ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Kettajagude tabelite võrdlus

2017-05-05T20:07:37Z

Ksikkar:

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,4
| Kirjutatud on teemakohaselt. Kõik toodud väited haakuvad teemaga, ent artikkel oleks võinud olla põhjalikum.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Artikli tutvustus on käsitletud sissejuhatuses.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,4
| Artikli teema on kirjeldatud, ent veidi pealiskaudselt. Näited oleksid võinud olla täpsemini selgitatud.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 0,7
| Räägitud on ainult kõvaketastest, mistõttu jääb mulje, et SSD kettaid antud teema ei puuduta, aga neil on samamoodi kettajagude tabelit vaja. <br> GTP partitsioonid pole ei primaarsed ega sekundaarsed.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,2
| Teksis olevate viidete järgi pole aru saada, milline allikas millise väite kohta käib.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 0,6
| Kahjuks pole kuskil näidatud ega viidatud, kuidas antud kettatabeleid luua, vaadata, muuta või kustutada.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3
| Windows cmd-st kettajao tabeli saamiseks on käsud kirjeldatud, ent Linuxi (Ubuntu) puhul mitte. Mõned lõigud/laused tekitavad segadust, nt "...mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks.". Võrdlus oleks võinud olla veidi paremini üles ehitatud, näiteks tabeli abil.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 0,9
| Ülesehitus loogiline. Mõnel joonisel puudub seletav pealkiri.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0,2
| Artiklis esineb palju vigu, mis teksti mõistetavust raskendavad - tähtede järjekord, tühikud, sõnalõpud, nt: <br> "... nimetatakse kettajagudeks või <b>ak</b> partitsioonideks", <br> "Erinevuste/sarnasuste <b>võrdluse</b> GUID ja MBR kettajagude tabelite <b>vahe</b>", <br> "Tegemist on <b>informtasiooniga</b> ...", <br> "... nende <b>vahelised sarnasuseid</b> ja <b>erinevuseid</b>" jt.

|-
| Kokku
| 10
| 6,9
| Artiklis kajastub teema sisu ning kõik vajalikud osad - sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte ning autori oma arvamus - on olemas. Sellegipoolest oleks soovinud näha rohkem seletusi, näiteid ning põhjendusi. Lisaks sellele on artiklis üsna palju õigekeelsusvigu ning viitamine segane.
|-
|}

Kristiina Sikkar <br>
AK21 <br>
05.05.2017

Talk:Kettajagude tabelite võrdlus

2017-05-04T18:55:42Z

Ksikkar: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | | |- |- | Artikli tutvustus ja versioon | 0,5 | | |- |- | Sissejuhatu..."

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
|
|
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
|
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
|
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
|
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
|
|
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
|
|
|-

|-
| Sisu
| 4
|
|
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
|
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
|
|

|-
| Kokku
| 10
|
|
|-
|}

Kristiina Sikkar <br>
AK21 <br>
xx.05.2017

IP SAN

2017-04-28T07:36:20Z

Ksikkar:

<div align="justify">
[[File:Ipsan.jpg|thumb|right|Joonis 1. IP SAN-i ülesehitus.<ref name="netmag">[http://www.networkmagazineindia.com/200212/vendor.shtml - NetworkMagazine - IP-SAN: A complete Storage solution]</ref>]]

'''IP SAN''' ''(Internet Protocol Storage Area Network)'' on andmealavõrk ''([[SAN|Storage Area Network]])'', mis võimaldab mitmel serveril juurdepääsu jagatud plokipõhistele salvestusseadmetele. Selleks kasutatakse salvestiprotokolle, mis on mõeldud plokipõhiste andmete vahendamiseks serveri ning salvestimassiivi vahel, nagu iSCSI ''(Internet Small Computer System Interface)'', FCIP ''(Fibre Channel over IP)'' ning iFCP ''(Internet Fibre Channel Protocol)''. Need protokollid sõltuvad internetiprotokollistikust.<ref name="techtarget">[http://searchstorage.techtarget.com/definition/IP-SAN-Internet-Protocol-storage-area-network TechTarget - IP SAN (Internet Protocol storage area network)]</ref>

