ICO wiki - User contributions [en]

Vitamin C

2016-11-24T19:46:31Z

Ktomson: /* Workload */

Vitamin C

2016-11-24T19:45:51Z

Ktomson: /* Retsensioon - Bomory */

Vitamin C

2016-11-24T19:44:38Z

Ktomson: /* Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): */

Vitamin C

2016-11-24T19:42:23Z

Ktomson: /* Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-11-06T18:29:29Z

Ktomson: /* Meeskond: Bomory */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''20.11.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.

===Lõpptoode===
'''18.12.2016'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa
Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
TODO: Vitamin C tiim teeb

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Retsensioonid'''
NA

'''Lõpptoode'''
NA

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Aivar Romandi
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Sõnajalg===
Liikmed:
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
Meeskonna koduleht: [[Sõnajalg]]

Projekti TFS: https://sonajalg-itk.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe
Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu
Meeskonna koduleht: [[Brainery]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]

'''Retsensioonid''"
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com

===Meeskond: Paabel===
Liikmed:
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

Meeskonna koduleht: [[Paabel]]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp (20.11) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (18.12) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

TODO
===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger (projektijuht)
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes (TODO)

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Annely Aasalaid
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
TODO

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensenseeritav''':
[[Talk:OnTime]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
Liikmed:
*Tatjana Kruglova

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime

Projetki TFS: https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

Vitamin C

2016-11-02T06:23:30Z

Ktomson: /* 01.11..2016 */

Vitamin C

2016-11-02T06:23:20Z

Ktomson: /* 22.10.2016 */

Vitamin C

2016-11-02T06:22:01Z

Ktomson: /* 22.10.2016 */

== Meeskond ja rollid ==

*'''Marko Belzetski''' - Team Lead
*'''Rene Väli''' - Arendaja
*'''Kaia Tomson''' - Arendaja

== Idee ==

Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.

== Rakenduse sisu ==
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===
* Rakendus töötab klient-server suhtluse põhjal

* Klient (graafiline kasutajaliides)
** Peab looma ühenduse serveriga (TCP)
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria
** Kasutaja saab muuta kulu
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele

* Server (Daemon)
** Peab looma ühenduse kliendiga (TCP)
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel
** Peab klienti autentima
** Peab suhtlema andmebaasiga
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine
*** Kulude tagastamine päringu alusel
** Kõiki tegevusi logitakse

=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===
* Krüpteeritud suhtlus serveri ja kliendi vahel
* Kulude batch-importimine CSV failist
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus

=== Andmebaasiskeem ===
TODO

== Analüüs ==

[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]

== Workload ==

Rakenduse ekraanipiltide skitsid paberile

=== 07.10.2016 ===
* Projekti kickoff
* Pandi paika tööjaotus
* Loodi Wiki

=== 22.10.2016 ===
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated
* Loodi andmebaasi põhi
* Katsetati läbi TFSi kasutamine

=== 01.11..2016 ===
* Valmis analüüs:

Vitamiin C# projekti analüüs
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vitamin_C

Marko Belzetski
Rene Väli
Kaia Tomson

Meie rühmatöö eesmärgiks on luua kuluhalduseks mõeldud klient-server-süsteem. Projekti raames luuakse C# programmeerimiskeeles üks klient, mis on mõeldud kasutamiseks Windowsi keskkonnas.

Kliendi vahendusel saab kasutaja sisestada ja jälgida oma sissetulekuid ja väljaminekuid, mida talletatakse serveripoolses andmebaasis. Selle mõte seisneb ülevaate saamises oma kuludest ja tuludest. Sügavam tagamõte on oma väljaminekute parem juhtimine, impulsiivete ostude vältimine ning eelarve ja säästude planeerimine.
Lisafunktsioonina (nice to have) saab kasutaja määrata eelarveid ettenähtud perioodi ja kulukategooria kohta (näiteks kulutused toidule nädalas, kulutused töölõunatele, meelelahutus) ja saada ülevaate, kui palju on käesoleval ajahetkel vastavast eelarvest protsentuaalselt kulutatud. Lisaks on kogu info ülevaatlikult visualiseeritud.
Lisaks saab rakenduses määrata igale kulule veel järgnevad kategooriad: vältimatu kulutus, mugavuskaubad/teenused, ebavajalik kulutus. Nii saab kasutaja näha, et kütuse peale kulub tal ebaproportsionaalselt palju raha, aga samas võib see näiteks talvel vältimatu olla. Või et kui üle poole tema sissetulekust kulub väljaskäimisele ja riietele, oleks küll aeg oma tarbimisharjumused üle vaadata.

