiooni suurte gruppide vahel, keda tihti ühendavad ühised huvid, ja kelle eesmärgiks on informatsiooni jagamine ja sotsiaalsete ning professionaalsete kontaktide loomine [1]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tihti tõmmatakse paralleele sotsiaalmeedia ja elektroonilise kommunikatsiooni arengu vahel, ometi on kommunikatsiooni tehnoloogia üle saja aasta vanem.  Viimase alguseks peetakse 1844. aastal Samuel Morse poolt esimest telegraafiga saadetud sõnumit [2]. Taolist kommunikatsiooni ei klassifitseerita sotsiaalmeediaks põhjusel, et sõnumite saatmine üldjuhul ei hõlmanud suuremaid kogukondi. Lisaks oli telegraafside pigem operatiivsuse tagamiseks kui lihtsalt lobisemiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia alguseks peetav aeg võib varieeruda. Esimesed peavad sotsiaalmeedia alguseks justnimelt esimest telegraafsõnumit [3]. Teised peavad selle alguseks emaili leiutamist 1971. aastal, kuigi ka see võib tekitada vaidlusi, kas email on ikka osa sotsiaalmeediast [4].  Kolmandad usuvad sotsiaalmeediat välja kasvanud 1979. aastal alguse saanud Usenet-ist [5]. Kõrvale jättes vaidlusi tekitava arutelu sotsiaalmeedia juurtest ja tagamaadest, paistavad erinevad allikad nõustuma järgmisega: 1997. aastal alguse saanud SixDegrees.com oli esimene tänapäeva definitsioonile vastav sotsiaalmeedia keskkond [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SixDegrees lubas kasutajatel luua avalikke profiile, näidata nimekirja oma sõpradest ja nii öelda surfata sõprade vahel. Olgugi, et pakutud teenused ja funktsionaalsus ei olnud midagi uut, ühendas keskkond nii mõnegi neist esmakordselt. SixDegrees suutis kasutajaks meelitada miljoneid inimesi, siiski ei suudetud seda muuta jätkusuutlikuks äriks. SixDegrees  lõpetas tegevuse kõigest kolm aastat pärast selle algust 2000. aastal [6].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese tõelise sotsiaalmeedia keskkonna eluiga jäi küll üürikeseks, pani see aluse erinevate sarnaste keskkondade tekkimisele. Mõned on olnud tuntumad ja jätkusuutlikumad kui teised, pidevalt katsetades üksteiselt olemasolevate kasutajate üle trumpamisega. Jõudsas kasvutempos on neil platvormidel toimuv suhtlus ja järjest suurem on privaatsete detailide jagamine enese elude kohta. Tekkinud on hulgaliselt uusi petuskeeme ja võimalusi identiteedivargusteks, mis kasutavad ära sotsiaalmeedias kergelt leitavat teavet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olukord maailmas ja Eestis &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülemaailmselt on 2021. aastal hinnanguliselt 4,48 miljardit sotsiaalmeedia kasutajat [7]. Koos kiire sotsiaalmeedia arenguga ja suureneva kasutajaskonnaga tekib järjest rohkem võimalusi kurjategijatel petuskeemide, identiteedivarguste ja kõikvõimalike muude küberkuritegude toimepanekuks. Järjest rohkem on vaja teha teavitustööd ja hoiatada inimesi levivatest ohtudest sotsiaalmeedias ja kahjud järjest suurenevad. Ainuüksi 2018. aastal suurenes sotsiaalmeedia kuritarvitamine hinnanguliselt 200% ja see number on endiselt tõusutempos [8]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Federal Trade Commission’i andmetel oli 2020. aastal esimese kuue kuuga registreeritud rekordiliselt 117 miljonit dollari ulatuses kahjusid petuskeemidele, mis on saanud sotsiaalmeediast alguse [9]. Hinnanguline aastane globaalne küberkurjategijate sissetulek sotsiaalmeediaga seotud petuskeemidelt oli juba 2019. aastal vähemalt 3,25 miljardit dollarit [10].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka Eestis on kõikvõimalikud arvutikelmused tõusuteel, suurenedes aastatel 2013 – 2019 enam kui 60% ja 2019. aastal 768 registreeritud arvutikelmusest osutus 56% sotsiaalmeedia või muude suhtluskanalitega seotud kuritegudeks [11]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavaline on ennast võrrelda teistega, et saada parem ja põhjalikum arusaam iseendast [12]. Eneseväljendus ja soov olla soositud kandub üle ka sotsiaalmeediasse. Sotsiaalmeedia loob olukorra, kus meie avaldatud materjal on kättesaadav laiemale publikule. See omakorda tekitab soovi järjest rohkemate vaatlejate heakskiidu järele. Heakskiit ja sellest vallanduv dopamiin tekitab sõltuvust, nii nagu kõikide sõltuvust tekitavate tegevuste ja ainetega, on seda naturaalse vastupanu tõusu tõttu järjest enam vaja [13]. Dopamiini puudus on üks depressiooni võimalikest tekkepõhjusest [14]. Depressioon, mis on tingitud sotsiaalmeedia kasutamisest, on järjest aktuaalsemaks muutumas, mida kajastab ka järjest suurenev arutelu teema ümber [15].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Negatiivse mõju põhjuseid vaimsele tervisele võib olla mitmeid. Näiteks on üheks sotsiaalmeedia populaarsuse indikaatoriks kujunenud piltidele või postitustele saadavate üleshääletuste arv. Viimaste ebapiisav kogus võib tekitada negatiivseid tundeid ja põhjustada depressiooni [16]. Samuti võib sotsiaalmeedia depressiooni tekkepõhjusteks olla hirm jääda ilma millestki, fenomen on tuntud inglise keeles kui fear of missing out ehk FOMO [17]. Infotulv teiste tegemisest on kohati inimeste elusid üle võtmas ja ennast teiste tegevustega võrreldes võib tekkida tunne nagu meie endi elud on igavad ja sisutühjad. Viimast võib tingida see, et puudub postitada samapalju ägedaid asju kui teistel – äkki nende elu ongi nii põnev nagu see välja paistab. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimasel ajal on järjest rohkem meediakajastust sotsiaalmeedia kasutamisest illegaalsete tegevuste kajastamiseks ja hooplemiseks, inglise keeles flexing. Vastavalt uurimusele 2015. aasta, autorid Drouin ja Miller, kus küsitleti 442 inimest vanuses 18 – 27 aastat, on 13% küsitletutest sotsiaalmeedias kohanud pilte illegaalsetest tegevustest, näiteks alaealiste alkoholi tarbimine, ebakohane ja antisotsiaalne käitumine, küberkiusamine või muud illegaalsed tegevused [18].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Põhjuseid ebasobiva materjali postitamiseks peituvad sügavalt inimese psühholoogias, kus mängivad rolli aju erinevad tööfunktsioonid ja dopamiiniga tähelepanu autasustamine. Interneti sõltuvus on järjest suurem probleem ja kasvav dopamiini vajadus ajus koos sotsiaalmeedia platvormide lakkamatu vajadusega suurendada kasutajate sõltuvust on  soodne kasvupind kahjulikeks tegevusteks. Sotsiaalmeedia platvormid on ennekõike ikkagi ärilised ettevõtted, mille eesmärgiks on kasutajaskonna suurendamine ja sellest tulenevalt kasumi suurendamine [19].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olgugi, et platvormid proovivad omalt poolt kahjuliku või isegi illegaalse materjali postitamisega võidelda, ei jõua nad kõike läbi vaadata ja palju ebasobivaid pilte ja videoid jõuab ikkagi avalikkuse ette. Tihti on tegemist materjaliga, mis mõjuvad häirivalt ja võivad põhjustada inimestes stressi. Näiteks otsustas Facebook 2020. aastal maksta platvormi endistele ja praegustele moderaatoritele, kellel tekkis tööl posttraumaatiline stressihäire häiriva sisuga piltide ja videote vaatamisest, 52 miljonit dollarit kompensatsiooni [20]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia kasutamine suhtlusründeks (Social Engineering) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Suhtlusrünne, inglise keeles social engineering,  on meetod inimeste nõrkuste ja heatahtlikkuse kurjasti ära kasutamine konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks peamiselt küberkuritegude eesmärgil [21]. Paljude jaoks tunduvad küberkuriteod endiselt stereotüüpselt oma vanemate garaažis asjatava patsiga poisi pärusmaa, siis social engineering toob küberkuriteod tavainimestele lähemale. Vaja on rohkem külma närvi ja teadmisi psühholoogiast. Usutavana paistmiseks piisab enesekindlast kõnest ja maneerist [22]. Pahatihti piisab ainult IT professionaalina esinemisest ning pahaaimamatud inimesed ilma lisakontrolle teostamata on valmis oma e-posti detaile või muud olulist teavet jagama. Mida rohkem meie kohta informatsiooni pahalasel teada on, seda vähem kipume me kahtlema, kas tegemist on ikka inimesega, kellele me võime veel rohkem oma personaalseid andmeid usaldada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia profiilid annavad inimese elus toimuva kohta palju teavet avalikusele kättesaadavalt. Inimestele meeldib postitada pilte oma lemmikloomadest, tavaliselt on inimesed teinud kõigile nähtavaks oma sünni kuupäeva ja kõikvõimalike check-in postitustega on võimalik teada saada elukoha piirkondgi.  Hinnanguliselt 15% Ühendkuningriikide populatsioonist on kasutanud paroolidena oma lemmikute nime, 14% mõne oma pereliikme nime ja 13% on kasutanud mõnda tähtpäeva oma elus [23]. Kõik see on tihti meie sotsiaalmeedia profiilidelt vabalt leitav ja annab võimaluse pahatahtlikuks kasutamiseks. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatav informatsioon võib sageli tunduda tühine oma olemuselt, aga sellegi poolest võib see olla piisav, et teha usutavaks nii mõnedki petuskeemide juhud. Näiteks võib inimene avada palju suurema tõenäosusega lingi, mis viitab annetuslehele kodutute loomade heaks, kui ta jagab pidevalt pilte oma lemmikloomadest. Lisada sellele juurde, et avalikult on jälgitud mõnda suuremat organisatsiooni ning esinedes viimase liikmena, võib inimene pahaaimamatult ning ilma rohkem tähelepanu pööramata avada lingi või faili, mis sisaldab pahavara.