ICO wiki - User contributions [en]

Windows Imaging File Format (WIM)

2012-10-26T14:53:42Z

Kuaru: /* Lingid */

== MIS on WIM? ==
WIM on kettakujutisfaili formaat, mis võeti kasutusele operatsioonisüsteemi Microsoft Windows Vista juures.
WIM on kasutusel ka operatsioonisüsteemi Windows Server 2008 juures. Kujutisfailide puhul on tavaliselt
tegemist sektoripõhiste failidega, aga WIM formaat on failipõhine kujutusfail.
WIM formaadi kasutamisel on oluline, et kettaruum, kuhu kujutisfail paigaldatakse oleks eelnevalt vormindatud,
sest WIM failis asuvad ainult failid ning info failide asukoha ning muu metaandmete kohta.

== WIM faili struktruur. ==
WIM fail sisaldab kuni 6-te tüüpi sektsioone: päis(määrab faili sisu), andmed(varundatud andmed), metaandmed(failipuu, faili attribuudid), failipaigutustabel, kus kirjas, kus asuvad ressursid , XML andmed (lihtsalt lisaandmed kujutisfaili kohta), kontrolltabel- failide hash, et kontrollida kas failid ikka terved on. Järgnev pilt kujutab WIM faili üldist jaotust ja paigutust. 
[[File:WIM_kirjeld.jpg‎]]
<ul>
<li>WIM Header- Määrab ära WIM faili sisu, sisaldades endas andmeid, kus asuvad failis muud tähtsad sektsiooni (metaandmed, failipaigutustabel, XML andmed) ja mõningad .WIM faili attribuudid (versioon, suurus ja pakkimise tüüp)</li>
<li>Metadata Resource- informatsioon varundatud andmete kohta- kus asusid, mis attribuudid failil olid. Iga kujutisfaili kohta on üks metaandmete kogum.</li>
<li>Lookup Table- siin on kirjas kus asuvad failis mingid ressursid(need ülal loetletud 6tüüpi)</li>
<li>XML Data- sisaldab täiendavaid andmeid kujutusfaili kohta;</li>
<li>Integrity Table- failide hash, et paigaldamisel kontrollida failide korrektsust.</li>
</ul>

== WIM header (päis). ==
WIM päisesse salvestatakse üldine info .wim faili kohta, sealhulgas; mitu kujutisfaili on failis, iga kujutise suurus, pakkimise tüüp ja sektsioonide asukohad failis. Järgnev illustratsioon näitab päises salvestatud infot 
[[File:WIM header.jpg]]

== Kujutisfaili tekitamise protsess. ==
Alljärgnevad etapid kirjeldavad protsessi kuidas .wim fail tekitatakse kasutades ImageX /capture käsku. Näiteks: imagex /capture c:\mydata c:\data.wim “My Data”. 
<ul>
<li>Tekitatakse kettale (c:\data.wim) lähteandmetega WIM päis.</li>
<li>Mällu tekitatakse metaandmete sektsioon, kuhu kirjutatakse indekseerimise sisu.</li>
<li>Kasutades metaandmete sektsiooni kirjutatakse sisu 32k blokisuuruste tükkidena andmete sektsiooni. 
Samal ajal kirjutatakse failipaigutustabelisse iga tüki asukoht.</li>
<li>Kui kõik andmed on kirjutatud, kirjutatakse faili ka metadata andmed, failipaigutstabel, XML andmed.</li>
<li>WIM faili päis uuendatakse.</li>
<li>Faili tekitamise protsess on lõppenud.</li>
</ul>

== Kujutusfaili taastamine. ==

Alljärgnevad etapid kirjeldavad protsessi kuidas .wim failist taastatakse (või siis eraldatakse) andmed, kasutades ImageX /apply käsku. Näiteks: imagex /apply c:\data.wim 1 d:\
<ul>
<li>Wim faili päis avatakse ja loetakse sektsioonide asukohad.</li>
<li>Metaandmed loetakse mällu.</li>
<li>Metaandmete abil skännitakse failipaigutustabelit ja saadakse teada faili asukoht.</li>
<li>Tekitatakse kettale failipuu struktuur.</li>
<li>Failid kirjutatakse kettale vastavalt failipuule ning lisatakse faili attribuudid.</li>
<li>Korratakse eelmist etappi, kuni kõik failid on kettale kirjutatud.</li>
</ul>

== WIM eelised. ==
Kuna WIM on failipõhine formaat, siis on tal ka olulisi eeliseid: 
<ul>
<li>WIM fail on võimalik määrata alglaaditavaks. Arvutit saab alglaadida kujutisfaili abil;</li>
<li>WIM kujutisfailis ei pea kirjeldama tühja kettaruumi;</li>
<li>kujutisfaili on võimalik hiljem täiendusi teha, kujutisfaili on võimalik ühendada ka olemasoleva kataloogi külge jne;</li>
<li>kujutisfaili mahtu saab vähendada sisemise pakkimise võimaluse abil, ning võimalik on kasutada kahte tüüpi pakkimist Xpress ja LZX. Esimene on optimeeritud kiirusele ning LZX mahu vähendamisele;</li>
<li>WIM fail võib sisaldada mitut kettakujutist. Sellisel juhul säilitatakse korduvatest failidest ainult ühte koopiat, sellega hoitakse kujutisfaili hoiustamiseks vajaminevat kettaruumi olulisel määral kokku;</li>
<li>WIM faili abil on võimalik paigaldada operastioonisüsteem nii, et olemasolevad failid jäävad alles ja paigaldatavad failid lisatakse;</li>
<li>WIM failiformaat on riistvarast sõltumatu. See võimaldab kettakujutist paigaldada erineva riistvaraga arvutitele. Eraldi oleks vaja ainult 32 – ja 64 bitisele riistvarale.</li>
<li>WIM kujutisfaili saab salvestada ka samale kettale millest kujutisfail luuakse.</li>
<li>Kujutisfaili saab vajadusel tükeldada mitmeks väiksemaks failiks.</li>
</ul>
WIM kujutisfail säilitab nii failide asukoha kui ka kataloogistruktuuri kui ka faile iseloomustavad metaandmed. Säilivad ka failide ligipääsuõigused. 
Microsoft on WIM kujutisfailide haldamiseks ja paigaladamiseks ning ka kujutusfaili tekitamiseks loonud eraldi rakendusliidese millel nimeks ImageX.

== Image X ==
WIM failiformaadis kujutisfaile saab luua ja paigaldada, samuti ka muuta töörista ImageX abil.
ImageX on käsureal töötav. 
Mõned näited ImageX käskudest:
<ul>
<li>imagex/capture c: d:\images\C.wim „D“ /verify 
Käsk verify kontrollib kujutisfaili lõpus võimalikke vigu ja kordusfailide esinemist.</li>
<li>Olemaslevas kujutusfailis sisalduvate failide ja kataloogide vaatamiseks: 
imagex /dir d:\images\C.wim 
Kuna WIM failis võib esineda mitu erinevat kettakujutist, siis tuleb käsu lõppu lisada kettakujutise järjekorra number. (näit: 1)</li>
<li>Kujutisfaili sisu paigaldamiseks C: kettale tuleb kirjutada käsureale järgmine käsk: 
imagex /apply d:\images\C.wim 1 C:\ /verify 
Selle käsuga kirjutatakse kõik C:\ kettal olevad failid üle. Kui seda ei soovi, siis tuleb kujuisfail paigaldada kuhugi alamkataloogi.
<li>Kujutisfaili sisu ühendamiseks kataloogi C:\image: 
imagex /mountrw d:\images\C.wim 1 c:\image 
Nüüd on võimalik kujutisfaili sisu lugeda ja muuta kataloogist kuhu me ta ühendasime.</li>
<li>Siis kui soovime kujutisfaili lahti ühendada kasutame järgmist käsku. 
imagex /unmount /commit c:\mounted_images
Kui me oleme teinud kujutisfaili muudatuse siis võti commit tagab, et muudatused saavad salvestatud, 
vastasel juhul jäävad muudatused salvestamata
</ul>

== Lingid ==
http://download.microsoft.com/download/f/e/f/fefdc36e-392d-4678-9e4e-771ffa2692ab/Windows%20Imaging%20File%20Format.rtf. 
http://rileytech.net/post/2009/08/14/End-to-End-wim-image-creation-with-Windows-7-and-Windows-AIK.aspx 
http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Imaging_Format 
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc749478(WS.10).aspx

PowerShell: Automaatne skoobi seadistamine Windows Serveris

2012-05-30T05:00:46Z

Kuaru:

<Source lang="powershell">

<#

.SYNOPSIS
Skript seadistab Windows Serveri DHCP skoobid automaatselt ära.

.DESCRIPTION
Skript võtab aluseks aadressi 192.168.0.0/24 ja teeb sellest 10 erinevat skoopi. Eelvimane number muutub sammuga 5 alustades numbrist 0 ning see
eristab skoope omavahel andes nendele nime. Viimane number muutub vahemikust 1-100 ja see jääb hoste-i osaks mida laenutatakse välja.
Default gateway määratakse igale skoobile lõpuga 254. DNS-iks saab staatiliselt igale skoobile aadress 212.7.7.132.
Sript tõmbab oma tööks vajaliku lisa mooduli internetis alla, lisab selle powershelli ja kustutab alla tõmmatud faili automaatselt ära.

.NOTES
Autor: Kullo-Kalev Aru - õpperühm A21
Versioon: 1.0
Muutmise kuupäev: mai 2012. a.