Kuna andmed on serveris, on kasutajal võimalik andmetele ligi pääseda mis tahes tööjaamast. Kuigi C# pole tegelikkuses parim lahendus serveri loomiseks, teeme seda siiski õppe-eesmärkidel. Kliendi ja serveri vahelise suhtluse protokolli osas pole me veel otsust teinud. Võib juhtuda, et mingi olemasoleva protokolli implementeerimine nõuab lõppkokkuvõttes rohkem vaeva kui ise andmebaasioperatsioonidele mingisugused meetodid välja mõelda.
Kõige keerulisem tundub tööülesannete õiglane jaotamine, arvestades tiimiliikmete praeguseid programmeerimisoskusi. Tehniline pool ei ole võimatu, aga nõuab õppimist. Kaks kolmest tiimiliikmest on täielikud algajad, mis tähendab, et neil on raske hinnata, kui palju aega projekti edukaks teostamiseks kulub. Ajapuudus või õigemini kiirelt lähenev tähtaeg võib saada probleemiks tähtajaks meie ettekujutusele vastava rakenduse loomisel, sest kõik tiimiliikmed käivad täiskohaga tööl. Kopeerida on alati palju lihtsam kui ise midagi luua - vajalike oskuste omandamine võtab aega.

Tööjaotus:
Marko on tiimijuht, kuna ta töötab hetkel IT-valdkonnas ja oskab seega kõige paremini ülesannete skoopi hinnata ja vajalikke tegevusi koordineerida. Marko paneb paika raamistiku ja jaotab Kaiale ja Renele konkreetseid ülesandeid.
Must-have parameetrid
Server
● Andmebaas (MYSQL ? MS SQL (on ka Microsofti toode, nii et ehk mõistlikum)? POSTGRE?)
● Serveri daemon
● Kõikidele objektidele vastavad DAOd (Database Access Object)
● Kasutaja autentimine
● Logimine

Kasutajaliides
Klient võtab vastu kasutaja andmeid (uue kasutaja loomine / sisselogimine / kasutaja kulud ja tulud) ja kuvab neid vastavalt kasutaja seatud filtritele (aeg, tüüp, alamtüüp). Põhiobjekt on kasutaja, millega on seotud tema kulude andmed (aeg, kulu/tulu, tüüp, alamtüüp). Individuaalne kasutaja objekt pärib vaikefunktsionaalsused ja -kulutüübid üldiselt kasutaja objektilt. Individuaalne kasutaja saab lisada põhitüüpidele oma individuaalseid kulu/tulutüüpe.
Lisaks saab kasutaja määrata igale kulule selle vajalikkuse kategooria.

Kasutajaliidese ülesehitus:
● Sisselogimine
● Registreerumine
○ Kulude / tulude kuvamine (kasutaja andmeid kuvatakse vastavalt kasutaja seatud filtritele)
■ Ajaline filter
■ Tüübi filter
○ Kulude sisestamine (kasutaja objektile lisatakse andmeid)
■ Aeg (ajavahemik)
■ Summa
■ Kategooria
● Alamkategooria
● Tulude sisestamine (kasutaja objektile lisatakse andmeid)
○ Aeg (ajavahemik)
○ Summa
○ Selgitus
○ Kategooria
■ Alamkategooria

Kasutajaliidese omadused:
● Peab looma ühenduse serveriga
● Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto
● Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulutüübi ning alamtüübi (nt tüüp: toit, alamtüüp: toidupood/restoran/töölõuna)
● Kasutaja saab muuta kulu ja tulu, lisada summa, selgituse selle sisu kohta ning määrata kulu vajalikkuse määra
● Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta
○ Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kuluparameetritele
○ Kasutaja saab filtreerida tulusid vastavalt tuluparameetritele
○ Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude/tulude kokkuvõtteid vastavalt kulu/tulu parameetritele.

Nice-to-have parameetrid
● Kasutajasõbralik ja visuaalselt atraktiivne kasutajaliides
● Kulude-tulude visualiseerimine graafikute, diagrammidena, sõnalised kommentaarid (sinu väljaminekud perioodil … ületavad tunduvalt sinu sissetulekuid - pea kulutamisega piiri jne.)
○ Erinevad diagrammide tüübid: tulpdiagramm, sektordiagramm, jne
● Enkrüpteeritud suhtlus serveri ja kliendi vahel
● Pangaväljavõtte batch importimine (csv failist)
○ Vaheetapp, kus kasutaja saab kuludele lisada tüübid ja alamtüübid
● Makse tüüp - debit / cash
● Eelarve funktsioon
○ Eelarve perioodi ja tüübi sisestamine
○ Eelarve protsentuaalse täidetuse graafiline kuvamine

�

Andmebaasi tabelid

USERS
user_ID
first_name
last_name
e_mail
date_of_birth
user_created
password_hash
PK, UNIQUE, INT
VARCHAR(50)
VARCHAR(50)
VARCHAR(50)
DATE
TIMESTAMP
VARCHAR(100) BCRYPT

TRANSACTIONS
transaction_ID
user_ID
transacton_amount
transaction_date
PK,UNIQUE, INT
FK, INT
DOUBLE(10,2)
DATE

TRANSACTION TYPES
transaction_type_ID
transaction_ID
value
PK,UNIQUE, INT
FK,INT
VARCHAR(50)

TRANSACTION SUBTYPES
transaction_subtype_ID
transaction_type_ID
value
PK,UNIQUE, INT
FK,INT
VARCHAR(50)

