ICO wiki - User contributions [en]

Date

2015-11-23T00:34:49Z

Ktoomsal:

=Sissejuhatus=
Date - käsuga saab masinalt küsida kellaaega ja kuupäeva. Administraator saab date käsu abil ka kuupäeva ja kellaaega muuta.

=Eeldused/nõuded=
Antud õpetus on koostatud kasutades Ubuntu Server 11.04 versiooni[http://www.ubuntu.com/download/server/download]. Ubuntu server on paigaldatud Oracle Virtual Boxi[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VirtualBox].
*Linuxi kasutusoskus
*Algteadmisi linuxi terminali käskudest

=Date käsu kasutamine=
Lihtsalt date käsk väljastab standard kujul aja: Päev Kuu Kuupäev kellaeg ajatsoon aasta
$date
Tulemus: Sat Mar 19 15:22:48 EET 2011

=Date käsu küsimine kindlate parameetritega=
Date käsuga saab küsida masinalt soovitavat aega sobival kujul. $date käsule tuleb lisada string mis jääb " " vahele ja algab + märgiga. Parameetreid küsitakse kujul %esimene parameeter %teine parameeter. Parameetrite vahele saab valida eraldajaid.
==Parameetritega Date käsu näide==
küsitakse %päeva %kuud %aastat ja eraldajateks on . märgid
$date "+%d.%m.%y"
Tulemus: 19.03.11

=Parameetrid=

{|class="wikitable"
|+Parameetrid (parameetrite string algab alati + märgiga)
! Parameeter
! Kirjeldus
! width="150"| Väärtus/Näide
|-
!colspan=3| Päev
|-
| '''%a''' ||Nädalapäev lühidalt || Mon
|-
| '''%A''' ||Nädalapäev pikalt || {{CURRENTDAYNAME}}
|-
|| '''%d''' ||Kuupäev (dd) 0-ga algav || {{CURRENTDAY2}}
|-
| '''%e''' ||Kuupäev (dd) || {{CURRENTDAY}}
|-
| '''%j''' ||Mitmes päev aastas || 001-366
|-
| '''%u''' ||Mitmes päev nädalas(nädala algus ehk päev 1 on esmaspäev) || 6
|-
| '''%w''' ||Mitmes päev nädalas(nädala algus ehk päev 1 on pühapäev) || 6
|-
!colspan=3| Nädal
|-
| '''%U''' ||Nädala number (nädala alguseks pühapäev) ||01–53
|-
| '''%W''' ||Nädala number (nädala alguseks esmaspäev) ||01–53
|-
| '''%V''' ||Nädala number aastas ||01–53
|-
!colspan=3| Kuu
|-
|'''%m''' ||Kuu number ||04
|-
|'''%h''' ||Kuu nimetus lühidalt inglise keeles||Mar
|-
|'''%b''' ||Kuu nimetus lühidalt kohalikus keeles || Mar
|-
|'''%B''' ||Kuu nimetus pikalt kohalikus keeles || March
|-
!colspan=3| Aasta
|-
| '''%y''' ||Aasta kahekohaliselt ||00–99
|-
| '''%Y''' ||Aasta pikalt ||2011
|-

|-
!colspan=3| Sajand
|-
| '''%C''' ||sajand ||00–99
|-
!colspan=3| Kuupäev
|-
| '''%D''' ||Kuupäev (kuu/päev/aasta)|| 03/19/11
|-
| '''%x''' ||Kohalik aeg (kuu/päev/aasta) || 03/19/2011
|-
| '''%F''' ||Kuupäev (aasta-kuu-päev) || 2011-03-19
|-
!colspan=3| Tunnid
|-
| '''%l''' ||Tund (12-h süsteemis) ||1
|-
| '''%I''' ||Tund (12-h süsteemis) 0-ga algav ||01
|-
| '''%k''' ||Tund(24-h süsteemis) ||1
|-
| '''%H''' ||Tund(24-h süsteemis)0-ga algav ||01
|-
|'''%p''' ||Küsb 12-h süsteemi päeva aja lühendit || 11
|-
| '''%P''' ||Küsb 12-h süsteemi päeva aja lühendit väikeste tähtedega || 11
|-
!colspan=3| Minutid
|-
| '''%M''' ||MM minutid ||39
|-
!colspan=3| Sekundid
|-
| '''%s''' ||Sekundid alates 00:00:00 1970-01-01 [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix_epoch] ||631923761
|-
| '''%S''' ||Sekundid minutis ||00–60
|-
| '''%N''' ||Millisekundid ||000000000–999999999
|-
!colspan=3| Aeg
|-
| '''%r''' ||Kellaeg 12-h süsteemis || 11:39:59 AM
|-
| '''%R''' ||Kellaaeg 24-h süsteemis || 11:39
|-
| '''%T''' ||Kellaaeg 24-h süsteemis sekunditega || 11:39:59
|-
| '''%X''' ||Kohalikus kellaaja vormingus kellaaeg sekunditega (%H:%M:%S)
|-
!colspan=3| Kuupäev ja kellaaeg
|-
| '''%c''' ||Kohalik aeg ||Sat Nov 04 12:02:33 EST 1989
|-
!colspan=3| Ajavöönd
|-
| '''%z''' ||Ajavöönd || -0500
|-
| '''%Z''' ||Ajavöönd kohaliku lühendina( kui tulemuseks ei ole midagi, siis pole ajavöönd määratud) || EST
|}

=Kellaja muutmine=
Kellaja muutmiseks peab kasutaja olema sisselogitud root õigustes. Kellaaja muutmiseks kasutatakse käsku date MMddhhmmyy(MM-Kuu,
dd-päev,hh-tund,mm-minutid,yy-aasta). Pärast käsu sisestamist kuvatakse ekraanile uus kuupäev ja kellaaeg, muudatuste salvestamiseks tuleb vajutada Enter klahvi
Kellaaja muutmine:
date MMddhhmmyy

==Kellaaja muutmise näide==
kellaaeg ja kuupäev muudetakse: 10 jaanuar 00:00 1990
date 011000001990
Pärast käsu sisestamist kuvatakse ekraanile uus kuupäev ja kellaaeg, muudatuste salvestamiseks tuleb vajutada Enter klahvi.