Sageli nimetatakse plokipõhist IP SAN-i ka iSCSI SAN-iks, sest iSCSI on kõige enamlevinum protokoll. Seda kasutatakse SCSI ''(Small Computer System Interface)'' käskude kapseldamiseks ning andmete kogumiseks pakettidesse, et neid serveri ning salvestusseadme vahel vahendada. Tavaliselt kasutab IP SAN suhtlemiseks standardset Etherneti võrku ning TCP/IP ''(Transmission Control Protocol/Internet Protocol)'' protokolli.<ref name="techtarget"/>

==Omapära==
IP SAN baseerub traditsionaalselt FC SAN-il ''(Fiber Channel Storage Area Network)''. Kiudkanali (FC) asemel on IP SAN-i meediumiks aga TCP/IP protokoll, mistõttu on andmealavõrku võimalik kasutada kõikjal, kus antud protokolli kasutatakse. Lisaks sellele ei ole vaja IP SAN-i rakendamisel mingit spetsiaalset riistvara, sest seda on võimalik implementeerida juba olemasoleval tehnoloogial (Joonis 1). Kliendi ja serveri poolel tuleb vaid sobivat tarkvarakihti rakendada. Seega on võimalik ka tavaline server spetsiaalse tarkvara abil IP SAN-i serveriks muuta. <ref name="tns"> [http://www.tns.com/ip_san.asp Triware Networld Systems - Introduction to IP SAN] </ref> Järgnev tabel iseloomustab FC SAN-i ja IP SAN-i erinevusi:<ref name="netmag"/>

{| class="wikitable"
|+ FC SAN and IP SAN comparison
|-
! FC SAN
! IP SAN
|-
| SCSI-III Protocol for data access
| NFS/CIFS Protocol for data access
|-
| Block access
| File access
|-
| Fiber Channel Network
| Gigabit Ethernet Network
|-
| Volume manager using server OS/Middleware on the server
| Volume manager on the storage
|-
| File-system using server OS/Middleware on the server
| File-system on the storage
|-
| RAID on storage
| RAID on storage
|-
| Only hardware sharing
| Hardware and data sharing
|-
| Use HBA to connect from the server
| Use NIC to connect from the server
|-
| Wire speed 100-200 MB/sec/HBA
| Wire speed 125 MB/sec/HBA
|}

===Plussid===
IP standardi kaasamine andmesalvestussüsteemidesse annab parema kiiruse, suurema kättesaadavuse, veakindluse ning skaleeritavuse. Rakendades seda lahendust õigesti, on võimalik garanteerida pea sajaprotsendiline andmete kättesaadavus. <ref name="siemon"> [http://www.siemon.com/us/white_papers/14-07-29-data-center-storage-evolution.asp Siemon - Data Center Storage Evolution] </ref> Nagu ka eelnevalt mainitud sai, pole IP SAN-i kasutamiseks vaja spetsiaalset riistvara. Seega on seda võimalik kiiresti paigaldada. Kuna see põhineb vabal ning vastupidaval TCP/IP standardil, on tegemist väga paindliku võrguga ning seda üsna madala hinnaga. <ref name="computerweekly2"> [http://www.computerweekly.com/tip/FC-SAN-vs-iSCSI-SAN-Part-2-Cost-and-scalability-considerations ComputerWeekly.com - FC SAN vs. iSCSI SAN Part 2: Cost and scalability considerations] </ref>

===Miinused===
Üldjuhul pole IP SAN nii usaldusväärne kui FC SAN. Kiudkanali võrgud on üsna väikesed ning isoleeritud võrreldes TCP/IP võrguga. Seega on IP võrgus rohkem turvariske, suurem võimalus inimpoolsete vigade tekkeks ning aeglasemini kõrvaldatavad riistvaratõrked. <ref name="computerweekly1"> [http://www.computerweekly.com/tip/FC-SAN-vs-iSCSI-SAN-Part-1-Reliability-and-performance ComputerWeekly.com - FC SAN vs. iSCSI SAN Part 1: Reliability and performance] </ref>

