ICO wiki - User contributions [en]

Vrii-team

2016-04-15T17:23:41Z

Ktoom: /* Teenuse analüüs */

VRII meeskond

== Team ==

Andres Mets <br>
Toomas Juhkov<br>
Tiit Kuuskmäe<br>
Kaire Toom<br>

== Projekti kirjeldus ==

Tegemist on kommentaaride teenuse platvormiga.
Ettevõtted registreerivad end teenusele ning seavad endi keskkonna suhtlema kommentaaride keskse süsteemiga.

== XML ==
zip arhiiv XML ressurssidele asub: [http://enos.itcollege.ee/~amets/VR2/XML/xml-resources.zip]

== Retsensioonid ==

'''XML ülesandele:'''

<li>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Symphony_No._7_in_C-sharp_minor%22 Talk:Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor"]
<li>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sille Talk:Sille]

== Veebiteenuse analüüs ==

'''1. Sissejuhatus'''

Keskne kommenteerimiskeskkond on mõeldud ettevõtetele ning blogi omanikele, kes soovivad hõlpsalt lisada kommentaaride tuge enda poolt hallatavasse interneti keskkonda. Et võimaldada kommentaare enda poolt valitud lehel tuleb registreerumisel luua vastav "property" kus määratakse keskkond ning lisada genereeritud javascript'i plugin enda leheküljele.

“Property” lisamisel tuleb määrata kommentaariumit sisaldav HTML vormi elemendi tunnus ning kirjeldada administraatorite unikaalsed tunnused. Keskkonnal on piiratud hulk administraatoreid “property” kontekstis.

Näiteks võime kujutleda art house filmihuviliste interneti keskkonda. Lehe omanikud on näinud kõvasti vaeva sellega, et tekitada 1960-ndate aastate prantsuse filmidest korralik andmebaas. Kuid et lehel puudub kasutajatevaheline suhtluslik dünaamika, siis otsustavad lehe omanikud lisada kommenteerimise võimaluse. Selle asemel, et hakata ise nullist tervet süsteemi välja mõtlema satuvad nad meie teenuse peale ning võtavad selle kasutusele. Registreerumisel määravad nad vastava “property” ning kopeerivad tekkinud javascript’i plugina oma lehele.

Alljärgnevas analüüsis tutvustame põgusalt veebiteenuse eeldatavaid kasutajarolle, nõudmisi keskkonnale, päringute kirjeldusi, kasutajate tuvastamist ja päringu vastuskoode.

'''1.1 Tehnilised nõuded teenusele'''

Kuna soovime võimalikult lihtsat integratsiooni javascript abil, siis teenus on implementeeritud mikro web teenusena (REST-teenusena), sest SOAP sõnumite töötlemine ja edastamine on liiga tülikas javascript vahenditega.

'''1.2 Kasutajarollid'''

Alljärgnevalt tutvustame meie veebiteenuse kasutajarolle. Sellega mõeldavate kasutajarollide nimistu ei piirdu, kuid antud juhul peame just neid kõige kesksemateks rollideks, mis loodava rakenduse puhul vajaksid primaarselt implementeerimist.

''Interneti keskkonnaga liidestujad'' (blogipidajad, Interneti poodide pidajad, uudiste keskkonnad jne).
-Lisavad kommenteerimiskeskkonna scripti enda lehele.

''Keskkonna käitja administraatorid''
-Kustutavad/muudavad/loevad kommentaare.

''Keskkonnaga liidestuja administraatorid''

''Kommentaatorid''
-Kommentaatorid lisavad, uuendavad, kustutavad ja loevad kommentaare.

'''2. Nõudmised keskkonnale'''

'''2.1''' Keskkond teostab "property"-is assigneeritud tracking numbri põhist kasutusstatistikat.

'''2.2''' Kasutusstatistika skoop on järgmine:
*keskkonda lisatud kommentaaride hulk valitud perioodil
*keskkonnast allalaetud kommentaaride hulk perioodil
*kommentaaride uuendused perioodil
*kommentaaride kustutamised / inaktiveerimised perioodil
*üldine statistika üle kõigi registreeritud "property'te" (keskkonna haldajale)

Uuritav periood kirjeldatakse algus- ja lõppkuupäevaga.

'''2.3''' Keskkond selgitab välja, et kommentaaride vaatamise, muutmise, kustutamise või inaktiveerimise päring teostatakse "property" raames lubatud domeenilt ehk teisisõnu teenus on kasutatav ainult "property's" määratud domeenilt.

'''2.4''' Keskkond peab kommentaare arhiveerima

Kommentaari kustutamise/muutmise korral arhiveeritakse algne sõnum teatud ajavahemikuks.
Soovituslikult arhiveeritakse kommentaarid uuendamise ja kustutamise puhul andmebaasi trigeritega.

'''3. Päringute kirjeldused'''

Järgnevalt kirjeldame detailsemalt kõiki päringuid, mida kavatseme implementeerida ehk vaatamist, lisamist, muutmist, kustutamist või inaktiveerimist.

'''3.1 Vaatamine'''

Kommentaare saab laadida alla kahel viisil: (i) kas kõik korraga või (ii) etteantud vahemiku kaupa sorteerituna (loomiskuupäeva või reitingu järgi). Sõnum peab sisaldama "property" tunnust .

''Vaatamise näidissõnum:''

<get property="K-1">

<from num="1"/>

<to num="10">

<order by="rating|date"/>

</get>

''Vastus:''

<response>

<period start="" end=""/>

<comment id="1" rating="3" userid="312" date="some date created/updated">text</comment>

</response>

'''3.2 Lisamine'''

Lisamissõnumis peab kindlasti olema reiting, tekst, "property" tunnus, kommentaari lisanud kasutaja tunnus.

''Lisamise näidissõnum:''

<add property="K-1">

<user id="1">

<text>kommentaari tekst</text>

<rating>5</rasting>

</add>

''Näidisvastus:''

<response>

<codee>200</codee>

<message>success</message>

</response>

'''3.3 Muutmine'''

Kommentaari saab muuta selle autor, liidestuja administraator või keskkonna administraator.

''Näidissõnum:''

<add property="K-1">

<user id="1">

<text>kommentaari tekst</text>

<rating>5</rating>

<id>1231</id> 

</add>

''Näidisvastus:''

<response>

<codee>200</codee>

<message>success</message>

</response>

'''3.4 Inaktiveermine / kustutamine'''

Kommentaari saab kustutada kommentaari autor, liidestuja administraator või keskkonna administraator (teenuse pakkuja).

''Näidissõnum:''

<delete property="K-1">

<type method="inactivate | delete" commentId="123123" userid="33">

</delete>

''Näidisvastus:''

<response>

<codee>200</codee>

<message>success</message>

</response>

'''4. Kasutajate tuvastamine'''

Järgnevalt kirjeldame mõningad reeglid, mille alusel toimub kasutaja tuvastamine.

'''4.1''' Iga liidestuja peab tagama kommenteerimiskeskkonna kasutajate unikaalse tunnuse edastamise.

'''4.2''' Kui on lubatud mistahes anonüümne kommenteerimine vms. siis edastatakse kasutaja vaiketunnus.

'''4.3''' Liidestuja tuvastatakse "property" numbri järgi, mis peab sisalduma igas päringus.

'''4.4''' “Property” number määrab domeeni, millelt päringuid võib teostada.

'''5. Päringu vastuse koodid'''

Hetkel näeme kolme peamist vastuskoodi võimalust:

200 - päring õnnestus

500 - serveri viga, veakirjeldus <message> tag'is

404 - ei leitud andmeid / “message”'-it ei tagastata

Kasutame ainult kolme vastuskoodi. Kuna tegu on avaliku teenusega, siis me ei soovi jagada detailset informatsiooni päringu ebaõnnestumise kohta. Seda vältimaks automatiseeritud Interneti robotite seiretegevust ning seeläbi võimalikku andmete autoriseerimata kasutust.

== Logi ==

<li>07.03 - XML ülesandele teema leidmine
<li>17.03 - Wiki leht loodud
<li>19.03 - esmane XML
<li>20.03 - XML esitatud
<li>27.03 - kirjutatud retsensioonid XML ülesandele
<li>10.04 - Meeskonna Skype konverents, kus vaatasime üle esmase veebiteenuse analüüsi. Leppisime kokku, et meeskond täiendab dokumenti töönädala jooksul. Järgmisel koosolekul saame analüüsi lõplikult vormistada.
<li>15.04 - Skype konverentsi käigus valmis lõplik versioon veebiteenuse analüüüsist.

Meeskond:LifePlanner

2014-12-19T14:51:05Z

Ktoom: /* Prototüüp */

==Meeskonna liikmed ja tööjaotus==
*Kaire Toom - TO-DO List, Sisse- ja väljalogimine
*Alina Loitšenko - Kalender
*Maria Andreitšuk(Projektijuht) - Rahaplaneerija

==Idee==
Projekti eesmärk on luua WPF rakendus, mis võimaldab oma elu organiseerida ja lihtsamaks muuta. Loodav rakendus on kalendri kujuline ja võimaldab lisada märkmeid. Samuti võimaldab rakendus sisestada igapäevased kulud ja teha aruandeid.

