https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ksaluvee 2026-06-23T15:39:26Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126664 2017-11-12T20:48:42Z

<p>Ksaluvee: /* Meeskond: 2Do */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126662 2017-11-12T20:48:03Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Projekt&diff=126660 2017-11-12T20:42:04Z

<p>Ksaluvee: /* Funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ===Projekti idee===<br /> Projekti idee tundub igati praktiline. Selle eesmärk on asendada paberkandjal treeneripäevik rakendusega, mille abil saab lihtsalt ja mugavalt kanda sisse ja talletada informatsiooni läbiviidud treeningute kohta. See lihtsustab kokkuvõtete ja ülevaadete tegemist. Nagu analüüsist selgub, töötab selle rakenduse arendaja ise treenerina ja seetõttu oskab treeneritöö administratiivsest poolest tulenevaid kitsaskohti kõige paremini adresseerida. Just nagu analüüsis kirjas, on tegemist ühe ala spetsiifilise tööriistaga. Kuna meie treeneri ametit ei pea, siis meie selle rakenduse sihtgruppi ei kuulu, kuid treeneritele võib see osutuda kasulikuks abivahendiks.<br /> <br /> ===Ülesehitus===<br /> Analüüs on üldjoontes korrektselt ja selgelt üles ehitatud. Analüüsis on välja toodud projekti eesmärki: kirjeldatud on probleemkohta treeneritöös, mida tahetakse loodava rakendusega adresseerida. Samuti on loetletud üles ''must-have'' ja ''nice-to-have'' funktsionaalsused ning esile on toodud erinevaid probleemkohti, mis võivad projekti realiseerimise käigus üles kerkida. <br /> <br /> ===Skoop===<br /> Töö maht tundub olevat paras. Kuna projekti meeskonnas on vaid üks liige, siis tegemist on siin ühele kindlasti piisavalt.<br /> <br /> ===Hinnang teostatavusele===<br /> Iseenesest näib töö olevat teostatav, kuid nagu ka analüüsis on välja toodud, võib ajapuudus osutuda kõige suuremaks riskikohaks. Üheses tiimis töötades ei ole teisi kellega nõu pidada ja töömahtu jagada. <br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> Rakendustelt oodatakse peamiselt järgmist: selle abil peab saama lisada ja muuta õpilaste nimekirju, lisada ja muuta tundide kirjeldusi ja märkida töömahtu. Oluline on ka kuvamise funktsioon. Sellest on küll tekstis juttu, kuid funktsionaalsuste loetellu pole seda lisatud. Oleks hea, kui oleks selgelt kirjas, millest rakendus täpselt ülevaate annab. Kui aega jääb, oleks kasulik nice-to-have all toodud palgaarvestuse funktsionaalsus rakendusse lisada.<br /> <br /> ===Ettepanekud===<br /> Hetkel jääb pisut segaseks, missuguseid ülevaateid rakendus annab: kas on võimalik kuvada õpilasi, tundide kirjeldusi ja töömahtu vaid erinevates tabelites? Meie arvates oleks mõistlik, kui rakendus viiks kohalolnud õpilased ka tundidega kokku. Treenerina oleks kindlasti mugav, kui oleks ühest ülevaatest näha, kes milliste harjutuste ajal puudus. Samuti tekib küsimus, kas töömaht peaks olema eraldi tabel või võiks see olla tundi kirjeldava tabeli üks lahter. Kuna andmemudeli kirjeldust pole analüüsi osasse lisatud, siis pole päris üheselt selge, kuidas planeeritakse rakendust teostada. <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meeskond 2Do 12.11.2017</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Projekt&diff=126659 2017-11-12T20:40:39Z