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia võltskontod ja -profiilid &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontodel ja -profiilidel võib olla sotsiaalmeedias erinevaid eesmärke, alustades sotsiaalmeedias leviva reklaami või postituse mõjuala suurendamisega või brändide maine kahjustamisega, lõpetades erinevate petuskeemidele ohvrite leidmisega. Keskendudes võltskontode ja –profiilide probleemi olemusele, siis nende kaudu on võimalik levitada pahavara, levitada kuritahtliku sisu, erinevaid petuskeeme jagada, brändide ja oluliste isikute mainet kahjustada ning tundliku informatsiooni levitada, mis võib teha inimesi tundlikumaks erinevatele mõjutamise viisidele [24]. Võltskontosid on võimalik kasutada ka vale informatsiooni levitamiseks [25]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia brändid üritavad küll võltskontosid ja -profiile eemaldada: Facebook eemaldas 2.2 miljardi võltskonto 2019. aasta esimese kvartalis, Twitter on eemaldanud koguni 7.3 miljonit võltsprofiili nädala jooksul 2019. aasta aprillis, Google eemaldas 2.7 miljardid reklaami seoses võltskontodega [25].  Arvestades võltskontode suurt arvu, siis mõjutavad need paljusid inimesi. Social proof on nähtus, mis lähtub teistest inimestest määramaks, mis on korrektne või õige [26]. Näiteks inimesed usuvad, et toode on hea, kui see on meeldinud paljudele teistele inimestele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võltskontosid kasutatakse tihti isikutele kahju tegemiseks. Neid kontosid kasutatakse inimeste isiku varjamiseks, et saata erinevaid kiuslike sõnumeid, ohvrite identiteedi omastamine, et nende mainet kahjustada. Samuti kasutatakse võltsprofiile sõprade ning pereliikmete veenmiseks ja ohvrina esinemaks läbi sotsiaalmeedia, et neid petta, levitada pahavara või kahjuliku sisu [27].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida on võimalik teha seoses võltskontodega ning kuidas on neid võimalik ära tunda? Võltskontode tuvastamisel aitavad järgmised näitajad: järgijate arv, konto vanus, kontotüüp, postituste arv ning stiil [24]. Mõistlik on kontrollida alati ka konto URLi, mitte vaadata ainult profiilipilti või kuvatavat nime [25]. Mõistlik on meeles pidada ka, et sõbrakutseid tundmatutelt kontodelt ei tohiks vastu võtta. Enda kaitsmiseks on ka võimalik sotsiaalmeedias enda kohta leitava teabe piiramine.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia kasutamine õngitsemiseks (Phishing ja Angler Phishing)  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Phishing on sotsiaalse manipuleerimise abil andmete püüdmise tüüp, mille puhul ründaja saadab võltsitud, või muul viisil petliku sõnumi sotsiaalmeedias, sõnumi või e-kirja, mille eesmärk on petta ohvrit avaldama ründajale tundlikku teavet või paigaldada ohvri infrastruktuuri ründetarkvara, näiteks lunavara, saboteerida süsteeme või varastada intellektuaalomandit ja raha [28]. Avaldades infot sotsiaalmeedias saavad ründajad teha usutavamaid ja täpsemaid võltsitud sõnumeid ja e-kirju, millega on suurem tõenäosus sooritada edukas rünne. 2020. aasta seisuga on andmepüük kõige levinum küberkurjategijate rünnak [29]. Põhjus selleks on selle efektiivsus, mida kinnitab uuring, mille tulemused näitasid, et kasutajad tuvastasid vaid 53 % andme püüdmise veebilehtedest, ka juhul kui testi subjektid olid teadlikud, et testitakse nende oskust selliseid lehti tuvastada [30].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Angler phishing on viimane trend küberkuritegevuses, kus populaarsetele sotsiaalmeedia platvormidel luuakse brändi võlts tugileht, et suunata inimesi phishing lehtedele. Sellega üritatakse näida osana erinevate organisatsioonide meeskonnast, millega saaks võita klientide usalduse ning sedasi ligipääsu tundlikele andmetele. Inimeste usaldus on antud juhtudel kõrgem, sest ollakse kindlad selles, et suheldakse päriselt brändi esindajatega. Küberkurjategijad kasutavad ära võimalust, et brändid ja erinevad organisatsioonid kasutavad sotsiaalmeediat aina rohkem klientidega suhtlemisel [31].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia kasutamine identiteedivarguseteks &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indentiteedi vargus on, kui keegi omastab kellegi teise isikliku informatsiooni ilma nende teadmata, et sooritada kuritegusid. Indentiteedi vargused on ammune nähtus, kuid sotsiaalmeedia on muutnud ligipääsu isiklikule informatsioonile palju lihtsamaks [32]. Näiteks kui aktsepteerida sõbrakutse kahtlaselt kontolt ning nad saadavad inimesele lingi, võib see sisaldada pahavara, millega võivad kurjategijad saada ligipääsu isiklikule informatsioonile. Identiteedi varguseks saab kasutada järgnevat informatsiooni inimese kohta: ees ja perekonnanimi, täpne sünni kuupäev, kodulinn või sünnikoht, suhtestaatus, lõpetatud koolid ja lõpetamise aeg, lemmikloomade nimed ning muud huvid [33]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia mängib rolli identiteedi vargusest rekordiliselt kõrgelt [34]. Olenevalt kui palju jagatakse personaalseid detaile sotsiaalmeedias, identiteedi vargad võivad potentsiaalselt kuritarvitada antud informatsiooni ning toime panna kuritegusid kasutades kogutud andmeid. Toimepandavad kuriteod võivad varieeruda, alustades personaalse teabe kasutamisest petuskeemides, lõpetades isikutõendavate dokumentide taotlemist ja pangakontode avamisega [34]. Erinevad sotsiaalmeedia plativormid võimaldavad jagada erinevalt isiklike detaile. Facebook lubab näiteks jagada alustades sünni kuupäevast, hariduskäiku ja erinevaid hobisid, siis näiteks Twitter piirab isikliku teabe hulka, mida on võimalik jagada. LinkedIn lubab näiteks jagada kohu inimese töö kogemust koos täpsete töötamise aegadega. Instagram lubab jagada fotosid, mis sisaldavad foto tegemise asukohta ehk geotag’i. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuidas ennast kaitsta sotsiaalmeediat kasutades identiteedi varguse eest? Esiteks tuleks üle vaadata profiili sätted, täpsemini kellel on võimalik seda näha ning mis infot kuvatakse välja. Juhul kui on soovi jagada isikliku informatsiooni, tuleb privaatsussätetega piirata, kellel on antud profiilile ligipääs ning ära ei tasu ka unustada, et mõistlik on veenduda profiilile ligipääsu omavate inimeste identiteedis [34]. Enda kaitsmiseks on mõistlik anda erinevatele rakendustele ja platvormidele endast võimalikult vähe informatsiooni, jälgida oma avalike postitusi, väldi sõbrakutseid võõrastelt kontodelt, veendu linkide ohutuses või ära ava linke [32]. Kontrollimaks, kui palju võib isik enda kohta leida avaliku teavet, on mõistlik enda nime otsida läbi mõne otsingumootori. Viimane annab ka võimaluse kontrollimaks, kas keegi on loonud võltskonto ning teha vajalike sammusid nende sulgemiseks.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias jagatava informatsiooni piiramine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedias postituste tegemine võib tunduda tavapärane, kuid nii mõnigi kord võib jagatav foto anda edasi olulist teavet pahatahtlikele inimestele. Liigne sotsiaalmeedias postitamine võib olla isegi ohtlik. Seega peaks hoolega jälgima, millist informatsiooni jagatakse kogu maailmaga oma elust. Näiteks tööl tehtud foto võib kajastada olulist turvariski.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida ei tohiks jagada sotsiaalmeedias oma ohutuse tagamiseks? Erinevatel põhjustel ei tohiks jagada sotsiaalmeedias järgmist: täpset sünni kuupäeva, hetke asukohta, laste fotosid koos nimedega, kodune aadress, isiklik telefoni number, suhtestaatus, geotag’iga fotod, puhkuseplaanid, hetkel töökoht ja selle detailid, finantsteave, parool, parooli vihjed [35]. Mõned neist kaitsevad ennast näiteks identiteedi varguse eest – ilma täpse sünni kuupäevata või pangakontota on keerulisem kellelgi teisel inimese pähe esinemast. Teised aitavad kaitsta varguste eest kodus – kui kurjategijad teavad, millal inimene ei viibi kodus, võivad nad seda ära kasutada. Hetke töökoha teadmine võib tekitada olukorra, kus inimest kasutatakse ära tööandjale kahju tegemiseks või inimese usalduse võitmiseks. Suhtestaatuse jagamine võib tuua kaasa ahistamist, mille vastu on sotsiaalmeedias raske võidelda. Siinkohal on oluline märkida, et küberrünnakute ohvrid ei ole süüdi neis. Mõistlik on tekitada endale harjumusi, mis vähendavad riski. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeediast andmete kogumise tehnoloogia  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Inimesed võivad kasutada sama parooli mitmes erinevas keskkonnas. The Harris Poll tegi koostöös Google’iga uuringu täiskasvanud ameeriklaste seas uurimaks nende paroolide kasutamise harjumusi. Tulemuseks oli, et keskmisel ameeriklasel on 27 erinevat veebikontot, mis vajavad sisselogimiseks parooli ning 66% vastanutest kasutas sama parooli internetipanga, emaili ja sotsiaalmeedia jaoks [36]. Seda võib põhjendada see, et kõige kiirem on paroole peast kirjutada, kasutavad inimesed tihti paroolideks lihtsasti meelde jäävaid sõnu ja numbreid, mis on nende endiga seotud.  Väga populaarsed on paroolid, mis on seotud personaalse informatsiooniga. Eelmainitud uuring näitas ka, et 22% vastanutest kasutavad oma enda nime vähemalt ühe veebikeskkonna kasutaja jaoks [36]. 2017. aastal teostatud uuring, autorid Li, Wang ja Sun,  näitas kuut kõige sagedasemat isikliku informatsiooni tüüpi, mida paroolides kasutatakse, on tähtsuse järjekorras: sünnikuupäev, kasutajanimi, nimi, e-posti aadress, isikukood ja telefoninumber. Uuringus kasutatud paroolide seast oli vähemalt 60% paroolides kasutatud vähemalt ühte isikliku informatsiooni tüüpi [37].