==Projekti kirjeldus==
Tänapäeva elu on kiire tempoga ja tihti inimesed ei oma ülevaadet oma plaanide, kohtumiste ja raha-asjade üle. Selleks, et elu kergemaks muuta, mõtlesime grupiga välja suurepärase lahenduse - universaalne elu planeerija. Meie rakendus ei pruugi just elusid päästa, kuid võib olla abiks järgmise hambaarsti visiidi meeldetuletamisel või annab ülevaate, kui palju raha on mingil kuul kulunud toidu peale. Idee luua just selline rakendus tuli vajadusest igapäevase abilise ja nõustaja järele. Meil on palju häid ideid, kuidas saaks funktsionaalsuse veelgi põnevamaks muuta, kuid antud projekti raames (eelkõige ajapuuduse tõttu) keskendume veatu ja kasutajasõbraliku rakenduse realiseerimisele.

Meie rakendus hakkab loodetavasti koosnema kalender-märkmik vaatest, kuhu saab kasutaja märkida oma tavapäraseid ja mitte nii tavapäraseid päevaplaane. Lisaks on tal võimalik planeerida oma väljaminekuid ja sissetulekuid ning selle järgi otsustada, kas oleks vaja oma kulud üle vaadata. Kui aega jääb, siis teeme rahaplaneerijale ka graafikute kuvamise. Idaalis võiks veel juures olla ka wishlist, kus kasutaja saab välja tuua asjad, mida ta sooviks osta ning rahaplaneerija abil näha, kui kaua ta peab raha koguma, et see võimalik oleks. Kui kasutajal on vajadus pidada to-do listi, siis meie loodavas rakenduses on seda väga mugav teha, kuna list ilmub kohe pealehel. Nii saab kiire elutempoga inimene oma plaanitud tegevustel lihtsalt silma peal hoida. Tehtud asjadele saab ka vastava märke lisada. Lisaks saab loodavale rakendusele ligi oma unikaalse kasutajanime ja parooliga. Nii tagame andmete turvalisuse ja ka selle, et programm ei ole mõeldud ainult ühele inimesele.

Eelkõige soovime luua sellist WPF rakendust, mis meile endale meeldiks ja oleks mugav. Arvame, et seda hakaksid kasutama enamasti kiire elutempoga naisterahvad. Loodame, et loodav rakendus asendaks nende päevaplaanide koostamiseks mõeldud märkmiku.

==Must have funktsionaalsus==

====Sisse- ja väljalogimine====
Võimaldab tegevuste kohta registri pidamist (logi). Iga uus rakenduse kasutaja peab looma endale kasutajakonto. Kasutajate andmed salvestatakse andmebaasi (ID, nimi, perekonnanimi, kasutajatunnus, parool). Iga uue sessiooni alguses peab kasutaja sisse logima ja tema logi-infot salvestatakse eraldi andmebaasi (ID, kasutaja ID kes on käinud, kuupäev). Logi andmetabelist on võimalik koostada aruanne, kes ja millal on rakendust kasutanud.

====Kalender====
Kuvatakse erinevaid kohtumisi mida on võimalik sisestada, muuta ja kustutada. Kalendri päeva planeerimise vaates jaotatakse päev kolmeks: hommik, lõuna, õhtu. Plaanis on luua nädala kalendri vaade, kus on võimalik liikuda erinevate nädalate vahel pisikese kuu kalendri abil. Töö teostamise käigus võib nädala vaade ka muutuda päeva vaateks.

====TO-DO list====
Võimalik sisestada ülesandeid. Kasutaja saab avada kogu to-do listi vaate, kus näidatakse 10 viimast tehtud ülesannet ja kõiki tegemata ülesandeid. Tegevuste sisestamine toimub üldises to-do listi vaates. Kasutajal on võimalik tegevusi tehtuks märkida.

====Rahaplaneerija====
* Kasutajal on võimalik sisestada kulud ja tulud. Andmeid salvestatakse eraldi tabelisse (ühine tabel kulude ja tulude jaoks).
* Sisestatud andmete põhjal koostatakse tabel, mis on jaotatud kuudeks. Tabel on unikaalne just antud kasutaja jaoks, kuna on seotud sisselogitud kasutaja ID-ga. Kulud ja tulud lüüakse kokku ja kuvatakse ka KOGU tulud ja KULUD ning VABA JÄÄK. Antud jäägi oleks hiljem võimalik kasutada wishlistis. (vt. nice2have)
* Kulud on liigitatud erinevateks kuluallikateks (näiteks toit, liisingud/laenud, riided jne.). Tuludeks on üldjuhul palk, kuid on võimalik sisestada ka muu tuluallika (nt. mõne eseme müügist saadud tulu, erinevad toetused, lotovõit jne).
* Vajutades kululiigile kuu vaates avaneb kasutajale täpsem info antud liigi terve kuu kulude kohta (kuupäevade järgi). Avanevat tabelit on võimalik muuta (näiteks kui on vaja mõnda sisestatud kulu muuta või kustutada).

==Nice to have funktsionaalsus==
Meie loodaval rakendusel võiksid olla ka järgnevad lisafunktsionaalsused:

* Pilkupüüdev disain.

* Wishlist - kajastatakse kasutaja ostusoove. Rahaplaneerija jäägi abil kuvatakse, milliseid oste on võimalik realiseerida. Muidugi saab kasutaja muuta, lisada ja kustutada.

* Sünnipäevad - lisada, muuta, kustutada. Sünnipäevi kuvatakse kalendris õigel päeval. Kasutajal on võimalik sünnipäeva juurde lisada ka kingiideid.

* Rahaplaneerija koostab kulude ja tulude graafikuid.

* Poelist - kasutajal on võimalus enne suuremat toidupoodi minekut teha vajalikest toiduainetest nimekiri. Sarnase funktsionaalsusega nagu ka TO-DO list.

==Rakenduse problemaatilised kohad==
Meie tiimi kaks põhilist probleemset kohta on aja ja kogemuste-teadmiste puudus. Kuna keegi ei ole varem C#-ga ja projekti läbiviimisega kokku puutunud, on ka raske hetkel konkreetseid problemaatilisi kohti nimetada. Esialgu tunduvad raskena:

* Programmeerimiskeele oskus, ei hooma projekti mahtu.

* Kalender - kuidas kuvada tänase, homse, terve nädala vaade, kuidas muuta selle interaktiivseks (andmeid saaks muuta peale klikides)

* Iseseisev vs. meeskonna töö - kas õnnestub panna kõik kokku ja kas rakendus hakkab tööle nii, nagu meie seda plaanime. Kas esineb tõrkeid/vigu?

* Tähtajast kinni pidamine - kas jõuame oma projekti valmis õigeks ajaks?

* Kuidas teha nii kasutajasõbralik ja samas ka kena ning tänapäevase disainiga rakendus?

==Prototüüp==

'''Juhend prototüübi testimiseks on lisatud .zip faili readme.doc'''

'''Prototüübi allalaadmiseks mine lingile: '''

====Funktisionaalsused, mis on olemas====

=====Kalender=====
* Kuvatakse erinevaid kohtumisi, mida on võimalik sisestada ja kuvada.
* Loodud ühe päeva vaade. Väikese kalendri abil on võimalik liikuda erinevatele kuupäevadele.

=====TO-DO list=====
* Võimalik sisestada ülesandeid.
* Kasutaja saab avada kogu to-do listi vaate.
* Tegevuste sisestamine toimub üldises to-do listi vaates.
* Kasutajal on võimalik tegevusi tehtuks märkida.

=====Rahaplaneerija=====
* Kasutajal on võimalik sisestada kulud ja tulud.
* Andmeid salvestatakse eraldi tabelisse (ühine tabel kulude ja tulude jaoks).
* Tabel on unikaalne just antud kasutaja jaoks, kuna on seotud kasutaja ID-ga.
* Tuludeks on üldjuhul palk, kuid on võimalik sisestada ka muu tuluallika (nt. mõne eseme müügist saadud tulu, erinevad toetused, lotovõit jne).
* Kulud ja tulud lüüakse kokku ja kuvatakse ka KOGU tulud ja KULUD ning VABA JÄÄK. Valides "Sorteerimise" rippmenüüst saab kasutaja sorteerida sisestamise, summa ja liigi järgi kogu perioodi ulatuses. Samuti on võimalik vaadata eraldi ainult kulud ja tulud, mida sorteeritakse automaatselt sisestamise järgi.

====Funktisionaalsused, mida veel ei ole ====

=====Sisse- ja väljalogimine=====
* Võimaldab tegevuste kohta registri pidamist (logi).
* Iga uus rakenduse kasutaja peab looma endale kasutajakonto.
* Kasutajate andmed salvestatakse andmebaasi (ID, nimi, perekonnanimi, kasutajatunnus, parool).
* Iga uue sessiooni alguses peab kasutaja sisse logima ja tema logi-infot salvestatakse eraldi andmebaasi (ID, kasutaja ID kes on käinud, kuupäev).
* Logi andmetabelist on võimalik koostada aruanne, kes ja millal on rakendust kasutanud.

=====Kalender=====
* Kohtumisi on võimalik muuta ja kustutada.
* Kalendri päeva planeerimise vaates jaotatakse päev kolmeks: hommik, lõuna, õhtu.
* Hetkel ei tööta listi puhastamine (kui klikkida uuel kuupäeval, siis näitab eelmise valitud kuupäeva sündmusi ikka edasi). Lisab uued sündmused lihtsalt listile lisaks.
* Kuigi väärtus lõppaeg on nullable, siis hetkel tuleb see ikkagi sisestada.