.LINK (kasutatud materjalid)
* Kogu internet

#>

#See osa siin võtab kasutusele vajaliku lisa mooduli
#if((get-command New-DHCPScope*).Count -lt 1){

$storageDir = $pwd

$webclient = New-Object System.Net.WebClient

$url = "http://enos.itcollege.ee/~kuaru/ajutised/Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1"

$file = "$storageDir\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1"

$webclient.DownloadFile($url,$file)

Import-Module .\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1

Remove-Item .\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1
#}

#See osa siin arvutab skoobid ja lisab nad Windows Serveri DHCP servelile

for ($c=0; $c -le 5; $c+=5){

New-DHCPScope -Server srv1.demo.local -Address 192.168.$c.0 -SubnetMask 255.255.255.0 -Name skoop$c

Add-DHCPIPRange -Server srv1.demo.local -Scope 192.168.$c.0 -StartAddress 192.168.$c.1 -EndAddress 192.168.$c.100

Set-DHCPOption -Owner srv1.demo.local/192.168.$c.0 -OptionID 003 -DataType IPADDRESS -Value "192.168.$c.254"

Set-DHCPOption -Owner srv1.demo.local/192.168.$c.0 -OptionID 006 -DataType IPADDRESS -Value "212.7.7.132" -Force
}

PowerShell: Automaatne skoobi seadistamine Windows Serveris

2012-05-30T04:45:29Z

Kuaru:

<Source lang="powershell">

<#

.SYNOPSIS
Skript seadistab Windows Serveri DHCP skoobid automaatselt ära.

.DESCRIPTION
Skript võtab aluseks aadressi 192.168.0.0/24 ja teeb sellest 10 erinevat skoopi. Eelvimane number muutub sammuga 5 alustades numbrist 0 ning see
eristab skoope omavahel

.EXAMPLE
C:\PS>.\skript.ps1
Käivitamisel pole eraldi võtmeid vaja kuna skript küsib ning informeerib toimingutest graafilises liideses.

.NOTES
Autor: Teet Saar - õpperühm A22
Versioon: 1.0
Muutmise kuupäev: aprill 2012. a.

.LINK (kasutatud materjalid)
* http://powershell.com/cs/media/p/627.aspx - alg/sihtkausta valimise dialoogi funktsioon.
* http://powershell.com/cs/media/p/386.aspx - otsingutermini sisestamise aken.
* http://bartdesmet.net/blogs/bart/archive/2006/09/16/4429.aspx - lihtne tagasiside aken.

#>

#if((get-command New-DHCPScope*).Count -lt 1){
$storageDir = $pwd
$webclient = New-Object System.Net.WebClient
$url = "http://enos.itcollege.ee/~kuaru/ajutised/Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1"
$file = "$storageDir\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1"
$webclient.DownloadFile($url,$file)

Import-Module .\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1

Remove-Item .\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1
#}

for ($c=0; $c -le 5; $c+=5){
New-DHCPScope -Server srv1.demo.local -Address 192.168.$c.0 -SubnetMask 255.255.255.0 -Name skoop$c
Add-DHCPIPRange -Server srv1.demo.local -Scope 192.168.$c.0 -StartAddress 192.168.$c.1 -EndAddress 192.168.$c.100
Set-DHCPOption -Owner srv1.demo.local/192.168.$c.0 -OptionID 003 -DataType IPADDRESS -Value "192.168.$c.254"
Set-DHCPOption -Owner srv1.demo.local/192.168.$c.0 -OptionID 006 -DataType IPADDRESS -Value "212.7.7.132" -Force
}

PowerShell: Automaatne skoobi seadistamine Windows Serveris

2012-05-30T04:44:16Z

Kuaru: Created page with '<# .SYNOPSIS Skript seadistab Windows Serveri DHCP skoobid automaatselt ära. .DESCRIPTION Skript võtab aluseks aadressi 192.168.0.0/24 ja teeb sellest 10 erinevat skoopi…'

<#

.SYNOPSIS
Skript seadistab Windows Serveri DHCP skoobid automaatselt ära.

.DESCRIPTION
Skript võtab aluseks aadressi 192.168.0.0/24 ja teeb sellest 10 erinevat skoopi. Eelvimane number muutub sammuga 5 alustades numbrist 0 ning see
eristab skoope omavahel

.EXAMPLE
C:\PS>.\skript.ps1
Käivitamisel pole eraldi võtmeid vaja kuna skript küsib ning informeerib toimingutest graafilises liideses.

.NOTES
Autor: Teet Saar - õpperühm A22
Versioon: 1.0
Muutmise kuupäev: aprill 2012. a.

.LINK (kasutatud materjalid)
* http://powershell.com/cs/media/p/627.aspx - alg/sihtkausta valimise dialoogi funktsioon.
* http://powershell.com/cs/media/p/386.aspx - otsingutermini sisestamise aken.
* http://bartdesmet.net/blogs/bart/archive/2006/09/16/4429.aspx - lihtne tagasiside aken.

#>

#if((get-command New-DHCPScope*).Count -lt 1){
$storageDir = $pwd
$webclient = New-Object System.Net.WebClient
$url = "http://enos.itcollege.ee/~kuaru/ajutised/Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1"
$file = "$storageDir\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1"
$webclient.DownloadFile($url,$file)

Import-Module .\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1

Remove-Item .\Microsoft.DHCP.PowerShell.Admin.psm1
#}

for ($c=0; $c -le 5; $c+=5){
New-DHCPScope -Server srv1.demo.local -Address 192.168.$c.0 -SubnetMask 255.255.255.0 -Name skoop$c
Add-DHCPIPRange -Server srv1.demo.local -Scope 192.168.$c.0 -StartAddress 192.168.$c.1 -EndAddress 192.168.$c.100
Set-DHCPOption -Owner srv1.demo.local/192.168.$c.0 -OptionID 003 -DataType IPADDRESS -Value "192.168.$c.254"
Set-DHCPOption -Owner srv1.demo.local/192.168.$c.0 -OptionID 006 -DataType IPADDRESS -Value "212.7.7.132" -Force
}

Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe

2012-05-30T04:34:30Z

Kuaru:

==Jaan Igamees==
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla.

[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]

==Tambet Liiv==
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.

[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]

==Sander Arnus==
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.

[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]

==Sander Saveli==
Skript kirjutab Microsoft Sql serverisse arvuti nime, loogiliste kõvakettaste nime, loogiliste kõvaketaste suuruse ja vaba ruumi ning kirje tegemise aja.

[[PowerShell: Microsoft SQLi baasi kirjutamise skript]]

==Oliver Naaris==

Loob XML faili, kuhu on lisatud "Masin", "Ketas", "Kokku", "Vaba", "Aeg" elemendid ning küsib masinalt arvutinime, kettanime, ketta suurust, vaba ruumi kettal ning lisab need XML elementidesse.

[[PowerShell: XML elementidesse kirjutamise skript]]

==Robert Pärn==

Loob faili, kus sees on andmed ketastest kohalikus arvutis kuupäeva järgi. Samuti tutvustab minu artikkel, kuidas panna Task Scheduler'iga tööle skript iga teatud aja järel.

[[PowerShell: Skriptide käivitamine Task Scheduleriga]]

==Jevgeni Pogodin==

Sckipt trükib välja lühikene arvuti info ja kontrollib "Plug and Play" seaded, kas seal on mingeid vead. Kui kõik on OK, siis script teavitab et kõik on korras, aga kui ta leiab mingeid seadme probleemid, siis ta trükib välja infot selle seadmete kohta ja kirjeldab, mis probleem teil on.

[[PowerShell: Plug and Play seadmete kontrollimise skript]]

==Inger Romanenko==

Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.

[[PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi]]

==Lauri Rüütli==

Skript võtab Active Directory-st kõik kasutajad kellel ei ole meilikontot ja teeb neile Exchange serverisse meilikonto.

[[PowerShell: Meilikontode loomine]]

==Priit Voodla==

Skript saadab soovitud mailiaadressile HTML-faili, milles Exchange 2007 top 15 postkasti info

[[PowerShell: Exchange 2007 suured postkastid]]

==Kermo Pajula==

Skript otsib etteantud kaustast üles logifailid, mille vanus ületab kriteeriumi ja arhiveerib need

[[PowerShell: Logifailide arhivaar]]

==Iti Liivik==
Kustutab ära prügikastist kõik failid, mida ei ole 30 päeva jooksul muudetud.

[[PowerShell: Recycle Bin'i tühjendamise skript]]

==Kristjan Rõõm==
Loob telnetühenduse mingi seadmega ning annab talle käske ette(hetkel ruuter ja cisco default conf).

[[PowerShell: Telnetühendaja]]

==Teet Saar==
Skript mis otsib mitte- või rekursiivselt faile ette antud kaustast ning kopeerib need sihtkausta (Skripti lisa-spetsiifilised omadused on kirjeldatud skripti .DESCRIPTION all).
Skript suhtleb kasutajaga gui's.

[[PowerShell: Kopeerija]]

==Mauno Pihelgas==
Monitooringuskript, mis kontrollib Active Directory teenuse toimimist. Skript pärib AD-st käsurealt etteantud kasutajakonto andmeid ja kontrollib, kas päring toimis ning tagastati korrektsed andmed. Skript on loodud monitoorimaks AD teenuse toimimist Nagiose-põhises monitooringusüsteemis NSClient++ monitooringuagendi vahendusel.

[[PowerShell: ActiveDirectory monitooringuskript]]

==Priit Lilleleht==
kui arvutis pole java 7 kausta siis tomatakse alla java ja instalitakse see.
ajutine kaust mis lootakse kustutatakse kui instal on õnnestunud.
installib java 32bit win 64bit operatsioonisüsteemile.

[[PowerShell: Java 7 install]]

==Rasmus Tetsmann==
script, mis kustutab IISist ära failide logid, mis on vanemad kui 30 päeva.

[[PowerShell: logifailide kustutaja]]

==Rauno Lehiste==
script, mis teeb sama mis wintoflash

[[Skript, mis teeb sama mis WinToFLash]]

==Tarmo Suurmägi==
Universaalne failide kustutaja, kus saab valida failitüübi või viimase muutmise kuupäeva järgi failid mida soovitakse kindlast asukohast kustutada.

[[PowerShell: Universaalne kustutamise skript]]

==Viljar Rooda==
Skript mis kontrollib kas arvutisse on instaleeritud Adobe Reader kui ei ole siis installib selle kaasa antud failist.

[[Skript, Adobe Reader kontroll ja silent install]]

==Kullo-Kalev Aru==

Skript võtab aluseks aadressi 192.168.0.0/24, teeb sellest 10 DHCP skoopi ning seadistab vastavalt Windows Serveri DHCP rolli nende skoopidega ära.

[[PowerShell: Automaatne skoobi seadistamine Windows Serveris]]

==Taavi Sannik==
Skript käib kataloogis olevad failid läbid ja koostab nende faililaiendite puhul aruande ruumi kasutusest kataloogis.