==Standardid==
'''iSCSI''' ''(Internet Small Computer System Interface)'' on blokitasandi andmesalvestusprotokoll, mis võimaldab Etherneti kasutades luua andmevõrku. iSCSI kasutab Etherneti andmete transportimiseks serverist andmesalvestusseadmetele või andmealavõrkudesse. Kuna iSCSI kasutab Etherneti, ei esine tal keerukuse ning kaugusepiiranguid, mis on iseloomulikud teistele andmesalvestusprotokollidele. iSCSI protokoll paneb tavalised SCSI käsud TCP protokolli ning saadab neid üle standardse Etherneti. iSCSI SAN koosneb serveritest (kas hostisiiniadapteri (HBA - ''Host Bus Adapter'') või võrguliidesekaardiga (NIC - ''Network Interface Card'')), kettamassiividest ning linditeekidest. iSCSI kasutab tavalisi Etherneti kommutaatoreid, marsruutereid ja kaableid ning TCP/IP protokolli, mida kasutatakse ka LAN-ides, seetõttu saab ta kasutada sama tehnoloogiat, mis LAN-ide puhul. Kuna iSCSI rakendab SCSI käske, toetudes Ethernetile vaid nende transportimiseks, näevad operatsioonisüsteemid iSCSI-ga ühendatud seadmeid kui SCSI seadmeid ning pole aru saada, millise vahemaa taga ühendatud seade tegelikult on. <ref name="dell">[https://www.dell.com/downloads/global/solutions/public/white_papers/IP-SAN-BestPractice-WP.pdf IP SAN Best Practises - PowerVault MD3000i Storage Array]</ref>

FCIP ''(Fibre Channel over IP)'' ja iFCP ''(Internet Fibre Channel Protocol)'' on mõeldud [[SAN]]-i seadmete sidumiseks, et toetada andmete liikumist. Kui iFCP toetab andmete marsruutimist üle mitme erineva [[SAN]]-i segmendi, siis FCIP loob üldjuhul tunneli vaid kahe asukoha vahel.<ref name="standards">[http://searchstorage.techtarget.com/answer/iSCSI-iFCP-and-FCIP-How-do-they-stack-up TechTarget - iSCSI, iFCP and FCIP: How do they stack up?]</ref>

Kasutades '''FCIP'''-d, on iga [[SAN]]-i jaoks vaja installida oma FCIP võrguvärava kommutaator. Igas FCIP pordis on üks või enam FCIP tunnelit, millest igaüks on oma IP aadressiga virtuaalne ühenduspunkt. Kui FCIP kommutaator võtab FC paketi vastu, pakitakse see andmetena IP paketti ning saadetakse edasi. Kuna FCIP tunnel ühendab kahte asukohta, siis asukohtade lisandumisel on vaja luua uusi tunneleid, et kõik paigad omavahel ühenduses oleksid. Kõige suurem puudujääk FCIP disainis on see, et selle asemel, et TCP/IP marsruutimise metoodikat rakendada, ta pigem jäljendab seda.<ref name="ifcp-fcip">[http://searchstorage.techtarget.com/magazineContent/iFCP-vs-FCIP TechTarget - iFCP vs. FCIP]</ref>

'''iFCP''' tõlgib 24-bitised kiudkanali aadressid IP protokolli Interneti aadressideks. Seega ei toimu mitmeastmelist pakkimist, vaid juba IP paketi lahtipakkimisel avaldatakse esialgsed andmed. Tänu FC ning IP vahelisele tõlketeenusele näeb ühenduslüli ühes otsas olev iFCP platvorm kõiki teisel pool iFCP ühenduslüli olevaid platvorme kui eraldiseisvaid ning autonoomseid IP aadressi omavaid punkte. Seega pole vaja asukohtade lisandumisel luua uusi tunneleid nende ühendamiseks.<ref name="ifcp-fcip"/>

Järgnevas tabelis on toodud veel FCIP ja iFCP erinevusi.<ref name="ifcp-fcip"/>

{| class="wikitable"
|+ FCIP and iFCP comparison
|-
!
! Pros
! Cons
|-
! FCIP
|
* FCIP hardware manufacturers have a history of providing LAN/WAN professional services.
* Relatively simple protocol to engineer into application-specific integrated circuits (ASICs).
|
* Each point-to-point connection reduces overall availability.
* Loss of point-to-point connection will cause fabric reconfiguration.
* SAN scalability still tied to Fibre Channel (FC) networking limitations.
* All state change broadcasts are transmitted across all WAN links.
* Single set of FC services, such as the name server.
|-
! iFCP
|
* Loss of LAN/WAN connectivity won't cause fabric reconfigurations.
* Adding new fabrics doesn't affect overall availability.
* Relies entirely on IP for networking.
* Easily implemented after gateway IPs assigned.
* Each segment has a complete set of FC services.
|
* Protocol implementation is complex.
* Only one switch vendor champions this protocol.
|}

