<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Krkaru</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Krkaru"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Krkaru"/>
	<updated>2026-05-08T05:32:57Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73505</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73505"/>
		<updated>2014-01-10T15:36:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4. Pildi allikas: http://conky.sourceforge.net/screenshots.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koostas = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
AK-41 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
10.01.2014&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73504</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73504"/>
		<updated>2014-01-10T15:22:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4. Pildi allikas: http://conky.sourceforge.net/screenshots.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Koostas = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu&lt;br /&gt;
AK-41 &lt;br /&gt;
10.01.2014&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73434</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73434"/>
		<updated>2014-01-10T11:51:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4. Pildi allikas: http://conky.sourceforge.net/screenshots.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73431</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73431"/>
		<updated>2014-01-10T11:49:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4. Pildi allikas: http://conky.sourceforge.net/screenshots.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73426</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73426"/>
		<updated>2014-01-10T11:44:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;Dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4. Pildi allikas: http://conky.sourceforge.net/screenshots.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73423</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73423"/>
		<updated>2014-01-10T11:43:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;Dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3. Pildi allikas: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4. Pildi allikas: http://conky.sourceforge.net/screenshots.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73420</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73420"/>
		<updated>2014-01-10T11:39:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alljärgnevalt tuleb juttu vabavaralisest programmist nimega Conky, mis töötab erinevatel unix ning bsd platvormidel ning on enim mõeldud nö &amp;quot;Dashboard&amp;quot; ehk lõppkasutajale. Programm on võimeline monitoorima ning kajastama infot mitmetest arvutis toimuvatest sündmustest. Peamiseks, mille infot oleks vaja teada on oma raua kohta ning mis toimub operatsiooni süsteemi sees endas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73342</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73342"/>
		<updated>2014-01-09T21:54:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimesele punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73327</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73327"/>
		<updated>2014-01-09T20:39:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73325</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73325"/>
		<updated>2014-01-09T20:39:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimise võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info, mis on alljärgnevalt pildilt nr.1.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgnevalt pildil nr.2. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad, alljärgnevalt pildil nr.3.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline nagu alljärgneval pildil nr.4.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73321</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73321"/>
		<updated>2014-01-09T20:33:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://conky.sourceforge.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Conky_(software)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73312</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73312"/>
		<updated>2014-01-09T20:14:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73311</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73311"/>
		<updated>2014-01-09T20:14:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73310</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73310"/>
		<updated>2014-01-09T20:13:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Vert.png&amp;diff=73309</id>
		<title>File:Vert.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Vert.png&amp;diff=73309"/>
		<updated>2014-01-09T20:13:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73308</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73308"/>
		<updated>2014-01-09T20:11:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73307</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73307"/>
		<updated>2014-01-09T20:11:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73306</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73306"/>
		<updated>2014-01-09T20:09:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73305</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73305"/>
		<updated>2014-01-09T20:09:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73304</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73304"/>
		<updated>2014-01-09T20:08:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]] &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73302</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73302"/>
		<updated>2014-01-09T20:05:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot; nagu on ära toodud alljärgneval pildil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73300</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73300"/>
		<updated>2014-01-09T20:05:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: sudo_sensor_detect&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Yes.jpg&amp;diff=73298</id>
		<title>File:Yes.jpg</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Yes.jpg&amp;diff=73298"/>
		<updated>2014-01-09T20:04:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Sensors.jpg&amp;diff=73297</id>
		<title>File:Sensors.jpg</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Sensors.jpg&amp;diff=73297"/>
		<updated>2014-01-09T20:00:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73295</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73295"/>