=Viited=
*Ubuntu server [http://www.ubuntu.com/download/server/download/ [01]]
*Virtualbox [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VirtualBox [02]]
*Epoch [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix_epoch [03]]

=Kasutatud kirjandus=
*http://en.wikipedia.org/wiki/Date_(Unix)
*http://www.cyberciti.biz/faq/unix-set-date-command/
*http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/date.html
Käsurealt
man date

=Autor=
Tarmo Trumm A21

Täiendab: Karmen Toomsalu, AK21 2015/2016

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Date

2015-11-23T00:34:01Z

Ktoomsal:

=Sissejuhatus=
Date - käsuga saab masinalt küsida kellaaega ja kuupäeva. Administraator saab date käsu abil ka kuupäeva ja kellaaega muuta.

=Eeldused/nõuded=
Antud õpetus on koostatud kasutades Ubuntu Server 11.04 versiooni[http://www.ubuntu.com/download/server/download]. Ubuntu server on paigaldatud Oracle Virtual Boxi[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VirtualBox].
*Linuxi kasutusoskus
*Algteadmisi linuxi terminali käskudest

=Date käsu kasutamine=
Lihtsalt date käsk väljastab standard kujul aja: Päev Kuu Kuupäev kellaeg ajatsoon aasta
$date
Tulemus: Sat Mar 19 15:22:48 EET 2011

=Date käsu küsimine kindlate parameetritega=
Date käsuga saab küsida masinalt soovitavat aega sobival kujul. $date käsule tuleb lisada string mis jääb " " vahele ja algab + märgiga. Parameetreid küsitakse kujul %esimene parameeter %teine parameeter. Parameetrite vahele saab valida eraldajaid.
==Parameetritega Date käsu näide==
küsitakse %päeva %kuud %aastat ja eraldajateks on . märgid
$date "+%d.%m.%y"
Tulemus: 19.03.11

=Parameetrid=

{|class="wikitable"
|+Parameetrid (parameetrite string algab alati + märgiga)
! Parameeter
! Kirjeldus
! width="150"| Väärtus/Näide
|-
!colspan=3| Päev
|-
| '''%a''' ||Nädalapäev lühidalt || Mon
|-
| '''%A''' ||Nädalapäev pikalt || {{CURRENTDAYNAME}}
|-
|| '''%d''' ||Kuupäev (dd) 0-ga algav || {{CURRENTDAY2}}
|-
| '''%e''' ||Kuupäev (dd) || {{CURRENTDAY}}
|-
| '''%j''' ||Mitmes päev aastas || 001-366
|-
| '''%u''' ||Mitmes päev nädalas(nädala algus ehk päev 1 on esmaspäev) || 6
|-
| '''%w''' ||Mitmes päev nädalas(nädala algus ehk päev 1 on pühapäev) || 6
|-
!colspan=3| Nädal
|-
| '''%U''' ||Nädala number (nädala alguseks pühapäev) ||01–53
|-
| '''%W''' ||Nädala number (nädala alguseks esmaspäev) ||01–53
|-
| '''%V''' ||Nädala number aastas ||01–53
|-
!colspan=3| Kuu
|-
|'''%m''' ||Kuu number ||04
|-
|'''%h''' ||Kuu nimetus lühidalt inglise keeles||Mar
|-
|'''%b''' ||Kuu nimetus lühidalt kohalikus keeles || Mar
|-
|'''%B''' ||Kuu nimetus pikalt kohalikus keeles || March
|-
!colspan=3| Aasta
|-
| '''%y''' ||Aasta kahekohaliselt ||00–99
|-
| '''%Y''' ||Aasta pikalt ||2011
|-

|-
!colspan=3| Sajand
|-
| '''%C''' ||sajand ||00–99
|-
!colspan=3| Kuupäev
|-
| '''%D''' ||Kuupäev (kuu/päev/aasta)|| 03/19/11
|-
| '''%x''' ||Kohalik aeg (kuu/päev/aasta) || 03/19/2011
|-
| '''%F''' ||Kuupäev (aasta-kuu-päev) || 2011-03-19
|-
!colspan=3| Tunnid
|-
| '''%l''' ||Tund (12-h süsteemis) ||1
|-
| '''%I''' ||Tund (12-h süsteemis) 0-ga algav ||01
|-
| '''%k''' ||Tund(24-h süsteemis) ||1
|-
| '''%H''' ||Tund(24-h süsteemis)0-ga algav ||01
|-
|'''%p''' ||Küsb 12-h süsteemi päeva aja lühendit || 11
|-
| '''%P''' ||Küsb 12-h süsteemi päeva aja lühendit väikeste tähtedega || 11
|-
!colspan=3| Minutid
|-
| '''%M''' ||MM minutid ||39
|-
!colspan=3| Sekundid
|-
| '''%s''' ||Sekundid alates 00:00:00 1970-01-01 [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix_epoch] ||631923761
|-
| '''%S''' ||Sekundid minutis ||00–60
|-
| '''%N''' ||Millisekundid ||000000000–999999999
|-
!colspan=3| Aeg
|-
| '''%r''' ||Kellaeg 12-h süsteemis || 11:39:59 AM
|-
| '''%R''' ||Kellaaeg 24-h süsteemis || 11:39
|-
| '''%T''' ||Kellaaeg 24-h süsteemis sekunditega || 11:39:59
|-
| '''%X''' ||Kohalikus kellaaja vormingus kellaaeg sekunditega (%H:%M:%S)
|-
!colspan=3| Kuupäev ja kellaaeg
|-
| '''%c''' ||Kohalik aeg ||Sat Nov 04 12:02:33 EST 1989
|-
!colspan=3| Ajavöönd
|-
| '''%z''' ||Ajavöönd || -0500
|-
| '''%Z''' ||Ajavöönd kohaliku lühendina( kui tulemuseks ei ole midagi, siis pole ajavöönd määratud) || EST
|}

