ICO wiki - User contributions [en]

Last, lastb

2018-04-17T17:01:44Z

Kteinman:

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=
<pre>
last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]
</pre>

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Autor=
kteinman

Rühm AK21

=Allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

User:Kteinman

2018-04-17T17:01:29Z

Kteinman:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: kteinman

Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas loengus Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Viited=

LUKS

2018-04-15T19:17:19Z

Kteinman:

=Sissejuhatus=

Andmete krüpteerimist on võimalik teostada kahel viisil: <ref>[https://www.cyberciti.biz/hardware/howto-linux-hard-disk-encryption-with-luks-cryptsetup-command/ How To: Linux Hard Disk Encryption With LUKS ]</ref>
*failisüsteemi tasemel
*plokkseadme tasemel
Antud artiklis vaatleme plokkseadme tasemel krüpteerimist kasutades LUKS’i (Linux Unified Key Setup).

=Sisu=

Paigaldame haldustarkvara cryptsetup
<pre>sudo apt install cryptsetup</pre>

Cryptsetupi puhul kasutatavad olulisemad võtmed:
<pre>
--cypher – määrab, millist krüptograafilist šiffrit kasutatakse. Vaikimisi on kasutusel aes-xts-plain64
--key-size – määrab võtmepikkuse. Vaikimisi on see 256.
--hash – Määrab räsialgoritmi. Vaikimisi sha256.
--use-random/--use-urandom – Määrab, millist juhuarvu generaatorit kasutatakse. Vaikimisi kasutatakse --use-random
</pre>

==Krüpteerimine==

PS! Järgnev samm kustutab partitsioonilt kõik andmed!

Ilma lisavõtmeteta partitsiooni krüpteerimine
<pre>sudo cryptsetup luksFormat /dev/sdb1</pre>

Konkreetsema tulemuse saamiseks kasutame võtmeid
<pre>sudo cryptsetup --key-size=512 --hash=sha256 luksFormat /dev/sdb1</pre>

Tulemuse kontrollimiseks
<pre>sudo cryptsetup luksDump /dev/sdb1</pre>

Krüpteeritud partitsiooni avamiseks
<pre>sudo cryptsetup luksOpen /dev/sdb1 krypt</pre>

Kontrollime, et krüpteeritud partitsioon on haagitud, kuid ei oma veel failisüsteemi
<pre>sudo lsblk -f /dev/mapper/krypt</pre>

Loome krüpteeritud partitsioonile failisüsteemi
<pre>sudo mkfs.ext4 /dev/mapper/krypt</pre>

==Haakimine==

Krüpteeritud partitsiooni haakimiseks:
<pre>sudo cryptsetup luksOpen /dev/sdb1 krypt</pre>
<pre>sudo mount /dev/mapper/krypt /mnt/ketas</pre>

Lahti haakimiseks:
<pre>sudo umount /mnt/ketas</pre>
<pre>sudo cryptsetup luksClose krypt</pre>

==Varundus==
Esineb olukordi, kus võib viga saada LUKSi päis, seetõttu on soovitav seda varundada.

Varundamiseks:
<pre>sudo cryptsetup luksHeaderBackup /dev/sdb1 -header-backup-file Luksheader.bin</pre>

Taastamiseks:
<pre> sudo cryptsetup luksHeaderRestore /dev/sdb1 -header-backup-file Luksheader.bin</pre>

=Autor=
Kuldar Teinmann

AK21

=Kasutatud materjalid=

[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

LUKS

2018-04-15T19:14:39Z

Kteinman:

LUKS

2018-02-20T18:40:49Z

Kteinman:

=Sissejuhatus=

Andmete krüpteerimist on võimalik teostada kahel viisil:
*failisüsteemi tasemel
*plokkseadme tasemel
Antud artiklis vaatleme plokkseadme tasemel krüpteerimist kasutades LUKS’i (Linux Unified Key Setup).

=Sisu=

Paigaldame haldustarkvara cryptsetup
<pre>sudo apt install cryptsetup</pre>

Cryptsetupi puhul kasutatavad olulisemad võtmed:
<pre>
--cypher – määrab, millist krüptograafilist šiffrit kasutatakse. Vaikimisi on kasutusel aes-xts-plain64
--key-size – määrab võtmepikkuse. Vaikimisi on see 256.
--hash – Määrab räsialgoritmi. Vaikimisi sha256.
--use-random/--use-urandom – Määrab, millist juhuarvu generaatorit kasutatakse. Vaikimisi kasutatakse --use-random
</pre>

==Krüpteerimine==

PS! Järgnev samm kustutab partitsioonilt kõik andmed!