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutiprogrammid nagu Hydra, John the Ripper ja HashCat leiavad kasutust sotsiaalmeediast kogutud andmete põhjal jõuga paroolide lahti murdmisel, inglise keeles brute-force attack. Sellised programmid on suutelised tegema tuhandeid erinevaid parooli katseid sekundis. Lisades sinna sotsiaalmeediast kogutud teabe nagu näiteks nime või sünniaasta,  teevad programmid nendest uued paroolid, kasutades populaarseid kombinatsioone nagu „123”, „abc”, „qwerty” kui ka täiesti juhuslike kombinatsioone. Seega arvestades, et sotsiaalmeediate profiili lehtedele on eraldi tehtud sektsioon isiklikuks informatsiooniks ja parooli muukimise tarkvarad on vabalt saadavad kõigile, on sotsiaalmeedias personaalsete andmete jagamine suur risk paljudele inimeste sotsiaalmeedia, emailide kui ka pankade kontodele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud andmekaevamise ja parooli muukimise programmid kasutavad OSINT’ile põhinevat teavet. OSNIT’i, inglise keeles open source intelligence,  kasutatakse igasuguse vabalt leviva teabe kogumiseks, mida on võimalik koguda seaduslikult, tasuta avalikest allikatest, üksikisiku või organisatsiooni kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt internetist leitavat teavet, näiteks veebiväljaanded, ajaveebid, arutelurühmad, kodanike meedia nagu mobiiltelefoni videod ja kasutaja loodud sisu, YouTube ja muud sotsiaalmeedia veebisaidid näiteks Facebook, Twitter, Instagram. [38] Tehniliselt kuulub OSINT’i kategooriasse igasugune avalik teave, olgu see siis raamatud, artiklid, ajalehed, avaldused pressiteatedes, ametlikud valitsuse raportid ja akadeemilised väljastused [39].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maltego on tööriist, millega saab teostada reaalajas andmekaevet ja teabe kogumist, selle teabe esitamist sõlmepõhisel graafikul, inglise keeles node-based graph, muutes mustrid ja ühenduvused teabe vahel lihtsamalt tuvastatavaks [40]. Maltego põhifookus on inimeste, rühmade, veebilehtede, domeenide, võrkude, Interneti infrastruktuuri ja sotsiaalmeedia seoste vaheliste reaalsete suhete analüüsimine [41]. Maltego teeb päringuid erinevatest andmebaasidest ja andmeallikatest, näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia keskkonnad, DNS-serverid, IP-aadressi andmebaasid, PGP-võtmeserverid. Seejärel saab kasutaja, kelleks võivad olla luureagentuurid, pangad, politsei, juriidilised või füüsilised isikud, analüüsida automaatselt tehtud graafikut, et leida seoseid sotsiaalvõrgustikkude, arvutivõrkude, inimeste või muude objektide vahel [42].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia kasutamiseks alternatiivsed võimalused &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljudele sotisaalmeedia platvormidele, mida kasutame igapäevaselt, on olemas päris häid ning privaatsusele orienteeritud alternatiive. Alternatiivide väljatoomisel on põhirõhk pandud just suurte korporatsioonide poolt loodud, isikuprivaatsust riivavate teenusetingimustest hoidumiseks. Järgnevalt on välja toodud erinevad alternatiivsed platvormid tuntud sotsiaalmeedia platvormidele.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’il on 1,9 miljardit aktiivset kasutajat päevas [43]. Tegemist on platvormiga, mis kogub kõige rohkem kasutajate kohta privaatset informatsiooni. Facebook’i võlu peitub selles, et selle taga on väga suur kasutajaskond. Mõned teenusetingimused Facebook’i teenusetingimustest, mis tugevalt riivavad kasutajate privaatsust: 1) Facebook salvestab isiku kohta andmeid, isegi siis kui isikul pole kasutajakontot, ega viibi teenuse lehel; 2) Facebook kasutab kasutajate identiteeti ning isikuandmeid, reklaamide loomiseks ja kuvamiseks; 3) Facebook’il on õigus ning saab lugeda kasutaja privaatsõnumeid; 4) Facebook jälgib isiku veebilehitsemise ajalugu; 5) kasutaja poolt kustutatud sisu ei kustutata päriselt, vaid muudetakse kasutaja jaoks nähtamatuks [44]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Facebook’i platvormile on alternatiiv nimega Friendica, mis on leitav veebiaadressil https://friendi.ca. Platvormi teeb eriliseks see, et antud platvormi serverit saab ka ise kodus käima panna. Kui see ei meeldi, saab otsida serverit, mis on avalikult kättesaadav ning just inimesele endale sobiv. Friendica puhul on tegemist detsentraliseeritud Facebook’i alternatiiviga ning töötab see samal põhimõttel.  Platvormil saab lisada sõpru, jagada uudiseid, kirjutada privaatsõnumeid ja palju muud. Lisaks Friendica’le mainiks platvormi nimega Redact, mis on leitav veebiaadressil https://redact.dev. Tegemist on platvormiga, mis aitab vanu postitusi ära kustutada järgnevatest sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu näiteks Twitter, Reddit, Facebook, Discord. Kuid siinkohal on mõistlilk meeles pidada, et ühtegi postitust ei saa kustutada kunagi päriselt ära, nii nagu ühtegi kasutajat ei kustutada platvormilt ära. Sisu muudetakse lihtsal mitte otsitavaks, kuid andmelekke korral või riigi soovil saavad organisatsioonid seda peidetud informatsioone alati pärida ja kasutada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Instagram’il on 1.2 miljardit registreeritud kasutajat [45]. Tegemist on platvormiga, kuhu paljud inimesed postitavad oma pilte, olgu need siis privaatsed pildid või avalikult teistele vaadatavad. Platvormi teenusetingimused on sarnased Facebook’ile, kuna Facebook omab Instagrami. Nii nagu on Facebook’ile, on ka Instagram’ile hea alternatiiv tehtud, kus saab oma tuttavate ning sõprade vahel pilte jagada ilma oma isikuandmeid ohverdamata. Selleks platvormiks on Pixelfed, mis on leitav veebiaadressil https://pixelfed.org. Pixelfed töötab sarnaselt Instagram’ile ning on maksimaalselt privaatsusele orienteeritud. Pixelfed on reklaamivaba. Lisaks on platvorm tasuta ning avatud lähtekoodiga. Nagu on ka võimalik Facebook’i alternatiivile Friendica’s, on ka Pixelfed’is võimalik ülesse panna oma privaatne server või siis liituda mõne teise serveriga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Twitter’il on 300 miljonit aktiivset kasutajat kuus [46]. Twitter on platvorm, kus saab jagada kogu oma informatsiooni, ka privaatset informatsiooni teistega. Seda on võimalik teha kirjutades lühisõnumeid ehk Tweete. Sarnaselt Facebook’iga on Twitter’i teenusetingimused isiku privaatsust riivavad ning lisaks kasutavad ka seda platvormi küberkurjategijad isikuandmete ning postitatud informatsiooni analüüsimiseks, näiteks kasutatakse OSINT’i. Mõned Twitteri teenusetingimused, mis riivavad isikuprivaatsust: 1) isiku kohta kogutakse andmeid isegi, kui teenust mitte kasutada, näiteks külastades veebilehte, mis kogub andmeid Twitter’i jaoks; 2) Twitter saab lugeda kasutaja privaat sõnumeid; 3) Twitter saab kustutada kasutaja postitatud informatsiooni ilma kasutajat teavitamata ning ilma mõjuva põhjuseta; 4) Twitter saab ning jälgib kasutaja veebilehitsemise ajalugu; 5) Twitter ei kustuta kunagi kasutaja poolt kustutatud sisu vaid muudab selle teiste jaoks nähtamatuks ehk jagatud info jäätakse alles igavesti [47]. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nii nagu Facebook’ile ja Instagram’ile on olemas  alternatiiv ka Twitter’ile.See on alternatiivne platvorm, mis on privaatsusele orienteeritud. Platvormi nimeks on Mastodon, mis on leitav veebiaadressil https://joinmastodon.org. Mastodon on avaliku lähtekoodiga sotsiaalvõrgustiku platvorm ning töötab sarnaste põhimõtetega nagu Twitter ja Tumblr. Nagu ka Friendica ja Pixelfedi puhul, on ka Mastodon detsentraliseeritud ning pole ühtset serverit ega ettevõtet, kes seda platvormi üleval peab ja juhib. Samuti on võimalik käima panna ka enda privaatne Mastodon’i server või liituda mõne teise avaliku või privaatse serveriga. Olenemata sellest, kas inimene jooksutab privaatserverit või liitub mõne avaliku serveriga, saavad kasutajad suhelda teiste Mastodon’i serveritega liitunud kasutajatega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’il on 1.7 miljardit igakuist kasutajat [48]. See on platvorm, mis sisaldab teemasid põhimõtteliselt kõige kohta, mis maailmas toimub või olemas on. Reddit’i platvorm on sotsiaaluudistele ja uudiste jagamiseks loodud. Reddit’i kohta võib mainida niipalju, et kasutajaid riivavaid teenusetingimusi on vähem kui ülevalpool mainitud Twitter’il või Facebook’il. Mõned Reddit’i teenusetingimused, mis riivavad kasutajate privaatsust: 1) Reddit saab lugeda kasutajate privaat sõnumeid; 2) liitumisel annad ära oma moraalsed õigused; 3) Reddit võib kustutada kasutajate sisu ilma teatamata ning põhjuseta [49].  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reddit’ile parim alternatiiv on Aether,  mis on leitav veebiaadressil https://getaether.net . Aether on peer-to-peer, avatud lähtekoodiga privaatsusele orienteeritud sotsiaaluudiste jagamise platvorm. Sarnaselt Reddit’ile saab sellel platvormil lugeda erinevaid uudiseid ning registreerida ennast mõnda uudiste jagamise gruppi. Programmi saab alla tõmmata hetkel vaid Linux’ile. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on soove leida alternatiive erinevatele platvormidele, mis on fokuseeritud kasutaja privaatsust silmas pidades, võib rohkem võimalike lahendusi leida veebilehelt https://www.privacytools.io.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtte &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ning selle täielik vältimine ei pruugi olla võimalik, arvestades kui palju informatsiooni selle kaudu liigub näiteks kooli jaoks. Arvestades 2020. aasta sündmusi maailmas, siis sotsiaalmeedia mängib suurt rolli inimeste suhtlemise vajaduse rahuldamisel. Mõistlikum on teist kasutada teadlikult ning vältida üleliigselt personaalsetesse detailidesse laskumist. Olles teadlik erinevate platvormide teenusetingimustest, on võimalik teha paremini otsuseid, kui palju on ohutu nendele teavet anda. Põhiliselt tuleb järgida, võiks ju öelda, et teadatuntuid reegleid oma turvalisuse tagamiseks, kuid kahjuks teevad paljud kasutajad endiselt samu korratud vigu oma andmete kaitsmisel. Aga kui tekitada endale tugevad harjumused, nagu näitkeks unikaalsed tugevad paroolid, täpse sünni kuupäeva varjamine, hetke elukoha ning töökoha mitte avalikustamine, on võimalik sotsiaalmeedia kasutamisega seotud riske maandada. Ilmselt ei ole võimalik riski täielikult elimineerida, kuid küberkurjategijate elu ei tasu kindlasti kergemaks teha.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=140261</id>
		<title>E-ITSPEA rühmatööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=140261"/>
