https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ktammik 2026-05-08T18:47:47Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MovieHunters&diff=68815 2013-11-24T21:53:05Z

<p>Ktammik: </p> <hr /> <div>Alustanud projekti idee üle arutlemist, sai meile üsna ruttu selgeks, et mõlema rühmaliikme soov on välja mõelda ja teha midagi sellist, mis leiaks hiljem meie enda poolt reaalset kasutust ning mille teostamine pakuks seetõttu ka suuremat huvi. Kuna meie sõpruskonnas leidub palju filmihuvilisi inimesi, me ise kaasaarvatud, kes tihti arutlevad selle üle, mida hiljuti on nähtud, mis valmistas pettumuse, mida soovitaks ka teistel kindlasti näha ja muud taolist, siis tulime mõttele luua rakenduse, mis võimaldab seda kõike ühes kohas kirja panna ja kõigile soovitud isikutele korraga kättesaadavaks teha. Seega on tegemist filmiarvustusrakendusega, mille eesmärgiks on lihtsustada meie sõpruskonnas vastavateemalise info vahetamist. <br /> <br /> Oma idee viime ellu WPF rakendusena, mille täpsem teostus vajab veel kindlasti omajagu läbimõtlemist, ning võimalik, et mõned siintoodud funktsionaalsustest saavad hiljem kaotatud/lisatud/ümber muudetud, kuid laiemas plaanis näeb meie loodav rakendust välja järgmine:<br /> <br /> Visuaalsest küljest vaadatuna on rakenduse peamisteks koostisosadeks loetelu filmidest ja loetelu kasutajatest. Olemas on ka otsing ning (teatud juhtudel) selle kaudu avanev uute filmide sisestusvorm. Filmide ja kasutajate loetelude kaudu avaneb juurdepääs iga filmi või kasutajaga seotud informatsioonile. <br /> <br /> Alustuseks on igal sõpruskonna liikmel võimalus luua endale kasutaja, valides selleks endale meelepärase kasutajanime (juba olemasolevat kasutajanime valida ei lasta) ning sisestades lisaks enda kohta veel mõned andmed – ees- ja perekonnanimi, meiliaadress, telefoninumber vms. <br /> Pärast seda ilmub vastav kasutaja kasutajate loetellu, millele on juurdepääs kõigil rakenduse kasutajatel ning kust avaneb ühtlasi võimalus näha iga kasutaja kohta tema kontaktandmeid ja muud infot. Täpsemalt plaanime iga kasutaja puhul lisaks kontaktandmetele kuvada ka loetelu filmidest, mida ta on arvustanud. Loetelu on kiirema ligipääsu nimel varustatud linkidega vastavatele filmidele/arvustustele. <br /> <br /> Olulisel kohal meie rakenduses on otsing, mida plaanime võimaldada filmi pealkirja järgi ning mis kannab kaht eesmärki. Esiteks võimaldab see, võrreldes filmide loeteluga, mugavamalt ja kiiremini sisestatud filme üles leida ning teiseks on otsing ühtlasi esimeseks sammuks filmi sisestamisel. Täpsemalt, kui kasutaja sisestab otsinguvormi filmi pealkirja, mis on juba andmebaasis olemas ehk siis mõne teise kasutaja poolt eelnevalt lisatud, avaneb vastava filmi kohta info ning arvustus(ed). Juba lisatud/arvustatud filmidele on võimalik jätta kommentaare. Seega saavad nii arvustuse kirjutaja kui ka teised kasutajad tahtmise korral filmi üle ka pikemalt arutleda, vastuargumente tuua jms. Kui aga seda filmi pole eelnevalt sisestatud, leiab kasutaja enda eest sisestusvormi, mis võimaldab antud filmi lisama hakata. Antud funktsionaalsus välistab sama filmi mitmekordse sisestamise. Selleks, et filmi sisestaja teiste poolt lisatud kommentaare ka õigeaegselt märkaks, oleme ühe lisafunktsionaalsusena plaaninud uutest kommentaaridest teavitamise e-kirja teel. <br /> <br /> Sisestamise tingimuseks, nagu ka eeldada võib, on arvustuse lisamine vastavale filmile. Filmide lisamist ilma arvustuseta ei võimaldata. Samuti on kohustuslik aastaarvu ja žanri lisamine. Lisaks informatiivsele küljele, tuleb esimene neist kasuks näiteks samanimeliste pealkirjadega filmide puhul, teist võib vaja minna juhul, kui otsustame filme kuvada ka žanrite kaupa. Et vastavad tingimused oleksid rahuldatud, kavandame sisestusvormi nii, et salvestamiseks peavad täidetud olema nii kasutajanime, pealkirja, žanri, aasta kui ka arvustuse väljad. Lisaks teostame nimetatud väljade puhul ka erinevaid kontrolle. Näiteks, kasutajanime puhul kontrollitakse, et vastav kasutaja oleks loetelus olemas, žanri väljale saab väärtuse valida vaid etteantud väärtuste seast jms. <br /> <br /> Nagu eelnevalt juba mainitud sai, võimaldame me igale filmile/arvustusele lisada nii arvustaja enda kui teiste kasutajate poolt kommentaare. Selleks aga, et filmiarvustusrakendus ka reaalselt oma nime vääriks, üritame leida aega ka hindamissüsteemi sisseviimiseks. Sel juhul saaks igat filmi hinnata kümnepallisüsteemis. Hinnet filmile saaksid anda kõik rakenduse kasutajad, kuid arvustuse kirjutajale ehk filmi sisestajale oleks hindamine kohustuslik. Sellega tagaksime igale sisestatud filmile vähemalt ühe hinnangu olemasolu, mis võib vajalikuks osutuda juhul, kui soovime kuvada ka meie sõpruskonna arvates parimate filmide loetelu.<br /> <br /> Järgnevalt toome veelkord lühidalt välja, milliseid funktsionaalsusi plaanime kindlasti teostada ning millega tegeleme juhul, kui aeg ja motivatsioon seda lubavad. <br /> <br /> '''MUST HAVE''':<br /> Uute kasutajate lisamine, uute filmide lisamine<br /> Kaks loetelu - esimene kõikidest meie rakenduse kasutajatest, teine kõigist kasutajate poolt sisestatud filmidest<br /> Otsing, mis võimaldab kiiret filmide leidmist ning paneb otsitud filmi mitteleidmise korral aluse selle lisamisele. <br /> Uute filmide lisamine sisestusvormi kaudu<br /> Filmidele/arvustustele kommentaaride lisamise võimalus<br /> <br /> '''NICE TO HAVE''':<br /> Võimalus lisada igale filmile pilt<br /> Filmide loetelu kuvamine kategooriate järgi <br /> Hinnete andmine filmidele<br /> Kasutajale e-kirja teel teavituse saatmine juhul, kui tema kirjutatud arvustust on kommenteeritud<br /> <br /> Kuna vastav projekt on oma teostuselt alles täiesti algusjärgus, on hetkel keeruline prognoosida, mis antud rakenduse juures kõige problemaatiliseks võib kujuneda. Ka täpne tööjaotus rühmaliikmete vahel pole veel kindlalt paigas, küll aga plaanime mõlemad tegeleda nii rakenduse edasise ja täpsema kavandamisega, dokumenteerimisega kui ka koodi kirjutamisega.</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MovieHunters&diff=68814 2013-11-24T21:50:11Z