=====TO-DO list=====
* Hetkel ei näita 10 viimast tehtud ülesannet.
* To-Do listi uuendamise lahendus vajab parendamist.

=====Rahaplaneerija=====
* Ei saa muuta ja kustutada kulud ja tulud.
* Ei kuva andmeid kuu vaates.
* Vajutades kululiigile kuu vaates avaneb kasutajale täpsem info antud liigi terve kuu kulude kohta (kuupäevade järgi) - hetkel tegemata.

=====Andmebaasi mudel=====
[[File:Admebaas.JPG]]

==Logi==
===== 18. oktoober =====
* tiimi moodustamine
* wiki lehe loomine
* Tööjaotuse jagamine
* TFS-i loomine

===== 23. oktoober =====
* idee arutamine ja kirja panemine
* üldstruktuur ja funktsionaalsus

===== 29. oktoober =====
* Analüüsi esialgne kokkupanek.
* Arutasime andmebaasi tabeleid ja nende sisu.
* Jaotasime tööülesanded.
* Arutasime läbi funktsionaalsused ja väljanägemist.

==Lõpptoode==

File:Admebaas.JPG

2014-12-19T14:47:03Z

Ktoom: Andmebaasi mudel

Andmebaasi mudel

Meeskond:LifePlanner

2014-10-31T21:21:31Z

Ktoom: /* Rakenduse problemaatilised kohad */

==Meeskonna liikmed ja tööjaotus==
*Kaire Toom - TO-DO List, Sisse- ja väljalogimine
*Alina Loitšenko - Kalender
*Maria Andreitšuk(Projektijuht) - Rahaplaneerija

==Idee==
Projekti eesmärk on luua WPF rakendus, mis võimaldab oma elu organiseerida ja lihtsamaks muuta. Loodav rakendus on kalendri kujuline ja võimaldab lisada märkmeid. Samuti võimaldab rakendus sisestada igapäevased kulud ja teha aruandeid.

==Projekti kirjeldus==
Tänapäeva elu on kiire tempoga ja tihti inimesed ei oma ülevaadet oma plaanide, kohtumiste ja raha-asjade üle. Selleks, et elu kergemaks muuta, mõtlesime grupiga välja suurepärase lahenduse - universaalne elu planeerija. Meie rakendus ei pruugi just elusid päästa, kuid võib olla abiks järgmise hambaarsti visiidi meeldetuletamisel või annab ülevaate, kui palju raha on mingil kuul kulunud toidu peale. Idee luua just selline rakendus tuli vajadusest igapäevase abilise ja nõustaja järele. Meil on palju häid ideid, kuidas saaks funktsionaalsuse veelgi põnevamaks muuta, kuid antud projekti raames (eelkõige ajapuuduse tõttu) keskendume veatu ja kasutajasõbraliku rakenduse realiseerimisele.

Meie rakendus hakkab loodetavasti koosnema kalender-märkmik vaatest, kuhu saab kasutaja märkida oma tavapäraseid ja mitte nii tavapäraseid päevaplaane. Lisaks on tal võimalik planeerida oma väljaminekuid ja sissetulekuid ning selle järgi otsustada, kas oleks vaja oma kulud üle vaadata. Kui aega jääb, siis teeme rahaplaneerijale ka graafikute kuvamise. Idaalis võiks veel juures olla ka wishlist, kus kasutaja saab välja tuua asjad, mida ta sooviks osta ning rahaplaneerija abil näha, kui kaua ta peab raha koguma, et see võimalik oleks. Kui kasutajal on vajadus pidada to-do listi, siis meie loodavas rakenduses on seda väga mugav teha, kuna list ilmub kohe pealehel. Nii saab kiire elutempoga inimene oma plaanitud tegevustel lihtsalt silma peal hoida. Tehtud asjadele saab ka vastava märke lisada. Lisaks saab loodavale rakendusele ligi oma unikaalse kasutajanime ja parooliga. Nii tagame andmete turvalisuse ja ka selle, et programm ei ole mõeldud ainult ühele inimesele.

Eelkõige soovime luua sellist WPF rakendust, mis meile endale meeldiks ja oleks mugav. Arvame, et seda hakaksid kasutama enamasti kiire elutempoga naisterahvad. Loodame, et loodav rakendus asendaks nende päevaplaanide koostamiseks mõeldud märkmiku.

==Must have funktsionaalsus==

====Sisse- ja väljalogimine====
Võimaldab tegevuste kohta registri pidamist (logi). Iga uus rakenduse kasutaja peab looma endale kasutajakonto. Kasutajate andmed salvestatakse andmebaasi (ID, nimi, perekonnanimi, kasutajatunnus, parool). Iga uue sessiooni alguses peab kasutaja sisse logima ja tema logi-infot salvestatakse eraldi andmebaasi (ID, kasutaja ID kes on käinud, kuupäev). Logi andmetabelist on võimalik koostada aruanne, kes ja millal on rakendust kasutanud.

====Kalender====
Kuvatakse erinevaid kohtumisi mida on võimalik sisestada, muuta ja kustutada. Kalendri päeva planeerimise vaates jaotatakse päev kolmeks: hommik, lõuna, õhtu. Plaanis on luua nädala kalendri vaade, kus on võimalik liikuda erinevate nädalate vahel pisikese kuu kalendri abil. Töö teostamise käigus võib nädala vaade ka muutuda päeva vaateks.

====TO-DO list====
Võimalik sisestada ülesandeid. Kasutaja saab avada kogu to-do listi vaate, kus näidatakse 10 viimast tehtud ülesannet ja kõiki tegemata ülesandeid. Tegevuste sisestamine toimub üldises to-do listi vaates. Kasutajal on võimalik tegevusi tehtuks märkida.

====Rahaplaneerija====
* Kasutajal on võimalik sisestada kulud ja tulud. Andmeid salvestatakse eraldi tabelisse (ühine tabel kulude ja tulude jaoks).
* Sisestatud andmete põhjal koostatakse tabel, mis on jaotatud kuudeks. Tabel on unikaalne just antud kasutaja jaoks, kuna on seotud sisselogitud kasutaja ID-ga. Kulud ja tulud lüüakse kokku ja kuvatakse ka KOGU tulud ja KULUD ning VABA JÄÄK. Antud jäägi oleks hiljem võimalik kasutada wishlistis. (vt. nice2have)
* Kulud on liigitatud erinevateks kuluallikateks (näiteks toit, liisingud/laenud, riided jne.). Tuludeks on üldjuhul palk, kuid on võimalik sisestada ka muu tuluallika (nt. mõne eseme müügist saadud tulu, erinevad toetused, lotovõit jne).
* Vajutades kululiigile kuu vaates avaneb kasutajale täpsem info antud liigi terve kuu kulude kohta (kuupäevade järgi). Avanevat tabelit on võimalik muuta (näiteks kui on vaja mõnda sisestatud kulu muuta või kustutada).

==Nice to have funktsionaalsus==
Meie loodaval rakendusel võiksid olla ka järgnevad lisafunktsionaalsused:

* Pilkupüüdev disain.

* Wishlist - kajastatakse kasutaja ostusoove. Rahaplaneerija jäägi abil kuvatakse, milliseid oste on võimalik realiseerida. Muidugi saab kasutaja muuta, lisada ja kustutada.

* Sünnipäevad - lisada, muuta, kustutada. Sünnipäevi kuvatakse kalendris õigel päeval. Kasutajal on võimalik sünnipäeva juurde lisada ka kingiideid.

* Rahaplaneerija koostab kulude ja tulude graafikuid.

* Poelist - kasutajal on võimalus enne suuremat toidupoodi minekut teha vajalikest toiduainetest nimekiri. Sarnase funktsionaalsusega nagu ka TO-DO list.

==Rakenduse problemaatilised kohad==
Meie tiimi kaks põhilist probleemset kohta on aja ja kogemuste-teadmiste puudus. Kuna keegi ei ole varem C#-ga ja projekti läbiviimisega kokku puutunud, on ka raske hetkel konkreetseid problemaatilisi kohti nimetada. Esialgu tunduvad raskena:

* Programmeerimiskeele oskus, ei hooma projekti mahtu.

* Kalender - kuidas kuvada tänase, homse, terve nädala vaade, kuidas muuta selle interaktiivseks (andmeid saaks muuta peale klikides)

* Iseseisev vs. meeskonna töö - kas õnnestub panna kõik kokku ja kas rakendus hakkab tööle nii, nagu meie seda plaanime. Kas esineb tõrkeid/vigu?

* Tähtajast kinni pidamine - kas jõuame oma projekti valmis õigeks ajaks?

* Kuidas teha nii kasutajasõbralik ja samas ka kena ning tänapäevase disainiga rakendus?

==Prototüüp==

====Funktisionaalsused, mis on olemas====

====Funktisionaalsused, mida veel ei ole ====

==Logi==
===== 18. oktoober =====
* tiimi moodustamine
* wiki lehe loomine
* Tööjaotuse jagamine
* TFS-i loomine

===== 23. oktoober =====
* idee arutamine ja kirja panemine
* üldstruktuur ja funktsionaalsus

===== 29. oktoober =====
* Analüüsi esialgne kokkupanek.
* Arutasime andmebaasi tabeleid ja nende sisu.
* Jaotasime tööülesanded.
* Arutasime läbi funktsionaalsused ja väljanägemist.