=Kellaja muutmine=
Kellaja muutmiseks peab kasutaja olema sisselogitud root õigustes. Kellaaja muutmiseks kasutatakse käsku date MMddhhmmyy(MM-Kuu,
dd-päev,hh-tund,mm-minutid,yy-aasta). Pärast käsu sisestamist kuvatakse ekraanile uus kuupäev ja kellaaeg, muudatuste salvestamiseks tuleb vajutada Enter klahvi
Kellaaja muutmine:
date MMddhhmmyy

==Kellaaja muutmise näide==
kellaaeg ja kuupäev muudetakse: 10 jaanuar 00:00 1990
date 011000001990
Pärast käsu sisestamist kuvatakse ekraanile uus kuupäev ja kellaaeg, muudatuste salvestamiseks tuleb vajutada Enter klahvi.

=Viited=
*Ubuntu server [http://www.ubuntu.com/download/server/download/ [01]]
*Virtualbox [https://wiki.itcollege.ee/index.php/VirtualBox [02]]
*Epoch [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix_epoch [03]]

=Kasutatud kirjandus=
*http://en.wikipedia.org/wiki/Date_(Unix)
*http://www.cyberciti.biz/faq/unix-set-date-command/
*http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/date.html
Käsurealt
man date

=Autor=
Tarmo Trumm A21
Täiendab: Karmen Toomsalu, AK21 2015/2016
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

User:Ktoomsal

2014-11-05T01:49:49Z

Ktoomsal:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

----

Autor: Karmen Toomsalu

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 5.11.2014

----

==Essee==
Ülesandeks oli järelvaadata kaheksa EIK'i (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) vilistlase loengut ning anda oma arvamus. Igal inimesel on oma teekond käia. Ilmselt nii mõnel meist täielikku ettekujutust polnud enne, mida tegelikult kujutab endast kaugõpe. Pilt on nüüd päris selge, aga veel mõned sammud ettepoole - mis saab peale ülikooli lõpetamist? Veel raskem ette kujutada. Vilistlastega seob meid sarnane algus ja tõesti on nende ettekanded pilti teravustavad. Kõiki ettekande tükke kokku võttes saab väga hea kompassi, mis ei lase ära eksida.

Õppekorralduse ja sisekorra kirjeldamisega andsid sissejuhatuse Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref>. Õppekorralduse eeskirja tolleks korraks veel läbi lugeda ei jõudnud, oli kindlasti paralleele vaadatud infotundidest (nii päeva- kui kaugõppe omad), hea mäluvärskendus. Samas sai üle korratud ainepunktide loogika, milledega varem polnud kokku puutunud.
Anti korralik ülevaade ülikoolist ja klubide tegevustest (robootika jt). Kui poleks kauget elukohta, oleks kindlasti isikliku veel kasutamata jootekolvi kaasa võtnud. Graafikuga töö võimaldanuks aktiivsust küll.
Tagasiside teema oli küll uudne. Pole vaid meil tööl tagasiside vormi. Siinkohal nõustun, et tagasiside peab olema täielik, edasiviiv, millest ka õppida ja kuidas saaks paremini. Veel julgustavam on, et korralikke ettepanekuid arvestatakse ka õppekavas muudatuste tegemisel.

Veel rääkis Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimise jamotivatsiooni loeng 04.09.2014 (Margus Ernits)]</ref> ja robootikast ning häkkimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimise loeng 11.09.2014 (Margus Ernits)]</ref>. Loengute juures meeldis, kuidas olid faktid põhjendatud. Admin ei pea (ei tohikski) piirduma administreerimisega, ühel hetkel niikuinii puutub kokku programmeerimise, arendusega ning ka vastupidine variant ei teeks paha. Matemaatika seejuures õpetab loogiliselt/analüütiliselt mõtlema ja hiljem oma seisukohti muutma. Algus võib olla raske, hiljem rohkema arusaamise juures motivatsioon tõuseb. Mida rohkem teada saad, seda rohkem tekib huvi.
Koosõppimine juba järgi proovitud, veendutud tarkuste jagamiste tões. Koos on ka kindlam, saab alati üle täpsustatud, kui miskit on segaseks jäänud.
Olen päri viitamisega, nigel situatsioon võib välja kukkuda, kui lõputöös viitamise oskamatus tõkkeks tuleb. Eetika koodeksi teemadel mõtlesin süvitsi, täpsemalt akadeemilist petturlust. Kevadel haigena aitasin noorema õe poissõpra iseseisva tööga, väike-ettevõtte kontorivõrk tuli kirjeldada ja samba server, koguni kümme lehekülge. Ei pea seda enam aitamiseks, sest peagi oli ta uue kodutööga platsis. Kolmandal korral ütlesin juba konkreetse ei (eelmisel korral veel kõhklesin). Tulemuseks oli tema ütlemine, et ilmselt jätab kooli pooleli. Selgitasin, miks tal endal parem oleks asi ära teha, seepeale read, et ika vaja ära teha kuidagi (muidu jääb võlga) ning ise ei oska ära teha. Lõpp-kokkuvõttes tundsin aitamise asemel hoopis end süüdlasena. Nihverdada annab igatepidi (nt arvestuse tegemine võrgus ja vastused kuskil "üleval"), aga see jääb ikkagi enese südametunnistuse peale ning lõpp-tulemusena polegi endale midagi selgeks teinud, lihtsalt - aega raisanud.
Leian, et robootika ja häkkimine on igati põnev. Saad ise midagi luua, seeläbi õppida praktikas, kuidas päriselus toimib. Kutsekooli lõputööks õnnestus valmistada päikeseenergia salvestamise õppemakett (kuna õppisime arvutiteeninduse kõrvale elektroonika ja elektrotehnika aluseid, sai ka kõrvalainetest lõpuaine teemat valida).
Eetiliste häkkerite kohta lugesin kunagi raamatust Häkkimine võhikutele (I osa, Kevin Beaver). Oli uudne teadmine, selgelt liigitamaks häkkereid ja kräkkereid. On ainult positiivne, kui tuvastad süsteemi nõrkusi ja saad tugevdamiseks midagi ära teha. Isegi küberkaitseliit on olemas, miks mitte ka ise enamat huvi tunda. Loeng häkkimisest andis julgustust juurde.