[[PowerShell: kataloogi ruumikasutuse aruande skript]]

==Kristo Kapten==
Skript küsib kasutajalt arvuti nime/ip ja kontrollib kõvaketaste vaba ruumi, annab PopUp hoiatuse, kui arvuti kõvaketastel on vaba ruum otsakorral.

[[Powershell: Vaba kettaruumi hoiatus]]

==Kristjan Karu==

Skript mis annab nimekirja tarkvarast, mis on arvutisse paigaldatud läbi "Windows Installer" programmi ning saadab antud tulemuse mailile

[[PowerShell: Paigaldatud tarkvara skript]]

==Ragnar Plint==

Skript korjab rekursiivselt kokku failide nimed, asukohad ja laiendid ning arvutab räsid, tulemuse kirjutab CSV-sse. Parameetriks saab kaasa anda kataloogi, mille sisust nimekirja soovitakse, vaikimisi kasutatakse skripti käivitamise asukohta.

[[PowerShell: Faililist CSV-sse]]

==Kalju Hõbemäe==

Script, mis võtab vastavast kaustas ja teeb kuupäevalise koopia määratud kausta.

[[PowerShell: Backup files and folders]]

==Igor Pavlov==

Sõnumite saatmine ajakavaga

[[PowerShell: Sõnumite saatmine]]

==Janar Märjama==
Skript mis küsib kasutajalt arvutinime ning vastavalt arvutinimele väljastab kasutajale arvuti kohta käivat infot.

[[PowerShell:Info]]

Likewise open

2012-05-28T14:05:46Z

Kuaru:

See teema tuleb lõpuni teha ja on avatud tegemisele

==Sissejuhatus==

Likewise Open on avatud lähtekoodiga Linux-ile ja ja Mac OS X-ile mõeldud tarkvara, mis võimaldab nimetatud operatsioonisüsteemi arvutitega sisse logida Active Directory ja domeeni olemasolul domeeni kasutajaga.

'''Likewise Open'i tööks vajalikud eeldused: '''
*Võrguühendus Windows Serveri ning Linuxi või Mac OS X klient masina vahel.
*Windows Serveri Active Directory ja DNS'i olemasolu ning nende õiget seadistust. [[Active_Directory_Domain_Services|AD domeeni loomise juhend]]
*Juurdepääsu Active Directory domeeni kasutajaga kellel on vastavad õigused

Tähepanu tuleb juhtida faktile et kunagisest programmi nimest Likewise Open on saanud PowerBroker® Identity Services sest seda arendab nüüd uus ettevõte . Soovitatav oleks kasutada programmi vanemat versiooni, versiooni numbriga 5.4 kus tarkvara nimi on veel Likewise Open.
==Likewise Open'i paigaldamine klient arvutile==
Kõik käsud tuleb käivitada root õigustes.

apt-get install likewise-open

Lisame kliendiarvuti domeeni: domainjoin-cli join DOMEENI_NIMI DOMEENI_KASUTAJA

NB! domeeni kasutaja peab juba antud domeenis ennem eksisteerima

domainjoin-cli join example.local Administrator

Siit alates jäi meil asi pooleli kuna meil ei õnnestusnud domeeniga liituda.

Testisime keskonnaks oli Oracle VM VirtualBox. Sinna oli installitud Windows Server 2008 R2, kus peale oli installitud Active Directory Domain Services ja DHCP Server rollid. Kliendi masinaks oli ubuntu-10.04.3. Serveril oli küljes kaks võrku üks NAT ja teine internal ja klinedi masinal ainult internal. Kliendi masin sai omale ip aadressi Windows serverilt ning DNS serveriks oli kliendi masinas seadist Windows server.

Pärast domeeniga liitumise proovimist tuli läbi erinevate katsete asja tööle saada väga erinevaid vea teateid.
Suure tõenäosusega arvame et probleem võib olla kahes asjas:
* Suure tõenäosusega oli windows serveris DNS valest või mitte piisavalt konfigureeritud. Antud teenus eeldab töötamiseks DNS-i ideaalset töötamist. Enamus veateateid mis tulid domeeniga liitumisel olid seotud DNS probleemidega
* Võis olla tarkvara kokkusobimatus või tarkvara viga. Likewise openist on väljas mitu erinevat versiooni ning foorumites on palju analoogseid probleeme nagu meil oli.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Likewise open

2012-05-28T11:58:38Z

Kuaru:

Tegemisel. Teet Saar Kullo-Kalev Aru

==Sissejuhatus==

Likewise Open on avatud lähtekoodiga Linux-ile ja ja Mac OS X-ile mõeldud tarkvara, mis võimaldab nimetatud operatsioonisüsteemi arvutitega sisse logida Active Directory ja domeeni olemasolul domeeni kasutajaga.

'''Likewise Open'i tööks vajalikud eeldused: '''
*Võrguühendus Windows Serveri ning Linuxi või Mac OS X klient masina vahel.
*Windows Serveri Active Directory ja DNS'i olemasolu ning nende õiget seadistust. [[Active_Directory_Domain_Services|AD domeeni loomise juhend]]
*Juurdepääsu Active Directory domeeni kasutajaga kellel on vastavad õigused

Tähepanu tuleb juhtida faktile et kunagisest programmi nimest Likewise Open on saanud PowerBroker® Identity Services sest seda arendab nüüd uus ettevõte . Soovitatav oleks kasutada programmi vanemat versiooni, versiooni numbriga 5.4 kus tarkvara nimi on veel Likewise Open.
==Likewise Open'i paigaldamine klient arvutile==
Kõik käsud tuleb käivitada root õigustes.

apt-get install likewise-open

Lisame kliendiarvuti domeeni: domainjoin-cli join DOMEENI_NIMI DOMEENI_KASUTAJA

NB! domeeni kasutaja peab juba antud domeenis ennem eksisteerima

domainjoin-cli join example.local Administrator

Siit alates jäi meil asi pooleli kuna meil ei õnnestusnud domeeniga liituda.

Testisime keskonnaks oli Oracle VM VirtualBox. Sinna oli installitud Windows Server 2008 R2, kus peale oli installitud Active Directory Domain Services ja DHCP Server rollid. Kliendi masinaks oli ubuntu-10.04.3. Serveril oli küljes kaks võrku üks NAT ja teine internal ja klinedi masinal ainult internal. Kliendi masin sai omale ip aadressi Windows serverilt ning DNS serveriks oli kliendi masinas seadist Windows server.

Pärast domeeniga liitumise proovimist tuli läbi erinevate katsete asja tööle saada väga erinevaid vea teateid.
Suure tõenäosusega arvame et probleem võib olla kahes asjas:
* Suure tõenäosusega oli windows serveris DNS valest või mitte piisavalt konfigureeritud. Antud teenus eeldab töötamiseks DNS-i ideaalset töötamist. Enamus veateateid mis tulid domeeniga liitumisel olid seotud DNS probleemidega
* Võis olla tarkvara kokkusobimatus või tarkvara viga. Likewise openist on väljas mitu erinevat versiooni ning foorumites on palju analoogseid probleeme nagu meil oli.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Likewise open

2012-05-28T10:57:19Z

Kuaru: /* Likewise Open'i paigaldamine klient arvutile */

Likewise open

2012-05-28T10:56:12Z

Kuaru: /* Likewise Open'i paigaldamine klient arvutile */

Likewise open

2012-05-28T10:55:13Z

Kuaru: /* Likewise Open'i paigaldamine klient arvutile */

Likewise open

2012-05-28T10:54:17Z

Kuaru:

Likewise open

2012-05-26T14:45:53Z

Kuaru:

Likewise open

2012-05-21T07:49:22Z

Kuaru:

Tegemisel. Teet Saar Kullo-Kalev Aru

Likewise Open on avatud lähtekoodiga Linux-ile ja ja Mac OS X-ile mõeldud lisaprogramm, mis võimaldab nende arvutitega sisse logida Windows Serveris olevasse Active Directory domeeni.

Oma korralikuks tööks eeldab ta:

Juurdepääsu Active Directory kasutajaga kellel on vastav õigus olemas
DNS-i olemasolu ning selle õiget seadistust
Domeeni olemasolu

Tähepanu tuleb juhtida faktile et kunagisest programmi nimest Likewise Open on saanud PowerBroker® Identity Services sest seda arendab nüüd uus ettevõte . Soovitatav oleks kasutada programmi vanemat versiooni versiooni numbriga 5.4 võrreldes uue ettevõte poolt arendatava versiooniga.

Installeerimis juhend

apt-get install likewise-open

domainjoin

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Likewise open

2012-05-21T05:03:23Z

Kuaru:

Tegemisel Teet Saar Kullo-Kalev Aru

Likevise on avatud lähtekoodiga linuxileja ja mac os x- mõeldud lisaprogramm mis võimaldab nende arvutitega sisse logida windowsi all olevasse active direktori domeeni.

Oma korralikuks tööks eeldab ta

Dns-i olemasolu ning selle õiget seadistust
Domeeni olemasolu
Ühise võrgu eksisteerimist

Tähepanu tuleb juhtida faktile et kunagisest programmi nimest likewise-open on saanud. Soovitatav oleks siiski kasutada programmi vanemat varsiooni versiooni numbriga 5.4.

Installeerimis juhend

Apt-get install likevise-open

Domainjoin

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Likewise open

2012-05-21T04:44:33Z

Kuaru:

VirtualBoxi võrgud

2012-05-14T15:02:18Z

Kuaru:

== Sissejuhatus ==

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

[[File:Virtualbox_vorgud_graafiline.png‎ |thumb|Võrgu seadistamine graafiliselt]]
[[VirtualBox]] on üldotstarbeline x86 riistvarasüsteemi virtualiseerija, mis pakub ka erinevaid võrgu virtualiseerimise ja ühendamise võimalusi.

Käesolev wiki leht on loodud eesmärgiga anda ülevaatlikku informatsiooni VirtualBoxi võrkude võimaluste kohta.

Töö tegemisel on kasutatud VirtualBoxi kodulehelt võetud materjale 2. mai 2011 aasta seisuga. Värskeim versioon VirtualBoxist kannab hetkel (02.05.2011) versiooninumbrit "4.0.6"

== Võrgud ==
VirtualBox virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad külalisoperatsioonisüstemid peremeesoperatsioonisüsteemi kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse internetiga.