==Lõpptoode==

Meeskond:LifePlanner

2014-10-31T21:19:14Z

Ktoom: /* Nice to have funktsionaalsus */

==Meeskonna liikmed ja tööjaotus==
*Kaire Toom - TO-DO List, Sisse- ja väljalogimine
*Alina Loitšenko - Kalender
*Maria Andreitšuk(Projektijuht) - Rahaplaneerija

==Idee==
Projekti eesmärk on luua WPF rakendus, mis võimaldab oma elu organiseerida ja lihtsamaks muuta. Loodav rakendus on kalendri kujuline ja võimaldab lisada märkmeid. Samuti võimaldab rakendus sisestada igapäevased kulud ja teha aruandeid.

==Projekti kirjeldus==
Tänapäeva elu on kiire tempoga ja tihti inimesed ei oma ülevaadet oma plaanide, kohtumiste ja raha-asjade üle. Selleks, et elu kergemaks muuta, mõtlesime grupiga välja suurepärase lahenduse - universaalne elu planeerija. Meie rakendus ei pruugi just elusid päästa, kuid võib olla abiks järgmise hambaarsti visiidi meeldetuletamisel või annab ülevaate, kui palju raha on mingil kuul kulunud toidu peale. Idee luua just selline rakendus tuli vajadusest igapäevase abilise ja nõustaja järele. Meil on palju häid ideid, kuidas saaks funktsionaalsuse veelgi põnevamaks muuta, kuid antud projekti raames (eelkõige ajapuuduse tõttu) keskendume veatu ja kasutajasõbraliku rakenduse realiseerimisele.

Meie rakendus hakkab loodetavasti koosnema kalender-märkmik vaatest, kuhu saab kasutaja märkida oma tavapäraseid ja mitte nii tavapäraseid päevaplaane. Lisaks on tal võimalik planeerida oma väljaminekuid ja sissetulekuid ning selle järgi otsustada, kas oleks vaja oma kulud üle vaadata. Kui aega jääb, siis teeme rahaplaneerijale ka graafikute kuvamise. Idaalis võiks veel juures olla ka wishlist, kus kasutaja saab välja tuua asjad, mida ta sooviks osta ning rahaplaneerija abil näha, kui kaua ta peab raha koguma, et see võimalik oleks. Kui kasutajal on vajadus pidada to-do listi, siis meie loodavas rakenduses on seda väga mugav teha, kuna list ilmub kohe pealehel. Nii saab kiire elutempoga inimene oma plaanitud tegevustel lihtsalt silma peal hoida. Tehtud asjadele saab ka vastava märke lisada. Lisaks saab loodavale rakendusele ligi oma unikaalse kasutajanime ja parooliga. Nii tagame andmete turvalisuse ja ka selle, et programm ei ole mõeldud ainult ühele inimesele.

Eelkõige soovime luua sellist WPF rakendust, mis meile endale meeldiks ja oleks mugav. Arvame, et seda hakaksid kasutama enamasti kiire elutempoga naisterahvad. Loodame, et loodav rakendus asendaks nende päevaplaanide koostamiseks mõeldud märkmiku.

==Must have funktsionaalsus==

====Sisse- ja väljalogimine====
Võimaldab tegevuste kohta registri pidamist (logi). Iga uus rakenduse kasutaja peab looma endale kasutajakonto. Kasutajate andmed salvestatakse andmebaasi (ID, nimi, perekonnanimi, kasutajatunnus, parool). Iga uue sessiooni alguses peab kasutaja sisse logima ja tema logi-infot salvestatakse eraldi andmebaasi (ID, kasutaja ID kes on käinud, kuupäev). Logi andmetabelist on võimalik koostada aruanne, kes ja millal on rakendust kasutanud.

====Kalender====
Kuvatakse erinevaid kohtumisi mida on võimalik sisestada, muuta ja kustutada. Kalendri päeva planeerimise vaates jaotatakse päev kolmeks: hommik, lõuna, õhtu. Plaanis on luua nädala kalendri vaade, kus on võimalik liikuda erinevate nädalate vahel pisikese kuu kalendri abil. Töö teostamise käigus võib nädala vaade ka muutuda päeva vaateks.

====TO-DO list====
Võimalik sisestada ülesandeid. Kasutaja saab avada kogu to-do listi vaate, kus näidatakse 10 viimast tehtud ülesannet ja kõiki tegemata ülesandeid. Tegevuste sisestamine toimub üldises to-do listi vaates. Kasutajal on võimalik tegevusi tehtuks märkida.

====Rahaplaneerija====
* Kasutajal on võimalik sisestada kulud ja tulud. Andmeid salvestatakse eraldi tabelisse (ühine tabel kulude ja tulude jaoks).
* Sisestatud andmete põhjal koostatakse tabel, mis on jaotatud kuudeks. Tabel on unikaalne just antud kasutaja jaoks, kuna on seotud sisselogitud kasutaja ID-ga. Kulud ja tulud lüüakse kokku ja kuvatakse ka KOGU tulud ja KULUD ning VABA JÄÄK. Antud jäägi oleks hiljem võimalik kasutada wishlistis. (vt. nice2have)
* Kulud on liigitatud erinevateks kuluallikateks (näiteks toit, liisingud/laenud, riided jne.). Tuludeks on üldjuhul palk, kuid on võimalik sisestada ka muu tuluallika (nt. mõne eseme müügist saadud tulu, erinevad toetused, lotovõit jne).
* Vajutades kululiigile kuu vaates avaneb kasutajale täpsem info antud liigi terve kuu kulude kohta (kuupäevade järgi). Avanevat tabelit on võimalik muuta (näiteks kui on vaja mõnda sisestatud kulu muuta või kustutada).

==Nice to have funktsionaalsus==
Meie loodaval rakendusel võiksid olla ka järgnevad lisafunktsionaalsused:

* Pilkupüüdev disain.

* Wishlist - kajastatakse kasutaja ostusoove. Rahaplaneerija jäägi abil kuvatakse, milliseid oste on võimalik realiseerida. Muidugi saab kasutaja muuta, lisada ja kustutada.

* Sünnipäevad - lisada, muuta, kustutada. Sünnipäevi kuvatakse kalendris õigel päeval. Kasutajal on võimalik sünnipäeva juurde lisada ka kingiideid.

* Rahaplaneerija koostab kulude ja tulude graafikuid.

* Poelist - kasutajal on võimalus enne suuremat toidupoodi minekut teha vajalikest toiduainetest nimekiri. Sarnase funktsionaalsusega nagu ka TO-DO list.

==Rakenduse problemaatilised kohad==
Meie tiimi kaks põhilist probleemset kohta on aja ja kogemuse-teadmiste puudus. Kuna keegi ei ole varem C#-ga ja projekti läbiviimisega kokku puutunud, on ka raske hetkel konkreetseid problemaatilisi kohti nimetada. Esialgu tunduvad raskena:

* Programmeerimiskeele oskus, ei hooma projekti mahtu.

* Kalender - kuidas kuvada tänase, homse, terve nädala vaade, kuidas muuta selle interaktiivseks (andmeid saaks muuta peale klikides)

* Iseseisev vs. meeskonna töö - kas õnnestub panna kõik kokku ja kas rakendus hakkab tööle nii, nagu meie seda plaanime. Kas esineb tõrkeid/vigu?

* Tähtajast kinni pidamine - kas jõuame oma projekti valmis õigeks ajaks?

* Kuidas teha nii kasutajasõbralik ja samas ka kena ning tänapäevase disainiga rakendus?

==Prototüüp==

====Funktisionaalsused, mis on olemas====

====Funktisionaalsused, mida veel ei ole ====

==Logi==
===== 18. oktoober =====
* tiimi moodustamine
* wiki lehe loomine
* Tööjaotuse jagamine
* TFS-i loomine

===== 23. oktoober =====
* idee arutamine ja kirja panemine
* üldstruktuur ja funktsionaalsus

===== 29. oktoober =====
* Analüüsi esialgne kokkupanek.
* Arutasime andmebaasi tabeleid ja nende sisu.
* Jaotasime tööülesanded.
* Arutasime läbi funktsionaalsused ja väljanägemist.

==Lõpptoode==

Meeskond:LifePlanner

2014-10-31T21:03:05Z

Ktoom: /* Rahaplaneerija */

Meeskond:LifePlanner

2014-10-29T16:20:43Z

Ktoom: /* Must have funktsionaalsus */

==Meeskonna liikmed ja tööjaotus==
''Täpsem tööjaotus selgub töö käigus''
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

==Idee==
Projekti eesmärk on luua WPF rakendus, mis võimaldab oma elu organiseerida ja lihtsamaks muuta. Loodav rakendus on kalendri kujuline ja võimaldab lisada märkmeid. Samuti võimaldab rakendus sisestada igapäevased kulud ja teha aruandeid.

==Analüüs==
====Projekti eesmärk====
Milleks meie projekt hea on?