<p>Ktammik: Created page with &quot;Alustanud projekti idee üle arutlemist, sai meile üsna ruttu selgeks, et mõlema rühmaliikme soov on välja mõelda ja teha midagi sellist, mis leiaks hiljem meie enda poolt r…&quot;</p> <hr /> <div>Alustanud projekti idee üle arutlemist, sai meile üsna ruttu selgeks, et mõlema rühmaliikme soov on välja mõelda ja teha midagi sellist, mis leiaks hiljem meie enda poolt reaalset kasutust ning mille teostamine pakuks seetõttu ka suuremat huvi. Kuna meie sõpruskonnas leidub palju filmihuvilisi inimesi, me ise kaasaarvatud, kes tihti arutlevad selle üle, mida hiljuti on nähtud, mis valmistas pettumuse, mida soovitaks ka teistel kindlasti näha ja muud taolist, siis tulime mõttele luua rakenduse, mis võimaldab seda kõike ühes kohas kirja panna ja kõigile soovitud isikutele korraga kättesaadavaks teha. Seega on tegemist filmiarvustusrakendusega, mille eesmärgiks on lihtsustada meie sõpruskonnas vastavateemalise info vahetamist. <br /> <br /> Oma idee viime ellu WPF rakendusena, mille täpsem teostus vajab veel kindlasti omajagu läbimõtlemist, ning võimalik, et mõned siintoodud funktsionaalsustest saavad hiljem kaotatud/lisatud/ümber muudetud, kuid laiemas plaanis näeb meie loodav rakendust välja järgmine:<br /> <br /> Visuaalsest küljest vaadatuna on rakenduse peamisteks koostisosadeks loetelu filmidest ja loetelu kasutajatest. Olemas on ka otsing ning (teatud juhtudel) selle kaudu avanev uute filmide sisestusvorm. Filmide ja kasutajate loetelude kaudu avaneb juurdepääs iga filmi või kasutajaga seotud informatsioonile. <br /> <br /> Alustuseks on igal sõpruskonna liikmel võimalus luua endale kasutaja, valides selleks endale meelepärase kasutajanime (juba olemasolevat kasutajanime valida ei lasta) ning sisestades lisaks enda kohta veel mõned andmed – ees- ja perekonnanimi, meiliaadress, telefoninumber vms. <br /> Pärast seda ilmub vastav kasutaja kasutajate loetellu, millele on juurdepääs kõigil rakenduse kasutajatel ning kust avaneb ühtlasi võimalus näha iga kasutaja kohta tema kontaktandmeid ja muud infot. Täpsemalt plaanime iga kasutaja puhul lisaks kontaktandmetele kuvada ka loetelu filmidest, mida ta on arvustanud. Loetelu on kiirema ligipääsu nimel varustatud linkidega vastavatele filmidele/arvustustele. <br /> <br /> Olulisel kohal meie rakenduses on otsing, mida plaanime võimaldada filmi pealkirja järgi ning mis kannab kaht eesmärki. Esiteks võimaldab see, võrreldes filmide loeteluga, mugavamalt ja kiiremini sisestatud filme üles leida ning teiseks on otsing ühtlasi esimeseks sammuks filmi sisestamisel. Täpsemalt, kui kasutaja sisestab otsinguvormi filmi pealkirja, mis on juba andmebaasis olemas ehk siis mõne teise kasutaja poolt eelnevalt lisatud, avaneb vastava filmi kohta info ning arvustus(ed). Juba lisatud/arvustatud filmidele on võimalik jätta kommentaare. Seega saavad nii arvustuse kirjutaja kui ka teised kasutajad tahtmise korral filmi üle ka pikemalt arutleda, vastuargumente tuua jms. Kui aga seda filmi pole eelnevalt sisestatud, leiab kasutaja enda eest sisestusvormi, mis võimaldab antud filmi lisama hakata. Antud funktsionaalsus välistab sama filmi mitmekordse sisestamise. Selleks, et filmi sisestaja teiste poolt lisatud kommentaare ka õigeaegselt märkaks, oleme ühe lisafunktsionaalsusena plaaninud uutest kommentaaridest teavitamise e-kirja teel. <br /> <br /> Sisestamise tingimuseks, nagu ka eeldada võib, on arvustuse lisamine vastavale filmile. Filmide lisamist ilma arvustuseta ei võimaldata. Samuti on kohustuslik aastaarvu ja žanri lisamine. Lisaks informatiivsele küljele, tuleb esimene neist kasuks näiteks samanimeliste pealkirjadega filmide puhul, teist võib vaja minna juhul, kui otsustame filme kuvada ka žanrite kaupa. Et vastavad tingimused oleksid rahuldatud, kavandame sisestusvormi nii, et salvestamiseks peavad täidetud olema nii kasutajanime, pealkirja, žanri, aasta kui ka arvustuse väljad. Lisaks teostame nimetatud väljade puhul ka erinevaid kontrolle. Näiteks, kasutajanime puhul kontrollitakse, et vastav kasutaja oleks loetelus olemas, žanri väljale saab väärtuse valida vaid etteantud väärtuste seast jms. <br /> <br /> Nagu eelnevalt juba mainitud sai, võimaldame me igale filmile/arvustusele lisada nii arvustaja enda kui teiste kasutajate poolt kommentaare. Selleks aga, et filmiarvustusrakendus ka reaalselt oma nime vääriks, üritame leida aega ka hindamissüsteemi sisseviimiseks. Sel juhul saaks igat filmi hinnata kümnepallisüsteemis. Hinnet filmile saaksid anda kõik rakenduse kasutajad, kuid arvustuse kirjutajale ehk filmi sisestajale oleks hindamine kohustuslik. Sellega tagaksime igale sisestatud filmile vähemalt ühe hinnangu olemasolu, mis võib vajalikuks osutuda juhul, kui soovime kuvada ka meie sõpruskonna arvates parimate filmide loetelu.<br /> <br /> Järgnevalt toome veelkord lühidalt välja, milliseid funktsionaalsusi plaanime kindlasti teostada ning millega tegeleme juhul, kui aeg ja motivatsioon seda lubavad. <br /> <br /> MUST HAVE:<br /> Uute kasutajate lisamine, uute filmide lisamine<br /> Kaks loetelu - esimene kõikidest meie rakenduse kasutajatest, teine kõigist kasutajate poolt sisestatud filmidest<br /> Otsing, mis võimaldab kiiret filmide leidmist ning paneb otsitud filmi mitteleidmise korral aluse selle lisamisele. <br /> Uute filmide lisamine sisestusvormi kaudu<br /> Filmidele/arvustustele kommentaaride lisamise võimalus<br /> <br /> NICE TO HAVE:<br /> Võimalus lisada igale filmile pilt<br /> Filmide loetelu kuvamine kategooriate järgi <br /> Hinnete andmine filmidele<br /> Kasutajale e-kirja teel teavituse saatmine juhul, kui tema kirjutatud arvustust on kommenteeritud<br /> <br /> Kuna vastav projekt on oma teostuselt alles täiesti algusjärgus, on hetkel keeruline prognoosida, mis antud rakenduse juures kõige problemaatiliseks võib kujuneda. Ka täpne tööjaotus rühmaliikmete vahel pole veel kindlalt paigas, küll aga plaanime mõlemad tegeleda nii rakenduse edasise ja täpsema kavandamisega, dokumenteerimisega kui ka koodi kirjutamisega.</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=68812 2013-11-24T21:42:52Z