		<updated>2021-12-05T11:56:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 1&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Miks kardetakse tehisintellekti?&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 2&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 3&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 4&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 5&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;IT arengu mõju noortele&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer. https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_arengu_m%C3%B5ju_noortele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 6&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Autonoomsed sõidukid&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 7&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Deep Blue&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar  https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 8&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Esoteerilised programmeerimiskeeled&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 9&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 10&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused&amp;quot;                               &lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 11&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 12&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Transhumanism ja tehnoloogia areng&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 13&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;VR võimalused ja tulevik&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR_v%C3%B5imalused_ja_tulevik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 14&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;IoT&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 15&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 16&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tehnoloogilised_lahendused_t%C3%B6%C3%B6turul_ja_%C3%B5ppeasutuses&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 17&lt;br /&gt;
Teema: IT arengu mõju spordile&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Mathias Ranna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 18&lt;br /&gt;
Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas &lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 19&lt;br /&gt;
Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 20&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 21&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Androidi tekkimine ja areng&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Androidi_tekkimine_ja_areng&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 22&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Neuralink ja ühiskond&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 23&lt;br /&gt;
Teema: “IT: ilmumine ja areng Eestis”&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 24&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 25 &lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=140260</id>
		<title>E-ITSPEA rühmatööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=140260"/>
		<updated>2021-12-05T11:56:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 1&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Miks kardetakse tehisintellekti?&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 2&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 3&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 4&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 5&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;IT arengu mõju noortele&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer. https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_arengu_m%C3%B5ju_noortele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 6&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Autonoomsed sõidukid&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 7&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Deep Blue&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar  https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 8&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Esoteerilised programmeerimiskeeled&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 9&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 10&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused&amp;quot;                               &lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 11&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 12&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Transhumanism ja tehnoloogia areng&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 13&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;VR võimalused ja tulevik&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR_v%C3%B5imalused_ja_tulevik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 14&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;IoT&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 15&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 16&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tehnoloogilised_lahendused_t%C3%B6%C3%B6turul_ja_%C3%B5ppeasutuses&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 17&lt;br /&gt;
Teema: IT arengu mõju spordile&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Mathias Ranna&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 18&lt;br /&gt;
Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas &lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 19&lt;br /&gt;
Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 20&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 21&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Androidi tekkimine ja areng&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Androidi_tekkimine_ja_areng&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 22&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Neuralink ja ühiskond&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 23&lt;br /&gt;
Teema: “IT: ilmumine ja areng Eestis”&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 24&lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm 25 &lt;br /&gt;
Teema: &amp;quot;Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas&amp;quot;&lt;br /&gt;
Rühmaliikmed: Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&amp;diff=140259</id>
		<title>ITSPEA wiki-kirjatööde leht</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&amp;diff=140259"/>
		<updated>2021-12-05T11:55:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda  [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Individuaalsed kirjatööd ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2012 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2013 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2015 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rühmatööd ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== kevad 2017 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]&lt;br /&gt;
*  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &amp;quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&amp;quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &amp;quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&amp;quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&amp;quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&amp;quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&amp;quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&amp;quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&amp;quot;Industry 4.0&amp;quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &amp;quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&amp;quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &amp;quot;IT ja terrorism&amp;quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &amp;quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&amp;quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &amp;quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - &#039;&#039;Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&amp;quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&amp;quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &amp;quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&amp;quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &amp;quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&amp;quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &amp;quot;IT - haridus ja - haritus&amp;quot;] - &#039;&#039;Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [[&amp;quot;Robootika, AI ja eetika&amp;quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &amp;quot;Arvutikriminalistika&amp;quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &amp;quot;Turundusest Facebooki näitel&amp;quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &amp;quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&amp;quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2017 ===&lt;br /&gt;
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis&lt;br /&gt;
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma&lt;br /&gt;
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa&lt;br /&gt;
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme&lt;br /&gt;
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa&lt;br /&gt;
* [[&amp;quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&amp;quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet&lt;br /&gt;
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu&lt;br /&gt;
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront&lt;br /&gt;
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit&lt;br /&gt;
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru&lt;br /&gt;
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap&lt;br /&gt;