====Must have funktsionaalsus====

Sisse- ja väljalogimine

kalender - võimalik sisestada kohtumisi, nädala kalendri vaates päevad jaotatud 3ks. Kalender on vähemalt aasta jagu. Kalender jaotatud 12ks kuuks

TO-DO list - võimalik sisestada tegevusi. List dubleeritud, näitab nii to-do list vaates, kui ka pealehel. Lisaks ilmuvad to-do listi punktid nädala kalendri vaatesse õige päeva alla, kui tegevusele on kuupäev määratud

Rahaplaneerija

====Nice to have funktsionaalsus====
Mida võiks rakendus võimaldada?

====Rakenduse problemaatilised kohad====
Millised raskused meid ees ootavad?

==Prototüüp==

====Funktisionaalsused, mis on olemas====

====Funktisionaalsused, mida veel ei ole ====

==Logi==
===== 18. oktoober =====
* tiimi moodustamine
* wiki lehe loomine
* Tööjaotuse jagamine

===== 23. oktoober =====
* idee arutamine ja kirja panemine
* üldstruktuur ja funktsionaalsus

==Lõpptoode==

Meeskond:LifePlanner

2014-10-29T16:18:32Z

Ktoom: /* Must have funktsionaalsus */

==Meeskonna liikmed ja tööjaotus==
''Täpsem tööjaotus selgub töö käigus''
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

==Idee==
Projekti eesmärk on luua WPF rakendus, mis võimaldab oma elu organiseerida ja lihtsamaks muuta. Loodav rakendus on kalendri kujuline ja võimaldab lisada märkmeid. Samuti võimaldab rakendus sisestada igapäevased kulud ja teha aruandeid.

==Analüüs==
====Projekti eesmärk====
Milleks meie projekt hea on?

====Must have funktsionaalsus====

kalender - võimalik sisestada kohtumisi, nädala kalendri vaates päevad jaotatud 3ks. Kalender on vähemalt aasta jagu. Kalender jaotatud 12ks kuuks

TO-DO list - võimalik sisestada tegevusi. List dubleeritud, näitab nii to-do list vaates, kui ka pealehel. Lisaks ilmuvad to-do listi punktid nädala kalendri vaatesse õige päeva alla, kui tegevusele on kuupäev määratud

Sisse- ja väljalogimine

Rahaplaneerija

====Nice to have funktsionaalsus====
Mida võiks rakendus võimaldada?

====Rakenduse problemaatilised kohad====
Millised raskused meid ees ootavad?

==Prototüüp==

====Funktisionaalsused, mis on olemas====

====Funktisionaalsused, mida veel ei ole ====

==Logi==
===== 18. oktoober =====
* tiimi moodustamine
* wiki lehe loomine
* Tööjaotuse jagamine

===== 23. oktoober =====
* idee arutamine ja kirja panemine
* üldstruktuur ja funktsionaalsus

==Lõpptoode==

Meeskond:LifePlanner

2014-10-29T16:17:52Z

Ktoom: /* Must have funktsionaalsus */

==Meeskonna liikmed ja tööjaotus==
''Täpsem tööjaotus selgub töö käigus''
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

==Idee==
Projekti eesmärk on luua WPF rakendus, mis võimaldab oma elu organiseerida ja lihtsamaks muuta. Loodav rakendus on kalendri kujuline ja võimaldab lisada märkmeid. Samuti võimaldab rakendus sisestada igapäevased kulud ja teha aruandeid.

==Analüüs==
====Projekti eesmärk====
Milleks meie projekt hea on?

====Must have funktsionaalsus====
Mida peaks rakendus võimaldama?

kalender - võimalik sisestada kohtumisi, nädala kalendri vaates päevad jaotatud 3ks. Kalender on vähemalt aasta jagu. Kalender jaotatud 12ks kuuks

TO-DO list - võimalik sisestada tegevusi. List dubleeritud, näitab nii to-do list vaates, kui ka pealehel. Lisaks ilmuvad to-do listi punktid nädala kalendri vaatesse õige päeva alla, kui tegevusele on kuupäev määratud

Sisse- ja väljalogimine

Rahaplaneerija

====Nice to have funktsionaalsus====
Mida võiks rakendus võimaldada?

====Rakenduse problemaatilised kohad====
Millised raskused meid ees ootavad?

==Prototüüp==

====Funktisionaalsused, mis on olemas====

====Funktisionaalsused, mida veel ei ole ====

==Logi==
===== 18. oktoober =====
* tiimi moodustamine
* wiki lehe loomine
* Tööjaotuse jagamine

===== 23. oktoober =====
* idee arutamine ja kirja panemine
* üldstruktuur ja funktsionaalsus

==Lõpptoode==

User:Ktoom

2014-10-18T07:58:15Z

Ktoom:

Autor: Kaire Toom

Rühm: DK14

== '''Helpdesk''' ==

Ma olen töötanud juba mõnda aega IT kasutajatoes ehk Helpdeskis. Töö on iseenesest huvitav, aga kui kauaks pidama jääda sama kliendi või tööülesande juurde muutub see nagu iga teinegi asi rutiinseks ning igavaks. Kõige rohkem põnevust pakuvad kasutajad oma unikaalsete probleemidega. Nagu näiteks suutis üks neist oma My Document’s kaustast teha samasse kausta kaheksa korda shortcut’i My Document’ist ning seoses sellega tekkisid probleemid andmente ülesse leidmisega. Ma ikka veel imestan kuidas ta sellega hakkama sai.

Minu arvates üks tähtsamaid osasid Helpdeski töös on inimestega suhtlemine ja soov aidata. Sul võivad olla suurepärased teadmised süsteemist, aga kui sa ei saa aru milles on probleem või ei oska kasutajale seletada kuidas asja lahendad siis pole teadmistest eriti kasu. Päris palju on olukordi kus sa ei saa inimesele öelda, et võta internet explore’ is tools – internet options vaid sa pead lähenema asjale teistmoodi ning alustame sellest kus kohas asub tools. Üks väga hea nipp, mida mulle endale meeldib alateadlikult kasutada on probleemi tagasi peegeldamine inimesele. Ehk kuulad ära milles on mure ning siis ütled ala, et ma sain aru, et teil see ei tööta, aga kas te juba restart’i olete proovinud? Sellega kasutaja ise ka kuuleb oma muret ning saab kohe öelda, et nii see küll pole.

Ma olen töötanud kahes täiesti erinevas IT Helpdeskis. Üks on ülemaailmne organisatsioon ning teine Eesti sisene külaltki suur asutus. Need kaks firmat on väga erinevad oma ITILi taseme poolest. ITIL (Information Technology Infrastructure Library) on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standartide kogu (9). Milles on avaldatud iga protsessi kohta oma raamat. Minu arvates on ITIL üks väga tore asi, sest sa ei pea ise hakkama sulepead leiutama vaid saad vaadata teiste loodu ja katsetatud reegleid/protsess ning valida välja endale sobivaima variandi.

Nagu juba mainitud on minu kaks kasutajatoe töö kogemust täiesti erinevates organisatsioonides. Üks neist on juurutanud ITIL’it juba aastaid ning asub taseme poolest üleval neljandal viiendal kohal ning teine asutus alles astub alles samme jõudmaks teisele tasemele. Ma tooksin välja nende erinevused ning enda arvamuse nende Helpdesk’i tööst.
Ülemaailmse organisatsiooni Helpdesk’i üles ehitus on kindlalt paigas. Kasutajate esimene kontaktpunkt on kasutajatugi kus registreeritakse sündmus. Siis kui on võimalik lahendatakse probleem, aga kui see ei jää nende pädevusalasse siis suunatakse asi edasi vastavale rühmale. Näiteks kui kasutajal on probleeme seoses arvuti salasõnaga siis Helpdeski inimene saab talle kohe uue salasõna anda, aga kui inimesele on mingi mure seose majandustarkvaraga siis suunatakse asi kohe edasi vastavale rühmale kes peab seda lahendama hakkama.

Probleemide registreerimiseks kasutatakse vastavat tarkvara, loodud on teadmiste andmebaas ehk knowledge database, agente ja ka lõpp kasutajaid koolitatakse pidevalt. Ma ütleks, et üks tähtsamaid asju sellises suures Helpdesk’is on saada kasutaja käest võimalikult palju informatsiooni, et järgmisel tasemel oleks lihtsam asja lahendada ning ka saada aru milles on kasutajal probleem. On palju selliseid juhtumeid kus inimene ütleb, et ta ei pääse sisse SAPi, aga kui sa hakkad rohkem infot küsima siis selgub, et hoopis arvutisse ei saa sisse. See on minu meelest kasutajatoe klassikaline juhtum.

Eestis sisesel kasutajatoel ei ole loodud kindlaid protsesse. Kasutaja helistab lihtsalt ühele agentidest ning tema ka hakkab probleemi lahendama sõltumata sellest kas on tal on olemas vastavad teadmised või mitte. Ei ole loodud teadmiste andmebaasi, kust saaks vaadata kuidas on lahendatud korduvaid probleeme. Igaüks õpib töö käigus ning inimesele kes soovib IT alaselt areneda on see suurepärane keskkond alustamiseks. Suurimaks probleemiks on sellises IT organisatsioonis, et kuna keegi ei tea kuidas oleks „õige“ protsess siis igaüks teeb nii nagu tema arvab, et oleks õige.