		<updated>2014-01-09T19:57:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem. Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: sudo_sensor_detect&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73293</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73293"/>
		<updated>2014-01-09T19:56:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: sudo_sensor_detect&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Default_pilt.png&amp;diff=73291</id>
		<title>File:Default pilt.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Default_pilt.png&amp;diff=73291"/>
		<updated>2014-01-09T19:55:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: uploaded a new version of &amp;quot;File:Default pilt.png&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Default_pilt.png&amp;diff=73290</id>
		<title>File:Default pilt.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Default_pilt.png&amp;diff=73290"/>
		<updated>2014-01-09T19:54:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: uploaded a new version of &amp;quot;File:Default pilt.png&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73289</id>
		<title>Conky</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Conky&amp;diff=73289"/>
		<updated>2014-01-09T19:52:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: Created page with &amp;quot; = Eesmärk =  Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky.   = Eeldused =  Testke…&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
= Eesmärk =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhendi eesmärgiks on tutvustada ning näidata lähemalt, millejaoks on kasulik erinevate monitoorimis võimalustega programm nimega Conky. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Eeldused =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Testkeskkonnas on virtuaalmasinate võrguparameetrid eelnevalt seadistatud.&lt;br /&gt;
Võrguparameetrite seadistamiseks loe juhendit Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Tarkvara kirjeldus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky-1.9.0-2&lt;br /&gt;
Programm on mõeldud kasutamiseks Unix, FreeBSD, OpenBSD platvormidele. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Installeerimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Kõik juhendis kirjutatud käsud käivitatakse root kasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt tuleks uuendada repositooriumit: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get update &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seejärel installeerime programmi:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky-all &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
või &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; apt-get install conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mina valisin esimese variandi, sest siis on võimalusi rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et käivitada programm terminalis tuleb sisestada käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; conky &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevalt kajastatakse teile Conky vaikimisi konfiguratsioonist võetud monitooringu andmed ehk teie raua kohta käiv peamine info.&lt;br /&gt;
pilt &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:default_pilt.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Lisafunktsioonid =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Conky&#039;l on lisaks oma tava konfiguratsioonile ka võimalik täiendada mitme erineva lisa mooduliga. Toon alljärgnevas teemas välja kolm põhilist moodulit, mis on enim levinud kasutajate hulgas. Nendeks on: CURL, LM-SENSORS, HDDTEMP.&lt;br /&gt;
Neist täpsemalt: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Curl:  [Saab kätte faile HTTP, HTTPS, või FTP serveritest]&lt;br /&gt;
On siis põhimõtteliselt klient, kes saab serverist vajalike faile alla tõmmata kasutades igat võimaliku võrgu protokolli. See moodul on disainitud just töötama ilma inimese enda arvuti läheduses olemata. Lisaks pakub võimalusi veel tegemisi proxy toel, kasutaja autentimist, FTP ülesselaadimist, failide tõmbamise jätkamist jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LM-Sensors: Utiliit, mis kajastab temperatuure, volte ning jahutite erinevaid kiirusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on üks vajalik moodul, mis näitab sinu arvuti raua nn &amp;quot;elutegevust&amp;quot;, aidates sul kergemini ligipääseda informatsioonile, mida sensorid kajastavad sinu raua kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HDDTEMP - Kajastab aruvuti kõvaketta temperatuuri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab vastavalt PATA, SATA, SCSI kõvakettate tüüpide töötemperatuuri lugedes informatsiooni ning reporteerides võimalikest käitumistest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oleks neid vajalike mooduleid jälgida siis lihtsalt eelnevalt esimese punktile tuleks kirjutada terminali hoopis nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;apt-get install conky curl lm-sensors hddtemp &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks tuleb teha ka mõned täiendused, et tööle saada sensorid.&lt;br /&gt;
Kirjuta terminali käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sudo sensors-detect &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsib ta mitmeid monitoorimisalaseid küsimusi, millele tuleb vastata &amp;quot;yes&amp;quot;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: sudo_sensor_detect&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:yes.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimiseks nüüd, kas sensorid hakkasid tööle tuleb ka seda testida käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; sensors &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd näed, millised sensorid töötavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:sensors.jpg]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Konfiguratsioon =&lt;br /&gt;
Faili, mille seest kõik info tuleb on kajastatud asukohas /etc/conky/conky.conf. Et vaikimisi konfiguratsiooni muuta, tuleb faili sisemust natukene korrigeerida, ehk käsuga nt:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano /etc/conky/conky.conf &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sinna sisestamiseks võtsin programmi kodulehelt eelnevalt valmis tehtud konfiguratsiooni, mis asub sellisel lingil http://conky.sourceforge.net/conkyrc-vert. &lt;br /&gt;
Näeb välja ta selline:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br/&amp;gt;[[File:vert.png]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilt: &lt;br /&gt;