<p>Ksaluvee: Created page with &quot;=Analüüsi retsensioon= ===Projekti idee=== Projekti idee tundub igati praktiline. Selle eesmärk on asendada paberkandjal treeneripäevik rakendusega, mille abil saab lihts...&quot;</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ===Projekti idee===<br /> Projekti idee tundub igati praktiline. Selle eesmärk on asendada paberkandjal treeneripäevik rakendusega, mille abil saab lihtsalt ja mugavalt kanda sisse ja talletada informatsiooni läbiviidud treeningute kohta. See lihtsustab kokkuvõtete ja ülevaadete tegemist. Nagu analüüsist selgub, töötab selle rakenduse arendaja ise treenerina ja seetõttu oskab treeneritöö administratiivsest poolest tulenevaid kitsaskohti kõige paremini adresseerida. Just nagu analüüsis kirjas, on tegemist ühe ala spetsiifilise tööriistaga. Kuna meie treeneri ametit ei pea, siis meie selle rakenduse sihtgruppi ei kuulu, kuid treeneritele võib see osutuda kasulikuks abivahendiks.<br /> <br /> ===Ülesehitus===<br /> Analüüs on üldjoontes korrektselt ja selgelt üles ehitatud. Analüüsis on välja toodud projekti eesmärki: kirjeldatud on probleemkohta treeneritöös, mida tahetakse loodava rakendusega adresseerida. Samuti on loetletud üles ''must-have'' ja ''nice-to-have'' funktsionaalsused ning esile on toodud erinevaid probleemkohti, mis võivad projekti realiseerimise käigus üles kerkida. <br /> <br /> ===Skoop===<br /> Töö maht tundub olevat paras. Kuna projekti meeskonnas on vaid üks liige, siis tegemist on siin ühele kindlasti piisavalt.<br /> <br /> ===Hinnang teostatavusele===<br /> Iseenesest näib töö olevat teostatav, kuid nagu ka analüüsis on välja toodud, võib ajapuudus osutuda kõige suuremaks riskikohaks. Üheses tiimis töötades ei ole teisi kellega nõu pidada ja töömahtu jagada. <br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> Rakendustelt oodatakse peamiselt järgmist: selle abil peab saama lisada ja muuta õpilaste nimekirju, lisada ja muuta tundide kirjeldusi ja märkida töömahtu. Oluline on ka kuvamise funktsioon. Sellest on küll tekstis juttu, kuid funktsionaalsuste loetellu pole seda lisatud. Oleks ha, kui oleks selgelt kirjas, millest rakendus täpselt ülevaate annab. Kui aega jääb, oleks kasulik nice-to-have all toodud palgaarvestuse funktsionaalsus rakendusse lisada.<br /> <br /> ===Ettepanekud===<br /> Hetkel jääb pisut segaseks, missuguseid ülevaateid rakendus annab: kas on võimalik kuvada õpilasi, tundide kirjeldusi ja töömahtu vaid erinevates tabelites? Meie arvates oleks mõistlik, kui rakendus viiks kohalolnud õpilased ka tundidega kokku. Treenerina oleks kindlasti mugav, kui oleks ühest ülevaatest näha, kes milliste harjutuste ajal puudus. Samuti tekib küsimus, kas töömaht peaks olema eraldi tabel või võiks see olla tundi kirjeldava tabeli üks lahter. Kuna andmemudeli kirjeldust pole analüüsi osasse lisatud, siis pole päris üheselt selge, kuidas planeeritakse rakendust teostada. <br /> <br /> <br /> Retsenseeris meeskond 2Do 12.11.2017</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126038 2017-11-05T20:57:46Z

<p>Ksaluvee: /* Must have funktsionaalsus */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab vajadusel edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126037 2017-11-05T20:56:23Z

<p>Ksaluvee: /* Nice to have */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126036 2017-11-05T20:56:12Z

<p>Ksaluvee: /* Must have */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126034 2017-11-05T20:55:32Z

<p>Ksaluvee: /* Nice to have */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> === Must have ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126033 2017-11-05T20:53:21Z

<p>Ksaluvee: /* Võimalikud probleemkohad */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> === Must have ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata nende tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus. <br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126030 2017-11-05T20:50:43Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> === Must have ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata nende tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus. <br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võib osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa. <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126020 2017-11-05T20:40:37Z