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde&lt;br /&gt;
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2019 ===&lt;br /&gt;
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla&lt;br /&gt;
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.&lt;br /&gt;
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.&lt;br /&gt;
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru&lt;br /&gt;
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann&lt;br /&gt;
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas&lt;br /&gt;
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov&lt;br /&gt;
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2020 ===&lt;br /&gt;
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter&lt;br /&gt;
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma&lt;br /&gt;
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa&lt;br /&gt;
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson&lt;br /&gt;
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa&lt;br /&gt;
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees&lt;br /&gt;
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps&lt;br /&gt;
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sügis 2020 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma&lt;br /&gt;
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev&lt;br /&gt;
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem&lt;br /&gt;
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste&lt;br /&gt;
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu&lt;br /&gt;
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv&lt;br /&gt;
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd&lt;br /&gt;
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav&lt;br /&gt;
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] -  Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli&lt;br /&gt;
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell&lt;br /&gt;
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko&lt;br /&gt;
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov&lt;br /&gt;
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner&lt;br /&gt;
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova&lt;br /&gt;
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar&lt;br /&gt;
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber&lt;br /&gt;
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart&lt;br /&gt;
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas&lt;br /&gt;
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel&lt;br /&gt;
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma&lt;br /&gt;
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2021 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik&lt;br /&gt;
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] -  Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman&lt;br /&gt;
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko&lt;br /&gt;
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk&lt;br /&gt;
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sügis 2021 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F  Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M&lt;br /&gt;
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] -  Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa&lt;br /&gt;
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus&lt;br /&gt;
* [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA]]&lt;br /&gt;
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140258</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=140258"/>
		<updated>2021-12-05T11:53:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== TEST ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=138910</id>
		<title>Infojagamise ohud sotsiaalmeedias</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Infojagamise_ohud_sotsiaalmeedias&amp;diff=138910"/>
		<updated>2021-11-22T16:46:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: Created page with &amp;quot;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Infojagamise ohud sotsiaalmeedias&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&amp;diff=138909</id>
		<title>ITSPEA wiki-kirjatööde leht</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&amp;diff=138909"/>
		<updated>2021-11-22T16:45:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda  [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Individuaalsed kirjatööd ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2012 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2013 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2015 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rühmatööd ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== kevad 2017 ===&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]&lt;br /&gt;
*  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &amp;quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&amp;quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &amp;quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&amp;quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&amp;quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&amp;quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&amp;quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&amp;quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&amp;quot;Industry 4.0&amp;quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &amp;quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&amp;quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &amp;quot;IT ja terrorism&amp;quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &amp;quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&amp;quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &amp;quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - &#039;&#039;Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&amp;quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&amp;quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &amp;quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&amp;quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &amp;quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&amp;quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &amp;quot;IT - haridus ja - haritus&amp;quot;] - &#039;&#039;Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [[&amp;quot;Robootika, AI ja eetika&amp;quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &amp;quot;Arvutikriminalistika&amp;quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &amp;quot;Turundusest Facebooki näitel&amp;quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &amp;quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&amp;quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== sügis 2017 ===&lt;br /&gt;
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis&lt;br /&gt;
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma&lt;br /&gt;
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa&lt;br /&gt;
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme&lt;br /&gt;
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa&lt;br /&gt;
* [[&amp;quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&amp;quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet&lt;br /&gt;
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu&lt;br /&gt;
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront&lt;br /&gt;
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit&lt;br /&gt;
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru&lt;br /&gt;
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap&lt;br /&gt;
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde&lt;br /&gt;
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2019 ===&lt;br /&gt;
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla&lt;br /&gt;
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.&lt;br /&gt;
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.&lt;br /&gt;
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru&lt;br /&gt;
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann&lt;br /&gt;
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas&lt;br /&gt;
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov&lt;br /&gt;
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2020 ===&lt;br /&gt;
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter&lt;br /&gt;
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma&lt;br /&gt;
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa&lt;br /&gt;
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson&lt;br /&gt;
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa&lt;br /&gt;
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees&lt;br /&gt;
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps&lt;br /&gt;
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Sügis 2020 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma&lt;br /&gt;
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev&lt;br /&gt;
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem&lt;br /&gt;
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste&lt;br /&gt;
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu&lt;br /&gt;
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv&lt;br /&gt;
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd&lt;br /&gt;
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav&lt;br /&gt;
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] -  Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli&lt;br /&gt;
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell&lt;br /&gt;
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko&lt;br /&gt;
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov&lt;br /&gt;
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner&lt;br /&gt;