<p>Ktammik: /* Meeskond Number Kaheksa */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''23.11.2013''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''23.11.2013''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''14.12.2013'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''05.01.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2013 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2013=<br /> <br /> ==Meeskond Team Project Estonia==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ott Kingisepp (projektijuht)<br /> *Silja Saar (idee autor)<br /> *Marianne Trubetskoi (wiki)<br /> <br /> '''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br /> <br /> Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Margus &amp; Tõnis==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo (projektijuht)<br /> *Tõnis Luik<br /> <br /> '''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Võistkond mrFred==<br /> Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Rait Saar (projektijuht)<br /> *Vivian Uibo<br /> *Martin Vahramäe<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> <br /> '''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br /> <br /> Analüüs: [[mrFred]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Duo==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Ranek Runthal (projektijuht)<br /> *Kaia Pikaru<br /> <br /> '''Teema: Kodulaenutus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Diletandid==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> '''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br /> <br /> ==Meeskond .BUG==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mattiko Kabanen(projektijuht)<br /> *Harles Luts<br /> *Rain Adamson<br /> *Teele Sepman<br /> <br /> <br /> '''Teema: Inimressursside planeerija'''<br /> <br /> [http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG &quot;Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)&quot;]<br /> <br /> [http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com &quot;.BUG-i logiraamat&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond Raamatukoid==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''Teema: Kodune raamatukogu'''<br /> <br /> Analüüs: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Number Kaheksa==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Number Kaheksa]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kaur Tammik (projektijuht)<br /> * Karit Michalski<br /> <br /> '''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond Number Kaheksa]]</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=68811 2013-11-24T21:42:30Z

<p>Ktammik: /* Meeskond Kaheksa */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''23.11.2013''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''23.11.2013''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''14.12.2013'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''05.01.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2013 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2013=<br /> <br /> ==Meeskond Team Project Estonia==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ott Kingisepp (projektijuht)<br /> *Silja Saar (idee autor)<br /> *Marianne Trubetskoi (wiki)<br /> <br /> '''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br /> <br /> Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Margus &amp; Tõnis==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo (projektijuht)<br /> *Tõnis Luik<br /> <br /> '''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Võistkond mrFred==<br /> Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Rait Saar (projektijuht)<br /> *Vivian Uibo<br /> *Martin Vahramäe<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> <br /> '''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br /> <br /> Analüüs: [[mrFred]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Duo==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Ranek Runthal (projektijuht)<br /> *Kaia Pikaru<br /> <br /> '''Teema: Kodulaenutus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Diletandid==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> '''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br /> <br /> ==Meeskond .BUG==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mattiko Kabanen(projektijuht)<br /> *Harles Luts<br /> *Rain Adamson<br /> *Teele Sepman<br /> <br /> <br /> '''Teema: Inimressursside planeerija'''<br /> <br /> [http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG &quot;Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)&quot;]<br /> <br /> [http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com &quot;.BUG-i logiraamat&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond Raamatukoid==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''Teema: Kodune raamatukogu'''<br /> <br /> Analüüs: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Number Kaheksa==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Kaheksa]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kaur Tammik (projektijuht)<br /> * Karit Michalski<br /> <br /> '''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond Kaheksa]]</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Kaheksa&diff=68810 2013-11-24T21:40:26Z

<p>Ktammik: Created page with &quot;Alustanud projekti idee üle arutlemist, sai meile üsna ruttu selgeks, et mõlema rühmaliikme soov on välja mõelda ja teha midagi sellist, mis leiaks hiljem meie enda poolt r…&quot;</p> <hr /> <div>Alustanud projekti idee üle arutlemist, sai meile üsna ruttu selgeks, et mõlema rühmaliikme soov on välja mõelda ja teha midagi sellist, mis leiaks hiljem meie enda poolt reaalset kasutust ning mille teostamine pakuks seetõttu ka suuremat huvi. Kuna meie sõpruskonnas leidub palju filmihuvilisi inimesi, me ise kaasaarvatud, kes tihti arutlevad selle üle, mida hiljuti on nähtud, mis valmistas pettumuse, mida soovitaks ka teistel kindlasti näha ja muud taolist, siis tulime mõttele luua rakenduse, mis võimaldab seda kõike ühes kohas kirja panna ja kõigile soovitud isikutele korraga kättesaadavaks teha. Seega on tegemist filmiarvustusrakendusega, mille eesmärgiks on lihtsustada meie sõpruskonnas vastavateemalise info vahetamist. <br /> <br /> Oma idee viime ellu WPF rakendusena, mille täpsem teostus vajab veel kindlasti omajagu läbimõtlemist, ning võimalik, et mõned siintoodud funktsionaalsustest saavad hiljem kaotatud/lisatud/ümber muudetud, kuid laiemas plaanis näeb meie loodav rakendust välja järgmine:<br /> <br /> Visuaalsest küljest vaadatuna on rakenduse peamisteks koostisosadeks loetelu filmidest ja loetelu kasutajatest. Olemas on ka otsing ning (teatud juhtudel) selle kaudu avanev uute filmide sisestusvorm. Filmide ja kasutajate loetelude kaudu avaneb juurdepääs iga filmi või kasutajaga seotud informatsioonile. <br /> <br /> Alustuseks on igal sõpruskonna liikmel võimalus luua endale kasutaja, valides selleks endale meelepärase kasutajanime (juba olemasolevat kasutajanime valida ei lasta) ning sisestades lisaks enda kohta veel mõned andmed – ees- ja perekonnanimi, meiliaadress, telefoninumber vms. <br /> Pärast seda ilmub vastav kasutaja kasutajate loetellu, millele on juurdepääs kõigil rakenduse kasutajatel ning kust avaneb ühtlasi võimalus näha iga kasutaja kohta tema kontaktandmeid ja muud infot. Täpsemalt plaanime iga kasutaja puhul lisaks kontaktandmetele kuvada ka loetelu filmidest, mida ta on arvustanud. Loetelu on