Teine võimalus: &lt;br /&gt;
Et kiirendada programmi tööd saab määrata hoopis konfiguratsiooni asukohaks lokaalse asukoha. Sellejaoks tuleb teha tekstiredaaktoriga fail root kausta ning kõik see sama informatsioon mis asub /etc/conky/conky.conf, lisada hoopis sinna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  cp /etc/conky/conky.conf ~/.conkyrc &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Või ise lisades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt; nano ~/.conkyrc  &amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sättida parameetreid selle programmi monitooringu näitamiseks on veel päris palju. Kellel on huvi katsetada, leiab infot kodulehelt ning allpool viidatud linkidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited allikale: https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte = &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on väga suure hulga erinevate monitoorimis funktsioonide ja moodulitega programm, mille võimalused on suhteliselt lõputud ning mis on kindalasti vajalik abivahend kõigile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/SettingUpConky&lt;br /&gt;
http://www.wikihow.com/Configure-Conky&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/conky&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Default_pilt.png&amp;diff=73286</id>
		<title>File:Default pilt.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Default_pilt.png&amp;diff=73286"/>
		<updated>2014-01-09T19:50:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&amp;diff=73284</id>
		<title>Linuxi administreerimine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&amp;diff=73284"/>
		<updated>2014-01-09T19:48:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Üldinfo=&lt;br /&gt;
ECTS: 4&lt;br /&gt;
Hindamisviis: Eksam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppejõud==&lt;br /&gt;
Margus Ernits&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Katrin Loodus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused ja sihtgrupp=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.&lt;br /&gt;
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.&lt;br /&gt;
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eesmärk ja sisu=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpiväljundid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Loengud=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused:&lt;br /&gt;
http://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/4bd0abde-1b0d-4c92-a35e-0f99a81f069d&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202013%20.pdf Sissejuhatus Loeng 1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Praktikumid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==&lt;br /&gt;
* Paigaldage &#039;&#039;&#039;Ubuntu Linux Server&#039;&#039;&#039; süsteem VirtualBox abil&lt;br /&gt;
**RAM 512MB&lt;br /&gt;
**HDD dynamicly allocated 8GB&lt;br /&gt;
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)&lt;br /&gt;
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). &lt;br /&gt;
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
auto eth1&lt;br /&gt;
iface eth1 inet static&lt;br /&gt;
  address 192.168.56.200&lt;br /&gt;
  netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update &amp;amp;&amp;amp; apt-get install ssh)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ&lt;br /&gt;
Kes tunneb, et test on &#039;&#039;&#039;liiga keeruline&#039;&#039;&#039;, peab &#039;&#039;&#039;kaaluma&#039;&#039;&#039; aine deklareerimise asemel &#039;&#039;&#039;Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Ubuntu Desktop Linux&#039;&#039;&#039; paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)&lt;br /&gt;
**Memory 1024MB&lt;br /&gt;
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk&lt;br /&gt;
**Network&lt;br /&gt;
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Linux keskhaldus puppet baasil==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteülesanded kaitsmiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)&lt;br /&gt;
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.4 Lisa kliendi arvutisse bind9 nimeserver (normaalselt tööjaama seda ei tehta, kuid antud näitel on meil vaid üks konfigureeritav host). Seadista enda valitud domeeniminega tsoon koos revers tsooniga. Lisa kirjed www.sinudomeen.zz, mail.sinudomeen.zz, puppet.sinudomeen.zz koos PTR kirjetega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Puppet Examples]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Keskne logiserver==&lt;br /&gt;
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logilahenduse rakendamine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf  Lõputöö logihalduse teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Esseede teemad 2012=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[zsh]] - pole algajale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida uurida &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prompt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://zshwiki.org/home/config/prompt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
.zshrc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
while &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Oracle Linux]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Suse Linux]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang &amp;amp; Lihten A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[zenoss]] - Kristjan Vaik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Apache autentimine LDAP&#039;iga]] - Rauno Lehiste&lt;br /&gt;
=Esseede teemad 2013=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[passenger]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[NFTables]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Ipcop]] - saab kaasajastada&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[snort]] http://www.snort.org/ - võib kaasajastada&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova 06.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eksamist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tee ära labor 2 (oma valitud teemal + selle kohta wiki kirjatöö)&lt;br /&gt;