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova&lt;br /&gt;
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar&lt;br /&gt;
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber&lt;br /&gt;
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart&lt;br /&gt;
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas&lt;br /&gt;
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel&lt;br /&gt;
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma&lt;br /&gt;
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kevad 2021 ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik&lt;br /&gt;
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] -  Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman&lt;br /&gt;
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko&lt;br /&gt;
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk&lt;br /&gt;
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sügis 2021 ==&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F  Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M&lt;br /&gt;
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA]]&lt;br /&gt;
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&amp;diff=138313</id>
		<title>E-ITSPEA osalejad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&amp;diff=138313"/>
		<updated>2021-09-02T11:08:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid:&lt;br /&gt;
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com&lt;br /&gt;
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com&lt;br /&gt;
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/ &lt;br /&gt;
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com&lt;br /&gt;
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Doloores Orav https://oravatiny.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Gen Lee https://interneedus.ee/&lt;br /&gt;
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/&lt;br /&gt;
* Taavi Hansing  https://taaviitspea.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Taeri Saar https://tsaaripea.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/&lt;br /&gt;
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/&lt;br /&gt;
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]&lt;br /&gt;
[[Category:ITSPEA]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44134</id>
		<title>Talk:CUPS seadistamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44134"/>
		<updated>2011-12-08T08:13:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Hindajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Hindajad ==&lt;br /&gt;
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Autorid&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Skoop&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.25&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Installeerimise osa&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;....&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44132</id>
		<title>Talk:CUPS seadistamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44132"/>
		<updated>2011-12-08T08:13:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Hindajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Hindajad ==&lt;br /&gt;
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Autorid&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Skoop&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.25&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Installeerimise osa&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;8.75&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44131</id>
		<title>Talk:CUPS seadistamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44131"/>
		<updated>2011-12-08T08:13:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Hindajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Hindajad ==&lt;br /&gt;
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Autorid&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Skoop&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.25&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Installeerimise osa&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Vajalikud käsud on tekstist arusaadavalt eristatud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;8.75&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44130</id>
		<title>Talk:CUPS seadistamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44130"/>
		<updated>2011-12-08T08:12:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Hindajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Hindajad ==&lt;br /&gt;
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]&lt;br /&gt;
Hindajad: Urmo Laaneots, Siim Kängsepp, Markus Kont, Ott Pärnoja, Karet Rikko, Juhan Liiva, Taavi Salumets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Autorid&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Skoop&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.25&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Installeerimise osa&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Vajalikud käsud on tekstist arusaadavalt eristatud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;8.75&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44129</id>
		<title>Talk:CUPS seadistamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44129"/>
		<updated>2011-12-08T08:11:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Hindajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Hindajad ==&lt;br /&gt;
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Autorid&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Skoop&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.25&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Installeerimise osa&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Vajalikud käsud on tekstist arusaadavalt eristatud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;8.75&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44128</id>
		<title>Talk:CUPS seadistamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:CUPS_seadistamine&amp;diff=44128"/>
		<updated>2011-12-08T08:10:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Hindajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Hindajad ==&lt;br /&gt;
Seda teemat hindavad Nimeserveri labor V2 tudengid [[Nimeserveri_labor_V.2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Autorid&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Skoop&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.25&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Võiks olla sissejuhtatusest eraldi&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Installeerimise osa&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|Vajalikud käsud on tekstist arusaadavalt eristatud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|0.5&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;8.75&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=44013</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=44013"/>
		<updated>2011-12-07T09:07:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Administreerimiseks vajalikud käsud */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Viimase muutmise aeg=&lt;br /&gt;
06. Detsember 2011 10:47&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu &#039;&#039;nslookup, dig, ping&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039; käsku. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname &amp;lt;nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc freeze &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc thaw &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc freeze vork.ee&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
rndc thaw vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuse varundamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuse varundamiseks tuleb teha koopia /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogist ja seal asuvatest failidest.&lt;br /&gt;
Käsk selleks on :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo tar czvf /backup/bind.tar.gz /etc/bind&lt;br /&gt;
sudo tar czvf /backup/bindtsoonid.tar.gz /var/lib/bind&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teenuse taastamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teenuse taastamine, kui on olemas varukoopia==&lt;br /&gt;
Teenuse taastamiseks tuleb kopeerida varundatud kataloogid /etc/bind ja /var/lib/bind kataloogide asemele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo tar xzvf /backup/bind.tar.gz -C /etc/&lt;br /&gt;
sudo tar xzvf /backup/bindtsoonid.tar.gz -C /var/lib/&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Administreerimiseks vajalikud käsud =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache&#039;i sisu ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc dumpdb -cache&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
seejärel avada loodud dump&#039;i fail.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo less /var/cache/bind/named_dump.db&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kui on vaja vaadata nimeserveri cache statistikat ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks on vaja anda nimeserverile käsk&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc stats&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
seejärel avada named.stats fail.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo less /var/cache/bind/named.stats&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kui vaja näha statistikas ka tsoonifailide informatsiooni ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks on vaja lisada nano /etc/bind/named.conf.options faili rida&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone-statistics yes;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=43445</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=43445"/>