Kõik kolm standardit kasutavad võrgu transpordiprotokollina IP-d, et vahendada plokipõhiseid andmeid üle IP võrkude. <ref name="standards"/>

==Turvalisus==
[[Vlan|VLAN-ide]] ''(Virtual Local Area Network)'' kasutamine on kõige levinum meetod IP SAN-i turvalisuse tagamiseks. VLAN-e saab kasutada iSCSI sõlmede eristamiseks teistest võrguseadmetest.<ref name="fundamentals">[http://www.oracle.com/technetwork/systems/articles/ip-san-fundamentals-149896.pdf IP SAN Fundamentals: An Introduction to IP SANs and iSCSI]</ref> Kui seda lahendust kasutada, peab VLAN olema lubatud kogu iSCSI SAN-i süsteemil, sealhulgas võrgukaartidel, kommutaatoritel ning iSCSI portidel. Vastasel juhul võib iSCSI SAN käituda ebajärjekindlalt.<ref name="dell"/>

==Kokkuvõte==
IP SAN on andmealavõrk, mis sarnaneb [[SAN]]-ile, ent kasutab IP SAN TCP/IP protokolli, mis annab juurde hulgaliselt laiemaid võimalusi - distants pole enam takistuseks. Võrreldes FC SAN-iga on IP SAN odavam ning kergemini kasutusele võetav, küll aga tuleks põhjalikult läbi mõelda, millist protokolli (iSCSI, FCIP või iFCP) IP SAN-i puhul kasutada, sest igal protokollil on oma tugevad ning nõrgad küljed.

==Autor==
Kristiina Sikkar <br>
AK21 <br>
2017

==Allikad==
{{reflist}}

<div>

[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

IP SAN

2017-04-28T07:27:20Z

Ksikkar:

IP SAN

2017-04-26T17:45:41Z

Ksikkar:

<div align="justify">
[[File:Ipsan.jpg|thumb|right|Joonis 1. IP SAN-i ülesehitus.]]

'''IP SAN''' ''(Internet Protocol Storage Area Network)'' on andmealavõrk ''([[SAN|Storage Area Network]])'', mis võimaldab mitmel serveril juurdepääsu jagatud plokipõhistele salvestusseadmetele. Selleks kasutatakse salvestiprotokolle, mis on mõeldud plokipõhiste andmete vahendamiseks serveri ning salvestimassiivi vahel, nagu iSCSI ''(Internet Small Computer System Interface)'', FCIP ''(Fibre Channel over IP)'' ning iFCP ''(Internet Fibre Channel Protocol)''. Need protokollid sõltuvad internetiprotokollistikust.<ref name="techtarget">[http://searchstorage.techtarget.com/definition/IP-SAN-Internet-Protocol-storage-area-network TechTarget - IP SAN (Internet Protocol storage area network)]</ref>

Sageli nimetatakse plokipõhist IP SAN-i ka iSCSI SAN-iks, sest iSCSI on kõige enamlevinum protokoll. Seda kasutatakse SCSI ''(Small Computer System Interface)'' käskude kapseldamiseks ning andmete kogumiseks pakettidesse, et neid serveri ning salvestusseadme vahel vahendada. Tavaliselt kasutab IP SAN suhtlemiseks standardset Etherneti võrku ning TCP/IP ''(Transmission Control Protocol/Internet Protocol)'' protokolli.<ref name="techtarget"/>

==Omapära==
IP SAN baseerub traditsionaalselt FC SAN-il ''(Fiber Channel Storage Area Network)''. Kiudkanali asemel on IP SAN-i meediumiks aga TCP/IP protokoll, mistõttu on andmealavõrku võimalik kasutada kõikjal, kus antud protokolli kasutatakse. Lisaks sellele ei ole vaja IP SAN-i rakendamisel mingit spetsiaalset riistvara, sest seda on võimalik implementeerida juba olemasoleval tehnoloogial (Joonis 1). Kliendi ja serveri poolel tuleb vaid sobivat tarkvarakihti rakendada. Seega on võimalik ka tavaline server spetsiaalse tarkvara abil IP SAN-i serveriks muuta. <ref name="tns"> [http://www.tns.com/ip_san.asp Triware Networld Systems - Introduction to IP SAN] </ref> Tabel 1 iseloomustab FC SAN-i ja IP SAN-i erinevusi.