Janika Liiv rääkis lähemalt stereotüüpidest, programmeerimisest ja kogukondadest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast 18.09.2014 (Jaanika Liiv)]</ref>. Tema väitel ühiskond justkui soosiks seda, et naisi tehnikamaailmas vähe on. Usun, et see on aja küsimus, kunas olukord paraneb. Väga julgustavad kogemused Rails Girls'ist samuti ka TechSisters'ist.
Endal pole sellist stereotüübihirmu olnud, sai õpitud ja lõpetatud arvuti erialal kutsekool. Täitsa neli tüdrukut oli kokku lõpetamisel.
Stereotüüpide murdmine on kõikide võimuses, kergem on teha seda koos aktiivsetes kogukondades. Oli veidi harjumatu sujuvalt loengult üle minna mõnevõrra katkendlikumale loengule. Kindlasti on võimalik mõttepause teha ka ilma vokaali hääldamiseta.

Lemmikumaks osutus Carolyn Fischer'i IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele 25.09.2104 (Carolyn Fischer)]</ref>. Polnud monotoonne, kaasas auditooriumi, julgustas küsimusi küsima ja tekitas "samas paadis" tunde kohe unisel hommikul. Mainis ka elementaarset tunnet olla oluline. Tekitas äratundmist tööl üle aja olemine (katseajal). Skype'i hea töötaja diplom (rahaline boonus, positiivne tagasiside) tundus väga motiveerivana. Oma tõde omas ka ütlemine, et vana rasva peal kaua ei püsi ja huvi asja vastu peab olema. Kinnitust andis kogemuse jagamine, kus ta IT Kolledžis reaalselt midagi õppis, seda tänu praktilisele õppimisele.

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist andis hea ülevaate Kristjan Karmo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet 02.10.2014 (Kristjan Karmo)]</ref>. Tuleb endalgi tunnistada, et suuremat ettekujutust testijatest ei omanud. Küll on tuttavad alfa ja beta testid. Testijad pole lihtsalt katsetajad, nad peavad olema küllalt heal tasemel avastamaks vigu, siit paistab välja ka suur vastutus. Kaalul on suured summad ja samuti maine, kelle tooted live'i lähevad. Vigade otsijad suhtlevad kõikide asjaosalistega, võiksid omada laia silmaringi, osata programmeerida, mõelda kui kasutaja... ja isegi vastu võtta süüdistamine (isegi kui pole süüdi). Kristjan andis selge pildi testijatest, kel pole nii kerge elu, kui esialgu näida võib.

Energiliselt pidas loengut Andres Septer IT tööturust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust 9.10.2014 (Andres Septer)]</ref>. Alguses kohe hoiatas, et tema tõde ei pruugi olla absoluutne tõde. Kriitiliselt sõelus läbi nii suur- kui väike-ettevõtted, miinused ja plussid. Töötan isegi suurfirmas ja enamik tõstatatud faktides pidin nõustuma. Karjääriredelil ronimist peaaegu ei eksisteeri (helpdeski töötajast viie aastaga võrguinseneriks tõesti ei pürgi). Kui ongi töökonkurss välja kuulutatud, enamasti võetakse inimene väljaspoolt.
Soovitas unustada naiivsust töösoodustuse osas, sest alati oodatakse miskit tagasi. Valgustas riigiasutuste poliitikast, hangetest. Tööturgu tükeldas kriitiliselt ja ausalt, mitte-negatiivselt.

Elar Lang'i loengust käis süviti läbi öeldud lause:"Tee asju põhjalikult, siis on neist midagi kasu ka." Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus sai loengus korralikult lahti pakitud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus 16.10.2014 (Elar Lang)]</ref>. Tudengisündroomi mõningal määral olen ka ise tajunud, soovitav kohustused kohe ära täita, endal kergem olla. Prioriteedid ja ajaplaneerimine on võtmesõnad.
Huvitav käitumine oli põhimõtte pärast käia loengus, isegi kui oli igav, suutis Elar ise enesele aine selgeks teha ja esmajoones leida aine mõtte.
Turvalisuse teemadel selgitas, kui kerge tegelikult on paroole lahti muukida. Andis häid soovitusi salasõna genereerimisel. Jäigi kumama järelemõtlemine, kas on ikka hea mõte kõike võrgustikku külge liimida.

Infotehnoloogia hargneb päris mitmeks haruks, vali vaid sobivam. Vilistlased lõid vägagi reaalse ettekujutuse, mis erinevates harudes täpsemalt toimub. Esmakursuslastele knopkadeks ja äratusteks olid: hariduse omandamise tõsiseltvõtmine, vaevanägemine, isiklik sügav huvi, ajaplaneerimise oskus, katsetused praktikas, sotsiaalsus, motivatsioon, reaalsus, hirmudeta edasiminek, multifunktsionaalsus.
Loengud olid huvitavad, sest räägiti asjadest nii nagu on. Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainena sobib täpselt esimesse semestrisse.