kiirema ligipääsu nimel varustatud linkidega vastavatele filmidele/arvustustele. <br /> <br /> Olulisel kohal meie rakenduses on otsing, mida plaanime võimaldada filmi pealkirja järgi ning mis kannab kaht eesmärki. Esiteks võimaldab see, võrreldes filmide loeteluga, mugavamalt ja kiiremini sisestatud filme üles leida ning teiseks on otsing ühtlasi esimeseks sammuks filmi sisestamisel. Täpsemalt, kui kasutaja sisestab otsinguvormi filmi pealkirja, mis on juba andmebaasis olemas ehk siis mõne teise kasutaja poolt eelnevalt lisatud, avaneb vastava filmi kohta info ning arvustus(ed). Juba lisatud/arvustatud filmidele on võimalik jätta kommentaare. Seega saavad nii arvustuse kirjutaja kui ka teised kasutajad tahtmise korral filmi üle ka pikemalt arutleda, vastuargumente tuua jms. Kui aga seda filmi pole eelnevalt sisestatud, leiab kasutaja enda eest sisestusvormi, mis võimaldab antud filmi lisama hakata. Antud funktsionaalsus välistab sama filmi mitmekordse sisestamise. Selleks, et filmi sisestaja teiste poolt lisatud kommentaare ka õigeaegselt märkaks, oleme ühe lisafunktsionaalsusena plaaninud uutest kommentaaridest teavitamise e-kirja teel. <br /> <br /> Sisestamise tingimuseks, nagu ka eeldada võib, on arvustuse lisamine vastavale filmile. Filmide lisamist ilma arvustuseta ei võimaldata. Samuti on kohustuslik aastaarvu ja žanri lisamine. Lisaks informatiivsele küljele, tuleb esimene neist kasuks näiteks samanimeliste pealkirjadega filmide puhul, teist võib vaja minna juhul, kui otsustame filme kuvada ka žanrite kaupa. Et vastavad tingimused oleksid rahuldatud, kavandame sisestusvormi nii, et salvestamiseks peavad täidetud olema nii kasutajanime, pealkirja, žanri, aasta kui ka arvustuse väljad. Lisaks teostame nimetatud väljade puhul ka erinevaid kontrolle. Näiteks, kasutajanime puhul kontrollitakse, et vastav kasutaja oleks loetelus olemas, žanri väljale saab väärtuse valida vaid etteantud väärtuste seast jms. <br /> <br /> Nagu eelnevalt juba mainitud sai, võimaldame me igale filmile/arvustusele lisada nii arvustaja enda kui teiste kasutajate poolt kommentaare. Selleks aga, et filmiarvustusrakendus ka reaalselt oma nime vääriks, üritame leida aega ka hindamissüsteemi sisseviimiseks. Sel juhul saaks igat filmi hinnata kümnepallisüsteemis. Hinnet filmile saaksid anda kõik rakenduse kasutajad, kuid arvustuse kirjutajale ehk filmi sisestajale oleks hindamine kohustuslik. Sellega tagaksime igale sisestatud filmile vähemalt ühe hinnangu olemasolu, mis võib vajalikuks osutuda juhul, kui soovime kuvada ka meie sõpruskonna arvates parimate filmide loetelu.<br /> <br /> Järgnevalt toome veelkord lühidalt välja, milliseid funktsionaalsusi plaanime kindlasti teostada ning millega tegeleme juhul, kui aeg ja motivatsioon seda lubavad. <br /> <br /> MUST HAVE:<br /> Uute kasutajate lisamine, uute filmide lisamine<br /> Kaks loetelu - esimene kõikidest meie rakenduse kasutajatest, teine kõigist kasutajate poolt sisestatud filmidest<br /> Otsing, mis võimaldab kiiret filmide leidmist ning paneb otsitud filmi mitteleidmise korral aluse selle lisamisele. <br /> Uute filmide lisamine sisestusvormi kaudu<br /> Filmidele/arvustustele kommentaaride lisamise võimalus<br /> <br /> NICE TO HAVE:<br /> Võimalus lisada igale filmile pilt<br /> Filmide loetelu kuvamine kategooriate järgi <br /> Hinnete andmine filmidele<br /> Kasutajale e-kirja teel teavituse saatmine juhul, kui tema kirjutatud arvustust on kommenteeritud<br /> <br /> Kuna vastav projekt on oma teostuselt alles täiesti algusjärgus, on hetkel keeruline prognoosida, mis antud rakenduse juures kõige problemaatiliseks võib kujuneda. Ka täpne tööjaotus rühmaliikmete vahel pole veel kindlalt paigas, küll aga plaanime mõlemad tegeleda nii rakenduse edasise ja täpsema kavandamisega, dokumenteerimisega kui ka koodi kirjutamisega.</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=68808 2013-11-24T21:36:26Z

<p>Ktammik: /* Meeskond Kaheksa */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''23.11.2013''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''23.11.2013''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''14.12.2013'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''05.01.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2013 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2013=<br /> <br /> ==Meeskond Team Project Estonia==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ott Kingisepp (projektijuht)<br /> *Silja Saar (idee autor)<br /> *Marianne Trubetskoi (wiki)<br /> <br /> '''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br /> <br /> Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Margus &amp; Tõnis==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo (projektijuht)<br /> *Tõnis Luik<br /> <br /> '''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Võistkond mrFred==<br /> Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Rait Saar (projektijuht)<br /> *Vivian Uibo<br /> *Martin Vahramäe<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> <br /> '''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br /> <br /> Analüüs: [[mrFred]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Duo==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Ranek Runthal (projektijuht)<br /> *Kaia Pikaru<br /> <br /> '''Teema: Kodulaenutus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Diletandid==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> '''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br /> <br /> ==Meeskond .BUG==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mattiko Kabanen(projektijuht)<br /> *Harles Luts<br /> *Rain Adamson<br /> *Teele Sepman<br /> <br /> <br /> '''Teema: Inimressursside planeerija'''<br /> <br /> [http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG &quot;Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)&quot;]<br /> <br /> [http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com &quot;.BUG-i logiraamat&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond Raamatukoid==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''Teema: Kodune raamatukogu'''<br /> <br /> Analüüs: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Kaheksa==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Kaheksa]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kaur Tammik (projektijuht)<br /> * Karit Michalski<br /> <br /> '''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond Kaheksa]]</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ktammik&diff=57097 2012-11-16T14:55:19Z