Vitamin C

2016-11-01T14:51:30Z

Ktomson: /* Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): */

Vitamin C

2016-11-01T14:43:18Z

Ktomson: /* Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): */

Vitamin C

2016-10-22T14:50:02Z

Ktomson: /* Idee */

Vitamin C

2016-10-10T08:59:33Z

Ktomson: /* Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): */

Vitamin C

2016-10-10T08:59:00Z

Ktomson: /* Workload */

Vitamin C

2016-10-10T08:39:57Z

Ktomson: /* Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): */

Vitamin C

2016-10-10T08:34:32Z

Ktomson: /* Idee */

User:Ktomson

2015-11-07T11:43:01Z

Ktomson:

'''Erialatutvustuse aine arvestustöö
'''

Autor: Kaia Tomson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

'''Essee'''

IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust leida väga mitmesuguste oskuste ja töökogemustega inimesi kuulates. Mina olen siiani väga vähe IT-valdkonnaga kokku puutunud, nii et oli väga kasulik teada saada, milliseid karjääriväljavaateid seal leidub. Samuti on alati väga inspireeriv ja motiveeriv kuulata oma ala spetsialististide ja praktikute loenguid. Ei saaks olla enam õigemat otsust, kui paigutada selline loeng esmakursuslaste tunniplaani.
Torkas silma, et mitmed lektorid rääkisid tööst taastumisest - inimesel on vaja hobisid või muid tegevusi, et end tööst välja lülitada. Samuti räägiti ikka ja jälle inimestevahelise kommunikatsiooni rollist projektide õnnestumisel.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimises olulistest detailidest, näiteks suhtlemisest, mis viivad projekti eduka ja tähtaegse valmimiseni. Nagu hiljem ka näiteks Targo Tennisberg, rääkis ta aja, skoobi, ressursside ja kvaliteedi seostest - kui üks komponentidest on puudulik, langeb tarkvaraprojekti kvaliteet.

Elar Langi loeng on kindlasti eriliselt kasulik esimest korda ülikooli tulnutele, kuna jutuks tulid ajaplaneerimine ülikoolis, eesmärkide püstitamine ja täitmine, suhtumine õppimisse ja töösse ning pühendumise ja koostöö olulisus. Mulle meeldis mõte, et ülikoolis õpitakse oma eesmärke hästi täitma. Täiendaksin seda mõttega, et ülikool õpetab ka suurelt unistama.

Taavi Tuisu ettekandest jäi mulje, et süsteemiadminstraatori töö eeldab suurt pinge- ja frustratsioonitaluvust - intensiivsed tööajad vahelduvad rahuliku süsteemi toimimise jälgimisega. Lisaks kuulsin põnevaid näiteid süsteemiadministraatori argipäevast näiteks suurfirmas ja riigiasutuses.

Kert Suvi loengu kuulamise järel tekkis mul arvamus, et testimine on päris põnev tarkvaraarenduse osa just seetõttu, et nõuab ebakonventsionaalset lähenemist ja kriitilist meelt kõige suhtes. Testimine ei ole monotoonne tegevus, vaid eeldab väga mitmesuguseid lähenemisi.

Targo Tennisberg võttis tabavalt kokku kõikide loengute eesmärgi: õppida teiste vigadest ja olla IT alal edukas. Üllatas tema väide, et tarkvaraarenduses ei moodustagi programmeerimine töö osa, millele kulub enamik ajast. Selle kinnituseks oli lektor kokku pannud nimekirja võimalike ametikohtadega IT-s. Meelde jäi ka seos raamatust "Peopleware", et ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna sinna on kaasatud rohkem inimesi. Inimestevahelised suhted on peapõhjus, miks maailmas asjad ei õnnestu, mitte tehnoloogia.

Ka Tanel Unt rääkis Navireci arendamisel väga olulisest kommunikatsioonist - head suhted kliendi ja koostööpartneriga on väga olulised. Mina ei ole (veel) suur IT asjatundja, seetõttu üllatas mind, kuidas küll Tanel Unt sai kliendile paigaldatud serveritesse sisse logida ja kõik kõvakettad õhku lasta - see tundub täielik ulme. Vaevalt et ta selle loo välja mõtles. Huvitav oli ka Kristjan Karmo väide, et üks hea arendaja jõuab 10 korda rohkem kui üks keskpärane ja et parem üks hea kui kaks keskpärast. Olen seda muudes valdkondades ka märganud, et kõige efektiivsemad on väikesed, vaid töökatest professionaalidest koosnevad meeskonnad, kes omavahel tegevusi koordineerivad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengu juures meeldis mulle kõnelejate pragmaatilisuse ja töökire kombinatsioon. IT-teadmised on siiski eelkõige kompetentsid, mida tööturul raha vastu vahetada. Huvitav on kuulata, kuidas inimestest on samm-sammult kujunenud oma ala spetsialistid.