----

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

1. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]

4. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]

5. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# (KKK) 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]

6. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)]

REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# (KKK) 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Tegevused: esita VÕTA taotlus ÕIS-i kaudu, vali sobiv VÕTA võimalus („Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“), esita vajalikud dokumendid (varasemate õpingute lõpudokumendid, täienduskoolituse arvestamisel tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid), kontrolli taotluse korrektsust, tasu ÕISi arvete alt menetlustasu 13 € + 5 € iga 1 EAP kohta (ITK EAP-de süsteemi järgi), ei ole vaja VÕTA kaudu arvestatavaid õppeaineid deklareerida.

Tähtajad: hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

NB! Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# KKK punkt 6]

==='''Ülesanne'''===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimene semester 20 EAP-d (27st EAP-st, võlas 7 EAP-d)

Teine semester 25 EAP-d (27st EAP-st, võlas 2 EAP-d)

7+2=9*50 (1 EAP võrdne 50 €) = 450 €

Vastus: Esitatav arve on 450 €.

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppekoormus/kaugope/# Täiskoormus - õppekoormus vähemalt 45 EAPd õppeaasta kohta]

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

User:Ktoomsal

2014-11-05T01:48:30Z

Ktoomsal:

User:Ktoomsal

2014-11-05T01:46:10Z

Ktoomsal:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

----

Autor: Karmen Toomsalu

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 5.11.2014

----

==Essee==
Ülesandeks oli järelvaadata kaheksa EIK'i (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) vilistlase loengut ning anda oma arvamus. Igal inimesel on oma teekond käia. Ilmselt nii mõnel meist täielikku ettekujutust polnud enne, mida tegelikult kujutab endast kaugõpe. Pilt on nüüd päris selge, aga veel mõned sammud ettepoole - mis saab peale ülikooli lõpetamist? Veel raskem ette kujutada. Vilistlastega seob meid sarnane algus ja tõesti on nende ettekanded pilti teravustavad. Kõiki ettekande tükke kokku võttes saab väga hea kompassi, mis ei lase ära eksida.

Õppekorralduse ja sisekorra kirjeldamisega andsid sissejuhatuse Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref>. Õppekorralduse eeskirja tolleks korraks veel läbi lugeda ei jõudnud, oli kindlasti paralleele vaadatud infotundidest (nii päeva- kui kaugõppe omad), hea mäluvärskendus. Samas sai üle korratud ainepunktide loogika, milledega varem polnud kokku puutunud.
Anti korralik ülevaade ülikoolist ja klubide tegevustest (robootika jt). Kui poleks kauget elukohta, oleks kindlasti isikliku veel kasutamata jootekolvi kaasa võtnud. Graafikuga töö võimaldanuks aktiivsust küll.
Tagasiside teema oli küll uudne. Pole vaid meil tööl tagasiside vormi. Siinkohal nõustun, et tagasiside peab olema täielik, edasiviiv, millest ka õppida ja kuidas saaks paremini. Veel julgustavam on, et korralikke ettepanekuid arvestatakse ka õppekavas muudatuste tegemisel.

Veel rääkis Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimise jamotivatsiooni loeng 04.09.2014 (Margus Ernits)]</ref> ja robootikast ning häkkimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimise loeng 11.09.2014 (Margus Ernits)]</ref>. Loengute juures meeldis, kuidas olid faktid põhjendatud. Admin ei pea (ei tohikski) piirduma administreerimisega, ühel hetkel niikuinii puutub kokku programmeerimise, arendusega ning ka vastupidine variant ei teeks paha. Matemaatika seejuures õpetab loogiliselt/analüütiliselt mõtlema ja hiljem oma seisukohti muutma. Algus võib olla raske, hiljem rohkema arusaamise juures motivatsioon tõuseb. Mida rohkem teada saad, seda rohkem tekib huvi.
Koosõppimine juba järgi proovitud, veendutud tarkuste jagamiste tões. Koos on ka kindlam, saab alati üle täpsustatud, kui miskit on segaseks jäänud.
Olen päri viitamisega, nigel situatsioon võib välja kukkuda, kui lõputöös viitamise oskamatus tõkkeks tuleb. Eetika koodeksi teemadel mõtlesin süvitsi, täpsemalt akadeemilist petturlust. Kevadel haigena aitasin noorema õe poissõpra iseseisva tööga, väike-ettevõtte kontorivõrk tuli kirjeldada ja samba server, koguni kümme lehekülge. Ei pea seda enam aitamiseks, sest peagi oli ta uue kodutööga platsis. Kolmandal korral ütlesin juba konkreetse ei (eelmisel korral veel kõhklesin). Tulemuseks oli tema ütlemine, et ilmselt jätab kooli pooleli. Selgitasin, miks tal endal parem oleks asi ära teha, seepeale read, et ika vaja ära teha kuidagi (muidu jääb võlga) ning ise ei oska ära teha. Lõpp-kokkuvõttes tundsin aitamise asemel hoopis end süüdlasena. Nihverdada annab igatepidi (nt arvestuse tegemine võrgus ja vastused kuskil "üleval"), aga see jääb ikkagi enese südametunnistuse peale ning lõpp-tulemusena polegi endale midagi selgeks teinud, lihtsalt - aega raisanud.
Leian, et robootika ja häkkimine on igati põnev. Saad ise midagi luua, seeläbi õppida praktikas, kuidas päriselus toimib. Kutsekooli lõputööks õnnestus valmistada päikeseenergia salvestamise õppemakett (kuna õppisime arvutiteeninduse kõrvale elektroonika ja elektrotehnika aluseid, sai ka kõrvalainetest lõpuaine teemat valida).
Eetiliste häkkerite kohta lugesin kunagi raamatust Häkkimine võhikutele (I osa, Kevin Beaver). Oli uudne teadmine, selgelt liigitamaks häkkereid ja kräkkereid. On ainult positiivne, kui tuvastad süsteemi nõrkusi ja saad tugevdamiseks midagi ära teha. Isegi küberkaitseliit on olemas, miks mitte ka ise enamat huvi tunda. Loeng häkkimisest andis julgustust juurde.