Eksamil ole valmis demoma labor 1 raames kaitstud asju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kirjatööd sisu tuleb eksamil kaitsta vestluse vormis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami käigus saab kaitsta ka labor 1 ja 2 asju.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami käigus tõmbad loosi, mida labor 1 raames parandada. Õppejõud teeb teenuse katki ja tudeng teeb korda. (soovitatav on eelnevalt teha  teenusest varukoopia).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Punkte saab selgituse eest, mis oli katki ja kuidas tegid korda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Katki tegemisel võib arvestada näiteks, et algaja admin (õppejõud:) muutis ära parooli, rikkus võrguseaded ja kustutas täiesti süüdimatult mõne konfifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Laborimaterjalid 2012=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teha apt -  yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praks 4&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mõtle välja domeenimini&lt;br /&gt;
*Paigalda nimeserver bind9&lt;br /&gt;
*Seadista oma domeen&lt;br /&gt;
**www.domeen&lt;br /&gt;
**ns.domeen&lt;br /&gt;
**sales.domeen&lt;br /&gt;
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Punktide&#039;&#039;&#039; (5p) &#039;&#039;&#039;kirja saamiseks&#039;&#039;&#039; peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praks 5&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebiserveri apache2 paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)&lt;br /&gt;
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536&lt;br /&gt;
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)&lt;br /&gt;
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2&lt;br /&gt;
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Punktide&#039;&#039;&#039; (5p) &#039;&#039;&#039;kirja saamiseks&#039;&#039;&#039; peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praks 7&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Samba share-i välja jagamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). &lt;br /&gt;
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Punktide&#039;&#039;&#039; (5p) &#039;&#039;&#039;kirja saamiseks&#039;&#039;&#039; on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. &lt;br /&gt;
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Labor 1&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Veebiserver ja virtualhostid&lt;br /&gt;
*DNS&lt;br /&gt;
*e-post&lt;br /&gt;
*iptables&lt;br /&gt;
*samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Labor 2&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru&lt;br /&gt;
*Puppet või chef&lt;br /&gt;
*PAM&lt;br /&gt;
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten&lt;br /&gt;
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs&lt;br /&gt;
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60234</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60234"/>
		<updated>2013-01-04T12:09:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: /* Näited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal läks arvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
NB! Tuleks enne paigaldamist logida sisse root õigustes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60233</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60233"/>
		<updated>2013-01-04T12:08:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal läks arvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
NB! Tuleks enne paigaldamist logida sisse root õigustes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60232</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60232"/>
		<updated>2013-01-04T12:07:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal läks arvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
NB! Tuleks enne paigaldamist logida sisse root õigustes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60231</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60231"/>
		<updated>2013-01-04T12:06:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal äks aarvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
NB! Tuleks enne paigaldamist logida sisse root õigustes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60230</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60230"/>
		<updated>2013-01-04T11:59:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal äks aarvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
NB! Tuleks enne paigaldamist logida sisse root õigustes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60228</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60228"/>
		<updated>2013-01-04T11:55:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal äks aarvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60227</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=60227"/>
		<updated>2013-01-04T11:52:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid funktsioon on välja mõeldud erinevate kasutajapoolsete toimingute vaatlemiseks, läbi programmi monitoorimise võimaluse. Programmi on võimalik seadistada nii, et kui arvuti peaks end üles laadima siis on võimalik juba programmil hakkata monitoorima üldist tegevust. Acpid on väga kasulik programm just sellepärast, et ta ka suudab näidata infot ja salvestada kellajaliselt kui nt eemaldati või lisati arvuti külge kõrvaklapid või millal äks aarvuti puhkereziimi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=59653</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=59653"/>
		<updated>2012-12-17T16:18:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: /* Näited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=59652</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=59652"/>
		<updated>2012-12-17T16:17:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
pildi allikas: http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58910</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58910"/>
		<updated>2012-12-10T12:29:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58892</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58892"/>
		<updated>2012-12-10T12:14:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2012_S%C3%BCgis&amp;diff=58640</id>
		<title>Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2012_S%C3%BCgis&amp;diff=58640"/>
		<updated>2012-12-05T11:08:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