Olen enam kui kindel, et aine raames sai tudengites IT vastu vaimustust äratada vaid murdosa kõikidest spetsialistidest, kes selles valdkonnas töötavad. IT spetsialistid töötavad kõige erinevamates ettevõtetes, alates arhitektuuribüroodest kuni Välisministeeriumini.
Ehk saab näiteks kord kuus korraldada sarnaseid loenguõhtuid, kus hiljem oleks ka arutelu võimalus vabamas atmosfääris?

Videod on üleval järgmisel leheküljel <ref> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd</ref>:

<https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd/>

'''Õpingukorralduse küsimused'''

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''
Vastus
'''
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, õppejõuga tuleb arvestuse aegade suhtes läbi rääkida.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Järelarvestuseks tuleb registreerida ÕISis.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Kordussoorituse tasu (nii RF kui ka OF tudeng) on 20 €.

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus
'''
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>.

Deklareeritud valikainete läbimine ei ole kolledži lõpetamise eelduseks, oluline on, et valikaineid on läbitud ettenähtud mahus.
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama nende lisaainepunktide eest maksmisega.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õpin täiskoormusel ehk pean aastas läbima 60 EAP-d, aga tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris <ref>IT Kolledž (26.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref>.

X= 25 EAP
Y= 20 EAP

54 - 45 = 9 EAP-d.
Arve esitatakse aasta lõpus suurusjärgus 9 x 50 €/EAP = 450 €

'''Viited'''

Vastused pärinevad järgnevatelt veebilehtedelt ning sissejuhatavast loengust.

User:Ktomson

2015-11-07T11:42:29Z

Ktomson:

User:Ktomson

2015-11-07T07:51:20Z

Ktomson:

'''Erialatutvustuse aine arvestustöö
'''

Autor: Kaia Tomson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

'''Essee'''

IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust leida väga mitmesuguste oskuste ja töökogemustega inimesi kuulates. Mina olen siiani väga vähe IT-valdkonnaga kokku puutunud, nii et oli väga kasulik teada saada, milliseid karjääriväljavaateid seal leidub. Samuti on alati väga inspireeriv ja motiveeriv kuulata oma ala spetsialististide ja praktikute loenguid. Ei saaks olla enam õigemat otsust, kui paigutada selline loeng esmakursuslaste tunniplaani.
Torkas silma, et mitmed lektorid rääkisid tööst taastumisest - inimesel on vaja hobisid või muid tegevusi, et end tööst välja lülitada. Samuti räägiti ikka ja jälle inimestevahelise kommunikatsiooni rollist projektide õnnestumisel.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimises olulistest detailidest, näiteks suhtlemisest, mis viivad projekti eduka ja tähtaegse valmimiseni. Nagu hiljem ka näiteks Targo Tennisberg, rääkis ta aja, skoobi, ressursside ja kvaliteedi seostest - kui üks komponentidest on puudulik, langeb tarkvaraprojekti kvaliteet.

Elar Langi loeng on kindlasti eriliselt kasulik esimest korda ülikooli tulnutele, kuna jutuks tulid ajaplaneerimine ülikoolis, eesmärkide püstitamine ja täitmine, suhtumine õppimisse ja töösse ning pühendumise ja koostöö olulisus. Mulle meeldis mõte, et ülikoolis õpitakse oma eesmärke hästi täitma. Täiendaksin seda mõttega, et ülikool õpetab ka suurelt unistama.

Taavi Tuisu ettekandest jäi mulje, et süsteemiadminstraatori töö eeldab suurt pinge- ja frustratsioonitaluvust - intensiivsed tööajad vahelduvad rahuliku süsteemi toimimise jälgimisega. Lisaks kuulsin põnevaid näiteid süsteemiadministraatori argipäevast näiteks suurfirmas ja riigiasutuses.

Kert Suvi loengu kuulamise järel tekkis mul arvamus, et testimine on päris põnev tarkvaraarenduse osa just seetõttu, et nõuab ebakonventsionaalset lähenemist ja kriitilist meelt kõige suhtes. Testimine ei ole monotoonne tegevus, vaid eeldab väga mitmesuguseid lähenemisi.

Targo Tennisberg võttis tabavalt kokku kõikide loengute eesmärgi: õppida teiste vigadest ja olla IT alal edukas. Üllatas tema väide, et tarkvaraarenduses ei moodustagi programmeerimine töö osa, millele kulub enamik ajast. Selle kinnituseks oli lektor kokku pannud nimekirja võimalike ametikohtadega IT-s. Meelde jäi ka seos raamatust "Peopleware", et ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna sinna on kaasatud rohkem inimesi. Inimestevahelised suhted on peapõhjus, miks maailmas asjad ei õnnestu, mitte tehnoloogia.