VirtualBox võimaldab ühte virtuaalmasinasse ühendada kuni kaheksa PCI Ethernet kaarti.
Igale kaardile on võimalik määrata:
*Riistvara mida virtualiseerida
*Virtualiseerimise režiimi.

Graafilises kasutajaliideses on võimalik seadistada nelja võrgukaarti. Kõigi kaheksa võrgukaardi seadistamiseks tuleb kasutada käsurea tööriista VBoxManage modifyvm.

== Virtualiseeritav riistvara ==
VirtualBox suudab virtualiseerida kuute erinevat tüüpi võrguriistvara:

*AMD PCNet PCI II (Am79C970A)
*AMD PCNet FAST III (Am79C973, the default)
*Intel PRO/1000 MT Desktop (82540OEM)
*Intel PRO/1000 T Server (82543GC)
*Intel PRO/1000 MT Server (82545EM)
*Paravirtualized network adapter (virtio-net)

PCNet FAST III on vaikeseade, sest seda toetab enamik operatsioonisüsteeme. Samuti ka GNU GRUB boot manager. Erandina valitakse Intel PRO/1000 seeria adapterid külalisoperatsioonisüsteemidele, milles ei sisaldu draivereid PCNet kaartidele.

"Paravirtualized network adapter (virtio-net)" (paravirtualiseeritud võrguadapter) valikut kasutades ei virtualiseeri VirtualBox võrguriistvara, vaid eeldab, et selleks kasutatakse, erilist tarkvara liidest.

== Võrgurežiimid ==
Igaüht kaheksast võrguadapterist saab konfigureerida iseseisvalt, et toimida ühes nendest režiimidest:
*'''Not attached (mitte ühendatud)''' - Selles režiimis annab VirtualBox külalisoperatsioonisüsteemile märku, et võrgukaart on olemas, kuid et puudub võrguühendus – just kui võrgkaabel ei oleks ühendatud.

*'''Network Address Translation (NAT)(Vaikeseade!)''' - Sobilik veebis käimiseks, failide allalaadimiseks, e-kirjade lugemiseks. Tegemist on virtuaalmasinaga, kus sisse lülitatud NAT käitub samamoodi nagu päris arvuti, mis on ühendatud internetti läbi ruuteri. Ruuteriks on antud juhul VirtualBoxi võrgumootor (network engine). Tuleb tähele panna, et Windowsis failide jagamisel esinevad teatud piirangud.

*'''Bridged networking (sillatud võrk)''' - See on mõeldud keerulisemate võrgutegevuste jaoks, nagu näiteks võrgu simuleerimised ja serveri kasutamine külalisoperatsioonisüsteemis. Kui võimaldatud, ühendub VirtualBox ühega installeeritud võrgukaartidest ning toimub otsene võrgupakettide vahetus.

*'''Internal networking (sisemine võrk)''' - Seda režiimi võib kasutada erinevate tarkvarapõhiste võrkude loomiseks, mis on nähtavad valitud virtuaalmasinatele, kuid mitte hostil töötavatele aplikatsioonidele või välismaailmale.

*'''Host-only networking''' - Režiim on mõeldud võrgu loomiseks, mis sisaldab hosti ja komplekti virtuaalmasinaid, ilma, et oleks vajalik hosti füüsiline võrguliides. Selle asemel luuakse hostil virtuaalne võrguliides, mis tagab ühenduvuse virtuaalmasinate ja hosti seas.

*'''VDE (Virtual Distributed Ethernet) networking''' - Seda võimalust saab kasutada, et ühenduda Virtual Distributed Ethernet switchiga Linuxi või FreeBSD hostis. See on teostatav ainult siis kui VDE tarkvara ja VDE plugin library(teegid) on installeeritud host süsteemile.

== Enimkasutatavad võrgurežiimid ==

=== Network Address Translation (NAT) ===

NAT on lihtsaim viis, et pääseda ligi välisele võrgule virtuaalmasina kaudu. Tavaliselt ei ole vaja seadistada host-arvuti võrku ja külalissüsteemi. Seetõttu on tegemist VirtualBoxi vaikerežiimiga.
Virtuaalmasin, millel on NAT võimaldatud käitub üsna sarnaselt tõelisele arvutile, mis ühendub internetiga kasutades ruuterit. „Ruuteriks“ on sellisel juhul VirtualBoxi võrgumootor, mis kaardistab liiklust nii virtuaalmasina suunas kui ka vastupidi. NAT režiimi negatiivne külg on see, et nagu ka privaatvõrgu puhul, virtuaalmasin on välisvõrkude jaoks nähtamatu ja kättesaamatu. Serveri käivitamine on võimalik ainult pordi edastamise teel (kirjeldatud allpool).

Võrgu raamistiku/struktuuri, mis saadetakse välja külalisoperatsioonisüsteemi poolt, võtab vastu VirtualBoxi NAT mootor, mis eraldab TCP/IP andmed ja saadab need uuesti kasutades hosti operatsioonisüsteemi. Hostil asuvatele aplikatsioonidele või teistele arvutitele, mis paiknevad samas võrgus nagu host, tundub, nagu andmed oleks saadetud VirtualBoxi aplikatsiooni poolt, kasutades hostile kuuluvat IP aadressi. VirtualBox ootab vastust saadetud pakettidelt ning saadab nad uuesti külalismasinale läbi privaatvõrgu.
Virtuaalmasin saab oma võrguaadressi ja konfiguratsiooni privaatvõrgu DHCP serverilt, mis on integreeritud VirtualBoxi. IP aadress, mis määratakse virtuaalmasinale, on tavaliselt teises võrgus kui host. Kuna NATi kasutamiseks võib virtuaalmasinas üles seada rohkem kui ühe kaardi, siis esimene kaart on ühendatud privaatvõrguga 10.0.2.0, teine kaart võrguga 10.0.3.0 jne.

====Pordi edastamine kasutades NATi====

Kui virtuaalmasin on ühendatud privaatvõrguga ning nähtamatu hosti jaoks, siis võrguteenused külalisoperatsioonisüsteemil ei ole kättesaadavad host ja teiste arvutite jaoks mis asuvad samas võrgus. Siiski nagu füüsiline ruuter, suudab ka VirtualBox muuta valitud teenused võimalikuks välismaailma jaoks kasutades pordi edastust. See tähendab, et VirtualBox kuulab teatud hosti porte ning saadab edasi kõik paketid (mis saabuvad külalisoperatsioonisüsteemile), samale või teisele portile. Hostil OSile paigaldatud programmile või teistele füüsilistele (või virtuaalsetele) masinatele võrgus paistab nagu kõik teenused töötaksid hostil.
Teenuseid on võimalik puhverdada kasutades käsurea tööriista VboxManage. On vaja teada milliseid porte külalisoperatsioonisüsteemil teenus kasutab ja otsustada milliseid porte kasutada hostil (tihti, kuid mitte alati, on mõistlik kasutada samu porte nii külalisOS-il kui hostil). Kasutada võib kõiki porte hostil, mis pole juba kasutuses mõne teenuse poolt.

'''Näiteks, et üles seada sissetulev NAT ühendus SSH serveriga külalisoperatsioonisüsteemis, tuleks kasutada järgmist käsklust:'''
<pre>
VBoxManage modifyvm "VM name" --natpf1 "guestssh,tcp,,2222,,22"
</pre>
Näite kohaselt kogu TCP liiklus, mis saabub portile “2222” edastatakse portile “22” külalisOS-il. Protokolli nimi “tcp” on atribuut, mis defineerib millist protokolli kasutatakse edastamiseks (võimalik kasutada ka udp). Nimi “guestssh” on puhtalt kirjeldav ning automaatsele-genereeritav. Number peale “--natpf” tähistab võrgukaarti.

'''Et eemaldada edastamine, kasuta käsklust:'''
<pre>
VBoxManage modifyvm "VM name" --natpf1 delete "guestssh"
</pre>

'''Kui mingil põhjusel külalisoperatsioonisüsteem kasutab staatiliselt määratud IP aadressit, on oluline edastamisel täpsustada külalisOS-i IP aadress:'''
<pre>
VBoxManage modifyvm "VM name" --natpf1 "guestssh,tcp,,2222,10.0.2.19,22"
</pre>
See näide on sarnane eelmisega, ainult et NAT mootorile on öeldud, et külalisoperatsioonisüsteemi võib leida aadressil 10.0.2.19.

'''Et edastada kogu sissetulev liiklus teatud hosti liideselt külalisOS-ile, täpsusta selle hosti liidese IP järgmiselt:'''
<pre>
VBoxManage modifyvm "VM name" --natpf1 "guestssh,tcp,127.0.0.1,2222,,22"
</pre>

====PXE bootimine NAT-iga====
NAT režiim toetab PXE bootimist. NAT DHCP server annab boot faili nime kujul “vmname.pxe”, kui kataloogis, kus hoitakse kasutaja “VirtualBox.xml” faili, eksisteerib “TFTP” kataloog.

====NAT piirangud====
NAT režiimis on olemas neli piirangut, millest kasutajad peavad teadlikud olema:
*'''ICMP protokolli piirangud''' - Mõned sagedalt kasutatavad võrgu debuggimise tööriistad (näiteks ping või tracerouting) toetuvad sõnumite saamisel/saatmisel ICMO protokollile. Kui ICMP toetus on paranenud VirtualBox versioonil 2.1 (ping peaks nüüd töötama), mõned teised tööriistad ei pruugi töötada usaldusväärselt.
*'''UDP broadcast ei ole usaldusväärne''' - Külalisoperatsioonisüsteem ei saa usaldusväärseid broadcaste, sest ressursside säästmise eesmärgil oodatakse vastust ainult teatud aja vältel peale andmete saatmist teatud pordile. Tulemusena ei tööta alati broadcastimisel põhinev nimeresolutsioon NetBios.
*'''Ei toetata protokolle nagu näiteks GRE''' - Teised protokollid peale TCP ja UDP ei ole toetatud. See tähedab, et ei ole võimalik kasutada mõndasid VPN tooteid (näiteks PPTP Microsoftilt). On siiski olemas ka teisi VPN tooteid, mis kasutavad TCP ja UDP protokolle.
*'''Hosti portide < 1024 edastamine on võimatu''' - Unix-põhistel hostidega (näiteks Linux, Solaris, Mac OS X) ei ole võimalik siduda porte mis on madalamad kui 1024. Üritades seda teha keeldub VM käivitamast.