[[File:Fcsan-ipsan.PNG|thumb|x200px|none|Tabel 1. FC SAN-i ja IP SAN-i erinevused.]]

===Plussid===
IP standardi kaasamine andmesalvestussüsteemidesse annab parema kiiruse, suurema kättesaadavuse, veakindluse ning skaleeritavuse. Rakendades seda lahendust õigesti, on võimalik garanteerida pea sajaprotsendiline andmete kättesaadavus. <ref name="siemon"> [http://www.siemon.com/us/white_papers/14-07-29-data-center-storage-evolution.asp Siemon - Data Center Storage Evolution] </ref> Nagu ka eelnevalt mainitud sai, pole IP SAN-i kasutamiseks vaja spetsiaalset riistvara. Seega on seda võimalik kiiresti paigaldada. Kuna see põhineb vabal ning vastupidaval TCP/IP standardil, on tegemist väga paindliku võrguga ning seda üsna madala hinnaga. <ref name="computerweekly2"> [http://www.computerweekly.com/tip/FC-SAN-vs-iSCSI-SAN-Part-2-Cost-and-scalability-considerations ComputerWeekly.com - FC SAN vs. iSCSI SAN Part 2: Cost and scalability considerations] </ref>

===Miinused===
Üldjuhul pole IP SAN nii usaldusväärne kui FC SAN. Kiudkanali võrgud on üsna väikesed ning isoleeritud võrreldes TCP/IP võrguga. Seega on IP võrgus rohkem turvariske, suurem võimalus inimpoolsete vigade tekkeks ning aeglasemini kõrvaldatavad riistvaratõrked. <ref name="computerweekly1"> [http://www.computerweekly.com/tip/FC-SAN-vs-iSCSI-SAN-Part-1-Reliability-and-performance ComputerWeekly.com - FC SAN vs. iSCSI SAN Part 1: Reliability and performance] </ref>

==Standardid==
'''iSCSI''' ''(Internet Small Computer System Interface)'' on blokitasandi andmesalvestusprotokoll, mis võimaldab Etherneti kasutades luua andmevõrku. iSCSI kasutab Etherneti andmete transportimiseks serverist andmesalvestusseadmetele või andmealavõrkudesse. Kuna iSCSI kasutab Etherneti, ei esine tal keerukuse ning kaugusepiiranguid, mis on iseloomulikud teistele andmesalvestusprotokollidele. iSCSI protokoll paneb tavalised SCSI käsud TCP protokolli ning saadab neid üle standardse Etherneti. iSCSI SAN koosneb serveritest (kas hostisiiniadapteri (HBA - ''Host Bus Adapter'') või võrguliidesekaardiga (NIC - ''Network Interface Card'')), kettamassiividest ning linditeekidest. iSCSI kasutab tavalisi Etherneti kommutaatoreid, marsruutereid ja kaableid ning TCP/IP protokolli, mida kasutatakse ka LAN-ides, seetõttu saab ta kasutada sama tehnoloogiat, mis LAN-ide puhul. Kuna iSCSI rakendab SCSI käske, toetudes Ethernetile vaid nende transportimiseks, näevad operatsioonisüsteemid iSCSI-ga ühendatud seadmeid kui SCSI seadmeid ning pole aru saada, millise vahemaa taga ühendatud seade tegelikult on. <ref name="dell">[https://www.dell.com/downloads/global/solutions/public/white_papers/IP-SAN-BestPractice-WP.pdf IP SAN Best Practises - PowerVault MD3000i Storage Array]</ref>

FCIP ''(Fibre Channel over IP)'' ja iFCP ''(Internet Fibre Channel Protocol)'' on mõeldud [[SAN]]-i seadmete sidumiseks, et toetada andmete liikumist. Kui iFCP toetab andmete marsruutimist üle mitme erineva [[SAN]]-i segmendi, siis FCIP loob üldjuhul tunneli vaid kahe asukoha vahel.<ref name="standards">[http://searchstorage.techtarget.com/answer/iSCSI-iFCP-and-FCIP-How-do-they-stack-up TechTarget - iSCSI, iFCP and FCIP: How do they stack up?]</ref>