Ma leian, et Helpdesk'i töö kõige huvitavam ja ettearvamatu osa on kasutaja. Ikka nädalas korra tuleb ette mõni selline asi millega sa ennem pole kokku puutunud ning see hoiab ka töö huvitavana. Ma soovitan kõigil kes ei tea kust alustada siis kasutajatoe töö annab hea põhja ja suhtlusoskuse.

== '''Küsimused ja vastused''' ==

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

== Link: ==

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

9. http://en.wikipedia.org/wiki/Information_Technology_Infrastructure_Library

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Ktoom

2014-10-18T07:55:23Z

Ktoom:

Autor: Kaire Toom

Rühm: DK14

[['''Helpdesk''']]

Ma olen töötanud juba mõnda aega IT kasutajatoes ehk Helpdeskis. Töö on iseenesest huvitav, aga kui kauaks pidama jääda sama kliendi või tööülesande juurde muutub see nagu iga teinegi asi rutiinseks ning igavaks. Kõige rohkem põnevust pakuvad kasutajad oma unikaalsete probleemidega. Nagu näiteks suutis üks neist oma My Document’s kaustast teha samasse kausta kaheksa korda shortcut’i My Document’ist ning seoses sellega tekkisid probleemid andmente ülesse leidmisega. Ma ikka veel imestan kuidas ta sellega hakkama sai.

Minu arvates üks tähtsamaid osasid Helpdeski töös on inimestega suhtlemine ja soov aidata. Sul võivad olla suurepärased teadmised süsteemist, aga kui sa ei saa aru milles on probleem või ei oska kasutajale seletada kuidas asja lahendad siis pole teadmistest eriti kasu. Päris palju on olukordi kus sa ei saa inimesele öelda, et võta internet explore’ is tools – internet options vaid sa pead lähenema asjale teistmoodi ning alustame sellest kus kohas asub tools. Üks väga hea nipp, mida mulle endale meeldib alateadlikult kasutada on probleemi tagasi peegeldamine inimesele. Ehk kuulad ära milles on mure ning siis ütled ala, et ma sain aru, et teil see ei tööta, aga kas te juba restart’i olete proovinud? Sellega kasutaja ise ka kuuleb oma muret ning saab kohe öelda, et nii see küll pole.

Ma olen töötanud kahes täiesti erinevas IT Helpdeskis. Üks on ülemaailmne organisatsioon ning teine Eesti sisene külaltki suur asutus. Need kaks firmat on väga erinevad oma ITILi taseme poolest. ITIL (Information Technology Infrastructure Library) on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standartide kogu (9). Milles on avaldatud iga protsessi kohta oma raamat. Minu arvates on ITIL üks väga tore asi, sest sa ei pea ise hakkama sulepead leiutama vaid saad vaadata teiste loodu ja katsetatud reegleid/protsess ning valida välja endale sobivaima variandi.

Nagu juba mainitud on minu kaks kasutajatoe töö kogemust täiesti erinevates organisatsioonides. Üks neist on juurutanud ITIL’it juba aastaid ning asub taseme poolest üleval neljandal viiendal kohal ning teine asutus alles astub alles samme jõudmaks teisele tasemele. Ma tooksin välja nende erinevused ning enda arvamuse nende Helpdesk’i tööst.
Ülemaailmse organisatsiooni Helpdesk’i üles ehitus on kindlalt paigas. Kasutajate esimene kontaktpunkt on kasutajatugi kus registreeritakse sündmus. Siis kui on võimalik lahendatakse probleem, aga kui see ei jää nende pädevusalasse siis suunatakse asi edasi vastavale rühmale. Näiteks kui kasutajal on probleeme seoses arvuti salasõnaga siis Helpdeski inimene saab talle kohe uue salasõna anda, aga kui inimesele on mingi mure seose majandustarkvaraga siis suunatakse asi kohe edasi vastavale rühmale kes peab seda lahendama hakkama.

Probleemide registreerimiseks kasutatakse vastavat tarkvara, loodud on teadmiste andmebaas ehk knowledge database, agente ja ka lõpp kasutajaid koolitatakse pidevalt. Ma ütleks, et üks tähtsamaid asju sellises suures Helpdesk’is on saada kasutaja käest võimalikult palju informatsiooni, et järgmisel tasemel oleks lihtsam asja lahendada ning ka saada aru milles on kasutajal probleem. On palju selliseid juhtumeid kus inimene ütleb, et ta ei pääse sisse SAPi, aga kui sa hakkad rohkem infot küsima siis selgub, et hoopis arvutisse ei saa sisse. See on minu meelest kasutajatoe klassikaline juhtum.

Eestis sisesel kasutajatoel ei ole loodud kindlaid protsesse. Kasutaja helistab lihtsalt ühele agentidest ning tema ka hakkab probleemi lahendama sõltumata sellest kas on tal on olemas vastavad teadmised või mitte. Ei ole loodud teadmiste andmebaasi, kust saaks vaadata kuidas on lahendatud korduvaid probleeme. Igaüks õpib töö käigus ning inimesele kes soovib IT alaselt areneda on see suurepärane keskkond alustamiseks. Suurimaks probleemiks on sellises IT organisatsioonis, et kuna keegi ei tea kuidas oleks „õige“ protsess siis igaüks teeb nii nagu tema arvab, et oleks õige.

Ma leian, et Helpdesk'i töö kõige huvitavam ja ettearvamatu osa on kasutaja. Ikka nädalas korra tuleb ette mõni selline asi millega sa ennem pole kokku puutunud ning see hoiab ka töö huvitavana. Ma soovitan kõigil kes ei tea kust alustada siis kasutajatoe töö annab hea põhja ja suhtlusoskuse.

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

9. http://en.wikipedia.org/wiki/Information_Technology_Infrastructure_Library

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Ktoom

2013-11-12T16:24:28Z

Ktoom:

Autor: Kaire Toom

Rühm: DK14

'''Helpdesk'''

Ma olen töötanud juba mõnda aega IT kasutajatoes ehk Helpdeskis. Töö on iseenesest huvitav, aga kui kauaks pidama jääda sama kliendi või tööülesande juurde muutub see nagu iga teinegi asi rutiinseks ning igavaks. Kõige rohkem põnevust pakuvad kasutajad oma unikaalsete probleemidega. Nagu näiteks suutis üks neist oma My Document’s kaustast teha samasse kausta kaheksa korda shortcut’i My Document’ist ning seoses sellega tekkisid probleemid andmente ülesse leidmisega. Ma ikka veel imestan kuidas ta sellega hakkama sai.

Minu arvates üks tähtsamaid osasid Helpdeski töös on inimestega suhtlemine ja soov aidata. Sul võivad olla suurepärased teadmised süsteemist, aga kui sa ei saa aru milles on probleem või ei oska kasutajale seletada kuidas asja lahendad siis pole teadmistest eriti kasu. Päris palju on olukordi kus sa ei saa inimesele öelda, et võta internet explore’ is tools – internet options vaid sa pead lähenema asjale teistmoodi ning alustame sellest kus kohas asub tools. Üks väga hea nipp, mida mulle endale meeldib alateadlikult kasutada on probleemi tagasi peegeldamine inimesele. Ehk kuulad ära milles on mure ning siis ütled ala, et ma sain aru, et teil see ei tööta, aga kas te juba restart’i olete proovinud? Sellega kasutaja ise ka kuuleb oma muret ning saab kohe öelda, et nii see küll pole.

Ma olen töötanud kahes täiesti erinevas IT Helpdeskis. Üks on ülemaailmne organisatsioon ning teine Eesti sisene külaltki suur asutus. Need kaks firmat on väga erinevad oma ITILi taseme poolest. ITIL (Information Technology Infrastructure Library) on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standartide kogu (9). Milles on avaldatud iga protsessi kohta oma raamat. Minu arvates on ITIL üks väga tore asi, sest sa ei pea ise hakkama sulepead leiutama vaid saad vaadata teiste loodu ja katsetatud reegleid/protsess ning valida välja endale sobivaima variandi.

Nagu juba mainitud on minu kaks kasutajatoe töö kogemust täiesti erinevates organisatsioonides. Üks neist on juurutanud ITIL’it juba aastaid ning asub taseme poolest üleval neljandal viiendal kohal ning teine asutus alles astub alles samme jõudmaks teisele tasemele. Ma tooksin välja nende erinevused ning enda arvamuse nende Helpdesk’i tööst.
Ülemaailmse organisatsiooni Helpdesk’i üles ehitus on kindlalt paigas. Kasutajate esimene kontaktpunkt on kasutajatugi kus registreeritakse sündmus. Siis kui on võimalik lahendatakse probleem, aga kui see ei jää nende pädevusalasse siis suunatakse asi edasi vastavale rühmale. Näiteks kui kasutajal on probleeme seoses arvuti salasõnaga siis Helpdeski inimene saab talle kohe uue salasõna anda, aga kui inimesele on mingi mure seose majandustarkvaraga siis suunatakse asi kohe edasi vastavale rühmale kes peab seda lahendama hakkama.

Probleemide registreerimiseks kasutatakse vastavat tarkvara, loodud on teadmiste andmebaas ehk knowledge database, agente ja ka lõpp kasutajaid koolitatakse pidevalt. Ma ütleks, et üks tähtsamaid asju sellises suures Helpdesk’is on saada kasutaja käest võimalikult palju informatsiooni, et järgmisel tasemel oleks lihtsam asja lahendada ning ka saada aru milles on kasutajal probleem. On palju selliseid juhtumeid kus inimene ütleb, et ta ei pääse sisse SAPi, aga kui sa hakkad rohkem infot küsima siis selgub, et hoopis arvutisse ei saa sisse. See on minu meelest kasutajatoe klassikaline juhtum.