Need piirangud ei mõjuta tavaliselt standartset võrgu kasutamist, kuid NAT olemasolu avaldab teatud mõju, mis võib segada ka normaalselt töötavaid protokolle. Üks näide on NFS, kus server on tihti konfigureeritud keelduma ühendustest, mis tulevad ebausaldusväärsetelt portidelt.

=== Bridged networking (sillatud võrk) ===
Sillatud võrgu puhul kasutab VirtualBox host süsteemi seadme draiverit, mis filtreerib andmeid füüsilisest võrgu adapterist. Seda draiverit nimetatakse „net filter“ draiveriks. See lubab VirtualBoxil võtta ja sisestada andmeid füüsilisse võrku, luues tarkvaraliselt uue võrguliidese. Kui külalisoperatsioonisüsteem kasutab sellist uut tarkvaraliidest, näib host süsteemile, nagu oleks külalisOS füüsiliselt ühendatud liidesega ning kasutab võrgukaablit: läbi selle liidese saab host saata ja saada andmeid külalisoperatsioonisüsteemilt. See tähendab, et on võimalik üles seada ruutimine või andmete vahetus külalisoperatsioonisüsteemi ja ülejäänud võrgu vahel.
Et lubada sillatud võrk, peab avama sätete akna virtuaalmasinas, minema „Network“ (võrk) lehele ja validma lahtris „Attached to“ (ühendatud) valiku „Bridged network“ (sillutud võrk). Veel peab valima soovitud hosti lehe allosas, kus on loetletud süsteemi füüsilised võrguliidesed.

'''Olenevalt hosti operatsioonisüsteemist tuleb meeles pidada järgnevaid piiranguid:'''
*Sillatud võrgu kasutamisel on Macintoshi hostidel AirPorti (Mac`i juhtmevaba võrk) puhul piiratud funktsionaalsus. VirtualBox toetab AirPort kasutamisel ainult Ipv4. Ipv6 ja IPX jaoks peab valima juhtmega liidese.
*Juhtmevabade liideste kasutamisel sillatud võrgu jaoks on piiratud funktsionaalsus ka Linux hostidel. VirtualBox toetab juhtmevabalt ainult Ipv4. Teiste protokollide jaoks peab valima juhtmega liidese.
*Solarise hostid ei toeta juhtmevabu liideseid. IPFiltri kasutamine külalisOS-i liikluse filtreerimiseks ei ole seoses tehniliste piirangutega samuti täielikult toetatud.

===Internal networking (sisemine võrk)===
Internal Networking on sarnane sillatud võrguga, sest ka siin võib virtuaalmasin suhelda otse välismaailmaga. Siiski „välismaailm“ on piiratud ning koosneb teistest virtuaalmasinatest samas hostis, mis on ühendatud sama sisemisse võrku.

Kuigi tehniliselt kõik, mida on võimalik teha kasutades sisemist võrku, on tehtav ka kasutades sillatud võrku, on sisemisel võrgul turvalisuse koha pealt eeliseid. Sillatud võrgu režiimis läbib kogu liiklus host süsteemi füüsilist liidest. Seeläbi on võimalik lisada paketi nuhutaja(jälgija) hosti liidesele ning logida kogu liiklust. Kui mingil põhjusel eelistatakse, et kaks või enam virtuaalmasinat suhtleksid privaatselt samas masinas, peites andmeid nii host süsteemi kui kasutaja eest, siis sillatud võrk selleks ei sobi.

Sisemisi võrke luuakse automaatselt vajaduse tekkimisel. Igat sisemist võrku identifitseeritakse nime järgi. Kui aktiivseid virtuaalseid võrgukaarte sama sisemise ID-ga on rohkem kui üks, siis toimib VirtualBoxi tugidraiver automaatselt võrgu switchina.

Selleks, et ühendada virtuaalmasina võgukaart sisemise võrguga, peab seadistama selle võrgu režiimiks „internal networking“. Selle jaoks on kaks võimalust:
*Võib kasutada virtuaalmasina „Settings“ (sätteid) VirtualBoxi graafilises kasutajaliideses. „Networking“ (võrk) kategoorias peab valima „Internal Networking“ (sisemine võrk). Samuti peab valima olemasoleva sisemise võrgu nime rippmenüüst või sisestama lahtrisse uue nime.
*Või käsurealt:
<pre>VBoxManage modifyvm "VM name" --nic<x> intnet</pre>
Soovi korral võib täpsustada võrgu nime käsklusega:
<pre>VBoxManage modifyvm "VM name" --intnet<x> "network name"</pre>
Kui võrgu nime ei täpsustata, ühendatakse võrgukaart vaikimisi ''innet'' võrguga.

Kui (virtuaalseid) võrgukaarte ei konfigureerita kasutama külalisoperatsioonisüsteemis staatilisi IP aadresse, siis on soovitatav kasutada sisemise võrgu IP aadressite haldamiseks DHCP serverit.

===Host-only networking===
Host-only networking on režiim, mis oli lisatud VirtualBoxi 2.2 versioonile. Sellest võib mõelda kui sillatud ja sisemise võrgu hübriidist: nagu sillatud võrgus, kus virtuaalmasinad saavad suhelda üksteise ja hostiga justkui nad oleksid ühendatud füüsilise ethernet switchiga. Sarnaselt sisemise võrguga, ei ole füüsilise võrguliidese olemasolu oluline ja virtuaalmasinad ei saa suhelda maailmaga väljaspool hosti, sest nad pole ühendatud füüsilise võrguliidesega.

Host-only võrgu kasutamisel, loob VirtualBox uue tarkvaraliidese hostile, mis seejärel ilmneb olemasoleva võrguliidese kõrvale. Teisisõnu, kui sillatud võrgu puhul kasutatakse olemasolevat füüsilist liidest, et ühendada virtuaalmasinat, siis host-only võrgu puhul luuakse hostil uus „loopback“ liides. Samuti kui sisemise võrgu puhul liiklus virtuaalmasinate vahel ei ole nähtav, siis liiklus „loopback“ liidesel võib olla püütud.

Host-only võrk on eriti kasulik eelkonfigureeritud virtuaalseadmetel, kus mitmed virtuaalmasinad on toodud kokku ja peavad tegema koostööd.

'''Et muuta virtuaalmasina virtuaalvõrgu liides „host-only“ režiimi:'''
*Kasutades kasutajaliidest tuleb minna „Network“ (võrk) lehele virtuaalmasina sätetes ja valida „host-only networking“
*Käsurealt tuleks sisestada:<pre>VBoxManage modifyvm "VM name" --nic<x> hostonly</pre>

IP aadressid võib määrata kasutades DHCP serverit või staatiliselt.

'''Autor:'''Allar Adoberg

'''Originaaltekst :'''
[http://www.virtualbox.org/manual/ch06.html VirtualBoxi koduleht]

Likewise open

2012-05-14T07:26:48Z

Kuaru: Created page with 'Tegemisel Teet Saar Kullo-Kalev Aru Category:IT infrastruktuuri teenused'

Tegemisel Teet Saar Kullo-Kalev Aru

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:Kill

2012-01-09T14:55:57Z

Kuaru:

* kill- käsu parameetrid oleks võinud selgitada paremini. Algajale jääb arusaamatuks artiklis olevate parameetrite tähendus
* Üldine ülevaade teemast on olemas ja on selgelt piiritletud
* Näited on väga hästi välja toodud
* Artikli sisuline tase on kõrge ja on näha et koostaja valdab teemat hästi kuid inimesele kes antud teemaga enne kokku pole puutunud jääb artikkel pisut liiga keerulise sõnavara pärast arusaamatuks.
Mõned terminid oleks võinud siiski lahti seletada

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Põhiline osa kill käsust on välja tootud
|-

|-
| Artikli tutvustus
| 0,5
| 0,4
| Artikli tutvustus on olemas
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatus on piisav
|-

|-
| Tehniline korrektsus
| 1
| 1
| Artikkel on tehniliselt korrektne
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Kasutatud kirjandus on piisav
|-

|-
| Näited
| 1
| 0.6
| Näidete osa artiklist on konkreetne ja selge aga lõigu-Käsud all toodud näited oleks võinud paremini lahti selgitatud olla ja näiteid oleks võinud rohkem olla.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3,6
| Sisu on piisav. Põhiline on artikils olemas
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Kirjatöö on ilusti üles ehitatud
|-

|-
| Õigekiri
| 1
| 1
| Õigekiri on aksepteeritav
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,1
|
|-
|}

Kullo-Kalev Aru A21, 09.01.12

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-09T14:08:13Z

Kuaru: /* Kullo-Kalev Aru A21 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

[[Talk:Grub2]] - arvustus

==Kullo-Kalev Aru A21==

Retsensioon: [[Talk:Kill]]

==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]

[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
[[AppArmor]] 
[[Talk:Regulaaravaldis]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]] 
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix

==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

[[Talk:Apparmor]] - Retsensioon

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]] (referaat)

[[ Talk: Metasploit ]] (arvustus)

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

Retsensioon: [[Talk:SystemRescueCd]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

[[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus

==Mikk Käosaar A41==
[[Mkfs]] - valmis, retsenseerimata

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]] 
[[Talk:Identity Management]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]

[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-09T14:05:36Z

Kuaru: /* Kullo-Kalev Aru A21 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

[[Talk:Grub2]] - arvustus

==Kullo-Kalev Aru A21==

Retsensioon: [[Kill]]

==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]

[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
[[AppArmor]] 
[[Talk:Regulaaravaldis]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]] 
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix

==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

[[Talk:Apparmor]] - Retsensioon

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]] (referaat)

[[ Talk: Metasploit ]] (arvustus)

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

Retsensioon: [[Talk:SystemRescueCd]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

[[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus

==Mikk Käosaar A41==
[[Mkfs]] - valmis, retsenseerimata

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]] 
[[Talk:Identity Management]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]

[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Wine

2011-11-01T21:52:02Z

Kuaru:

==Üldist==

'''WINE''' ('''W'''ine '''I'''s '''N'''ot an '''E'''mulator) on vabatarkvara, millega saab Windows'i tarkvara tööle panna teistel operatsioonisüsteemidel - Linux'il, Mac OS X'l, FreeBSD'l ja Solaris'el - samamoodi nagu Windows'is. Wine'ga kaasneb ka tarkvarateek Winelib, millega saab kompileerida Windowsi programme, aitamaks neil töötada Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides ([http://www.winehq.org/site/winelib Winelib]).