Kasutades '''FCIP'''-d, on iga [[SAN]]-i jaoks vaja installida oma FCIP võrguvärava kommutaator. Igas FCIP pordis on üks või enam FCIP tunnelit, millest igaüks on oma IP aadressiga virtuaalne ühenduspunkt. Kui FCIP kommutaator võtab FC paketi vastu, pakitakse see andmetena IP paketti ning saadetakse edasi. Kuna FCIP tunnel ühendab kahte asukohta, siis asukohtade lisandumisel on vaja luua uusi tunneleid, et kõik paigad omavahel ühenduses oleksid. Kõige suurem puudujääk FCIP disainis on see, et selle asemel, et TCP/IP marsruutimise metoodikat rakendada, ta pigem jäljendab seda.<ref name="ifcp-fcip">[http://searchstorage.techtarget.com/magazineContent/iFCP-vs-FCIP TechTarget - iFCP vs. FCIP]</ref>

'''iFCP''' tõlgib 24-bitised kiudkanali aadressid IP protokolli Interneti aadressideks. Seega ei toimu mitmeastmelist pakkimist, vaid juba IP paketi lahtipakkimisel avaldatakse esialgsed andmed. Tänu FC ning IP vahelisele tõlketeenusele näeb ühenduslüli ühes otsas olev iFCP platvorm kõiki teisel pool iFCP ühenduslüli olevaid platvorme kui eraldiseisvaid ning autonoomseid IP aadressi omavaid punkte. Seega pole vaja asukohtade lisandumisel luua uusi tunneleid nende ühendamiseks.<ref name="ifcp-fcip"/>

Tabelis 2 on toodud veel FCIP ja iFCP erinevusi.

[[File:Fcip-ifcp.gif|thumb|x200px|none|Tabel 2. FCIP ja iFCP võrdlus.<ref name="ifcp-fcip"/> ]]

Kõik kolm standardit kasutavad võrgu transpordiprotokollina IP-d, et vahendada plokipõhiseid andmeid üle IP võrkude. <ref name="standards"/>

==Turvalisus==
[[Vlan|VLAN-ide]] ''(Virtual Local Area Network)'' kasutamine on kõige levinum meetod IP SAN-i turvalisuse tagamiseks. VLAN-e saab kasutada iSCSI sõlmede eristamiseks teistest võrguseadmetest.<ref name="fundamentals">[http://www.oracle.com/technetwork/systems/articles/ip-san-fundamentals-149896.pdf IP SAN Fundamentals: An Introduction to IP SANs and iSCSI]</ref> Kui seda lahendust kasutada, peab VLAN olema lubatud kogu iSCSI SAN-i süsteemil, sealhulgas võrgukaartidel, kommutaatoritel ning iSCSI portidel. Vastasel juhul võib iSCSI SAN käituda ebajärjekindlalt.<ref name="dell"/>

==Autor==
Kristiina Sikkar <br>
AK21 <br>
2017

==Allikad==
{{reflist}}

<div>

IP SAN

2017-04-25T20:46:39Z

Ksikkar:

File:Fcip-ifcp.gif

2017-04-25T20:41:23Z

Ksikkar:

File:Ipsan.jpg

2017-04-25T18:18:36Z

Ksikkar:

2016-10-22T11:44:12Z

Ksikkar:

<div align="justify">
'''Mosh''' ''(Mobile Shell)'' on kaugterminal, mille abil on interneti vahendusel võimalik turvaliselt kliendi arvutist serverisse ühendust võtta. Ta on väga sarnane [[Ssh|SSH]]-le, ent tal on lisaomadusi, millega on silmas peetud eriti mobiilset kasutajaskonda. Mosh annab vahetut tagasisidet, võimaldab võrgurändlust ning töötab ka katkeva ühenduse puhul.

Mosh-i esimene versioon (Mosh 1.0) lasti välja märtsis 2012. Praegune kõige värskem Moshi versioon tuli välja augustis 2016 (Mosh 1.2.6).

