ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T07:55:26Z

Ksaarma:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-26T15:16:59Z

Ksaarma: /* 1.praktikum */

User:Ksaarma

2016-10-20T18:03:02Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== Essee ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

----

=== Küsimus B ===

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

=== Küsimus 1 ===

'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

= Viited =
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-20T18:02:40Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Ksaarma

2016-10-20T18:01:33Z

Ksaarma: /* Essee */

= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== Essee ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

= '''Õpingukorralduse küsimused''' =

----

== Küsimus B ==

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

== Küsimus 1 ==

'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

= Viited =
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-20T17:58:50Z

Ksaarma: /* Viited */

= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

= '''Õpingukorralduse küsimused''' =

----

== Küsimus B ==

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

== Küsimus 1 ==

'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

= Viited =
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-20T17:58:29Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Ksaarma

2016-10-20T17:58:06Z

Ksaarma: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' =

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

----

== Küsimus B ==

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

== Küsimus 1 ==

'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

== Viited ==
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-18T16:02:37Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

----

== Küsimus B ==

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

== Küsimus 1 ==

'''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

'''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

'''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

== Ülesanne ==

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

== Viited ==
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-18T15:59:46Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

----

'''Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK)]</ref>

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

== Viited ==
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-18T15:58:11Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

----

'''Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine Vastuvõtueeskiri 5.2.1]</ref>

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 1.3.6]</ref>

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.1.8]</ref>

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

== Viited ==
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-18T15:52:13Z

Ksaarma: /* Õpingukorralduse küsimused */

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

----

'''Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2]</ref>

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele KKK punkt 10]</ref>

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta. Sealjuures üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.