Ka Tanel Unt rääkis Navireci arendamisel väga olulisest kommunikatsioonist - head suhted kliendi ja koostööpartneriga on väga olulised. Mina ei ole (veel) suur IT asjatundja, seetõttu üllatas mind, kuidas küll Tanel Unt sai kliendile paigaldatud serveritesse sisse logida ja kõik kõvakettad õhku lasta - see tundub täielik ulme. Vaevalt et ta selle loo välja mõtles. Huvitav oli ka Kristjan Karmo väide, et üks hea arendaja jõuab 10 korda rohkem kui üks keskpärane ja et parem üks hea kui kaks keskpärast. Olen seda muudes valdkondades ka märganud, et kõige efektiivsemad on väikesed, vaid töökatest professionaalidest koosnevad meeskonnad, kes omavahel tegevusi koordineerivad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengu juures meeldis mulle kõnelejate pragmaatilisuse ja töökire kombinatsioon. IT-teadmised on siiski eelkõige kompetentsid, mida tööturul raha vastu vahetada. Huvitav on kuulata, kuidas inimestest on samm-sammult kujunenud oma ala spetsialistid.

Olen enam kui kindel, et aine raames sai tudengites IT vastu vaimustust äratada vaid murdosa kõikidest spetsialistidest, kes selles valdkonnas töötavad. IT spetsialistid töötavad kõige erinevamates ettevõtetes, alates arhitektuuribüroodest kuni Välisministeeriumini.
Ehk saab näiteks kord kuus korraldada sarnaseid loenguõhtuid, kus hiljem oleks ka arutelu võimalus vabamas atmosfääris?

Videod on üleval järgmisel leheküljel:

<https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd/>

'''Õpingukorralduse küsimused'''

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''
Vastus
'''
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, õppejõuga tuleb arvestuse aegade suhtes läbi rääkida.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Järelarvestuseks tuleb registreerida ÕISis.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Kordussoorituse tasu (nii RF kui ka OF tudeng) on 20 €.

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus
'''
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Deklareeritud valikainete läbimine ei ole kolledži lõpetamise eelduseks, oluline on, et valikaineid on läbitud ettenähtud mahus.
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama nende lisaainepunktide eest maksmisega.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õpin täiskoormusel ehk pean aastas läbima 60 EAP-d, aga tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris <ref>IT Kolledž (26.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref>.

X= 25 EAP
Y= 20 EAP

54 - 45 = 9 EAP-d.
Arve esitatakse aasta lõpus suurusjärgus 9 x 50 €/EAP = 450 €

'''Viited'''

Vastused pärinevad järgnevatelt veebilehtedelt ning sissejuhatavast loengust.

IT Kolledž (26.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

IT Kolledž (26.10.2015). Õppekorralduseeskiri
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

User:Ktomson

2015-11-07T07:48:30Z

Ktomson:

'''Erialatutvustuse aine arvestustöö
'''

Autor: Kaia Tomson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

'''Essee'''

IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust leida väga mitmesuguste oskuste ja töökogemustega inimesi kuulates. Mina olen siiani väga vähe IT-valdkonnaga kokku puutunud, nii et oli väga kasulik teada saada, milliseid karjääriväljavaateid seal leidub. Samuti on alati väga inspireeriv ja motiveeriv kuulata oma ala spetsialististide ja praktikute loenguid. Ei saaks olla enam õigemat otsust, kui paigutada selline loeng esmakursuslaste tunniplaani.
Torkas silma, et mitmed lektorid rääkisid tööst taastumisest - inimesel on vaja hobisid või muid tegevusi, et end tööst välja lülitada. Samuti räägiti ikka ja jälle inimestevahelise kommunikatsiooni rollist projektide õnnestumisel.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimises olulistest detailidest, näiteks suhtlemisest, mis viivad projekti eduka ja tähtaegse valmimiseni. Nagu hiljem ka näiteks Targo Tennisberg, rääkis ta aja, skoobi, ressursside ja kvaliteedi seostest - kui üks komponentidest on puudulik, langeb tarkvaraprojekti kvaliteet.

Elar Langi loeng on kindlasti eriliselt kasulik esimest korda ülikooli tulnutele, kuna jutuks tulid ajaplaneerimine ülikoolis, eesmärkide püstitamine ja täitmine, suhtumine õppimisse ja töösse ning pühendumise ja koostöö olulisus. Mulle meeldis mõte, et ülikoolis õpitakse oma eesmärke hästi täitma. Täiendaksin seda mõttega, et ülikool õpetab ka suurelt unistama.

Taavi Tuisu ettekandest jäi mulje, et süsteemiadminstraatori töö eeldab suurt pinge- ja frustratsioonitaluvust - intensiivsed tööajad vahelduvad rahuliku süsteemi toimimise jälgimisega. Lisaks kuulsin põnevaid näiteid süsteemiadministraatori argipäevast näiteks suurfirmas ja riigiasutuses.

Kert Suvi loengu kuulamise järel tekkis mul arvamus, et testimine on päris põnev tarkvaraarenduse osa just seetõttu, et nõuab ebakonventsionaalset lähenemist ja kriitilist meelt kõige suhtes. Testimine ei ole monotoonne tegevus, vaid eeldab väga mitmesuguseid lähenemisi.