<p>Ktammik: </p> <hr /> <div>Autor: Kaur Tammik, DK 13<br /> <br /> Esitusaeg: 16.11.2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> ----<br /> Minu IT alase uudise essee räägib kõrgetasemelisest, ülikiirest intenetist.<br /> <br /> Võimalikult kiire andmete vahendamine on alati olnud üks olulisemaid külgi inimeste omavahelises suhtlemises. Juba ammusest ajast on välja mõeldud süsteeme, kuidas anda edasi teateid ja informatsiooni nii kiiresti kui võimalik. Läbi ajaloo on kasutatud selleks näiteks tuletorne, põleva otsaga nooli, rajati suuremate teede äärde hobustele talle, kust said sõnumitoojad koheselt uue ja puhanud hobuse võtta, saadeti kirju rongiga, kasutati morsekoodi ja lõpuks ka internetti. Internet muutis maailma radikaalselt kuna võimaldas inimestel informatsiooni ja andmeid jagada üle maailma ainult sekunditega, kuid ka sellest on andmete hulga kasvamise järel jäänud väheks. Tihtipeale juhtub, et kellelgi on mingeid andmeid kusagilt vaja kätte saada ja peab siis arvestama sellega, et olenevalt kogusest võib nende kättesaamiseks kuluda isegi päevi. Seetõttu on interneti algusest saadik püüeldud aina kiirema ühenduse poole, et vähendada ootamisele kuluvat aega. Praeguseks on internet juba küll nii kiire, et tavakasutajad saavad omavahel videkõnesid teha ja läbi interneti telekat vaadata jne, kuid nüüd minnakse asjaga veel kaugemale ja on mõeldud välja süsteem, läbi mille saab tohutuid koguseid andmeid vahendada kiiremini kui kunagi varem. Antud süsteem toimib praegugi kasutusel olevate valguskaablitega aga töötab kuni kaks tuhat korda kiiremini ja süsteemi kasutamise maksumus jääks samaks. Sellise ühendusega jääks tavakasutaja minimaalne ühenduskiirus 1Gb sekundis, mis muudaks võimalikuks palju uusi ja huvitavaid teenuseid ja süsteeme. Üks selline huvitav uus võimalus oleks laialdaselt kasutusele võtta „operatsiooni süsteem pilves“. See töötaks siis nii, et iga inimese arvutis olevad andmed ja programmid oleksid puhtalt kusagil serverites, kuhu see inimene saaks sisse logida ükskõik kuskohast, ükskõik millisest arvutist. Kuigi sarnane süsteem on juba välja mõeldud, siis sellise ühenduse puhul saaks asja veelgi mugavamaks teha. Kui andmevahetuskiirus on piisavalt suur saaks kogu arvuti osa jättagi ainult serveritesse ja tavakasutajatele jääks ainult ekraan, klaviatuur ja hiir. Sellisel juhul oleks näiteks võimalik inimesel oma isikliku kaardiga ükskõik millisesse „ekraani“ sisse logida ja sealt koheselt oma arvutiga ühenduses olla. Seda kui kiire on arvuti ja kui palju on seal mälumahtu saaks reguleerida näiteks sellega, et iga inimene maksaks vastavalt oma vajadustele või võimalustele kas iga kindla perioodi tagant väikese summa või kasvõi suurema summa permanentsema lahenduse eest. Interneti kaabel jookseks siis otse „ekraani“ ja kõik programmid, videod, mängud ja muu jookseks serveris ja kuvatakse ekraanile full HD kvaliteedis, ilma mingisuguse „läägita“. Lisaks sellele muutuks „remote desktop“ palju mõnusamaks ja kiiremaks. Saaks näiteks sõbra juurde minnes tema arvutist enda arvutisse logida ja sealt vaadata filme, kuulata muusikat ja mänge mängida või oma sõpradele ja sugulastele, näiteks vanaemale, „streamida“ oma 1080p kaameraga reaalajas toimuvat videot jne. Samamoodi saaks kasutusele võtta juba suuremad ja võimsamad programmid ning videod, mis jooksevad otse veebibrauserist, ilma et kasutaks oluliselt mingeid kohapealseid ressursse. Praegugi on erinevad arvutimängu firmad võtnud kasutusele eraldi platvormid kuskohast saab mänge osta ja alla laadida, et neid siis oma arvutis mängida ja teistega, kes seda platvormi kasutavad ühenduses olla. Sellisele platvormile saaks teha võimalikuks mängude otse serverist mängimine. Inimesel jääks siis üle ainult mängu eest üle interneti maksta ja hakata seda siis koheselt mängima, ilma et peaks midagi alla laadima või installima. See tõmbaks kriipsu peale ka ühele eriti olulisele probleemile arvutimängude maailmas, milleks on küsimus „Kas see mäng jookseb minu arvutil?“ ja „Kui head arvutit see mäng vajab, et joosta maksimaalse graafikaga?“. Kogu protsessori, RAM´i ja videograafika töö teeks ära mängufirma serverid ja kasutajale „streamitaks“ üle interneti lihtsalt video koos heliga, mille nautimiseks läheks kasutajal vaja ainult suhteliselt vähest riistvara. Kuna arvutimängud ja nendega seostuvad võistlused koguvad järjest rohkem poolehoidjaid ja tähelepanu, siis annaks selline netiühendus võimaluse suurtel vaba aja üritustel või võistlustel kõigil osalejatel ainult kaasa võtta oma „ekraanid“ ja klaviatuurid, hiired ning läbi kaablite kõikidele vajaminevatele mängudele juurde pääseda puhtalt üle interneti, ilma et peaks muretsema selle pärast, et kellelgi võibolla pole ühte või teist mängu. Veel üks atraktiivne mõte on võimaldada kõigile inimestele kõrgekvaliteetse resolutsiooniga telekanalid ja videolaenutus, ilma et peaks selle eest suuri summasid maksma. Kvaliteet, mida saaks sellise ühenduse puhul kasutada oleks võrdne praegu blu-ray pealt nähtava kvaliteediga ja jääks veel kiirust ülegi. Seega saaks siis iga inimene vastavalt oma telekale või soovile vaadata telekanaleid või filme üle interneti iga kell igalpool täpselt nii ilusa pildiga kui tahab. Selle uudse süsteemi maksimaalne kiirus laseks vaadata isegi kuni kümme 1080p filmi samaaegselt, mis kõik jooksevad erinevatesse telekatesse samaaegselt ainult ühest ühendusest, kuna 1080p50 andmeedastuskiirus on 2.08 Gb sekundis ja selle süsteemi maksimum kiirus tuleks kuni 20 Gb sekundis. Samalaadselt saaks kasutusele võtta näiteks projektorid, mis näitavad seinale pilti näiteks kellegi teise toast HD veebikaamerast jättes videoedastuskvaliteedi nii kõrgele, et jääks mulje nagu läheks seinast tuba edasi või näiteks tuleks peale seina visuaalselt veebiedastus mõnest ilusast looduspaigast või misiganes kellelegi meeldib. Sellise kvaliteedi ja kiiruse juures annaks selliseid süsteeme välja mõelda ja kasutusele võtta põhimõtteliselt igas korteris, majas, kontoris jne. <br /> Suures enamuses olekski kogu see süsteem just kasulik tavakasutajatele, kellede elusid teeks see kindlasti palju mugavamaks ja seda ilma, et peaks maksma juurde suuri summasid. Kui see süsteem nüüd lähiajal kasutusele võetakse, siis ma usun, et see leiaks kindlasti väga palju toetajaid ja leviks väga kiiresti üle kogu maailma ning isegi mina isiklikult oleks nõus mingisuguse ratsionaalse summa ulatuses toetama andmeside firmade üleminekut sellele uuele süsteemile, sest see tasuks ennast mitmekordselt ära nii ajaliselt kui ka tulevikus tõenäoliselt kasutusele tulevate uute lahenduste