Eestis sisesel kasutajatoel ei ole loodud kindlaid protsesse. Kasutaja helistab lihtsalt ühele agentidest ning tema ka hakkab probleemi lahendama sõltumata sellest kas on tal on olemas vastavad teadmised või mitte. Ei ole loodud teadmiste andmebaasi, kust saaks vaadata kuidas on lahendatud korduvaid probleeme. Igaüks õpib töö käigus ning inimesele kes soovib IT alaselt areneda on see suurepärane keskkond alustamiseks. Suurimaks probleemiks on sellises IT organisatsioonis, et kuna keegi ei tea kuidas oleks „õige“ protsess siis igaüks teeb nii nagu tema arvab, et oleks õige.

Ma leian, et Helpdesk'i töö kõige huvitavam ja ettearvamatu osa on kasutaja. Ikka nädalas korra tuleb ette mõni selline asi millega sa ennem pole kokku puutunud ning see hoiab ka töö huvitavana. Ma soovitan kõigil kes ei tea kust alustada siis kasutajatoe töö annab hea põhja ja suhtlusoskuse.

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

9. http://en.wikipedia.org/wiki/Information_Technology_Infrastructure_Library

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Ktoom

2013-11-12T16:24:13Z

Ktoom:

Autor: Kaire Toom
Rühm: DK14

'''Helpdesk'''

Ma olen töötanud juba mõnda aega IT kasutajatoes ehk Helpdeskis. Töö on iseenesest huvitav, aga kui kauaks pidama jääda sama kliendi või tööülesande juurde muutub see nagu iga teinegi asi rutiinseks ning igavaks. Kõige rohkem põnevust pakuvad kasutajad oma unikaalsete probleemidega. Nagu näiteks suutis üks neist oma My Document’s kaustast teha samasse kausta kaheksa korda shortcut’i My Document’ist ning seoses sellega tekkisid probleemid andmente ülesse leidmisega. Ma ikka veel imestan kuidas ta sellega hakkama sai.

Minu arvates üks tähtsamaid osasid Helpdeski töös on inimestega suhtlemine ja soov aidata. Sul võivad olla suurepärased teadmised süsteemist, aga kui sa ei saa aru milles on probleem või ei oska kasutajale seletada kuidas asja lahendad siis pole teadmistest eriti kasu. Päris palju on olukordi kus sa ei saa inimesele öelda, et võta internet explore’ is tools – internet options vaid sa pead lähenema asjale teistmoodi ning alustame sellest kus kohas asub tools. Üks väga hea nipp, mida mulle endale meeldib alateadlikult kasutada on probleemi tagasi peegeldamine inimesele. Ehk kuulad ära milles on mure ning siis ütled ala, et ma sain aru, et teil see ei tööta, aga kas te juba restart’i olete proovinud? Sellega kasutaja ise ka kuuleb oma muret ning saab kohe öelda, et nii see küll pole.

Ma olen töötanud kahes täiesti erinevas IT Helpdeskis. Üks on ülemaailmne organisatsioon ning teine Eesti sisene külaltki suur asutus. Need kaks firmat on väga erinevad oma ITILi taseme poolest. ITIL (Information Technology Infrastructure Library) on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standartide kogu (9). Milles on avaldatud iga protsessi kohta oma raamat. Minu arvates on ITIL üks väga tore asi, sest sa ei pea ise hakkama sulepead leiutama vaid saad vaadata teiste loodu ja katsetatud reegleid/protsess ning valida välja endale sobivaima variandi.

Nagu juba mainitud on minu kaks kasutajatoe töö kogemust täiesti erinevates organisatsioonides. Üks neist on juurutanud ITIL’it juba aastaid ning asub taseme poolest üleval neljandal viiendal kohal ning teine asutus alles astub alles samme jõudmaks teisele tasemele. Ma tooksin välja nende erinevused ning enda arvamuse nende Helpdesk’i tööst.
Ülemaailmse organisatsiooni Helpdesk’i üles ehitus on kindlalt paigas. Kasutajate esimene kontaktpunkt on kasutajatugi kus registreeritakse sündmus. Siis kui on võimalik lahendatakse probleem, aga kui see ei jää nende pädevusalasse siis suunatakse asi edasi vastavale rühmale. Näiteks kui kasutajal on probleeme seoses arvuti salasõnaga siis Helpdeski inimene saab talle kohe uue salasõna anda, aga kui inimesele on mingi mure seose majandustarkvaraga siis suunatakse asi kohe edasi vastavale rühmale kes peab seda lahendama hakkama.

Probleemide registreerimiseks kasutatakse vastavat tarkvara, loodud on teadmiste andmebaas ehk knowledge database, agente ja ka lõpp kasutajaid koolitatakse pidevalt. Ma ütleks, et üks tähtsamaid asju sellises suures Helpdesk’is on saada kasutaja käest võimalikult palju informatsiooni, et järgmisel tasemel oleks lihtsam asja lahendada ning ka saada aru milles on kasutajal probleem. On palju selliseid juhtumeid kus inimene ütleb, et ta ei pääse sisse SAPi, aga kui sa hakkad rohkem infot küsima siis selgub, et hoopis arvutisse ei saa sisse. See on minu meelest kasutajatoe klassikaline juhtum.

Eestis sisesel kasutajatoel ei ole loodud kindlaid protsesse. Kasutaja helistab lihtsalt ühele agentidest ning tema ka hakkab probleemi lahendama sõltumata sellest kas on tal on olemas vastavad teadmised või mitte. Ei ole loodud teadmiste andmebaasi, kust saaks vaadata kuidas on lahendatud korduvaid probleeme. Igaüks õpib töö käigus ning inimesele kes soovib IT alaselt areneda on see suurepärane keskkond alustamiseks. Suurimaks probleemiks on sellises IT organisatsioonis, et kuna keegi ei tea kuidas oleks „õige“ protsess siis igaüks teeb nii nagu tema arvab, et oleks õige.

Ma leian, et Helpdesk'i töö kõige huvitavam ja ettearvamatu osa on kasutaja. Ikka nädalas korra tuleb ette mõni selline asi millega sa ennem pole kokku puutunud ning see hoiab ka töö huvitavana. Ma soovitan kõigil kes ei tea kust alustada siis kasutajatoe töö annab hea põhja ja suhtlusoskuse.

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

9. http://en.wikipedia.org/wiki/Information_Technology_Infrastructure_Library

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User:Ktoom

2013-10-31T14:02:04Z

Ktoom:

'''Helpdesk'''

Ma olen töötanud juba mõnda aega IT kasutajatoes ehk Helpdeskis. Töö on iseenesest huvitav, aga kui kauaks pidama jääda sama kliendi või tööülesande juurde muutub see nagu iga teinegi asi rutiinseks ning igavaks. Kõige rohkem põnevust pakuvad kasutajad oma unikaalsete probleemidega. Nagu näiteks suutis üks neist oma My Document’s kaustast teha samasse kausta kaheksa korda shortcut’i My Document’ist ning seoses sellega tekkisid probleemid andmente ülesse leidmisega. Ma ikka veel imestan kuidas ta sellega hakkama sai.

Minu arvates üks tähtsamaid osasid Helpdeski töös on inimestega suhtlemine ja soov aidata. Sul võivad olla suurepärased teadmised süsteemist, aga kui sa ei saa aru milles on probleem või ei oska kasutajale seletada kuidas asja lahendad siis pole teadmistest eriti kasu. Päris palju on olukordi kus sa ei saa inimesele öelda, et võta internet explore’ is tools – internet options vaid sa pead lähenema asjale teistmoodi ning alustame sellest kus kohas asub tools. Üks väga hea nipp, mida mulle endale meeldib alateadlikult kasutada on probleemi tagasi peegeldamine inimesele. Ehk kuulad ära milles on mure ning siis ütled ala, et ma sain aru, et teil see ei tööta, aga kas te juba restart’i olete proovinud? Sellega kasutaja ise ka kuuleb oma muret ning saab kohe öelda, et nii see küll pole.

Ma olen töötanud kahes täiesti erinevas IT Helpdeskis. Üks on ülemaailmne organisatsioon ning teine Eesti sisene külaltki suur asutus. Need kaks firmat on väga erinevad oma ITILi taseme poolest. ITIL (Information Technology Infrastructure Library) on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standartide kogu (9). Milles on avaldatud iga protsessi kohta oma raamat. Minu arvates on ITIL üks väga tore asi, sest sa ei pea ise hakkama sulepead leiutama vaid saad vaadata teiste loodu ja katsetatud reegleid/protsess ning valida välja endale sobivaima variandi.