Targo Tennisberg võttis tabavalt kokku kõikide loengute eesmärgi: õppida teiste vigadest ja olla IT alal edukas. Üllatas tema väide, et tarkvaraarenduses ei moodustagi programmeerimine töö osa, millele kulub enamik ajast. Selle kinnituseks oli lektor kokku pannud nimekirja võimalike ametikohtadega IT-s. Meelde jäi ka seos raamatust "Peopleware", et ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna sinna on kaasatud rohkem inimesi. Inimestevahelised suhted on peapõhjus, miks maailmas asjad ei õnnestu, mitte tehnoloogia.

Ka Tanel Unt rääkis Navireci arendamisel väga olulisest kommunikatsioonist - head suhted kliendi ja koostööpartneriga on väga olulised. Mina ei ole (veel) suur IT asjatundja, seetõttu üllatas mind, kuidas küll Tanel Unt sai kliendile paigaldatud serveritesse sisse logida ja kõik kõvakettad õhku lasta - see tundub täielik ulme. Vaevalt et ta selle loo välja mõtles. Huvitav oli ka Kristjan Karmo väide, et üks hea arendaja jõuab 10 korda rohkem kui üks keskpärane ja et parem üks hea kui kaks keskpärast. Olen seda muudes valdkondades ka märganud, et kõige efektiivsemad on väikesed, vaid töökatest professionaalidest koosnevad meeskonnad, kes omavahel tegevusi koordineerivad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengu juures meeldis mulle kõnelejate pragmaatilisuse ja töökire kombinatsioon. IT-teadmised on siiski eelkõige kompetentsid, mida tööturul raha vastu vahetada. Huvitav on kuulata, kuidas inimestest on samm-sammult kujunenud oma ala spetsialistid.

Olen enam kui kindel, et aine raames sai tudengites IT vastu vaimustust äratada vaid murdosa kõikidest spetsialistidest, kes selles valdkonnas töötavad. IT spetsialistid töötavad kõige erinevamates ettevõtetes, alates arhitektuuribüroodest kuni Välisministeeriumini.
Ehk saab näiteks kord kuus korraldada sarnaseid loenguõhtuid, kus hiljem oleks ka arutelu võimalus vabamas atmosfääris?

Videod on üleval järgmisel leheküljel:

https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd

'''Õpingukorralduse küsimused'''

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''
Vastus
'''
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, õppejõuga tuleb arvestuse aegade suhtes läbi rääkida.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Järelarvestuseks tuleb registreerida ÕISis.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Kordussoorituse tasu (nii RF kui ka OF tudeng) on 20 €.

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus
'''
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Deklareeritud valikainete läbimine ei ole kolledži lõpetamise eelduseks, oluline on, et valikaineid on läbitud ettenähtud mahus.
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama nende lisaainepunktide eest maksmisega.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAP ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õpin täiskoormusel ehk pean aastas läbima 60 EAP-d, aga tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris.

X= 25 EAP
Y= 20 EAP

54 - 45 = 9 EAP-d.
Arve esitatakse aasta lõpus suurusjärgus 9 x 50 €/EAP = 450 €

'''Viited'''

Vastused pärinevad järgnevatelt veebilehtedelt ning sissejuhatavast loengust.

IT Kolledž (26.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

IT Kolledž (26.10.2015). Õppekorralduseeskiri
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

User:Ktomson

2015-10-30T22:39:52Z

Ktomson:

'''Erialatutvustuse aine arvestustöö
'''

Autor: Kaia Tomson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

'''Essee'''

IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust leida väga mitmesuguste oskuste ja töökogemustega inimesi kuulates. Mina olen siiani väga vähe IT-valdkonnaga kokku puutunud, nii et oli väga kasulik teada saada, milliseid karjääriväljavaateid seal leidub. Samuti on alati väga inspireeriv ja motiveeriv kuulata oma ala spetsialististide ja praktikute loenguid. Ei saaks olla enam õigemat otsust, kui paigutada selline loeng esmakursuslaste tunniplaani.
Torkas silma, et mitmed lektorid rääkisid tööst taastumisest - inimesel on vaja hobisid või muid tegevusi, et end tööst välja lülitada. Samuti räägiti ikka ja jälle inimestevahelise kommunikatsiooni rollist projektide õnnestumisel.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimises olulistest detailidest, näiteks suhtlemisest, mis viivad projekti eduka ja tähtaegse valmimiseni. Nagu hiljem ka näiteks Targo Tennisberg, rääkis ta aja, skoobi, ressursside ja kvaliteedi seostest - kui üks komponentidest on puudulik, langeb tarkvaraprojekti kvaliteet.

Elar Langi loeng on kindlasti eriliselt kasulik esimest korda ülikooli tulnutele, kuna jutuks tulid ajaplaneerimine ülikoolis, eesmärkide püstitamine ja täitmine, suhtumine õppimisse ja töösse ning pühendumise ja koostöö olulisus. Mulle meeldis mõte, et ülikoolis õpitakse oma eesmärke hästi täitma. Täiendaksin seda mõttega, et ülikool õpetab ka suurelt unistama.