Ligikaudu pool Wine'i lähtekoodist on kirjutatud vabatahtlike poolt. Ülejäänud on sponsoreeritud kommertslikke huvisid omavate ettevõtete poolt. Wine toetub suuresti enda kasutajate kommuunile, kus on väga palju kasulikku informatsiooni - arutlused probleemide üle, testimiste tulemused, uued versioonid jne.

Huvitavat: [http://wiki.winehq.org/Debunking_Wine_Myths müüte Wine'st].

===Ajalugu===

Wine'i juured on "jälitatavad" umbes 1993. aastani. Algselt oli analoogne projekt Sun'il - [http://en.wikipedia.org/wiki/Wabi_%28software%29 Wabi] - sellega sai Solarisel mõnesid Windows'i rakendeid käivitada, aga ikkagi oli vaja Windows'i ja DOS'i installi ja masintasandil emulatsiooni.

1993ndal aastal panid Bob Armstadt (põhiline projektivedaja) ja Eric Youngdale aluse Wine'i projektile, et Windows'i programme saaks tööle panna ka Linuxil. Umbes kuue kuuga töötas läbi Wine'i Solitaire. 1995. aastal lisandus Win32 toetus, samuti mindi üle autokonfiguratsioonile. 1996. aastal lisandusid läbi Wine'i töötavate programmide hulka ka Microsoft Word ja Excel ning samuti loodi samal aastal ametlik koduleht: http://www.winehq.org. Alates sellest on areng olnud eriti hüppeline - lisandusid vabatahtlikud arendajad ning koostööd soovivad firmad.

Alates 1994. aastast on projekti juhtinud Alexandre Julliard.

[http://wiki.winehq.org/WineHistory Ajaloost kodulehel]

===Wine'i vajalikkus===

'''Sõltuvus Windowsi rakendustest''' - kuigi teistel operatsioonisüsteemidel on enamike Windows'i baasil töötavate programmide jaoks analoogid olemas, ei piisa sellest. See on ka põhjuseks, miks enamus inimesi Windows'i kasutab. Näiteks töötavad ainult Windows'il enamus mängudest, paljud pangandus- ja raamatupidamisprogrammid ja mitmed teised firmasisesed programmid, koolisüsteemiga seotud tarkvara jne. Läbi Wine'i on väga paljusid neist võimalik ka teiste operatsioonisüsteemidega kasutada.

'''Turvalisus''' - Windows on paljude turvaaukude ja levivate viiruste tõttu ebaturvaline. Seda enam, et enamikel arvutitel on operatsioonisüsteemiks Windows - viirused levivad seetõttu väga ruttu ning väga laialdaselt. Üks lahendus on kasutada mõnda teist operatsioonisüsteemi ning vajaminevad rakendused tööle panna läbi Wine'i.

'''Operatsioonisüsteemi vahetamine''' - Wine on väga kasulik, kui on soov üle minna Windows'ilt mõnele teisele operatsioonisüsteemile või ka vastupidi. Näiteks saab siis tutvuda ning kohaneda uue operatsioonisüsteemiga, samas siiski kasutades rakendusi, millega harjunud. Wine vähendab kõvasti barjääri, mis segab inimestel operatsioonisüsteemi vahetamist.

[http://wiki.winehq.org/ImportanceOfWine Lisaks: kodulehel]

==AppDB==

AppDB ehk Wine Application Database on andmebaas, kus on informatsioon selle kohta, kas ja mis määral ja kuidas töötavad erievad rakendused läbi Wine'i. Soovitud rakendit saab andmebaasist otsida ning seejärel kuvab ette pildi, kus on lühikirjeldus rakenduse kohta ja ka Wine'i testi tulemused selle kohta, mis töötab ja mis ei tööta ja mida pole veel testitud. Iga rakenduse kohta on eraldi how-to osa, kuidas seda läbi Wine'i tööle panna, samuti kasutajatepoolsed kommentaarid, Wine'i versioon, millega rakendit on testitud ning värvi järgi on näha, mis tasemel programm läbi Wine'i töötab: [[Image:Wine.jpg|thumbnail|right|Näide otsingutulemusest AppDB-s]]

*Platinum - töötab suurepäraselt ilma lisakofiguratsioonideta
*Gold - töötab kõigis aspektides
*Silver - töötab hästi
*Bronze - enamjaolt kasutatav
*Garbage - töötab vähesel määral

Kui jutt mõne rakendi kohta on poolik, saab seda ka ise redigeerida.

==Wine'i kasutamine==

Enne Wine'i installeerimist võib igaks juhuks üle kontrollida, ega rakendit juba olemas ei ole. Seda saab Linux's teha näiteks kirjutades käsureale ''Wine -v'' või ''apt-cache policy Wine''.

Kui selgub, et programmi arvutis ei ole, saab selle alla laadida ja installeerida, kirjutades käsureale ''sudo apt-get install Wine'', läbi Synaptic Package Manager'i (System -> Administration -> ...) või ka [http://www.winehq.org/download/ koduleheküljelt].

Wine'i konfigureerimiseks on vahend [http://wiki.winehq.org/winecfg winecfg], mida saab seadistada kas vastavalt ühele programmile või ka kõikidele korraga.

Kui soovitud programm läbi Wine'i kohe tööle ei lähe, tasub vaadata, kas programm on olemas Wine Application Database's. Sel juhul on lehelt võimalik leida, mis peab konkreetse programmi töölesaamiseks tegema ning milliseid konfiguratsioone vaja võib minna.

Kui programmi AppDB-s ei ole: [http://bugs.winehq.org/ Bugzilla] ja [http://wiki.winehq.org/ConformanceTests test].
Samuti on võimalus ka kirjutada Wine'i arendajatele, kes huvi korral asjaga tegelema hakkavad.

Lähemalt sellest, mida teha, kui rakend siiski korralikult ei tööta - vt [http://wiki.winehq.org/HowTo siit].

Wine'l on ka väga põhjalikud kasutamisjuhendid:

[http://www.winehq.org/site/docs/wineusr-guide/index Userguide] - üldiselt Wine'st, selle konfigureerimine ja kasutamine.

[http://wiki.winehq.org/ Wiki-leht] - viited, foorumid, küsimused jne

==Kasulikke viiteid==

#[http://en.wikipedia.org/wiki/Wine_%28software%29 Wikipedia]
#[http://viki.pingviin.org/Wine PingviiniWiki]
#[http://www.winehq.org/site/download Allalaadimisleht]

==Kasutatud kirjandus==

#http://www.winehq.org/
#http://wiki.winehq.org/
#http://appdb.winehq.org/
#http://www.xs4all.nl/~tamuraj/jones2/WineGenealogy.xhtml

==Autor==

Miina Sikk, rühm 16

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Wine

2011-11-01T21:51:53Z

Kuaru:

Osadmin referaadi teemad

2011-10-31T13:13:14Z

Kuaru:

=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=

Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.

Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist

Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)

[[IP aliase loomine Ubuntus]] - vajab täiendamist: mis ubuntul kehtib, mis selle tegevuse eesmärk on

[[Wine]] - seda võib laiendada

[[httperf]]

[[AppArmor]] - seda teemat saab täiendada - Pane oma nimi algusesse kirja.

[[rsyslog]]

[[Zip]]

[[ab]]

[[sshguard]] SSH turvamine

[[Wapiti]]

[[SystemRescueCd]]

[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

[[logger]]

[[Zed Attack Proxy]]

[[Metasploit]]

[[UCK]] - edasijõudnule - https://help.ubuntu.com/community/LiveCDCustomization http://ubuntu.pingviin.org/natty_et.html http://www.webupd8.org/2010/01/easily-create-custom-ubuntu-live-cd.html

[[apt-key]]

[[apt pinning]] - edasijõudnutele - https://help.ubuntu.com/community/PinningHowto

[[wget]] - algajatele

[[curl]] - algajatele

[[/etc/passwd]]

[[kill]]

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Linux/Unix failiõigused]]

[[mkdir - Linux/Unix süsteemides]]

[[grub2]] - Vajab täiendamist

[[iptables]]

[[regulaaravaldised]]

[[S4A]] - lühitutvustus - mis on ja milleks tehti

[[Snort]] - lühitutvustus

[[Linux saalealaa ehk swap]] - http://www.linuxjournal.com/article/10678

[[Iozone]] - failisüsteemi jõudluse testimise programm

[[Load average]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/hack-and-linux-troubleshooting-part-i-high-load

[[Partimage]]

[[KVM]]

[[Zsh]]

[[echo]] - sobib algajale (NB: edasijõudnud seda teemat valida ei saa:)

[[dig]]

[[CUPS]]

[[Port knocking]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/implement-port-knocking-security-knockd?page=0,1

Vabad teemad on punased, veel loomata artikklid.

[[Signaalid ja kill]] - http://www.linuxjournal.com/article/10815?page=0,1

[[netcat]]

[[logrotate]]

[[samurai WTF]]

[[wireshark]] - http://www.wireshark.org/

[[tshark]] - http://ubuntu-for-humans.blogspot.com/2009/12/dump-and-analyze-network-traffic-with.html ja http://www.wireshark.org/docs/man-pages/tshark.html

[[manpremo]] - https://www.manpremo.org/redmine/projects/manpremo/wiki

[[PS1]] - bash prompt http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-unix-bash-shell-setup-prompt.html ja http://www.cyberciti.biz/faq/bash-shell-change-the-color-of-my-shell-prompt-under-linux-or-unix/

[[packetfence]] - http://www.darknet.org.uk/2011/03/packetfence-free-open-source-network-access-control-nac-system/

[[apticron]] - saadame administraatorile e-posti paigaldamata uuenduste nimekirjaga - http://www.cyberciti.biz/faq/apt-get-apticron-send-email-upgrades-available/

[[zentyal]] - http://www.zentyal.org/

[[date]] - Unix date korralduse kasutamisest - paras algajale

[[hwclock]] - Linux korraldus - paras algajale

[[bonnie++]]

[[puppet]] - NB see teema pole algajale sobilik

[[kettajaod]]

[[dpkg]]

[[chmod]]

[[OpenNode]]

[[munin]]

[[RPM Package Manager]] - Paketihaldussüsteem

[[PAM]]

[[sertifikaadid]] - mis asi see on? Kuidas teha? Mis vahenditega sisse vaadata

[[Synaptic Package Manager]]

[[enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - võtmesõnad on connect to server (GNOME) ja fish (KDE). Teema on kasutlik teistele tudengitele, et kodust saaks koduketastel olevaid faile kergelt muuta.