näol ja ma olen kindel, et seda näevad ka paljud teised. Kui see lõpuks juhtub, siis hakatakse ka päris kindlasti kõike seda kiirust ära kasutama ja andmevahetuskiiruse standardid muutuks peaaegu üleöö tohutul määral kõrgemaks. <br /> <br /> Viited:<br /> [http://phys.org/news/2012-11-future-demand-high-quality-high-capacity-internet.html]<br /> [http://ocean.bangor.ac.uk/description.php.en?catid=&amp;subid=9970]<br /> [http://phys.org/news/2012-03-cloud-based-desktop-streaming-pc.html#nRlv]<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/1080p#Internet_content]<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Edasi peaks uurima, millal toimub järeleksam. Seda saab uurida, kas ÕIS´ist, või küsida õppejõu käest. Seejärel on tarvis ennast registreerida korduseksamile, mis maksab REV kohal 14,2 euri ja sinna saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumise kuupäeva ÕIS´is. RE kohal ei maksa kordussooritus midagi. Muidugi ei tee ka paha õppejõuga kogu asi enne läbi arutada.<br /> <br /> '''Küsimus 5''' Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus''' <br /> Teisel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele nii tervislikel põhjustel kuni 2 aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni 1 aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni või muudel põhjustel kuni 1 aastaks. Kõikidel juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel välja arvatud viimasel puhul ehk muudel põhjustel puhkusele minnes, mille puhul tuleb avaldus esitada semestri punase joone päevaks. akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb õliõpilasel esitama avalduse hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Puhkuse ajal saab aineid deklareerida ainult neil, kes on võtnud akadeemilise puhkuse lapse hooldamiseks ja saavad seda teha kui esitavad kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Arvestusi ja eksameid saab akadeemilise puhkuse ajal teha, kuid kõik muud õppeteenuse kohustused on IT Kolledži poolt puhkuse ajaks peatatud.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ktammik&diff=57096 2012-11-16T14:53:27Z

<p>Ktammik: </p> <hr /> <div>Autor: Kaur Tammik<br /> <br /> Esitusaeg: 16.11.2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> ----<br /> Minu IT alase uudise essee räägib kõrgetasemelisest, ülikiirest intenetist.<br /> <br /> Võimalikult kiire andmete vahendamine on alati olnud üks olulisemaid külgi inimeste omavahelises suhtlemises. Juba ammusest ajast on välja mõeldud süsteeme, kuidas anda edasi teateid ja informatsiooni nii kiiresti kui võimalik. Läbi ajaloo on kasutatud selleks näiteks tuletorne, põleva otsaga nooli, rajati suuremate teede äärde hobustele talle, kust said sõnumitoojad koheselt uue ja puhanud hobuse võtta, saadeti kirju rongiga, kasutati morsekoodi ja lõpuks ka internetti. Internet muutis maailma radikaalselt kuna võimaldas inimestel informatsiooni ja andmeid jagada üle maailma ainult sekunditega, kuid ka sellest on andmete hulga kasvamise järel jäänud väheks. Tihtipeale juhtub, et kellelgi on mingeid andmeid kusagilt vaja kätte saada ja peab siis arvestama sellega, et olenevalt kogusest võib nende kättesaamiseks kuluda isegi päevi. Seetõttu on interneti algusest saadik püüeldud aina kiirema ühenduse poole, et vähendada ootamisele kuluvat aega. Praeguseks on internet juba küll nii kiire, et tavakasutajad saavad omavahel videkõnesid teha ja läbi interneti telekat vaadata jne, kuid nüüd minnakse asjaga veel kaugemale ja on mõeldud välja süsteem, läbi mille saab tohutuid koguseid andmeid vahendada kiiremini kui kunagi varem. Antud süsteem toimib praegugi kasutusel olevate valguskaablitega aga töötab kuni kaks tuhat korda kiiremini ja süsteemi kasutamise maksumus jääks samaks. Sellise ühendusega jääks tavakasutaja minimaalne ühenduskiirus 1Gb sekundis, mis muudaks võimalikuks palju uusi ja huvitavaid teenuseid ja süsteeme. Üks selline huvitav uus võimalus oleks laialdaselt kasutusele võtta „operatsiooni süsteem pilves“. See töötaks siis nii, et iga inimese arvutis olevad andmed ja programmid oleksid puhtalt kusagil serverites, kuhu see inimene saaks sisse logida ükskõik kuskohast, ükskõik millisest arvutist. Kuigi sarnane süsteem on juba välja mõeldud, siis sellise ühenduse puhul saaks asja veelgi mugavamaks teha. Kui andmevahetuskiirus on piisavalt suur saaks kogu arvuti osa jättagi ainult serveritesse ja tavakasutajatele jääks ainult ekraan, klaviatuur ja hiir. Sellisel juhul oleks näiteks võimalik inimesel oma isikliku kaardiga ükskõik millisesse „ekraani“ sisse logida ja sealt koheselt oma arvutiga ühenduses olla. Seda kui kiire on arvuti ja kui palju on seal mälumahtu saaks reguleerida näiteks sellega, et iga inimene maksaks vastavalt oma vajadustele või võimalustele kas iga kindla perioodi tagant väikese summa või kasvõi suurema summa permanentsema lahenduse eest. Interneti kaabel jookseks siis otse „ekraani“ ja kõik programmid, videod, mängud ja muu jookseks serveris ja kuvatakse ekraanile full HD kvaliteedis, ilma mingisuguse „läägita“. Lisaks sellele muutuks „remote desktop“ palju mõnusamaks ja kiiremaks. Saaks näiteks sõbra juurde minnes tema arvutist enda arvutisse logida ja sealt vaadata filme, kuulata muusikat ja mänge mängida või oma sõpradele ja sugulastele, näiteks vanaemale, „streamida“ oma 1080p kaameraga reaalajas toimuvat videot jne. Samamoodi saaks kasutusele võtta juba suuremad ja võimsamad programmid ning videod, mis jooksevad otse veebibrauserist, ilma et kasutaks oluliselt mingeid kohapealseid ressursse. Praegugi on erinevad arvutimängu firmad võtnud kasutusele eraldi platvormid kuskohast saab mänge osta ja alla laadida, et neid siis oma arvutis mängida ja teistega, kes seda platvormi kasutavad ühenduses olla. Sellisele platvormile saaks teha võimalikuks mängude otse serverist mängimine. Inimesel jääks siis üle ainult mängu eest üle interneti maksta ja hakata seda siis koheselt mängima, ilma et peaks midagi alla laadima või installima. See tõmbaks kriipsu peale ka ühele eriti olulisele probleemile arvutimängude maailmas, milleks on küsimus „Kas see mäng jookseb minu arvutil?“ ja „Kui head arvutit see mäng vajab, et joosta maksimaalse graafikaga?