Nagu juba mainitud on minu kaks kasutajatoe töö kogemust täiesti erinevates organisatsioonides. Üks neist on juurutanud ITIL’it juba aastaid ning asub taseme poolest üleval neljandal viiendal kohal ning teine asutus alles astub alles samme jõudmaks teisele tasemele. Ma tooksin välja nende erinevused ning enda arvamuse nende Helpdesk’i tööst.
Ülemaailmse organisatsiooni Helpdesk’i üles ehitus on kindlalt paigas. Kasutajate esimene kontaktpunkt on kasutajatugi kus registreeritakse sündmus. Siis kui on võimalik lahendatakse probleem, aga kui see ei jää nende pädevusalasse siis suunatakse asi edasi vastavale rühmale. Näiteks kui kasutajal on probleeme seoses arvuti salasõnaga siis Helpdeski inimene saab talle kohe uue salasõna anda, aga kui inimesele on mingi mure seose majandustarkvaraga siis suunatakse asi kohe edasi vastavale rühmale kes peab seda lahendama hakkama.

Probleemide registreerimiseks kasutatakse vastavat tarkvara, loodud on teadmiste andmebaas ehk knowledge database, agente ja ka lõpp kasutajaid koolitatakse pidevalt. Ma ütleks, et üks tähtsamaid asju sellises suures Helpdesk’is on saada kasutaja käest võimalikult palju informatsiooni, et järgmisel tasemel oleks lihtsam asja lahendada ning ka saada aru milles on kasutajal probleem. On palju selliseid juhtumeid kus inimene ütleb, et ta ei pääse sisse SAPi, aga kui sa hakkad rohkem infot küsima siis selgub, et hoopis arvutisse ei saa sisse. See on minu meelest kasutajatoe klassikaline juhtum.

Eestis sisesel kasutajatoel ei ole loodud kindlaid protsesse. Kasutaja helistab lihtsalt ühele agentidest ning tema ka hakkab probleemi lahendama sõltumata sellest kas on tal on olemas vastavad teadmised või mitte. Ei ole loodud teadmiste andmebaasi, kust saaks vaadata kuidas on lahendatud korduvaid probleeme. Igaüks õpib töö käigus ning inimesele kes soovib IT alaselt areneda on see suurepärane keskkond alustamiseks. Suurimaks probleemiks on sellises IT organisatsioonis, et kuna keegi ei tea kuidas oleks „õige“ protsess siis igaüks teeb nii nagu tema arvab, et oleks õige.

Ma leian, et Helpdesk'i töö kõige huvitavam ja ettearvamatu osa on kasutaja. Ikka nädalas korra tuleb ette mõni selline asi millega sa ennem pole kokku puutunud ning see hoiab ka töö huvitavana. Ma soovitan kõigil kes ei tea kust alustada siis kasutajatoe töö annab hea põhja ja suhtlusoskuse.

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

9. http://en.wikipedia.org/wiki/Information_Technology_Infrastructure_Library

[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]

User talk:Ktoom

2013-10-31T13:59:43Z

Ktoom: Blanked the page

User:Ktoom

2013-10-31T13:59:11Z

Ktoom:

User:Ktoom

2013-10-31T13:55:35Z

Ktoom:

'''Helpdesk'''

Ma olen töötanud juba mõnda aega IT kasutajatoes ehk Helpdeskis. Töö on iseenesest huvitav, aga kui kauaks pidama jääda sama kliendi või tööülesande juurde muutub see nagu iga teinegi asi rutiinseks ning igavaks. Kõige rohkem põnevust pakuvad kasutajad oma unikaalsete probleemidega. Nagu näiteks suutis üks neist oma My Document’s kaustast teha samasse kausta kaheksa korda shortcut’i My Document’ist ning seoses sellega tekkisid probleemid andmente ülesse leidmisega. Ma ikka veel imestan kuidas ta sellega hakkama sai.

Minu arvates üks tähtsamaid osasid Helpdeski töös on inimestega suhtlemine ja soov aidata. Sul võivad olla suurepärased teadmised süsteemist, aga kui sa ei saa aru milles on probleem või ei oska kasutajale seletada kuidas asja lahendad siis pole teadmistest eriti kasu. Päris palju on olukordi kus sa ei saa inimesele öelda, et võta internet explore’ is tools – internet options vaid sa pead lähenema asjale teistmoodi ning alustame sellest kus kohas asub tools. Üks väga hea nipp, mida mulle endale meeldib alateadlikult kasutada on probleemi tagasi peegeldamine inimesele. Ehk kuulad ära milles on mure ning siis ütled ala, et ma sain aru, et teil see ei tööta, aga kas te juba restart’i olete proovinud? Sellega kasutaja ise ka kuuleb oma muret ning saab kohe öelda, et nii see küll pole.

Ma olen töötanud kahes täiesti erinevas IT Helpdeskis. Üks on ülemaailmne organisatsioon ning teine Eesti sisene külaltki suur asutus. Need kaks firmat on väga erinevad oma ITILi taseme poolest. ITIL (Information Technology Infrastructure Library) on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standartide kogu (9). Milles on avaldatud iga protsessi kohta oma raamat. Minu arvates on ITIL üks väga tore asi, sest sa ei pea ise hakkama sulepead leiutama vaid saad vaadata teiste loodu ja katsetatud reegleid/protsess ning valida välja endale sobivaima variandi.

Nagu juba mainitud on minu kaks kasutajatoe töö kogemust täiesti erinevates organisatsioonides. Üks neist on juurutanud ITIL’it juba aastaid ning asub taseme poolest üleval neljandal viiendal kohal ning teine asutus alles astub alles samme jõudmaks teisele tasemele. Ma tooksin välja nende erinevused ning enda arvamuse nende Helpdesk’i tööst.
Ülemaailmse organisatsiooni Helpdesk’i üles ehitus on kindlalt paigas. Kasutajate esimene kontaktpunkt on kasutajatugi kus registreeritakse sündmus. Siis kui on võimalik lahendatakse probleem, aga kui see ei jää nende pädevusalasse siis suunatakse asi edasi vastavale rühmale. Näiteks kui kasutajal on probleeme seoses arvuti salasõnaga siis Helpdeski inimene saab talle kohe uue salasõna anda, aga kui inimesele on mingi mure seose majandustarkvaraga siis suunatakse asi kohe edasi vastavale rühmale kes peab seda lahendama hakkama.

Probleemide registreerimiseks kasutatakse vastavat tarkvara, loodud on teadmiste andmebaas ehk knowledge database, agente ja ka lõpp kasutajaid koolitatakse pidevalt. Ma ütleks, et üks tähtsamaid asju sellises suures Helpdesk’is on saada kasutaja käest võimalikult palju informatsiooni, et järgmisel tasemel oleks lihtsam asja lahendada ning ka saada aru milles on kasutajal probleem. On palju selliseid juhtumeid kus inimene ütleb, et ta ei pääse sisse SAPi, aga kui sa hakkad rohkem infot küsima siis selgub, et hoopis arvutisse ei saa sisse. See on minu meelest kasutajatoe klassikaline juhtum.

Eestis sisesel kasutajatoel ei ole loodud kindlaid protsesse. Kasutaja helistab lihtsalt ühele agentidest ning tema ka hakkab probleemi lahendama sõltumata sellest kas on tal on olemas vastavad teadmised või mitte. Ei ole loodud teadmiste andmebaasi, kust saaks vaadata kuidas on lahendatud korduvaid probleeme. Igaüks õpib töö käigus ning inimesele kes soovib IT alaselt areneda on see suurepärane keskkond alustamiseks. Suurimaks probleemiks on sellises IT organisatsioonis, et kuna keegi ei tea kuidas oleks „õige“ protsess siis igaüks teeb nii nagu tema arvab, et oleks õige.

Ma ütleks, et Helpdeski töö kõige huvitavam ja ettearvamatu osa on kasutaja. Ikka nädalas korra tuleb ette mõni selline asi millega sa ennem pole kokku puutunud.

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

9. http://en.wikipedia.org/wiki/Information_Technology_Infrastructure_Library

User:Ktoom

2013-10-25T09:19:22Z

Ktoom:

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463

'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22'''

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

User:Ktoom

2013-10-25T09:18:52Z

Ktoom:

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessanne: Kood - 10132463
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X - 25 ja Y - 22

Esimese semestril jääb puudu 3 EAP-d ehk siis tuleb arve 3*50 = 150. Teisel semestril jääb puudu 27-22=5 EAP-d ning nende maksumus on 5*50=250. Aasta lõpuks on arve 150+250=400.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

User:Ktoom

2013-10-25T09:03:10Z

Ktoom:

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)

Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)

Õppekava vahetuse dokumendid. (6)

Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Link:

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11.

User:Ktoom

2013-10-25T08:57:36Z

Ktoom:

Küsimus B

'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.(1)

'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''

Järelarvestusele tuleb registeerida ÕISis. (2)

'''Mis on tähtajad?'''

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (3)

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.(4)

Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?
Semestri õpingukava (deklaratsioon) tuleb ära kinnitada. (4)
Kui on üleeelmisest perioodist võlgnevusi arvestustel või eksamitel tuleb need ära vastada, kui ei ole teistsugust kokkulepet. (1)
Õppekava vahetuse dokumendid. (6)
Akadeemilisele puhkusele mineku avaldus. (7)

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Link:
1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8

4. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.2.1.

6. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.1 ja 7.2.1

7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4.

User:Ktoom

2013-10-25T08:41:33Z

Ktoom:

User:Ktoom

2013-10-25T08:39:29Z

Ktoom: Created page with "Küsimus B '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?''' Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni üle…"

User talk:Ktoom

2013-10-17T13:25:11Z

Ktoom: Created page with "Küsimus B Küsimus 2"

Küsimus B
Küsimus 2