[[BURG]] - alglaadur

[[LVM]]

[[tcpdump]]

[[ksh]] - KornShell

[[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.

[[adduser & useradd]]

[[E-posti_serveri_paigaldus]] - väike juhend, kuidas installeerida ja seadistada mailiserver Ubuntu näitel

[[Linux boot protsess]]

[[Debiani paki loomine]]- väike tutvustus, kuidas luua Debiani pakki.

[[VMware Server]]

[[FreeBSD upgrade]] 6.1 -> 8.0

[[Ubuntu 11.10]]

Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.

Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Wine

2011-10-31T13:00:20Z

Kuaru:

MINA TEEN SEDA TEEMAT KULLO-KALEV ARU

==Üldist==

'''WINE''' ('''W'''ine '''I'''s '''N'''ot an '''E'''mulator) on vabatarkvara, millega saab Windows'i tarkvara tööle panna teistel operatsioonisüsteemidel - Linux'il, Mac OS X'l, FreeBSD'l ja Solaris'el - samamoodi nagu Windows'is. Wine'ga kaasneb ka tarkvarateek Winelib, millega saab kompileerida Windowsi programme, aitamaks neil töötada Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides ([http://www.winehq.org/site/winelib Winelib]).

Ligikaudu pool Wine'i lähtekoodist on kirjutatud vabatahtlike poolt. Ülejäänud on sponsoreeritud kommertslikke huvisid omavate ettevõtete poolt. Wine toetub suuresti enda kasutajate kommuunile, kus on väga palju kasulikku informatsiooni - arutlused probleemide üle, testimiste tulemused, uued versioonid jne.

Huvitavat: [http://wiki.winehq.org/Debunking_Wine_Myths müüte Wine'st].

===Ajalugu===

Wine'i juured on "jälitatavad" umbes 1993. aastani. Algselt oli analoogne projekt Sun'il - [http://en.wikipedia.org/wiki/Wabi_%28software%29 Wabi] - sellega sai Solarisel mõnesid Windows'i rakendeid käivitada, aga ikkagi oli vaja Windows'i ja DOS'i installi ja masintasandil emulatsiooni.

1993ndal aastal panid Bob Armstadt (põhiline projektivedaja) ja Eric Youngdale aluse Wine'i projektile, et Windows'i programme saaks tööle panna ka Linuxil. Umbes kuue kuuga töötas läbi Wine'i Solitaire. 1995. aastal lisandus Win32 toetus, samuti mindi üle autokonfiguratsioonile. 1996. aastal lisandusid läbi Wine'i töötavate programmide hulka ka Microsoft Word ja Excel ning samuti loodi samal aastal ametlik koduleht: http://www.winehq.org. Alates sellest on areng olnud eriti hüppeline - lisandusid vabatahtlikud arendajad ning koostööd soovivad firmad.

Alates 1994. aastast on projekti juhtinud Alexandre Julliard.

[http://wiki.winehq.org/WineHistory Ajaloost kodulehel]

===Wine'i vajalikkus===

'''Sõltuvus Windowsi rakendustest''' - kuigi teistel operatsioonisüsteemidel on enamike Windows'i baasil töötavate programmide jaoks analoogid olemas, ei piisa sellest. See on ka põhjuseks, miks enamus inimesi Windows'i kasutab. Näiteks töötavad ainult Windows'il enamus mängudest, paljud pangandus- ja raamatupidamisprogrammid ja mitmed teised firmasisesed programmid, koolisüsteemiga seotud tarkvara jne. Läbi Wine'i on väga paljusid neist võimalik ka teiste operatsioonisüsteemidega kasutada.

'''Turvalisus''' - Windows on paljude turvaaukude ja levivate viiruste tõttu ebaturvaline. Seda enam, et enamikel arvutitel on operatsioonisüsteemiks Windows - viirused levivad seetõttu väga ruttu ning väga laialdaselt. Üks lahendus on kasutada mõnda teist operatsioonisüsteemi ning vajaminevad rakendused tööle panna läbi Wine'i.

'''Operatsioonisüsteemi vahetamine''' - Wine on väga kasulik, kui on soov üle minna Windows'ilt mõnele teisele operatsioonisüsteemile või ka vastupidi. Näiteks saab siis tutvuda ning kohaneda uue operatsioonisüsteemiga, samas siiski kasutades rakendusi, millega harjunud. Wine vähendab kõvasti barjääri, mis segab inimestel operatsioonisüsteemi vahetamist.

[http://wiki.winehq.org/ImportanceOfWine Lisaks: kodulehel]

==AppDB==

AppDB ehk Wine Application Database on andmebaas, kus on informatsioon selle kohta, kas ja mis määral ja kuidas töötavad erievad rakendused läbi Wine'i. Soovitud rakendit saab andmebaasist otsida ning seejärel kuvab ette pildi, kus on lühikirjeldus rakenduse kohta ja ka Wine'i testi tulemused selle kohta, mis töötab ja mis ei tööta ja mida pole veel testitud. Iga rakenduse kohta on eraldi how-to osa, kuidas seda läbi Wine'i tööle panna, samuti kasutajatepoolsed kommentaarid, Wine'i versioon, millega rakendit on testitud ning värvi järgi on näha, mis tasemel programm läbi Wine'i töötab: [[Image:Wine.jpg|thumbnail|right|Näide otsingutulemusest AppDB-s]]

*Platinum - töötab suurepäraselt ilma lisakofiguratsioonideta
*Gold - töötab kõigis aspektides
*Silver - töötab hästi
*Bronze - enamjaolt kasutatav
*Garbage - töötab vähesel määral

Kui jutt mõne rakendi kohta on poolik, saab seda ka ise redigeerida.

==Wine'i kasutamine==

Enne Wine'i installeerimist võib igaks juhuks üle kontrollida, ega rakendit juba olemas ei ole. Seda saab Linux's teha näiteks kirjutades käsureale ''Wine -v'' või ''apt-cache policy Wine''.

Kui selgub, et programmi arvutis ei ole, saab selle alla laadida ja installeerida, kirjutades käsureale ''sudo apt-get install Wine'', läbi Synaptic Package Manager'i (System -> Administration -> ...) või ka [http://www.winehq.org/download/ koduleheküljelt].

Wine'i konfigureerimiseks on vahend [http://wiki.winehq.org/winecfg winecfg], mida saab seadistada kas vastavalt ühele programmile või ka kõikidele korraga.

Kui soovitud programm läbi Wine'i kohe tööle ei lähe, tasub vaadata, kas programm on olemas Wine Application Database's. Sel juhul on lehelt võimalik leida, mis peab konkreetse programmi töölesaamiseks tegema ning milliseid konfiguratsioone vaja võib minna.

Kui programmi AppDB-s ei ole: [http://bugs.winehq.org/ Bugzilla] ja [http://wiki.winehq.org/ConformanceTests test].
Samuti on võimalus ka kirjutada Wine'i arendajatele, kes huvi korral asjaga tegelema hakkavad.

Lähemalt sellest, mida teha, kui rakend siiski korralikult ei tööta - vt [http://wiki.winehq.org/HowTo siit].

Wine'l on ka väga põhjalikud kasutamisjuhendid:

[http://www.winehq.org/site/docs/wineusr-guide/index Userguide] - üldiselt Wine'st, selle konfigureerimine ja kasutamine.

[http://wiki.winehq.org/ Wiki-leht] - viited, foorumid, küsimused jne

==Kasulikke viiteid==

#[http://en.wikipedia.org/wiki/Wine_%28software%29 Wikipedia]
#[http://viki.pingviin.org/Wine PingviiniWiki]
#[http://www.winehq.org/site/download Allalaadimisleht]

==Kasutatud kirjandus==

#http://www.winehq.org/
#http://wiki.winehq.org/
#http://appdb.winehq.org/
#http://www.xs4all.nl/~tamuraj/jones2/WineGenealogy.xhtml

==Autor==

Miina Sikk, rühm 16

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

TeamViewer

2011-10-24T09:41:10Z

Kuaru:

= Lühitutvustus =

TeamViewer on väike, töökindel ja lihtne kaughaldus tarkvara millega on võimalik kerge vaevaga luua remote desktop ühendusi teistesse arvutitesse üle maailma, kus töötab vähemalt võrguühendus.
Programmi eesmärk on teha arvutite kaughaldus võimalikult lihtsaks ja kergesti kättesaadavaks. Tarkvara on suunatud suurfirmadele kellel on vaja hallata korraga mitmeid arvuteid või luua pidevalt ajutisi
ühendusi kliendi arvutitega, samas sobib ta ka väga hästi tavaksutajatele igapäevasteks vajadusteks.

[[File:Capture.JPG]]

= Kätte saadavus =

Kõik kolm peamist platvormi on toetatud Windows, Linux, Mac ning lisaks nendele on olemas vastavad rakendused nii Adroidile kui ka iOS-ile. Süsteemi nõuded programmi kasutamiseks on viidud miinimumini,
kuna programmi on ka võimalik kasutada ilma instaleerimata. Puudub vajadus seadistada töötamiseks tulemüür kuna tarkvara kasutab interneti standard protokolle mis on vaikimisi igas arvutis lubatud.
Lisaks on võimalus üle interneti bruseri pääseda ligi teistele arvutitele. Tarkvara on mitte ärilistel eesmärkidel kättesaadav tasuta, äri kasutaja peab vastavalt funksionaalusele maksma ühekordse litsentsi eest
vastavalt 500-1890 € mis kehtib terve elu. Näha on, et tulu ei otsita tavakasutajatelt vaid äriline pool on täielikult suunatud ärikasutajate poole lubades programmi kasutada mitte ärilistel eesmärkidel peaaegu täies ulatuses jättes välja vaid üksikud lisa funktsioonid.