Ilma lisavõtmeteta partitsiooni krüpteerimine
<pre>sudo cryptsetup luksFormat /dev/sdb1</pre>

Konkreetsema tulemuse saamiseks kasutame võtmeid
<pre>sudo cryptsetup --key-size=512 --hash=sha256 luksFormat /dev/sdb1</pre>

Tulemuse kontrollimiseks
<pre>sudo cryptsetup luksDump /dev/sdb1</pre>

Krüpteeritud partitsiooni avamiseks
<pre>sudo cryptsetup luksOpen /dev/sdb1 krypt</pre>

Kontrollime, et krüpteeritud partitsioon on haagitud, kuid ei oma veel failisüsteemi
<pre>sudo lsblk -f /dev/mapper/krypt</pre>

Loome krüpteeritud partitsioonile failisüsteemi
<pre>sudo mkfs.ext4 /dev/mapper/krypt</pre>

==Haakimine==

Krüpteeritud partitsiooni haakimiseks:
<pre>sudo cryptsetup luksOpen /dev/sdb1 krypt</pre>
<pre>sudo mount /dev/mapper/krypt /mnt/ketas</pre>

Lahti haakimiseks:
<pre>sudo umount /mnt/ketas</pre>
<pre>sudo cryptsetup luksClose krypt</pre>

==Varundus==
Esineb olukordi, kus võib viga saada LUKSi päis, seetõttu on soovitav seda varundada.

Varundamiseks:
<pre>sudo cryptsetup luksHeaderBackup /dev/sdb1 -header-backup-file Luksheader.bin</pre>

Taastamiseks:
<pre> sudo cryptsetup luksHeaderRestore /dev/sdb1 -header-backup-file Luksheader.bin</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud materjalid=

LUKS

2018-02-20T18:24:55Z

Kteinman: Created page with "=Sissejuhatus= =Sisu= =Kokkuvõte= =Kasutatud materjalid="

=Sissejuhatus=

=Sisu=

=Kokkuvõte=

=Kasutatud materjalid=

AST-artiklid

2018-02-17T18:06:21Z

Kteinman:

Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.

Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki>'''

''teema - nimi, grupp''

[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21

[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21

[[iLO, iDRAC]] - Rudolf Purge AK21

[[SSHFS]] - Annely Vattis AK21

[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21

[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21

Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.

[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

Last, lastb

2017-10-14T17:17:33Z

Kteinman: /* Süntaks */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=
<pre>
last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]
</pre>

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Autor=
Kuldar Teinmann

Rühm AK21

=Allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Last, lastb

2017-10-14T17:15:08Z

Kteinman:

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Autor=
Kuldar Teinmann

Rühm AK21

=Allikad=

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Last, lastb

2017-10-14T17:14:03Z

Kteinman:

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Autor=
Kuldar Teinmann

Rühm AK21

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:13:01Z

Kteinman:

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Autor=
Kuldar Teinmann
AK21

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:12:42Z

Kteinman:

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

=Autor=
Kuldar Teinmann
AK21

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:11:37Z

Kteinman: /* Näited */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi <ref>[http://www.basicconfig.com/linux/last.html last command examples]</ref>

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:10:53Z

Kteinman: /* Ülevaade */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:08:10Z

Kteinman: /* Ülevaade */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb lastb(1) - Linux man page]</ref>

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:07:29Z

Kteinman: /* Ülevaade */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist. <ref>[https://linux.die.net/man/1/lastb]</ref>

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T17:05:02Z

Kteinman: /* Kokkuvõte */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

last ja lastb käskude abil saame hea ülevaate, kes ja mis aegadel on serverisse sisse loginud.

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:50:05Z

Kteinman: /* lastlog */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Vaatame kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:49:42Z

Kteinman: /* lastlog */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

Saame vaadata kasutaja viimast logmist

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog -u kuldar
Username Port From Latest
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:48:05Z

Kteinman:

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=lastlog=

Käsu '''lastlog''' abil saame kuvada kõikide kasutajate viimased sisselogimised.