<p>Ksaluvee: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta.<br /> <br /> == Must have ==<br /> <br /> * ülesannete lisamine/muutmine/kustutamine/sooritamine<br /> * ülesandel on tähtaeg, kategooria, mahukus, meeletuletus (on/off)<br /> * ülesande prioriteedi määramine/muutmine<br /> * ülesande mahukuse määramine/muutmine<br /> * ülesande kategooria määramine/muutmine<br /> * kategooriate lisamine/muutmine/kustutamine<br /> * põhivaade kus saab filtreerida ja sortida ülesandeid <br /> <br /> <br /> ==Nice to have==<br /> <br /> * erinevad meeldetuletuse tüübid<br /> * erinevad vaated mugavama ülevaate saamiseks<br /> * eksportimise võimalus<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126011 2017-11-05T20:34:52Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. <br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi.<br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks muuta. <br /> <br /> <br /> == Must have ==<br /> <br /> * ülesannete lisamine/muutmine/kustutamine/sooritamine<br /> * ülesandel on tähtaeg, kategooria, mahukus, meeletuletus (on/off)<br /> * ülesande prioriteedi määramine/muutmine<br /> * ülesande mahukuse määramine/muutmine<br /> * ülesande kategooria määramine/muutmine<br /> * kategooriate lisamine/muutmine/kustutamine<br /> * põhivaade kus saab filtreerida ja sortida ülesandeid <br /> <br /> <br /> ==Nice to have==<br /> <br /> * erinevad meeldetuletuse tüübid<br /> * erinevad vaated mugavama ülevaate saamiseks<br /> * eksportimise võimalus<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have lisamine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125068 2017-10-22T19:59:02Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam:Pakiraam Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> <br /> ===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===<br /> <br /> Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=125066 2017-10-22T19:35:03Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=125065 2017-10-22T19:34:43Z

<p>Ksaluvee: Created page with &quot;Category:Programmeerimine CSharp keeles == Liikmed == * Merike Meizner * Egert Närep * Kirstin Saluveer * Jaak Vaher == Idee == Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus,...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125059 2017-10-22T19:16:23Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Pecunia===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:pecunia Pecunia]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam:Pakiraam Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> <br /> ===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===<br /> <br /> Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=124707 2017-10-15T18:12:00Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=124704 2017-10-15T17:54:12Z

<p>Ksaluvee: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks - parimad töökohad jagatakse ära just tagatubades. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119472 2017-03-26T12:07:16Z

<p>Ksaluvee: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111039 2016-10-19T20:41:49Z

<p>Ksaluvee: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks - parimad töökohad jagatakse ära just tagatubades. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111038 2016-10-19T20:41:41Z

<p>Ksaluvee: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks - parimad töökohad jagatakse ära just tagatubades. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111035 2016-10-19T20:40:45Z

<p>Ksaluvee: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks - parimad töökohad jagatakse ära just tagatubades. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111019 2016-10-19T20:29:40Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111018 2016-10-19T20:29:04Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111016 2016-10-19T20:28:32Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111012 2016-10-19T20:27:20Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111010 2016-10-19T20:24:46Z

<p>Ksaluvee: /* Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111009 2016-10-19T20:22:43Z

<p>Ksaluvee: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=111005 2016-10-19T20:19:53Z

<p>Ksaluvee: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister nominaalaja jooksul töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe Eesti edukaima ''start-up''’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. ''Start-up''’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga ''start-up''’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et ''start-up''’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, automatiseerib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest paljudele teada-tuntud. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jäi kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga suhtes oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll IT Kolledžis hakkamasaamise kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad valdavalt sõltumatud, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide elukäigud, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja tõi, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldas samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Kuulatud ja vaadatud loengud aitasid seejuures neid seoseid ja seda maailma paremini mõista ja lahti mõtestada.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110970 2016-10-19T19:51:45Z

<p>Ksaluvee: /* Märkused */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo kasutaja wikileht]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110966 2016-10-19T19:50:29Z

<p>Ksaluvee: /* Märkused */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ==Märkused== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110964 2016-10-19T19:50:03Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> ===Märkused=== <br /> <br /> Kodutöö vormistamisel on lähtutud Kristjan Karmo kasutaja lehel &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo]&lt;/ref&gt; toodud näidisest<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110956 2016-10-19T19:45:37Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110954 2016-10-19T19:43:53Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;/ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Finantsinfo]&lt;/ref&gt; ning õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris &lt;/ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> : Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> : Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> : Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> : Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> <br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110941 2016-10-19T19:38:15Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> : X=21 EAP<br /> : Y=24EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110937 2016-10-19T19:31:43Z

<p>Ksaluvee: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.2]&lt;/ref&gt; ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Sellest tulenevalt kellegagi täpselt kordusoorituse tegemiseks kokku leppima ei pea. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]&lt;/ref&gt;. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]&lt;/ref&gt;. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu, sealjuures peab registreerumise ja arvestuse soorituse vahele jääma vähemalt kaks tööpäeva &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]&lt;/ref&gt;. Täpsemalt tuleb kordusarvestusele registreerimiseks klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“ &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]&lt;/ref&gt;. Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]&lt;/ref&gt;. Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]&lt;/ref&gt; maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110909 2016-10-19T19:10:57Z