Janika Liiv rääkis lähemalt stereotüüpidest, programmeerimisest ja kogukondadest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast 18.09.2014 (Jaanika Liiv)]</ref>. Tema väitel ühiskond justkui soosiks seda, et naisi tehnikamaailmas vähe on. Usun, et see on aja küsimus, kunas olukord paraneb. Väga julgustavad kogemused Rails Girls'ist samuti ka TechSisters'ist.
Endal pole sellist stereotüübihirmu olnud, sai õpitud ja lõpetatud arvuti erialal kutsekool. Täitsa neli tüdrukut oli kokku lõpetamisel.
Stereotüüpide murdmine on kõikide võimuses, kergem on teha seda koos aktiivsetes kogukondades. Oli veidi harjumatu sujuvalt loengult üle minna mõnevõrra katkendlikumale loengule. Kindlasti on võimalik mõttepause teha ka ilma vokaali hääldamiseta.

Lemmikumaks osutus Carolyn Fischer'i IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele 25.09.2104 (Carolyn Fischer)]</ref>. Polnud monotoonne, kaasas auditooriumi, julgustas küsimusi küsima ja tekitas "samas paadis" tunde kohe unisel hommikul. Mainis ka elementaarset tunnet olla oluline. Tekitas äratundmist tööl üle aja olemine (katseajal). Skype'i hea töötaja diplom (rahaline boonus, positiivne tagasiside) tundus väga motiveerivana. Oma tõde omas ka ütlemine, et vana rasva peal kaua ei püsi ja huvi asja vastu peab olema. Kinnitust andis kogemuse jagamine, kus ta IT Kolledžis reaalselt midagi õppis, seda tänu praktilisele õppimisele.

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist andis hea ülevaate Kristjan Karmo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet 02.10.2014 (Kristjan Karmo)]</ref>. Tuleb endalgi tunnistada, et suuremat ettekujutust testijatest ei omanud. Küll on tuttavad alfa ja beta testid. Testijad pole lihtsalt katsetajad, nad peavad olema küllalt heal tasemel avastamaks vigu, siit paistab välja ka suur vastutus. Kaalul on suured summad ja samuti maine, kelle tooted live'i lähevad. Vigade otsijad suhtlevad kõikide asjaosalistega, võiksid omada laia silmaringi, osata programmeerida, mõelda kui kasutaja... ja isegi vastu võtta süüdistamine (isegi kui pole süüdi). Kristjan andis selge pildi testijatest, kel pole nii kerge elu, kui esialgu näida võib.

Energiliselt pidas loengut Andres Septer IT tööturust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust 9.10.2014 (Andres Septer)]</ref>. Alguses kohe hoiatas, et tema tõde ei pruugi olla absoluutne tõde. Kriitiliselt sõelus läbi nii suur- kui väike-ettevõtted, miinused ja plussid. Töötan isegi suurfirmas ja enamik tõstatatud faktides pidin nõustuma. Karjääriredelil ronimist peaaegu ei eksisteeri (helpdeski töötajast viie aastaga võrguinseneriks tõesti ei pürgi). Kui ongi töökonkurss välja kuulutatud, enamasti võetakse inimene väljaspoolt.
Soovitas unustada naiivsust töösoodustuse osas, sest alati oodatakse miskit tagasi. Valgustas riigiasutuste poliitikast, hangetest. Tööturgu tükeldas kriitiliselt ja ausalt, mitte-negatiivselt.

Elar Lang'i loengust käis süviti läbi öeldud lause:"Tee asju põhjalikult, siis on neist midagi kasu ka." Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus sai loengus korralikult lahti pakitud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus 16.10.2014 (Elar Lang)]</ref>. Tudengisündroomi mõningal määral olen ka ise tajunud, soovitav kohustused kohe ära täita, endal kergem olla. Prioriteedid ja ajaplaneerimine on võtmesõnad.
Huvitav käitumine oli põhimõtte pärast käia loengus, isegi kui oli igav, suutis Elar ise enesele aine selgeks teha ja esmajoones leida aine mõtte.
Turvalisuse teemadel selgitas, kui kerge tegelikult on paroole lahti muukida. Andis häid soovitusi salasõna genereerimisel. Jäigi kumama järelemõtlemine, kas on ikka hea mõte kõike võrgustikku külge liimida.

Infotehnoloogia hargneb päris mitmeks haruks, vali vaid sobivam. Vilistlased lõid vägagi reaalse ettekujutuse, mis erinevates harudes täpsemalt toimub. Esmakursuslastele knopkadeks ja äratusteks olid: hariduse omandamise tõsiseltvõtmine, vaevanägemine, isiklik sügav huvi, ajaplaneerimise oskus, katsetused praktikas, sotsiaalsus, motivatsioon, reaalsus, hirmudeta edasiminek, multifunktsionaalsus.
Loengud olid huvitavad, sest räägiti asjadest nii nagu on. Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainena sobib täpselt esimesse semestrisse.

----

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
1. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]

4. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]

5. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# (KKK) 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]

6. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)]

REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# (KKK) 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Tegevused: esita VÕTA taotlus ÕIS-i kaudu, vali sobiv VÕTA võimalus („Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“), esita vajalikud dokumendid (varasemate õpingute lõpudokumendid, täienduskoolituse arvestamisel tunnistused/sertifikaadid/programmid, töökogemuse arvestamisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid), kontrolli taotluse korrektsust, tasu ÕISi arvete alt menetlustasu 13 € + 5 € iga 1 EAP kohta (ITK EAP-de süsteemi järgi), ei ole vaja VÕTA kaudu arvestatavaid õppeaineid deklareerida.

Tähtajad: hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

NB! Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks?# VÕTA KKK]

==='''Ülesanne'''===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimene semester 20 EAP-d (27st EAP-st, võlas 7 EAP-d)

Teine semester 25 EAP-d (27st EAP-st, võlas 2 EAP-d)

7+2=9*50 (1 EAP võrdne 50 €) = 450 €

Vastus: Esitatav arve on 450 €.