----

== Viited ==
<references/>

User:Ksaarma

2016-10-18T13:19:01Z

Ksaarma: Erialatutvustus ISa ja ISd

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==

----

Autor: Kert Saarma

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

----

== '''Essee''' ==

<nowiki>Ma ei teadnud mida oodata. Ma tulin kolmapäeva hommikuks kooli ja meil pidid algama tund nimega “erialatutvustus” ja seda pidi läbi viima keegi Andres Septer. Ma esialgu ei teadnud mida sellest kursusest arvata seega üritasin mitte teha ennatlike järeldusi esimeste Google searchide põhjal. Nii ma siis läksingi oma esimesse erialatutvustuse loengusse. Loeng oli informatiivne ja huvitav, see omakorda ärgitas lootust, et äkki on tulemas üks mega lahe kursus. Enam jäi mulle meelde kauboisaabastes oleva Andres Septeri kriteeriumid selle aine läbimiseks. Rõhutati ka seda, et mitte jätta arvestuse ülesanne viimasele hetkele. Aga nagu tudengile kohane siis, siin ma olen viimasel hetkel seda kirjutamas.
Järgmisel nädalal pidi meile loengut tulema andma Andres Kütt. Kõik tundus nii uudne ja huvitav, oma ala proff ikkagi kohale kutsutud ja tuleb räägib meile it elust. Ma pean tõdema, et see loeng oli üks mu lemmikutest. Andres oli ilmselgelt oma alal väga pädev ning mis minu arust eristas teda teistest oli tema vaba suhtlemisoskus, eeldatavasti tingitud sellest, et ta peab iga päevaselt suhtlema ja seda selgelt ning lakooniliselt. Seda loengut oli tõesti meeldiv kuulata, sest vajaliku info hulka oli segatud ka ohtralt oma kogemusi ja nalju mis tööga seoses ette on tulnud. Eredalt jäi meelde, et poolakatega on raske koostööd teha kui sul pole nende töödejuhataja austust.
Kolmandal nädalal hakkas esmane motivatsiooni puhang hääbuma, kuid kuna ei olnud veel igavaid loenguid olnud sai ennast ikka kohale veetud. Mul on tagantjärgi hea meel, et ma seda tegin. Rääkima tuli üks noorpaar, kes olid viimased paar aastat tegelenud start-up’imisega. See loeng oli väga huvitav just sellepoolest, et nad rääkisid enda kogemusest ja veidikene start-up’imise sisemaailmast. Tekkis endalgi huvi kunagi start-up’i proovida. Rõõmus oli vaadata nii motiveeritud inimesi.
Neljas nädal oli koht kus toimus kannapööre. Loengut tuli läbi viima Lembitu Ling aka Snakeman. Loengu alguses ma ei saanud aru, et mis juhtunud on. Energilised inimesed olid äkki asendunud mingi old school venna vastu. Ma sain veidike aimu süsadminnidest ja kuidas näeb välja nende workflow. Loeng ise jättis kuidagi pooliku mulje nagu oleks midagi puudu olnud. Võib-olla oli põhjuseks see, et Snakeman oli unisem kui mina varastel hommikutundidel või ta lihtsalt ei tahtnud seal olla. Loengu eredaim hetk oli see, kui Septer haaras mikkri ja hakkas rääkima kuidas süsadminnid raske rauaga kõiki probleeme lahendada üritavad.
Viiendal nädalal oli juba raske motivatsiooni leida, et miks minna hommikul kooli loengusse, kus midagi nagunii ei toimu. Kuid peale mõningast juurdlemist otsustasin ma ikka hommikul minna ja vaadata, et mis siis täna loengus huvitavat teada saab. Loengut hakkas läbi viima alguses Andres Septer. Loeng oli minu arust väga hästi üles ehitatud, lihtne, tabav ja lühike. Teema oli ka äärmiselt huvitav, nimelt oli juttu erinevatest it sektoritest. Mis on nende tugevad küljed ja milles on neil puudujääke. Jäi mulje nagu sa vaataks mingit tehnikavideot kus on sulle puust ette ja punaseks ära seletatud kuhu sa minema peaks, et mingit osa arendada. Peab tunnistama, et see terve loeng oli kõige informatiivsem kogu kursuse jooksul.
Kuuendal nädalal tuli meile Ivar Laur rääkima andmeanalüüsist. Peale viiendat loengut tundus see jällegi kuidagi halb, aga ainult seetõttu, et teema ei olnud nii huvitav ja kõnetav. Asi mis kõige rohkem meelde jäi oli see, et andmeanalüüsi kastutatakse selleks, et teha õigeid ja kaalutletud otsuseid. Ehk teha otsuseid kus kahju oleks minimaalne ja tulu kõige suurem. Kuid jah väga ei mäleta sellest loengust midagi. Hakkas tunduma, et see kursus on nagu Ameerika mäed – üks loeng on hea teine halb.
Seitsmendal nädalal tuli rääkima Jaan Priisalu küberkaitsest. Lähtudes eelnevast Ameerika mäe motiivist lootsin ma , et see loeng tuleb hea. Kuid ma jällegi pettusin. Räägitud teema ei läinud väga minu arust küberkaitsega kokku. Räägiti rohkem üldist mula ja väga vähe spetsiifilisi asju. Mind tõesti huvitaks see teema, aga kui inimene räägib mulle esimesed 10 minutit oma kooliteest ja järgmised 15 minutit siis minu huvi on selleks ajaks juba kadunud. Ma oleks tahtnud teada erinevaid meetmeid kuidas välditakse küberkuritegusid Eestis ja maailmas. Tõsi ma ise olen veidi süüdi, et ma ei küsinud loengu lõpus, aga nagu vanasõna ütleb, siis tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus.
Kaheksanda loengu ajaks oli mul motivatsioon otsas. Ma lihtsalt ei viitsinud end kohale vedada ja kuulata mingit järgmist igavat loengut. Keegi oli vahepeal mingi kõlaka umbes viiendal nädalal lahti lasknud, et kes kõikides tundides kohal käib saab mingi lisa asja, kuid kuna sellest ei olnud vahepeal midagi räägitud siis ma otsustasin mitte minna ja vaadata loengut järgi kodus. Järele vaatamine oli ka omamoodi lahe kogemus, sest nagu Murphy seadus ütleb, siis asjad lähevad tuksi just siis kui neid kõige rohkem vaja on. Seekord siis esineja slaidid ei töötanud korralikult, mis omakorda tähendas, et pidi kindlasti keskenduma tema tekstile. Rääkis Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli kahjuks huvitav, oleks seda meelsamini laivis vaadanud. Räägiti it’st ja turundusest, kuidas need üksteist mõjutavad ning kuidas erinevad osapooled saavad aru tootekirjeldusest.
Kokkuvõtteks peab ütlema, et kursus oli lahe. Tubli 8.5/10st. Tulevikus võiks teha mingi hääletuse näiteks, et mis teemasid õpilased tahaks, et räägitaks. Aga muidu müts maha Septeri ees, igati lahedad 8 nädalat olid.
PS! It college wikis on kursuse lehel viga. Loengute alla on märgitud:“ Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314,” kuid ma käisin enda arust iga kolmapäev loengus.</nowiki>

----

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

----

'''Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''
Kokku tuleb leppida õppejõuga.

'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
'''Registreerimine toimub ÕISis.
'''
Mis on tähtajad?'''
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avaldus. Lisaks tuleb avaldusele panna nimekiri sooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana soovitakse.

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Õppekavas ettenähtud mahus valikained tuleb sooritada, kuid tegemata jäänud valikaineid ei pea tingimata sooritama, kui valikainete EAP maht on täidetud.
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu (180 EAP), tuleb üliõpilasel tasuda 50 € EAP kohta. Sealjuures üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kui semestris koguneb kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Täiskoormusega õppes püsimiseks on vaja koguda igal õppeaastal kumulatiivselt vähemalt 27 + 27 = 54 EAP. Täiskoormusega tudengina õppekava täies mahus mitte täitmise eest esitatakse järgmise semestri alguses (vastavalt märtsis ja oktoobris) ÕIS-i kaudu elektroonne arve EAP-de eest, mille võrra on jäänud õppekava täies mahus täitmata. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta.

Seega, kogudes esimesel semestril 20 EAP, jääb täiest mahust puudu 27 - 20 = 7 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 7 = 350€. Teisel semestril 27 - 19 = 8 EAP, peale mida tuleb arve 50 * 8 = 400€. Seega, esimese aasta jooksul tuleb tasuda kokku 350 + 400 = 750€.