<pre>
kuldar@pluuto:~$ lastlog
Username Port From Latest
root tty1 Fri Oct 13 20:33:04 +0300 2017
daemon **Never logged in**
bin **Never logged in**
sys **Never logged in**
sync **Never logged in**
games **Never logged in**
man **Never logged in**
lp **Never logged in**
mail **Never logged in**
news **Never logged in**
uucp **Never logged in**
proxy **Never logged in**
www-data **Never logged in**
backup **Never logged in**
list **Never logged in**
irc **Never logged in**
gnats **Never logged in**
nobody **Never logged in**
systemd-timesync **Never logged in**
systemd-network **Never logged in**
systemd-resolve **Never logged in**
systemd-bus-proxy **Never logged in**
Debian-exim **Never logged in**
messagebus **Never logged in**
statd **Never logged in**
sshd **Never logged in**
kuldar pts/0 192.168.1.62 Sat Oct 14 19:39:48 +0300 2017
mart tty1 Fri Oct 13 20:32:57 +0300 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:46:15Z

Kteinman: /* Võtmed */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d kuvab remote süsteemi hostinime
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i nagu võti -d, kuid kuvab remote süsteemi IP aadressi
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:41:41Z

Kteinman: /* Näited */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

last käsk ilma võtmeteta

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 21:54 (00:02)
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)
</pre>

Vaatame konkreetse kasutaja logimisi

<pre>
kuldar@pluuto:~$ last kuldar
kuldar pts/0 192.168.1.62 Fri Oct 13 21:54 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:52 still logged in
kuldar tty1 Fri Oct 13 21:50 - down (00:01)
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 - down (00:50)
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame toimunud restartide aegasid
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last reboot
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:52 - 22:01 (00:09)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 21:48 - 21:52 (00:04)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 21:48 (01:54)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimisi ''tty4'' peal
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last 4
kuldar tty4 Fri Oct 13 21:10 - down (00:37)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

Vaatame logimise konkreetsel ajahetkel
<pre>
kuldar@pluuto:~$ last -t 20171013210000
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:57 gone - no logout
kuldar tty1 Fri Oct 13 20:54 - 20:57 (00:03)
root tty1 Fri Oct 13 20:33 - 20:54 (00:21)
mart tty1 Fri Oct 13 20:32 - 20:33 (00:00)
root tty1 Fri Oct 13 20:15 - 20:32 (00:17)
reboot system boot 3.16.0-4-amd64 Fri Oct 13 19:53 - 19:41 (23:47)

wtmp begins Fri Oct 13 19:53:44 2017
</pre>

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:34:27Z

Kteinman: /* Võtmed */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre>

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:34:17Z

Kteinman: /* Võtmed */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<code><pre>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-num kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</pre></code>

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:33:00Z

Kteinman: /* Võtmed */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=
<code>
-f file kirjeldab alternatiivse faili /var/log/wtmp asemel
-''num'' kuvatavate ridade arv
-n num kuvatavate ridade arv
-t YYYYMMDDHHMMSS kuvab määratud ajahetkel sees olnud kasutajad
-R hostname väli kuvatakse kõige all
-a hostname väli kuvatakse viimases tulbas
-d
-F kuvab täielikud sisse ja välja logimiste ajad
-i
-o loeb vana tüübi wtmp faili
-w kuvab täielikud kasutaja/domeeni nimed
-x kuvab süsteemi shutdown’id ja runleveli muutused
</code>

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:30:07Z

Kteinman: /* Süntaks */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]

lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]

=Võtmed=

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:21:08Z

Kteinman: /* Süntaks */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

<code>last [-R] [-num] [ -n num ] [-adFiowx] [ -f file ] [ -t YYYYMMDDHHMMSS ] [name...] [tty...]</code>

<code>lastb [-R] [-num] [ -n num ] [ -f file ] [-adFiowx] [name...] [tty...]</code>

=Võtmed=

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:20:06Z

Kteinman: /* Ülevaade */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili ''/var/log/wtmp'' loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili ''/var/log/btmp'' loomist.

=Süntaks=

=Võtmed=

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:19:40Z

Kteinman: /* Ülevaade */

=Ülevaade=

Last käsuga on võimalik vaadata, kes on hiljuti serverisse sisse loginud ning kui kaua sessioon kestnud on. Kuvatakse kasutajad, kes on süsteemi loginud peale faili /var/log/wtmp loomist.

Lastb näitab ebaõnnestunud logimiskatseid. Kuvatakse katsed, mis on tehtud peale faili /var/log/btmp loomist.