Taavi Tuisu ettekandest jäi mulje, et süsteemiadminstraatori töö eeldab suurt pinge- ja frustratsioonitaluvust - intensiivsed tööajad vahelduvad rahuliku süsteemi toimimise jälgimisega. Lisaks kuulsin põnevaid näiteid süsteemiadministraatori argipäevast näiteks suurfirmas ja riigiasutuses.

Kert Suvi loengu kuulamise järel tekkis mul arvamus, et testimine on päris põnev tarkvaraarenduse osa just seetõttu, et nõuab ebakonventsionaalset lähenemist ja kriitilist meelt kõige suhtes. Testimine ei ole monotoonne tegevus, vaid eeldab väga mitmesuguseid lähenemisi.

Targo Tennisberg võttis tabavalt kokku kõikide loengute eesmärgi: õppida teiste vigadest ja olla IT alal edukas. Üllatas tema väide, et tarkvaraarenduses ei moodustagi programmeerimine töö osa, millele kulub enamik ajast. Selle kinnituseks oli lektor kokku pannud nimekirja võimalike ametikohtadega IT-s. Meelde jäi ka seos raamatust "Peopleware", et ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna sinna on kaasatud rohkem inimesi. Inimestevahelised suhted on peapõhjus, miks maailmas asjad ei õnnestu, mitte tehnoloogia.

Ka Tanel Unt rääkis Navireci arendamisel väga olulisest kommunikatsioonist - head suhted kliendi ja koostööpartneriga on väga olulised. Mina ei ole (veel) suur IT asjatundja, seetõttu üllatas mind, kuidas küll Tanel Unt sai kliendile paigaldatud serveritesse sisse logida ja kõik kõvakettad õhku lasta - see tundub täielik ulme. Vaevalt et ta selle loo välja mõtles. Huvitav oli ka Kristjan Karmo väide, et üks hea arendaja jõuab 10 korda rohkem kui üks keskpärane ja et parem üks hea kui kaks keskpärast. Olen seda muudes valdkondades ka märganud, et kõige efektiivsemad on väikesed, vaid töökatest professionaalidest koosnevad meeskonnad, kes omavahel tegevusi koordineerivad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengu juures meeldis mulle kõnelejate pragmaatilisuse ja töökire kombinatsioon. IT-teadmised on siiski eelkõige kompetentsid, mida tööturul raha vastu vahetada. Huvitav on kuulata, kuidas inimestest on samm-sammult kujunenud oma ala spetsialistid.

Olen enam kui kindel, et aine raames sai tudengites IT vastu vaimustust äratada vaid murdosa kõikidest spetsialistidest, kes selles valdkonnas töötavad. IT spetsialistid töötavad kõige erinevamates ettevõtetes, alates arhitektuuribüroodest kuni Välisministeeriumini.
Ehk saab näiteks kord kuus korraldada sarnaseid loenguõhtuid, kus hiljem oleks ka arutelu võimalus vabamas atmosfääris?

Videod on üleval järgmisel leheküljel:

https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd

'''Õpingukorralduse küsimused'''

'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''
Vastus
'''
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, õppejõuga tuleb arvestuse aegade suhtes läbi rääkida.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Järelarvestuseks tuleb registreerida ÕISis.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Kordussoorituse tasu (nii RF kui ka OF tudeng) on 20 €.

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus
'''
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Deklareeritud valikainete läbimine ei ole kolledži lõpetamise eelduseks, oluline on, et valikaineid on läbitud ettenähtud mahus.
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama nende lisaainepunktide eest maksmisega.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 1 EAP ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õpin täiskoormusel ehk pean aastas läbima 60 EAP-d, aga tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris.
54 - 20 = 34 EAP-d.
Arve esitatakse suurusjärgus 34 x 50 €/EAP = 1700 €

'''Viited'''

Vastused pärinevad järgnevatelt veebilehtedelt ning sissejuhatavast loengust.

IT Kolledž (26.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

IT Kolledž (26.10.2015). Õppekorralduseeskiri
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/

User:Ktomson

2015-10-30T22:38:54Z

Ktomson: Created page with "'''Erialatutvustuse aine arvestustöö ''' Autor: Kaia Tomson Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015 '''Essee''' IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust le..."

'''Erialatutvustuse aine arvestustöö
'''

Autor: Kaia Tomson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2015

'''Essee'''

IT valdkond on väga lai - tore oli sellele kinnitust leida väga mitmesuguste oskuste ja töökogemustega inimesi kuulates. Mina olen siiani väga vähe IT-valdkonnaga kokku puutunud, nii et oli väga kasulik teada saada, milliseid karjääriväljavaateid seal leidub. Samuti on alati väga inspireeriv ja motiveeriv kuulata oma ala spetsialististide ja praktikute loenguid. Ei saaks olla enam õigemat otsust, kui paigutada selline loeng esmakursuslaste tunniplaani.
Torkas silma, et mitmed lektorid rääkisid tööst taastumisest - inimesel on vaja hobisid või muid tegevusi, et end tööst välja lülitada. Samuti räägiti ikka ja jälle inimestevahelise kommunikatsiooni rollist projektide õnnestumisel.