“. Kogu protsessori, RAM´i ja videograafika töö teeks ära mängufirma serverid ja kasutajale „streamitaks“ üle interneti lihtsalt video koos heliga, mille nautimiseks läheks kasutajal vaja ainult suhteliselt vähest riistvara. Kuna arvutimängud ja nendega seostuvad võistlused koguvad järjest rohkem poolehoidjaid ja tähelepanu, siis annaks selline netiühendus võimaluse suurtel vaba aja üritustel või võistlustel kõigil osalejatel ainult kaasa võtta oma „ekraanid“ ja klaviatuurid, hiired ning läbi kaablite kõikidele vajaminevatele mängudele juurde pääseda puhtalt üle interneti, ilma et peaks muretsema selle pärast, et kellelgi võibolla pole ühte või teist mängu. Veel üks atraktiivne mõte on võimaldada kõigile inimestele kõrgekvaliteetse resolutsiooniga telekanalid ja videolaenutus, ilma et peaks selle eest suuri summasid maksma. Kvaliteet, mida saaks sellise ühenduse puhul kasutada oleks võrdne praegu blu-ray pealt nähtava kvaliteediga ja jääks veel kiirust ülegi. Seega saaks siis iga inimene vastavalt oma telekale või soovile vaadata telekanaleid või filme üle interneti iga kell igalpool täpselt nii ilusa pildiga kui tahab. Selle uudse süsteemi maksimaalne kiirus laseks vaadata isegi kuni kümme 1080p filmi samaaegselt, mis kõik jooksevad erinevatesse telekatesse samaaegselt ainult ühest ühendusest, kuna 1080p50 andmeedastuskiirus on 2.08 Gb sekundis ja selle süsteemi maksimum kiirus tuleks kuni 20 Gb sekundis. Samalaadselt saaks kasutusele võtta näiteks projektorid, mis näitavad seinale pilti näiteks kellegi teise toast HD veebikaamerast jättes videoedastuskvaliteedi nii kõrgele, et jääks mulje nagu läheks seinast tuba edasi või näiteks tuleks peale seina visuaalselt veebiedastus mõnest ilusast looduspaigast või misiganes kellelegi meeldib. Sellise kvaliteedi ja kiiruse juures annaks selliseid süsteeme välja mõelda ja kasutusele võtta põhimõtteliselt igas korteris, majas, kontoris jne. <br /> Suures enamuses olekski kogu see süsteem just kasulik tavakasutajatele, kellede elusid teeks see kindlasti palju mugavamaks ja seda ilma, et peaks maksma juurde suuri summasid. Kui see süsteem nüüd lähiajal kasutusele võetakse, siis ma usun, et see leiaks kindlasti väga palju toetajaid ja leviks väga kiiresti üle kogu maailma ning isegi mina isiklikult oleks nõus mingisuguse ratsionaalse summa ulatuses toetama andmeside firmade üleminekut sellele uuele süsteemile, sest see tasuks ennast mitmekordselt ära nii ajaliselt kui ka tulevikus tõenäoliselt kasutusele tulevate uute lahenduste näol ja ma olen kindel, et seda näevad ka paljud teised. Kui see lõpuks juhtub, siis hakatakse ka päris kindlasti kõike seda kiirust ära kasutama ja andmevahetuskiiruse standardid muutuks peaaegu üleöö tohutul määral kõrgemaks. <br /> <br /> Viited:<br /> [http://phys.org/news/2012-11-future-demand-high-quality-high-capacity-internet.html]<br /> [http://ocean.bangor.ac.uk/description.php.en?catid=&amp;subid=9970]<br /> [http://phys.org/news/2012-03-cloud-based-desktop-streaming-pc.html#nRlv]<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/1080p#Internet_content]<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Edasi peaks uurima, millal toimub järeleksam. Seda saab uurida, kas ÕIS´ist, või küsida õppejõu käest. Seejärel on tarvis ennast registreerida korduseksamile, mis maksab REV kohal 14,2 euri ja sinna saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumise kuupäeva ÕIS´is. RE kohal ei maksa kordussooritus midagi. Muidugi ei tee ka paha õppejõuga kogu asi enne läbi arutada.<br /> <br /> '''Küsimus 5''' Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus''' <br /> Teisel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele nii tervislikel põhjustel kuni 2 aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni 1 aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni või muudel põhjustel kuni 1 aastaks. Kõikidel juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel välja arvatud viimasel puhul ehk muudel põhjustel puhkusele minnes, mille puhul tuleb avaldus esitada semestri punase joone päevaks. akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb õliõpilasel esitama avalduse hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Puhkuse ajal saab aineid deklareerida ainult neil, kes on võtnud akadeemilise puhkuse lapse hooldamiseks ja saavad seda teha kui esitavad kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Arvestusi ja eksameid saab akadeemilise puhkuse ajal teha, kuid kõik muud õppeteenuse kohustused on IT Kolledži poolt puhkuse ajaks peatatud.<br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Ktammik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ktammik&diff=57095 2012-11-16T14:50:00Z

<p>Ktammik: Created page with &#039;Autor: Kaur Tammik Esitusaeg: 16.11.2012 == Essee == ---- Minu IT alase uudise essee räägib kõrgetasemelisest, ülikiirest intenetist. Võimalikult kiire andmete vahendami…&#039;</p> <hr /> <div>Autor: Kaur Tammik<br /> <br /> Esitusaeg: 16.11.2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> ----<br /> Minu IT alase uudise essee räägib kõrgetasemelisest, ülikiirest intenetist.<br /> <br /> Võimalikult kiire andmete vahendamine on alati olnud üks olulisemaid külgi inimeste omavahelises suhtlemises. Juba ammusest ajast on välja mõeldud süsteeme, kuidas anda edasi teateid ja informatsiooni nii kiiresti kui võimalik. Läbi ajaloo on kasutatud selleks näiteks tuletorne, põleva otsaga nooli, rajati suuremate teede äärde hobustele talle, kust said sõnumitoojad koheselt uue ja puhanud hobuse võtta, saadeti kirju rongiga, kasutati morsekoodi ja lõpuks ka internetti. Internet muutis maailma radikaalselt kuna võimaldas inimestel informatsiooni ja andmeid jagada üle maailma ainult sekunditega, kuid ka sellest on andmete hulga kasvamise järel jäänud väheks. Tihtipeale juhtub, et kellelgi on mingeid andmeid kusagilt vaja kätte saada ja peab siis arvestama sellega, et olenevalt kogusest võib nende kättesaamiseks kuluda isegi päevi. Seetõttu on interneti algusest saadik püüeldud aina kiirema ühenduse poole, et vähendada ootamisele kuluvat aega. Praeguseks on internet juba küll nii kiire, et tavakasutajad saavad omavahel videkõnesid teha ja läbi interneti telekat vaadata jne, kuid nüüd minnakse asjaga veel kaugemale ja on mõeldud välja süsteem, läbi mille saab tohutuid koguseid andmeid vahendada kiiremini kui kunagi varem. Antud süsteem toimib praegugi kasutusel olevate valguskaablitega aga töötab kuni kaks tuhat korda kiiremini ja süsteemi kasutamise maksumus jääks samaks. Sellise ühendusega jääks tavakasutaja minimaalne ühenduskiirus 1Gb sekundis, mis muudaks võimalikuks palju uusi ja huvitavaid teenuseid ja süsteeme. Üks selline huvitav uus võimalus oleks laialdaselt kasutusele võtta „operatsiooni süsteem pilves“. See töötaks siis nii, et iga inimese arvutis olevad andmed ja programmid oleksid puhtalt kusagil serverites, kuhu see inimene saaks sisse logida ükskõik kuskohast, ükskõik