=Päevaõpe=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Matis Palm A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Sar]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Veiko Virk A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Linux Memory Management]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Vjatšeslav Jertsalov A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Ubuntu repositooriumid]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sten Aus A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Regulaaravaldised]] (täiendan)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Dineta Mahno A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kernel based Virtual Masin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kimmo Lillipuu A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tree]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Heigo Punapart A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Wapiti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meelis Sootalu A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[zsh]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Carolin Saareots A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[NetworkManager]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kalle Kadakas A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LightDM]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Grete Maisla A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Bashi kiirklahvid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Chris Liebert A22 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tail]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kristiina Liebert A21 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Printimine Linuxi keskkonnas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Piia Ploovits A22 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Caca-utils]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kaarel Kuurmann A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[GPG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Liis Mironova A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[VIM]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sandra Sirel A21 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kettakvoot]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Martin Leppik A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[/dev/null]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mehis Meos A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Gnome]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristian Kivimägi A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[nmcli]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaarel Väinaste A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Lubuntu]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Priidu Niit A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Dmitri Keler A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Chattr]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
==Alar Hansar A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Razor-qt]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marek Lepla A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[btrfs ]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karu A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[acpid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kaugõpe=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Margus Kurnikov AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[TACACS+]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Randel Raidmets A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Sftp]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Indrek Mitt  a21==&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Traceroute]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülo Vardja AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[IP aliase loomine Ubuntus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sandra Ugast AK21==&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt; [[Ln]] &amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Maris Kuusik AK21==&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt; [[Failihaldus Linux shellis]] &amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Aare Uibomäe AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kasutajate haldamine Ubuntus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
==Tõnu Erm AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Killall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tanel Liik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[alias bash shellis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ingrid Sibul AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[usermod käsu võimalused]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2012_S%C3%BCgis&amp;diff=58551</id>
		<title>Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2012_S%C3%BCgis&amp;diff=58551"/>
		<updated>2012-12-03T10:47:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
=Päevaõpe=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Matis Palm A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Sar]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Veiko Virk A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Linux Memory Management]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Vjatšeslav Jertsalov A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Ubuntu repositooriumid]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sten Aus A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Regulaaravaldised]] (täiendan)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Dineta Mahno A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kernel based Virtual Masin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kimmo Lillipuu A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tree]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Heigo Punapart A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Wapiti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meelis Sootalu A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[zsh]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Carolin Saareots A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[NetworkManager]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kalle Kadakas A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LightDM]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Grete Maisla A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Bashi kiirklahvid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Chris Liebert A22 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tail]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kristiina Liebert A21 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Printimine Linuxi keskkonnas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Piia Ploovits A22 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Caca-utils]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kaarel Kuurmann A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[GPG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Liis Mironova A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[VIM]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sandra Sirel A21 ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kettakvoot]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Martin Leppik A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[/dev/null]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristian Kivimägi A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[nmcli]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaarel Väinaste A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Lubuntu]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Priidu Niit A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Dmitri Keler A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Chattr]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