[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppekoormus/kaugope/# Täiskoormus - õppekoormus vähemalt 45 EAPd õppeaasta kohta]

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

User:Ktoomsal

2014-11-05T01:14:43Z

Ktoomsal:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

----

Autor: Karmen Toomsalu

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 5.11.2014

----

==Essee==
Ülesandeks oli järelvaadata kaheksa EIK'i (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) vilistlase loengut ning anda oma arvamus. Igal inimesel on oma teekond käia. Ilmselt nii mõnel meist täielikku ettekujutust polnud enne, mida tegelikult kujutab endast kaugõpe. Pilt on nüüd päris selge, aga veel mõned sammud ettepoole - mis saab peale ülikooli lõpetamist? Veel raskem ette kujutada. Vilistlastega seob meid sarnane algus ja tõesti on nende ettekanded pilti teravustavad. Kõiki ettekande tükke kokku võttes saab väga hea kompassi, mis ei lase ära eksida.

Õppekorralduse ja sisekorra kirjeldamisega andsid sissejuhatuse Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorralduse ja sisekorra loeng 27.08.2014 (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)] </ref>. Õppekorralduse eeskirja tolleks korraks veel läbi lugeda ei jõudnud, oli kindlasti paralleele vaadatud infotundidest (nii päeva- kui kaugõppe omad), hea mäluvärskendus. Samas sai üle korratud ainepunktide loogika, milledega varem polnud kokku puutunud.
Anti korralik ülevaade ülikoolist ja klubide tegevustest (robootika jt). Kui poleks kauget elukohta, oleks kindlasti isikliku veel kasutamata jootekolvi kaasa võtnud. Graafikuga töö võimaldanuks aktiivsust küll.
Tagasiside teema oli küll uudne. Pole vaid meil tööl tagasiside vormi. Siinkohal nõustun, et tagasiside peab olema täielik, edasiviiv, millest ka õppida ja kuidas saaks paremini. Veel julgustavam on, et korralikke ettepanekuid arvestatakse ka õppekavas muudatuste tegemisel.

Veel rääkis Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimise jamotivatsiooni loeng 04.09.2014 (Margus Ernits)]</ref> ja robootikast ning häkkimisest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimise loeng 11.09.2014 (Margus Ernits)]</ref>. Loengute juures meeldis, kuidas olid faktid põhjendatud. Admin ei pea (ei tohikski) piirduma administreerimisega, ühel hetkel niikuinii puutub kokku programmeerimise, arendusega ning ka vastupidine variant ei teeks paha. Matemaatika seejuures õpetab loogiliselt/analüütiliselt mõtlema ja hiljem oma seisukohti muutma. Algus võib olla raske, hiljem rohkema arusaamise juures motivatsioon tõuseb. Mida rohkem teada saad, seda rohkem tekib huvi.
Koosõppimine juba järgi proovitud, veendutud tarkuste jagamiste tões. Koos on ka kindlam, saab alati üle täpsustatud, kui miskit on segaseks jäänud.
Olen päri viitamisega, nigel situatsioon võib välja kukkuda, kui lõputöös viitamise oskamatus tõkkeks tuleb. Eetika koodeksi teemadel mõtlesin süvitsi, täpsemalt akadeemilist petturlust. Kevadel haigena aitasin noorema õe poissõpra iseseisva tööga, väike-ettevõtte kontorivõrk tuli kirjeldada ja samba server, koguni kümme lehekülge. Ei pea seda enam aitamiseks, sest peagi oli ta uue kodutööga platsis. Kolmandal korral ütlesin juba konkreetse ei (eelmisel korral veel kõhklesin). Tulemuseks oli tema ütlemine, et ilmselt jätab kooli pooleli. Selgitasin, miks tal endal parem oleks asi ära teha, seepeale read, et ika vaja ära teha kuidagi (muidu jääb võlga) ning ise ei oska ära teha. Lõpp-kokkuvõttes tundsin aitamise asemel hoopis end süüdlasena. Nihverdada annab igatepidi (nt arvestuse tegemine võrgus ja vastused kuskil "üleval"), aga see jääb ikkagi enese südametunnistuse peale ning lõpp-tulemusena polegi endale midagi selgeks teinud, lihtsalt - aega raisanud.
Leian, et robootika ja häkkimine on igati põnev. Saad ise midagi luua, seeläbi õppida praktikas, kuidas päriselus toimib. Kutsekooli lõputööks õnnestus valmistada päikeseenergia salvestamise õppemakett (kuna õppisime arvutiteeninduse kõrvale elektroonika ja elektrotehnika aluseid, sai ka kõrvalainetest lõpuaine teemat valida).
Eetiliste häkkerite kohta lugesin kunagi raamatust Häkkimine võhikutele (I osa, Kevin Beaver). Oli uudne teadmine, selgelt liigitamaks häkkereid ja kräkkereid. On ainult positiivne, kui tuvastad süsteemi nõrkusi ja saad tugevdamiseks midagi ära teha. Isegi küberkaitseliit on olemas, miks mitte ka ise enamat huvi tunda. Loeng häkkimisest andis julgustust juurde.

Janika Liiv rääkis lähemalt stereotüüpidest, programmeerimisest ja kogukondadest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast 18.09.2014 (Jaanika Liiv)]</ref>. Tema väitel ühiskond justkui soosiks seda, et naisi tehnikamaailmas vähe on. Usun, et see on aja küsimus, kunas olukord paraneb. Väga julgustavad kogemused Rails Girls'ist samuti ka TechSisters'ist.
Endal pole sellist stereotüübihirmu olnud, sai õpitud ja lõpetatud arvuti erialal kutsekool. Täitsa neli tüdrukut oli kokku lõpetamisel.
Stereotüüpide murdmine on kõikide võimuses, kergem on teha seda koos aktiivsetes kogukondades. Oli veidi harjumatu sujuvalt loengult üle minna mõnevõrra katkendlikumale loengule. Kindlasti on võimalik mõttepause teha ka ilma vokaali hääldamiseta.