millisest arvutist. Kuigi sarnane süsteem on juba välja mõeldud, siis sellise ühenduse puhul saaks asja veelgi mugavamaks teha. Kui andmevahetuskiirus on piisavalt suur saaks kogu arvuti osa jättagi ainult serveritesse ja tavakasutajatele jääks ainult ekraan, klaviatuur ja hiir. Sellisel juhul oleks näiteks võimalik inimesel oma isikliku kaardiga ükskõik millisesse „ekraani“ sisse logida ja sealt koheselt oma arvutiga ühenduses olla. Seda kui kiire on arvuti ja kui palju on seal mälumahtu saaks reguleerida näiteks sellega, et iga inimene maksaks vastavalt oma vajadustele või võimalustele kas iga kindla perioodi tagant väikese summa või kasvõi suurema summa permanentsema lahenduse eest. Interneti kaabel jookseks siis otse „ekraani“ ja kõik programmid, videod, mängud ja muu jookseks serveris ja kuvatakse ekraanile full HD kvaliteedis, ilma mingisuguse „läägita“. Lisaks sellele muutuks „remote desktop“ palju mõnusamaks ja kiiremaks. Saaks näiteks sõbra juurde minnes tema arvutist enda arvutisse logida ja sealt vaadata filme, kuulata muusikat ja mänge mängida või oma sõpradele ja sugulastele, näiteks vanaemale, „streamida“ oma 1080p kaameraga reaalajas toimuvat videot jne. Samamoodi saaks kasutusele võtta juba suuremad ja võimsamad programmid ning videod, mis jooksevad otse veebibrauserist, ilma et kasutaks oluliselt mingeid kohapealseid ressursse. Praegugi on erinevad arvutimängu firmad võtnud kasutusele eraldi platvormid kuskohast saab mänge osta ja alla laadida, et neid siis oma arvutis mängida ja teistega, kes seda platvormi kasutavad ühenduses olla. Sellisele platvormile saaks teha võimalikuks mängude otse serverist mängimine. Inimesel jääks siis üle ainult mängu eest üle interneti maksta ja hakata seda siis koheselt mängima, ilma et peaks midagi alla laadima või installima. See tõmbaks kriipsu peale ka ühele eriti olulisele probleemile arvutimängude maailmas, milleks on küsimus „Kas see mäng jookseb minu arvutil?“ ja „Kui head arvutit see mäng vajab, et joosta maksimaalse graafikaga?“. Kogu protsessori, RAM´i ja videograafika töö teeks ära mängufirma serverid ja kasutajale „streamitaks“ üle interneti lihtsalt video koos heliga, mille nautimiseks läheks kasutajal vaja ainult suhteliselt vähest riistvara. Kuna arvutimängud ja nendega seostuvad võistlused koguvad järjest rohkem poolehoidjaid ja tähelepanu, siis annaks selline netiühendus võimaluse suurtel vaba aja üritustel või võistlustel kõigil osalejatel ainult kaasa võtta oma „ekraanid“ ja klaviatuurid, hiired ning läbi kaablite kõikidele vajaminevatele mängudele juurde pääseda puhtalt üle interneti, ilma et peaks muretsema selle pärast, et kellelgi võibolla pole ühte või teist mängu. Veel üks atraktiivne mõte on võimaldada kõigile inimestele kõrgekvaliteetse resolutsiooniga telekanalid ja videolaenutus, ilma et peaks selle eest suuri summasid maksma. Kvaliteet, mida saaks sellise ühenduse puhul kasutada oleks võrdne praegu blu-ray pealt nähtava kvaliteediga ja jääks veel kiirust ülegi. Seega saaks siis iga inimene vastavalt oma telekale või soovile vaadata telekanaleid või filme üle interneti iga kell igalpool täpselt nii ilusa pildiga kui tahab. Selle uudse süsteemi maksimaalne kiirus laseks vaadata isegi kuni kümme 1080p filmi samaaegselt, mis kõik jooksevad erinevatesse telekatesse samaaegselt ainult ühest ühendusest, kuna 1080p50 andmeedastuskiirus on 2.08 Gb sekundis ja selle süsteemi maksimum kiirus tuleks kuni 20 Gb sekundis. Samalaadselt saaks kasutusele võtta näiteks projektorid, mis näitavad seinale pilti näiteks kellegi teise toast HD veebikaamerast jättes videoedastuskvaliteedi nii kõrgele, et jääks mulje nagu läheks seinast tuba edasi või näiteks tuleks peale seina visuaalselt veebiedastus mõnest ilusast looduspaigast või misiganes kellelegi meeldib. Sellise kvaliteedi ja kiiruse juures annaks selliseid süsteeme välja mõelda ja kasutusele võtta põhimõtteliselt igas korteris, majas, kontoris jne. <br /> Suures enamuses olekski kogu see süsteem just kasulik tavakasutajatele, kellede elusid teeks see kindlasti palju mugavamaks ja seda ilma, et peaks maksma juurde suuri summasid. Kui see süsteem nüüd lähiajal kasutusele võetakse, siis ma usun, et see leiaks kindlasti väga palju toetajaid ja leviks väga kiiresti üle kogu maailma ning isegi mina isiklikult oleks nõus mingisuguse ratsionaalse summa ulatuses toetama andmeside firmade üleminekut sellele uuele süsteemile, sest see tasuks ennast mitmekordselt ära nii ajaliselt kui ka tulevikus tõenäoliselt kasutusele tulevate uute lahenduste näol ja ma olen kindel, et seda näevad ka paljud teised. Kui see lõpuks juhtub, siis hakatakse ka päris kindlasti kõike seda kiirust ära kasutama ja andmevahetuskiiruse standardid muutuks peaaegu üleöö tohutul määral kõrgemaks. <br /> <br /> Viited:<br /> [http://phys.org/news/2012-11-future-demand-high-quality-high-capacity-internet.html]<br /> [http://ocean.bangor.ac.uk/description.php.en?catid=&amp;subid=9970]<br /> [http://phys.org/news/2012-03-cloud-based-desktop-streaming-pc.html#nRlv]<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/1080p#Internet_content]<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Edasi peaks uurima, millal toimub järeleksam. Seda saab uurida, kas ÕIS´ist, või küsida õppejõu käest. Seejärel on tarvis ennast registreerida korduseksamile, mis maksab REV kohal 14,2 euri ja sinna saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumise kuupäeva ÕIS´is. RE kohal ei maksa kordussooritus midagi. Muidugi ei tee ka paha õppejõuga kogu asi enne läbi arutada.<br /> <br /> '''Küsimus 5''' Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus''' <br /> Teisel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele nii tervislikel põhjustel kuni 2 aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni 1 aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni või muudel põhjustel kuni 1 aastaks. Kõikidel juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel välja arvatud viimasel puhul ehk muudel põhjustel puhkusele minnes, mille puhul tuleb avaldus esitada semestri punase joone päevaks. akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb õliõpilasel esitama avalduse hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Puhkuse ajal saab aineid deklareerida ainult neil, kes on võtnud akadeemilise puhkuse lapse hooldamiseks ja saavad seda teha kui esitavad kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Arvestusi ja eksameid saab akadeemilise puhkuse ajal teha, kuid kõik muud õppeteenuse kohustused on IT Kolledži poolt puhkuse ajaks peatatud.</div>

Ktammik