		<updated>2011-11-30T20:32:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Meeskonnaliikmed */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu &#039;&#039;nslookup, dig, ping&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039; käsku. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname &amp;lt;nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc freeze &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc thaw &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc freeze vork.ee&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
rndc thaw vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=43422</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=43422"/>
		<updated>2011-11-30T08:35:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu &#039;&#039;nslookup, dig, ping&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039; käsku. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname &amp;lt;nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dynaamilise tsooni reload tarbeks tuleb käituda nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc freeze &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc thaw &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc freeze vork.ee&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
rndc thaw vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42889</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42889"/>
		<updated>2011-11-24T11:16:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu &#039;&#039;nslookup, dig, ping&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039; käsku. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälust kustutada ära üks nimi, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname &amp;lt;nimi&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flushname vork.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja nimeserveri vahemälu täielikult ära kustutada, siis seda on võimlik teha käsuga &#039;&#039;&#039;rndc&#039;&#039;&#039;. Süntaks on järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc flush&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42888</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42888"/>
		<updated>2011-11-24T11:13:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Mis läks valesti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu &#039;&#039;nslookup, dig, ping&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload kool.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42887</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42887"/>
		<updated>2011-11-24T11:12:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui teenuse restart õnnestub, siis kontrolli, kas nimeserver töötab. Selleks kasuta tööriistu &#039;&#039;nslookup, dig, ping&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload kool.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42886</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42886"/>
		<updated>2011-11-24T11:10:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Vajalikud käsud nimeserveri administeerimisel ==&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload kool.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42885</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42885"/>
		<updated>2011-11-24T11:09:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42884</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42884"/>
		<updated>2011-11-24T11:08:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns1&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload kool.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42883</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42883"/>
		<updated>2011-11-24T11:08:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerimine bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload kool.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
Slave nimeserver on kõikide võrgus olevate tsoonide hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP slave nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerime bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns2&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42882</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42882"/>
		<updated>2011-11-24T10:56:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerimine bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muudame 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, pärast muutmist on rida järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudame ka /etc/hostname faili. Avame selleks faili tekstiredaktoriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili sisu peab olema järgnev:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muudame faili /etc/bind/named.conf.options. Selleks avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse (eemaldage märk ; rea eest) forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmisena muudame faili /etc/bind/named.conf.default-zones. Avame faili tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia faili peab lisama järgmised tsoonid (lisa järgnevad read faili):&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
sudo cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili, avame selle tekstiredaktoris:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab olema selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame ka db.6.168.192.in-addr.arpa faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail peab välja nägema selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili, selleks avame selle tekstiredaktoriga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks(-deks). Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleb BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo /etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sama töö teeb ära käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo service bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifaile muudate, siis on vajalik tsooni uuesti laadida. Seda on võimalik teha kasutades rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo rndc reload kool.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns2-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42881</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42881"/>
		<updated>2011-11-24T10:45:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Installeerimine bind9 teenuse.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# sudo apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Avame tekstiredaktoriga /etc/hosts faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# sudo nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns1-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail on selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail võiks välja näha selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload too.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns2-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42880</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42880"/>
		<updated>2011-11-24T10:42:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks.  See sektsioon õpetab kuidas konfigureerida ISP primaarset nimeserverit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns1-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail on selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail võiks välja näha selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload too.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns2-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42879</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42879"/>
		<updated>2011-11-24T10:41:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Master nimeserver on ISP tsooni hoidmiseks. Alljärgneva läbitegemisel peaks olema seadistatud ISP primaarne nimeserver.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns1-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail on selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail võiks välja näha selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload too.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns2-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42878</id>
		<title>Nimeserveri labor V.2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nimeserveri_labor_V.2&amp;diff=42878"/>
		<updated>2011-11-24T10:39:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krikko: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
See wiki artikkel on koostatud IT infrastruktuuri teenused aine raames ning kogu konfiguratsioon käib järgmise stsenaariumi järgi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Me oleme ISP ja meie ülesandeks on talletada ja jagada erinevate asutuste infrastruktuuride aadresse. Selleks on  vaja teha master ja slave nimeserverid. Master server on selle jaoks, et hoida meie (ISP) enda domeeni tsoonifaile ja slave server on selleks, et hoida klientide tsoonifaile ja lubada tsoonifailide vahetust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks meile on samas võrgus ühe kooli ja kahe firma infrastruktuurid (vaata joonist). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne stsenaariumi täielikku rakendamist peavad olema seadistatud asutuste erinevad teenused (nimeserver,veebiserver, failiserver jne).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! See artikkel ei sobi tavalise nimeserveri seadistamiseks, kuna konfiguratsioon on spetsiifiline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskonnaliikmed ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Laaneots, Karet Rikko, Ott Pärnoja, Markus Kont, Siim Kängsepp, Taavi Salumets, Juhan Liiva, Kaspar Steinberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Joonis ==&lt;br /&gt;