==Lisaomadused==
====Vahetu tagasiside====
Kui [[Ssh|SSH]] puhul on vaja enne teksti ekraanilekuvamist ära oodata serveri vastus, siis Moshis kuvatakse teksti sisestamine, kustutamine või ridade muutmine koheselt. See toimib tänu Moshi võimele kasutaja tekstisisestusi ette ennustada. Ennustatud tekst, mis pole veel serverilt vastust saanud, kuvatakse allajoonitult (Joonis 1). Pärast serverilt kinnituse saamist jooned eemaldatakse.
[[File:Mosh-lost-connection.PNG|thumb|x100px|none|Joonis 1. Ühendus katkes pärast "ifc" kirjutamist.]]

====Automaatne võrgurändlus====
Kui võrguühendus peaks katkema, annab Mosh sellest staatuseribal koheselt teada, näidates viimasest õnnestunud ühendusest möödunud aega (Joonis 1). Kui võrguühendus taastatakse, sünkroniseerib Mosh automaatselt ning kasutajal on võimalik jätkata punktist, kus ta tegevus eelnevalt pooleli jäi ilma, et programmi oleks vaja taaskäivitada. Sama kehtib ka näiteks arvuti puhkerežiimist äratamisel, kui Mosh eelnevalt töötas.

====UTF-8 tugi====
Moshi loomisel keskenduti ainult ühele kodeeringule – UTF-8 – mis on ka ainuke toetatud kodeering Moshis. Tänu viimistletud UTF-8 kodeeringule, parandab Mosh mitmed Unixi puugid juba olemasolevates terminalides ning SSH-s. Moshis on võimalik probleemideta kuvada ka hieroglüüfe.

==Turvalisus==
Mosh kasutab serverisse sisselogimisel autentimiseks [[Ssh|SSH]]-d, pärast mida käivitatakse kasutaja jaoks nähtamatult <code>[http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man1/mosh-server.1.html mosh-server]</code>, suletakse [[Ssh|SSH]] ühendus ning käivitatakse <code>[http://manpages.ubuntu.com/manpages/wily/man1/mosh-client.1.html mosh-client]</code>. Kuna Mosh on loodud [[Ssh|SSH]] baasil, omandab ta ka [[Ssh|SSH]] turvalisuse.

Mõneti on Mosh veelgi turvalisem kui [[Ssh|SSH]] [https://mosh.org/#faq]. [[Ssh|SSH]] toetub turvalise andmevoo kandmisel autentimata edastusohje protokollile (''Transmission Control Protocol'' ehk TCP). See tähendab, et ründaja võib sulgeda [[Ssh|SSH]] ühenduse ka andmete krüpteeringut murdmata, sest tal on võimalik välja saata võltssegmente, mis näivad autentsed. Mosh seevastu kontrollib igat datagrammi, mistõttu ei saa ründaja Moshi sessiooni katkestada, kui ta just ei suuda pikema aja jooksul pakettide vahetamist takistada. Lühiajalise ründe korral tekitatakse kasutajale vaid näiline katkestus. Ründe lõppedes Moshi sessioon jätkub.

Viimase nelja aasta jooksul pole Moshil ühtegi turvaauku raporteeritud [https://mosh.org/#faq].

==Moshi kasutamine==
Moshi installeerimiseks ega kasutamiseks pole vaja omada ülikasutaja ''(superuser)'' õigusi.

===Installeerimine===
Moshi kasutamiseks peab see olema installeeritud nii klient- kui serverjaamal. Mosh on saadaval järgnevatel operatsioonisüsteemidel: Linuxi erinevad versioonid, Mac OS X, Android, Solaris, Cygwin, BSD. Lisaks sellele on Mosh olemas ka Chrome App-ina, mida kasutatakse näiteks Windows operatsioonisüsteemi puhul.

{| class="wikitable"
|-
! Operatsioonisüsteem
! Installeerimiskäsk [https://mosh.org/#getting]
|-
| Homebrew ''(OS X 10.5 or later)''
| <code>$ brew install mobile-shell</code>
|-
| MacPorts ''(OS X 10.5 or later)''
| <code>$ sudo port install mosh</code>
|-
| Cygwin
| <code>C:\> setup.exe -q mobile-shell</code>
|-
| Alpine Linux
| <code># apk add mosh</code>
|-
| Arch Linux
| <code># pacman -S mosh</code>
|-
| Debian ''(squeeze-backports and later)''
| <code>$ sudo apt-get install mosh</code>
|-
| Fedora ''(14 or later)''
| <code>$ sudo yum install mosh</code>
|-
| Gentoo
| <code># emerge net-misc/mosh</code>
|-
| openSUSE ''(12.3 or later)''
| <code>$ sudo zypper in mosh</code>
|-
| Ubuntu
| <code>$ sudo apt-get install mosh</code>
|-
| FreeBSD
| <code># pkg install net/mosh</code>
|-
| OpenBSD
| <code># pkg_add mosh</code>
|-
| NetBSD ''(pkgsrc)''
| <code># cd net/mosh; make install clean</code>
|-
| OpenCSW ''(Solaris 10 Update 8 or later)''
| <code># pkgutil -i mosh</code>
|}