= Kasutaja grupid =

Et programmi ja teenust täies mahus kasutada on kõige mõistlikum teha endale TeamViewer-i kasutaja konto mida saab teha nende kodulehelt ja ka programmi siseselt. Kui kasjuta konto on olemas saab teha endale nõnda nimetatud partnerite gruppe kuhu lisada vastavalt grupile hallatavaid arvutied või servereid kasutaja tunnuse ja eelnevalt määratud parooli alusel. Gruppideks võivad olla näiteks perekonna arvutid, töö asrvutid, personaalsed arvutid jne. Sellisel meetodil on võimalik endale luua võrgustik, kus kõik gruppi kuuluvad liikmed saavad ligi teiste kasutajate arvutitele ja näevadmillal nad võrgus on. Muidugi on ka võimalik luua ühepoolset ühendust, kus ainult üks osapool saab teisele osapoolele ligi. Jäetud on ka võimalus luua ühendusi ilma kasutaja kontota ajutiseks otstarbeks. Kontot on ka vaja ka selleks et kasutada TeamViewer-it interneti brauserist.

= ''Peeamised funktsioonid'' =

* Programmi põhine kaughaldus üle võrgu
* VPN ühenduse loomine
* Peer-to-peer failivahetus
* Interneti brauseri põhine programmi kasutus
* Programmi kasutamine ilma installeerimata

Programmi tootajate kodulehel ja mujal internetis on välja toodud veel funktsioone kuid need on pigem omadused.

= Programmi põhine kaughaldus üle võrgu =

[[File:Pilt1-1]]

TeamViewer

2011-10-24T09:33:10Z

Kuaru:

= Lühitutvustus =

TeamViewer on väike, töökindel ja lihtne kaughaldus tarkvara millega on võimalik kerge vaevaga luua remote desktop ühendusi teistesse arvutitesse üle maailma, kus töötab vähemalt võrguühendus.
Programmi eesmärk on teha arvutite kaughaldus võimalikult lihtsaks ja kergesti kättesaadavaks. Tarkvara on suunatud suurfirmadele kellel on vaja hallata korraga mitmeid arvuteid või luua pidevalt ajutisi
ühendusi kliendi arvutitega, samas sobib ta ka väga hästi tavaksutajatele igapäevasteks vajadusteks.

[[File:Capture.JPG]]

= Kätte saadavus =

Kõik kolm peamist platvormi on toetatud Windows, Linux, Mac ning lisaks nendele on olemas vastavad rakendused nii Adroidile kui ka iOS-ile. Süsteemi nõuded programmi kasutamiseks on viidud miinimumini,
kuna programmi on ka võimalik kasutada ilma instaleerimata. Puudub vajadus seadistada töötamiseks tulemüür kuna tarkvara kasutab interneti standard protokolle mis on vaikimisi igas arvutis lubatud.
Lisaks on võimalus üle interneti bruseri pääseda ligi teistele arvutitele. Tarkvara on mitte ärilistel eesmärkidel kättesaadav tasuta, äri kasutaja peab vastavalt funksionaalusele maksma ühekordse litsentsi eest
vastavalt 500-1890 € mis kehtib terve elu. Näha on, et tulu ei otsita tavakasutajatelt vaid äriline pool on täielikult suunatud ärikasutajate poole lubades programmi kasutada mitte ärilistel eesmärkidel peaaegu täies ulatuses jättes välja vaid üksikud lisa funktsioonid.

= Kasutaja grupid =

Et programmi ja teenust täies mahus kasutada on kõige mõistlikum teha endale TeamViewer-i kasutaja konto mida saab teha nende kodulehelt ja ka programmi siseselt. Kui kasjuta konto on olemas saab teha endale nõnda nimetatud partnerite gruppe kuhu lisada vastavalt grupile hallatavaid arvutied või servereid kasutaja tunnuse ja parooli alusel. Gruppideks võivad olla näiteks perekonna arvutid, töö asrvutid, personaalsed arvutid jne. Sellisel meetodil on võimalik endale luua võrgustik, kus kõik gruppi kuuluvad liikmed saavad ligi teiste kasutajate arvutitele. Muidugi on ka võimalik luua ühepoolset ühendust lisades kasutaja kontoga kasutajale ilma kasutaja kontota TeamViewer-i kasutaja vastavalt kasutaja tunnusele ja iga kord uuesti genereeritavale salasõnale. Jäetud on ka võimalus luua ühendusi ilma kasutaja kontota ajutiseks otstarbeks. Kontot on ka vaja ka selleks et kasutada TeamViewer-it interneti brauseris.

= ''Peeamised funktsioonid'' =

* Programmi põhine kaughaldus üle võrgu
* VPN ühenduse loomine
* Peer-to-peer failivahetus
* Interneti brauseri põhine programmi kasutus
* Programmi kasutamine ilma installeerimata

Programmi tootajate kodulehel ja mujal internetis on välja toodud veel funktsioone kuid need on pigem omadused.

= Programmi põhine kaughaldus üle võrgu =

[[File:Pilt1-1]]

TeamViewer

2011-10-17T17:57:26Z

Kuaru:

File:Capture.JPG

2011-10-17T17:53:06Z

Kuaru:

TeamViewer

2011-10-14T15:00:09Z

Kuaru:

TeamViewer

2011-10-14T14:57:39Z

Kuaru:

TeamViewer

2011-10-14T13:31:43Z

Kuaru:

= Lühitutvustus =

TeamViewer on väike, töökindel ja lihtne kaughaldus tarkvara millega on võimalik kerge vaevaga luua remote desktop ühendusi teistesse arvutitesse üle maailma kus töötab vähemalt võrguühendus.
Kõik kolm peamist platvormi on toetatud Windows, Linux, Mac ning lisaks nendele on olemas vastavad rakendused nii Adroidile kui ka iOS-ile. Süsteemi nõuded programmi kasutamiseks on viidud miinimumini,
kuna programmi on ka võimalik kasutada ilma instaleerimata. Puudub vajadus seadistada töötamiseks tulemüür kuna tarkvara kasutab interneti standard protokolle mis on vaikimisi igas arvutis lubatud.

= Peamised funktsioonid =

TeamViewer

2011-10-14T13:25:39Z

Kuaru: Created page with '= Lühitutvustus = = Lühitutvustus = TeamViewer on väike, töökindel ja lihtne kaughaldus tarkvara millega on võimalik kerge vaevaga luua remote desktop ühendusi teistesse…'

= Lühitutvustus =

= Lühitutvustus =

TeamViewer on väike, töökindel ja lihtne kaughaldus tarkvara millega on võimalik kerge vaevaga luua remote desktop ühendusi teistesse arvutitesse üle maailma kus töötab vähemalt võrguühendus.
Kõik kolm peamist platvormi on toetatud Windows, Linux, Mac ning lisaks nendele on olemas vastavad rakendused nii Adroidile kui ka iOS-ile. Süsteemi nõuded programmi kasutamiseks on viidud miinimumini,
kuna programmi on ka võimalik kasutada ilma instaleerimata. Puudub vajadus seadistada töötamiseks tulemüür kuna tarkvara kasutab interneti standard protokolle mis on vaikimisi igas arvutis lubatud.

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-13T16:58:45Z

Kuaru: /* Kullo-Kalev Aru */

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut

=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1:
*Arvutus2:

=Tarmo Suurmägi=
* Referaat: [[System Configuration Tool]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point

=Sander Saveli=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik
* Arvustus2:

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[TeamViewer]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Richard Teppart =
* Referaat: [[Volume shadow copies]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Gert Häusler =
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Erki Miilberg =
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Lauri Rüütli =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Taavi Zeiger =
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kimmo Lillipuu =
* Referaat: [[Windows Remote Management]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Heigo Punapart =
* Referaat: [[Incremental backup]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Velmar Piibeleht =
* Referaat: [[BitLocker To Go]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise

= Alo Konno =
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Andre- Marcel Peri =
* Referaat: [[AppLocker]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

*[[ Windows PE]]-Marek Lepla
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe

= Gertti-Vena Rätsep =
* Referaat: [[VPN & SVPN]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Kalju Hõbemäe =
* Referaat: [[Math Input Panel]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel
* Arvestus 2:

= Karl Krasilnikov =
* Referaat: [[PnPUtil]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Sander Saarm =

* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter

= Carolys Kallas =

* Referaat: [[Powercfg.exe]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Kairo Koik =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Marek Lepla =
* Referaat: [[Windows PE]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-10T15:42:08Z

Kuaru:

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:
=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1:
*Arvutus2:

=Sander Savel=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[Teamwiver]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

*[[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]] - Lauri Rüütli
*[[BitLocker To Go]] - Velmar Piibeleht
*[[AppLocker]] - Andre- Marcel Peri
*[[Windows Biometric Framework]] - Gert Häusler
*[[Incremental backup]] - Heigo Punapart
*[[Volume shadow copies]] - Richard Teppart
*[[Windows Remote Management]] - Kimmo Lillipuu
*[[ Windows PE]]-Marek Lepla

Peeter

2011-09-26T16:11:46Z

Kuaru: /* Meeskond Peeter */

===Meeskond Peeter===

Liikmed:
*Oliver Naaris oliver.naaris@gmail.com
*Kermo Pajula kermopajula@gmail.com
*Kullo-Kalev Aru kullo.aru@gmail.com
*Marek Kikas marekk657@gmail.com
*Lennart Lüsi llusi@itcollege.ee
*Kairo Koik kairokoik@gmail.com

Vaimsed juhid:
*Martin Lensment mlensment@gmail.com
*Meelis Tamm metamm@itcollege.ee

[[Category:Robootika]]

Peeter

2011-09-26T16:07:27Z

Kuaru: Created page with '===Meeskond Peeter=== Liikmed: *Oliver Naaris oliver.naaris@gmail.com *Kermo Pajula kermopajula@gmail.com *Kullo-Kalev Aru kullo.aru@gmail.com *Marek Kikas marekk657@gmail.com …'