==Alar Hansar A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Razor-qt]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Marek Lepla A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[gsettings]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Karu A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[acpid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kaugõpe=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Margus Kurnikov AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[TACACS+]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Randel Raidmets A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Sftp]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Indrek Mitt  a21==&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt;[[Traceroute]]&amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ülo Vardja AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[IP aliase loomine Ubuntus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sandra Ugast AK21==&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt; [[Ln]] &amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Maris Kuusik AK21==&lt;br /&gt;
&amp;lt;b&amp;gt; [[Failihaldus Linux shellis]] &amp;lt;/b&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Aare Uibomäe AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kasutajate haldamine Ubuntus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
==Tõnu Erm AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Killall]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tanel Liik AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[alias bash shellis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ingrid Sibul AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[usermod käsu võimalused]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Arvustus:===&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58261</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58261"/>
		<updated>2012-12-02T12:35:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõppe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58260</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58260"/>
		<updated>2012-12-02T12:27:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõpe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://linux.die.net/man/8/acpid&lt;br /&gt;
https://wiki.archlinux.org/index.php/Acpid&lt;br /&gt;
http://dev.gentoo.org/~darkside/stats/statcvs-sys-apps/dir_acpid.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Autor =&lt;br /&gt;
Kristjan Karu A31 2012&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58259</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58259"/>
		<updated>2012-12-02T12:23:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massiive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõpe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58258</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58258"/>
		<updated>2012-12-02T12:23:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;# aptitude install acpid&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõpe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58257</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58257"/>
		<updated>2012-12-02T12:21:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB!Töötab ainult alates 2003 aastast välja realiseeritud linuxi kernelite distributsioonidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# aptitude install acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõpe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Näited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lihtsam skrpit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/acpi/events/power - sulgeb süsteemi kui vajutada &amp;quot;power&amp;quot; ehk sisselülitamis nuppu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
event=button/power.*&lt;br /&gt;
action=/usr/local/sbin/power.sh &amp;quot;%e&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui skript  power.sh käivitatakse siis terve juhtumi string seatakse $1 parameetriks.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58256</id>
		<title>Acpid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Acpid&amp;diff=58256"/>
		<updated>2012-12-02T12:18:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Krkaru: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
= Sissejuhatus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid = Põhjaliku Konfiguratsiooni ja võimsuse sündmuste kasutajaliidese deemon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ta kuulab /proc/acpi/event kanalit ning kui mingine sündmus esineb siis selle programmi läbi saab käsitleda vastavat sündmust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
a) Vajutades mingit spetsiaalset kombinatsiooni klaviatuuril klahvidega, mis hõlmab käsku käivitamine/puhke/peatamise funktsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
b) Pannes kinni laptop arvuti kaane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
c) (Välja)Ühendama toite adaptri laptopil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
d) (Välja)Ühendama mikrofoni/kõrvaklapid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On olemas võimalus kombineerida veel mõnede käskudega(pm-utils ja cpufrequtils) saamaks veel täpsemat infot liikluse  jms kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On mitmeid meetodeid tema tööle saamiseks kas olles juba operatsiooni süsteemis või alles sinna bootides.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# aptitude install acpid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bootimisel:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutad systemd siis käivita &amp;quot;systemctl enable acpid&amp;quot;;&lt;br /&gt;