=Süntaks=

=Võtmed=

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:19:25Z

Kteinman:

=Ülevaade=

=Süntaks=

=Võtmed=

=Näited=

=Kokkuvõte=

=Allikad=

Last, lastb

2017-10-14T16:18:03Z

Kteinman: Created page with "=Ülevaade="

=Ülevaade=

Osadmin referaadi teemad

2017-10-13T17:54:11Z

Kteinman: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21
* [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-12T19:01:42Z

Kteinman: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-12T18:19:28Z

Kteinman: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21
* [[LTSP]], Kuldar Teinmann, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-12T18:06:38Z

Kteinman: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-12T18:04:23Z

Kteinman: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21
* [[Ln]], Kuldar Teinmann, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T19:02:06Z

Kteinman: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T19:00:34Z

Kteinman: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-07T19:00:21Z

Kteinman: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-13T17:00:07Z

Kteinman: /* 1.praktikum */

User:Kteinman

2016-10-15T18:21:53Z

Kteinman: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kuldar Teinmann

Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas loengus Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Viited=

User:Kteinman

2016-10-15T18:18:55Z

Kteinman: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kuldar Teinmann

Esitamise kuupäev: 15. november 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises loengus esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas loengus Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Viited=

User:Kteinman

2016-10-15T18:11:37Z

Kteinman: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kuldar Teinmann

Esitamise kuupäev: 15. november 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises seminaris esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas seminaris Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Viited=

User:Kteinman

2016-10-15T18:08:41Z

Kteinman: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kuldar Teinmann

Esitamise kuupäev: 15. november 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises seminaris esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas seminaris Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.

=Viited=

User:Kteinman

2016-10-15T18:04:16Z

Kteinman: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kuldar Teinmann

Esitamise kuupäev: 15. november 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises seminaris esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas seminaris Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400.

Esitatav arve on 400€.

=Viited=

User:Kteinman

2016-10-15T18:03:03Z

Kteinman:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Kuldar Teinmann

Esitamise kuupäev: 15. november 2016

==Essee==

Esimeses loengus anti ülevaade IT Kolledži eluolust, eeskirjadest ja reeglitest, õppekorraldusest ning paljust muust kooliga seotust, mis meid, alustavaid tudengeid ees ootab. Suur osa infost on saadaval ka kooli kodulehel, kuid loengus toodi neist just olulisemad punktid välja, millele tuleb tudengil kindlasti tähelepanu pöörata. Andres Septer tutvustas seda konkreetset ainet ning selle vajalikkust, lisades juurde ka häid soovitusi, mida kooliteel silmas pidada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Teises seminaris esines Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Andres Kütt, kes alustas endast rääkimisega. Olles ise sündinud teise Vabariigi algusaegadel ja kasvanud üles ajal, kus kodus arvuti omamine oli juba tavaline, siis Andrese lugu oli väga huvitav kuulata. Arvutitega kokkupuude oli neil ainult koolis ja sedagi piiratud mahus, sest selle aja arvutid olidki vähemate funktsioonidega. See tegi ühest küljest IT maailmaga tutvumise lihtsamaks, vajaminevad oskused piirdusid valdavalt riistvara ja/või programmeerimisoskusega, samas miinusena võib välja tuua vajaliku informatsiooni leidmise. Kui tänapäeval on kõik leitav otsingumootoreid kasutades, siis sel ajal jäid pinnale ainult kõvemad mehed, kes olid suutelised ise õppima ja vajalikke seoseid looma.
Enda koolitee õnnestumiste ja ebaõnnestumiste näitel suutis ta mulle edasi anda nii mõnegi hea soovituse. Näiteks selle, et keskendu ja kuula tunnis, siis on hiljem vähem iseõppimist ning eriti selle põhimõtte, et ebameeldiva või raske aine puhul tuleb leida enda jaoks aine mõte, siis on tunduvalt lihtsam ainet selgeks teha.
Ning lõpetuseks, töötades ka ise Eesti mõistes suures asutuses, pean igati nõustuma väitega, et bürokraatia eest vastutavad inimesed, kes ei tea tehnoloogiast midagi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref>