<p>Ksaluvee: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel seda teha ei ole võimalik. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument: tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilise puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse ning aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt; ja lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110902 2016-10-19T19:04:55Z

<p>Ksaluvee: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel ei ole võimalik esimese õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. <br /> Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.2]&lt;/ref&gt;. Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument ja vastav lisadokument &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. p.6.1.3]&lt;/ref&gt;. Tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. <br /> Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.1]&lt;/ref&gt;, aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.2]&lt;/ref&gt;, lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3.3]&lt;/ref&gt;. <br /> Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.4]&lt;/ref&gt;..<br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.5]&lt;/ref&gt;. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform p.13]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110885 2016-10-19T18:52:28Z

<p>Ksaluvee: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on Esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 6.1.3]&lt;/ref&gt;. Muudel põhjustel ei ole võimalik esimese õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele ja vastav lisadokument. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110874 2016-10-19T18:48:24Z

<p>Ksaluvee: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on Esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110869 2016-10-19T18:45:13Z

<p>Ksaluvee: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110655 2016-10-19T14:16:40Z

<p>Ksaluvee: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Sealjuures seda, kas ma ka ennast võin kunagi pidada selle maailma esindajaks, näitab üksnes aeg.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110653 2016-10-19T14:16:21Z

<p>Ksaluvee: /* Ülesanne 1 */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Sealjuures seda, kas ma ka ennast võin kunagi pidada selle maailma esindajaks, näitab üksnes aeg.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110652 2016-10-19T14:16:08Z

<p>Ksaluvee: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Sealjuures seda, kas ma ka ennast võin kunagi pidada selle maailma esindajaks, näitab üksnes aeg.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> X=2 =&gt; 1. semestri lõpuks on 21 EAPd<br /> Y=5 =&gt; 2. semestri lõpuks on 24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> X=21 EAPd<br /> Y=24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> Lahendus:<br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110650 2016-10-19T14:14:28Z

<p>Ksaluvee: /* Notes */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Sealjuures seda, kas ma ka ennast võin kunagi pidada selle maailma esindajaks, näitab üksnes aeg.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> X=21 EAPd<br /> Y=24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> Lahendus:<br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110649 2016-10-19T14:14:15Z

<p>Ksaluvee: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Sealjuures seda, kas ma ka ennast võin kunagi pidada selle maailma esindajaks, näitab üksnes aeg.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> X=21 EAPd<br /> Y=24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> Lahendus:<br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.</div>

Ksaluvee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ksaluvee&diff=110648 2016-10-19T14:12:47Z

<p>Ksaluvee: Created page with &quot; =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kirstin Saluveer Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 Rühm: DK13 ==Essee== Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistr...&quot;</p> <hr /> <div><br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kirstin Saluveer<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> Rühm: DK13<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline. <br /> <br /> Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.<br /> <br /> Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt;, et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.<br /> <br /> Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakesman) 14. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.<br /> <br /> Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.<br /> <br /> Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus.<br /> <br /> Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks. <br /> <br /> Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud. <br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega. Sealjuures seda, kas ma ka ennast võin kunagi pidada selle maailma esindajaks, näitab üksnes aeg.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale punktile 6.1.3 on esimesel õppeaastal võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks. Muudel põhjustel ehk sisuliselt omal soovil ei ole võimalik esimesel õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja lisama sellele vastava lisadokumendi. Teisisõnu tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Muudel põhjustel akadeemilise puhkusele soovijad, kes saavad akadeemilist puhkust taotleda alates 2.õppeaastast, esitavad üksnes avalduse rektori nimele. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks [p 6.1.3.1], aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks [p 6.1.3.2], lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni [p 6.1.3.3], muudel põhjustel on akadeemilise puhkust võimalik taotleda kuni üheks aastaks [p 6.1.3.4]. Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega [p 6.1.5, p 6.1.6]. Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne 1=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> X=21 EAPd<br /> Y=24 EAPd <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]<br /> Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine<br /> Lahendus:<br /> Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP<br /> Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP<br /> Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP<br /> Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€<br /> Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.</div>

Ksaluvee