Kui kasutad initscript meetodit siis muuda /etc/rc.conf olles root õigustes lisades &amp;quot;acpid&amp;quot; Deemonite massive (Deamon Array)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Mis on acpid? =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Acpid käsk on just kujundatud välja teadustamaks kasutaja enda kettaruumil tegutsevate programmide jälgimist läbi ACPI süsteemsete vaadete. On soovitatav paigaldada ta töötama koheselt kui parasjagu arvuti laeb end tööle ja jookseb tagataustal protsessina vaikimisi. Sündmused avatakse spetsiaalselt (/proc/acpi/event) failis vaikimisining seda on võimalus lugeda vajaliku informatsiooni. Kui rida tekitatud sündmuse poolt siis acpid uurib oma nimekirjast vastavaid eeskirju ja kehtestab need, mis kooskõlastuvad sündmusega. Acpid ignoreerib kõik sissetulevad ACPI sündmused kui lukk fail on olemas nt (/var/lock/acpid) vaikimisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reeglid on määratletud lihtsates konfiguratsiooni failides. ACPID vaatab konfiguratsiooni kausta (/etc/acpi/events) vaikimisi ning sõelub kõik tavalised failid, mis ei alga perioodil (&#039;.&#039;) või ei lõpe märgiga &amp;quot;tilde&amp;quot; (~). Iga fail peab määratlema kahte asja: sündmus ja tegevus. Tühje ridu või read, kus esimene märk on räsi (&#039;#&#039;) on ignoreeritud.&lt;br /&gt;
Kõrvalised read on tähistatud kui hoiatusi, kuid ei ole hukatuslikud. Iga rida omab kolme märki: võti, sõnasõnaline võrdusmärk, ja väärtus. võti võib olla kuni 63 tähemärki, ja väiketähed (aga loevad ka tühikud!). Väärtus võib olla kuni 511 märki ja on reageerib tähtedele ja tähikutele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähteväärtuseks on käsurida, mis tugineb via /bin/sh, valdavalt kui iga sündmuse sobitamine normaal tingimustel toimub. Käsurida võib sisaldada shelli erimärke ja nad jäävad alles. Ainult erisümboleid lähteväärtusega &amp;quot;%&amp;quot; läbivad selle. String &amp;quot;% e&amp;quot; on asendatakse sõnasõnalise teksti korral kui ta tugineb antud tegevusele. See string võib sisaldada tühikuid, järelikult käsurida peab hoolitsema tsiteerides &amp;quot;% e&amp;quot;, kui ta tahab tugineda ainult ühele märgile/sümbolile. String &amp;quot;%%&amp;quot;, asendatakse sõnasõnaliselt &amp;quot;%&amp;quot;. Kõik teised &amp;quot;%&amp;quot; väljumised on reserveeritud, ja preegleid ei rakendata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See funktsioon võimaldab mitut kindlaksmääratud eeskirjadele vastavat sama sündmust (kui  järjestust ei garanteerita) samuti üks reegel, mis määratakse mitmetele sündmustele. &lt;br /&gt;
Et sundida acpid reload reegel konfiguratsiooni, saa talle käsk &amp;quot;SIGHUP&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks faili reeglitele, aksepteerib acpid ühendusi UNIX domeeni ühilduvuspaigas /var/run/acpid.socket) vaikimisi. Iga aplikatsiooni võib samuti ühendada sinna. Kui oled juba ühe korra ühendanud siis acpid saadab teksti kõigi ACPI sündmustest kliendile. Kliendil oleks parem filtreerida saadud sõnum parema ülevaate saamiseks. Acpid ei sulge kliendi tuuma va juhul kui SIGHUP või acpid väljumisel. Acpid logib kõik oma tegevuse, samuti stdout ja stderr mistahes sündmustest, mis on järjendatud syslogi faili. Kõiki vaikimisi olevaid faile ja kaustu saab muuta läbi käsurea võtmete&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Loc module acpid.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Acpid lisavõimalused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võtmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-c, --confdir directory&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti muudab kausta kus acpid otsib/vaatab reegeleid. Vaikimisi on see /etc/acpi/events.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-C, --clientmax number&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab maksimaalse arv mitte-root tuum ühendusi, mida saab teha acpid tuum. Vaikimisi on selle väärtus 256.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-d, --debug &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võti suurendab acpid veaotsingu taste 1 võrra. Kui veaotsingu ease on 0, acpid jätkab toiminguid esiplaanil ning logides stderr-i, lisades selle ka syslogi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-e, --eventfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab sündmuste faiil jus acpid loeb kõiki sündmusi. Vaikimisi on see koht /proc/acpi/event. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-f, --foreground&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See võimalus hoiab acpid esiplaanil, ei tööta käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-l, --logevents &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb, et acpid teeks kõikide toimvuate sündmsute kohta logi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt; -L, --lockfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk muudab lukustatud faili peatamaks sündmuste protsessi. Vaikimisi on see kohas /var/lock/acpid. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-g, --socketgroup groupname &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab grupi omaniku UNIX domeeni tuumas kus acpid toimetab sündmustega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-m, --socketmode mode &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
This option changes the permissions of the UNIX domain socket to which acpid publishes events. Default is 0666.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-s, --socketfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See valik muudab nike UNIX domeeni tuumas kus acpid avab. Vaikimisi on selleks kohaks/var/run/acpid.socket.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-S, --nosocket filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acpid program mile mitte avada UNIX domeeni tuuma. See tühistab -s käsu ja negatiseerib teisi tuuma käske.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-p, --pidfile filename &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See käsk ütleb acid-le, et tuleb kasutada määratud faili kui &amp;quot;pidfile&amp;quot; formaadina. Kui see fail on olemas, siis eemaldatakse ja kirjutatakse see üle. Vaikimisi asub /var/run/acpid.pid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-v, --version &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljastab versiooni ning väljub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;-h, --help &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näitab abiraamatut ja väljub.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Krkaru</name></author>
	</entry>
</feed>