Tiina Seeman rääkis projektijuhtimises olulistest detailidest, näiteks suhtlemisest, mis viivad projekti eduka ja tähtaegse valmimiseni. Nagu hiljem ka näiteks Targo Tennisberg, rääkis ta aja, skoobi, ressursside ja kvaliteedi seostest - kui üks komponentidest on puudulik, langeb tarkvaraprojekti kvaliteet.

Elar Langi loeng on kindlasti eriliselt kasulik esimest korda ülikooli tulnutele, kuna jutuks tulid ajaplaneerimine ülikoolis, eesmärkide püstitamine ja täitmine, suhtumine õppimisse ja töösse ning pühendumise ja koostöö olulisus. Mulle meeldis mõte, et ülikoolis õpitakse oma eesmärke hästi täitma. Täiendaksin seda mõttega, et ülikool õpetab ka suurelt unistama.

Taavi Tuisu ettekandest jäi mulje, et süsteemiadminstraatori töö eeldab suurt pinge- ja frustratsioonitaluvust - intensiivsed tööajad vahelduvad rahuliku süsteemi toimimise jälgimisega. Lisaks kuulsin põnevaid näiteid süsteemiadministraatori argipäevast näiteks suurfirmas ja riigiasutuses.

Kert Suvi loengu kuulamise järel tekkis mul arvamus, et testimine on päris põnev tarkvaraarenduse osa just seetõttu, et nõuab ebakonventsionaalset lähenemist ja kriitilist meelt kõige suhtes. Testimine ei ole monotoonne tegevus, vaid eeldab väga mitmesuguseid lähenemisi.

Targo Tennisberg võttis tabavalt kokku kõikide loengute eesmärgi: õppida teiste vigadest ja olla IT alal edukas. Üllatas tema väide, et tarkvaraarenduses ei moodustagi programmeerimine töö osa, millele kulub enamik ajast. Selle kinnituseks oli lektor kokku pannud nimekirja võimalike ametikohtadega IT-s. Meelde jäi ka seos raamatust "Peopleware", et ebaõnnestumise tõenäosus kasvab koos projekti suurusega, kuna sinna on kaasatud rohkem inimesi. Inimestevahelised suhted on peapõhjus, miks maailmas asjad ei õnnestu, mitte tehnoloogia.

Ka Tanel Unt rääkis Navireci arendamisel väga olulisest kommunikatsioonist - head suhted kliendi ja koostööpartneriga on väga olulised. Mina ei ole (veel) suur IT asjatundja, seetõttu üllatas mind, kuidas küll Tanel Unt sai kliendile paigaldatud serveritesse sisse logida ja kõik kõvakettad õhku lasta - see tundub täielik ulme. Vaevalt et ta selle loo välja mõtles. Huvitav oli ka Kristjan Karmo väide, et üks hea arendaja jõuab 10 korda rohkem kui üks keskpärane ja et parem üks hea kui kaks keskpärast. Olen seda muudes valdkondades ka märganud, et kõige efektiivsemad on väikesed, vaid töökatest professionaalidest koosnevad meeskonnad, kes omavahel tegevusi koordineerivad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengu juures meeldis mulle kõnelejate pragmaatilisuse ja töökire kombinatsioon. IT-teadmised on siiski eelkõige kompetentsid, mida tööturul raha vastu vahetada. Huvitav on kuulata, kuidas inimestest on samm-sammult kujunenud oma ala spetsialistid.

Olen enam kui kindel, et aine raames sai tudengites IT vastu vaimustust äratada vaid murdosa kõikidest spetsialistidest, kes selles valdkonnas töötavad. IT spetsialistid töötavad kõige erinevamates ettevõtetes, alates arhitektuuribüroodest kuni Välisministeeriumini.
Ehk saab näiteks kord kuus korraldada sarnaseid loenguõhtuid, kus hiljem oleks ka arutelu võimalus vabamas atmosfääris?

Videod on üleval järgmisel leheküljel:

https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd

'''
Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''
Vastus
'''
Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
Õigus kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral, õppejõuga tuleb arvestuse aegade suhtes läbi rääkida.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Järelarvestuseks tuleb registreerida ÕISis.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Kordussoorituse tasu (nii RF kui ka OF tudeng) on 20 €.

'''Küsimus 1'''

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus
'''
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne semestri punase joone päeva. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Deklareeritud valikainete läbimine ei ole kolledži lõpetamise eelduseks, oluline on, et valikaineid on läbitud ettenähtud mahus.
Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama nende lisaainepunktide eest maksmisega.

'''Ülesanne'''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 1 EAP ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õpin täiskoormusel ehk pean aastas läbima 60 EAP-d, aga tasuta õppimise miinimumpiir on 27 EAP-d semestris.
54 - 20 = 34 EAP-d.
Arve esitatakse suurusjärgus 34 x 50 €/EAP = 1700 €

'''Viited'''

Vastused pärinevad järgnevatelt veebilehtedelt ning sissejuhatavast loengust.

IT Kolledž (26.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

IT Kolledž (26.10.2015). Õppekorralduseeskiri
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/