===Ühenduse loomine===
=====Windows=====
Kõige lihtsama moodusena saab Windowsi peal Moshi kasutada läbi Google Chrome'i laienduse, mida on võimalik alla laadida Chrome'i veebipoest. Pärast rakenduse avamist tuleb loodava ühenduse parameetrid seadistada (Joonis 2). Nii ''Username'' kui ka ''Hostname'' on ühenduse loomiseks vajalikud.
[[File:Mosh-chrome-plugin.PNG|thumb|x252px|none|Joonis 2. Sessiooni loomine Chrome'i abil.]]
Moshi kasutamisel läbi Chrome'i peab arvestama, et üks ''Mosh server command'''i parameetritest – kasutuskoht ''(locale)'' – on vaikimisi seatud en_US.UTF-8 peale [https://github.com/rpwoodbu/mosh-chrome/blob/master/mosh_nacl/ssh_login.cc#L44]:
<pre> mosh-server new -s -c 256 -l LANG=en_US.UTF-8</pre>
Kui arvutis, kuhu ühendust võetakse, Moshis seadistatud kasutuskoht puudub, ei saa Moshi kasutada. Seetõttu tuleb kasutuskohta vajadusel muuta. Eesti kasutuskoha puhul peaks ''Mosh server command'' olema järgmine:
<pre> mosh-server new -s -c 256 -l LANG=et_EE.UTF-8</pre>

=====Android=====
Androididel saab Moshi kasutada läbi JuiceSSH. Nii nagu Chrome'i puhul, on ka JuiceSSH-s kasutuskoht vaikimisi en_US.UTF-8. Joonisel 3 on näidatud JuiceSSH seadistus eesti kasutuskoha puhul.
[[File:Mosh-JuiceSSH.png|thumb|x275px|none|Joonis 3. Kasutuskoha muutmine JuiceSSH's.]]

=====Linux=====
Linuxil (ja mitmel teisel operatsioonisüsteemil) saab Moshiga ühenduse luua sarnaselt [[Ssh|SSH]]-le [https://mosh.org/#usage]:
<pre>$ mosh username@hostname</pre>
Kui sama kasutajanimega ollakse juba arvutisse sisse logitud, pole tarvis enam kasutajanime välja kirjutada. Seega piisab käsust:
<pre>$ mosh hostname</pre>

===Kuidas abi saada===
Täpsemat infot Moshi parameetrite kohta leiab manuaalidest:
*<code>[http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man1/mosh.1.html mosh]</code>
*<code>[http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man1/mosh-server.1.html mosh-server]</code>
*<code>[http://manpages.ubuntu.com/manpages/wily/man1/mosh-client.1.html mosh-client]</code>
või terminalist käskudega:
<pre>$ man mosh</pre>
<pre>$ man mosh-server</pre>
<pre>$ man mosh-client</pre>

==Kokkuvõte==
Mosh on väga hea tööriist mobiilsetele inimestele, kes peavad tihti katkeva võrguühendusega töötama. Samas ei ole Moshi pakutav lisaväärtus võrreldes SSH-ga piisav, et koguda suurt kasutajaskonda.

==Autor==
Kristiina Sikkar <br>
AK21 <br>
oktoober 2016

==Allikad==
https://mosh.org/ <br>
http://linoxide.com/how-tos/mosh-alternative-ssh/ <br>
https://linux-audit.com/mosh-ssh-alternative-for-system-administration/ <br>
https://github.com/rpwoodbu/mosh-chrome<br>
http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man1/mosh.1.html<br>
http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man1/mosh-server.1.html<br>
http://manpages.ubuntu.com/manpages/precise/man1/mosh-client.1.html

</div>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]