                               &lt;br /&gt;
           192.168.6.123&lt;br /&gt;
           ns1.vork.ee&lt;br /&gt;
           www.vork.ee                              192.168.6.124&lt;br /&gt;
             Master                                  ns2.vork.ee&lt;br /&gt;
                                                        Slave &lt;br /&gt;
                                                     nimeserver 2&lt;br /&gt;
                                                         ___&lt;br /&gt;
             nimeserver 1                               |   |&lt;br /&gt;
               ___                                      |___|&lt;br /&gt;
              |   |                                               &lt;br /&gt;
              |___|                                               &lt;br /&gt;
                   Master         Master        Master                           &lt;br /&gt;
                 klient 1        klient 2      klient 3           &lt;br /&gt;
                  ___             ___            ___&lt;br /&gt;
                 |   |           |   |          |   |&lt;br /&gt;
                 |___|           |___|          |___|&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
               itkool.ee        puder.ee      kartulid.ee&lt;br /&gt;
            192.168.6.101      192.168.6.116   192.168.6.120&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Master nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns1.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns1-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kommenteerige sisse forwarders sektsioon ja sinna kirjutage ISP DNS serveri IP aadress.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.124;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                192.168.6.124;&lt;br /&gt;
         };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks näeb antud fail välja selline? [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server Loe.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type master;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.ee.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-transfer { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        allow-update { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
        also-notify { 192.168.6.124; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Oma masinas laborit tehes tuleb pöördteisendus tsooni(6.168.192.in-addr.arpa) puhul panna nimi vastama oma võrgule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Selleks et neid faile luua, võtame aluseks olemasoleva localhost tsooni faili ja kopeerime seda.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.127 /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
cp /etc/bind/db.local /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudame vork.ee.zone faili&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /var/lib/bind/vork.ee.zone&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail on selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; Zone file for linux.bogus&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; The full zone file&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL 900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                        2011102603       ; serial, todays date + todays serial #&lt;br /&gt;
                        28800              ; refresh, seconds&lt;br /&gt;
                        7200              ; retry, seconds&lt;br /&gt;
                        864000              ; expire, seconds&lt;br /&gt;
                        900 )            ; minimum, seconds&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
$ORIGIN vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
             IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
ns           IN   A       192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Peale muudatuse tegemist tsoonifailis tuleb tõsta Seriali numbrit ühe võrra, et muudatused hakkaksid kehtima.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis olevate kirjete kohta võib selgitusi saada [http://www.zytrax.com/books/dns/ch8/ siit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muudke db.6.168.192.in-addr.arpa faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muudetud fail võiks välja näha selline:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
; BIND reverse data file for local loopback interface&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
$TTL    900&lt;br /&gt;
@       IN      SOA     vork.ee. hostmaster.vork.ee. (&lt;br /&gt;
                     2011112201         ; Serial&lt;br /&gt;
                         604800         ; Refresh&lt;br /&gt;
                          86400         ; Retry&lt;br /&gt;
                        2419200         ; Expire&lt;br /&gt;
                         604800 )       ; Negative Cache TTL&lt;br /&gt;
;&lt;br /&gt;
@       IN      NS      ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
123      IN      PTR     ns.vork.ee.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsooni muutate ja on soov ainult seda tsooni uuesti laadida, siis on võimalik kasutada rndc käsku.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Süntaks oleks järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload &amp;lt;tsoon&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
rndc reload too.ee&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Slave nimeserveri installeerimine ja seadistamine ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -i&lt;br /&gt;
apt-get install bind9&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hosts&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Failis muutke 127.0.1.1 aadressiga algavat rida, muudatus võiks välja näha järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
127.0.1.1       ns2.vork.ee       ns&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muutke ka /etc/hostname faili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/hostname&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seal muutke nimi ns2-ks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmiseks muutke faili /etc/bind/named.conf.options .&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.options&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia peab midagi tähtsat kirjutama!.&lt;br /&gt;
Muudetud fail peaks välja nägema järgmine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
acl me {192.168.6.0/24;};&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
options {&lt;br /&gt;
        directory &amp;quot;/var/cache/bind&amp;quot;;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
         forwarders {&lt;br /&gt;
                 192.168.6.124;&lt;br /&gt;
        };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        allow-recursion { me; };&lt;br /&gt;
        allow-query { me; };&lt;br /&gt;
        allow-transfer { me; };&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035&lt;br /&gt;
        listen-on-v6 { any; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd muutke faili /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/bind/named.conf.default-zones&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Siia faili võiks lisada järgmised tsoonid :&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
zone &amp;quot;vork.ee&amp;quot; {&lt;br /&gt;
        type slave;&lt;br /&gt;
        file &amp;quot;/var/lib/bind/vork.zone&amp;quot;;&lt;br /&gt;
        allow-notify { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
        masters { 192.168.6.123; };&lt;br /&gt;
};&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tsoonifailid on olemas, siis tuleb muuta resolv.conf faili:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
nano /etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Nimeserveri aadress tuleb seal muuta enda serveri aadressiks. Fail näeb peale muutmist välja järgmine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
#domain localdomain&lt;br /&gt;
#search localdomain&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.124&lt;br /&gt;
nameserver 192.168.6.123&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd tuleks BIND9 teenus taaskäivitada järgmise käsuga:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
/etc/init.d/bind9 restart&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Mis läks valesti ==&lt;br /&gt;
Urmo kustutas ära /etc/bind kausta. Kuidas tagasi sai? Loe siit: [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=1375580]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata seda: [http://samcaldwell.net/index.php/technical-articles/3-how-to-articles/99-how-do-i-setup-a-secure-bind9-dns-server-in-debianubuntu-linux-using-chroot jama]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meie teeme selle järgi: [https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto https://help.ubuntu.com/community/BIND9ServerHowto]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
RESOLVED HACK vastu: [http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server http://jazzymarketing.com/main/lc/0904/open-resolver-securing-bind-server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsemiseks vajalik info: [http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false http://books.google.com/books?id=_m4WvNCNXT0C&amp;amp;pg=PT115&amp;amp;lpg=PT115&amp;amp;dq=how+to+flush+a+name+from+nameserver+bind&amp;amp;source=bl&amp;amp;ots=YQYa0GXrIf&amp;amp;sig=U-W4pQE4haBFljuS-XkAy0wc3PU&amp;amp;hl=en&amp;amp;ei=W8fEToGWH8HRhAervPnbDQ&amp;amp;sa=X&amp;amp;oi=book_result&amp;amp;ct=result&amp;amp;resnum=3&amp;amp;ved=0CCYQ6AEwAg#v=onepage&amp;amp;q&amp;amp;f=false]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Asub ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krikko</name></author>
	</entry>
</feed>