Lemmikumaks osutus Carolyn Fischer'i IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele 25.09.2104 (Carolyn Fischer)]</ref>. Polnud monotoonne, kaasas auditooriumi, julgustas küsimusi küsima ja tekitas "samas paadis" tunde kohe unisel hommikul. Mainis ka elementaarset tunnet olla oluline. Tekitas äratundmist tööl üle aja olemine (katseajal). Skype'i hea töötaja diplom (rahaline boonus, positiivne tagasiside) tundus väga motiveerivana. Oma tõde omas ka ütlemine, et vana rasva peal kaua ei püsi ja huvi asja vastu peab olema. Kinnitust andis kogemuse jagamine, kus ta IT Kolledžis reaalselt midagi õppis, seda tänu praktilisele õppimisele.

Testimisest ja tarkvara kvaliteedist andis hea ülevaate Kristjan Karmo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet 02.10.2014 (Kristjan Karmo)]</ref>. Tuleb endalgi tunnistada, et suuremat ettekujutust testijatest ei omanud. Küll on tuttavad alfa ja beta testid. Testijad pole lihtsalt katsetajad, nad peavad olema küllalt heal tasemel avastamaks vigu, siit paistab välja ka suur vastutus. Kaalul on suured summad ja samuti maine, kelle tooted live'i lähevad. Vigade otsijad suhtlevad kõikide asjaosalistega, võiksid omada laia silmaringi, osata programmeerida, mõelda kui kasutaja... ja isegi vastu võtta süüdistamine (isegi kui pole süüdi). Kristjan andis selge pildi testijatest, kel pole nii kerge elu, kui esialgu näida võib.

Energiliselt pidas loengut Andres Septer IT tööturust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust 9.10.2014 (Andres Septer)]</ref>. Alguses kohe hoiatas, et tema tõde ei pruugi olla absoluutne tõde. Kriitiliselt sõelus läbi nii suur- kui väike-ettevõtted, miinused ja plussid. Töötan isegi suurfirmas ja enamik tõstatatud faktides pidin nõustuma. Karjääriredelil ronimist peaaegu ei eksisteeri (helpdeski töötajast viie aastaga võrguinseneriks tõesti ei pürgi). Kui ongi töökonkurss välja kuulutatud, enamasti võetakse inimene väljaspoolt.
Soovitas unustada naiivsust töösoodustuse osas, sest alati oodatakse miskit tagasi. Valgustas riigiasutuste poliitikast, hangetest. Tööturgu tükeldas kriitiliselt ja ausalt, mitte-negatiivselt.

Elar Lang'i loengust käis süviti läbi öeldud lause:"Tee asju põhjalikult, siis on neist midagi kasu ka." Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus sai loengus korralikult lahti pakitud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus 16.10.2014 (Elar Lang)]</ref>. Tudengisündroomi mõningal määral olen ka ise tajunud, soovitav kohustused kohe ära täita, endal kergem olla. Prioriteedid ja ajaplaneerimine on võtmesõnad.
Huvitav käitumine oli põhimõtte pärast käia loengus, isegi kui oli igav, suutis Elar ise enesele aine selgeks teha ja esmajoones leida aine mõtte.
Turvalisuse teemadel selgitas, kui kerge tegelikult on paroole lahti muukida. Andis häid soovitusi salasõna genereerimisel. Jäigi kumama järelemõtlemine, kas on ikka hea mõte kõike võrgustikku külge liimida.

Infotehnoloogia hargneb päris mitmeks haruks, vali vaid sobivam. Vilistlased lõid vägagi reaalse ettekujutuse, mis erinevates harudes täpsemalt toimub. Esmakursuslastele knopkadeks ja äratusteks olid: hariduse omandamise tõsiseltvõtmine, vaevanägemine, isiklik sügav huvi, ajaplaneerimise oskus, katsetused praktikas, sotsiaalsus, motivatsioon, reaalsus, hirmudeta edasiminek, multifunktsionaalsus.
Loengud olid huvitavad, sest räägiti asjadest nii nagu on. Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainena sobib täpselt esimesse semestrisse.

----

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
1. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# (Õppekorralduse eeskiri 5.3.6)]

2. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# (Õppekorralduse eeskiri 5.3.6)]

3. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)]

4. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid/# (Õppekorralduse eeskiri 5.3.6)]

5. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!
[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# (KKK) 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]

6. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)]

REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole

[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/# (KKK) 9. Kuidas pääsen kordussooritusele?]

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

==='''Ülesanne'''===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimene semester 20 EAP-d (27st EAP-st, võlas 7 EAP-d)

Teine semester 25 EAP-d (27st EAP-st, võlas 2 EAP-d)

7+2=9*50 (1 EAP võrdne 50 €) = 450 €

Vastus: Esitatav arve on 450 €.

=Viited=
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

User:Ktoomsal

2014-11-04T21:04:35Z

Ktoomsal:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (põhi)=
Autor: Karmen Toomsalu

Esitamise kuupäev: 5.11.2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Selleks, et ....

=Viited=
<references />

User:Ktoomsal

2014-11-04T19:45:10Z

Ktoomsal:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (põhi)=
Autor: Karmen Toomsalu

Esitamise kuupäev: ... 2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

User:Ktoomsal

2014-10-29T04:36:31Z

Ktoomsal: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö (põhi)= Autor: Karmen Toomsalu Esitamise kuupäev: ... 2014 ==Essee== Siia tuleb essee tekst…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Kaugõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (põhi)=
Autor: Karmen Toomsalu

Esitamise kuupäev: ... 2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />