https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Kukukk 2026-05-09T15:07:23Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81494 2014-11-05T22:15:25Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (käsitlesid nii Margus Ernits kui Elar Lang) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0. Kuna ei ole paaris ega paaritu, vastan nii A kui B küsimusele<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1''' <br /> '''Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (ÕKE, §7.2.1.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (ÕKE, §1.3.6)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: alused]&lt;/ref&gt; Järeldan siit, et kuna tegemist on valikainega, siis seda sooritada ei tule, kuna õppur määrab ise, millised ained ta üle kannab ja millised jätab eelmisesse õppekavasse. St tudeng saab valida uue ja sobiva valikaine.<br /> <br /> Üle nominaalmahu (180EAP) deklareerides tasun iga üle läinud punkti eest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Kõrgharidusreform KKK - Vastus 2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81493 2014-11-05T22:14:56Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (käsitlesid nii Margus Ernits kui Elar Lang) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0. Kuna ei ole paaris ega paaritu, vastan nii A kui B küsimusele<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?''' <br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (ÕKE, §7.2.1.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (ÕKE, §1.3.6)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri: alused]&lt;/ref&gt; Järeldan siit, et kuna tegemist on valikainega, siis seda sooritada ei tule, kuna õppur määrab ise, millised ained ta üle kannab ja millised jätab eelmisesse õppekavasse. St tudeng saab valida uue ja sobiva valikaine.<br /> <br /> Üle nominaalmahu (180EAP) deklareerides tasun iga üle läinud punkti eest. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Kõrgharidusreform KKK - Vastus 2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81488 2014-11-05T21:53:09Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (käsitlesid nii Margus Ernits kui Elar Lang) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0. Kuna ei ole paaris ega paaritu, vastan nii A kui B küsimusele<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81487 2014-11-05T21:51:10Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (käsitlesid nii Margus Ernits kui Elar Lang) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81486 2014-11-05T21:49:25Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81485 2014-11-05T21:49:07Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt;(Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt; Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81483 2014-11-05T21:42:00Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt;(Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14]&lt;/ref&gt;(Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81482 2014-11-05T21:41:14Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.]&lt;/ref&gt;(Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81481 2014-11-05T21:37:51Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81480 2014-11-05T21:37:13Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Järgnev essee keskendub eelkõige sellele, mida uut sain ma loengutest teada. Analüüsin samuti ka sarnasusi käsitlustes ning toon välja enda jaoks huvitava teema: mida vaatab tööandja. <br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81479 2014-11-05T21:32:03Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81478 2014-11-05T21:31:09Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81477 2014-11-05T21:30:34Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot &lt;ref&gt;[Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131]&lt;/ref&gt; Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81476 2014-11-05T21:28:59Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81475 2014-11-05T21:26:20Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81474 2014-11-05T21:25:09Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt; Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81473 2014-11-05T21:22:26Z

<p>Kukukk: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81472 2014-11-05T21:19:28Z

<p>Kukukk: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81471 2014-11-05T21:19:15Z

<p>Kukukk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81470 2014-11-05T21:18:22Z

<p>Kukukk: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:KuKukk&diff=81469 2014-11-05T21:17:36Z

<p>Kukukk: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt; Esitamise kuupäev: 05. november 2014 ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest== Sain kindlasti tead…&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81468 2014-11-05T21:15:03Z

<p>Kukukk: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81467 2014-11-05T21:12:13Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> Lahendus:<br /> X=22 EAPd<br /> Y=19 EAPd<br /> <br /> 2*27-(22+19)=13<br /> 13 * 50 = 650 eurot<br /> <br /> Kommentaar: Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ <br /> <br /> Vastus: Hüvitada tuleb 650 eurot.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81466 2014-11-05T20:58:27Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Viimane matriklinumber: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81465 2014-11-05T20:56:40Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Minu matrikli viimane number: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Arvestusele registreerumine toimub ÕISi kaudu või kui akadeemilisel puhkusel olles, avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (ÕKE §5.2.8). <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (ÕKE §5.4.4) Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Kokku tuleks leppida õppejõuga. Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. (ÕKE §5.4.2.)<br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81464 2014-11-05T20:50:57Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Minu matrikli viimane number: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)&lt;br&gt;<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81463 2014-11-05T20:50:37Z

<p>Kukukk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Minu matrikli viimane number: 0<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele (ÕKE §5.2.12) Kui ma ei saanud eksamil positiivset tulemust, võin sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (ÕKE §5.3.6) Korduseksami puhul toimub registreerumine ÕISis, kui ma olen akadeemilisel puhkusel, siis avaldusega õppeosakonnale. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (ÕKE §5.2.8). Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (ÕKE §5.2.7) 5. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 eurot (KK 3-1/14-131) Riigieelarvelisel kohal on kordussoritus tasuta. <br /> <br /> Valisin küsimuse B, kuna pole öeldud, mis saab numbri 0 korral (ei ole paaris ega paaritu)<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Vastus:<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kasutatud allikad'''&lt;br&gt;<br /> [1] Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduseeskiri (ÕKE). URL: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ &lt;br&gt;<br /> [2] Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri 3-1/14-131&lt;br&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81462 2014-11-05T20:32:51Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014; Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81461 2014-11-05T20:32:11Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''&lt;br&gt;<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81460 2014-11-05T20:30:55Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14.&lt;br&gt; <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14&lt;br&gt;<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14&lt;br&gt;<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14&lt;br&gt;<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14&lt;br&gt;<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14&lt;br&gt;<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14&lt;br&gt;<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81459 2014-11-05T20:29:08Z

<p>Kukukk: /* Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Ernits 2014(2); Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (käsitlesid Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (käsitles Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Tagasiside tõi kõigepealt loengutesse Inga Vau (Vau, Varendi, Ernits 2014). Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> '''Kasutatud allikate loetelu'''<br /> [1] Vau, I., Varendi M., Ernits M. Õppekorraldus ja sisekord. Loengusalvestus. Tallinn, 27.08.14. <br /> [2] Ernits, M. Õppimine ja motivatsioon. Loengusalvestus. Tallinn, 04.09.14<br /> [3] Ernits, M. Robootika ja häkkimine. Loengusalvestus. Tallinn, 11.09.14<br /> [4] Liiv, J. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Loengusalvestus Tallinn, 18.09.14<br /> [5] Fischer, C. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele. Loengusalvestus. Tallinn, 25.09.14<br /> [6] Karmo, K. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus. Tallinn, 02.10.14<br /> [7] Septer, A. IT tööturust. Loengusalvestus. Tallinn, 09.10.14<br /> [8] Lang, E. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengusalvestus. Tallinn, 16.10.14<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kukk_essee_opingukorraldus&diff=81457 2014-11-05T20:17:40Z

<p>Kukukk: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt; Esitamise kuupäev: 05. november 2014 ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest== Sain kindlasti tead…&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Kunnar Kukk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05. november 2014<br /> <br /> ==Kokkuvõtlik essee: Mida kasulikku ma sain loengutest==<br /> <br /> Sain kindlasti teada ühtteist IT-inimeste mõttemaailmast. Mida väärtustatakse, mida mitte. Elar Lang tõi välja, et eelkõige väärtustab tööandja seda ja küsib perspektiivis – mida inimene soovib aasta pärast rohkem osata. Langi sõnul ootab tööandja kohusetundlikkust ning pühendumist. Samuti tõi välja meeskonnatöö oskuse, mida rõhutas ka Margus Ernits oma loengutes. Mulle tundub mitme loengu põhjal, et IT-inimeste puhul väärtustatakse aina enam sotsiaalseid oskusi, oskust meeskonnas töötada, oskust suhelda (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014) Mõlemad samuti käsitlesid õppija motivatsiooni – hea algus on kindlasti vajalik edaspidiseks eduks ning äärmiselt vajalik on tagasiside mõlemale poolele nii õppejõule kui õppijale (Vau, Varendi, Ernits 2014, Lang 2014). Samuti mitmes kohas öeldi, et ilma programmeerimisoskuseta ei saa läbi enam ei süsteemiadministraator ega teisedki tööd (Vau, Varendi, Ernits 2014; Fischer 2014) <br /> <br /> Janika Liiv keskendus naistele IT-maailmas. Mulle jäi enim meelde põhimõte, et kasutaja ei taha tunda end lollina, mistõttu ta läheb järgmise teenuse juurde. Samuti käsitles ta harimist vs ideoloogiate kinnistamist ning tema sõnul ei tasuks joosta iga uuenduse järel ning ise eelkõige uuendusi proovida. <br /> <br /> Carolyn Fischer käsitles nagu ka Andres Septer ja Margus Ernits – Linuxi olulisust. Samuti oli üks tema mõte, mis ka kordus teistel esinejatel, et tööandja soovib näha pühendumist. Fischer tutvustas ka automatiseerimistarkvarasid ning seda, kuidas Skypes on lahendatud 3500 serveri haldamine. <br /> <br /> Fischer tõi sisse esimesena „suure pildi“ - ehk oskuse mõelda terviklikult ning lahendada probleeme välistamise teel. Sama käsitles ka Elar Lang ning Kristjan Karmo. <br /> <br /> Kristjan Karmo nagu ka Janika Liiv püüdis hajutada müüte ning tema sõnum oli samuti, et ärge olge kinni müütides. Ta tõi välja testijate kohta 5 enimlevinud müüti, mis ei vasta tõele. Testijat võrdles ta halva uudise toojaga, kes peab oskama suhelda kõikide arenduses osalevate pooltega, saama aru nii süsteemi toimimisest kui ka kliendi vajadusest. Testijale on vajalikud omadused süsteemsus, loovus ja kogemus. Samuti tõi ta välja erinevaid testimismetoodikaid: must kast, valge kast, dünaamiline, staatiline testimine ning näiteid sellest, kui süsteemi ei ole testitud, kui kalliks on ajalooliselt vead osutunud (Y2K bug, Marinel 1). Tööturust rääkides ütles Karmo, et testija saab siiski reeglina vähem tasustatud kui arendajad. Samas, head testijad, saavad head palka. <br /> <br /> Juba mõnda aega töötanud inimese pilk ilmselt on oluliselt targem ja kogenum kui tudengi pilk. Mistõttu oli mul huvitav kuulata eelkõige tööturgu käsitlevat kõigis loenguid. Mida tööandja ootab inimeselt ja mida mitte. Andres Septeri vaade oli äärmiselt ratsionaalne ning kriitiline samas ka veidi radikaalsusele kalduv: ta kritiseeris nii riigisektorit (ma ei nõustu osalt kriitikaga, et riigisektoris töötavad üksnes laisklejad) (Septer 2014) ja suurfirmades edutatakse Peteri printsiibist tulenevalt teatud etapist alates ebakompetentseid inimesi. Kindlasti siinkohal oli oma tõetera sees, kuid minu jaoks oli selles loengus tundus ka mõningast isiklikku ebaedu või ebaõnnestumisi, mida ehk kriitikana püüti esitada? Mul ei ole küll ühegi loengupidajaga varasemalt mingitki tööalast ega isiklikku kokkupuudet, mistõttu suhtusin kõigisse eelarvamuseta. Samas, Andres Septeri loeng oli väga pragmaatiline ning ilmselt nõustun nii mõnegi väärtushinnanguga tööandjate suunal, mida Septer ütles – näiteks see, et tööandjate boonuseid tuleks eelkõige võrrelda töötajale makstava netopalga suurusega, Septer tõi võrdluse kõrgepalgalise töötaja ning tööandja pakutava lapsehoiuteenuse juures. Septeri puhul tooksin ka välja soovituse mitte spetsialiseeruda Eesti kontekstis väga kitsalt, kuna suurtes ettevõtetes kaob ära mõistlikkus – inimene soovib saada siiski töös vaheldust. Septer soovitas startupis kindlasti proovida ära, kuna inimesed on motiveeritumad kui tavaettevõtetes. Septeri soovitus oli ka töötada suurettevõttes, kuna ettevõte jõuab osta seadmeid, millega on võimalik töötada ja mida väikeettevõte pidevas tulekahjude kustutamise töös ei jõua teha. <br /> <br /> Olen ise esimese aastaga jõudnud arusaamale, milleks „teoreetilist jura“ vaja on (Septer, Ernits, Lang) ning selles suhtes nõustun loengupidajatega, et matemaatikat on vaja, et IT-st aru saada või et füüsikat võib vaadata kui objektorienteeritud programmeerimist (Lang). Mulle oli sümpaatne ka Margus Ernitsa mõte, et tuleb ise midagi oma kätega kooli kõrvalt teha, et areneda seeläbi. <br /> <br /> Sain ka mõned uued tehnoloogilised soovitused. Elar Lang käsitles loengu teises pooles paroolide turvalisust ning tema sõnul on 30% Eesti veebisaitide paroolidest lahtimurtavad 3 minutiga. Ta soovitas parooli md5 hashi googeldada ning veenduda seeläbi, et parool on turvaline. Janika Liivilt sain idee Bentaboxi mõtlemises, ehk, et kuidas jagada veebiteenust osadeks. Carolyn Fischer tutvustas Chef tarkvara, mis automatiseerib servereid. Samuti sain teada otseallikast seda, et Skypel on 80 miljonit kasutajat ning iga 5 minuti tagant toimub 2300 makset. Kristjan Karmo loeng aitas teada saada testimismetoodikate kohta. <br /> <br /> Janika Liivi loengust võtsin kaasa mõtte, et programmeerijaks võib areneda ka ilma eriliste algteadmisteta – see on mu tööalaseks motivatsiooniks kindlasti edaspidiselt vajalik mõte. <br /> <br /> '''Ühisosad loengutes'''<br /> <br /> Mitmes loengus (Inga Vau, rõhutati tagasiside olulisust, seda, et õppejõududele on oluline tagasiside ning see motiveerib samavõrra õppejõudu kui ka tudengit. Margus Ernits ning Elar Lang tõid välja Kristiina Haki, kui näite edukast tagasisidet rakendanud õppejõust. Kristiina Haki puhul rõhutati ka seda, kuivõrd motiveerib ta tudengeid õppima (Lang 2014) <br /> <br /> Läbivalt räägiti loengutes ka sellest, kuidas soovitatakse Linuxit tundma õppida ning sellest, miks Linuxi tundmine hea on. Andres Septeri sõnul on tööturul praegu oluliselt lihtsam tööd saada Linuxi administraatorina mitte Windowsi administraatorina, sest inimesed, kes Linuxit tundma õpivad, liiguvad kiiresti Windowsi pealt minema. (Septer 2014) Kõige põhjalikumalt käsitles Linuxit minu hinnangul Carolyn Fischer, kes töötab süsteemiadministraatorina Skypes. <br /> <br /> Mõlemad naised nentisid, et naisi it-turul on vähe. Fischer tõi välja fakti, et Skypes kui ta alustas oli divisjonis meeste ja naiste suhtarv 40:2-le. (Fischer 2014)<br /> <br /> '''Täitmata ootused ja soovitused'''<br /> <br /> Oleksin tahtnud saada veidi süsteemsemat ülevaadet sellest, millised on nõudmised ühele või teisele töökohale, millisteks testideks tuleb valmis olla. Minu õppimismotivatsiooni kindlasti ergutasid tänaseks TTÜ lõpetanud inimesed, kes on töötanud juba ning oskavad analüüsida oma seniseid vigu ning tugevusi. Usun, et loengud kandsid motiveerivat eesmärki ning selle nad minu puhul ka kindlasti osalt täitsid. Võtan ainet teise kursuse tudengina – esimesel kursusel jäi mul aine deklareerimata. Usun, et II kursuse perspektiivist oli paljusid loenguid juba isikiku kogemuse tõttu oluliselt huvitavam vaadata, eelkõige sain loengutest mõtteainet tööturust, oskustest ning õppimise ja töö suhtest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014&diff=75563 2014-03-16T06:56:51Z

<p>Kukukk: /* Logi */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2014=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''08. märts 2014'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''15. märts 2014'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2014 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2014=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2<br /> <br /> == Meeskond &quot;KIRVES&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves &quot;Kirves&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ahto Luuri<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonnale &quot;Vargamäe&quot;]<br /> <br /> == Meeskond &quot;Margus Pärt&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Margus Pärt<br /> * Margus Pärti alter ego<br /> <br /> Kirjutatud retsensioonid:<br /> * ...<br /> <br /> ==Meeskond [[Meeskond_&quot;KM&quot; | KM]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Hendri Mikita<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [[Talk:Meeskond_&quot;Kipsplaat&quot;|XML retsensioon meeskonnale Kipsplaat]]<br /> * [[Talk:Node|XML retsensioon meeskonnale Node]]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 &quot;TÜC&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anna Carina Vainola<br /> *Ülle Tiitson<br /> *Tiit Teder<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> *<br /> <br /> == Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 &quot;Kipsplaat&quot;] ==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Daniil Slobodin<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC2&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM XML retsensioon meeskonnale &quot;AM&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * :(<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD &quot;MRPD&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Ranno Maripuu<br /> *Piia-Helin Oras<br /> *Doris Hallmägi<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeilEiOleGrupinime#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MeilEiOleGrupinime&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM &quot;AM&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Kalev<br /> *Marten Jänt<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kert Kukk<br /> *Kristjan Adrat<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale Node]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;[[Lingviinid]]&quot;==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Olga Trikk<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Triin Oja<br /> *Karin Lepik<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Hashtag XML-i retsensioon meeskonnale &quot;Hashtag&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Henri Abel<br /> *Kristo Kuiv<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node XML retsensioon meeskonna &quot;Node&quot; kohta]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Jaan Kängsepp<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial XML retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Jander Lapmaa<br /> * Kristjan Oliver Kruus<br /> * Rene Hollo<br /> * Mihkel Ehrlich<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MRPD#Restsensioon_XML-ile_meeskonnalt_.22Meil_ei_ole_grupinime.22 XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MRPD&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> *Stenn Mäeots<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Priit Aarma<br /> <br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ XYZ]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sulev Pert<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RetsMeilEiOleGrupinime XML-i retsensioon rühmale MeilEiOleGrupinime]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> *Janno Mäemets<br /> *Andre Padu<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> <br /> ==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildeberg<br /> *Kunnar Kukk<br /> <br /> === Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid ===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial XML-i retsensioon rühmale Pöial] [[User:kukukk|kukukk]] 08:47, 16 March 2014 (EET)<br /> <br /> === Logi ===<br /> * 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]<br /> * 16.03.2014 Lisatud XML-kodutöö osa 2 retsensiooni</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender&diff=75562 2014-03-16T06:49:17Z

<p>Kukukk: /* Logi */</p> <hr /> <div>== Meeskond (kaugõpe) &quot;Tudengikalender&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> == Logi ==<br /> * 09.03.2014 - loodud Wiki leht<br /> * 11.03.2014 - Lisatud 1. kodutöö osa Database.xml, skeemifail Database.xsd, transformatsioonid Overview.xslt, DatabaseXML.xslt<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial XML-i retsensioon rühmale Pöial] [[User:kukukk|kukukk]] 08:47, 16 March 2014 (EET)<br /> <br /> ==Kodutöö XML (11. märts)==<br /> XML-fail hoiab andmeid ainete, tudengite ning tudengiga seotud kodutööde kohta. <br /> <br /> === Database.xml ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> <br /> &lt;database&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1908934&quot; username=&quot;taavis&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Taavi Sildeberg&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;taavi@sildeberg.eu&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+3725058624&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;43&quot; username=&quot;kunnark&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Kunnar Kukk&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;kunnar.kukk@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+37256299030&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;433&quot; username=&quot;johnd&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Jhon Doe&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;57260989&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;/users&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;1&quot; userId=&quot;433&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Võrgurakendused II]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-05-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-03-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[XML osa]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Korralik xml fail ja lisaks on vaja ka kaks transformatsiooni]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;2&quot; deadline=&quot;2014-05-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Retsensioonid]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Retsensioon ja veel üks retsensioon]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;3&quot; deadline=&quot;2014-04-05T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web service for .NET]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Veebiteenus ASP.dot neti jaoks, kena UI ja midagi veel]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Esialgne plaan olemas, vaja veel data kihi jaoks asjad kokku leppida]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;in-progress&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;4&quot; deadline=&quot;2014-02-04T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web asjake]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Praktikumi näite käimaajamine]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;done&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;2&quot; userId=&quot;43&quot; &gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[JAVA aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-03-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-10T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodutöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Paar progemisülesannet]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Õnneks juba esitatud]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;3&quot; userId=&quot;1908934&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Majanduse aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kontrolltöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[KT esimese 4 peatüki peale]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;4&quot; userId=&quot;43&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Algoritmika]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodune analüüsi üleanne]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Vaata materjaöle wikist]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/database&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Skeemifail: Database.xsd ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> <br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xs:schema attributeFormDefault=&quot;unqualified&quot; elementFormDefault=&quot;qualified&quot; xmlns:xs=&quot;http://www.w3.org/2001/XMLSchema&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Email type, validates that value is correct email or empty value, if user has not defined anything --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;emailAddress&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;|^([0-9a-zA-Z]([-.\w]*[0-9a-zA-Z])*@([0-9a-zA-Z][-\w]*[0-9a-zA-Z]\.)+[a-zA-Z]{2,9})$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Homework status custom type. Restricts values only for defined values --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;homeworkStatus&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;in-progress&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;done&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Mobile number custom type. Restricts mobile numbers to valid numbers, should work also with country code --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;mobileNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;^(\+|\d)[0-9]{7,16}$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;database&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;!-- Users section, holds list of user entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;users&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;user&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;fullname&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;email&quot; type=&quot;emailAddress&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;mobile&quot; type=&quot;mobileNumber&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;username&quot; type=&quot;xs:string&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;!-- Unique constaraint for user id-s, so that user id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_user_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;user&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Subjects section, holds list of subject entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;subjects&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;subject&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;schedule&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;from&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;to&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;description&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;comment&quot; type=&quot;xs:string&quot; nillable=&quot;true&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;status&quot; type=&quot;homeworkStatus&quot; default=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedByte&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;deadline&quot; type=&quot;xs:dateTime&quot; use=&quot;required&quot;&gt;<br /> &lt;/xs:attribute&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for homework id-s, so that homework id will be unique for the current subject, where it belongs --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_homework_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;homework&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;userId&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for subject id-s, so that subject id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_subject_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;subject&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key definition --&gt;<br /> &lt;xs:key name=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./users/user&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:key&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key referenc, used for validating userId-s in subjects section, so that subjects have only valid userId-s --&gt;<br /> &lt;xs:keyref name=&quot;UserIdNumberRef&quot; refer=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./subjects/subject&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@userId&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:keyref&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:schema&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (XML-&gt;HTML): Overview.xslt===<br /> Kuvatakse kasutaja, temaga seotud ained ning kodutööde staatused<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:decimal-format name=&quot;percentFormat&quot; decimal-separator=&quot;.&quot; grouping-separator=&quot;,&quot;<br /> infinity=&quot;INFINITY&quot; minus-sign=&quot;-&quot; NaN=&quot;0&quot; percent=&quot;%&quot;<br /> per-mille=&quot;m&quot; zero-digit=&quot;0&quot; digit=&quot;#&quot; pattern-separator=&quot;;&quot; /&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;html&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;html lang=&quot;en&quot;&gt;<br /> &lt;head&gt;<br /> &lt;meta charset=&quot;utf-8&quot;/&gt;<br /> &lt;meta http-equiv=&quot;X-UA-Compatible&quot; content=&quot;IE=edge&quot;/&gt;<br /> &lt;meta name=&quot;viewport&quot; content=&quot;width=device-width, initial-scale=1&quot;/&gt;<br /> &lt;title&gt;XSL Transformation Homework&lt;/title&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Bootstrap --&gt;<br /> &lt;link href=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/css/bootstrap.min.css&quot; rel=&quot;stylesheet&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;!-- HTML5 Shim and Respond.js IE8 support of HTML5 elements and media queries --&gt;<br /> &lt;!--[if lt IE 9]&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/html5shiv/3.7.0/html5shiv.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/respond.js/1.4.2/respond.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;![endif]--&gt;<br /> &lt;/head&gt;<br /> &lt;body&gt;<br /> &lt;div class=&quot;container&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;page-header&quot;&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> XSLT transformatsioon &lt;small&gt; Inimesed, õppeainded ja nende kodutööd&lt;/small&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel panel-default&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;//users/user&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;currentUserId&quot; select=&quot;./@id&quot;/&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;fullname&quot;&gt;&lt;/xsl:value-of&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select =&quot;//subject[@userId=$currentUserId]&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;homeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;doneHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='done']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;openHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='open']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;inProgressHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='in-progress']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel panel-info&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-heading&quot;&gt;<br /> &lt;h3 class=&quot;panel-title&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/h3&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde progress&lt;/h4&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;progress&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($doneHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-success&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Valmis<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($inProgressHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-warning&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Pooleli<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($openHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-danger&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Alustamata<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde nimekiri&lt;/h4&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;$homeworksList&quot;&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;!-- jQuery (necessary for Bootstrap's JavaScript plugins) --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://ajax.googleapis.com/ajax/libs/jquery/1.11.0/jquery.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;!-- Include all compiled plugins (below), or include individual files as needed --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/js/bootstrap.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;/body&gt;<br /> &lt;/html&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (xml-&gt;xml): DatabaseXML.xslt===<br /> Näidatakse nö kooli vaadet, kus on kuvatud kõik ained ning ainega seotud kodutööd.<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;database/subjects/subject&quot;&gt;<br /> &lt;subject&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;schedule&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;homework&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;deadline&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@deadline&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;description&quot;/&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt; <br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt; <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> <br /> &lt;/pre&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014&diff=75561 2014-03-16T06:47:48Z

<p>Kukukk: /* Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2014=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''08. märts 2014'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''15. märts 2014'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2014 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2014=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2<br /> <br /> == Meeskond &quot;KIRVES&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves &quot;Kirves&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ahto Luuri<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonnale &quot;Vargamäe&quot;]<br /> <br /> == Meeskond &quot;Margus Pärt&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Margus Pärt<br /> * Margus Pärti alter ego<br /> <br /> Kirjutatud retsensioonid:<br /> * ...<br /> <br /> ==Meeskond [[Meeskond_&quot;KM&quot; | KM]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Hendri Mikita<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [[Talk:Meeskond_&quot;Kipsplaat&quot;|XML retsensioon meeskonnale Kipsplaat]]<br /> * [[Talk:Node|XML retsensioon meeskonnale Node]]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 &quot;TÜC&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anna Carina Vainola<br /> *Ülle Tiitson<br /> *Tiit Teder<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> *<br /> <br /> == Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 &quot;Kipsplaat&quot;] ==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Daniil Slobodin<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC2&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM XML retsensioon meeskonnale &quot;AM&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * :(<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD &quot;MRPD&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Ranno Maripuu<br /> *Piia-Helin Oras<br /> *Doris Hallmägi<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeilEiOleGrupinime#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MeilEiOleGrupinime&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM &quot;AM&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Kalev<br /> *Marten Jänt<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kert Kukk<br /> *Kristjan Adrat<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale Node]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;[[Lingviinid]]&quot;==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Olga Trikk<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Triin Oja<br /> *Karin Lepik<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Hashtag XML-i retsensioon meeskonnale &quot;Hashtag&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Henri Abel<br /> *Kristo Kuiv<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node XML retsensioon meeskonna &quot;Node&quot; kohta]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Jaan Kängsepp<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial XML retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Jander Lapmaa<br /> * Kristjan Oliver Kruus<br /> * Rene Hollo<br /> * Mihkel Ehrlich<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MRPD#Restsensioon_XML-ile_meeskonnalt_.22Meil_ei_ole_grupinime.22 XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MRPD&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> *Stenn Mäeots<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Priit Aarma<br /> <br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ XYZ]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sulev Pert<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RetsMeilEiOleGrupinime XML-i retsensioon rühmale MeilEiOleGrupinime]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> *Janno Mäemets<br /> *Andre Padu<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> <br /> ==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildeberg<br /> *Kunnar Kukk<br /> <br /> === Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid ===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial XML-i retsensioon rühmale Pöial] [[User:kukukk|kukukk]] 08:47, 16 March 2014 (EET)<br /> <br /> === Logi ===<br /> * 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial&diff=75560 2014-03-16T06:46:06Z

<p>Kukukk: /* XSLT-fail */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale Pöial ==<br /> <br /> * Lisatud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> Tegemist on veebipoe andmefailiga, milles hoitakse sees infot kaupade, nende koguste, suuruste, hinna jm kohta. Nagu me ka teises arvustuses ütleme, on stiililt tegemist suurtähtede puhul küsimusega, kas see muudab koodi loetavamaks või mitte. Erinevalt meeskonnast RAKK (keda me arvustasime), on siinkohal xml-fail kirjeldatud eestikeelsena. <br /> <br /> Faili struktuur ja ülesehitus on mõistetav ning loogilised. Faili päises on kirjeldatud kodeering ning xml versioon. <br /> <br /> Element Suurus, hoitakse kahte tüüpi väärtused. Samaväärselt kasutatakse nii string tüüpi (nt Bätmani pükste juures) M ning arvulist tüüpi 36 (Klassikaline pruun naiste saabas). Sealjuures Xsd failis on määratletud see element string tüüpi muutujana. Ehk, ei ole täpsustatud elemendi atribuudiga, kas tegemist on stringi või tähelise väärtusega (näiteks võib tekkida olukord, kus ka triiksärk on antud arvulise suurusega 52 mitte L või teisendamisel kasutada täpset suurust, kuna tähelised suurused on arvuliselt ordinaaltunnused). Soovitus on elemendi juures kasutada atribuuti, mis näiteks särkide puhul välistaks taolise olukorra, kus osad särgid on numbrilise suurusega, teised tähemärke kasutavate suurustega. Jalanõude puhul muudab praegune olukord keerulisemaks näiteks suuruste järgi järjestamise. <br /> <br /> Failis esineb mõningaid iluvigu veel. Näiteks on kategoriseeritud toode ID=3 Liik=“Jope“, kuigi üleval on kirjeldatud Liiki Joped. Miskipärast esineb korduvalt elemendi Hind atribuut Ühik=“ EUR“. Kui see on pandud eesmärgiga hiljem vältida tühiku kirjeldamist HTML-koodis, siis tundub see ebaotstarbekas ning disaini ja andmekihi loogikate segiajamine. Kui see on kogemata tehtud, siis tuleks see parandada. Segi on faili ülaosas aetud ka elemendi Kontakt atribuutide Telefon ja Email väärtused. Telefoniks on e-mail ja vastupidi. <br /> <br /> Kokkuhoidlikum käsitlus XML-st oleksime toodete puhul kasutanud lähenemist, et võimalikult palju infot kirjeldanud atribuutides, mis praegu on eraldi elemendid. Praegune lähenemine <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Nimi&gt;Batmani püksid&lt;/Nimi&gt;<br /> &lt;Bränd&gt;Batman&lt;/Bränd&gt;<br /> &lt;Pilt&gt;http://enos.itcollege.ee/~smaeots/Vorgu2/Pildid/batmani_pyksid.jpg&lt;/Pilt&gt;<br /> &lt;Suurus&gt;M&lt;/Suurus&gt;<br /> &lt;Hind Ühik=&quot; EUR&quot;&gt;55&lt;/Hind&gt;<br /> &lt;Kirjeldus&gt;Mugavad ja vastupidavad!&lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> Kokkuhoidlikum oleks sama andmestruktuuri juures ilma loetavuse kaota olnud koondada alamelemente ja kasutada atribuute:<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Bränd nimi=“Batman“ mudel=“Batmani püksid“/&gt;<br /> &lt;Pilt src=“URL“/&gt; <br /> &lt;Kirjeldus suurus=“M“ hind=“55“ ühik=“EUR“&gt;<br /> Mugavad ja vastupidavad!<br /> &lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == XSD-fail == <br /> <br /> XSD-faili üldmulje on, et tuleks korra veel läbi mõelda väärtused ning võimalikud vead, mis võivad tekkida.<br /> <br /> Tüübikirjeldused Liik ja Kategooria kasutaksime piiranguid väärtustele, kuna omistatavaid väärtuseid ühel juhul on 2 ja teisel 5. Seda saaks teha järgnevalt: <br /> <br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;Kategooriad&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Mehed&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Naised&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> See välistab võimaluse, et väärtused oleksid midagi muud. Sama saab teha suuruste juures. Materjali selle võimaluse kohta leiab http://www.w3schools.com/schema/schema_facets.asp <br /> <br /> Tüübikirjelduses, mis kirjeldavad elemente Kontakt, on kasutatud tüübina xs:string, selle asemel, et määrata Type=“emailAddress“ ning Type=“mobileNumber“. Praegusel juhul annab XSD võimaluse kirjutada vigase e-mailiaadressi või telefoninumbri. Samuti võimaldab element minna täpsemaks ning piirata regulaaravaldisega telefoni või e-maili kuju. Vastavat materjali pakub näiteks Stackoverflow. <br /> <br /> Huvitav on ka väärtus unsignedByte kaupade hinna kirjelduse juures. See tähendab, et 256 eurot maksvaid saapaid või kleite selles poes ei müüda ning kauplus piirdub väärtustega 0..255. Samas, tasuks jätta ruumi kallimate jopede ja kleitide jaoks ja kasutaksime ise antud juhul unsignedShort. Või, kui on vaja komadega hindu väljastada, siis decimal. Samamoodi, nagu eelviidatud, võiks kasutada piiranguid ja määrata minimaalne väärtus ning maksimaalne väärtus. Elemendi Kogus puhul on unsignedByte kasutamine mõistetav, kuna e-poe ladu tõenäoliselt pole väga suur. <br /> <br /> == XSLT-fail == <br /> <br /> Praegusel juhul on loodud üks transformatsioonifail, kuigi ülesande püstituses oli neid 2 tükki vajalik ehitada. <br /> <br /> Selle osa juhataksime sisse katkendiga Aapo Ilvese luuletusest „Vihmavari“ (ärgu retsenseeritavad solvugu) http://luuleleid.wordpress.com/2010/10/08/aapo-ilves-vihmavari/:<br /> <br /> ''otsusta ära''<br /> <br /> ''mõtle ümber''<br /> <br /> ''tee uuesti''<br /> <br /> ''paremini''<br /> <br /> ''veel paremini''<br /> <br /> Tegemist on HTML väljundiga, mida kirjeldatud ei ole. Koodi lugedes võib oletada, et loojate eesmärk on olnud väljutada tooted ID-järgi. <br /> <br /> Päis on kirjeldatud ning on antud koodi tulemus. Segamini on stiil (CSS), mis on paigutatud HTML-elementide style atribuudi sisse ning XSL. Stiilide osas võinuks eraldada siiski stiili ja koodi ning kasutada klasse. XSL-arhitektuur on raskemini seetõttu jälgitav. Samas on see lubatud kasutus.<br /> <br /> Kood siiski töötab ning annab tulemuse, kuid ilus oleks pidada kinni standardsema HTML-koodi kirjutamisest ning pigem vähem elemente väljutada kui rohkem.<br /> <br /> == Kokkuvõte == <br /> <br /> Soovitame kindlasti üle vaadata XML fail, arvestada soovitusi ning XSD skeem ja luua ka teine transformatsioon. Skeemifailis piirata väärtuseid, mõelda korraks läbi hinna puhul, kas oleks targem kasutada komadega arve ning piirata tüüpidega mobiilinumber ja e-mail. XSL-i puhul kindlasti kirjutada ilusam HTML ning soovitame koodi kommenteerida. Retsenseerima hakates tuleb kõigepealt süveneda koodi, et aru saada, mis on olnud eesmärk.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial&diff=75559 2014-03-16T06:45:32Z

<p>Kukukk: /* XSLT-fail */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale Pöial ==<br /> <br /> * Lisatud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> Tegemist on veebipoe andmefailiga, milles hoitakse sees infot kaupade, nende koguste, suuruste, hinna jm kohta. Nagu me ka teises arvustuses ütleme, on stiililt tegemist suurtähtede puhul küsimusega, kas see muudab koodi loetavamaks või mitte. Erinevalt meeskonnast RAKK (keda me arvustasime), on siinkohal xml-fail kirjeldatud eestikeelsena. <br /> <br /> Faili struktuur ja ülesehitus on mõistetav ning loogilised. Faili päises on kirjeldatud kodeering ning xml versioon. <br /> <br /> Element Suurus, hoitakse kahte tüüpi väärtused. Samaväärselt kasutatakse nii string tüüpi (nt Bätmani pükste juures) M ning arvulist tüüpi 36 (Klassikaline pruun naiste saabas). Sealjuures Xsd failis on määratletud see element string tüüpi muutujana. Ehk, ei ole täpsustatud elemendi atribuudiga, kas tegemist on stringi või tähelise väärtusega (näiteks võib tekkida olukord, kus ka triiksärk on antud arvulise suurusega 52 mitte L või teisendamisel kasutada täpset suurust, kuna tähelised suurused on arvuliselt ordinaaltunnused). Soovitus on elemendi juures kasutada atribuuti, mis näiteks särkide puhul välistaks taolise olukorra, kus osad särgid on numbrilise suurusega, teised tähemärke kasutavate suurustega. Jalanõude puhul muudab praegune olukord keerulisemaks näiteks suuruste järgi järjestamise. <br /> <br /> Failis esineb mõningaid iluvigu veel. Näiteks on kategoriseeritud toode ID=3 Liik=“Jope“, kuigi üleval on kirjeldatud Liiki Joped. Miskipärast esineb korduvalt elemendi Hind atribuut Ühik=“ EUR“. Kui see on pandud eesmärgiga hiljem vältida tühiku kirjeldamist HTML-koodis, siis tundub see ebaotstarbekas ning disaini ja andmekihi loogikate segiajamine. Kui see on kogemata tehtud, siis tuleks see parandada. Segi on faili ülaosas aetud ka elemendi Kontakt atribuutide Telefon ja Email väärtused. Telefoniks on e-mail ja vastupidi. <br /> <br /> Kokkuhoidlikum käsitlus XML-st oleksime toodete puhul kasutanud lähenemist, et võimalikult palju infot kirjeldanud atribuutides, mis praegu on eraldi elemendid. Praegune lähenemine <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Nimi&gt;Batmani püksid&lt;/Nimi&gt;<br /> &lt;Bränd&gt;Batman&lt;/Bränd&gt;<br /> &lt;Pilt&gt;http://enos.itcollege.ee/~smaeots/Vorgu2/Pildid/batmani_pyksid.jpg&lt;/Pilt&gt;<br /> &lt;Suurus&gt;M&lt;/Suurus&gt;<br /> &lt;Hind Ühik=&quot; EUR&quot;&gt;55&lt;/Hind&gt;<br /> &lt;Kirjeldus&gt;Mugavad ja vastupidavad!&lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> Kokkuhoidlikum oleks sama andmestruktuuri juures ilma loetavuse kaota olnud koondada alamelemente ja kasutada atribuute:<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Bränd nimi=“Batman“ mudel=“Batmani püksid“/&gt;<br /> &lt;Pilt src=“URL“/&gt; <br /> &lt;Kirjeldus suurus=“M“ hind=“55“ ühik=“EUR“&gt;<br /> Mugavad ja vastupidavad!<br /> &lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == XSD-fail == <br /> <br /> XSD-faili üldmulje on, et tuleks korra veel läbi mõelda väärtused ning võimalikud vead, mis võivad tekkida.<br /> <br /> Tüübikirjeldused Liik ja Kategooria kasutaksime piiranguid väärtustele, kuna omistatavaid väärtuseid ühel juhul on 2 ja teisel 5. Seda saaks teha järgnevalt: <br /> <br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;Kategooriad&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Mehed&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Naised&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> See välistab võimaluse, et väärtused oleksid midagi muud. Sama saab teha suuruste juures. Materjali selle võimaluse kohta leiab http://www.w3schools.com/schema/schema_facets.asp <br /> <br /> Tüübikirjelduses, mis kirjeldavad elemente Kontakt, on kasutatud tüübina xs:string, selle asemel, et määrata Type=“emailAddress“ ning Type=“mobileNumber“. Praegusel juhul annab XSD võimaluse kirjutada vigase e-mailiaadressi või telefoninumbri. Samuti võimaldab element minna täpsemaks ning piirata regulaaravaldisega telefoni või e-maili kuju. Vastavat materjali pakub näiteks Stackoverflow. <br /> <br /> Huvitav on ka väärtus unsignedByte kaupade hinna kirjelduse juures. See tähendab, et 256 eurot maksvaid saapaid või kleite selles poes ei müüda ning kauplus piirdub väärtustega 0..255. Samas, tasuks jätta ruumi kallimate jopede ja kleitide jaoks ja kasutaksime ise antud juhul unsignedShort. Või, kui on vaja komadega hindu väljastada, siis decimal. Samamoodi, nagu eelviidatud, võiks kasutada piiranguid ja määrata minimaalne väärtus ning maksimaalne väärtus. Elemendi Kogus puhul on unsignedByte kasutamine mõistetav, kuna e-poe ladu tõenäoliselt pole väga suur. <br /> <br /> == XSLT-fail == <br /> <br /> Praegusel juhul on loodud üks transformatsioonifail, kuigi ülesande püstituses oli neid 2 tükki vajalik ehitada. <br /> <br /> Selle osa juhataksime sisse katkendiga Aapo Ilvese luuletusest „Vihmavari“ (ärgu retsenseeritavad solvugu) http://luuleleid.wordpress.com/2010/10/08/aapo-ilves-vihmavari/:<br /> <br /> ''otsusta ära''<br /> ''mõtle ümber''<br /> ''tee uuesti''<br /> ''paremini''<br /> ''veel paremini''<br /> <br /> Tegemist on HTML väljundiga, mida kirjeldatud ei ole. Koodi lugedes võib oletada, et loojate eesmärk on olnud väljutada tooted ID-järgi. <br /> <br /> Päis on kirjeldatud ning on antud koodi tulemus. Segamini on stiil (CSS), mis on paigutatud HTML-elementide style atribuudi sisse ning XSL. Stiilide osas võinuks eraldada siiski stiili ja koodi ning kasutada klasse. XSL-arhitektuur on raskemini seetõttu jälgitav. Samas on see lubatud kasutus.<br /> <br /> Kood siiski töötab ning annab tulemuse, kuid ilus oleks pidada kinni standardsema HTML-koodi kirjutamisest ning pigem vähem elemente väljutada kui rohkem.<br /> <br /> == Kokkuvõte == <br /> <br /> Soovitame kindlasti üle vaadata XML fail, arvestada soovitusi ning XSD skeem ja luua ka teine transformatsioon. Skeemifailis piirata väärtuseid, mõelda korraks läbi hinna puhul, kas oleks targem kasutada komadega arve ning piirata tüüpidega mobiilinumber ja e-mail. XSL-i puhul kindlasti kirjutada ilusam HTML ning soovitame koodi kommenteerida. Retsenseerima hakates tuleb kõigepealt süveneda koodi, et aru saada, mis on olnud eesmärk.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial&diff=75558 2014-03-16T06:44:31Z

<p>Kukukk: /* XSLT-fail */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale Pöial ==<br /> <br /> * Lisatud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> Tegemist on veebipoe andmefailiga, milles hoitakse sees infot kaupade, nende koguste, suuruste, hinna jm kohta. Nagu me ka teises arvustuses ütleme, on stiililt tegemist suurtähtede puhul küsimusega, kas see muudab koodi loetavamaks või mitte. Erinevalt meeskonnast RAKK (keda me arvustasime), on siinkohal xml-fail kirjeldatud eestikeelsena. <br /> <br /> Faili struktuur ja ülesehitus on mõistetav ning loogilised. Faili päises on kirjeldatud kodeering ning xml versioon. <br /> <br /> Element Suurus, hoitakse kahte tüüpi väärtused. Samaväärselt kasutatakse nii string tüüpi (nt Bätmani pükste juures) M ning arvulist tüüpi 36 (Klassikaline pruun naiste saabas). Sealjuures Xsd failis on määratletud see element string tüüpi muutujana. Ehk, ei ole täpsustatud elemendi atribuudiga, kas tegemist on stringi või tähelise väärtusega (näiteks võib tekkida olukord, kus ka triiksärk on antud arvulise suurusega 52 mitte L või teisendamisel kasutada täpset suurust, kuna tähelised suurused on arvuliselt ordinaaltunnused). Soovitus on elemendi juures kasutada atribuuti, mis näiteks särkide puhul välistaks taolise olukorra, kus osad särgid on numbrilise suurusega, teised tähemärke kasutavate suurustega. Jalanõude puhul muudab praegune olukord keerulisemaks näiteks suuruste järgi järjestamise. <br /> <br /> Failis esineb mõningaid iluvigu veel. Näiteks on kategoriseeritud toode ID=3 Liik=“Jope“, kuigi üleval on kirjeldatud Liiki Joped. Miskipärast esineb korduvalt elemendi Hind atribuut Ühik=“ EUR“. Kui see on pandud eesmärgiga hiljem vältida tühiku kirjeldamist HTML-koodis, siis tundub see ebaotstarbekas ning disaini ja andmekihi loogikate segiajamine. Kui see on kogemata tehtud, siis tuleks see parandada. Segi on faili ülaosas aetud ka elemendi Kontakt atribuutide Telefon ja Email väärtused. Telefoniks on e-mail ja vastupidi. <br /> <br /> Kokkuhoidlikum käsitlus XML-st oleksime toodete puhul kasutanud lähenemist, et võimalikult palju infot kirjeldanud atribuutides, mis praegu on eraldi elemendid. Praegune lähenemine <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Nimi&gt;Batmani püksid&lt;/Nimi&gt;<br /> &lt;Bränd&gt;Batman&lt;/Bränd&gt;<br /> &lt;Pilt&gt;http://enos.itcollege.ee/~smaeots/Vorgu2/Pildid/batmani_pyksid.jpg&lt;/Pilt&gt;<br /> &lt;Suurus&gt;M&lt;/Suurus&gt;<br /> &lt;Hind Ühik=&quot; EUR&quot;&gt;55&lt;/Hind&gt;<br /> &lt;Kirjeldus&gt;Mugavad ja vastupidavad!&lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> Kokkuhoidlikum oleks sama andmestruktuuri juures ilma loetavuse kaota olnud koondada alamelemente ja kasutada atribuute:<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Bränd nimi=“Batman“ mudel=“Batmani püksid“/&gt;<br /> &lt;Pilt src=“URL“/&gt; <br /> &lt;Kirjeldus suurus=“M“ hind=“55“ ühik=“EUR“&gt;<br /> Mugavad ja vastupidavad!<br /> &lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == XSD-fail == <br /> <br /> XSD-faili üldmulje on, et tuleks korra veel läbi mõelda väärtused ning võimalikud vead, mis võivad tekkida.<br /> <br /> Tüübikirjeldused Liik ja Kategooria kasutaksime piiranguid väärtustele, kuna omistatavaid väärtuseid ühel juhul on 2 ja teisel 5. Seda saaks teha järgnevalt: <br /> <br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;Kategooriad&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Mehed&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Naised&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> See välistab võimaluse, et väärtused oleksid midagi muud. Sama saab teha suuruste juures. Materjali selle võimaluse kohta leiab http://www.w3schools.com/schema/schema_facets.asp <br /> <br /> Tüübikirjelduses, mis kirjeldavad elemente Kontakt, on kasutatud tüübina xs:string, selle asemel, et määrata Type=“emailAddress“ ning Type=“mobileNumber“. Praegusel juhul annab XSD võimaluse kirjutada vigase e-mailiaadressi või telefoninumbri. Samuti võimaldab element minna täpsemaks ning piirata regulaaravaldisega telefoni või e-maili kuju. Vastavat materjali pakub näiteks Stackoverflow. <br /> <br /> Huvitav on ka väärtus unsignedByte kaupade hinna kirjelduse juures. See tähendab, et 256 eurot maksvaid saapaid või kleite selles poes ei müüda ning kauplus piirdub väärtustega 0..255. Samas, tasuks jätta ruumi kallimate jopede ja kleitide jaoks ja kasutaksime ise antud juhul unsignedShort. Või, kui on vaja komadega hindu väljastada, siis decimal. Samamoodi, nagu eelviidatud, võiks kasutada piiranguid ja määrata minimaalne väärtus ning maksimaalne väärtus. Elemendi Kogus puhul on unsignedByte kasutamine mõistetav, kuna e-poe ladu tõenäoliselt pole väga suur. <br /> <br /> == XSLT-fail == <br /> <br /> Praegusel juhul on loodud üks transformatsioonifail, kuigi ülesande püstituses oli neid 2 tükki vajalik ehitada. <br /> <br /> Selle osa juhataksime sisse katkendiga Aapo Ilvese luuletusest „Vihmavari“ (ärgu retsenseeritavad solvugu) http://luuleleid.wordpress.com/2010/10/08/aapo-ilves-vihmavari/:<br /> <br /> ''Italic text''suitseta<br /> joo viina<br /> armu<br /> ning tüsene<br /> sul on istuv töö<br /> <br /> otsusta ära<br /> mõtle ümber<br /> tee uuesti<br /> paremini<br /> veel paremini<br /> <br /> Tegemist on HTML väljundiga, mida kirjeldatud ei ole. Koodi lugedes võib oletada, et loojate eesmärk on olnud väljutada tooted ID-järgi. <br /> <br /> Päis on kirjeldatud ning on antud koodi tulemus. Segamini on stiil (CSS), mis on paigutatud HTML-elementide style atribuudi sisse ning XSL. Stiilide osas võinuks eraldada siiski stiili ja koodi ning kasutada klasse. XSL-arhitektuur on raskemini seetõttu jälgitav. Samas on see lubatud kasutus.<br /> <br /> Kood siiski töötab ning annab tulemuse, kuid ilus oleks pidada kinni standardsema HTML-koodi kirjutamisest ning pigem vähem elemente väljutada kui rohkem.<br /> <br /> == Kokkuvõte == <br /> <br /> Soovitame kindlasti üle vaadata XML fail, arvestada soovitusi ning XSD skeem ja luua ka teine transformatsioon. Skeemifailis piirata väärtuseid, mõelda korraks läbi hinna puhul, kas oleks targem kasutada komadega arve ning piirata tüüpidega mobiilinumber ja e-mail. XSL-i puhul kindlasti kirjutada ilusam HTML ning soovitame koodi kommenteerida. Retsenseerima hakates tuleb kõigepealt süveneda koodi, et aru saada, mis on olnud eesmärk.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial&diff=75557 2014-03-16T06:43:12Z

<p>Kukukk: /* XML-fail */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale Pöial ==<br /> <br /> * Lisatud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> Tegemist on veebipoe andmefailiga, milles hoitakse sees infot kaupade, nende koguste, suuruste, hinna jm kohta. Nagu me ka teises arvustuses ütleme, on stiililt tegemist suurtähtede puhul küsimusega, kas see muudab koodi loetavamaks või mitte. Erinevalt meeskonnast RAKK (keda me arvustasime), on siinkohal xml-fail kirjeldatud eestikeelsena. <br /> <br /> Faili struktuur ja ülesehitus on mõistetav ning loogilised. Faili päises on kirjeldatud kodeering ning xml versioon. <br /> <br /> Element Suurus, hoitakse kahte tüüpi väärtused. Samaväärselt kasutatakse nii string tüüpi (nt Bätmani pükste juures) M ning arvulist tüüpi 36 (Klassikaline pruun naiste saabas). Sealjuures Xsd failis on määratletud see element string tüüpi muutujana. Ehk, ei ole täpsustatud elemendi atribuudiga, kas tegemist on stringi või tähelise väärtusega (näiteks võib tekkida olukord, kus ka triiksärk on antud arvulise suurusega 52 mitte L või teisendamisel kasutada täpset suurust, kuna tähelised suurused on arvuliselt ordinaaltunnused). Soovitus on elemendi juures kasutada atribuuti, mis näiteks särkide puhul välistaks taolise olukorra, kus osad särgid on numbrilise suurusega, teised tähemärke kasutavate suurustega. Jalanõude puhul muudab praegune olukord keerulisemaks näiteks suuruste järgi järjestamise. <br /> <br /> Failis esineb mõningaid iluvigu veel. Näiteks on kategoriseeritud toode ID=3 Liik=“Jope“, kuigi üleval on kirjeldatud Liiki Joped. Miskipärast esineb korduvalt elemendi Hind atribuut Ühik=“ EUR“. Kui see on pandud eesmärgiga hiljem vältida tühiku kirjeldamist HTML-koodis, siis tundub see ebaotstarbekas ning disaini ja andmekihi loogikate segiajamine. Kui see on kogemata tehtud, siis tuleks see parandada. Segi on faili ülaosas aetud ka elemendi Kontakt atribuutide Telefon ja Email väärtused. Telefoniks on e-mail ja vastupidi. <br /> <br /> Kokkuhoidlikum käsitlus XML-st oleksime toodete puhul kasutanud lähenemist, et võimalikult palju infot kirjeldanud atribuutides, mis praegu on eraldi elemendid. Praegune lähenemine <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Nimi&gt;Batmani püksid&lt;/Nimi&gt;<br /> &lt;Bränd&gt;Batman&lt;/Bränd&gt;<br /> &lt;Pilt&gt;http://enos.itcollege.ee/~smaeots/Vorgu2/Pildid/batmani_pyksid.jpg&lt;/Pilt&gt;<br /> &lt;Suurus&gt;M&lt;/Suurus&gt;<br /> &lt;Hind Ühik=&quot; EUR&quot;&gt;55&lt;/Hind&gt;<br /> &lt;Kirjeldus&gt;Mugavad ja vastupidavad!&lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> Kokkuhoidlikum oleks sama andmestruktuuri juures ilma loetavuse kaota olnud koondada alamelemente ja kasutada atribuute:<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Bränd nimi=“Batman“ mudel=“Batmani püksid“/&gt;<br /> &lt;Pilt src=“URL“/&gt; <br /> &lt;Kirjeldus suurus=“M“ hind=“55“ ühik=“EUR“&gt;<br /> Mugavad ja vastupidavad!<br /> &lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> == XSD-fail == <br /> <br /> XSD-faili üldmulje on, et tuleks korra veel läbi mõelda väärtused ning võimalikud vead, mis võivad tekkida.<br /> <br /> Tüübikirjeldused Liik ja Kategooria kasutaksime piiranguid väärtustele, kuna omistatavaid väärtuseid ühel juhul on 2 ja teisel 5. Seda saaks teha järgnevalt: <br /> <br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;Kategooriad&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Mehed&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Naised&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> See välistab võimaluse, et väärtused oleksid midagi muud. Sama saab teha suuruste juures. Materjali selle võimaluse kohta leiab http://www.w3schools.com/schema/schema_facets.asp <br /> <br /> Tüübikirjelduses, mis kirjeldavad elemente Kontakt, on kasutatud tüübina xs:string, selle asemel, et määrata Type=“emailAddress“ ning Type=“mobileNumber“. Praegusel juhul annab XSD võimaluse kirjutada vigase e-mailiaadressi või telefoninumbri. Samuti võimaldab element minna täpsemaks ning piirata regulaaravaldisega telefoni või e-maili kuju. Vastavat materjali pakub näiteks Stackoverflow. <br /> <br /> Huvitav on ka väärtus unsignedByte kaupade hinna kirjelduse juures. See tähendab, et 256 eurot maksvaid saapaid või kleite selles poes ei müüda ning kauplus piirdub väärtustega 0..255. Samas, tasuks jätta ruumi kallimate jopede ja kleitide jaoks ja kasutaksime ise antud juhul unsignedShort. Või, kui on vaja komadega hindu väljastada, siis decimal. Samamoodi, nagu eelviidatud, võiks kasutada piiranguid ja määrata minimaalne väärtus ning maksimaalne väärtus. Elemendi Kogus puhul on unsignedByte kasutamine mõistetav, kuna e-poe ladu tõenäoliselt pole väga suur. <br /> <br /> == XSLT-fail == <br /> <br /> Praegusel juhul on loodud üks transformatsioonifail, kuigi ülesande püstituses oli neid 2 tükki vajalik ehitada. <br /> <br /> Selle osa juhataksime sisse katkendiga Aapo Ilvese luuletusest „Vihmavari“ (ärgu retsenseeritavad solvugu) http://luuleleid.wordpress.com/2010/10/08/aapo-ilves-vihmavari/:<br /> <br /> ''suitseta<br /> joo viina<br /> armu<br /> ning tüsene<br /> sul on istuv töö<br /> <br /> otsusta ära<br /> mõtle ümber<br /> tee uuesti<br /> paremini<br /> veel paremini''<br /> <br /> Tegemist on HTML väljundiga, mida kirjeldatud ei ole. Koodi lugedes võib oletada, et loojate eesmärk on olnud väljutada tooted ID-järgi. <br /> <br /> Päis on kirjeldatud ning on antud koodi tulemus. Segamini on stiil (CSS), mis on paigutatud HTML-elementide style atribuudi sisse ning XSL. Stiilide osas võinuks eraldada siiski stiili ja koodi ning kasutada klasse. XSL-arhitektuur on raskemini seetõttu jälgitav. Samas on see lubatud kasutus.<br /> <br /> Kood siiski töötab ning annab tulemuse, kuid ilus oleks pidada kinni standardsema HTML-koodi kirjutamisest ning pigem vähem elemente väljutada kui rohkem. <br /> <br /> == Kokkuvõte == <br /> <br /> Soovitame kindlasti üle vaadata XML fail, arvestada soovitusi ning XSD skeem ja luua ka teine transformatsioon. Skeemifailis piirata väärtuseid, mõelda korraks läbi hinna puhul, kas oleks targem kasutada komadega arve ning piirata tüüpidega mobiilinumber ja e-mail. XSL-i puhul kindlasti kirjutada ilusam HTML ning soovitame koodi kommenteerida. Retsenseerima hakates tuleb kõigepealt süveneda koodi, et aru saada, mis on olnud eesmärk.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial&diff=75556 2014-03-16T06:41:44Z

<p>Kukukk: Created page with &quot;== XML osa retsensioon meeskonnale Pöial == * Lisatud: 16.03.2014 * Taavi Sildeberg * Kunnar Kukk Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial == XML-f…&quot;</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale Pöial ==<br /> <br /> * Lisatud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> Tegemist on veebipoe andmefailiga, milles hoitakse sees infot kaupade, nende koguste, suuruste, hinna jm kohta. Nagu me ka teises arvustuses ütleme, on stiililt tegemist suurtähtede puhul küsimusega, kas see muudab koodi loetavamaks või mitte. Erinevalt meeskonnast RAKK (keda me arvustasime), on siinkohal xml-fail kirjeldatud eestikeelsena. <br /> <br /> Faili struktuur ja ülesehitus on mõistetav ning loogilised. Faili päises on kirjeldatud kodeering ning xml versioon. <br /> <br /> Element Suurus, hoitakse kahte tüüpi väärtused. Samaväärselt kasutatakse nii string tüüpi (nt Bätmani pükste juures) M ning arvulist tüüpi 36 (Klassikaline pruun naiste saabas). Sealjuures Xsd failis on määratletud see element string tüüpi muutujana. Ehk, ei ole täpsustatud elemendi atribuudiga, kas tegemist on stringi või tähelise väärtusega (näiteks võib tekkida olukord, kus ka triiksärk on antud arvulise suurusega 52 mitte L või teisendamisel kasutada täpset suurust, kuna tähelised suurused on arvuliselt ordinaaltunnused). Soovitus on elemendi juures kasutada atribuuti, mis näiteks särkide puhul välistaks taolise olukorra, kus osad särgid on numbrilise suurusega, teised tähemärke kasutavate suurustega. Jalanõude puhul muudab praegune olukord keerulisemaks näiteks suuruste järgi järjestamise. <br /> <br /> Failis esineb mõningaid iluvigu veel. Näiteks on kategoriseeritud toode ID=3 Liik=“Jope“, kuigi üleval on kirjeldatud Liiki Joped. Miskipärast esineb korduvalt elemendi Hind atribuut Ühik=“ EUR“. Kui see on pandud eesmärgiga hiljem vältida tühiku kirjeldamist HTML-koodis, siis tundub see ebaotstarbekas ning disaini ja andmekihi loogikate segiajamine. Kui see on kogemata tehtud, siis tuleks see parandada. Segi on faili ülaosas aetud ka elemendi Kontakt atribuutide Telefon ja Email väärtused. Telefoniks on e-mail ja vastupidi. <br /> <br /> Kokkuhoidlikum käsitlus XML-st oleksime toodete puhul kasutanud lähenemist, et võimalikult palju infot kirjeldanud atribuutides, mis praegu on eraldi elemendid. Praegune lähenemine <br /> <br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Nimi&gt;Batmani püksid&lt;/Nimi&gt;<br /> &lt;Bränd&gt;Batman&lt;/Bränd&gt;<br /> &lt;Pilt&gt;http://enos.itcollege.ee/~smaeots/Vorgu2/Pildid/batmani_pyksid.jpg&lt;/Pilt&gt;<br /> &lt;Suurus&gt;M&lt;/Suurus&gt;<br /> &lt;Hind Ühik=&quot; EUR&quot;&gt;55&lt;/Hind&gt;<br /> &lt;Kirjeldus&gt;Mugavad ja vastupidavad!&lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> <br /> Kokkuhoidlikum oleks sama andmestruktuuri juures ilma loetavuse kaota olnud koondada alamelemente ja kasutada atribuute:<br /> <br /> &lt;Toode ID=&quot;1&quot; Kogus=&quot;11&quot; Kategooria=&quot;Mehed&quot; Liik=&quot;Püksid&quot;&gt;<br /> &lt;Bränd nimi=“Batman“ mudel=“Batmani püksid“/&gt;<br /> &lt;Pilt src=“URL“/&gt; <br /> &lt;Kirjeldus suurus=“M“ hind=“55“ ühik=“EUR“&gt;<br /> Mugavad ja vastupidavad!<br /> &lt;/Kirjeldus&gt;<br /> &lt;/Toode&gt;<br /> <br /> == XSD-fail == <br /> <br /> XSD-faili üldmulje on, et tuleks korra veel läbi mõelda väärtused ning võimalikud vead, mis võivad tekkida.<br /> <br /> Tüübikirjeldused Liik ja Kategooria kasutaksime piiranguid väärtustele, kuna omistatavaid väärtuseid ühel juhul on 2 ja teisel 5. Seda saaks teha järgnevalt: <br /> <br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;Kategooriad&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Mehed&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;Naised&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> See välistab võimaluse, et väärtused oleksid midagi muud. Sama saab teha suuruste juures. Materjali selle võimaluse kohta leiab http://www.w3schools.com/schema/schema_facets.asp <br /> <br /> Tüübikirjelduses, mis kirjeldavad elemente Kontakt, on kasutatud tüübina xs:string, selle asemel, et määrata Type=“emailAddress“ ning Type=“mobileNumber“. Praegusel juhul annab XSD võimaluse kirjutada vigase e-mailiaadressi või telefoninumbri. Samuti võimaldab element minna täpsemaks ning piirata regulaaravaldisega telefoni või e-maili kuju. Vastavat materjali pakub näiteks Stackoverflow. <br /> <br /> Huvitav on ka väärtus unsignedByte kaupade hinna kirjelduse juures. See tähendab, et 256 eurot maksvaid saapaid või kleite selles poes ei müüda ning kauplus piirdub väärtustega 0..255. Samas, tasuks jätta ruumi kallimate jopede ja kleitide jaoks ja kasutaksime ise antud juhul unsignedShort. Või, kui on vaja komadega hindu väljastada, siis decimal. Samamoodi, nagu eelviidatud, võiks kasutada piiranguid ja määrata minimaalne väärtus ning maksimaalne väärtus. Elemendi Kogus puhul on unsignedByte kasutamine mõistetav, kuna e-poe ladu tõenäoliselt pole väga suur. <br /> <br /> == XSLT-fail == <br /> <br /> Praegusel juhul on loodud üks transformatsioonifail, kuigi ülesande püstituses oli neid 2 tükki vajalik ehitada. <br /> <br /> Selle osa juhataksime sisse katkendiga Aapo Ilvese luuletusest „Vihmavari“ (ärgu retsenseeritavad solvugu) http://luuleleid.wordpress.com/2010/10/08/aapo-ilves-vihmavari/:<br /> <br /> ''suitseta<br /> joo viina<br /> armu<br /> ning tüsene<br /> sul on istuv töö<br /> <br /> otsusta ära<br /> mõtle ümber<br /> tee uuesti<br /> paremini<br /> veel paremini''<br /> <br /> Tegemist on HTML väljundiga, mida kirjeldatud ei ole. Koodi lugedes võib oletada, et loojate eesmärk on olnud väljutada tooted ID-järgi. <br /> <br /> Päis on kirjeldatud ning on antud koodi tulemus. Segamini on stiil (CSS), mis on paigutatud HTML-elementide style atribuudi sisse ning XSL. Stiilide osas võinuks eraldada siiski stiili ja koodi ning kasutada klasse. XSL-arhitektuur on raskemini seetõttu jälgitav. Samas on see lubatud kasutus.<br /> <br /> Kood siiski töötab ning annab tulemuse, kuid ilus oleks pidada kinni standardsema HTML-koodi kirjutamisest ning pigem vähem elemente väljutada kui rohkem. <br /> <br /> == Kokkuvõte == <br /> <br /> Soovitame kindlasti üle vaadata XML fail, arvestada soovitusi ning XSD skeem ja luua ka teine transformatsioon. Skeemifailis piirata väärtuseid, mõelda korraks läbi hinna puhul, kas oleks targem kasutada komadega arve ning piirata tüüpidega mobiilinumber ja e-mail. XSL-i puhul kindlasti kirjutada ilusam HTML ning soovitame koodi kommenteerida. Retsenseerima hakates tuleb kõigepealt süveneda koodi, et aru saada, mis on olnud eesmärk.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014&diff=75555 2014-03-16T06:29:08Z

<p>Kukukk: /* Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2014=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''08. märts 2014'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''15. märts 2014'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2014 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2014=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2<br /> <br /> == Meeskond &quot;KIRVES&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves &quot;Kirves&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ahto Luuri<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonnale &quot;Vargamäe&quot;]<br /> <br /> == Meeskond &quot;Margus Pärt&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Margus Pärt<br /> * Margus Pärti alter ego<br /> <br /> Kirjutatud retsensioonid:<br /> * ...<br /> <br /> ==Meeskond [[Meeskond_&quot;KM&quot; | KM]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Hendri Mikita<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [[Talk:Meeskond_&quot;Kipsplaat&quot;|XML retsensioon meeskonnale Kipsplaat]]<br /> * [[Talk:Node|XML retsensioon meeskonnale Node]]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 &quot;TÜC&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anna Carina Vainola<br /> *Ülle Tiitson<br /> *Tiit Teder<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> *<br /> <br /> == Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 &quot;Kipsplaat&quot;] ==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Daniil Slobodin<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC2&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM XML retsensioon meeskonnale &quot;AM&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * :(<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD &quot;MRPD&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Ranno Maripuu<br /> *Piia-Helin Oras<br /> *Doris Hallmägi<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeilEiOleGrupinime#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MeilEiOleGrupinime&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM &quot;AM&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Kalev<br /> *Marten Jänt<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kert Kukk<br /> *Kristjan Adrat<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale Node]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;[[Lingviinid]]&quot;==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Olga Trikk<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Triin Oja<br /> *Karin Lepik<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Hashtag XML-i retsensioon meeskonnale &quot;Hashtag&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Henri Abel<br /> *Kristo Kuiv<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node XML retsensioon meeskonna &quot;Node&quot; kohta]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Jaan Kängsepp<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial XML retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Jander Lapmaa<br /> * Kristjan Oliver Kruus<br /> * Rene Hollo<br /> * Mihkel Ehrlich<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MRPD#Restsensioon_XML-ile_meeskonnalt_.22Meil_ei_ole_grupinime.22 XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MRPD&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> *Stenn Mäeots<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Priit Aarma<br /> <br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ XYZ]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sulev Pert<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RetsMeilEiOleGrupinime XML-i retsensioon rühmale MeilEiOleGrupinime]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> *Janno Mäemets<br /> *Andre Padu<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> <br /> ==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildeberg<br /> *Kunnar Kukk<br /> <br /> === Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid ===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)<br /> <br /> === Logi ===<br /> * 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=XML_retsensioon_RAKK&diff=75554 2014-03-16T06:27:42Z

<p>Kukukk: /* XML osa retsensioon meeskonnale RAKK */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale RAKK ==<br /> <br /> * Lisatud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Selles, 1. kodutöö osa retsensioonis vaatleme meeskonna RAKK tehtud andmefaili kujutletavate arvutimängutegelaste omadustega ning analüüsime nii andmefaili, skeemifaili kui ka transformatsioone. Töö lõpus anname soovitusi meeskonnale tulemuse tõstmiseks. <br /> <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> <br /> Faili eesmärk on hoida andmeid arvutimängu tegelaste kohta. XML-i kirja stiili osas on hea maitse küsimus, kas kirjutada sisu väiketähtedega või kasutada suurtähti. Siinkirjutajate isiklik eelistus on pigem kasutada väiketähti, mis teeb koodi lugemise lihtsamaks. XML-i puhul on välja kirjutatud kodeering ning see faili päises ära kirjeldatud. Hierarhia on mõistetav ning see on kergesti arusaadav. Fail on inglisekeelne, mis teeb selle lugemise universaalsemaks. &lt;Durability&gt; puhul võiks täpsustada atribuudiga, mis ühikutes mõõdetakse kestvust. Hetkel jääb arusaamatuks, kas ühik on millisekund, sekund, minut vm ühik.<br /> <br /> Ühikutega jääb arusaamatuks veel teinegi element:<br /> <br /> &lt;Item ID=&quot;1&quot; Name=&quot;Gold&quot; Cost=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;Count&gt;23443&lt;/Count&gt;<br /> &lt;/Item&gt;<br /> <br /> Selle puhul jääb arusaamatuks, kas Cost puhul mõeldakse, et üks ühik on maksumusega 1 või on tegemist kulla kogumaksumusega. Alament Count viitaks sellele, et tegemist võib olla ühe ühiku maksumusega – koodi lugemisel jääb praegusel juhul kahetimõistetavus. <br /> <br /> Välja arvatud need iluvead, on XML loetav ning arusaadav, samuti täidab XML ära nõude 3-l tasemel elemendile atribuutide määramisel.<br /> <br /> <br /> == XSD-fail ==<br /> <br /> Skeemifaili võib leida läbimõtlematust mälukasutuses ehk XML-s omistatud väärtuste määramispiirkonnas, millega tuleks optimeerida mälukasutamist, mida praegusel juhul on retsenseerijate hinnangul liiga palju programmi jooksutamiseks reserveeritud. <br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;Health&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;xs:extension base=&quot;xs:unsignedShort&quot;&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;Max&quot; type=&quot;xs:unsignedShort&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:extension&gt;<br /> &lt;/xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> Samas, XML-s on öeldud, et Health atribuut Max=“100“. <br /> <br /> &lt;Health Max=&quot;100&quot;&gt;8&lt;/Health&gt;<br /> <br /> See tähendab, et võiks kasutada maksimaalselt väärtust unsignedByte, mille määramispiirkond on 0...255. Hetkel, on mälu reserveeritud 0 ... 65535 ehk 2 astmes 16 baiti, saaks hakkama 2 astmes 8 baidiga. Mälukasutuse vahe on 256-kordne. Sama probleem esineb &lt;Mana Max=&quot;100&quot;&gt;0&lt;/Mana&gt; puhul, mis on xsd-s samuti unisignedShort, kus saaks samuti reserveerida mälu 256-korda vähem. <br /> <br /> Kõige täpsemini on esitatud element &lt;Level&gt;, mille maksimaalseks väärtuseks on unsignedByte. <br /> Retsenseerijatele jääb ka arusaamatuks, miks ei ole piiratud elemendi Inventory alamelemendi Item arvu, samuti on jäetud piiramata xs:string väärtuste puhul andmete maksimaalsed väärtused attribuudiga maxLength – tegelase nime juures ei ole see tõenäoliselt pikem kui ~200tähemärki.<br /> <br /> == XSLT teisendus: Kõikide tegelaste nimekiri ==<br /> <br /> <br /> Koheselt jääb silma vastuolu väljundis, faili päises on öeldud, et väljund on XML, samas, väljundisse luuakse HTML-i. Ilmselt võib olla tegu kahe silma vahele jäänud parameetriga. <br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;no&quot;/&gt;<br /> <br /> Väljund on oma iseloomult lihtne, kuna XML-fail on koostatud rekursiivselt nii, et tegelane on peaelement, mille alamelemente tuleks antud juhul otsida ja teisenduses otsitakse rekursiivselt üle kõigi tegelaste nimekirja ning väljastatakse see, mis parasjagu ette jääb. <br /> <br /> Keerukam konstruktsioon on loodud:<br /> <br /> &lt;xsl:choose&gt;<br /> &lt;xsl:when test=&quot;count(Stat) &gt; 0&quot;&gt;<br /> Stat modifiers:<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;Stat&quot;&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@Skill&quot;/&gt;: &lt;xsl:value-of select=&quot;.&quot;/&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:when&gt;<br /> &lt;/xsl:choose&gt;<br /> <br /> Teisenduse sügavus on asjakohane, küll võiks kasutada muutujaid, hetkel tundub, et on mindud lihtsamat teed arvestades ka xml-faili lihtsust ning väljendada näiteks teatud staatusega või olekus tegelased.<br /> <br /> == XSLT transformatsioon: Tegelaste itemite maksumus ==<br /> <br /> Selles transformatsioonis html-xml väljundit segi pole aetud ning väljund väljastab ka lubatult html-i. Tegemist on oma olemuselt keerukama ja nutikama transformatsiooniga kui eelmine. Transformatsioon on üldiselt õnnestunud ning tegeleb ka väärtuste arvutamisega. Hierarhia on paigas ning for-each tsüklid toimivad. Kui pisiasjade kallal norida, siis ääremärkusena seda, et on HTML5 spetsifikatsioonis kasutatav kui viimane õlekõrs, kui ei ole võimalik kasutada &lt;nowiki&gt;&lt;strong&gt;&lt;/nowiki&gt; elementi.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Soovitame meeskonnal kasutada aines antud võimalust oma koodi parandada, eelkõige skeemifail mälukasutuse osas (unisignedByte versus unsignedShort), parandada ära 1. transformatsiooni väljundparameeter xml-st html-ks, täpsustada koodis elementide ja parameetrite ühikud (Cost, Durability). See loob meie hinnangul eelduse ka paremaks lõppsoorituseks, kuna retsenseerimise hetkel kood maksimumi tõenäoliselt ei saaks. Soovitame ka koodi kommenteerida rohkem, mis annaks koodi lugejale ülevaate eelkõige transformatsioonide juures tehtavatel arvutustel, mis parasjagu toimub.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=XML_retsensioon_RAKK&diff=75553 2014-03-16T06:26:30Z

<p>Kukukk: /* XML osa retsensioon meeskonnale RAKK */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale RAKK ==<br /> <br /> * Üles laetud: 16.03.2014<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Selles, 1. kodutöö osa retsensioonis vaatleme meeskonna RAKK tehtud andmefaili kujutletavate arvutimängutegelaste omadustega ning analüüsime nii andmefaili, skeemifaili kui ka transformatsioone. Töö lõpus anname soovitusi meeskonnale tulemuse tõstmiseks. <br /> <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> <br /> Faili eesmärk on hoida andmeid arvutimängu tegelaste kohta. XML-i kirja stiili osas on hea maitse küsimus, kas kirjutada sisu väiketähtedega või kasutada suurtähti. Siinkirjutajate isiklik eelistus on pigem kasutada väiketähti, mis teeb koodi lugemise lihtsamaks. XML-i puhul on välja kirjutatud kodeering ning see faili päises ära kirjeldatud. Hierarhia on mõistetav ning see on kergesti arusaadav. Fail on inglisekeelne, mis teeb selle lugemise universaalsemaks. &lt;Durability&gt; puhul võiks täpsustada atribuudiga, mis ühikutes mõõdetakse kestvust. Hetkel jääb arusaamatuks, kas ühik on millisekund, sekund, minut vm ühik.<br /> <br /> Ühikutega jääb arusaamatuks veel teinegi element:<br /> <br /> &lt;Item ID=&quot;1&quot; Name=&quot;Gold&quot; Cost=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;Count&gt;23443&lt;/Count&gt;<br /> &lt;/Item&gt;<br /> <br /> Selle puhul jääb arusaamatuks, kas Cost puhul mõeldakse, et üks ühik on maksumusega 1 või on tegemist kulla kogumaksumusega. Alament Count viitaks sellele, et tegemist võib olla ühe ühiku maksumusega – koodi lugemisel jääb praegusel juhul kahetimõistetavus. <br /> <br /> Välja arvatud need iluvead, on XML loetav ning arusaadav, samuti täidab XML ära nõude 3-l tasemel elemendile atribuutide määramisel.<br /> <br /> <br /> == XSD-fail ==<br /> <br /> Skeemifaili võib leida läbimõtlematust mälukasutuses ehk XML-s omistatud väärtuste määramispiirkonnas, millega tuleks optimeerida mälukasutamist, mida praegusel juhul on retsenseerijate hinnangul liiga palju programmi jooksutamiseks reserveeritud. <br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;Health&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;xs:extension base=&quot;xs:unsignedShort&quot;&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;Max&quot; type=&quot;xs:unsignedShort&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:extension&gt;<br /> &lt;/xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> Samas, XML-s on öeldud, et Health atribuut Max=“100“. <br /> <br /> &lt;Health Max=&quot;100&quot;&gt;8&lt;/Health&gt;<br /> <br /> See tähendab, et võiks kasutada maksimaalselt väärtust unsignedByte, mille määramispiirkond on 0...255. Hetkel, on mälu reserveeritud 0 ... 65535 ehk 2 astmes 16 baiti, saaks hakkama 2 astmes 8 baidiga. Mälukasutuse vahe on 256-kordne. Sama probleem esineb &lt;Mana Max=&quot;100&quot;&gt;0&lt;/Mana&gt; puhul, mis on xsd-s samuti unisignedShort, kus saaks samuti reserveerida mälu 256-korda vähem. <br /> <br /> Kõige täpsemini on esitatud element &lt;Level&gt;, mille maksimaalseks väärtuseks on unsignedByte. <br /> Retsenseerijatele jääb ka arusaamatuks, miks ei ole piiratud elemendi Inventory alamelemendi Item arvu, samuti on jäetud piiramata xs:string väärtuste puhul andmete maksimaalsed väärtused attribuudiga maxLength – tegelase nime juures ei ole see tõenäoliselt pikem kui ~200tähemärki.<br /> <br /> == XSLT teisendus: Kõikide tegelaste nimekiri ==<br /> <br /> <br /> Koheselt jääb silma vastuolu väljundis, faili päises on öeldud, et väljund on XML, samas, väljundisse luuakse HTML-i. Ilmselt võib olla tegu kahe silma vahele jäänud parameetriga. <br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;no&quot;/&gt;<br /> <br /> Väljund on oma iseloomult lihtne, kuna XML-fail on koostatud rekursiivselt nii, et tegelane on peaelement, mille alamelemente tuleks antud juhul otsida ja teisenduses otsitakse rekursiivselt üle kõigi tegelaste nimekirja ning väljastatakse see, mis parasjagu ette jääb. <br /> <br /> Keerukam konstruktsioon on loodud:<br /> <br /> &lt;xsl:choose&gt;<br /> &lt;xsl:when test=&quot;count(Stat) &gt; 0&quot;&gt;<br /> Stat modifiers:<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;Stat&quot;&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@Skill&quot;/&gt;: &lt;xsl:value-of select=&quot;.&quot;/&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:when&gt;<br /> &lt;/xsl:choose&gt;<br /> <br /> Teisenduse sügavus on asjakohane, küll võiks kasutada muutujaid, hetkel tundub, et on mindud lihtsamat teed arvestades ka xml-faili lihtsust ning väljendada näiteks teatud staatusega või olekus tegelased.<br /> <br /> == XSLT transformatsioon: Tegelaste itemite maksumus ==<br /> <br /> Selles transformatsioonis html-xml väljundit segi pole aetud ning väljund väljastab ka lubatult html-i. Tegemist on oma olemuselt keerukama ja nutikama transformatsiooniga kui eelmine. Transformatsioon on üldiselt õnnestunud ning tegeleb ka väärtuste arvutamisega. Hierarhia on paigas ning for-each tsüklid toimivad. Kui pisiasjade kallal norida, siis ääremärkusena seda, et on HTML5 spetsifikatsioonis kasutatav kui viimane õlekõrs, kui ei ole võimalik kasutada &lt;nowiki&gt;&lt;strong&gt;&lt;/nowiki&gt; elementi.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Soovitame meeskonnal kasutada aines antud võimalust oma koodi parandada, eelkõige skeemifail mälukasutuse osas (unisignedByte versus unsignedShort), parandada ära 1. transformatsiooni väljundparameeter xml-st html-ks, täpsustada koodis elementide ja parameetrite ühikud (Cost, Durability). See loob meie hinnangul eelduse ka paremaks lõppsoorituseks, kuna retsenseerimise hetkel kood maksimumi tõenäoliselt ei saaks. Soovitame ka koodi kommenteerida rohkem, mis annaks koodi lugejale ülevaate eelkõige transformatsioonide juures tehtavatel arvutustel, mis parasjagu toimub.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=XML_retsensioon_RAKK&diff=75552 2014-03-16T06:26:00Z

<p>Kukukk: /* XML osa retsensioon meeskonnale RAKK */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale RAKK ==<br /> <br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Selles, 1. kodutöö osa retsensioonis vaatleme meeskonna RAKK tehtud andmefaili kujutletavate arvutimängutegelaste omadustega ning analüüsime nii andmefaili, skeemifaili kui ka transformatsioone. Töö lõpus anname soovitusi meeskonnale tulemuse tõstmiseks. <br /> <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> <br /> Faili eesmärk on hoida andmeid arvutimängu tegelaste kohta. XML-i kirja stiili osas on hea maitse küsimus, kas kirjutada sisu väiketähtedega või kasutada suurtähti. Siinkirjutajate isiklik eelistus on pigem kasutada väiketähti, mis teeb koodi lugemise lihtsamaks. XML-i puhul on välja kirjutatud kodeering ning see faili päises ära kirjeldatud. Hierarhia on mõistetav ning see on kergesti arusaadav. Fail on inglisekeelne, mis teeb selle lugemise universaalsemaks. &lt;Durability&gt; puhul võiks täpsustada atribuudiga, mis ühikutes mõõdetakse kestvust. Hetkel jääb arusaamatuks, kas ühik on millisekund, sekund, minut vm ühik.<br /> <br /> Ühikutega jääb arusaamatuks veel teinegi element:<br /> <br /> &lt;Item ID=&quot;1&quot; Name=&quot;Gold&quot; Cost=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;Count&gt;23443&lt;/Count&gt;<br /> &lt;/Item&gt;<br /> <br /> Selle puhul jääb arusaamatuks, kas Cost puhul mõeldakse, et üks ühik on maksumusega 1 või on tegemist kulla kogumaksumusega. Alament Count viitaks sellele, et tegemist võib olla ühe ühiku maksumusega – koodi lugemisel jääb praegusel juhul kahetimõistetavus. <br /> <br /> Välja arvatud need iluvead, on XML loetav ning arusaadav, samuti täidab XML ära nõude 3-l tasemel elemendile atribuutide määramisel.<br /> <br /> <br /> == XSD-fail ==<br /> <br /> Skeemifaili võib leida läbimõtlematust mälukasutuses ehk XML-s omistatud väärtuste määramispiirkonnas, millega tuleks optimeerida mälukasutamist, mida praegusel juhul on retsenseerijate hinnangul liiga palju programmi jooksutamiseks reserveeritud. <br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;Health&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;xs:extension base=&quot;xs:unsignedShort&quot;&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;Max&quot; type=&quot;xs:unsignedShort&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:extension&gt;<br /> &lt;/xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> Samas, XML-s on öeldud, et Health atribuut Max=“100“. <br /> <br /> &lt;Health Max=&quot;100&quot;&gt;8&lt;/Health&gt;<br /> <br /> See tähendab, et võiks kasutada maksimaalselt väärtust unsignedByte, mille määramispiirkond on 0...255. Hetkel, on mälu reserveeritud 0 ... 65535 ehk 2 astmes 16 baiti, saaks hakkama 2 astmes 8 baidiga. Mälukasutuse vahe on 256-kordne. Sama probleem esineb &lt;Mana Max=&quot;100&quot;&gt;0&lt;/Mana&gt; puhul, mis on xsd-s samuti unisignedShort, kus saaks samuti reserveerida mälu 256-korda vähem. <br /> <br /> Kõige täpsemini on esitatud element &lt;Level&gt;, mille maksimaalseks väärtuseks on unsignedByte. <br /> Retsenseerijatele jääb ka arusaamatuks, miks ei ole piiratud elemendi Inventory alamelemendi Item arvu, samuti on jäetud piiramata xs:string väärtuste puhul andmete maksimaalsed väärtused attribuudiga maxLength – tegelase nime juures ei ole see tõenäoliselt pikem kui ~200tähemärki.<br /> <br /> == XSLT teisendus: Kõikide tegelaste nimekiri ==<br /> <br /> <br /> Koheselt jääb silma vastuolu väljundis, faili päises on öeldud, et väljund on XML, samas, väljundisse luuakse HTML-i. Ilmselt võib olla tegu kahe silma vahele jäänud parameetriga. <br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;no&quot;/&gt;<br /> <br /> Väljund on oma iseloomult lihtne, kuna XML-fail on koostatud rekursiivselt nii, et tegelane on peaelement, mille alamelemente tuleks antud juhul otsida ja teisenduses otsitakse rekursiivselt üle kõigi tegelaste nimekirja ning väljastatakse see, mis parasjagu ette jääb. <br /> <br /> Keerukam konstruktsioon on loodud:<br /> <br /> &lt;xsl:choose&gt;<br /> &lt;xsl:when test=&quot;count(Stat) &gt; 0&quot;&gt;<br /> Stat modifiers:<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;Stat&quot;&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@Skill&quot;/&gt;: &lt;xsl:value-of select=&quot;.&quot;/&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:when&gt;<br /> &lt;/xsl:choose&gt;<br /> <br /> Teisenduse sügavus on asjakohane, küll võiks kasutada muutujaid, hetkel tundub, et on mindud lihtsamat teed arvestades ka xml-faili lihtsust ning väljendada näiteks teatud staatusega või olekus tegelased.<br /> <br /> == XSLT transformatsioon: Tegelaste itemite maksumus ==<br /> <br /> Selles transformatsioonis html-xml väljundit segi pole aetud ning väljund väljastab ka lubatult html-i. Tegemist on oma olemuselt keerukama ja nutikama transformatsiooniga kui eelmine. Transformatsioon on üldiselt õnnestunud ning tegeleb ka väärtuste arvutamisega. Hierarhia on paigas ning for-each tsüklid toimivad. Kui pisiasjade kallal norida, siis ääremärkusena seda, et on HTML5 spetsifikatsioonis kasutatav kui viimane õlekõrs, kui ei ole võimalik kasutada &lt;nowiki&gt;&lt;strong&gt;&lt;/nowiki&gt; elementi.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Soovitame meeskonnal kasutada aines antud võimalust oma koodi parandada, eelkõige skeemifail mälukasutuse osas (unisignedByte versus unsignedShort), parandada ära 1. transformatsiooni väljundparameeter xml-st html-ks, täpsustada koodis elementide ja parameetrite ühikud (Cost, Durability). See loob meie hinnangul eelduse ka paremaks lõppsoorituseks, kuna retsenseerimise hetkel kood maksimumi tõenäoliselt ei saaks. Soovitame ka koodi kommenteerida rohkem, mis annaks koodi lugejale ülevaate eelkõige transformatsioonide juures tehtavatel arvutustel, mis parasjagu toimub.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=XML_retsensioon_RAKK&diff=75550 2014-03-16T06:25:25Z

<p>Kukukk: /* XSD-fail */</p> <hr /> <div>== XML osa retsensioon meeskonnale RAKK ==<br /> <br /> Taavi Sildeberg<br /> Kunnar Kukk<br /> <br /> Retsenseeritav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> Selles, 1. kodutöö osa retsensioonis vaatleme meeskonna RAKK tehtud andmefaili kujutletavate arvutimängutegelaste omadustega ning analüüsime nii andmefaili, skeemifaili kui ka transformatsioone. Töö lõpus anname soovitusi meeskonnale tulemuse tõstmiseks. <br /> <br /> <br /> == XML-fail ==<br /> <br /> <br /> Faili eesmärk on hoida andmeid arvutimängu tegelaste kohta. XML-i kirja stiili osas on hea maitse küsimus, kas kirjutada sisu väiketähtedega või kasutada suurtähti. Siinkirjutajate isiklik eelistus on pigem kasutada väiketähti, mis teeb koodi lugemise lihtsamaks. XML-i puhul on välja kirjutatud kodeering ning see faili päises ära kirjeldatud. Hierarhia on mõistetav ning see on kergesti arusaadav. Fail on inglisekeelne, mis teeb selle lugemise universaalsemaks. &lt;Durability&gt; puhul võiks täpsustada atribuudiga, mis ühikutes mõõdetakse kestvust. Hetkel jääb arusaamatuks, kas ühik on millisekund, sekund, minut vm ühik.<br /> <br /> Ühikutega jääb arusaamatuks veel teinegi element:<br /> <br /> &lt;Item ID=&quot;1&quot; Name=&quot;Gold&quot; Cost=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;Count&gt;23443&lt;/Count&gt;<br /> &lt;/Item&gt;<br /> <br /> Selle puhul jääb arusaamatuks, kas Cost puhul mõeldakse, et üks ühik on maksumusega 1 või on tegemist kulla kogumaksumusega. Alament Count viitaks sellele, et tegemist võib olla ühe ühiku maksumusega – koodi lugemisel jääb praegusel juhul kahetimõistetavus. <br /> <br /> Välja arvatud need iluvead, on XML loetav ning arusaadav, samuti täidab XML ära nõude 3-l tasemel elemendile atribuutide määramisel.<br /> <br /> <br /> == XSD-fail ==<br /> <br /> Skeemifaili võib leida läbimõtlematust mälukasutuses ehk XML-s omistatud väärtuste määramispiirkonnas, millega tuleks optimeerida mälukasutamist, mida praegusel juhul on retsenseerijate hinnangul liiga palju programmi jooksutamiseks reserveeritud. <br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;Health&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;xs:extension base=&quot;xs:unsignedShort&quot;&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;Max&quot; type=&quot;xs:unsignedShort&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:extension&gt;<br /> &lt;/xs:simpleContent&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> Samas, XML-s on öeldud, et Health atribuut Max=“100“. <br /> <br /> &lt;Health Max=&quot;100&quot;&gt;8&lt;/Health&gt;<br /> <br /> See tähendab, et võiks kasutada maksimaalselt väärtust unsignedByte, mille määramispiirkond on 0...255. Hetkel, on mälu reserveeritud 0 ... 65535 ehk 2 astmes 16 baiti, saaks hakkama 2 astmes 8 baidiga. Mälukasutuse vahe on 256-kordne. Sama probleem esineb &lt;Mana Max=&quot;100&quot;&gt;0&lt;/Mana&gt; puhul, mis on xsd-s samuti unisignedShort, kus saaks samuti reserveerida mälu 256-korda vähem. <br /> <br /> Kõige täpsemini on esitatud element &lt;Level&gt;, mille maksimaalseks väärtuseks on unsignedByte. <br /> Retsenseerijatele jääb ka arusaamatuks, miks ei ole piiratud elemendi Inventory alamelemendi Item arvu, samuti on jäetud piiramata xs:string väärtuste puhul andmete maksimaalsed väärtused attribuudiga maxLength – tegelase nime juures ei ole see tõenäoliselt pikem kui ~200tähemärki.<br /> <br /> == XSLT teisendus: Kõikide tegelaste nimekiri ==<br /> <br /> <br /> Koheselt jääb silma vastuolu väljundis, faili päises on öeldud, et väljund on XML, samas, väljundisse luuakse HTML-i. Ilmselt võib olla tegu kahe silma vahele jäänud parameetriga. <br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;no&quot;/&gt;<br /> <br /> Väljund on oma iseloomult lihtne, kuna XML-fail on koostatud rekursiivselt nii, et tegelane on peaelement, mille alamelemente tuleks antud juhul otsida ja teisenduses otsitakse rekursiivselt üle kõigi tegelaste nimekirja ning väljastatakse see, mis parasjagu ette jääb. <br /> <br /> Keerukam konstruktsioon on loodud:<br /> <br /> &lt;xsl:choose&gt;<br /> &lt;xsl:when test=&quot;count(Stat) &gt; 0&quot;&gt;<br /> Stat modifiers:<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;Stat&quot;&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@Skill&quot;/&gt;: &lt;xsl:value-of select=&quot;.&quot;/&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/li&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;/ul&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;/xsl:when&gt;<br /> &lt;/xsl:choose&gt;<br /> <br /> Teisenduse sügavus on asjakohane, küll võiks kasutada muutujaid, hetkel tundub, et on mindud lihtsamat teed arvestades ka xml-faili lihtsust ning väljendada näiteks teatud staatusega või olekus tegelased.<br /> <br /> == XSLT transformatsioon: Tegelaste itemite maksumus ==<br /> <br /> Selles transformatsioonis html-xml väljundit segi pole aetud ning väljund väljastab ka lubatult html-i. Tegemist on oma olemuselt keerukama ja nutikama transformatsiooniga kui eelmine. Transformatsioon on üldiselt õnnestunud ning tegeleb ka väärtuste arvutamisega. Hierarhia on paigas ning for-each tsüklid toimivad. Kui pisiasjade kallal norida, siis ääremärkusena seda, et on HTML5 spetsifikatsioonis kasutatav kui viimane õlekõrs, kui ei ole võimalik kasutada &lt;nowiki&gt;&lt;strong&gt;&lt;/nowiki&gt; elementi.<br /> <br /> == Kokkuvõte ==<br /> <br /> <br /> Soovitame meeskonnal kasutada aines antud võimalust oma koodi parandada, eelkõige skeemifail mälukasutuse osas (unisignedByte versus unsignedShort), parandada ära 1. transformatsiooni väljundparameeter xml-st html-ks, täpsustada koodis elementide ja parameetrite ühikud (Cost, Durability). See loob meie hinnangul eelduse ka paremaks lõppsoorituseks, kuna retsenseerimise hetkel kood maksimumi tõenäoliselt ei saaks. Soovitame ka koodi kommenteerida rohkem, mis annaks koodi lugejale ülevaate eelkõige transformatsioonide juures tehtavatel arvutustel, mis parasjagu toimub.</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender&diff=75364 2014-03-11T19:15:59Z

<p>Kukukk: /* Meeskond &quot;Tudengikalender&quot; */</p> <hr /> <div>== Meeskond (kaugõpe) &quot;Tudengikalender&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> == Logi ==<br /> * 09.03.2014 - loodud Wiki leht<br /> * 11.03.2014 - Lisatud 1. kodutöö osa Database.xml, skeemifail Database.xsd, transformatsioonid Overview.xslt, DatabaseXML.xslt<br /> <br /> ==Kodutöö XML (11. märts)==<br /> XML-fail hoiab andmeid ainete, tudengite ning tudengiga seotud kodutööde kohta. <br /> <br /> === Database.xml ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> <br /> &lt;database&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1908934&quot; username=&quot;taavis&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Taavi Sildeberg&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;taavi@sildeberg.eu&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+3725058624&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;43&quot; username=&quot;kunnark&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Kunnar Kukk&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;kunnar.kukk@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+37256299030&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;433&quot; username=&quot;johnd&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Jhon Doe&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;57260989&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;/users&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;1&quot; userId=&quot;433&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Võrgurakendused II]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-05-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-03-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[XML osa]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Korralik xml fail ja lisaks on vaja ka kaks transformatsiooni]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;2&quot; deadline=&quot;2014-05-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Retsensioonid]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Retsensioon ja veel üks retsensioon]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;3&quot; deadline=&quot;2014-04-05T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web service for .NET]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Veebiteenus ASP.dot neti jaoks, kena UI ja midagi veel]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Esialgne plaan olemas, vaja veel data kihi jaoks asjad kokku leppida]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;in-progress&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;4&quot; deadline=&quot;2014-02-04T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web asjake]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Praktikumi näite käimaajamine]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;done&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;2&quot; userId=&quot;43&quot; &gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[JAVA aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-03-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-10T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodutöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Paar progemisülesannet]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Õnneks juba esitatud]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;3&quot; userId=&quot;1908934&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Majanduse aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kontrolltöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[KT esimese 4 peatüki peale]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;4&quot; userId=&quot;43&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Algoritmika]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodune analüüsi üleanne]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Vaata materjaöle wikist]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/database&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Skeemifail: Database.xsd ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> <br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xs:schema attributeFormDefault=&quot;unqualified&quot; elementFormDefault=&quot;qualified&quot; xmlns:xs=&quot;http://www.w3.org/2001/XMLSchema&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Email type, validates that value is correct email or empty value, if user has not defined anything --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;emailAddress&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;|^([0-9a-zA-Z]([-.\w]*[0-9a-zA-Z])*@([0-9a-zA-Z][-\w]*[0-9a-zA-Z]\.)+[a-zA-Z]{2,9})$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Homework status custom type. Restricts values only for defined values --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;homeworkStatus&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;in-progress&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;done&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Mobile number custom type. Restricts mobile numbers to valid numbers, should work also with country code --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;mobileNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;^(\+|\d)[0-9]{7,16}$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;database&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;!-- Users section, holds list of user entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;users&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;user&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;fullname&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;email&quot; type=&quot;emailAddress&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;mobile&quot; type=&quot;mobileNumber&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;username&quot; type=&quot;xs:string&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;!-- Unique constaraint for user id-s, so that user id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_user_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;user&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Subjects section, holds list of subject entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;subjects&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;subject&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;schedule&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;from&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;to&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;description&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;comment&quot; type=&quot;xs:string&quot; nillable=&quot;true&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;status&quot; type=&quot;homeworkStatus&quot; default=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedByte&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;deadline&quot; type=&quot;xs:dateTime&quot; use=&quot;required&quot;&gt;<br /> &lt;/xs:attribute&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for homework id-s, so that homework id will be unique for the current subject, where it belongs --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_homework_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;homework&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;userId&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for subject id-s, so that subject id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_subject_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;subject&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key definition --&gt;<br /> &lt;xs:key name=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./users/user&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:key&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key referenc, used for validating userId-s in subjects section, so that subjects have only valid userId-s --&gt;<br /> &lt;xs:keyref name=&quot;UserIdNumberRef&quot; refer=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./subjects/subject&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@userId&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:keyref&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:schema&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (XML-&gt;HTML): Overview.xslt===<br /> Kuvatakse kasutaja, temaga seotud ained ning kodutööde staatused<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:decimal-format name=&quot;percentFormat&quot; decimal-separator=&quot;.&quot; grouping-separator=&quot;,&quot;<br /> infinity=&quot;INFINITY&quot; minus-sign=&quot;-&quot; NaN=&quot;0&quot; percent=&quot;%&quot;<br /> per-mille=&quot;m&quot; zero-digit=&quot;0&quot; digit=&quot;#&quot; pattern-separator=&quot;;&quot; /&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;html&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;html lang=&quot;en&quot;&gt;<br /> &lt;head&gt;<br /> &lt;meta charset=&quot;utf-8&quot;/&gt;<br /> &lt;meta http-equiv=&quot;X-UA-Compatible&quot; content=&quot;IE=edge&quot;/&gt;<br /> &lt;meta name=&quot;viewport&quot; content=&quot;width=device-width, initial-scale=1&quot;/&gt;<br /> &lt;title&gt;XSL Transformation Homework&lt;/title&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Bootstrap --&gt;<br /> &lt;link href=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/css/bootstrap.min.css&quot; rel=&quot;stylesheet&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;!-- HTML5 Shim and Respond.js IE8 support of HTML5 elements and media queries --&gt;<br /> &lt;!--[if lt IE 9]&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/html5shiv/3.7.0/html5shiv.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/respond.js/1.4.2/respond.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;![endif]--&gt;<br /> &lt;/head&gt;<br /> &lt;body&gt;<br /> &lt;div class=&quot;container&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;page-header&quot;&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> XSLT transformatsioon &lt;small&gt; Inimesed, õppeainded ja nende kodutööd&lt;/small&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel panel-default&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;//users/user&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;currentUserId&quot; select=&quot;./@id&quot;/&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;fullname&quot;&gt;&lt;/xsl:value-of&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select =&quot;//subject[@userId=$currentUserId]&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;homeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;doneHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='done']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;openHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='open']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;inProgressHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='in-progress']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel panel-info&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-heading&quot;&gt;<br /> &lt;h3 class=&quot;panel-title&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/h3&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde progress&lt;/h4&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;progress&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($doneHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-success&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Valmis<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($inProgressHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-warning&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Pooleli<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($openHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-danger&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Alustamata<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde nimekiri&lt;/h4&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;$homeworksList&quot;&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;!-- jQuery (necessary for Bootstrap's JavaScript plugins) --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://ajax.googleapis.com/ajax/libs/jquery/1.11.0/jquery.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;!-- Include all compiled plugins (below), or include individual files as needed --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/js/bootstrap.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;/body&gt;<br /> &lt;/html&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (xml-&gt;xml): DatabaseXML.xslt===<br /> Näidatakse nö kooli vaadet, kus on kuvatud kõik ained ning ainega seotud kodutööd.<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;database/subjects/subject&quot;&gt;<br /> &lt;subject&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;schedule&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;homework&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;deadline&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@deadline&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;description&quot;/&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt; <br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt; <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> <br /> &lt;/pre&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014&diff=75363 2014-03-11T19:15:23Z

<p>Kukukk: /* Meeskond Tudengikalender */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2014=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail'''<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 23. märts 2013.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema 30. märts 2013<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis&lt;!--, esitatud--&gt; ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 26. mai 2013.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 04. juuni 2013<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused'''<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis&lt;!--, esitatud--&gt; ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 26. mai 2013.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema 04. juuni 2013<br /> ** &lt;ins&gt;'''Iga tähtajast üleläinud päev kaotab esitamata tööde hindest 10%'''&lt;/ins&gt;<br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2014 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2014=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2<br /> <br /> == Meeskond &quot;KIRVES&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves &quot;Kirves&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ahto Luuri<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> == Meeskond &quot;Margus Pärt&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Margus Pärt<br /> * Margus Pärti alter ego<br /> <br /> Kirjutatud retsensioonid:<br /> * ...<br /> <br /> ==[[Meeskond_&quot;KM&quot;]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Hendri Mikita<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 &quot;TÜC&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anna Carina Vainola<br /> *Ülle Tiitson<br /> *Tiit Teder<br /> <br /> == Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 &quot;Kipsplaat&quot;] ==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Daniil Slobodin<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:<br /> * Null<br /> * Null<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * :(<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD &quot;MRPD&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Ranno Maripuu<br /> *Piia-Helin Oras<br /> *Doris Hallmägi<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM &quot;AM&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Kalev<br /> *Marten Jänt<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kert Kukk<br /> *Kristjan Adrat<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond &quot;[[Lingviinid]]&quot;==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Olga Trikk<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Triin Oja<br /> *Karin Lepik<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Henri Abel<br /> *Kristo Kuiv<br /> *<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * :(<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Jaan Kängsepp<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Jander Lapmaa<br /> * Kristjan Oliver Kruus<br /> * Rene Hollo<br /> * Mihkel Ehrlich<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> Varsti...<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> *Stenn Mäeots<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Priit Aarma<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> *Janno Mäemets<br /> *Andre Padu<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildeberg<br /> *Kunnar Kukk<br /> <br /> === Logi ===<br /> * 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender&diff=75362 2014-03-11T19:11:03Z

<p>Kukukk: /* Meeskond &quot;Tudengikalender&quot; */</p> <hr /> <div>== Meeskond &quot;Tudengikalender&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> == Logi ==<br /> * 09.03.2014 - loodud Wiki leht<br /> * 11.03.2014 - Lisatud 1. kodutöö osa Database.xml, skeemifail Database.xsd, transformatsioonid Overview.xslt, DatabaseXML.xslt<br /> <br /> ==Kodutöö XML (11. märts)==<br /> XML-fail hoiab andmeid ainete, tudengite ning tudengiga seotud kodutööde kohta. <br /> <br /> === Database.xml ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> <br /> &lt;database&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1908934&quot; username=&quot;taavis&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Taavi Sildeberg&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;taavi@sildeberg.eu&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+3725058624&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;43&quot; username=&quot;kunnark&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Kunnar Kukk&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;kunnar.kukk@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+37256299030&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;433&quot; username=&quot;johnd&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Jhon Doe&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;57260989&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;/users&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;1&quot; userId=&quot;433&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Võrgurakendused II]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-05-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-03-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[XML osa]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Korralik xml fail ja lisaks on vaja ka kaks transformatsiooni]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;2&quot; deadline=&quot;2014-05-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Retsensioonid]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Retsensioon ja veel üks retsensioon]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;3&quot; deadline=&quot;2014-04-05T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web service for .NET]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Veebiteenus ASP.dot neti jaoks, kena UI ja midagi veel]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Esialgne plaan olemas, vaja veel data kihi jaoks asjad kokku leppida]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;in-progress&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;4&quot; deadline=&quot;2014-02-04T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web asjake]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Praktikumi näite käimaajamine]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;done&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;2&quot; userId=&quot;43&quot; &gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[JAVA aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-03-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-10T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodutöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Paar progemisülesannet]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Õnneks juba esitatud]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;3&quot; userId=&quot;1908934&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Majanduse aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kontrolltöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[KT esimese 4 peatüki peale]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;4&quot; userId=&quot;43&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Algoritmika]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodune analüüsi üleanne]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Vaata materjaöle wikist]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/database&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Skeemifail: Database.xsd ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> <br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xs:schema attributeFormDefault=&quot;unqualified&quot; elementFormDefault=&quot;qualified&quot; xmlns:xs=&quot;http://www.w3.org/2001/XMLSchema&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Email type, validates that value is correct email or empty value, if user has not defined anything --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;emailAddress&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;|^([0-9a-zA-Z]([-.\w]*[0-9a-zA-Z])*@([0-9a-zA-Z][-\w]*[0-9a-zA-Z]\.)+[a-zA-Z]{2,9})$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Homework status custom type. Restricts values only for defined values --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;homeworkStatus&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;in-progress&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;done&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Mobile number custom type. Restricts mobile numbers to valid numbers, should work also with country code --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;mobileNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;^(\+|\d)[0-9]{7,16}$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;database&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;!-- Users section, holds list of user entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;users&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;user&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;fullname&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;email&quot; type=&quot;emailAddress&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;mobile&quot; type=&quot;mobileNumber&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;username&quot; type=&quot;xs:string&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;!-- Unique constaraint for user id-s, so that user id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_user_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;user&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Subjects section, holds list of subject entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;subjects&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;subject&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;schedule&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;from&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;to&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;description&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;comment&quot; type=&quot;xs:string&quot; nillable=&quot;true&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;status&quot; type=&quot;homeworkStatus&quot; default=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedByte&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;deadline&quot; type=&quot;xs:dateTime&quot; use=&quot;required&quot;&gt;<br /> &lt;/xs:attribute&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for homework id-s, so that homework id will be unique for the current subject, where it belongs --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_homework_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;homework&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;userId&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for subject id-s, so that subject id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_subject_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;subject&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key definition --&gt;<br /> &lt;xs:key name=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./users/user&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:key&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key referenc, used for validating userId-s in subjects section, so that subjects have only valid userId-s --&gt;<br /> &lt;xs:keyref name=&quot;UserIdNumberRef&quot; refer=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./subjects/subject&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@userId&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:keyref&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:schema&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (XML-&gt;HTML): Overview.xslt===<br /> Kuvatakse kasutaja, temaga seotud ained ning kodutööde staatused<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:decimal-format name=&quot;percentFormat&quot; decimal-separator=&quot;.&quot; grouping-separator=&quot;,&quot;<br /> infinity=&quot;INFINITY&quot; minus-sign=&quot;-&quot; NaN=&quot;0&quot; percent=&quot;%&quot;<br /> per-mille=&quot;m&quot; zero-digit=&quot;0&quot; digit=&quot;#&quot; pattern-separator=&quot;;&quot; /&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;html&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;html lang=&quot;en&quot;&gt;<br /> &lt;head&gt;<br /> &lt;meta charset=&quot;utf-8&quot;/&gt;<br /> &lt;meta http-equiv=&quot;X-UA-Compatible&quot; content=&quot;IE=edge&quot;/&gt;<br /> &lt;meta name=&quot;viewport&quot; content=&quot;width=device-width, initial-scale=1&quot;/&gt;<br /> &lt;title&gt;XSL Transformation Homework&lt;/title&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Bootstrap --&gt;<br /> &lt;link href=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/css/bootstrap.min.css&quot; rel=&quot;stylesheet&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;!-- HTML5 Shim and Respond.js IE8 support of HTML5 elements and media queries --&gt;<br /> &lt;!--[if lt IE 9]&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/html5shiv/3.7.0/html5shiv.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/respond.js/1.4.2/respond.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;![endif]--&gt;<br /> &lt;/head&gt;<br /> &lt;body&gt;<br /> &lt;div class=&quot;container&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;page-header&quot;&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> XSLT transformatsioon &lt;small&gt; Inimesed, õppeainded ja nende kodutööd&lt;/small&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel panel-default&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;//users/user&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;currentUserId&quot; select=&quot;./@id&quot;/&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;fullname&quot;&gt;&lt;/xsl:value-of&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select =&quot;//subject[@userId=$currentUserId]&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;homeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;doneHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='done']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;openHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='open']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;inProgressHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='in-progress']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel panel-info&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-heading&quot;&gt;<br /> &lt;h3 class=&quot;panel-title&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/h3&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde progress&lt;/h4&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;progress&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($doneHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-success&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Valmis<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($inProgressHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-warning&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Pooleli<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($openHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-danger&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Alustamata<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde nimekiri&lt;/h4&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;$homeworksList&quot;&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;!-- jQuery (necessary for Bootstrap's JavaScript plugins) --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://ajax.googleapis.com/ajax/libs/jquery/1.11.0/jquery.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;!-- Include all compiled plugins (below), or include individual files as needed --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/js/bootstrap.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;/body&gt;<br /> &lt;/html&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (xml-&gt;xml): DatabaseXML.xslt===<br /> Näidatakse nö kooli vaadet, kus on kuvatud kõik ained ning ainega seotud kodutööd.<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;database/subjects/subject&quot;&gt;<br /> &lt;subject&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;schedule&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;homework&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;deadline&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@deadline&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;description&quot;/&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt; <br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt; <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> <br /> &lt;/pre&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender&diff=75361 2014-03-11T19:07:10Z

<p>Kukukk: /* Transformatsioon (xml-&gt;html): Overview.xslt */</p> <hr /> <div>== Meeskond &quot;Tudengikalender&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> ==Kodutöö XML (11. märts)==<br /> XML-fail hoiab andmeid ainete, tudengite ning tudengiga seotud kodutööde kohta. <br /> <br /> === Database.xml ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> <br /> &lt;database&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1908934&quot; username=&quot;taavis&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Taavi Sildeberg&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;taavi@sildeberg.eu&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+3725058624&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;43&quot; username=&quot;kunnark&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Kunnar Kukk&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;kunnar.kukk@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+37256299030&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;433&quot; username=&quot;johnd&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Jhon Doe&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;57260989&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;/users&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;1&quot; userId=&quot;433&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Võrgurakendused II]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-05-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-03-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[XML osa]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Korralik xml fail ja lisaks on vaja ka kaks transformatsiooni]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;2&quot; deadline=&quot;2014-05-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Retsensioonid]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Retsensioon ja veel üks retsensioon]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;3&quot; deadline=&quot;2014-04-05T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web service for .NET]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Veebiteenus ASP.dot neti jaoks, kena UI ja midagi veel]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Esialgne plaan olemas, vaja veel data kihi jaoks asjad kokku leppida]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;in-progress&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;4&quot; deadline=&quot;2014-02-04T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web asjake]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Praktikumi näite käimaajamine]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;done&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;2&quot; userId=&quot;43&quot; &gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[JAVA aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-03-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-10T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodutöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Paar progemisülesannet]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Õnneks juba esitatud]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;3&quot; userId=&quot;1908934&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Majanduse aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kontrolltöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[KT esimese 4 peatüki peale]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;4&quot; userId=&quot;43&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Algoritmika]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodune analüüsi üleanne]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Vaata materjaöle wikist]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/database&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Skeemifail: Database.xsd ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> <br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xs:schema attributeFormDefault=&quot;unqualified&quot; elementFormDefault=&quot;qualified&quot; xmlns:xs=&quot;http://www.w3.org/2001/XMLSchema&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Email type, validates that value is correct email or empty value, if user has not defined anything --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;emailAddress&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;|^([0-9a-zA-Z]([-.\w]*[0-9a-zA-Z])*@([0-9a-zA-Z][-\w]*[0-9a-zA-Z]\.)+[a-zA-Z]{2,9})$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Homework status custom type. Restricts values only for defined values --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;homeworkStatus&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;in-progress&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;done&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Mobile number custom type. Restricts mobile numbers to valid numbers, should work also with country code --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;mobileNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;^(\+|\d)[0-9]{7,16}$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;database&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;!-- Users section, holds list of user entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;users&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;user&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;fullname&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;email&quot; type=&quot;emailAddress&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;mobile&quot; type=&quot;mobileNumber&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;username&quot; type=&quot;xs:string&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;!-- Unique constaraint for user id-s, so that user id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_user_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;user&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Subjects section, holds list of subject entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;subjects&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;subject&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;schedule&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;from&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;to&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;description&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;comment&quot; type=&quot;xs:string&quot; nillable=&quot;true&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;status&quot; type=&quot;homeworkStatus&quot; default=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedByte&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;deadline&quot; type=&quot;xs:dateTime&quot; use=&quot;required&quot;&gt;<br /> &lt;/xs:attribute&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for homework id-s, so that homework id will be unique for the current subject, where it belongs --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_homework_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;homework&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;userId&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for subject id-s, so that subject id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_subject_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;subject&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key definition --&gt;<br /> &lt;xs:key name=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./users/user&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:key&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key referenc, used for validating userId-s in subjects section, so that subjects have only valid userId-s --&gt;<br /> &lt;xs:keyref name=&quot;UserIdNumberRef&quot; refer=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./subjects/subject&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@userId&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:keyref&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:schema&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (XML-&gt;HTML): Overview.xslt===<br /> Kuvatakse kasutaja, temaga seotud ained ning kodutööde staatused<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:decimal-format name=&quot;percentFormat&quot; decimal-separator=&quot;.&quot; grouping-separator=&quot;,&quot;<br /> infinity=&quot;INFINITY&quot; minus-sign=&quot;-&quot; NaN=&quot;0&quot; percent=&quot;%&quot;<br /> per-mille=&quot;m&quot; zero-digit=&quot;0&quot; digit=&quot;#&quot; pattern-separator=&quot;;&quot; /&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;html&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;html lang=&quot;en&quot;&gt;<br /> &lt;head&gt;<br /> &lt;meta charset=&quot;utf-8&quot;/&gt;<br /> &lt;meta http-equiv=&quot;X-UA-Compatible&quot; content=&quot;IE=edge&quot;/&gt;<br /> &lt;meta name=&quot;viewport&quot; content=&quot;width=device-width, initial-scale=1&quot;/&gt;<br /> &lt;title&gt;XSL Transformation Homework&lt;/title&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Bootstrap --&gt;<br /> &lt;link href=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/css/bootstrap.min.css&quot; rel=&quot;stylesheet&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;!-- HTML5 Shim and Respond.js IE8 support of HTML5 elements and media queries --&gt;<br /> &lt;!--[if lt IE 9]&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/html5shiv/3.7.0/html5shiv.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/respond.js/1.4.2/respond.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;![endif]--&gt;<br /> &lt;/head&gt;<br /> &lt;body&gt;<br /> &lt;div class=&quot;container&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;page-header&quot;&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> XSLT transformatsioon &lt;small&gt; Inimesed, õppeainded ja nende kodutööd&lt;/small&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel panel-default&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;//users/user&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;currentUserId&quot; select=&quot;./@id&quot;/&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;fullname&quot;&gt;&lt;/xsl:value-of&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select =&quot;//subject[@userId=$currentUserId]&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;homeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;doneHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='done']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;openHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='open']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;inProgressHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='in-progress']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel panel-info&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-heading&quot;&gt;<br /> &lt;h3 class=&quot;panel-title&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/h3&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde progress&lt;/h4&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;progress&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($doneHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-success&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Valmis<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($inProgressHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-warning&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Pooleli<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($openHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-danger&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Alustamata<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde nimekiri&lt;/h4&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;$homeworksList&quot;&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;!-- jQuery (necessary for Bootstrap's JavaScript plugins) --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://ajax.googleapis.com/ajax/libs/jquery/1.11.0/jquery.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;!-- Include all compiled plugins (below), or include individual files as needed --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/js/bootstrap.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;/body&gt;<br /> &lt;/html&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (xml-&gt;xml): DatabaseXML.xslt===<br /> Näidatakse nö kooli vaadet, kus on kuvatud kõik ained ning ainega seotud kodutööd.<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;database/subjects/subject&quot;&gt;<br /> &lt;subject&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;schedule&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;homework&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;deadline&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@deadline&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;description&quot;/&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt; <br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt; <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> <br /> &lt;/pre&gt;</div>

Kukukk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Tudengikalender&diff=75360 2014-03-11T19:06:25Z

<p>Kukukk: /* Transformatsioon (xml-&gt;html): Overview.xslt */</p> <hr /> <div>== Meeskond &quot;Tudengikalender&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Taavi Sildeberg<br /> * Kunnar Kukk<br /> <br /> ==Kodutöö XML (11. märts)==<br /> XML-fail hoiab andmeid ainete, tudengite ning tudengiga seotud kodutööde kohta. <br /> <br /> === Database.xml ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot; ?&gt;<br /> <br /> &lt;database&gt;<br /> &lt;users&gt;<br /> &lt;user id=&quot;1908934&quot; username=&quot;taavis&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Taavi Sildeberg&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;taavi@sildeberg.eu&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+3725058624&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;43&quot; username=&quot;kunnark&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Kunnar Kukk&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;kunnar.kukk@gmail.com&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;+37256299030&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;user id=&quot;433&quot; username=&quot;johnd&quot;&gt;<br /> &lt;fullname&gt;Jhon Doe&lt;/fullname&gt;<br /> &lt;email&gt;&lt;/email&gt;<br /> &lt;mobile&gt;57260989&lt;/mobile&gt;<br /> &lt;/user&gt;<br /> &lt;/users&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;1&quot; userId=&quot;433&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Võrgurakendused II]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-05-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-03-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[XML osa]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Korralik xml fail ja lisaks on vaja ka kaks transformatsiooni]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;2&quot; deadline=&quot;2014-05-03T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Retsensioonid]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Retsensioon ja veel üks retsensioon]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Oh krt, ei ole üldse veel sellega alusatnud. Ja kas mitte keegi tiimist ei pidanud seda juba tegema]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;3&quot; deadline=&quot;2014-04-05T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web service for .NET]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Veebiteenus ASP.dot neti jaoks, kena UI ja midagi veel]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Esialgne plaan olemas, vaja veel data kihi jaoks asjad kokku leppida]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;in-progress&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;4&quot; deadline=&quot;2014-02-04T20:00:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Web asjake]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Praktikumi näite käimaajamine]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;done&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;2&quot; userId=&quot;43&quot; &gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[JAVA aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-03-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-10T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodutöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Paar progemisülesannet]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[Õnneks juba esitatud]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;3&quot; userId=&quot;1908934&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Majanduse aine]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kontrolltöö]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[KT esimese 4 peatüki peale]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;subject id=&quot;4&quot; userId=&quot;43&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Algoritmika]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;schedule from=&quot;2014-02-01&quot; to=&quot;2014-06-01&quot;&gt;&lt;/schedule&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;homework id=&quot;1&quot; deadline=&quot;2014-02-15T15:30:00Z&quot;&gt;<br /> &lt;name&gt;&lt;![CDATA[Kodune analüüsi üleanne]]&gt;&lt;/name&gt;<br /> &lt;description&gt;&lt;![CDATA[Vaata materjaöle wikist]]&gt;&lt;/description&gt;<br /> &lt;comment&gt;&lt;![CDATA[]]&gt;&lt;/comment&gt;<br /> &lt;status&gt;open&lt;/status&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt;<br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/database&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Skeemifail: Database.xsd ===<br /> &lt;pre&gt;<br /> <br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xs:schema attributeFormDefault=&quot;unqualified&quot; elementFormDefault=&quot;qualified&quot; xmlns:xs=&quot;http://www.w3.org/2001/XMLSchema&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Email type, validates that value is correct email or empty value, if user has not defined anything --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;emailAddress&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;|^([0-9a-zA-Z]([-.\w]*[0-9a-zA-Z])*@([0-9a-zA-Z][-\w]*[0-9a-zA-Z]\.)+[a-zA-Z]{2,9})$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Homework status custom type. Restricts values only for defined values --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;homeworkStatus&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;in-progress&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:enumeration value=&quot;done&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Mobile number custom type. Restricts mobile numbers to valid numbers, should work also with country code --&gt;<br /> &lt;xs:simpleType name=&quot;mobileNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:restriction base=&quot;xs:string&quot;&gt;<br /> &lt;xs:pattern value=&quot;^(\+|\d)[0-9]{7,16}$&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:restriction&gt;<br /> &lt;/xs:simpleType&gt;<br /> <br /> &lt;xs:element name=&quot;database&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;!-- Users section, holds list of user entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;users&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;user&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;fullname&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;email&quot; type=&quot;emailAddress&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;mobile&quot; type=&quot;mobileNumber&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;username&quot; type=&quot;xs:string&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;!-- Unique constaraint for user id-s, so that user id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_user_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;user&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Subjects section, holds list of subject entities --&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;subjects&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;subject&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;schedule&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;from&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;to&quot; type=&quot;xs:date&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element maxOccurs=&quot;unbounded&quot; name=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;xs:complexType&gt;<br /> &lt;xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;name&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;description&quot; type=&quot;xs:string&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;comment&quot; type=&quot;xs:string&quot; nillable=&quot;true&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:element name=&quot;status&quot; type=&quot;homeworkStatus&quot; default=&quot;open&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedByte&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;deadline&quot; type=&quot;xs:dateTime&quot; use=&quot;required&quot;&gt;<br /> &lt;/xs:attribute&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for homework id-s, so that homework id will be unique for the current subject, where it belongs --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_homework_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;homework&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;id&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:attribute name=&quot;userId&quot; type=&quot;xs:unsignedInt&quot; use=&quot;required&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt; <br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> &lt;!-- Unique constarant for subject id-s, so that subject id will be unique for entire database --&gt;<br /> &lt;xs:unique name=&quot;unique_subject_id&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;subject&quot;/&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot;/&gt;<br /> &lt;/xs:unique&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:sequence&gt;<br /> &lt;/xs:complexType&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key definition --&gt;<br /> &lt;xs:key name=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./users/user&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@id&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:key&gt;<br /> <br /> &lt;!-- User id key referenc, used for validating userId-s in subjects section, so that subjects have only valid userId-s --&gt;<br /> &lt;xs:keyref name=&quot;UserIdNumberRef&quot; refer=&quot;UserIdNumber&quot;&gt;<br /> &lt;xs:selector xpath=&quot;./subjects/subject&quot; /&gt;<br /> &lt;xs:field xpath=&quot;@userId&quot; /&gt;<br /> &lt;/xs:keyref&gt;<br /> &lt;/xs:element&gt;<br /> &lt;/xs:schema&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (xml-&gt;html): Overview.xslt===<br /> Kuvatakse kasutaja, temaga seotud ained ning kodutööde staatused<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:decimal-format name=&quot;percentFormat&quot; decimal-separator=&quot;.&quot; grouping-separator=&quot;,&quot;<br /> infinity=&quot;INFINITY&quot; minus-sign=&quot;-&quot; NaN=&quot;0&quot; percent=&quot;%&quot;<br /> per-mille=&quot;m&quot; zero-digit=&quot;0&quot; digit=&quot;#&quot; pattern-separator=&quot;;&quot; /&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;html&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> <br /> <br /> &lt;html lang=&quot;en&quot;&gt;<br /> &lt;head&gt;<br /> &lt;meta charset=&quot;utf-8&quot;/&gt;<br /> &lt;meta http-equiv=&quot;X-UA-Compatible&quot; content=&quot;IE=edge&quot;/&gt;<br /> &lt;meta name=&quot;viewport&quot; content=&quot;width=device-width, initial-scale=1&quot;/&gt;<br /> &lt;title&gt;XSL Transformation Homework&lt;/title&gt;<br /> <br /> &lt;!-- Bootstrap --&gt;<br /> &lt;link href=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/css/bootstrap.min.css&quot; rel=&quot;stylesheet&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;!-- HTML5 Shim and Respond.js IE8 support of HTML5 elements and media queries --&gt;<br /> &lt;!--[if lt IE 9]&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/html5shiv/3.7.0/html5shiv.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://oss.maxcdn.com/libs/respond.js/1.4.2/respond.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;![endif]--&gt;<br /> &lt;/head&gt;<br /> &lt;body&gt;<br /> &lt;div class=&quot;container&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;page-header&quot;&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> XSLT transformatsioon &lt;small&gt; Inimesed, õppeainded ja nende kodutööd&lt;/small&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel panel-default&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;//users/user&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;currentUserId&quot; select=&quot;./@id&quot;/&gt;<br /> &lt;h1&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;fullname&quot;&gt;&lt;/xsl:value-of&gt;<br /> &lt;/h1&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select =&quot;//subject[@userId=$currentUserId]&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;homeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;doneHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='done']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;openHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='open']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;inProgressHomeworksList&quot; select=&quot;./homeworks/homework[status='in-progress']&quot;&gt;&lt;/xsl:variable&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel panel-info&quot;&gt;<br /> &lt;div class=&quot;panel-heading&quot;&gt;<br /> &lt;h3 class=&quot;panel-title&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/h3&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;panel-body&quot;&gt;<br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde progress&lt;/h4&gt;<br /> <br /> &lt;div class=&quot;progress&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($doneHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-success&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Valmis<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($inProgressHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-warning&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Pooleli<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;xsl:element name=&quot;div&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:variable name=&quot;valueString&quot; select=&quot;format-number(count($openHomeworksList) div count($homeworksList), '###.#%', 'percentFormat')&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;class&quot;&gt;progress-bar progress-bar-danger&lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;style&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;concat('width:', $valueString)&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> Alustamata<br /> &lt;/xsl:element&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;h4&gt;Aine kodutööde nimekiri&lt;/h4&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;$homeworksList&quot;&gt;<br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> <br /> &lt;/div&gt;<br /> &lt;!-- jQuery (necessary for Bootstrap's JavaScript plugins) --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;https://ajax.googleapis.com/ajax/libs/jquery/1.11.0/jquery.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;!-- Include all compiled plugins (below), or include individual files as needed --&gt;<br /> &lt;script src=&quot;http://netdna.bootstrapcdn.com/bootstrap/3.1.1/js/bootstrap.min.js&quot;&gt;&lt;/script&gt;<br /> &lt;/body&gt;<br /> &lt;/html&gt;<br /> <br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> === Transformatsioon (xml-&gt;xml): DatabaseXML.xslt===<br /> Näidatakse nö kooli vaadet, kus on kuvatud kõik ained ning ainega seotud kodutööd.<br /> <br /> &lt;pre&gt;<br /> &lt;?xml version=&quot;1.0&quot; encoding=&quot;utf-8&quot;?&gt;<br /> &lt;xsl:stylesheet version=&quot;1.0&quot; xmlns:xsl=&quot;http://www.w3.org/1999/XSL/Transform&quot;<br /> xmlns:msxsl=&quot;urn:schemas-microsoft-com:xslt&quot; exclude-result-prefixes=&quot;msxsl&quot;&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:output method=&quot;xml&quot; indent=&quot;yes&quot;/&gt;<br /> <br /> &lt;xsl:template match=&quot;/&quot;&gt;<br /> &lt;subjects&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;database/subjects/subject&quot;&gt;<br /> &lt;subject&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;schedule&quot;&gt;&lt;/xsl:copy-of&gt;<br /> &lt;homeworks&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homeworks&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:for-each select=&quot;homework&quot;&gt;<br /> &lt;homework&gt;<br /> &lt;xsl:attribute name=&quot;deadline&quot;&gt;<br /> &lt;xsl:value-of select=&quot;@deadline&quot;/&gt;<br /> &lt;/xsl:attribute&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;name&quot;/&gt;<br /> &lt;xsl:copy-of select=&quot;description&quot;/&gt;<br /> &lt;/homework&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> &lt;/xsl:for-each&gt; <br /> &lt;/homeworks&gt;<br /> &lt;/subject&gt; <br /> &lt;/xsl:for-each&gt;<br /> <br /> &lt;/subjects&gt;<br /> &lt;/xsl:template&gt;<br /> &lt;/xsl:stylesheet&gt;<br /> <br /> &lt;/pre&gt;</div>

Kukukk