Testlio ettekanne oli väga informatiivne ja andis hea ülevaate startupi maailmast. Varasemalt olen lugenud erinevate ettevõtjate soovitusi ja kogemusi uute projektide loomisel ja nendes on läbivalt räägitud, et esimesed paar ettevõtet lähevad ja peavadki alustaval äriinimesel põhja minema. Kristeli ja Marko ettekandes kõlas see sama soovitus – tee ideed teoks ja ei tasu peale ebaõnnestumist loobuda, vaid tuleb teha sellest omad järeldused ja võtta seda kui head kogemust, millega järgmise startupi puhul arvestada. Seda näitas hästi ka nende enda teekond sinnani, kus nad praegu on. Ka nende seljataha jääb mitmeid ebaõnnestunud projekte ja halbasid otsuseid, kuid need kõik on andnud oma positiivse noodi Testlio eduloos. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Lembitu Lingi ettekandes ootasin natuke rohkem elulisi kogemusi ja soovitusi süsteemiadministraatorite maailma kohta. Mõned soovitused tal siiski olid ja omadest kogemusest kõige rohkem oskan nõustuda sellega, et süsteemiadministraatorid on nähtamatud. Kui kõik toimib, siis on admin laisk ja logeleb niisama päevad läbi, sest tal ju pole teha midagi, aga kui midagi katki läheb, siis on ta kõigis maailma probleemides süüdi. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Viiendas seminaris Andres Septeri ettekannet oli huvitav kuulata, sest minu senised töökohad on tulnud pakkumiste kaudu, CV portaalide kaudu ei ole ma pidanud veel tööd otsima. Samas loengu esimeses pooles mainitud ametikõrgenduste probleemi "sunnitud mobiilsus" osas ei saa ma päris nõustuda, vähemalt mitte enda tööandja juures, kelleks on üks Eesti riigiasutus. Uute ametikohtade täitmisel (ka juhtide kohad) otsitaksegi võimalusel keegi omadest, kes juba tunneb struktuuri ja teab inimesi. Arenduse teemadel kauge inimesena olen mõistet SCRUM seostanud alati millegagi MS System Centeri perekonnast, aga hea oli nüüd selle tegelik tähendus ka teada saada. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Kolšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest, tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref>

Jaan Priisalu rääkis loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema enda karjäär on olnud märkimisväärne ning ta on osalenud projektides, mis on tugevalt aidanud edendada Eestit IT maastikul. Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas on küberkaitsel väga suur roll. Nagu ka esineja mainis, siis tavapärasele sõjapidamisele on lisandunud ka kübersõda, mille puhul pahatihti ei ole riigipiirid olulised. Sellest tulenevalt on aina tähtsam ka koostöö naaber- ja partnerriikidega. Osaliselt tänu 2007 aastal pronksiööga seoses toimunud küberrünnakutele loodi Eestis NATO küberkaitsekeskus, mis tõi Eesti selles valdkonnas väga tugevalt kaardile. Koos välispartneritega korraldatakse erinevaid küberkaitsealaseid õppuseid, näiteks igaaastaselt toimuv Locked Shields, mida võib pidada väga edukaks koostööks erinevate riikide institutsioonide vahel ning kus osaleb ka Eesti Küberkaitseliit. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref>

Hedi Mardisoo tutvustas brändingut ja turundust. Need teemad muutuvad aina olulisemaks, sest uusi tegijaid IT maailmas tekib juurde igapäevaselt ning enda ettevõtet või startupi on vaja nende seast kuidagi esile tõsta. Brändi kvaliteeti ei näita, ega tee heaks ainult hea turundus, vaid ka inimesed seal taga. Lihtsa ja arusaadava näite tõi Hedi Starmanist, kus turundus võib olla küll väga hästi tehtud, ent ebakorrektne tehnik võib selle töö hetkega kliendi silmis ära nullida. Nagu juba varasemates loengutes tuli välja, et IT osakond peab olema suuteline suhtlema ettevõtte teiste üksustega, siis selle punkti tõi ka seekordne esineja välja. IT ja äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam on muutumas aina olulisemaks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS'i kaudu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 10]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref>

Maksimaalne puhkuse aeg on kolm aastat. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3]</ref>

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref>

Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5). <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele, punkt 13]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus'''

Andmed:

X=22 EAP

Y=24 EAP 100

Vajalik EAPde hulk aastas on 54 EAPd (27 EAPd semestris). Hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

Aasta lõpuks on kokku X+Y=22+24=46 EAPd. 54-46=8 EAPd. 8*50=400. Esitatav arve on 400€.

=Viited=

User:Kteinman

2016-10-09T17:33:53Z

Kteinman: Created page with "test"

test